toimus üleminek Mealy automaadi graafiline skeem: Moore automaadi ehitus: {A} = a(1), a(2), a(3), a(4) {Z} = Z(1), Z(2), Z(3) {W} = W(1), W(2), W(3), W(4) W(y) = Ʊ( a(m)), väljund seotud olekuga, kus parasjagu toimub tegevus. Igale olekule vastab sõlm kus märgitakse vastav väljundi väärtus. Moore automaadi graafiline skeem: Jäiga loogikaga juhtautomaat realiseeritakse loogikaskeemina, protsessori süsteem on jäigalt fikseeritud. Iga muutus käsusüsteemis tähendab uue loogikaskeemi koostamist. Samas kõige parem kristallipinna kasutus, võimalus loogikaskeemi täielikult optimeerida, kõige kiirem, puuduseks puudub paindlikkus ehk loogikaskeemi muutmine.
Igast loogikaskeemist võib välja kirjutada talle vastava loogikaavaldise 5. XOR-element (Exclusive OR) teeb tehet "summa mooduliga 2". (loogikafunktsiooni). Iga loogikaavaldise jaoks võib koostada teda realiseeriva loogikaskeemi. Kuna loogikaavaldisel võib olla mitu erinevat samaväärset esituskuju, siis sobivad avaldise esitamiseks ka mitmed erinevad loogikaskeemid. Ülalloetletud loogikatehetel NOT AND OR NAND NOR XOR on "oma" spetsiaalsed loogikaelemendid. 6. Implikatsioon realiseeritakse asendusseose x 1 x 2 = x
Eesti Infotehnoloogia Kolledž Digitaalloogika ja -süsteemid KODUTÖÖ kaugõpe Eesnimi Perenimi Matrikli nr. 10131846 Õpperühm DK21 Tallinn 2015 1. Leida oma matriklinumbrile vastav 4-muutuja loogikafunktsioon. Matriklinumber 10131846 on 16nd kujul 9A9986. 16nd kujul matriklinumber on vaja saada 7-kohaliseks. Selleks korrutan: 9A9986 * 7 = 43A32AA Saadud 16ndarvu 7 järguväärtust 0 . . . 15 määravad loogikafunktsiooni 1-de piirkonna. Seega 1-de piirkonda kuuluvad: 2, 3, 4, 10(A). Määramatuspiirkonna leidmiseks tuleb saadud 7-kohalist 16ndarvu korrutada veel niimitu korda 7-ga, kuni korrutamistulemus on 9-järguline: 43A32AA * 7 * 7 * 7 = 5A9F9E1C6. Tekkinud 16ndarvu need järguväärtused 0 . . . 15, mis ei kuulu juba 1-de piirkonda, moodustavad funktsiooni määramatuspiirkonna. Seega määramatuspiirkonda kuuluvad: 1, 5, 6, 9, 12(C), 14(E), 15(F). Ülejäänud arvud vahemikus 0....15 (mis pu...
loogikaühend (VN). NV kujutab endast rööbiti (VÕI-lüliga) ühendatud NINGlülisid, kus kõigepealt teostatakse NING-tehe ja seejärel VÕI-tehe, nagu on näha joonisel 2 elektriskeemina ja kolmes erinevas programmeerimise viisis. Joonis 2. NING-VÕI-loogikaühend VÕI-NING-loogikaühend VÕI-NING-loogikaühendi (VN) skeem kujutab endast jadamisi (NING-lüliga) ühendatud VÕI- lülisid. VN programmeerimine ei erine oluliselt loogikaskeemi ja kontaktaseskeemi esitusviisi kasutamise korral NV-st, kuid erineb oluliselt käsulisti kasutamisel (joonis 3). VN programmeerimisel käsulistina tuleb kasutada sulgusid, kuna nii määratakse kontrolleri jaoks kindlaks, et VÕI-tehe tuleb teostada enne NING-tehet. Nagu teada, on kahendloogikas VÕI-tehe võrreldes NING-tehtega sekundaarne. Antud juhul teostatakse VÕI-tehe enne NING-tehet; võib enda jaoks põhjendada ja meelde jätta, kus ja millal kasutatakse sulgusid.
Programne realisatsioon- Suvalist algoritmis, mis juhib mingit seadet, realiseeritakse universaalarvutis programmina. Ühendame näiteks USB või siini kolge objekti, kirjutame programmi juhtalgoritmi täitmiseks. Programne, kuna juhtalgoritm on realiseeritud mälus, mida protsessoris täidetakse(käskudena). Riistavaraline realisatsioon Algoritmi võib realiseerida riistavaras. Algoritmi realiseeriva loogikaskeemi võib valmistada tootjatelt saadaolevatest mikroskeemidest või kristalli pinnal ühe rakendusspetsiifilise mikroskeemina. Programmeeritav loogika riistvara tooriku konfigureerimine oma rakenduse järgi. Projekteerijal on ligipääs konfigureerimise tehnoloogiatele ja ta saab tooriku baasil ise valmistada prototüübi. IX. Puutetundlikud ekraanid /308-317/ Takistuslik puuteekraan Kõval alusel klaas, mis on kaetud takistusliku materjaliga,
Funktsioonid, mis määravad väljundute väärtused olenevalt selle hetke sisendite väärtustest ja olekust ning funktsiionid, mis määravad uue oleku olenevalt varasemast olekust. Summaator: järjestik, paralleel ja kiire ülekanne. Summaator on kombinatsioonskeem, mis on ette nähtud kahendarvude aritmeetiliseks summeerimiseks. Kahendarvud on jagatud järkudeks ning kahendarvude liitmisel saadakse tulemus, mis koosneb sammuti järkudest. Summatori loogikaskeemi saamiseks tuleb vaatada vaid ühte järku. Kui teha loogikaskeem ühe järgu jaoks, siis saab ühejärgulisi skeeme kokku ühendades teha n-järgulise summaatori. Summaatori sisenditeks on liidetavad a i ja bi ning ülekanne nooremast järgust ci-1. Väljunditeks on resultandi i-järks Si ja üleminek vanemasse järku Ci. S = a ⊕ b ⊕ c C = ab | ac |bc Järjestiksummaator Paralleelülekandega summaator. Suure järgulisuse korral võib
Mälu maht piiratud, muud parameetrid jäävad PCle allla. Võimeline täitma lihsamaid programme. Plussid: lihtne teha muudatusi, kasutada tuleb spets.tarkvara. Miinused: aeglane (võrreldes riisvaralisega), suht odav ja seetõttu ka kehvemate tehniliste näitajatega, liiga suur (nt mobiili sisse panekuks). Riistvaraline realisatsioon (oma mikroskeem) alati võib algoritmi realiseerida riistvarana nagu jäiga loogikaga juhtautomaat protsessoris. Loogikaskeemi võib realiseerida trükkplaadina komponentidest või kristalli pinnal ühe mikroskeemina. Riistvaraline jaotub omakorda A) Full Custom Design ja B) Semicustom Design. Plussid: väiksem komponentide arv, turvalisus. Miinused: tülikas muudatuste tegemine, pikk juurutamise aeg, väikese projekti korral kõrged kulud. Programmeeritav loogika riistvara tooriku konfigureerimine vastavalt rakendusele. Konfigureerimiseks kolm tehnoloogiat:
juhtsignaale nii teistele protsessori osadele kui ka kogu arvutile. Programmi käsu täitmine koosneb mitmetest etappidest mida käivitavad juhtautomaadi juhtsignaalid. Juhtautomaat on käsu täitmise algoritmi riistvaraline realisatsioon loogikaskeemina. Jäik loogika: realiseeritakse algoritm loogikaskeemina kristalli pinnal. Iga muutus käsusüsteemis = uus loogikaskeem. Mikroprogrammeeritav: kui mikroprogrammi hoitakse püsimälus, siis saab käsusüsteemis teha muudatusi ilma uut loogikaskeemi koostamata. Vahemälu organiseerimine: otsevastavus, assotsiatiivne, kogumassotsiatiivne Vahemälus säilitatakse sagedamini vaja olevat osa programmist, mida on protsessori käsu täitmisel korduvalt vaja. Põhimälust loetud infot säilitatakse koos aadressiga vahemälus. See teeb protsessori töö kiiremaks. Tavaliselt kasutatakse realiseerimiseks SRAM-i. Otsevastavus: lihtsaim vahemälu organiseerimisviis. Infot loetakse mälust
58. priivara- tasuta tarkvara, autoriõigusega kaitstud tarkvara, mida autor lubab tasuta kasutada kas kõigil soovijatel või teatud kasutajate rühmal, näit. haridusasutustel. 59. printer- arvuti väljundseade, mis prindib paberile teksti ja illustratsioone. 60. programm- organiseeritud käsujada, mis täitmisel põhjustab arvuti käitumist etteantud viisil. Ilma programmideta on arvutid kasutud. 61. protsessor- protsessor kujutab endast loogikaskeemi, mis interpreteerib ja täidab käske ning koosneb vähemalt käsuseadmest ja aritmeetika-loogikaseadmest. Enamasti mõeldakse protsessori all arvuti keskprotsessorit. 62. püsimälu- ehk ROM on mälu liik, mis on tavaliselt ainult loetav või lugemine on oluliselt kiirem kui info talletamine. 63. RAID- on selline andmesalvestuse viis, kus ühtesid ja samu andmeid salvestatakse eri kohtadesse mitmele kõvakettale. 64. redaktor- redigeerimisprogramm või moodul 65
Puudused: o Programmeerimsiel tuleb kasutada spetsiaalset tarkvara o Eeldab programmeerijalt parema riistvara tundmist o Mõneski kohas kasutamiseks füüsilised mõõtmed liiga suured o On aeglane, võrreldes riistvaralise realisatsiooniga Riistvaraline realisatsioon. Alati võib algoritmi realiseerida riistvaras sarnaselt juhiautomaadiga protsessoris. Algoritmi realiseeriva loogikaskeemi võib valmistada trükiplaadil, koostatuna tootjatelt saadavatest valmiskomponentidest loogikaskeemina või kristalli pinnal ühe rakendusspetsiifilise mikroskeemina. Erinevus on vaid tehnoloogilist laadi. Head omadused: Suurte seeriate puhul odavam toota Väikseim võimalik komponentide arv Loogikaskeem realiseeritakse kristalli pinnal ja loogikaelementide tihedus on suur Turvalisus Puudused: o Pikk juurutamise ja prototüübi valmistamise aeg
potentsiaaliga SR-trigeri baasil, lisades juurde kaks ja-elementi ja täiendava ringtagasiside (mõlema sisendi ette läheb ja-element, kuhu on ühendatud J- või K- sisendi otseväärtus ja vastavalt ¬Q või Q tagasiside). Frondiga sünkroniseeritav JK-triger – võimalik realiseerida frondiga D-trigeri baasil, koostades frondiga D-trigeri ette loogikaskeemi, mis paneks ta käituma kui JK- triger. - T-triger – nimetatakse loendustrigeriks. Kasutatakse sageduse jagamisel ja loendurites. Väljendub XOR kaudu. Kui T = 0, on väljundiks Q t-1, kui T = 1, on väljundiks ¬Qt-1. Qt = T xor Qt-1 Võimalik realiseerida nii D- kui ka JK-trigeri baasil. - Asünkroonsete asetussisenditega trigerid – T-trigeri puhul on probleeme
32. Magnetmäluseadmed[1] 33. Klaviatuur[1] 34. Mälu hierarhia arvutis[1] 35. Mälu organiseerimine: koostamine mitmest moodulist ja vaheldamine (Interleaving)[1] 36. Printerid[1] 37. Juhtautomaat: osa käsu täitmisel ja realiseerimine[1] 38. Koodimuundur[1] 39. Erineva pöördus viisiga mälud :FILO, FIFO, assotsiatiivmälu, kahe pordiga mälu[1] 40. Puudutustundlik ekraan[1] 1. Loendurid[4] *Loenduriteks nimetatakse impulsside loendamiseks ette nähtud loogikaskeemi. Loendureid kasutatakse nii automaatikaseadmetes kui ka arvutustehnikas. Sisenditesse püütakse impulsid, väljundiks 0,1 kombinatsioonid. Erinevate väljundkombinatsioonide arvu nim. mooduliks. *E sisend- ,,enable" sisend, mis lubab loendamise. *Sõltuvalt signaali ülekandeviisist jaotatakse loendureid veel: *Sünkroonne loendur trigerite ümberlülitumine toimub samaaegselt , ümberlülitumisaeg on kogu aeg ühesugune
nö kaotsi, füüsilised mõõtmed on tihti liiga suured. Hea on kasutada mikrokontrollerit ehk kristallil realiseeritud arvutit, mis on üldotstarbelisega võrreldes odavam, neid on lai valik ja füüsilised mõõtmed on väiksemad, aga samas miinuseks progrejatel on vaja spetsiaalset tarkvara, progreja peab tundma riistvara. Riistvaraline realisatsioon algoritmi saab realiseerida riistvaras sarnaselt juhtautomaadiga protsessoris. Algoritmi realiseeriva loogikaskeemi võib valmistada trükkplaadil. Head omadused: suurte seeriate puhul odavam toota, väiksem komponentide hulk ehk disain on tehtud konkreetse realisatsiooni jaoks ehk optimeeritud, suurem töökiirus sest loogikaskeem kristalli pinnal tihedalt. Puudused: kulub rohkem aega prototüübi valmistamiseks, väikeste seeriate puhul üsna kulukas, nõuab spetsiaalsed tarkvara. Juba loodud skeemi ei saa ümber teha. Programmeeritav loogika riistvara tooriku konfigureerimine oma rakenduse järgi
projekteerimistöö ja saadud mikroskeemi valmistamiseks vajalikud maskid, on järgnevate koopiate tootmine suhteliselt odav. Suurte partiide korral on oma mikroskeemide valmistamine kindlasti otstarbekas 42 väikseim võimalik komponentide arv. Disain on tehtud konkreetse realisatsiooni jaoks ja seega on võimalik optimeerida kristalli pinnal realiseeritavat loogikaskeemi maksimaalselt. Loogikaskeem peab sisaldama vaid neid loogikaelemente, mis on sellele realisatsioonile vajalikud loogikaskeem realiseeritakse kristalli pinnal ja loogikaelementide tihedus on suur. See omakorda tähendab suuremat töökiirust ja väikest energiakulu turvalisus (Security). Tööstusspionaaž oli, on ja jääb niikaua, kui konkurents toodete turul püsib.
Selle tulemusena ei ole transistoridel tarvis lisa aega, et end sisse ja välja lülitada ning suudavad loogilisi olekuid kiiremini ümber lülitada. Seetõttu on selle tehnoloogia põhieeliseks erakordselt suur kiirus. 15.Lahtise kollektori, lahtise suudme mõiste. Väljundite ühendamine. Ajalooliselt käis VÕI elemendiga. 16.Kahesuunaline MOP-võti. 17.Loogikalülituste väljundite ühendamine sõltuvalt väljundite iseloomust. 18.Mis on kombinatsioonloogika? Kombinatsioonloogika on loogikaskeemi koostamise meetod, mille puhul väljund sõltub sisendite kombinatsioonist. y=f {x1,x2,...,xn} 19.Kombinatsioonloogika lülituste triviaalne realiseerimine tabelina esitatud loogikafunktsiooni alusel. 20.Multiplekser. Element millel on mitu sisendit ja üks väljund. Sisendid jagunevad infosisenditeks ja juhtsisenditeks. Ülesandeks on vastavalt juhtnoodile ühendada üks mitmest sisendist ainsa väljundiga. 21.Demultiplekser. Multiplekseri vastand. 22.Dekooder
täitmisel on vaja realiseerida mikroprogrammis hargnemisi, mis sõltuvad protsessori mõne teise osa seisundist. Näiteks on vaja teada korrutamise realiseerimisel liitmise ja nihutamise abil eelneva ALU operatsiooni tulemuse võrdumist nulliga. Põhimõtteliselt on juhtautomaadi realiseerimiseks kaks võimalust: 1) jäiga loogikaga juhtautomaat: Jäiga loogika korral realiseeritakse algoritm loogikaskeemina kristalli pinnal ja iga muutus käsusüsteemis tähendab uue loogikaskeemi realiseerimist. 2) püsimälus säilitatava mikroprogrammiga juhtautomaat: Kui mikroprogrammi hoitakse püsimälus (näiteks Flash), siis saab käsusüsteemis teha muudatusi ilma uut loogikaskeemi koostamatta. Kogu mikroprogrammi täitmine taandub sõnade lugemisele mikroprogrammi sisaldavast püsimälust. Mingil määral toimib see analoogiliselt programmi täitmisega protsessoris. operatsioonautomaat (Data Path) 19
täitmisel on vaja realiseerida mikroprogrammis hargnemisi, mis sõltuvad protsessori mõne teise osa seisundist. Näiteks on vaja teada korrutamise realiseerimisel liitmise ja nihutamise abil eelneva ALU operatsiooni tulemuse võrdumist nulliga. Põhimõtteliselt on juhtautomaadi realiseerimiseks kaks võimalust: 1) jäiga loogikaga juhtautomaat: Jäiga loogika korral realiseeritakse algoritm loogikaskeemina kristalli pinnal ja iga muutus käsusüsteemis tähendab uue loogikaskeemi realiseerimist. 2) püsimälus säilitatava mikroprogrammiga juhtautomaat: Kui mikroprogrammi hoitakse püsimälus (näiteks Flash), siis saab käsusüsteemis teha muudatusi ilma uut loogikaskeemi koostamatta. Kogu mikroprogrammi täitmine taandub sõnade lugemisele mikroprogrammi sisaldavast püsimälust. Mingil määral toimib see analoogiliselt programmi täitmisega protsessoris. o operatsioonautomaat (Data Path) 19
mälulülitustele. Üks portidest on kahesuunaline asünkroonselt talitlev rööpport, teine ühesuunaline sünkroonne jadaport. Rööpordi kaudu salvestatakse kuvatav info videomällu, jadapordi kaudu väljastatakse kuvaseadmele. Spetsiaalse riistvara realiseerimine. Riistvaraline realisatsioon- Alati võib algoritmi realiseerida riistvaras nagu juhtautomaadi protsessoris. See tähendab, et algoritm realiseeritakse loogikaskeemina. Edasi loogikaskeemi realiseerimine võib toimuda trükkplaadina komponentidest (mikroskeemidest) koostatud loogikaskeemiga või kristalli pinnal ühe mikroskeemina . Erinevus on siin vaid tehnoloogilist laadi. ASIC-u valmistamine eeldab terve rea etappide läbimist enne kui meil on valmis oma loogikaskeemi prototüüp katsetusteks. Kogu disain nõuab suhteliselt kalli spetsiaalse tarkvara olemasolu. Kõigi realisatsioonide puhul ei ole sellise tarkvara hankimine võimalik. Selleks, et saada esimene
hargnemisi, mis sõltuvad protsessori mõne teise osa seisundist. Näiteks on vaja teada korrutamise realiseerimisel liitmise ja nihutamise abil eelneva ALU operatsiooni tulemuse võrdumist nulliga. Põhimõtteliselt on juhtautomaadi realiseerimiseks kaks võimalust: 1) jäiga loogikaga juhtautomaat: Jäiga loogika korral realiseeritakse algoritm loogikaskeemina kristalli pinnal ja iga muutus käsusüsteemis tähendab uue loogikaskeemi realiseerimist. 2) püsimälus säilitatava mikroprogrammiga juhtautomaat: Kui mikroprogrammi hoitakse püsimälus (näiteks Flash), siis saab käsusüsteemis teha muudatusi ilma uut loogikaskeemi koostamatta. Kogu mikroprogrammi täitmine taandub sõnade lugemisele mikroprogrammi sisaldavast püsimälust. Mingil määral toimib see analoogiliselt programmi täitmisega protsessoris. 22.Mikroskeemide valmistamise tehnoloogiad. Bipolaarsed tehnoloogiad:
Mõnede käskude täitmisel on vaja realiseerida mikroprogrammis hargnemisi, mis sõltuvad protsessori mõne teise osa seisundist. Näiteks on vaja teada korrutamise realiseerimisel liitmise ja nihutamise abil eelneva ALU operatsiooni tulemuse võrdumist nulliga. Põhimõtteliselt on juhtautomaadi realiseerimiseks kaks võimalust: 1) jäiga loogikaga juhtautomaat: Jäiga loogika korral realiseeritakse algoritm loogikaskeemina kristalli pinnal ja iga muutus käsusüsteemis tähendab uue loogikaskeemi realiseerimist. 2) püsimälus säilitatava mikroprogrammiga juhtautomaat: Kui mikroprogrammi hoitakse püsimälus (näiteks Flash), siis saab käsusüsteemis teha muudatusi ilma uut loogikaskeemi koostamatta. Kogu mikroprogrammi täitmine taandub sõnade lugemisele mikroprogrammi sisaldavast püsimälust. Mingil määral toimib see analoogiliselt programmi täitmisega protsessoris. 3. Andmevahetusprotokollid: sünkroonne, asünkroonne jne. Vaata 8.3
Mõnede käskude täitmisel on vaja realiseerida mikroprogrammis hargnemisi, mis sõltuvad protsessori mõne teise osa seisundist. Näiteks on vaja teada korrutamise realiseerimisel liitmise ja nihutamise abil eelneva ALU operatsiooni tulemuse võrdumist nulliga. Põhimõtteliselt on juhtautomaadi realiseerimiseks kaks võimalust: 1) jäiga loogikaga juhtautomaat: Jäiga loogika korral realiseeritakse algoritm loogikaskeemina kristalli pinnal ja iga muutus käsusüsteemis tähendab uue loogikaskeemi realiseerimist. 2) püsimälus säilitatava mikroprogrammiga juhtautomaat: Kui mikroprogrammi hoitakse püsimälus (näiteks Flash), siis saab käsusüsteemis teha muudatusi ilma uut loogikaskeemi koostamatta. Kogu mikroprogrammi täitmine taandub sõnade lugemisele mikroprogrammi sisaldavast püsimälust. Mingil määral toimib see analoogiliselt programmi täitmisega protsessoris. Alamprogrammide poole pöördumine
Igast loogikaskeemist võib välja kirjutada talle vastava loogikaavaldise 5. XOR-element (Exclusive OR) teeb tehet "summa mooduliga 2". (loogikafunktsiooni). Iga loogikaavaldise jaoks võib koostada teda realiseeriva loogikaskeemi. Kuna loogikaavaldisel võib olla mitu erinevat samaväärset esituskuju, siis sobivad avaldise esitamiseks ka mitmed erinevad loogikaskeemid. Ülalloetletud loogikatehetel NOT AND OR NAND NOR XOR on "oma" spetsiaalsed loogikaelemendid. 6. Implikatsioon realiseeritakse asendusseose x 1 → x 2 = x̄ 1 Z x 2 kaudu:
käsk. Mõnede käskude täitmisel on vaja realiseerida mikroprogrammis hargnemisi, mis sõltuvad protsessori mõne teise osa seisundist. Näiteks on vaja teada korrutamise realiseerimisel liitmise ja nihutamise abil eelneva ALU operatsiooni tulemuse võrdumist nulliga. Põhimõtteliselt on juhtautomaadi realiseerimiseks kaks võimalust: 1) jäiga loogikaga juhtautomaat: Jäiga loogika korral realiseeritakse algoritm loogikaskeemina kristalli pinnal ja iga muutus käsusüsteemis tähendab uue loogikaskeemi realiseerimist. 2) püsimälus säilitatava mikroprogrammiga juhtautomaat: Kui mikroprogrammi hoitakse püsimälus (näiteks Flash), siis saab käsusüsteemis teha muudatusi ilma uut loogikaskeemi koostamatta. Kogu mikroprogrammi täitmine taandub sõnade lugemisele mikroprogrammi sisaldavast püsimälust. Mingil määral toimib see analoogiliselt programmi täitmisega protsessoris. o operatsioonautomaat (Data Path) Operatsioonautomaat (OA) on vahetu andmete teisendaja
Mõnede käskude täitmisel on vaja realiseerida mikroprogrammis hargnemisi, mis sõltuvad protsessori mõne teise osa seisundist. Näiteks on vaja teada korrutamise realiseerimisel liitmise ja nihutamise abil eelneva ALU operatsiooni tulemuse võrdumist nulliga. Põhimõtteliselt on juhtautomaadi realiseerimiseks kaks võimalust: jäiga loogikaga juhtautomaat jäiga loogika korral realiseeritakse algoritm loogikaskeemina kristalli pinnal ja iga muutus käsusüsteemis tähendab uue loogikaskeemi realiseerimist. püsimälus säilitatava mikroprogrammiga juhtautomaat kui mikroprogrammi hoitakse püsimälus (näiteks Flash), siis saab käsusüsteemis teha muudatusi ilma uut loogikaskeemi koostamatta. Kogu mikroprogrammi täitmine taandub sõnade lugemisele mikroprogrammi sisaldavast püsimälust. Mingil määral toimib see analoogiliselt programmi täitmisega protsessoris. ANDMEEDASTUS PROTOKOLLID: SÜNKROONNE, ASÜNKROONNE JNE
probleem); ·võrreldes PC-ga suhteliselt odav, aga ka mälu ja muud ressursid võivad osutuda paljudes kohtades ebapiisavateks; ·füüsilised mõõtmed on oluliselt väiksemad kui PC-l, kuid mõneski kohas kasutamiseks liiga suured (näiteks mobiiltelefon). Riistvaraline realisatsioon Alati võib algoritmi realiseerida riistvaras nagu juhtautomaadi protsessoris. See tähendab, et algoritm realiseeritakse loogikaskeemina. Edasi loogikaskeemi realiseerimine võib toimuda trükkplaadilkomponentidest(mikroskeemidest)koostatud loogikaskeemina või kristalli pinnal ühe mikroskeemina (ASIC ApplicationSpecific IntegratedCircuit). Erinevus on siin vaid tehnoloogilist laadi. ASIC-u valmistamine eeldab terve rea etappide läbimist enne kui meil on valmis oma loogikaskeemi prototüüp katsetusteks. Kogu disain nõuab suhteliselt kalli spetsiaalse tarkvara (CAD-Computer Aided Design) olemasolu. Kõigi realisatsioonide puhul
2 Nüüd saame kirjutada minimeeritud loogikafunktsiooni algebralise avaldise kujul ___ ___ z = a*b*c + a*b + a*c + b*c = a*b*c + a*(b + c) + b*c . Nüüd on olemas kõik vajalik selleks, et hakata koostama kontaktivabat loogika- skeemi, kasutades selleks loogikaelemente NING, VÕI ja EI. Koostatud skeem on toodud joonisel 2.3. Joonis 2.3 Kui soovime kasutada loogikaskeemi koostamiseks loogikaelemente VÕI-EI, tuleb minimeeritud loogikafunktsiooni algebralist avaldust teisendada sääraselt, et temas moodustuksid disjunktsioonitehetega seotud grupid ehk teisisõnu, kõik konjunktsioonitehted tuleb asendada disjunktsioonitehetega. See on võimalik, kasutades de Morgani teoreemi __ ____ a*b = a + b . Siit järeldub, et ja seega võime minimeeritud loogikafunktsiooni avaldise kirjutada kujul
võrreldes PC-ga suhteliselt odav, aga ka mälu ja muud ressursid võivad osutuda paljudes kohtades ebapiisavateks; füüsilised mõõtmed on oluliselt väiksemad kui PC-l, kuid mõneski kohas kasutamiseks liiga suured (nt mobiiltelefon) o Riistvaraline realisatsioon Alati võib algoritmi realiseerida riistvaras nagu juhtautomaadi protsessoris. See tähendab, et algoritm realiseeritakse loogikaskeemina. Edasi loogikaskeemi realiseerimine võib toimudatrükkplaadina komponentidest (mikroskeemidest) koostatud loogikaskeemiga või kristalli pinnal ühe mikroskeemina (ASIC application specific integrated circuit). Erinevus on siin vaid tehnoloogilist laadi. ASIC-u valmistamine eeldab terve rea etappide läbimist enne kui meil on valmis oma loogikaskeemi prototüüp katsetusteks. Kogu disain nõuab suhteliselt kalli spetsiaalse 42
Püstitatud ülesande võib lahendada kahel viisil. Esiteks võib luua universaalse loogilise automaadi, mis peale ühenduste tegemist on võimeline sooritama ükskõik millist antud tabelis kirjeldatud tegevust. Ainsaks tingimuseks on, et signaalide arv ja tabelite mõõtmed ei muutuks. Sel juhul on tegemist automaadi aparatuurse liiasusega, mis võimaldab automaati vajaduse korral ümber häälestada. Teiseks võib koostada loogikaskeemi, mille korral automaat täidab ainult üht konkreetset tabelis näidatud tegevust. Sel juhul on tegemist eriotstarbelise automaadiga, mille tööd pole võimalik muuta. Loogikafunktsioonide esitamiseks on otstarbekas siirde- ja väljunditabelist üle minna olekutabelitesse. Lihtsamal juhul võib need funktsioonid avaldada ka vahetult siirde- ja väljunditabelitest. Olekutabelisse koondatakse kõik sisendsignaalide ning neile vastavate väljundsignaalide väärtused. Tabelite 1.11 ja 1
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
