See operand peab alati asuma arvuti mälus kindlas kohas, kuhu näitab käsukoodi juures olev aadress. Operandi väärtus võib muutuda, aga asukoht peab olema sama. Käsukoodiga võib kaasas olla lühike aadress, mis viitab operandi asukohale registrimälus. Kaudne adresseerimine – käsuga antakse kaasa aadressi aadress e. Käsuga antav aadress näitab operandi aadressi asukohta mälus. Autodekrementne adresseerimine on seotud pinumälu kirjutamisega. Alguses vähendatakse pinumälu osuti väärtust, et see näitaks esimesele vabale pesale pinumälu piirkonnas ja siis kirjutatakse operand mällu. Pinumälu osutis säilib viimasena kirjutatud sõna aadress. Autoinkrementne adresseerimine on seotud pinumälust lugemisega. Alguses loetakse sõna, millele osutab pinumälu osuti ja siis suurendatakse pinumälu osuti nii, et see näitaks järgmisele sõnele pinumälu piirkonnas.
kujul, seega on arvutil vaja analoog-digitaalmuundureid ja digitaal- analoogmuundureid. ADC- Analoogväärtusi on lõpmatu hulk. Füüsiline infokandja võib võtta ükskõik millise väärtuse ükskõik millisel ajahetkel, suvalise lubatud rajaväärtuste vahel. VAATA LEHELT IV. Riistvara tegevus alamprogrammide poole pöördumisel Alamprogrammide poole pöördumine ja tagasipöörde aadresside salvestamine on üks pinumälu rakendusi. Kui toimub alamprogrammi poole pöördumine, siis käsuloenduri(PC) sisu salvestatakse pinumälusse ja kuna käsuloendur näitab alati järgmisena täitmisele tuleva käsu aadressi, on see ka tagasipöörde aadressiks. Kui alamprogramm pöördub veel mõne alamprogrammi poole, salvestatakse veel üks tagasipöörde aadress pinumälusse. Tagasipöördumisel võetakse pinumälust järjest aadresse, kuni
sisendiga. ADRESSEERIMISE VIISID otsene adresseerimine operandid vahetult järgnevatel mäluaadressidel vahetu adresseerimine operandide aadressid sõltumatud ning antakse eraldi aadressiga kas registermälus või põhimälus kaudne adresseerimine käsukoodis on aadressi aadress, operandide vahetamise võimalus CPUde vahel autoinkrementne adresseerimine pinumälust lugemiseks (pop), aadress saadakse registermälust, sellele lisatakse operandi mõõt ja tulemus läheb pinumälu järgmisesse aadressi autodekrementne adresseerimine registrist lühike aadress, mille järgi pinumälust operandid (aadressist lahutatakse op. mõõt) ja resultaat pinusse segmenteerimine kk + aadress segmendis, kui kõik andmed on ühes mälusegmendis, segmentidevaheline liikumine käsuloenduri abil indekseerimisega adresseerimine aadressibaas & indeks + nihe > kui palju peab edasi liikuma, leidmaks operande, indeksiregister (selles pikk aadress)
antav aadress näitab operandi aadressi asukohta mälus. Käsukoodiga kaasas olev aadress võib olla ka lühike aadress, mis näitab registrile, kus on operandi aadress (kaudse adresseerimise erijuht). Uutele operandidele viitamiseks tuleb vahetada vahepealse aadresside tabeli sisu. Autodekrementne ja autoinkrementne adresseerimine seotud pinumäluga (stack). Autodekrementne adresseerimine on seotus pinumällu kirjutamisega (stack push). Alguses vähendatakse pinumälu osuti väärtust, et see näitaks esimesele vabale pesale pinumälu piirkonnas, siis kirjutatakse operand mällu. Stackis sälilib viimasena kirjutatud sõna aadress. Autoinkrementne adresseerimine on seotud pinumälust lugemisega (stack pop). Alguses loetakse sõna, millele osutab pinumälu osuti ja ss suurendatakse seda nii, et see näitaks järmisele sõnale pinumälu piirkonnas. Baseerimisega adresseerimine arvutatakse aadress summana baasregistri
Static Random Access Memory . . , . , , , . Dünaamiline pooljuht suvapöördusmälu (Dynamic RAM) DRAM - - Dinamic Random Access Memory- . : Fast Page Mode DRAM , 1 ; Extended Data Output DRAM- , . , ; Synchronous DRAM - , ; Rambus DRAM- , , , . Erineva pöördus viisiga mälud :FILO, FIFO, assotsiatiivmälu, kahe pordiga mälu Erinevate pöördus viisidega mälud ( pinumälu (Stack, LIFO), puhvermälu (FIFO), assotsiatiiv mälu ) , , , .. LIFO. - . , , . . ( , . n : 0 n-1. : ( ?) 4 : LRU-least recently used, LFU-least frequently used, FIFO, LIFO. Siirete (hargnemiste) ennustamine (Branch Prediction) (. Branch Prediction Unit) -- , , , (, , ) . , , , , . C ave = a(pt pc)+b(1pt)(1pc)+c pt(1pc)+d(1pt)pc Pinumälu (stack) realiseerimine ja kasutamine
korduvalt muuta ja säilitada. Laserikiire abil kuumutatakse materjal teatud temperatuuriini ja seejärel jahutatakse, aine kristalliseerub. Kui kuumutame teise temperatuurini ja jahutame võtab aine mittekristalliseerunud oleku. Kui aine on kristalliseerunud peegeldab ta rohkem valgust. Seega peab korduvkirjutamisel kasutama kahte erinevat laserikiire võimsust. Erineva pöördus viisiga mälud :FILO, FIFO, assotsiatiivmälu, kahe pordiga mälu. ||||||||||| Pinumälu (stack) realiseerimine ja kasutamine protsessoris. Pinumälu (FILO) on mälu, kus viimasena loetakse välja esimesena salvestatud sõna (FilO First In Last Out). Seejuures hoitakse alles pinumälu osutit ehk viimasena salvestatud sõna aadressi (Top Of Stack TOS). Varem salvestatud sõnu saab lugeda siis, kui hiljem salvestatud sõnad on juba loetud. Pinumälu juures loetakse kirjutamist Push-operatsiooniks ja lugemist Pop-operatsiooniks. Pinumälu
Arvutid I eksamiküsmused ja vastused Eksamikonspekt 2011 IABB22 1. Loendurid[4] 2. Pinumälu (stack) realiseerimine ja kasutamine protsessoris[4] 3. Trigerid[3] 4. Dekooder[3] 5. Käsuformaadid - 0, 1, 2, 3 ja 1,5 aadressiga arvutid[3] 6. Summaator: järjestik, paralleel ja kiire ülekanne[3] 7. Andmevahetusprotokollid: sünkroonne, asünkroonne jne[3] 8. Registrid[2] 9.Mikroskeemide valmistamise tehnoloogiad[2] 10. Konveier protsessoris ja mälus[2] 11. Suvapöördusmälud[2] 12. Adresseerimise viisid[2] 13. Kuvarid[2] 14
Enamkasutatavad kombinatsioonskeemid. Kombinatsioonskeemid on sellised skeemid, milles andes kindla sisendväärtuse on võimalik välja arvutada väljundväärtus.st määrata üheselt. Enim kasutatavad skeemid võivad olla näiteks SUMMAATORID; VÕRDLUSSKEEMID; KOODIMUUNDRID; MUXID; DEKOODRID; ALU. Teades sisendite loogilisi väärtusi antud ajahetkel saame vastava Boole`i funktsiooni kaudu arvutada väljundi väärtuse. Puudub sõltuvus eelmistest sisendite väärtustest. Pinumälu. Pinumällu kirjutamisel näitab pinumälu osuti alati viimasele sinna kirjutatud sõnale. Seega saab lugeda esimesena ainult sinna viimasena salvestatud sõna ja sõna mis kirjutati mällu esimesena loetakse välja viimasena (LIFO). Realiseeritakse protsessoris kas programselt - st pinumälule eraldatakse teatud mälu piirkond ja SP (stack pointer ehk pinuviit) on salvestatud spetsiaalsesse registrisse. Alati kui toimub kirjutamine siis modifitseerikatse Spväärtust, et ta
......................................................... 19 15. PILET.........................................................................................................................................19 1. Multipleksor, demultipleksor................................................................................................... 19 2. Konveier protsessoris ja mälus. ...............................................................................................19 3. Pinumälu (stack) realiseerimine ja kasutamine protsessoris....................................................19 16. PILET.........................................................................................................................................20 1. Loendurid................................................................................................................................. 20 2. Suvapöördusmälud.........................................................................
VT I piletit................................21 XI............................................................................................................................................ 21 1. Multipleksor, demultipleksor. VT VI piletit........................................................................21 2. Konveier protsessoris ja mälus. VT I piletit......................................................................21 3. Pinumälu (stack) realiseerimine ja kasutamine protsessoris............................................21 XII........................................................................................................................................... 21 1. Loendurid. VT II piletit..................................................................................................... 21 2. Suvapöördusmälud.................................................................................................
Adresseerimise viisid 1. otsene adresseerimine operandid vahetult järgnevatel mäluaadressidel 2. vahetu adresseerimine operandide aadressid sõltumatud ning antakse eraldi aadressiga kas registermälus või põhimälus 3. kaudne adresseerimine käsukoodis on aadressi aadress, operandide vahetamise võimalus CPU-de vahel 4. autoinkrementne adresseerimine pinumälust lugemiseks (pop) .. aadress saadakse registermälust, sellele lisatakse operandi mõõt & tulemus läheb pinumälu järgmisesse aadressi 5. autodekrementne adresseerimine registrist lühike aadress, mille järgi pinumälust operandid (aadressist lahutatakse op. mõõt) & resultaat pinusse 6. segmenteerimine kk + aadress segmendis .. kui kõik andmed on ühes mälusegmendis, segmentidevaheline liikumine käsuloenduri abil 7. indekseerimisega adresseerimine aadressibaas & indeks + nihe -> kui palju peab edasi liikuma, leidmaks operande, indeksiregister (selles pikk aadress) 8
1-aadressiga: 1 pikk aadress, mis viitab operandi või tulemuse asukohta mälus. 1.5 aadress: võib olla 1 aadress, mis näitab kus operand on põhimälus ja teine on kindlalt registrimälus, mis asub protsessoris. 2-aadressiga: 2 pikka aadressi 3-aadressiga: 3 pikka aadressi, mis näitavad kust saada operandid ja kuhu salvestada tulemus. Igal oma eelised. Kui võrrelda kiirust, siis 3-aadressiga pöördub 4 korda mälu poole, 2 aadressiga 15 korda, 1-aadressiga 2 korda. Pinumälu realiseerimine ja kasutamine protsessoris Pinumälu on mälu, kus esimesena salvestatud sõna loetakse viimasena (FILO). Alles hoitakse ainult osuti, mis näitab viimati salvestatud sõnale (TOS). Varasemaid sõnu saab lugeda peale esimeste ära lugemist. Push ja pop up. Pinumälu realiseeritakse põhimälus ja selleks on spetsiaalne piirkond. TOSi jaoks on spets register (SP), kuhu salvestatakse selle väärtus. Kui toimub kirjutamine siis modifitseeritakse SP väärtust nii et ta näitaks
Kõigis käskudes on alati käsukood, mis määrab ära tegevuse, mida tuleb teha ja samuti, kuidas leida operandid ning kuhu salvestada resultaat. Operandi leidmise ja resultaadi salvestamise koha leidmiseks on terve rida eri meetodeid, mida nimetataksegi adresseerimise viisideks. 0 aadressiga arvuti (Käsukood (OPCode)) tegemist on pinumälul põhineva arvutiga. Aadresse ei ole käsu formaadis. Alati võetakse operandid pinumälu pealt ja kirjutatakse sinna tulemus. 1 aadressiga arvuti (Käsukood (OPCode)Aadress 1) Käsu koodiga saab olla kaasa antud vaid üks pikk aadress, mis viitab mälu pesale, kus võib olla üks operand. Kui on tegemist kahe operandiga käsuga, siis tavaliselt asub teine operand ühes kindlalt fikseeritud registries ja sinna paigutatakse ka resultaat. Operandi kandmine akumulaatorisse ja sealt resultaadi salvestamine õigesse mälupesasse on juba programmisti töö.
TAUSTAVÄRVIGA KÜSIMUSED ON VASTAMATA!!! MIHKEL 19-22 19. Arvutite veakindlus, veakindlad koodid.* 20. Enamkasutatavad järjestiskeemid. 21. Suvapöördusmälud. * 22. LCD, LED, OLED, plasma kuvarid. * 23. Puutetundlikud ekraanid. * 24. RAID ja SSD kettad. * JEVGENI 23-29 - Fancy color 25. Katkematu pingeallikas (UPS). 26. Adresseerimise viisid. 27. Mikroarvuti ja siinid (AB, DB, CB). 28. Alamprogrammide poole pöördumine ja pinumälu. 29. Käsuformaadid : 0, 1, 2, 3 ja 1,5 aadressiga arvutid. 30. Arvuti mälu klassifikatsioon. Doris - 30-32 31. Siinide juhtimine - katkestusteta süsteem, katkestustega süsteem ja prioriteedid. 32. Pinumälu (Stack) - realiseerimine ja kasutamine TAUSTAVÄRVIGA KÜSIMUSED ON VASTAMATA!!! Hannes 34 - 36 33. Püsimälud : ROM, PROM, EPROM, EEPROM ja Flash. 34. Siirete ennustamine (Branch prediction): vajadus, meetodid. 35
...................................................................................... 17 11. Suvapöördusmälud (191-201) ............................................................................................... 18 12. Magnetmäluseadmed (208-213)............................................................................................ 19 13. Optilised mäluseadmed (CD-ROM, holograafiline mälu) (213-217) ................................... 21 14. Alamprogrammide poole pöördumine ja pinumälu (Stack) (217-224) ................................ 22 15. Erineva pöördumisviisidega mälud: LIFO, FIFO, assotsiatiivmälu ja kahe pordiga mälu (217-226) ..................................................................................................................................... 23 16. Virtuaalmälu (lehekülgedeks jagamine, segmenteerimine) (241-248) ................................. 24 17. Mikroarvuti ja siinid (AB, DB, CB) address bus, data bus, control bus (250-260) ............
g= QI+ QI +1 Suvalise mooduliga e. naaberkoodid on koodid, mis erinevad teineteisest ainult ühe kahendjärgu poolest. Gray koodi puhul lülitub korraga ümber ainult 1 triger. Reversiivne loendur - Loendur, mis loendab nii pos. kui ka neg. suunas. Loendussuuna muutmine sõltub sellest, kas ülekandeks kasutatakse trigeri otsest või inverteeritud signaali. Ringloendur - Loendur, mis on moodustatud nihkeregistrist, kui selle väljund ühendada sisendiga. 2. Pinumälu(stack)realiseerimine ja kasutamine protsessoris. Pinumälu – LIFO ehk Last in, first out. On mälu poole pöördumise viis, registrisse viimasena kantud andmed saab esiemsenas välja võtta. Tegemist on protseduuriga, mis tegeleb andmestruktuuride loeteluga, kus järjest kantakse andmed registrisse, mis uuesti pealt järjest vastavalt vajadusele välja võetakse. Andmete lugemiseks või kirjutamiseks läheb vaja vaid ühte binaarkujul olevat viitava arvuti
1 0 0 0 1 1 0 1 1 1 0 0 _ __ _ 1 1 0 1 0 1 0 0 G= a b + a b b +a a b Jne. 10. MÄLUD (muutmälud, püsimälud, staatilised, dünaamilised, suva- ja jadapöördusega, pinumälu jne.). Mäluks nim. informatsiooni salvestamiseks (kirjutamiseks), säilitamiseks ja lugemiseks ettenähtud seadmeid. Mälu poole pöördumise aeg mikrosekundites. Mälusid liigitatakse sõltuvalt tööpõhimõttest ning kasutusviisist. MÄLUD / MUUTMÄLU PÜSIMÄLU RAM ROM / /
Tavaliselt peegeldub tagasi 75% valgusest, ülminekul ~10%. Track width = 0.6 mikrom, space bw tracks 1.6 mikrom. CD-R = Aluse ja peegelduva materjali vahel org materjalist kiht (tsüaniin), mille kuumutamine muudab selle mitteläbipaistvaks.. laser peab seda lohuks. CD-RW = orgaanilise kihi kuumutamisel 300 kraadini see kristalliseerub (erase), 600 kraadini aga muutub amorfseks (write) .. read 0.1..0.7 mW, erase 3..8mW, write 10..15mW. 26. Erinevate pöördusviisidega mälud: Pinumälu First In Last Out Käsud Push & Pop, mis viivad kirjutamise- lugemise viidad ühe võrra edasi-tagasi. Realiseeritud nihkeregistrite põhimõttel Puhvermälu First In First Out reversiivne nihkeregister, kirjutatakse ühest otsast, loetakse teisest otsast. Suvapöördusmälu vastavalt aadressile saab otse vastava mälupesa kätte Jadapöördusmälu tuleb lugeda terve seeria eelenvaid andmeid, mille hulgast leida õige data.
Tavaliselt peegeldub tagasi 75% valgusest, ülminekul ~10%. Track width = 0.6 mikrom, space bw tracks 1.6 mikrom. CD-R = Aluse ja peegelduva materjali vahel org materjalist kiht (tsüaniin), mille kuumutamine muudab selle mitteläbipaistvaks.. laser peab seda lohuks. CD-RW = orgaanilise kihi kuumutamisel 300 kraadini see kristalliseerub (erase), 600 kraadini aga muutub amorfseks (write) .. read 0.1..0.7 mW, erase 3..8mW, write 10..15mW. 26. Erinevate pöördusviisidega mälud: Pinumälu First In Last Out Käsud Push & Pop, mis viivad kirjutamise- lugemise viidad ühe võrra edasi-tagasi. Realiseeritud nihkeregistrite põhimõttel Puhvermälu First In First Out reversiivne nihkeregister, kirjutatakse ühest otsast, loetakse teisest otsast. Suvapöördusmälu vastavalt aadressile saab otse vastava mälupesa kätte Jadapöördusmälu tuleb lugeda terve seeria eelenvaid andmeid, mille hulgast leida õige data.
PARALLEELÜLEKANNE võimalik vältida pikka viiteaega, ei pea ootama kuni ülekanne levib mööda järke ning tänu sellele saab realiseerida võimsamaid summaatoreid võtab realiseerimiseks äärmiselt palju kristallipinda. Kiire ülekanne rakendatud rööpülekande põhimõtet kombineeritud jadaülekandega. Ülekanded moodustatud kõigi kohtade jaoks korraga. 2. ERINEVA PÖÖRDUSVIISIGA MÄLUD: FILO, FIFO, ASSOTSIATIIVMÄLU, KAHE PORDIGA MÄLU Pinumälu (FILO ehk LIFO) ,,Last In, First Out" ehk registrisse viimasena kantud andmed peab sealt ka esimesena välja võtma. Põhimälus on pinumälu võimalik realiseerida posinkrementse- ning predekrementse adresseerimise baasil (enne igat ,,PUSH" käsku pinuviita dekrementeeritakse ning peale igat ,,PULL" käsku seda inkrementeeritakse). Riistvaraliselt realiseeritakse pinumälu nihkeregistrite põhimõttel
Käsukood ja aadresside arv käsus Kõigis käskudes on alati käsukood, mis määrab ära tegevuse, midatuleb teha ja samuti, kuidas leida operandid ning kuhu salvestada resultaat.Operandi leidmise ja resultaadi salvestamise koha leidmiseks on terve rida eri meetodeid, mida nimetataksegi adresseerimise viisideks. Null aadressiga arvuti Tegemist on pinumälul põhineva arvutiga (poola pöördkuju). Aadresse ei ole käsu formaadis. Alati võetakse operandid pinumälu pealt ja samuti kirjutatakse sinna tulemus Ühe aadressiga arvuti Käsu koodiga saab olla kaasa antud vaid üks pikk aadress, mis viitab mälu pesale, kus võib olla üks operand. Kui on tegemist kahe operandiga käsuga, siis tavaliselt asub teine operand ühes kindlalt fikseeritud registris (akumulaator) ja sinna paigutatakse ka resultaat. Operandi kandmine akumulaatorisse ja sealt resultaadi salvestamine õigesse mälupesasse on juba programmisti töö. Kahe aadressiga arvuti
Seda suurendatakse automaatselt iga käsutsükli jaoks. Alamprogrammid ja katkestused muudavad selle registri tavalist töötsüklit, sisestades käsuloendurisse uue väärtuse o Käsuregister (IR - Instruction Register) sisaldab mälust loetud käsku o Olekuregister (SR - Status Register) sisaldab protsessori tehete teostamise olekut o Pinuviit (SP - Stack Pointer) sisaldab pinumälu järgmist vaba aadressi. Pinumälu kasutatakse protsessori registrite seisu salvestamiseks. Näiteks on see vajalik katkestust teenindava alamprogrammi käivitamise eel, et salvestada protsessori jooksev tööseis ja taastada see peale katkestuse alamprogrammi lõpetamist, et naasta põhiprogrammi täitmise juurde. Pinumälu töötab viimasena sisse esimesena välja (LIFO - Last In First Out) struktuurina. 1.3.2 Protsessori käsustik
2.2. Mikroprotsessori tööpõhimõte 67 2.2.1. Protsessori ehitus 67 2.2.2. Registrid ja nende otstarve 68 2.2.3. Ajadiagrammid 71 2.2.4. Käsu- ja andmevormingud 72 2.2.5. Protsessori käsustik 75 2.2.6. Adresseerimine 77 2.2.7. Pinumälu 79 2.2.8. Protsessori koostöö mälu ja välisseadmetega 79 2.3. Andmevahetus 82 2.3.1. Andmevahetuse meetodid 82 2.3.2. Rööpvärat 87 2.3.3. Jadavärat 90 2.3.4. Taimer 91 2.3.5. Otsemällupöördus ja DMA-kontroller 96
kuulub täitmisel, *kus operandid mikrooperatsioonidest. Ühele registermälu, mille töid korraldab (monoliitprotsessor,akumulaator, asuvad, *kuhu salvestada käsule vastab mikroprogramm. juhtautomaat mällu salvestatud registermälu, ALU, siinipuhvrid, resultaadid. 2 aad arv KK: #1. Käsukood määrab programmi kohaselt. pinumälu osuti ). operandi pikk aad #2. op/result mikroprogrammi. 20.Programmeeritavad Mikroprotsessoriks nim. ühel või pikk aad# 3 aad arv KK #1. Mikroprogramm koosneb loogikamaatriksid: Kasut. mitmel integraallülitusel ehk operandi pikk aad# 2 operandi mikrokäskudest
· seadmete kirjeldamine (tüüp, toiteallikas, rahuolekud jne) Vahenduskiht kasutab objekti mudelit ning konkretiseerib meetodid ja andmeformaadid, mida rakendused kasutavad käskude ja vastuste moodustamiseks. Rakendustes kasutatavad käsud ja vastused päringutele konkretiseeritakse IEEE töögrupi poolt määratud profiilidega. Iga ZigBee seade suudab toetada 30 erinevat profiili (hetkel on neist täpselt määratletud vaid 1 profiil, valgustuse juhtimine). ZigBee seadme pinumälu on teiste traadita võrkude seadmete omaga võrreldes väike. Piiratud võimalustega lõppseadme pinumälu maht on kuni 4KB. Kõiki võimalusi omava seadme mälumaht on kuni 32 KB. Võrgu koordinaator vajab lisamälu seadmete andmebaasi ja andmevahetuse juhtimiseks. 802.15.4 standard määrab ära 26 elementaartoimingut (primitiivi). Võrgukihi primitiivide arv võib ulatuda tosinani. Kasutatavate primitiivide hulk on seega küllalt väike võrreldes Bluetooth'is
· seadmete kirjeldamine (tüüp, toiteallikas, rahuolekud jne) Vahenduskiht kasutab objekti mudelit ning konkretiseerib meetodid ja andmeformaadid, mida rakendused kasutavad käskude ja vastuste moodustamiseks. Rakendustes kasutatavad käsud ja vastused päringutele konkretiseeritakse IEEE töögrupi poolt määratud profiilidega. Iga ZigBee seade suudab toetada 30 erinevat profiili (hetkel on neist täpselt määratletud vaid 1 profiil, valgustuse juhtimine). ZigBee seadme pinumälu on teiste traadita võrkude seadmete omaga võrreldes väike. Piiratud võimalustega lõppseadme pinumälu maht on kuni 4KB. Kõiki võimalusi omava seadme mälumaht on kuni 32 KB. Võrgu koordinaator vajab lisamälu seadmete andmebaasi ja andmevahetuse juhtimiseks. 802.15.4 standard määrab ära 26 elementaartoimingut (primitiivi). Võrgukihi primitiivide arv võib ulatuda tosinani. Kasutatavate primitiivide hulk on seega küllalt väike võrreldes Bluetooth'is
kaja teistelt salvestatud hologrammidelt või sama hologrammi pikslitevahelist kaja. · Detekteeritud kujutise ulatuses varieerub heledus. Selline probleem tekib, kui kujutise ulatuses kasutatakse vaid ühte läve eraldamaks eredaid ja tumedaid piksleid ning omistamaks binaarväärtusi. Neid kõikumisi võivad põhjustada SLM, optiline kujutamine või originaallaserkiired. 16 · Erinevate pöördus viisidega mälud ( pinumälu (Stack, LIFO), puhvermälu (FIFO) ) Pinu võib ette kujutada pealt avatud anumana, kuhu võib üksteise peale laduda andmeid. Oluline omadus on võimalus andmeid ära võtta ainult sissepanekule vastupidises järjekorras. Viimasele sissekandele osutab pinuviit s.o. aadress, millelt on võimalik välja lugeda viimasena salvestatud muutuja ning millele järgnevale aadressile võib kirjutada uue muutuja. Analoogiliselt anumaga võib pinu täis saada,
.................................................................................................................59 TÜÜPILISED KOMISTUSKIVID........................................................................................60 DÜNAAMILISED ANDMESTRUKTUURID.....................................................................61 Ahel ja järjekord.................................................................................................................... 61 Pinumälu ehk magasinmälu...................................................................................................64 ÜLESANDED........................................................................................................................... 65 ALAMPROGRAMMID. PROTSEDUUR JA FUNKTSIOON................................................66 MILLEKS ON VAJA ALAMPROGRAMME?....................................................................66 PROTSEDUURI JA FUNKTSIOONI ERINEVUSED.........
.....................................................75 Mälu vabastamine......................................................................................76 Tüüpilised komistuskivid.............................................................................77 Dünaamilised andmestruktuurid................................................................77 Ahel ja järjekord.........................................................................................78 Pinumälu ehk magasinmälu.......................................................................82 ÜHEKSAS TEEMA: alamprogrammid. protseduur ja funktsioon..........................86 Milleks on vaja alamprogramme?...............................................................86 Protseduuri ja funktsiooni erinevused........................................................86 Alamprogrammide kasutamine..................................................................87 Pascal...........
............................... 44 DVD.......................................................................................................................................44 Magnetoptiline (MO).............................................................................................................44 Holograafiline........................................................................................................................46 Erinevate pöördus viisidega mälud ( pinumälu (Stack, LIFO), puhvermälu (FIFO) )..............46 Stack...................................................................................................................................... 46 LIFO...................................................................................................................................... 46 FIFO.......................................................................................................................................46
.............. 44 o DVD ........................................................................................................................................ 44 o Magnetoptiline (MO) .............................................................................................................. 44 o Holograafiline.......................................................................................................................... 46 Erinevate pöördus viisidega mälud ( pinumälu (Stack, LIFO), puhvermälu (FIFO) ) ............... 46 o Stack ........................................................................................................................................ 46 o LIFO ........................................................................................................................................ 46 o FIFO ..................................................................................................................................
FIFO pöördusviisi kasutav mälu on mälupuhver kus esimesena kirjutatud info liigub esimesena ka mälust välja. Selline mälupuhver on vajalik kui kusagilt tulevat infot võib olla vaja vahepeal säilitada põhjusel, et seda pole koheselt võimalik info saajale edastada. Lisalugemist: wikipedia.org LIFO (Last In, First Out) LIFO pöördusviisi kasutav mälu on mälupuhver kus viimasena kirjutatud info liigub esimesena mälust välja. Eesti keeles on sellise mälu puhul kasutusel mõisted pinumälu või magasiinmälu. Kasutatakse näiteks protsessorites, katkestusega tegelemisel pannakse käsiloleva tegevusega seotud andmed pinumällu ja katkestusega seotud tegevuse lõpus loetakse tagasi. Lisalugemist: wikipedia.org Emaplaat ja emaplaadi kiibistik Emaplaat on suur trükiplaat arvutis, mille peal ja sees on hästi palju erinevaid silmaga nähtavaid elektroonika seadiseid ja radu (väikeseid juhtmeid). Need rajad moodustavad siinid, mida mööda andmed liiguvad erinevate
annaabi.ee 
