docstxt/124378834766742.txt
Küsimus 1 Õige - Hinne 1,00 / 1,00 Sea loogikaelementidele vastavaks nende nimi: esimene loogikaelement on: JA-element (AND-element) teine loogikaelement on: VÕI-element (OR-element) kolmas loogikaelement on: JA-EI element (NAND-element) neljas loogikaelement on: EI-element (invertor) viies loogikaelement on: VÕI-EI element (NOR-element) Küsimus 2 Õige - Hinne 1,00 / 1,00 Sea loogikaelementidele vastavaks nende nimi: esimene loogikaelement on: VÕI-EI element (NOR-element) teine loogikaelement on: JA-element (AND-element) kolmas loogikaelement on: VÕI-element (OR-element) neljas loogikaelement on: JA-EI element (NAND-element) viies loogikaelement on: EI-element (invertor) Küsimus 3
00/19.00 Grade 100.00 out of a maximum of 100.00 13 14 Show one page at a time Question 1 Sea loogikaelementidele vastavaks nende nimi: Finish review Correct Mark 1.00 out of 1.00 esimene loogikaelement on: teine loogikaelement on: kolmas loogikaelement on: neljas loogikaelement on: viies loogikaelement on: Question 2 Sea loogikaelementidele vastavaks nende nimi:
49. Siinusvõnkumiste tekitamise tingimused 50. Wien´i sild (ASK, FSK) 51. Alaldi induktiivne filter, tema kasutamisala 52. Alaldi mahtuvuslik filter, tema kasutamisala 53. Elektronaparatuuri toiteallika struktuurskeem 54. Kompensatsioon-pingestabilisaator (struktuurskeem, realisatsioon) 55. Lihtne pingekordisti (Latour'i skeem) 56. Ühefaasiline "0" - väljavõttega alaldi 57. Ühefaasiline poolperioodalaldi 58. Ühefaasiline sildlülituses alaldi 59. 2NING-EI loogikaelement (tähistus, tõeväärtuse tabel) 60. 2VÕI-EI loogikaelement (tähistus, tõeväärtuse tabel) 61. DTL-tüüpi loogikaelement (näit. 2NING-EI) 62. ESL-loogika 63. High-Z - omadused, kasutamine 64. KMOP loogika (eelised ja puudused) 65. Lihtsa dioodloogika elemendid 66. Loogikaelementide süsteemid 67. Loogikalülituste väljundite ühendamise võimalused 68. TTL - Schottky loogikaelemendid 69. TTL loogika 70. Dekooder 71. Demultiplekser 72. EPROM 73
loogikafunktsioonide füüsiliseks mudeliks. Joonisena esitatud loogikaskeemides kasutatakse loogikaelementide tähistamiseks spetsiaalseid tähiseid. 1. Lihtsaim loogikaelement on invertor ehk EI-element (NOT). Invertor teostab loogikamuutuja inversioonitehet ehk eitust: Kuna inversioon on ainus unaarne loogikatehe, siis invertor on ainus ühe sisendiga loogikaelement.
Lähisvektorid: võrdse pikkusega kahendvektorid, mis erinevad teineteisest ainult ühes järgus Nõrgalt määratud loogikafunktsioon: funktsioon, kus üle poole argumentvektoritest on määramatuspiirkonnas Osaliselt määratud loogikafunktsioon: funktsioon, kus osade argumentvektorite väärtuspole määratud Loogikaskeemid Digitaalseade: seade, mis kasutab loogikaskeeme Digitaalskeem: kahendkoode töötlev elektriskeem Ja-element: loogikaelement, mis realiseerib loogikatehet "ja" Loogikaelement: digitaalseadme elementaarkoostisosa, mis teeb loogikaväärtustega 0 ja 1 lihtsaimaid loogikatehteid. Loogikaskeem: kokkuühendatud loogikaelemendid Või-element: loogikaelement, mis realiseerib loogikatehet "või" Loogikafunktsioonide klassid Monotoonne loogikafunktsioon: funktsioon on monotoonne, kui argumentvektori suurenemisel funktsiooni väärtus ei vähene
Ning kasutades De Morgani seaduseid element baasi vahetamiseks. Alternatiivne lahendus. Soovime korrektselt ja kontrollitavalt realiseerida minimaalse Boole'i funktsiooni nor loogika elementidel, teades et funktsiooni sisendile {a, b, c, d} peab vastama väljund, mille esimese 10 väärtust on {1, 0, 0, 0, 1, 1, 1, 0, 1, 1}. Üks vaste sellele oleks Mathematica koodis või WolframAlpha.com'is (link avab lahenduse): Mille vastuseks on: Remark: Ühe sisendelemendine nor loogikaelement on ekvivalentne inversioonile. Antud ülessande kaitsmisel saab simuleerimiseks kasutada: http://www.falstad.com/circuit/
vähendatakse läbilaske ava läbimõõtu, sellega suurendatakse pneumoahela takistust ehk vähendatakse õhuvoolu. Drosseli kasutamisel muutub silindri kiirus nii väljakui ka tagasisuunas. Selleks, et muuta pneumoajami kiirust ainult ühes suunas kasutatakse koos drosseliga teist elementi mittetagasivooluklapp. See klapp on ühendatud paralleelselt drosseliga, mis annab võimaluse muuta õhuvoolu ainult ühes suunas. 17. JA/VÕI pneumaatiline tehe (180) ja klapid Pneumaatiline NING (AND) loogikaelement Pneumaatilise loogikaelemendis on liikuv tihenditega klapp, mis saab kinni panna korraga vaid üht kahest sisendavast. Sisendjuhtsignaaliga pannakse sama sisendülemiku ava kinni kuhu saabub juhtsignaal. Selle tulemusena väljundis on signaal ainult siis Pneumaatilise kui mõlemal sisendil on signaal, sellepärast et elemendi klapp ei ole NING loogikaelemendi võimeline kinni panemaa korraga mõlemat sisendit.
1 GB = 1024 MB = 1024*1024 KB = 1048576*1024 B Kiibid ja loogika Kahendarvudega saab teha tehteid Loogikatehted , aritmeetikatehted Tehteid tehakse tavaliselt kahe arvuga, mida nimetatakse operandideks. BOOLE algebra Boole algebra abil võimalik kirjeldada loogikakiipide käitumist Kiibid ja loogika Kiibid ja loogika Kiibid ja loogika Loogikakiip Elektroonilised lülitid Elektrisignaal juhib lülitit Transistor Loogikaelement Loogikakiip Loogikakiip Infot hoitakse arvutis bitijadadena10100010100011100... Reaalselt elektilistesignaalidena Bitijada abil võimalik esitada erinevat informatsiooni
tüürelektroodi läbiva vooluimpulsiga. (türistorit võib nimetada juhitavaks dioodiks, kuna on võimalik ühe ja sama voolu korral saavutada erinevaid pinge väärtusi) 31. Miks transistor võimendab sisendsignaali? Transistoris toimuvatest protsessidest võtavad osa nii elektronid kui ka augud, mille tulemusena suureneb vool ja samas ka pinge. 32. Miks triger mäletab oma eelmist olukorda, aga loogikaelement ei mäleta? Sest triger võimaldab informatsiooni salvestada, aga loogikaelement ei võimalda. Tema väljund sõltub otseselt sisendsignaalist. 33. Miks operatsioonvõimendi võimendustegur sõltub tagasisideahela takistusest? Võimendustegur Ki võrdub R1 jagatud Ri korrutatud zi-ga, mis sõltuvalt lülitusest on 0 või 1. Ki=(R1/Ri)*zi 34. Millised eelised ja puudused on kahendkoodil võrreldes kümnendkoodiga? Kahendkoodi eelis kümnendsüsteemi ees seisneb tema lihtsuses, samas on kümnendkoodi abil suuremaid arve lihtsam kirja panna.
Arvuti riistvara 1. Arvutustehnika ajalugu a. Kes on nende kuulsate sõnade autor(id)? “640K mälu peaks olema piisav kõikidele.” ■ Vastus: Bill Gates b. Milline oli esimene kommertsmikroprotsessor? ■ Vastus: 4004 c. Milline oli esimene tabelarvutusprogramm? ■ Vastus: VisiCalc d. Milline nendest firmadest esitles esimesena WYSIWYG konsteptsiooni? ■ Xerox e. Milline nendest firmadest valmistas esimese 32bitise protsessori? ■ National Semiconductor f. Milli(ne/sed) arvuti(d) aitasi(d) briti valitusel II maailmasõja ajal murda koode? ■ Colossus g. Milline organisatsioon lõi WWW esialgse spetsifikatsiooni? ■ CERN 2. Arvuti, mis see on? 3. Protsessorid 1 4. Protsessorid 2 a. vahemälu Smart Cache b. tr...
Teisendused baasidesse 1. Millest koosnevad digitaalseadmed? Digitaalseadmed koosnevad loogikaelementidest. 2. Millest koosneb loogikaskeem? Loogikaskeemid saadakse loogikaelementide omavahelisel kokkuühendamisel. 3. Mida loogikaskeemid (ja digitaalseadmed) töötlevad? Loogikaskeemid töötlevad 0de ja 1tede kogumeid. 4. Mida teevad loogikaelemendid? Loogikaelemendid teevad loogikaväärtustega 0 ja 1 lihtsamaid loogikatehteid. 5. Milline on lihtsaim loogikaelement? Lihtsaim loogikaelement on EI-element. 6. Milline loogikaelement realiseerib igat konkreetset loogikatehet? 7. Mida tähendavad lühendid NAND, NOR, XOR ? NAND tähistab JA-EI elementi ehk konjunktsiooni inversiooni, NOR tähistab VÕI-EI elementi ehk disjunktasiooni inversiooni, XOR tähistab tehet summa mooduliga 2. 8. Milliste loogikatehete jaoks on olemas oma spetsiaalsed loogikaelemendid? On olemas loogikaelemendid inversiooni, konjunktsiooni, disjunktsiooni, konjunktsiooni inversiooni, disjunktsiooni
2. Käsulistina programmeerimine kujutab endast madaltaseme keeles programmeerimist. Programm esitatakse tekstiliste käskude jadana. Kasutatavate käskude arv on suurem kui teistes keeltes. Paljud graafilistes keeltes ühe plokina esitatud toimingud tuleb realiseerida mitme käsuga. 3. Programmeerimine käskudes STL (Statement list) – antud moodust on mugav kasutada nendel spetsialistidel, kes omavad eelnevat programmeerimisalast kogemust. 4. Loogikaskeem – põhielemendiks on loogikaelement, sisendid paiknevad elementidest vasakul, väljundid paremal. Loogikaskeem võimaldab head ülevaadet programmiga realiseeritud algoritmist. 18. Kirjeldage laboris õpitud roboti MP-9S (AvtoVaz) kasutatud programmeerimisviisi, kirjeldage kasutatud amortisaatorite tüüpi ning selgitage millist ülesannet täitsid herkonid. 19. Kirjeldage laboris õpitud paindtootmiskompleksis (FMS) võimalikke roboti programmeerimisviise, selgitage mida ei saanud robotil ’’Mentor’’ teha
Pilet 1 1. Trigerid. 2. Konveier protsessoris ja mälus. 3. Suvapöördusmälud. Trigerid (Flip-Flops) kuuluvad järjestiskeemide hulka sest neil on olemas mälu omadus, see tähendab väljundi väärtus sõltub peale sisendite väärtuse antud ajahetkel ka eelnevast väljundiväärtus-test. Triger on elementaarne mäluelement, mis võimaldab säilitada infot üks bit. Esitades trigerit tõeväärtustabeli või funktsiooni kaudu, tuleb sisse tuua aja parameeter. Triger on kahe stabiilse olekuga element. Tavaliselt trigeril on kaks väljunidit: Joonis: SR-TRIGER (set-resest) ühe ja kahetaktiline, antud on asünkroonne, R=S=1 on keelatud. Töötab: RS; Q(t), 00–>Q(t-1) , 01= 1, 10= 0, 11=-- Asünkroonse trigeri puhul muutub väljundi väärtus sisendite väärtuste muutuste järgi. Potentsiaaliga sünkroniseeritav SR : Sünkrosisendiga C määratakse, millal lülitub triger uude olekusse. NB! Keelatud on anda mõlemasse sisendisse signaal 1, sest otseväljund ja inversiooni...
Transistor on mõeldud selleks, et võimendada signaali. Transistor võimendab selle pärast, et talle kantakse pinge peale. Kui anda transistorile sisse signaal ja transistorile pinge, siis välja tuleb algsest signaalist võimsam signaal, ehk on toimunud sisendsignaali võimendus, mille tulemusena on saadud sisendsignaalist võimsam väljundsignaal. Kui pinget peale ei lastaks, oleks sisend- ja väljundsignaalid võrdsed. 32. Miks triger mäletab oma eelmist olukorda, aga loogikaelement ei mäleta? Loogikaelemendi mõte on teha tehe, seejuures teda pidevalt vooluga ei toideta. Trigeril aga on vool koguaeg peal, seetõttu mäletabki triger oma eelmist olukorda. (see on seotud trigeri ehitusega: trigeri väärtus sõltub trigeri eelmisest väärtusest, aga loogikaelemendi väärtus sõltub talle peale antavast pingest) 33. Miks operatsioonivõimendi võimendustegur sõltub tagasisideahela takistusest? Sest K = -R2 / R1, kus R2 on tagasiside ahelas olev takisti. 34
Arvutid I eksamiküsimuste vastused Eero Ringmäe mai 2002 õj = Teet Evartson I Digitaalloogika 1._Mikroskeemide valmistamise tehnoloogiad: Bipolaarsed tehnoloogiad: dioodloogika: kokku ühendatud n-p pooljuhid lüliti avatud, kui vool kulgeb noole suunas. Väljundvoolu hergnevustegur dioodide arv loogikaskeemis piiratud, kuna vastasel juhul võib ühte dioodi hakata läbima liiga suur vool ... summa eelnenud dioodidest * I ... vana, ei kasutata TTL Transistor-Transistor Loogika: bipolaarne transistor ... npn = emitter-base- collector ja pnp = emitter-base-collector ... viimane on negatiivse loogika näide (invertor) kolme olekuga väljund: Enabled+x1+x2. Kui E=0, f=? väiksema energitarbega & kiirem kui eelmine STTL Shotky TTL ... ...
Arvutid I eksamiküsimuste vastused Eero Ringmäe mai 2002 õj = Teet Evartson I Digitaalloogika 1._Mikroskeemide valmistamise tehnoloogiad: Bipolaarsed tehnoloogiad: dioodloogika: kokku ühendatud n-p pooljuhid lüliti avatud, kui vool kulgeb noole suunas. Väljundvoolu hergnevustegur dioodide arv loogikaskeemis piiratud, kuna vastasel juhul võib ühte dioodi hakata läbima liiga suur vool ... summa eelnenud dioodidest * I ... vana, ei kasutata TTL Transistor-Transistor Loogika: bipolaarne transistor ... npn = emitter-base- collector ja pnp = emitter-base-collector ... viimane on negatiivse loogika näide (invertor) kolme olekuga väljund: Enabled+x1+x2. Kui E=0, f=? väiksema energitarbega & kiirem kui eelmine STTL Shotky TTL ... ...
formeeritud alumiiniumist või tantaalist elektroodile. Kondensaatori teise elektroodi moodustab oksiidikihiga kokkupuutuv elektrolüüt.Elektrolüütkondensaator on polaarne seadis: anoodiks on metallelektrood ja katoodiks elektrolüüt. 3. Kuidas ühendatakse loogika elementide väljundid Loogikaelementide väljundite ühendamiseks on 3 võimalust: 1)Hiz kasutamine st loogika elementidel on 3 olekut (0, 1, Hiz), võib ühendada vahetult kokku, aga Hiz juhtimine peab garanteerima, et vaid üks loogikaelement töötab. 2)Loogikaelementide väljund(transistor)id on lahtise kollektori või lahtise suudmega (MOP). Väljund pannakse vahetult kokku ja ühise takisti R kaudu ühendatakse toiteallikaga. Takisti R valida käsiraamatu abil, kus on valemid R min ja Rmax arvutamiseks, nende vahelt ise valida sobiv. 3)On ainuvõimalik siis, kui pole Hiz ega lahtist kollektorit või suuet. Tuleb kasutada VÕI-elementi nagu MUX-i skeemis. 4. Negatiivne tagasiside võimendil
loogikafunktsioonide füüsiliseks mudeliks. Joonisena esitatud loogikaskeemides kasutatakse loogikaelementide tähistamiseks spetsiaalseid tähiseid. 1. Lihtsaim loogikaelement on invertor ehk EI-element (NOT). Invertor teostab loogikamuutuja inversioonitehet ehk eitust: Kuna inversioon on ainus unaarne loogikatehe, siis invertor on ainus ühe sisendiga loogikaelement.
V või O või W Tegemist on ületäitumisega P Paarsus bitt, kas tulemus omab paaris või paaritu arvu bitte ALU järk, siisni laius määrab ära süsteemi järgu Toomas Ruuben. TTÜ Raadio ja sidetehnika 82 instituut. 41 Digitaalarvuti komponendid Trigerid Triger on mäluga loogikaelement. Triger säilitab ühe biti informatsiooni (0 või 1) Informatsioon trigeris säilub, kuni toide on sisse lülitatud Trigerid koostatakse universaalsetest loogikaelementidest (NING-EI , VÕI -EI) Trigerid jagunevad asünkroonseteks või sünkroonseteks e. takteeritavateks Toomas Ruuben. TTÜ Raadio ja sidetehnika 83 instituut. Digitaalarvuti komponendid Trigerid TRIGER
,,sõna 2", saada nad ALUsse, korruta nad omavahel, ,,lükka" tulemus pinu otsa tagasi. (Piltlikult võib pinumälu ette kujutada, kui suurt paberihunnikut, kuhu aega-ajalt lisatakse uusi lehti ning vajadusel neid hunniku tipust jällegi eemaldatakse. Kui vajame paberihunniku tipust lähtudes 3.ndat paberit, peame esmalt eemaldama temal lasuvad 2 paberit, et vajamineva leheni pääseda). 3. Trigerid[3] *Triger - on 1-bitise mäluga makro- loogikaelement. Trigeri olek vastab tema väljundsignaalile. Sõltuvalt sisendsignaalist säilitab triger endise oleku või muudab seda vastupidiseks. *Trigeril on ehituslikult tavaliselt 2 väljundit: otsene Q ja invertne Q . Tööpõhimõtte järgi jaotatakse trigerid: a).seadesisenditega ehk SR- trigeriteks b).loendussisenditega e. T-trigeriteks c).andmesisenditega ehk D-trigeriteks d).universaalsisenditega e. JK-trigeriteks.
Sisukord 1. Analooginfo, digitaalne info, ADC, DAC ja helikaart (14, 327-335) .................................... 2 2. Enamkasutatavad kombinatsioonskeemid (41-79) ................................................................. 3 3. Enamkasutatavad järjestiskeemid (80-124) ............................................................................ 4 4. Protsessori struktuur: käsuloendur, käsuregister, käsu dekooder, juhtautomaat ja operatsioonautomaat (125-132) ..................................................................................................... 5 5. Konveier protsessoris ja mälus (163-167 mälu + 184 cpu) .................................................... 8 6. Vahemälu (Cache) (171-182) ................................................................................................ 10 7. Protsessori töö kiirendamine: superskalaarne protsessor, konveier, SIMD, spekulatiivne täitmine, mitmetuumalised protsessorid (18...
5) Resultaadi säilitamine registris Protsessori üldstruktuur (käsuloendus, käsuregister, käsudekooder, juhtautomaat, operatsiooniautomaat). Lk 127 joonis Protsessor on arvuti keskne osa. Programmi täitmine eeldab pidevat andmevahetust protsessori ja mälu vahel. Käsuloendur programm on käskude jada, mida protsessor peab täitma. Protsessoril on vaja järjehoidjat, et teada millise käsu täitimise juures parasjagu ollakse. Selleks kasutataksegi käsuloendurit. Loendus on loogikaelement, kus hoitakse järgmisena tuleva käsu aadressi. Loendurit kasutatakse sellepärast, et sellele on lihtne liita +1 ja panna osutama järgmisele käsule. Käsuregister kui protsessor väljastab käsuloendurist aadressi ja loeb selle järgi mälust käsukoodi, siis salvestatakse see käsuregistrisse. Käsuregistri väljundisse on ühendatud dekooder. Käsudekoodril läheb aktiivseks üks väljunditest, mis näitab millise käsu kood loeti protsessorisse
16 Eeldame, et meil on mälus programm (käskude jada) ja nende vahel ei ole andmeid. Üldiselt on nad segamini, kuid programmis võib ka olla selline lõik. Selle programmi lõigu täitmisel on meil vaja protsessoris "järjehoidjat", et teada millise käsu täitmise juures ollakse. Selleks kasutatakse käsuloendurit (Intel on kasutanud ka käsuosuti (Instruction Pointer) mõistet). Loendur on siin loogikaelement, kus hoitakse järgmisena täitmisele tuleva käsu aadressi. Loendurit kasutatakse sellepärast, et temale on lihtne teha +1 (ühe võrra suurendamist) ja panna ta näitama järgmisele käsule. Käsuloenduri juures on kasutatud loenduri, kui loogikaelemendi mõistet, millel järjehoidja on realiseeritud ja käsuosuti puhul on terminis tema ülesanne. Mõlemal juhul on tegemist ühe ja sama asjaga.
16 Eeldame, et meil on mälus programm (käskude jada) ja nende vahel ei ole andmeid. Üldiselt on nad segamini, kuid programmis võib ka olla selline lõik. Selle programmi lõigu täitmisel on meil vaja protsessoris järjehoidjat, et teada millise käsu täitmise juures ollakse. Selleks kasutatakse käsuloendurit (Intel on kasutanud ka käsuosuti (Instruction Pointer) mõistet). Loendur on siin loogikaelement, kus hoitakse järgmisena täitmisele tuleva käsu aadressi. Loendurit kasutatakse sellepärast, et temale on lihtne teha +1 (ühe võrra suurendamist) ja panna ta näitama järgmisele käsule. Käsuloenduri juures on kasutatud loenduri, kui loogikaelemendi mõistet, millel järjehoidja on realiseeritud ja käsuosuti puhul on terminis tema ülesanne. Mõlemal juhul on tegemist ühe ja sama asjaga.
- Käsukoodid ja andmed on esitatud ühesuguste kahendkoodidena lihtsustab - Käsukoodid ja andmed asuvad samas mälus - Mälu poole pöördutakse aadressi järgi Eeldab pidevat andmevahetust protsessori ja mälu vahel. protsessorisse loetakse käske ja mällu kirjutatakse resultaate. Mälust saab lugeda ja sinna kirjutada sõnade kaupa. Aadress on kahendkood, mis näitab, millise sõna poole pöördutakse. Käsuloendur – loogikaelement, kus hoitakse järgmisena täitmisele tuleva käsu aadress. Oluline, sest katkestuste korral fikseeritakse tagasipööre. Aadress loetakse mälust ja saadetakse edasi käsuregistrile. Käsuregister – käsuregister salvestab aadressid. Käsuregistri väljundis on dekooder, mis dekodeerib käsu ja saadab selle juhtautomaati täitmisele. Juhtautomaat – käsu täitmise algoritmi riistvaralise realisatsiooni loogikaskeem.
o käsuloendur (PC - Program Counter, IP - Instruction Pointer) Eeldame, et meil on mälus programm (käskude jada) ja nende vahel ei ole andmeid. Üldiselt on nad segamini, kuid programmis võib ka olla selline lõik. Selle programmi lõigu täitmisel on meil vaja protsessoris “järjehoidjat”, et teada millise käsu täitmise juures ollakse. Selleks kasutatakse käsuloendurit (Intel on kasutanud ka käsuosuti (Instruction Pointer) mõistet). Loendur on siin loogikaelement, kus hoitakse järgmisena täitmisele tuleva käsu aadressi. Loendurit kasutatakse sellepärast, et temale on lihtne teha +1 (ühe võrra suurendamist) ja panna ta näitama järgmisele käsule. Käsuloenduri juures on kasutatud loenduri, kui loogikaelemendi mõistet, millel järjehoidja on realiseeritud ja käsuosuti puhul on terminis tema ülesanne. Mõlemal juhul on tegemist ühe ja sama asjaga. Käsuloendur sisaldab mingi käsu
kasutades. Loogilise sünteesi all mõistetakse etteantud tingimusi rahuldava juhtimis- skeemi algebraliste struktuurivalemite koostamist. Sünteesi käigus saadakse väljund- ja vahemuutujate algebralised avaldise, mis võimaldavad nende alusel koostada minimaalse elementide arvuga juhtimisskeemi. 2.2. Kontaktivabad loogikaelemendid ja loogikaelementide süsteemid. Kontaktivaba loogikaelement on suundtoimega kontaktideta seadis, mis mingi kahendsignaalide, st kahe võimaliku väärtusega signaalide kombinatsiooni puhul tema sisendeil annab teatava kahendsignaali väljundis. Kontaktivabade lülituste projekteerimise aluseks on matemaatilise loogika haru releelülituste teooria, mis töötati välja aastatel 1920-1930 kontaktreleelülituste projekteerimiseks. Kuna kontaktivabad loogikaelemendid on oma talitlusviisilt
Seega on muundamiseks kuluv aeg võrdeline loendatavate diskreetsusastmete arvuga ning on maksimaalselt 2 n takti, kus n on muunduri kahendsõna kohtade arv. Joonisel 2.44 tähistab tm mõõtmiseks kuluvat aega. Treppkõver iseloomustab 122 loenduri väljundkoodi pinget. Niisugune pinge saadakse D/A-muunduri väljundist. Trepp- pinget võrreldakse sisendpingega U x . Pingete võrdsustamisel lülitab komparaator trigeri väljundi nulli. Loogikaelement NING suleb generaatori impulssidele pääsu loendurisse ning impulsside loendamine katkeb. Loenduri väljundis säilib sisendpingele U x vastav kood Arv U x , mis on ühtlasi muunduri väljundsignaaliks. Kui mõõtmistäpsus pole eriti oluline, saab A/D-muunduri skeemi lihtsustada (joonis 2.45). Selleks loobutakse D/A-muundurist ja tagasisidest pinge järgi. Kui impulsigeneraatori sagedus on konstantne, siis loendatakse impulsse alati ühesuguse sagedusega ning pinget
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
