Operatsioonisüsteem •Opsüsteem on nagu valitsus, kes iseenesest midagi kasulikku ei tee, vaid ainult pakub keskkonna, milles teised programmid saavad töötada. Lühendid •Operating System •Operatsioonisüsteem •opsüsteem •OS OS peab: • Pakkuma keskkonna kus kasutaja saab jooksutada erinevaid programme • Tegema arvuti kasutamise mugavaks • Kasutama arvuti riistvara võimalikult effektiivselt • Tagama riistvara toimimise. • Lahendama veaolukordi. OS'i peamine eesmärk •On muuta arvuti kasutamine mugavaks, võimaldades käivitada kasutajarakendusi ja aidates lahendada veaolukordi. OS mõiste (1) •on arvuti süsteemitarkvara, mis käivitatakse arvutis alglaadimisprogrammi poolt
olemas ka tasuta ja vabad alternatiivid. Niivõrd suure tarkvarakogumiku puhul näevad Windowsi arendajad palju vaeva, et oleks ühilduvus igas uues Windowsi väljalaskes vanemate süsteemidega. 2 Windowsi pere Winsowsi perekonda kuulub praeguseks ajaks 12 operatsioonisüsteemi liiki. Kõige populaarseim neist on XP. Perekonda kuuluvad: Windows 1.01 - Microsofti esimene graafiline kasutajaliides personaalarvutile. Opsüsteem lasti välja 20. novembril 1985. aastal, aga seda ei avalikustatud tõsise programmeerimisvea tõttu. Windows 2.0 - ilmub aastal 1987. Täiustatud graafikaga said inimesed selles versioonis juba kontrollida ekraani väljanägemist ja kasutada klahvikombinatsioone, et avada näiteks infot. Windows 3.x - perekond Microsofti poolt toodetud 16-bitised graafilised kasutajaliidesed MS-DOS ühilduvatele DOS operatsioonisüsteemidele, mis ilmusid ajavahemikul 1990- 1994. Windows 3
Opsüsteemi taaskäivituse kohta kasutatakse ka terminit "warm boot". Kui arvuti toide lülitatakse välja ja uuesti sisse, siis on tegemist külmbuutimisega, mitte restardiga, sest sel juhul lähevad tõrke-eelsed andmed ja paljud seadistused kaduma Buudilaadur (boot loader) - Buutimine olukorrast, kus keskprotsessor ja välisseadmed olid juba sisse lülitatud (soojad). Sooja buutimist tehakse näit. pärast tarkvarakrahhi või riistvara lähtestamist. Mis toimub arvuti käivitamisel? Kui opsüsteem on laaditud (näit. PC puhul on ekraanil näha Windows'i esimene aken), siis on ta valmis rakendusprogrammide käivitamiseks. Mõnikord ilmub ekraanile instruktsioon "reboot" (ümber laadida). See tähendab lihtsalt, et opsüsteem tuleb uuesti laadida ja PC-de puhul tuleb selleks üheaegselt vajutada klahve Ctrl, Alt ja Delete. Buutimiseks on vajalik üsna väike programm. BIOS (Basic Input/Output System), baasvahetussüsteem Personaalarvuti püsimälusse salvestatud programm,
kirjutada, kuid arvuti suudab siiski sellist programmi täita, kopeerides kettalt põhimällu ainult täitmise antud antud etapil vajalikke programmiosi. Mida väiksem on põhimälu, seda sagedamini peab arvuti suhtlema kõvakettaga ja seda aeglasemalt programm töötab. Seepärast ongi iga programmi puhul ära näidatud soovitatav põhimälu suurus, mis tagab programmi täitmise normaalse kiirusega . Et hõlbustada kopeerimist virtuaalmälust reaalsesse mällu jaotab opsüsteem virtuaalmälu kindlat arvu mäluaadresse sisaldavateks lehekülgedeks, mida hoitakse kettal seni, kuni neid vaja läheb. Kui lehekülge on vaja, siis kopeerib opsüsteem selle kettalt põhimällu, muutes virtuaalaadressid reaalseteks aadressideks. Virtuaalsete aadresside muutmist reaalseteks aadressideks nimetatakse mälujaotuseks ja virtuaalsete lehekülgede kopeerimist põhimällu nimetatakse lehekülgede saalimiseks Lehekülgedega virtuaalmälu
Ennetatava multitegumtöötluse juhtimise mõttetegum on tagada kõikidele programmidele korrapärane aeg CPU-l. 6 2. Operatsioonisüsteemi funktsioonid Operatsioonisüsteem on vahekihiks kasutaja ja riistvara vahel. Selle eesmärkideks on kasutaja programmide täitmine ja ülesannete lahendamise lihtsustamine. Ka teeb opsüsteem arvutisüsteemide kasutamise mugavamaks, peidab ära riistvaralised erinevused ja aitab arvuti riistvara efektiivselt kasutada. Öeldakse, et operatsioonisüsteemi ülesanded on ka protsessi hulga loomine, initsieerimine, arendamine ja lõpetamine. Programm arvutis jaguneb iseseisvate protsesside jadaks, kus igale protsessile vastab üks kindel ressurss ning mille täitmiseks moodustatakse juhtkirje, mille alusel protsessor eraldab ajaintervalle
WINDOWS.Microsoft Corp. poolt 85a.turule toodud opsüsteemide perekond personaalarvutitele. Umbes 90% kõigist maailmas kasutavad praegu mõnda Windows'i versiooni.Windows kasutab graafilist kasutajaliidest(GUI),virtuaalset mäluhaldust,multitegumtöötlust ning toetab paljusid erinevaid sisend- ja väljundseadmeid.LINUX.Tasuta levitatav UNIX-i laadne opsüs- teem,mis jookseb tervel real riistvaraplatvormidel,sh Intel'i ja Moto- rola mikroprotsessoritel.UNIX.Ajajaotusega multitegum-opsüsteem. Esialgu oli UNIX mõeldud kasutamiseks programmeerijatele,kuigi aastatega on edasi arenenud,ta ikka veel mitte eriti kasutajasõbralik. UNIX oli üks esimesi C-keeles kirjutatud opsüsteeme,mis tähendab, et seda saab installeerida igale arvutile.BOOTehkbuutima,alglaa- dima.Arvuti kõvakettale installeeritud opsüsteemi arvuti põhimälusse laadima ja käivitama.Kui opsüsteem on laaditud,siis on ta valmis rakendusprogrammide käivitamiseks.BIOS.baasvahetussüsteem.
Arvuti operatsioonisüsteem Algis Suurkivi AAp-11, VKHK [email protected], 54610709 Mis see on? Operatsioonisüsteem ehk opsüsteem (inglise keeles operating system, lühend OS) on arvuti süsteemitarkvara käivitatakse arvutis alglaadimisprogrammi poolt juhib arvutisüsteemi tööd teenindab rakendusprogramme. Operatsioonisüsteemi ülesanded arvuti protsessoriresursside jagamine protsesside vahel. operatiivmälu haldamine. Failide haldus sisend-väljundüsteemide (I/O) haldamine arvutivõrkude tugi arvuti turvalisuse tagamine käskude interpreteerimine
programmi täita, kopeerides kettalt põhimällu ainult täitmise antud antud etapil vajalikke programmiosi. Mida väiksem on põhimälu, seda sagedamini peab arvuti suhtlema kõvakettaga ja seda aeglasemalt programm töötab. Seepärast ongi iga programmi puhul ära näidatud soovitatav põhimälu suurus, mis tagab programmi täitmise normaalse kiirusega. Et hõlbustada kopeerimist virtuaalmälust reaalsesse mällu jaotab opsüsteem irtuaalmälu kindlat arvu mäluaadresse sisaldavateks lehekülgedeks, mida hoitakse kettal seni, kuni neid vaja läheb. Kui lehekülge on vaja, siis kopeerib opsüsteem selle kettalt põhimällu, muutes virtuaalaadressid reaalseteks aadressideks. Virtuaalsete aadresside muutmist reaalseteks aadressideks nimetatakse mälujaotuseks ja virtuaalsete lehekülgede kopeerimist põhimällu nimetatakse lehekülgede saalimiseks.
5. Buutsektor - Opsüsteemi alglaadurit sisaldav kõvaketta sektor 6. Buudilaadur - kõvakettal paiknev programm, mis käivitab operatsioonisüsteemi. Näiteks IBM PC-tüüpi arvutite buudilaadur paikneb kõvaketta alguses 512-baidises sektoris. 7. Buutima - alglaadima Arvuti kõvakettale installeeritud operatsioonisüsteemi arvuti põhimälusse laadima ja käivitama (toite sisselülitamisega, lähtestuslülitiga või käsuga). Kui opsüsteem on laaditud (näit. PC puhul on ekraanil näha Windows’i esimene aken), siis on ta valmis rakendusprogrammide käivitamiseks. Mõnikord ilmub ekraanile instruktsioon "reboot" (ümber laadida). See tähendab lihtsalt, et opsüsteem tuleb uuesti laadida ja PC-de puhul tuleb selleks üheaegselt vajutada klahve Ctrl, Alt ja Delete. 8. Kaksikbuutimine - Kaksikbuutimisega arvutiks nimetatakse arvutit, millesse on installeeritud kaks opsüsteemi
kuid arvuti suudab siiski sellist programmi täita, kopeerides kettalt põhimällu ainult täitmise antud antud etapil vajalikke programmiosi. Mida väiksem on põhimälu, seda sagedamini peab arvuti suhtlema kõvakettaga ja seda aeglasemalt programm töötab. Seepärast ongi iga programmi puhul ära näidatud soovitatav põhimälu suurus, mis tagab programmi täitmise normaalse kiirusega. Et hõlbustada kopeerimist virtuaalmälust reaalsesse mällu jaotab opsüsteem virtuaalmälu kindlat arvu mäluaadresse sisaldavateks lehekülgedeks, mida hoitakse kettal seni, kuni neid 3 Õppeasutus Nimi Operatsioonisüsteemide teooria alused Rühma nr vaja läheb
ning töötab temaga ühtse tervikuna. Peab võimaldama täita arvutiprogramme, mugaval ja efektiivsel viisil. Operatsioonisüsteem peab tagama arvutisüsteemi korrektse kasutamise. Operatsioonisüsteem- arvutiprogrammide kompleks, kindlustamaks *kasutaja liidest, *arvuti aparatuursete ressursside juhtimist, *tööd failidega, *Andmete sisestamist ja väljastamist, *rakendusprogrammide täitmist, *utiliite, opsüsteem- on arvuti süsteemitarkvara, mis käivitatakse arvutis alglaadimisprogrammi poolt ning mis juhib arvutisüsteemi tööd ja teenindab rakendusprogramme. Erinev tabel: Arvuti tasemed Kasutaja rakendusprogrammid Kõrgtaseme programmeerimiskeeled Assembleri keel, masinkood Mikroprogrammid. Riistvaraline juhtimine. Funktsionaalsed seadmed (ALU, mälud) Lihtloogika elemendid Transistorid ja juhtmed Arvutisüsteemid võib jagada 4-ja ossa -Raudvara -Opsüsteem
.....................................................................................9 3 Operatsioonisüsteemid: Windows, OS/2, Linux, UNIX, Mac OS Operatsioonisüsteem (operating system) on arvuti juhtprogramm, mis määrab kuidas arvutis programme täidetakse (käivitus, juhtimine, haldamine ja järelvalve). Operatsioonisüsteem ehk opsüsteem (operating system, lühend OS) on arvuti süsteemitarkvara, mis käivitatakse arvutis alglaadimisprogrammi poolt ning mis juhib arvutisüsteemi tööd ja teenindab rakendusprogramme. Rakendusprogrammid saadavad operatsioonisüsteemile nõudeid mitmesuguste teenuste järele läbi rakendusliideste. Kasutajad saavad vahetult suhelda opsüsteemiga madala ja rakendustaseme programmeerimisliideste kaudu ning läbi käsuinterpretaatori, kasutades selleks käsurealt
....................................................19 Kasutatud allikad:............................................................................................................................21 Operatsioonisüsteemid: Windows, OS/2, Linux, UNIX, Mac OS Operatsioonisüsteem (operating system) on arvuti juhtprogramm, mis määrab kuidas arvutis programme täidetakse (käivitus, juhtimine, haldamine ja järelvalve). Operatsioonisüsteem ehk opsüsteem (operating system, lühend OS) on arvuti süsteemitarkvara, mis käivitatakse arvutis alglaadimisprogrammi poolt ning mis juhib arvutisüsteemi tööd ja teenindab rakendusprogramme. Rakendusprogrammid saadavad operatsioonisüsteemile nõudeid mitmesuguste teenuste järele läbi rakendusliideste. Kasutajad saavad vahetult suhelda opsüsteemiga madala ja rakendustaseme programmeerimisliideste kaudu ning läbi käsuinterpretaatori, kasutades selleks käsurealt
sisend/väljund kontrollsüsteemi (IOCS). Kasutajad ei pidanud enam sisend/väljund toimingute koodi instruktsioone otsima. Nad kasutasid IOCS-i. See oluliselt lihtsustas ja kiirendas kodeerimise protsessi. Selle süsteemi kohaselt kasutajal on täielik kontroll põhimälu üle ja selle tulemusena tekkis üksikasutajale külgnevas ladustamiseks jagamise süsteem. Sooviti automatiseerida töölt-tööle siirdamine. Sellega loodi esimene opsüsteem General Motors'i poolt IBM 701 suurarvutile varasel 1950ndal, see opsüsteem kandis nime GM-NAA I/O. Teine generatsioon(1955-1965) Transistorid ja perioodiline süsteem 7 Transistoride kasutuselevõtt, 1950ndate aastate keskel, muutis radikaalselt arvuteid. Arvutid muutusid piisavalt usaldusväärseteks, nendega oli võimalik juba kasulikku tööd teha
sisend-väljundparameeter nõuab tegelikuks parameetriks muutujat. Nime kokkulangemisel ei ole mitte mingisugust tähtsust. 2. Operatsioonisüsteem - on arvuti süsteemitarkvara, mille ülesandeks on riistvaraga suhtlemine ning arvutiressursside jagamine programmide vahel (ressursijaotus). Operatsioonisüsteem on vahekihiks kasutaja ja riistvara vahel. Selle eesmärkideks on kasutaja programmide täitmine ja ülesannete lahendamise lihtsustamine. Ka teeb opsüsteem arvutisüsteemide kasutamise mugavamaks, peidab ära riistvaralised erinevused ja aitab arvuti riistvara efektiivselt kasutada. Operatsioonisüsteemi ülesannete hulka kuulub: · arvuti resursside jagamine protsesside vahel (ressursijaotus) · põhimälu haldamine · failide või mingi muu salvestussüsteemi haldamine · I/O alamsüsteemi haldamine · arvuti stabiilsuse ja turvalisuse tagamine · arvutivõrkude tugi
50 0 25 1 12 0 Ül 6. 6 0 3 1 Operatsioonisüsteem on programmide kogum, mis juhib 1 1 arvutisüsteemi tööd ja teenindab rakendusprogramme. 0 0 Operatsioonisüsteemi ülesannete hulka kuuluvad lisaks: Arvuti protsessoriresursside jagamine protsesside vahel. Operatiivmälu haldamine. Opsüsteem juhib operatiivmälu ühiskasutust rakenduste vahel. Failide haldus. Sisend-väljundsüsteemide (I/O) haldamine, andmevahetus välisseadmetega. Arvutivõrkude tugi. Arvuti turvalisuse tagamine. Käskude interpreteerimine. Opsüsteemi ehitus: Kernel ehk tuum, mille ülesandeks on protsesside juhtimine ja sünkroniseerimine. Mälusuperviisor – mälujuhtimine ja virtuaalmälu toetamine.
Turu analüüsijate, nagu IDC, hinnangul omab Microsoft umbes 90% klient-operatsioonisüsteemide turust. Windowsi populaarsus tegi Inteli protsessorid veel populaarsemaks ning vastupidi. Mõiste Wintel võeti kasutusele, kirjeldamaks PC-ga ühtesobivaid arvuteid jooksutamas Windowsi. Rangelt võetuna tähistab Wintel vaid kahte kolmandikku Windowsi jooksutada suutvatest personaalarvutitest, kuna enamik ülejäänud kolmandikust kasutab AMD keskprotsessoreid. Operatsioonisüsteem ehk opsüsteem (inglise keeles operating system, lühend OS) on arvuti süsteemitarkvara, mis käivitatakse arvutis alglaadimisprogrammi poolt ning mis juhib arvutisüsteemi tööd ja teenindab rakendusprogramme. Rakendusprogrammid saadavad operatsioonisüsteemile nõudeid mitmesuguste teenuste järele läbi rakendusliideste. Kasutajad saavad vahetult suhelda opsüsteemiga madala ja rakendustaseme
Selle alla kuuluvad operatsioonisüsteemid, seadmete draiverid, serveritarkvara jm. 6. Mis on rakendustarkvara? Too näiteid! Rakendustarkvara võimaldab kasutajal teatava kindla ülesande täitmist. Rakendustarkvara alla kuuluvad näiteks kontoritarkvara, arhiveerimistarkvara, majandustarkvara, andmebaasid, arvutimängud. Rakendustarkvaras on tavaliselt kasutusel graafiline kasutajaliides (GUI). 7. Mis on operatsioonisüsteem? Too näiteid! Operatsioonisüsteem ehk opsüsteem (inglise keeles operating system, lühend OS) on arvuti süsteemitarkvara, mis käivitatakse arvutis alglaadimisprogrammi poolt ning mis juhib arvutisüsteemi tööd ja teenindab rakendusprogramme. Rakendusprogrammid saadavad operatsioonisüsteemile nõudeid mitmesuguste teenuste järele läbi rakendusliideste. Kasutajad saavad vahetult suhelda opsüsteemiga madala ja rakendustaseme programmeerimisliideste kaudu ning läbi käsuinterpretaatori, kasutades selleks käsurealt ohjekeelt
Operatsioonisüsteemid: Windows, OS/2, Linux, UNIX, Mac OS Operatsioonisüsteem (operating system) on arvuti juhtprogramm, mis määrab kuidas arvutis programme täidetakse (käivitus, juhtimine, haldamine ja järelvalve). Operatsioonisüsteem ehk opsüsteem (operating system, lühend OS) on arvuti süsteemitarkvara, mis käivitatakse arvutis alglaadimisprogrammi poolt ning mis juhib arvutisüsteemi tööd ja teenindab rakendusprogramme. Rakendusprogrammid saadavad operatsioonisüsteemile nõudeid mitmesuguste teenuste järele läbi rakendusliideste. Kasutajad saavad vahetult suhelda opsüsteemiga madala ja rakendustaseme programmeerimisliideste kaudu ning läbi käsuinterpretaatori, kasutades selleks
Programme, mida ei kompileerita, nimetatakse tihti skriptideks. 6. Mis on süsteemitarkvara? Too näiteid! sama, mis operatsioonisüsteem. Haldab arvuti tööd ja suhtelb riistvaraga ning on aluseks mule tarkvarale. Windows (95, 98, ME, XP, Vista, 7); Linux, MacOS, UNIX, ... 7. Mis on rakendustarkvara? Too näiteid! Mingit kindlat otstarvet täitev tarkvara. Näited tarkvara all. 8. Mis on operatsioonisüsteem? Too näiteid! Operatsioonisüsteem ehk opsüsteem (inglise keeles operating system, lühend OS) on arvuti süsteemitarkvara, mis käivitatakse arvutis alglaadimisprogrammi poolt ning mis juhib arvutisüsteemi tööd ja teenindab rakendusprogramme. Rakendusprogrammid saadavad operatsioonisüsteemile nõudeid mitmesuguste teenuste järele läbi rakendusliideste. Kasutajad saavad vahetult suhelda opsüsteemiga madala ja rakendustaseme programmeerimisliideste
Piltlikult öeldes on 1 bait võrdne ühe tähemärgiga - näiteks sellega siin - O :) · Monitor(kuvar)- Kuvar on arvuti väljundseade, mis muudab analoog- või digitaalsignaali pildiks. · Skanner- on arvuti lisaseade, mis analüüsib kas mingit kujutist nagu näiteks fotot, noodikirja, trükitud teksti või füüsilist eset ja muudab saadud info digitaalseks kujutiseks. · Operatsioonisüsteem- operatsioonisüsteem, opsüsteem Tähtsaim süsteemitarkvara hulka kuuluv programm, mis laaditakse arvutissebuudiprogrammi poolt ning mis juhib arvutisüsteemi tööd ja teenindab rakendusprogramme. Rakendusprogrammid saadavad operatsioonisüsteemile nõudeid mitmesuguste teenuste järele läbi rakendusliidese (API). Kasutajad saavad ka suhelda vahetult opsüsteemiga, kasutades selleks käsukeelt (ohjekeelt) või graafilist kasutajaliidest.
Õpilane teab: Mõisted: riistvara riistvara all mõistetakse nii arvuti füüsilisi komponente kui ka sisend-väljundseadmeid, millest paljud avardavad arvuti kasutamise võimalusi, kuid pole üldjuhul hädavajalikud. tarkvara - hõlmab endas kõiki mittefüüsilisi arvuti tööks vajalike komponente, eelkõige arvutiprogramme ning nende andmeid andmefaile, seadeid, dokumentatsiooni, jne. operatsioonisüsteem - ehk opsüsteem on arvuti süsteemitarkvara, mis käivitatakse arvutis alglaadimisprogrammi poolt ning mis juhib arvutisüsteemi tööd ja teenindab rakendusprogramme. rakendustarkvara võimaldab kasutajal teatava kindla ülesande täitmist. Rakendustarkvara alla kuuluvad näiteks kontoritarkvara (MS Office), arhiveerimistarkvara, majandustarkvara, andmebaasid, arvutimängud. Rakendustarkvaras on tavaliselt kasutusel graafiline kasutajaliides (GUI).
return sum; ühtemoodi ja harjumuspäraselt tegutseda, 7.smto,python sõltumatult sellest, mis programmid tal arvutis on. 1980 esimene hdd mikroarvutitele(Seagate), Python Miks opsüsteem?Arvutit saaks programmeerida ka QDOS ilma opsüsteemita. Sel juhul:oleks iga programmi def sumto(n): tegemine palju raskem kui opsüsteemi olemasolu
1939-44 Mark I (Aiken)– IBMi Riistvara: Füüsilised, käegakatsutavad osad. sõltumatult sellest, mis programmid tal arvutis on. 1994 – NCSAst tekib Miks opsüsteem?Arvutit saaks programmeerida elektriline(releed)digitaalne arvuti(5t). Näited: klaviatuur, monitor, integraalskeemid Netscape(clark,Andreessen)brauser massidesse. jms.Tarkvara: Programmid ja andmed. Programm ka ilma opsüsteemita. Sel juhul:oleks iga
jubinate ühendamiseks. Nagu: toiteplokk, mälu, kõvaketas, protsessor, helikaart jne. a. Bios See tähendab inglise keeles (Basic Input Output System). See on emaplaadi püsimälusse salvestatud programm, mida ei saa ära kustutada. Bios vaatabki üle selle operatsioonisüsteemi, et saaks tööle hakata. See kontrollib üle seadmete töökorda ja olemasolu ning paneb tööle kõvakettal oleva operatsioonisüsteemi. Operatsioonisüsteem ehk opsüsteem on arvuti süsteemi tarkvara, mille ülesandeks on riistvaraga suhtlemine ning arvutiressursside jagamise programmide vahel. See süsteem on vahekihiks kasutaja ja riistvara vahel. Eesmärgiks on lihtsustada kasutajate programmide ülesannete täitmist. See teeb ka mugavamaks opsüsteemide kasutamise ja peidab ära riistvaralised erinevused ja aitab arvuti riistvara efektiivselt kasutada. b. Mälud . Neid on arvutil mitu, neid annab omavahel jaotada
protsessid, multitasking, paralleeltöö, wait/run, mis on interrupt, mis on virtuaalmälu. Tekstitöötlus: lihttekst, WYSIWYG, kooditabel, ascii, unicode, utf-8, mis on latex, markdown. Opsüsteemi roll - Pakkuda programmeerijale valmistehtud standardtükke, võimaldada kasutajal arvutis ühtemoodi ja harjumuspäraselt tegutseda, sõltumatult sellest, mis programmid tal arvutis on. Mida opsüsteem nt teeb: oskab kettalt programme lugeda, neid käima panna ja seisma panna, oskab anda programmidele parasjagu aega ja mälu, oskab programme vajadusel korraks peatada ja taaskäivitada, oskab kettale faile ja katalooge kirjutada ja sealt neid lugeda, oskab välisseadmetega (printer, monitor jne) ja võrguga suhelda, oskab intelligentselt mälu ja cachega tegeleda, suhelda graafikakaardiga
viisardit, 60 akent ja arvukalt hiireklõpsutamist. Windows 8 puhul muutub kõik tunduvalt lihtsamaks - Microsofti järgmist tavaarvuti- opsüsteemi saab paigaldada koguni 11 hiireklõpsuga, väidab Building Windows 8 ajaveeb. See kehtib nende puhul, kes valivad Windows 8'le ülemineku ehk upgrade'i, aga on siiski päris märkimisväärne. Upgrade'i valides skaneerib tarkvara teie arvutit ühilduvuse kontrollimiseks ja pakub välja sobivaima, mida Windows 8 väljalasetest valida. Kui opsüsteem netist alla laadida (seaduslikult muidugi), on isegi 25kohaline tootevõti juba sisestatud, hoides teie vaeva kokku. KOKKUVÕTTE Kokkuvõtteks võin öelda nii palju, et Windows 8 on äärmiselt rikkalik rakenduste ja kujunduste poolest. Nagu me saime sellest referaadist teada, siis Windows 8'ga saame me kuula muusikat, mängida mänge, vaadata pilte ja videoid jne. Windows 8 on välja tulnud ka uute tahvelarvutite ja igasuguste muude vidinatega. Kõigest sellest loodan ma
..................... 7 Windows Vista........................................................................................................ 8 Windows 7............................................................................................................ 10 Kokkuvõte............................................................................................................. 12 2 Sissejuhatus Operatsioonisüsteem ehk opsüsteem on programmide kogum, mis käivitatakse arvutis alglaadimisprogrammi poolt ning mis juhib arvutisüsteemi tööd ja operatsioonisüsteemile nõudeid mitmesuguste teenuste järele läbi rakendusliideste. Kasutajad saavad operatsioonisüsteemiga vahetult suhelda selle madal- ja rakendustaseme programmeerimisliideste kaudu ning läbi käsuinterpretaatori, kasutades selleks käsurealt ohje keelt või graafilist kasutaja liidest.
lugeda. 52. mäluhaldus- mitmesugused meetodid andmete ja programmide salvestamiseks mällu, nende asukoha meelespidamiseks ja mäluruumi tühjendamiseks, kui neid enam vaja pole. Mäluhalduse hulka kuuluvad ka virtuaalmälu, plokikommutatsiooni ja mälukaitse meetodid. 53. nuhkvara- nuhkvaraks nimetatakse faile, mis installeeritakse teie arvutisse ilma teie teadmata ja mis võimaldavad salaja jälgida teie arvutikasutamist. 54. OS- operatsioonisüsteem, opsüsteem, tähtsaim süsteemitarkvara hulka kuuluv programm, mis laaditakse arvutisse buudiprogrammi poolt ning mis juhib arvutisüsteemi tööd ja teenindab rakendusprogramme. 55. pakettvõrk- televõrk, mis on rajatud andmepakettide edastamiseks. 56. personaalarvuti- personaalseks kasutamiseks mõeldud mikroarvuti, mida võib kasutada nii autonoomselt kui ka arvutivõrku ühendatuna. 57. port- tähistab andmesides transpordikihi protokolle (näiteks kasutajadatagrammi
Kui kellelgi tekkis idee vanast kapinurgas seisvast kastist endale lisatelekas luua, tuleb arvestada sellega, et alla 600 megahertsise protessori ja 128 MB mäluga isendid ei suuda toetada kõiki kaardi võimalusi. Nendeks oleks näiteks digitaalsalvestamine ja time shifting. Kuid lihtsa telepildi vaatamiseks piisab üldjuhul sellisest süsteemist: 233 MHz või kiirem protsessor, vähemalt 32 MB mälu, DirectX põhine neljamegane graafikakaart, suvaline 32-bitine Windowsi opsüsteem (Linuxiga on lood keerulisemad, ent mitte lootusetud). Erinevatel tootjatel võivad nõuded muidugi varieeruda. Seega lastetuppa lihtsalt varutelekat annab teha küll. Ageia e. füüsikakaart Niisiis, sul on parim riistvara, kaasaarvatud parim 3d videokaart ja üks ülikiire protsessor. Kahtlemata annavad need hea mängukogemuse...? Kuid äkki on midagi puudu? Kas sul on Füüsikaprotsessor? Arvatavasti küsid nüüd, et mis asi see veel on?!
põhjal võrk ise soovitud masina "üles otsib" ning sellega ühendust võtab. Kustkaudu ühendust võetakse, sõltub igal konkreetsel juhul liinide koormatusest: ükskord võib selleks kasutatavate arvutite jada koosneda näiteks viiest, teinekord aga hoopis 16 arvutist. UNIX Enamik Interneti serverid kasutab opsüsteemi UNIX. Seepärast peab võrgus toimuva arusaamiseks seda veidi tundma.Erinevalt personaalarvutis töötavatest opsüsteemidest, nagu DOS ja Windows98, on UNIX mitmekasutaja opsüsteem, st sellega varustatud arvutis saab töötada mitu kasutajat kor- raga. Kui personaalarvutitel töötab igaüks tavaliselt otse oma arvuti taga, siis UNIX-põhiste ser- verite korral pole see tavaliselt nii. Seal on peaarvuti taha ühendatud tavaliselt terve hulk töökohti - terminale - mis sisaldavad klaviatuuri ja kuvari, kuid pole iseseivad arvutid, vaid on ühendatud peaarvuti taha. Kui UNIXi arvuti on lisaks veel Internetis, siis saab sellel töötada ka üle võrgu.
mugavam: Lisp, Ada, ML, Java, Python Võimaldada kasutajal arvutis ühtemoodi ja harjumuspäraselt tegutseda, sõltumatult sellest, mis Kompileerimine: masinkoodis programm nimega kompilaator programmid tal arvutis on. teisendab keeles X programmi masinkoodfailiks Y. Seejärel Miks opsüsteem? täidetakse saadud masinkoodis programm Y. Näide: C. Arvutit saaks programmeerida ka ilma opsüsteemita. Sel juhul: oleks iga programmi tegemine palju raskem kui opsüsteemi Interpreteerimine: masinkoodis programm nimega interpretaator olemasolu korral. Kasutajate jaoks näeks eri programmid väga eri moodi välja loeb sisse X keeles faili ja asub seda rida-realt täitma
sisaldama kindlasti protsessihaldust, riistvarahaldust, mäluhaldust ja kontrollima sisendit- väljundit. Operatsioonisüsteem võib sisaldada ka graafilist kasutajaliidest, kuid ei pea seda sisaldama: tihti on nii, et ühel operatsioonisüsteemil on võimalik kasutada mitut erinevat kasutajaliidest ning osadel operatsioonisüsteemil puudub kasutajaliides sootuks. 2 Operatsioonisüsteem ehk opsüsteem (inglise keeles operating system, lühend OS) on arvuti süsteemitarkvara, mis käivitatakse arvutis alglaadimisprogrammi poolt ning mis juhib arvutisüsteemi tööd ja teenindab rakendusprogramme. Rakendusprogrammid saadavad operatsioonisüsteemile nõudeid mitmesuguste teenuste järele läbi rakendusliideste. Kasutajad saavad vahetult suhelda opsüsteemiga madala ja rakendustaseme programmeerimisliideste kaudu ning läbi
Kui kellelgi tekkis idee vanast kapinurgas seisvast kastist endale lisatelekas luua, tuleb arvestada sellega, et alla 600 megahertsise protessori ja 128 MB mäluga isendid ei suuda toetada kõiki kaardi võimalusi. Nendeks oleks näiteks digitaalsalvestamine ja time shifting. Kuid lihtsa telepildi vaatamiseks piisab üldjuhul sellisest süsteemist: 233 MHz või kiirem protsessor, vähemalt 32 MB mälu, DirectX põhine neljamegane graafikakaart, suvaline 32bitine Windowsi opsüsteem (Linuxiga on lood keerulisemad, ent mitte lootusetud). Erinevatel tootjatel võivad nõuded muidugi varieeruda. Seega lastetuppa lihtsalt varutelekat annab teha küll. Adapter kaart Adapter on seade või detail, mis teeb võimalikuks muude seadmete või komponentide omavahelise ühendamise. Adapter võimaldab suurendada mingi seadme või komponendi kasutusvõimalusi. Näiteks saab nn autoadapteri abiga
server vastab kliendile tema pordinumbril Itereeriv server: Ei võta vastu uut kutset enne eelneva töötlemist Paralleelne server: Käivitab iga kutse jaoks eraldi serveri ajutise pordinumbriga selle ühenduse jaoks. Seega on mitme ajas lähestikuse kutse järel masinas käimas mitu "koopiat" ehk protsessi või threadi ühest serverist Kasutajatele paistab, et need "koopiad" käivad korraga, tegelikult hoolitseb selle "kooskäimise simulatsiooni" eest opsüsteem. HTTP on omaette protokoll, mida kasutatakse veebilehtede, piltide, tekstifailide, zip failide jne jne saatmiseks veebiserveri ja brauseri vahel. DNS: Domain Name Server Ülesanne: kui programmile on antud masina nimi, millega ühendust võtta (näiteks www.ttu.ee), siis tuleb kõigepealt leida sellenimelise masina IP aadress. DNS serverid: serverid, mis sisaldavad "nimi<->IP aadress" tabeleid ja vastavad päringutele "anna selle nime IP aadress":
organiseerimine. Süsteemitarkvara tähtsaim komponent on operatsioonisüsteem (operating system). Operatsioonisüsteem on tarkvara, mis määrab, kuidas arvutis programme täidetakse (käivitab, juhib, haldab, hooldab) ja tegeleb riistvaraga. On olemas mitmeid erinevaid operatsioonisüsteeme (UNIX, SOLARIS, VMS, DOS, OS/2, WINDOWS95/98, WindowsNT jne.). Viimasel ajal on personaalarvutitel levinuim operatsioonisüsteem Windows95/98/ME. Operatsioonisüsteem ehk opsüsteem (inglise keeles operating system, lühend OS) on arvuti süsteemitarkvara, mis käivitatakse arvutis alglaadimisprogrammi poolt ning mis juhib arvutisüsteemi tööd ja teenindab rakendusprogramme. Rakendusprogrammid saadavad operatsioonisüsteemile nõudeid mitmesuguste teenuste järele läbi rakendusliideste. Kasutajad saavad vahetult suhelda opsüsteemiga madala ja rakendustaseme programmeerimisliideste kaudu ning läbi
..) Sisse-ehitatud tugi paralleelprogrammide jaoks: Java, C# Reaalaja-erivahendid: Ada “Templates” (programm tulemuse sees): PHP, JSP, Pyml Uute programmide konstrueerimine töö käigus: Lisp, Scheme, Javascript Loogikareeglid: Prolog “laisk” viis funktsioone arvutada: Miranda, Hope, Haskell Pattern matching (viis funktsioone defineerida): ML, Haskell jne... Loeng 8 Miks opsüsteem? Opsüsteemi põhieesmärgid: Pakkuda programmeerijale valmistehtud standardtükke. Võimaldada kasutajal arvutis ühtemoodi ja harjumuspäraselt tegutseda, sõltumatult sellest, mis programmid tal arvutis on. Arvutit saaks programmeerida ka ilma opsüsteemita. Sel juhul: Oleks iga programmi tegemine palju raskem Kasutajate jaoks näeks eri programmid väga eri moodi välja. Mida opsüsteem teeb ja teha oskab?
kuid arvuti suudab siiski sellist programmi täita, kopeerides kettalt põhimällu ainult täitmiseks antud etapil vajalikke programmiosi. Mida väiksem on põhimälu, seda sagedamini peab arvuti suhtlema kõvakettaga ja seda aeglasemalt programm töötab. Seepärast ongi iga programmi puhul ära näidatud soovitatav põhimälu suurus, mis tagab programmi täitmise normaalse kiirusega . Et hõlbustada kopeerimist virtuaalmälust reaalsesse mällu jaotab opsüsteem virtuaalmälu kindlat arvu mäluaadresse sisaldavateks lehekülgedeks, mida hoitakse kettal seni, kuni neid vaja läheb. Kui lehekülge on vaja, siis kopeerib opsüsteem selle kettalt põhimällu, muutes virtuaalaadressid reaalseteks aadressideks. Virtuaalmälu organiseerimiseks kasutatakse kolme mehanismi: Lehekülgedeks jagamine. Seda kasutatakse virtuaalmälude juures, kus mälu jagatakse fikseeritud suurusega lehekülgedeks. Programmi täitmise
kopeerides kettalt põhimällu ainult täitmiseks antud etapil vajalikke programmiosi. Mida väiksem on põhimälu, seda sagedamini peab arvuti suhtlema kõvakettaga ja seda aeglasemalt programm töötab. Seepärast ongi iga programmi puhul ära näidatud soovitatav põhimälu suurus, mis tagab programmi täitmise normaalse kiirusega . Et hõlbustada kopeerimist virtuaalmälust reaalsesse mällu jaotab opsüsteem virtuaalmälu kindlat arvu mäluaadresse sisaldavateks lehekülgedeks, mida hoitakse kettal seni, kuni neid vaja läheb. Kui lehekülge on vaja, siis kopeerib opsüsteem selle kettalt põhimällu, muutes virtuaalaadressid reaalseteks aadressideks. Andmeedastus protokollid : sünkroonne, asünkroonne jne Sünkroonne siin clock reguleerib, millal andmed loetakse Asünkroonne siin Siinitsükkel = 'mälu aadress valmis' genereerib 'mem
abil Parool (password) on tähtis turvamehhanism ja ta on vajalik selleks et takistada häkkerite ja muude taoliste tegelinskite mitteautoriseeritud juurdepääsu Sinu süsteemi. Kuid ta võib põhjustada ka üleliigset peavalu ja muid probleeme juhul kui Sa unustasid või kaotasid oma parooli ning seda just administraatori parooli suhtes. Ilma paroolita ei saa Sa oma Windows'isse sisse logida ja Sul tuleb kas oma opsüsteem ümber installeerida või siis kõvaketas formateerida, mis põhjustab aga suurt ajakulu ja olmasolevate andmete kaotsiminekut. Kus hoitakse Sinu paroole ja mis need Windows SAM ja Syskey on? (See osa on infoks ainult). SAM: Niinimetatud SAM (Security Account Manager) on registrifail ja tas asub Windows NT/2000/XP/2003/Vista registri "HKEY_LOCAL_MACHINESAM" harus. Füüsiliselt on tema asukohaks süsteemikausta System32Configsam alamkaust (tavaliselt C:WindowsSystem32Configsam) ja
1. Suuruse numbrid ja mida nad tähendavad ? 1 bit = 1 binary digit 1bait = 8bitti 1kilobait = 1024 baiti Megabait = 1,048,576 baiti Gigabait = 1,073,741,824baiti Terabait = 1 trillion baiti Esimene mikroprose: intel 4004 von Neumann-type computer - Stored-program Computer KÜSIMUSED: Nimeta vähemalt üks oluline teooria- alane tulemus Alan Turingilt. Millisel aastakümnel see tulemus saadi? Turingu test 1940 Millal loodi programmeerimiskeel Fortran (pluss- miinus kolm aastat on OK)? Mille poolest on Fortran eriline? 1957, kõrgema taseme programmeerimiskeel, mis võimaldas loop´ida. Millisel sajandil elas saksa filosoof Leibniz? Milliseid tehteid suutis teha Leibnizi ehitatud arvuti? 17. sajandil , liitis, lahutas, korrutas, jagas Mis aastal hakati müüma arvutit nimega Commodore PET(pluss - miinus kaks aastat on OK)?1968 Millal loodi Intel Corp (pluss miinus kaks aastat on OK)? Mida ...
: · failide ühiskasutus · veebilehtede serveerimine ja puhverdamine · veebisuhtluse SSL-krüpteerimine · veebisisu ümberkodeerimine väiksemate kuvarite jaoks · audio- ja videosisu voogedastus (striiming) Sarnaselt rakenduste kobardamisele saab labaservereid kasutada ka koormuse tasakaalustamise ja tõrkesiirde otstarbel. Harilikult on labaserverisse juba algusest peale installeeritud opsüsteem ja tema ülesande täitmiseks vajalik rakendusprogramm. Labaserveritele tohib harilikult teha kuumlülitust ja neid on mitme kõrgusega, sh 5,25 tolli (mudel 3U), 1,75 tolli (mudel 1U) ja võibolla ka veel väiksema kõrgusega. (U on seadmekapi kõrguse standardne mõõtühik ja võrdub 1,75 tolliga.) 14. DDR SDRAM tüüpi mälud DDRAM - topeltkiirusega dünaamiline muutmälu topeltkiirusega sünkroon-DRAM Topeltkiirusega SDRAM
suudab siiski sellist programmi täita, kopeerides kettalt põhimällu ainult täitmise antud antud etapil vajalikke programmiosi. Mida väiksem on põhimälu, seda sagedamini peab arvuti suhtlema kõvakettaga ja seda aeglasemalt programm töötab. Seepärast ongi iga programmi puhul ära näidatud soovitatav põhimälu suurus, mis tagab programmi täitmise normaalse kiirusega .Et hõlbustada kopeerimist virtuaalmälust reaalsesse mällu jaotab opsüsteem virtuaalmälu kindlat arvu mäluaadresse sisaldavateks lehekülgedeks, mida hoitakse kettal seni, kuni neid vaja läheb. Kui lehekülge on vaja, siis kopeerib opsüsteem selle kettalt põhimällu, muutes virtuaalaadressid reaalseteks aadressideks. Virtuaalsete aadresside muutmist reaalseteks aadressideks nimetatakse mälujaotuseks ja virtuaalsete lehekülgede kopeerimist põhimällu nimetatakse lehekülgede saalimiseks. 7. Erinevad siinid ja nende osa andmevahetuses (AB, DB, CB)
korral on jällegi 32 KB koos sellest tuleneva kettaruumi raiskamisega. Midagi pole teha, FAT-il põhinev failisüsteem lihtsalt ei sobi suurte ketastega töötamiseks. 19. Informatsiooni jaotus kõvaketastel ja diskettidel. Failisüsteemid FAT, FAT12, FAT16, FAT32, NTFS. ext2fs ja ext3fs.. FAT(File Allocation Table) sai alguse 1977 aastal, see arendati välja Microsofti Corporationi poolt. Seda failisüsteemi hakati laialdaselt kasutama opsüsteem Microsof Disk Operating System (MS-DOS) koosseisus. Algselt kavandati seda kasutada flopiketastel, seetõttu oli esialgne maksimaalne informatsiooni maht, mida failisüsteem suutis mahutada, 8 MB. Kõvaketaste suurenedes oli vajalik suurendada ka failisüsteemi poolt Tasub teada, millised failisüsteemid omavahel andmeid vahetada saavad. FAT16 FAT32 NTFS HPFS EXT_2 FAT16 * - - - - FAT32 * * - - - NTFS * * * - -
annaabi.ee 
