(vertikaal) Küünarvarte kõverdamine 3 max kangiga seistes Keretõste kõhupingil 3 max Jalgrattaga sõit 1 10-15 min 2. Treening - Selg, tritseps, kõht Harjutus Seeriad Kordus Tõmme kangiga vastu kõhtu kummargil 4 4-6 Tõmme plokil ülalt ette 4 4-6 Tõmme plokil eespoolt vastu kõhtu 4 4-6 Keha ülestõmbamine lõua alla 3 max Keretõste kõhupingil 3 max Jalgrattaga sõit/hüpenöör 1 5-10 min 3. Treening - Õlad, trapets, jalad
(vertikaal) Küünarvarte kõverdamine 3 max kangiga seistes Keretõste kõhupingil 3 max Jalgrattaga sõit 1 10-15 min 2. Treening - Selg, tritseps, kõht Harjutus Seeriad Kordus Tõmme kangiga vastu kõhtu kummargil 4 4-6 Tõmme plokil ülalt ette 4 4-6 Tõmme plokil eespoolt vastu kõhtu 4 4-6 Keha ülestõmbamine lõua alla 3 max Keretõste kõhupingil 3 max Jalgrattaga sõit/hüpenöör 1 5-10 min 3. Treening - Õlad, trapets, jalad Harrjutus Seeriad kurdus
Allasurumised blokil köiega Allasurumised blokil köiega Hantli sirutused üle pea, istudes Hantli sirutused üle pea, istudes Küünarvarre kõverdused taha, hantliga Küünarvarre kõverdused taha, hantliga Ettekallutatult hantli sirutamine taha Ettekallutatult hantli sirutamine taha Teisipäev ( selg, õlad,) Lõuatõmme Reede ( selg, biitseps ) Kaldpingil hantliga ületõmme Lõuatõmme Plokil allatõmme sirgete kätega Kaldpingil hantliga ületõmme Alablokil tõmbed ülevalt taha Plokil allatõmme sirgete kätega Alablokil tõmbed ülevalt kitsa haardega Alablokil tõmbed ülevalt taha Alablokil tõmbed eest Alablokil tõmbed ülevalt kitsa haardega Kangiga rinnani tõmme jalgade vahelt Alablokil tõmbed eest Ettekallutatult ketta tõmbed vastu kõhtu Kangiga rinnani tõmme
0,005]. Seega võib järeldada, et naistel avaldub keskmiselt rohkem tööstressi süptomeid, kui meestel (vt. Tabel 2). Tabel 2. Tööstressi sümptomite avaldumine meestel ja naistel. Naised Mehed t-väärtus df p Sümptomid 6,188934 5,773208 2,768698 382 0,005902 2 2. ülesanne Uurige, kas ja millised seosed on: - tööstaazhil ning sümptomite plokil tööstressi koondskooriga - tööstressi põhjuslikkuse plokil seosed nii tööstressi koondskoori kui vanusega Korrelatsioonanalüüsis ilmnes nõrk positiivne seos (vt. Tabel 1) staazi ja tööstressi koondskoori vahel. Selgus, et mida pikem on tööstaaz, seda suurem tööstress inimesel on (r = 0,19; p<0,05). Tabel 1. Staazi ja süptomite seos tööstressi koondskooriga. Tööstressi koondskoor Staaz 0,19* Sümptomid 0,70*
(joonis3) 1. 2. 3. Küünarvarte sirutusharjutused oVõta hantlid kätte, tõsta sirgelt seistes sirged käed üles pea kohale.(joonis 1.2) oNüüd kõverda käed kõrvade juures küünarnukist taha ja tõsta taas pea kohale üles. (joonis 1.3 ja 1.4) 1.2 1.3 1.4 JÕUSAALIS Õlg ·Kangi tõmbed lõua alla ·Kõrvaletõsted plokil ettekallutatult ·Hantlite tõstmine kõrvale ettekallutatult ·Trossi tõmbed lõua alla ·Hantlite tõstmine kõrvale ettekallutatult ·Hantli tõstmine kõrvale ettekallutatult pingil ·Käte eemaldamine lamades trossiga ·Lendamine trenazööril ·Kõrvaletõsted plokil ettekallutatult ühe käega ·Hantlite tõstmine kõrvale ettekallutatult ühe käega ·Käte eemaldamine trenazööril ·Kangi surumine rinnalt istudes ·Kangi surumine kukla tagant istudes ·Lendamine hantlitega istudes
liimvuugil, mida võimaldab plokkide sile pind ja täpsed mõõtmed. Liimvuugid välistavad külmasildade tekke, tagavad parema õhutiheduse ja annavad müüritisele suurema tugevuse. Plokkide ladumisel kasutatakse AEROC plokiliimi (peenmört) mille survetugevus on 10 N/mm². Müüritise kõik horisontaalvuugid peavad olema korralikult liimiga täidetud ning vuugid ei tohi olla õhemad kui 1 mm ja paksemad kui 3 mm. Igas vertikaalvuugis peab vähemalt ühel plokil olema soon. Vertikaalvuukide õhutiheduse tagamiseks täidetakse nimetatud sooned iga plokirea ladumise järel AEROC plokiliimiga. Mõõtmed Toode Pikkus (mm) Laius (mm) Kõrgus (mm) 600 300 200 Classic 300 600 250 200 Classic 250 600 200 200 Classic 200
Surumine kangiga lamades 3x10 Lendamine hantlitega kaldpingil 3x10 Surumine kangiga kukla tagant istudes 3x10 Lendamine küljele hantlitega seistes 3x10 Ploki alla surumine triitsepsile 3x10 Keretõste kõhupingil 3x15 2. päev - Selg, biitseps, jalg, säär Seeria Tõmme plokil ülalt ette 3x10 Alatõmme trenazööril, kitsas haare 3x10 Keretõste alaseljapingil 3x10 Küünarvarte kõverdamine kangiga seistes 3x10 Kükk kangiga, kang turjal 3x10 Jalgade kõverdamine trenazööril kõhuli 3x10 Pöiasirutus trenazööril seistes 3x10 Märkused:
kontrollaja lõppemisel saadab ta järgmisele jaamale loakaadri. Erinevalt CSMA/CD-st on lubaring deterministlik - iga jaama jaoks saab arvutada maksimaalse edastusintervalli. Selle asjaolu tõttu sobib ta tööstusautomaatikasüsteemidesse ning muudesse reaalajarakendustesse. Füüsiline konfiguratsioon. IBM-i protokoll näeb ette radiaalset füüsilist topoloogiat, kõik lõppjaamad ühendatakse nn. paljujaamalise pöördusplokiga (multistation access unit, MSAU). Ühendusviis sellel plokil määrab jaamade tegeliku järjestuse ringil. MSAU sisaldab ka Üuntivaid releesid jaamade kõrvaldamiseks. Suurema jaamade arvu korral saab ühendada mitu pöördusplokki järjestikku. Prioriteedisüsteem. Kasutusel on keerukas prioriteedisüsteem (selle realiseerimiseks sisaldavad kaadrid kaht vastava otstarbega välja), mis võimaldab kasutajal anda teatud jaamadele õiguse kasutada võrku teistest sagedamini. Veatöötlus
Väikeploki pikkus on umbes 60 cm. Laiused ja kõrgused varieeruvad üsna suuresti alates 10 kuni 50 cm-ni. Seega saab sellest materjalist teha väga kerget vaheseina ja ka toekat välismüüritist või kandeseina. Et mullbetoonist plokid on väga täpselt mõõtu lõigatud, kasutatakse viimasel ajal väga tihti välisseintes mördi asemel hoopis liimi. Plokkidevaheline 10-12 mm paksune mördikiht kujutab endast mingil määral külmasilda, mördi soojapidavus on ju palju väiksem kui plokil. Liimikihi paksus on mördi omast paar-kolm korda väiksem välissein muutub märgatavalt soojapidavamaks, isegi kuni paarküm-mend protsenti. Liimise puhul on ka töökeskkond palju puhtam, samas maksab liim mördist rohkem. Sarrustamine Nii nagu kõik müüritised, nii paisub ja kahaneb temperatuurimuutuste korral ka mullbetoon. Nende paisumiste ja kahanemiste tulemusel võivad seina sisse tekkida praod. Selle vältimiseks tuleb müüritis kindlasti sarrustada (varem nimetati seda
selja alumises osas. Saab alguse lülisamba rinna-, nimme-(alaselg) ja ristluuosalt ning kinnitub õlavarre ülaosale. Ülesandeks on tuua õlavart (toimides õlaliigesele) ala ning langetab suure jõuga ülestõstetud kätt. Harjutus: Sirutus hõlmab kogu seljapiirkonda. Leba palli peal, seljalihased lõdvestunud. Venita ülaselja lihaseid, surudes kätega kergelt kuklale. Nagu öeldud tegemist suurima ülakeha lihasega. Erinevad allatõmbed plokil laia haardega ja lõuatõmbed laia haardega teevad lailihast laiemaks, samas täiusliku lailihase saladus peitub just võimalikult erinevate harjutuste ja haarete kasutamises. Loomulikult ei saa unustada geneetika tähtsust. TRAPETSILIHAS (musculus trapesius) paikneb selja ülemises osas ning koos vastaspoolse lihasega meenutab trapetsit (teine samasugune lihas peegelpildis). Algab koljult ja lülisamba rinnaosalt ning kinnitub rangluule ja abaluule
eriti suurte pöörete pideval kasutamisel on vähem vastupidav kui 4bolt. 4bolt raamlaagri kinnitusest on olemas veel üks variant, nn. 'splayed 4bolt', kus välimised poldid on sisemistega võrreldes nurga all. See on tavalisest 4bolt süsteemist veelgi kindlam. Ploki tugevust mõjutab ka lihtsalt metalli hulk, mis nimetatud piirkonnas tugevduseks on. Siinkohal on eelis nn. longskirt plokil, nagu Chevy uus LS1 ja Mopari 440 ja Hemi plokid. Selline lahendus võimaldab raamlaagrites kasutada ka ristpolte (crossbolted mains), mis tagab raamlaagrite tugevaima kinnituse. Selle tõttu on näiteks nimetatud Mopari plokid kõige tugevamad stock plokid, mis on veidi modifitseeritult võimelised toime tulema ka 900 hobujõuga. Allpool on kokkuvõtvalt välja toodud raamlaagri erinevad kinnitusviisid, kriipsud tähistavad
Roclite ehitusplokid on kerged ning neid on lihtne töödelda. Roclite on Eesti kapitalil põhinev poorbetoonist plokkide tootja. Survetugevus on tuhaplokil 3,0 N/mm2. Müüritise tulepüsivus REI 240min. Plokke kulub 7tk/m² ning ühe hind 1,76. Columbia kivi valmistatakse portlandtsemendist, veest ja sobivatest mineraalsetest täiteainetest liiv ja graniitkillustik. Columbia 190 õõnesploki mõõtmed on: laius 140mm, pikkus 390mm, kõrgus 190mm. Tiheduklass on plokil 1100kg/m³ ning survetugevuseks 1,8MPa. Soojusjuhtivus on üsna hea 1,19W/mK ning suure massi tõttu on betoonmüüritis hea õhumüra isolaator 47/52db. Materjali head tulepüsivusomadused (tulepüsivus 60/180min) tagavad konstruktsiooni vajaliku kandevõime säilimise tulekahju ajal ja teevad betoonmüüritisest igati sobiliku tuletõkkeseina. Ühe ruutmeetri seina ladumiseks kulub 12,5 õõnesplokki. Columbiakivi hinnad on odava poolsed, hall maksab 0,64 tükkk ning värviline 1,39 tükk.
kulgliikumise valem - g*h= + pöörlevaliikumise (ringliikumise) Laiendan, e. korrutan ühte poolt 5 ja 6 Ül Plokk, mida võib lugeda ühtlaseks kettaks, on kinnitatud horisontaalsele teljele (joo valem - teist 2, ühine nimetaja on 10 325g ja = 225g. = g*h = Nöör plokil ei libise. nurkiirus (rad/s) g*h = Leida raskuste liikumise kiirendus (a) ja tõmbejõud (; ) nöörides, kui ploki mass m=200 I= m* g*h = : Lahendus I inertsmoment (kera puhul on I= gh = | * -= m*) v=
Süsteemi (1) asemel saadakse siis: m m1 a m m1 g T2 ma T1 mg (3) I T2 T1 r kus a’ on süsteemi kiirendus, I –ploki inertsmoment, -ploki nurkkiirendus, r –ploki raadius. Kui niit plokil ei libise, siis on süsteemi joonkiirendus ja ploki nurkkiirendus seotud valemiga a’= r. Võrrandite süsteemist (3) saadakse: m1 a g I (4) 2m m1 r2 On näha, et a’ < a. Hõõrdejõudude arvestamine annaks veel väiksema kiirenduse väärtuse. Saadud valemist
süsteem liigub edasi ühtlase kiirusega. Mõõtes ühtlase kiirusega teepikkusega läbitud teepikkuse s´ ja selleks kulunud aja t´, saab arvutada süsteemi liikumise kiiruse lisakoormise äravõtmise hetkel valemiga s´ s´´-h v= = , kus h on põhikoormise kõrgus ja s´´ platvormide vaheline kaugus. t´ t´ Newtoni teise seaduse kontrollimiseks paigutada ringi plokil rippovad raskused. S.t süsteemi mass ei muutu. Muutub aga liikumist põhjustav jõud ja seega ka kiirendus. Süsteemi kiirendus on võrdeline liikumist põhjustava jõuga a1/a2=F1/F2. Kui a arvutada teepikkuse ja aja kaudu ja saadud tulemuded omavahel jagada tekib: a1 t 22 = (valem 1) a 2 t12 Liikumist põhjustavad jõud F1 ja F2 saab leida lisakoormiste mõjuva raskusjõu kaudu
Suvel on soovitav plokkide pinda enne liimi pealekandmist kergelt niisutada. Järgmised plokid aseta tihedalt üksteise vastu (vertikaalvuuk kuivalt). Kummihaamriga koputades loodi plokkid täpselt paika. Rea lõpus mõõda vajaliku täitetüki pikkus. Kõige täpsemalt saab plokke saagida elektrilise lintsaega, kuid ka käsisaega on lihtne AEROC plokke sobivasse mõõtu saagida. Täiteploki paikaasetamisel jälgi, ei igas vertikaalvuugis oleks vähemalt ühel plokil soon(ed). Kui liim on piisavalt kivistunud, silu vajadusel plokkide pealispind hõõrutiga ja pühi ära lahtine tolm. Nüüd täida vertikaalvuukides plokkide soon(ed) ja tõsta nöör juhtpuudel ühe astme võrra kõrgemale (vt. pildid lehekülje alguses). Järgneb järgmise plokirea liimimine ning kõik kordub, kuni jõutakse akna- ja ukseavade ülemise kõrgusmärgini. Müüritist tuleb reeglina armeerida iga neljanda rea järel ja kindlasti peale esimest plokirida.
süsteem liigub edasi ühtlase kiirusega. Mõõtes ühtlase kiirusega teepikkusega läbitud teepikkuse s´ ja selleks kulunud aja t´, saab arvutada süsteemi liikumise kiiruse lisakoormise äravõtmise hetkel valemiga s´ s´´ h v , kus h on põhikoormise kõrgus ja s´´ platvormide vaheline kaugus. t´ t´ Newtoni teise seaduse kontrollimiseks paigutada ringi plokil rippovad raskused. S.t süsteemi mass ei muutu. Muutub aga liikumist põhjustav jõud ja seega ka kiirendus. Süsteemi kiirendus on võrdeline liikumist põhjustava jõuga a1/a2=F1/F2. Kui a arvutada teepikkuse ja aja kaudu ja saadud tulemuded omavahel jagada tekib: a1 t 22 (valem 1) a 2 t12 Liikumist põhjustavad jõud F1 ja F2 saab leida lisakoormiste mõjuva raskusjõu kaudu
Suvel on soovitav plokkide pinda enne liimi pealekandmist kergelt niisutada. Järgmised plokid aseta tihedalt üksteise vastu (vertikaalvuuk kuivalt). Kummihaamriga koputades loodi plokkid täpselt paika. Rea lõpus mõõda vajaliku täitetüki pikkus. Kõige täpsemalt saab plokke saagida elektrilise lintsaega, kuid ka käsisaega on lihtne AEROC plokke sobivasse mõõtu saagida. Täiteploki paikaasetamisel jälgi, ei igas vertikaalvuugis oleks vähemalt ühel plokil soon(ed). Kui liim on piisavalt kivistunud, silu vajadusel plokkide pealispind hõõrutiga ja pühi ära lahtine tolm. Nüüd täida vertikaalvuukides plokkide soon(ed) ja tõsta nöör juhtpuudel ühe astme võrra kõrgemale (vt. pildid lehekülje alguses). Järgneb järgmise plokirea liimimine ning kõik kordub, kuni jõutakse akna- ja ukseavade ülemise kõrgusmärgini. Müüritist tuleb reeglina armeerida iga neljanda rea järel ja kindlasti peale esimest plokirida
ajahetkel t. Selleks tuleb liikumise ajal kõrvaldada lisakoormus, misjärel süsteem liigub edasi ühtlase kiirusega. Mõõtes ühtlase kiirusega läbitud teepikkuse s´ ja selleks kulunud aja t´, saab arvutada süsteemi liikumise kiiruse lisakoormise äravõtmise hetkel valemiga s´ s´´h v t´ t´ , kus h on põhikoormise kõrgus ja s´´ platvormide vaheline kaugus. Newtoni teise seaduse kontrollimiseks paigutada ringi plokil rippuvad raskused. S.t süsteemi mass ei muutu. Muutub aga liikumist põhjustav jõud ja seega ka kiirendus. Süsteemi kiirendus on võrdeline liikumist põhjustava jõuga a1/a2=F1/F2. Kui a arvutada teepikkuse ja aja kaudu ja saadud tulemused omavahel jagada tekib: a1 t 22 a 2 t12 Liikumist põhjustavad jõud F1 ja F2 saab leida lisakoormiste mõjuva raskusjõu kaudu. Olgu esimesel lisakoormiste massid m1 ja m1´ ja teisel korral m2 ja m2´. Kuna koormiste massid on võrdsed, siis:
Füüsiline andmebaasi disain Sisend. Loogilise disaini dokumentatsioon. Teadmised kasutatava andmebaasisüsteemi ja rakenduse ehitamise vahendite kohta. Tulemus. Andmebaasi kavand konkreetset andmebaasisüsteemi silmas pidades. Andmebaasi andmete füüsiline salvestamine Andmebaasi andmed salvestatakse ühte võimitmesse andmefaili. Andmefail != Tabel. Andmefail koosneb plokkidest. Plokil on fikseeritud suurus (nt. 8 KB). Sõltuvalt süsteemist võib saada seda suurust andmebaasi loomisel määrata. Plokil on päis ja sisu osa. Päises andmed ploki kohta näiteks plokki kasutavate transaktsioonide kohta. Sisu osas paiknevad tabeli ridade andmed. Andmete lugemine/kirjutamine kõvakettale toimub plokkide kaupa. Rea loogiline aadress = tabeli nimi + kandidaatvõtme hõlmatud veergude nimed + kandidaatvõtme väärtus
Kasutatakse: juhuslike arvude generaatorites jadasifrites sõnumiautentimise koodides räsifunktsioonides Suvalise pikkusega lähteteksti peab krüptosüsteem olema suuteline kodeerida. Plokksiffer on k-bittisest parameetrist K(võti) sõltuv funktsioon Ek´, mis kujutab n-bitise lähteteksti X krütogrammiks Y, mis on samuti n-bitine. Kodeerimiseks jagatakse lähtetekst ühepikkusteks suhteliselt väikesteks plokkideks (nt 128 bitti) ja defineeritakse sifri töö ühel plokil Tuntumad plokksifrid on: DES- Data Encryption Standard AES (vahetas välja DES`i) IDEA (128 bitine võti) Plokksifrite tööreziimid Selleks, et kodeerida kogu lähteteksti on mitu võimalust. Kodeerida kõik plokid eraldi (ECM reziim) Kodeerida plokid järjestikku (CBC reziim) Kodeerida plokid järjestikku ja lisada autentimisvõimalus Kogu lähteteksti kodeerimiseks kodeeritakse kõik plokid eraldi: koodiraamatu reziim.(ECM)
Kasutatakse: juhuslike arvude generaatorites jadasifrites sõnumiautentimise koodides räsifunktsioonides Suvalise pikkusega lähteteksti peab krüptosüsteem olema suuteline kodeerida. Plokksiffer on k-bittisest parameetrist K(võti) sõltuv funktsioon Ek´, mis kujutab n-bitise lähteteksti X krütogrammiks Y, mis on samuti n-bitine. Kodeerimiseks jagatakse lähtetekst ühepikkusteks suhteliselt väikesteks plokkideks (nt 128 bitti) ja defineeritakse sifri töö ühel plokil Tuntumad plokksifrid on: DES- Data Encryption Standard AES (vahetas välja DES`i) IDEA (128 bitine võti) Plokksifrite tööreziimid Selleks, et kodeerida kogu lähteteksti on mitu võimalust. Kodeerida kõik plokid eraldi (ECM reziim) Kodeerida plokid järjestikku (CBC reziim) Kodeerida plokid järjestikku ja lisada autentimisvõimalus Kogu lähteteksti kodeerimiseks kodeeritakse kõik plokid eraldi: koodiraamatu reziim.(ECM)
muutunud järjest suuremaks, soojapidavamaks ja kergemaks ning klassikaline vee liikumisprotsess on müüritises muutunud. Seeläbi on suurenenud horisontaalpragude teke järgmistel põhjustel: Väiksema materjalitihedusega müürimaterjalidel tekivad eri soojusjuhtivusega materjalide vahel kergemini termilised pinged. Soe ja külm ehitusmaterjal samas tasapinnas viivad horisontaalpragude tekkeni. Näiteks gaasbetoon-plokkidest laotud müüritises on plokil ja vuugisegul tunduvalt erinevad soojusjuhtivused, mis tekitab termilisi pingeid. Suureformaadilistest ehituskividest müüritises jaotuvad pinged üle vuukide ebaühtlasemalt ja tugevamalt kui väikeseformaadilistest ehituskividest müüritises. Pinged, mis varem olid jaotunud ühtlasemalt üle kogu müüri, kontsentreeruvad, mille tulemusel tekivad praod. Sageli kasutatakse müürimördis liiga tugevat mörti, mis on ka üheks pragude tekkepõhjuseks.
Vahemälus säilitatakse sagedamini vaja olevat osa programmist, mida on protsessori käsu täitmisel korduvalt vaja. Põhimälust loetud infot säilitatakse koos aadressiga vahemälus. See teeb protsessori töö kiiremaks. Tavaliselt kasutatakse realiseerimiseks SRAM-i. Otsevastavus: lihtsaim vahemälu organiseerimisviis. Infot loetakse mälust plokkidena, mälu on jaotatud segmentideks, millest iga sisaldab teatud hulga plokke. Aadress sisaldab segmendi, ploki ja sõna aadressi. Igal plokil oma koht. Korraga saab olla 1 plokk 1 jne. Assotsiatiivne: ei ole segmente, aga on plokid. Otsitakse sõna tema ühe osa järgi. Plokid ei ole järjestatud. Aadressis on ploki ja sõna aadress. Kogumassotsiatiivne: hulk paralleelselt töötavaid otsevastavusega vahemälusid. Võib olla mitu 0-plokki. Otsimine assotsitatiivsel põhimõttel. Plokkide asendamise strateegiad: Kõige vähem kasutatud (recently), kõige harvem kasutatud, kõige kauem
37.klapi paisumispilu reguleerimine , hüdrotõukurite kontroll klapide reguleerimiseks on erinevaid mooduseid . On klappe mis saab reguleerida kasutades reguleer kruvi ja mutrit või siis vastavaid reguleerseibe. Tööd tuleks alustada vastava autotootja poolt antud tööjuhiseid kuna tööjärjekorrad ja silindrite lugemine võib olla erinev. Selleks tuleb alustada esimesest silindrist lleida ülesse esimese silindri töötakt. Selleks peab märk väntvõllil ütima märgiga enamasti mootori plokil. Kuid samas peab jälgima et nukkvõlli märgid ühtivad märkidega enamasti nukkvõlli kaanel. Siis on kindlasti esimeses silindris töötakt. Seejärel mõõdetakse ära nukkvõlli ja klapi vaheline pilu.ja vajadusel reguleeritakse see vastavalt autotootja poolt antud mõõtudele. Seejärel keeratakse mootori väntvõlli poolpööret kui tegemist on 4 silindrilise mootoriga ja reguleeritakse vastavalt tööjärjekorrale klapi vahed järgmises silindris.
Eilart koguduses tööd alustas oli seal 25 liiget. 1943.aasta aruandelehele oli kantud juba 5030 inimese nimed. Pärast Rahukiriku staatuse omistamist ehitati kirik põhjalikult ümber ja pühitseti 27. septembril 1931. aastal. Nissi Avati 18.06.1933 Punasest graniidist mälestusmärk asus Nissi kiriku esisel platsil. Ehitustöödeks sõlmiti 1933. aastal leping arhitekt Karl Lüüsi ja kujur Richard Hammeriga. Sammas koosnes kahest teineteise peale paigaldatud kivitahukast, mille ülemisel plokil oli langenud sõdalase bareljeef. Monument avati 18. juunil 1933. aastal, selle pühitses EELK Nissi koguduse õpetaja Julius Voolaid. Nissi täitevkomitee korraldusel tõmmati sammas 1946. aastal traktoriga pikali. Selle tükid veeti surnuaia taha kruusaauku. Uue mälestusmärgi ehituseni jõuti ligi pool sajandit hiljem. Töö teostas ARS-Monumentaal. Samba raius välja Arvu Düna, teksti Leo Meigas. Monumendi ülemise tahuka ja langenud sõduri bareljeefi valmistas Ants Viitmaa
termineid 2-bolt ja 4-bolt. Arv näitab lihtsalt raamlaagrit paigal hoidvate poltide arvu. 4-bolt raamlaagri kinnitusest on olemas veel üks variant, nn. 'splayed 4-bolt', kus välimised poldid on sisemistega võrreldes nurga all. See on tavalisest 4-bolt süsteemist veelgi kindlam. Ploki tugevust mõjutab ka lihtsalt metalli hulk, mis nimetatud piirkonnas tugevduseks on. Siinkohal on eelis nn. long-skirt plokil, nagu Chevy uus LS1 ja Mopari 440 ja Hemi plokid. Selline lahendus võimaldab raamlaagrites kasutada ka ristpolte (cross-bolted mains), mis tagab raamlaagrite tugevaima kinnituse. Selle tõttu on näiteks nimetatud Mopari plokid kõige tugevamad stock plokid, mis on veidi modifitseeritult võimelised toime tulema ka 900 hobujõuga. Allpool on kokkuvõtvalt välja toodud raamlaagri erinevad kinnitusviisid, kriipsud tähistavad kinnituspolte:
ALU-s kasutatavad loogikaelemendid on järgmised: Vahemälu (Cache)organiseerimine:otsevastavusega,assotsiatiivne ja kogumassotsiatiivne Kasutatakse kolme vahemälu organiseerimisviisi: Otsevastavusega vahemälu – üks lihtsamaid organiseerimisviise. Infot loetakse mälust plokkidena. Mälu on jagatud segmentideks, millest igaüks sisaldab teatud hulga plokke. Otsevastavusega vahemälus sisaldab aadress seega segmendi aadressi, ploki aadressi ja sõna aadressi. Vahemälus on igal plokil oma koht. Otsevahetusega vahemälu: Vajalikust segmendist vajaliku ploki olemasolu kontroll on väga lihtne. Ploki koht on fikseeritud ja sealt võrreldakse vahemälus olevat segmedi numbrit protsessori aadressis oleva segmendi numbriga. Kokkulangemise korral on plokk õigest segmendist vahemälus ja seal otsitakse juba olemasoleva ploki seest protsessori aadressi sõna aadressi järgi vajalik sõna. Selline viis on lihtne ja suhteliselt odav, kuid probleem tekib tsüklitega.
1. Otsevastavusega vahemälu Otsevastavusega vahemälu on üks lihtsamaid vahemälu organiseerimisviise. Infot loetakse mälust plokkidena (Line - minimaalne vahemäluga vahetatav info hulk (4-16 baiti)). Mälu on jagatud segmentideks (Set), millest igaüks sisaldab teatud hulga plokke. Otsevastavusega vahemälus sisaldab aadress seega segmendi aadressi, ploki aadressi ja sõna aadressi (joonis 3.50). Vahemälus on igal plokil oma koht. Vajalikust segmendist vajaliku ploki olemasolu kontroll on otsevastavusega vahemälus väga lihtne. Ploki koht on fikseeritud ja seal võrreldakse vahemälus olevat segmendi numbrit protsessori aadressis oleva segmendi numbriga. Kokkulangemise korral on plokk õigest 10 segmendist vahemälus ja sealt otsitakse juba olemasoleva ploki seest protsessori aadressi sõna aadressi järgi vajalik sõna. 2. Assotsiatiivne vahemälu
põhimälust. Vahemälus asendatav info säilib alati põhimälus ja seda saab sealt alati vajadusel laadida. Vahemälu organiseeimine: Otsevastavusega vahemälu on üks lihtsamaid vahemälu organiseerimisviise. Infot loetakse mälust plokkidena. Mälu on jagatud segmentideks, millest igaüks sisaldab teatud hulga plokke. Otsevastavusega vahemälus sisaldab aadress seega segmendi aadressi, ploki aadressi ja sõna aadressi. Vahemälus on igal plokil oma koht. Plokk võib kuuluda ükskõik millisesse segmenti. Selleks, et kindlaks määrata segment on segmendi juures number. Vajalikust segmendist vajaliku ploki olemasolu kontroll on otsevastavusega vahemälus väga lihtne. Ploki koht on fikseeritud ja seal võrreldakse segmendi numbrit. Kokkulangemise korral otsitakse sõna aadressi järgi plokist üles vajalik sõna. Adresseerimine on lihtne ja ka suhteliselt odav aga probleeme tekib tsüklitega. Tsüklite puhul võib tekkida
annaabi.ee 
