3p V: Jätta meelde mingi mälu suuruse osa, et saada kiiremini lahti mingiseid faile mille olid alles sulgenud 16. SATA3 liidese maksimaale andmeedastuskiirus? 1p V: On hinnatud et 6Gb/s andmeedastust 17. RAID0 tööpõhimõte? 4p V: Andmed jaotatakse plokkidena (hargsalvestus). 18. RAID1 tööpõhimõte? 4p V: Peegeldamine teisele kettale, nn peegelsalvestus. 19. Mis on SSD ketas ning nimeta selle eelised kõvaketta ees? 4p V: Pooljuhtketas on andmekandja, mis kasutab püsimälu info hoiustamiseks. Eeliseks on see, et see võimaldab suuremat jõudlust arvutil. 20. Mida tähendab mõiste IOPS SSD ,,ketaste" juures? 3p V: IOPS (sisend / väljund operatsioonides sekundis, hääldatakse silma-OPS) on ühine tulemuslikkuse mõõtmise kasutada võrdlusalusena arvuti salvestusseadmete 21. Seleta lühidalt lahti optilisete salvestusseadmete(CD, DVD, BRay) tööpõhimõte? 4p V: CD Kasutus: heli- ja andmesalvestus
5 aadressiga arvutis saab olla käsukoodiga kaasas üks pikk mälu aadress ja teine lühike aadress, mis viitab registrimälu registrile. RAID ja SSD kettad Sõltumatute ketaste liiasmassiiv Redundant Array of Independent Disks ehk RAID. Sõltumatute ketaste liiasmassiiv on mitmest kõvakettast või kõvaketta partitsioonist moodustatud loogiline plokkseade andmete salvestamiseks, kus samad andmed salvestatakse mitmele kõvakettale. Pooljuhtketas (Solid State Drive ehk SSD) on välismälu andmekandja, mis kasutab püsimälu info hoiustamiseks. SSD-d eristuvad tavalistest kõvaketastest (Hard Disk Drive ehk HDD), mis on elektromehhaanilised seadmed ja koosnevad pöörlevaist laengutega metallketastest ja lugemis-/kirjutamispeast. SSD-d kasutavad selle asemel mikrokiipe, hävimälu ja säilmälu ning ei sisalda mingeid liikuvaid osi. Operatsioonisüsteemile paistab pooljuhtketas
mikroprogrammautomaat. käsuloenduri ülesandeks on säilitada programmi järgmise käsu aadressi programmi käsk loetakse mälust käsuregistrisse, kus seda hoitakse seni, kuni käsudekooder ta ära tunneb juhtautomaat- käsu järgi määrab juhtautomaat protsessori masinatsükli ning realiseerib algoritmi. Juhtautomaat lahendab loogikaülesandeid ja korraldab registrite tööd. Pinumälu PILET 18 Protsessori struktuur. RAID ja SSD kettad. Solid State Drive ehk SSD-ketas ehk lihtsalt pooljuhtketas on andmekandja, mis säilitab andmeid mikrokiibil. SSD eristub elektromagnetilisest meediumist nagu (tänapäeval unustusse vajunud) flopikettad või kõvakettad. SSD tehnoloogia eksisteerib eri vormides juba 1950ndatest, aga see jõudis tavatarbijate kätesse alles 1990ndatel. SSD tehnoloogia on flashmälu kasutamine koos kõvakettakontrolleriga, emuleerimaks kõvaketast. Ehk teisisõnu, SSD on üks välgumälu kasutamise liik. SSD oli seniajani masside peibutamiseks liiga kallis,
Kõik kettad on sõltumatud ja nende poole saab pöörduda samaaegselt, mis võimaldab tõsta pöörumise kiirust, kuid kõikide plokkide paarsusinfo on salvestatud eraldi ühele kettale. Kiirus väheneb. Tase 5 – Info kirjutatakse plokkidena ja kasutatakse paarsuskontrolli nagu tasemel 4, aga nüüd on paarsusinfo hajunud ketaste vahel. Tase 6 – Info jagatakse ketaste vahel plokkidena ja kontrollkood kirjutatakse mitmele kettale, kasutades Reed-Solomoni koodi. Tase 10 Pooljuhtketas (Solid State Drive ehk SSD) on välismälu – andmekandja, mis kasutab püsimälu info hoiustamiseks. SSD-d eristuvad tavalistest kõvaketastest (Hard Disk Drive ehk HDD), mis on elektromehhaanilised seadmed ja koosnevad pöörlevaist laengutega metallketastest ja lugemis-/kirjutamispeast. SSD-d kasutavad selleasemel mikrokiipe, hävimälu ja säilmälu ning ei sisalda mingeid liikuvaid osi. Operatsioonisüsteemile paistab pooljuhtketas tavalise kõvakettana ning
Probleemiks on pidev pöördumine paarsusketta poole, mis võib hakata kiirust piirama. Tase 5. Info kirjutatakse plokkidena ja kasutatakse paarsuskontrolli aga nüüd on paarsusinfo jaotatud ketaste vahel. Kaob vajadus pidevalt ühe ketta poole pöörduda. Tase 6 Infot jagatakse ketaste vahel plokkidena ja kontrollkood kirjutatakse mitmele kettale, kasutades Reed-Solomoni koodi. Keerukama kodeerimise tulemusena võib tööd jätkata pärast kahe kettaseadme purunemist. Pooljuhtketas SSD. Kõvaketta kõrvale on juba ammu püütud luua pooljuhttehnoloogias valmistatud välismälu. Tehnoloogia arenedes on sellised kettad muutunud kättesaadavaks. Praegu kasutatakse SSD-mälude valmistamiseks tavaliselt välkmälu (flash) tehnoloogiat. SSD mälu tunneb arvuti kõvakettana, sest nad kasutavad sama liidest. Tegemist oleks nagu suure mälupulgaga, mis on ehitatud arvuti sisse. Eelised: Pöördumisaeg on 100 väiksem, sest ei ole vaja positsioneerida päid.
Mitmest kõvakettas moodustatud loogiline plokkseade andmete salvestamiseks, kus samad andmed salvestatakse mitmele kõvakettale. Kõikide andmete säilitamise võimalus arvutis, mis jagab ja kordab andmeid mitme kettaseadme vahel. Erinevaid arhitektuure eristatakse numbritega (RAID 0, RAID 1). Hõlmavad kahte peamist eesmärki: suurendada andmete turvalisust ja suurendada lugemis- ja kirjutamiskiirust. SSD (Solid State Drive) pooljuhtketas. Välismälu-andmekandja, kasutab info hoiustamiseks püsimälu. Eristuvad tavalistest kõvaketastest. Kasutavad mikrokiipe, hävimälu ja säilmälu ning ei sisalda liikuvaid osi. Vastupidavam füüsilistele löökidele, vaiksem ja energiasäästlikum. 1. SUMMAATOR: JÄRJESTIK-, PARALLEEL- JA KIIRE ÜLEKANNE Kombinatsiooniskeem, mis liidab arvukoode. Iga järk summeeritakse eraldi, lisaks sisendite väärtustele arvestatakse ka noorematest järkudest tulevaid ülekandeid.
et töö peatuks. RAID10 (kasutatakse ka kirjapilti RAID 1+0) Saab kasutada nelja ja enama kettaga. Nimes olev 1+0 viitabki tegelikult RAID0 ja RAID1 hübriidile. Kaks ketast on omavahel liidetud ja nende vahel toimub RAID0. Ülejäänud teevad varjukoopiaid. Igal kettal on oma kloon/ koopia, kui üks ketas hukkub taastatakse andmed või võetakse kasutusele varuketas. Miinusena võib välja tuua, kõrge hinna(neli ketast min). SSD(Solid State Disc, eestikeeles pooljuhtketas) SSD on kettatüüp, mis selle asemel, et salvestada andmeid magnetpinnale teeb seda hoopis mälukiipidesse. See annab talle palju suurema kiiruse kui tavalistel ketastel, seda nii seepärast, et mälukiipidele saab kiiremini salvestada. Samuti pole nii suurt pöördumisaega kui kõvaketastel, seda seepärast, et lugev-kirjutavaid päid ei ole vaja ümber tõsta. Vastupidavam tänu sellele, et mehaanilisi osasi ei ole ning ei ole mõjutatud magnetväljast.
annaabi.ee 
