1874. aastal algas firmas ,,Remington" kirjutusmasinate seeriaviisiline tootmine. (Ameerikas) 1900. a Saksamaal «Ideal», 1904. a Ameerika Ühendriikides «Smith brothers» ja Saksamaal «Continental», 1906. a Ameerika Ühendriikides «Royal», 1907. a Inglismaal «Imperiab» ja Saksamaal «Mercedes», 1908. a. Itaalias «Olivetti» 3. Erinevad sõrmistikud. Erinevad märgisõrmised ja kirjutusmasina sõrmised. QWERTY, Dvorak, Malt. 4. Kirjutusmasinate liigitus (kirjutusmasinate põlvkonnad). Esimese põlvkonna kirjutusmasinad olid mehhaanilised Teise põlvkonna kirjutusmasinad olid elektromehaanilised masinad. Kolmandasse põlvkonda kuulusid elektroonilised kirjutusmasinad. 5. Kirjelda mehhaanilist kirjutusmasinat. Need masinad on elektromehaaniliste ja elektrooniliste kirjutusmasinate poolt välja tõrjutud
Arvutikiri 1. Esimene patent kirjutusmasinale. Esimese patendi kirjutusmasinale tegi Henry Mill 1714. aastal Inglismaal. 2. Millal ja kus algas kirjutusmasinate seeriaviisiline(tööstuslik) tootmine? Kirjutusmasinate seeriaviisiline tootmine algas 1874. aastal. Algatajaks oli firma Remington ja asukohaks Ameerika. 3. Erinevad sõrmistikud. Enim levinud on QWERTY-sõrmistik. See leiutati mehaaniliste kirjutusmasinate ajastul. On ka Dvoraki lihtsustatud sõrmistik, mis pole nii populaarne kui QWERTY. QWERTZ-asetus on kasutusel põhiliselt Kesk-Euroopas, eelkõige just Saksamaal. QWERTY- ja QWERTZ-asetuse põhiline erinevus seisneb Y- ja Z-klahvi asukoha vahetuses. AZERTY-asetus on kasutuses eelkõige Belgias ja Prantsusmaal ning mõnes nende naaberriigis. 4. Kirjutusmasinate liigitus (kirjutusmasinate põlvkonnad).
Ajalugu Esimene patent kirjutusmasinale 1714. aastal Inglismaal, autoriks Henry Mill Kirjutusmasinate seeriaviisiline tootmine alates 1874, sellega algas kirjutusmasinate massilise tootmise algus Sõrmistiku ühtlustamine 1898. aastal Toronto konverentsil Masinakirjas on sõrmede paigutust nimetatud Qwerty- süsteemis ja Dvoraki- süsteemis Kirjutusmasinad läbi ajaloo (1) Esimene edukas tootmisse jõudnud kirjutusmasin oli taani pastori Malling Hanseni poolt leiutatud "Kirjutus pall". See masin meenutas oma välimuselt nõelapatja. Kirjutusmasinad läbi ajaloo (2) Kirjutusmasinad läbi ajaloo (3) Aastal 1880 ilmus Ameerikas müügile kirjutusmasin Caligraph. Sellel kirjutusmasinal oli täisklaviatuur ja eraldi klahvid suurtele ja väikestele tähtedele. Kirjutusmasinad läbi ajaloo (4)
KLAVIATUUR Klaviatuur on arvuti sisendseade tähe-, numbri- ja teiste märkide sisestamiseks ning korralduste andmiseks. Arvutit on võimalik ka ainult klaviatuuri abil juhtida. Klaviatuuril on tavaliselt 101-102 klahvi (laptop'i klaviatuuril on 85-86 klahvi). Klaviatuurid on mugavdatud erinevate riikide jaoks. Nt Eesti klaviatuuril on ,,õ" tähe saamise võimalus. Klahvide paigutus vastab tavaliselt nn. QWERTY- süsteemile. See süsteem võeti kasutusele üle 100 aasta tagasi kirjutusmasinates. Kuigi tegelikult on olemas palju erinevaid klahvide paigutus süsteeme on QWERTY kõige populaarsem sellel põhjusel, et temaga on lihtsalt harjunud nii palju inimesi ja ümberõppimine oleks raske. QWERTY nimi moodustub klaviatuuri esimestest tähtedest. Klaviatuuri puhver Määrab ära, mitut klahvi võib korraga vajutada. Odavamad klaviatuurid lubavad üheaegselt vajutada ainult 2-3 klahvi
Klaviatuurid Mariliis Vaasna 6.b Eelteadmised Arvuti üheks olulisemaks osaks on klaviatuur, mis võimaldab arvuti kasutajal arvutis toimuvat juhtida. Kui hiir ei ole enamuses hädavajalik, siis klaviatuurita personaalarvuti tööle ei hakka. Põhiklaviatuur Täheklahvid on väike- ja suurtähtede sisestamiseks. Eesti klaviatuuril on nn. QWERTY - paigutusega täheklahvid nagu sarnastel kirjutusmasinatel. Ainult täheklahvi vajutusega sisestatakse väiketäht. Kui hoida all tõsteklahvi sel ajal, kui vajutada mõnda täheklahvi, sisestatakse vastav suurtäht. Tõsteklahve Shift on kaks ja teda kasutatakse suurtähtede ja numbri- ning märgiklahvidelt ülemiste vasakpoolsete märkide sisestamiseks. ...Põhiklaviatuur Registrilukustusklahv Caps Lock - võimaldab sisestada pidevalt suurtähti. NB! See klahv
Klaviatuuride eelkäijaks olid kirjutusmasinad. Klaviatuure on erinevaid. Standartsed, mida kasutatakse igapäevaselt personaalarvutite puhul hõlmavad endas umbes 100 klahvi. Sülearvuti klaviatuurid on minimalistlikud, mõned ilma numbriklahvistikuta. Tänapäeval on kasutusel ka makroklaviatuurid, pihuklaviatuurid, paindlikud klaviatuurid, optilised klaviatuurid ja nii edasi. Klaviatuurid kasutavad kahte põhilist asetust. Esimene ja kõige laialdasemalt kasutatud on QWERTY klaviatuur. Teine on Dvorak tüüpi klaviatuur. Dvorak klaviatuuride klahvide asetused on selline, et minimaliseerida sõrmede liikumis distantsi ja selleläbi lubada suuremat kirjutamis kiirust. Klaviatuuril on alfabeetilised klahvid, numbrilised, ja spetsiaalse otstarbega klahvid. Klahvi võib kasutada mitme erienva sümboli väljastamiseks kasutades klahvide kombinatsioone.. Näiteks Shift+ Klahvid, Ctrl+Alt + Klahvid
Meedia sai mis tahtis, me läksime ja hankisime endale sedasama mida meile näidati. Jällegi tootja on rahul , turustaja on rahul, müüja on rahul ja meie oleme ka rahul. Vähemalt mõnda aega. Lõpetuseks tõstatame küsimuse, kas on võimalik elada ilma meediast sõltumata? Vastus on lihtne Ei! Me oleme ise endile selle olukorra kujundanud, me oleme sellega liiga ära harjunud ning tagasi pöördumine oleks võimatu. See on nagu arvutiklaviatuur. Miks just klaviatuur? Sest praeguse QWERTY-asetusega klaviatuur võeti algselt kasutusele selleks, et kirjutusmasinal kirjutajate trükkimist aeglustada, kuna tol ajal oli oht, et kiire trükkimine lõhub kirjutusmasina ära. Ja enam me tähekombinatsiooni mugavamaks muuta ei viitsi. Me oleme harjunud sellega, et keegi teeb meie eest otsuseid ja söödab ,,õiged" valikud meie ette. Proovida ju võib, aga olenemata pingutuste suurusest, oleme ikkagi mingil määral meediast sõltuvad kuni surmani.
Kuvar LG 31MU97-B Ekraani suurus: 31" 78 cm Resolutsioon: 4096x2160 Piksli suurus: 0.1675 mm Reaktsiooniaeg: 5 ms Kuvasuhe: 17:9 Vaatenurk: 178°/178° Paneeli tüüp: IPS Heledus: 320 cd/m2 Voolu tarbimine: 53 W Kaal: 9,6 kg Kõlarid: integreeritud Sisendid/väljundid: HDMI 2 USB 3.0 - 3 kõrvaklappide ühendus -1 ·Hind 1065,23 (,,M&T Shop") 13 Klaviatuur Logitech G510s Seadme liides: USB Klaviatuuri paigutus: QWERTY Klaviatuuri keel: Pan Nordic · Hind 123,10 (,,Galador") 14 Hiir Logitech G602 Wireless Optical Mouse Seadme liides: RF juhtmevaba Leviraadius: 3 m Sagedusala: 2.4 GHz Nuppe: 11 Hiire tüüp: GamingOpticalWireless Tundlikus: 250-2500 dpi Toide: 2 AA patareid Vastuvõtja liides: USB · Hind 69 (,, Datagate ") 15 Kõrvaklapid mikrofoniga Razer ManO'War 7
ning veel on klahvid, mille tähendus sõltub programmist (funktsionaalklahvid). (Klaviatuur, 2010) Joonis 4. Klaviatuuri põhilised klahvid 2.2.1 Klaviatuuri klahvid Klaviatuuri klahvistik jaguneb mitmeks tähtsaks osaks. (Eljas, 2010) Põhiklaviatuur: Täheklahvid (vt joonis 5) – on väike- ja suurtähtede sisestamiseks. Eesti klaviatuuril on nn. QWERTY- paigutusega täheklahvid nagu sarnastel kirjutusmasinatel. Väiketäht sisestatakse ainult täheklahvi vajutusega. Kui hoida tõsteklahvi sel ajal, kui vajutada mõnda täheklahvi, sisestatakse vastav suurtäht. 9 Joonis 5. Klahvid A ja Z Tõsteklahve Shift (vt joonis 6) on kaks ja teda kasutatakse suurtähtede ja numbri- ning märgiklahvidelt ülemiste vasakpoolsete märkide sisestamiseks.
telefoni mikrofon. · Võib olla SIM kaardi toega. Sellega kaasneb GSM, EDGE, HSDPA tehnoloogia. · Puutetundlik LCD ekraan, mille värvilahendus on märkimisväärselt suurem kui sama ajastu mobiiltelefoni oma. Vastavalt operatsioonsüsteemile on enamik kas QVGA (240x320) VGA (480x640), WVGA (480x800) formaadis. · GPS. · Digitaalne kaamera. · Enamasti klaviatuuriga (reeglina on QWERTY stiilis). Telefoni toega on lisanduvad numbrid jm nupud. · Aku (suure mahuga liitiumaku). Populaasemad pihuarvuti tootjad · Apple Inc. · BlackBerry · Fujitsu Siemens Computers · I-mate · HTC Corporation · Samsung- Moment Rakenduslikud eripärad Pihuarvutit saab hästi rakendada GPS'ina, pihuarvutiga kasutatakse enamasti andmete transpordiks, vaatamiseks ja hoidmiseks
1867, Christopher Latham Sholes, Carlos Glidden, Samual W. Soule leiutis: Colmerauer at University of Marseilles// Hewlett-Packard introduces a "Type-Writer" programmable calculator Remington: 1874 (jalgpedaaliga!) 1973 ETHERNET, Bob METCALFE Sholes' klaviatuur (qwerty) ca 1874: 1974- Intel releases its 2-MHz 8080 chip, an 8-bit microprocessor Dvoraki klaviatuur ca 1936 1974 - Bravo is developed for the Xerox Alto computer. It is the first WYSIWYG Perfokaardid ca 1800 Jacquard program for a personal computer. Difference Engine 1822 analüütiline masin, Charles Babbage, progr
iPhone OSi saadaval pole ehk teised tootjad seda oma seadmetes kasutada ei saa. Ja pole midagi öelda kasutatavuselt on Apple tabanud iPhone OSga kümnesse, soovida jätab vaid selle funktsionaalne külg. Palju ,,jõudu" eeldab võimekat protsessorit ja see omakorda eeldab mahukat akut. Kõik see kokku tähendab, et nutitelefonid pole kindlasti väikseimad saadaolevad. Kõige raskem- paksem ongi Xperia, kuid see-eest on telefonis peidus väga kasutatav qwerty-klaviatuur. Vaatamata suurusele istub X1 käes väga hästi. Samsung on veidi õhem-laiem-kergem ja käes samuti päris mugav. Nokia on samas kaalus, aga veelgi õhem ja mõjub väga aristokraatlikult. Nagu öeldud, baseeruvad Samsung ja Sony Ericsson Windows Mobile 6.1 Professionalil ning Nokias elab Symbian. Sellest hoolimata on ka WM-telefonid olemuselt erinevad. Vaatamata suurele puute-ekraanile on Sony Ericssonil siiski olemas ka nupud lisaks helistamise
Ajaloolased on nentinud, et see nägi välja rohkem nagu väikene klaver või köögilaud, mitte trükimasin. Kahjuks ei realiseerinud leiutajad iial oma toodet turul ning müüsid nii mudeli kui kõik sellega kaasnevad õigused vaevalt 12,000 dollari eest. Uue omaniku käe all tuli 1873. aastal turule esimene kaubandulikult edukas ,,Sholes'i ja Glidden'i" trükimasin. Esialgse mudeliga oli võimalik trükkida ainult trükitähtedega ning esmakordselt tutvustati nn. QWERTY klaviatuuri. (vt. Alampeatükk QWERTYklaviatuur). Esimese mudeli trükimehhanismi nimetati ,,üleslöömise" tehnoloogiaks. Vajutades klahvile tõusis sisestusriba üles vastu paberit ning vastava tähega metallhoob lõi vastu trükilinti. See tähendab, et trükkija ei näinud mida ta kirjutas. Seetõttu on seda tüüpi trükimasinaid nimetatud ka ,,pimetrüki" kirjutusmasinateks. Sealtmaalt oli avatud uus moodus reprodutseerida mitmeid koopiaid trükitud teksti
hiljem tehti sellest katseeksemplar Schickard 1625 väitis ehitanud olevat masina mis liitis, lahutas, korrutas ja jagas Blaise Pascal 1640 ehitas ainult liitva ja lahutava masina. Kokku ehitas 50 masinat Saksa filosoof Leibniz 1646- 1716, leiutas 1671 arvuti mis liitis, lahutas, korrutas ja jagas. 1714 võettis Henry Mill inglismaal patent kirjutusmasinale, kuid seda ei ehitatud. 1829 Willam Austin Burt võttis patendi Ameerikas kirjutusmasinale. Sholes' klaviatuur ca 1874 (QWERTY laotus), Dvoraki klaviatuur ca 1936 (1982 tunnustati ANSI poolt) Jacquard 1800 võttis kasutusele oma kangastelgede juhtimiseks perfokaardid. 1928 tegi IBM oma perfokaardid. Charles Babbage (kellelt pärineb programmeeritava arvuti mõiste. Babbage't, kui Arvuti isa peetakse esimese mehaanilise kalkulaatori(arvuti) loojaks, mis omakorda pani aluse keerulistemate disainide loomisele.) 1991. aastal loodi perfektselt töötav arvuti just Babbage'i plaanidele ja skeemidele tuginedes. 1822:
Kõvaketas pakett pöörlevaid kettaid, mis on jäigast mittemagneteeruvast alusest ja kaetud õhukese magnetmaterjali kihiga. Iga ketta pinna jaoks on oma LKP, mis positsioneeritakse pindade vahel olevate radade kohale. Teatud ketta pinal oleva spet. Servoinfo järgi häälestatakse pead max. Signaali järgi. Ketaste pindade peal olevad rajad moodustavad läbi kogu paketi silindri. Rajad jagunevad sektoriteks. (k.a floppy disk, lindiseadmed) Klaviatuur QWERTY. Klahvide all on binaarsed lülitid. Tavaliselt on trükiplaadi peal plastist materjal, mis on sümbolite kohalt metalliseeritud ja klahvi vajutamisel tekib kontakt alumise pinnaga. Mehaaniliste kontaktide puhul tekib alati nende vahel mitmekordse ühendumise ja katkestuse efekt, mida võid kontroller tõlgendada mitmekordseks vajutusena. Sp kasutatakse vajutuse fikseerimiseks viidet, mis on pikem värelemise ajast. Vajutatud klahvide tuvastamiseks skaneeritakse pidevalt klaviatuuri.
joonistatud pilt digitahvlile; ActivRemote on väike pult, millega saab kontrollida digitahvlit, läbi viia õpilastele hääletusi ja kasutada veebi brauseri funktsioone otseteede kaudu; ActiVote on väike juhtmevaba pult, millega õpilased saavad hääletustel vastata; ActiView on digitahvliga koos töötav kaamera, mis kuvab pildi otse digitahvli ekraanile; ActivExpression2 on ekraani ja QWERTY klaviatuuriga väike seade, millega saavad õpilased oma vastuseid õpetajale kirjutada ja saata. Õpetaja saab ka vaadata, kui palju keegi kaasa teeb ja kes kui palju õigesti vastanud on, mis aitab õpetajal kiiresti täpset tagasisidet saada; ActivHub on USBga töötav seade, mis võimaldab juhtmevaba ühendust tahvelarvutite ja juhtmevabade seadmete vahel. (Promethean veebileht) Paide Gümnaasiumi digitahvlitel lisaseadmed puuduvad. 3
Leibniz püüdis luua universaalset sümbolkeelt (lingua characteristica universalis) ja seda keelt kasutava nn "arutlemise aritmeetika" (calculus rationator) KIRJUTUSMASIN: 1867, Christopher Latham Sholes, Carlos Glidden, Samual W. Soule leiutis: "Type-Writer" Ameerika patent: 1829 William Austin Burt Detroidis Inglise patent, Henry Mill, 1714, ei ehitatud Remington: 1874 (jalgpedaaliga!) Sholes' klaviatuur ca 1874: QWERTY Dvoraki klaviatuur ca 1936: AOEUIDH PERFOKAARDID: 1800 (Jacquard) Perfokaart on nelinurkne kartongist kaart, mis kannab digitaalset informatsiooni sõltuvalt avade olemasolust või puudumisest teatud kohtades. * olid laialdaselt kasutusel 19. sajandil kangastelgede juhtimiseks * 20. saj mehaaniliste muusikainstrumentide kontrollimiseks ning arvutusmasinates sisend-, väljund- ja salvestuskandjana. Perfokaarte kasutasid esimest korda Basile Bouchon ja Jean-Baptiste Falcon umbes 1725.
29. Klaviatuur ja selle standardid. Tavaliselt 101-102 klahvi, sülearvutitel 85-86, enamus klaviatuure tuntakse kasutatavate tähepaigutuste järgi USA klaviatuurideks kuid paljudes maades oma kohaliku tähestiku järgi. Jagatakse XT Keyboard, AT Standard, AT Enhanced (hetkel kasutusel) Mäkkidel ADB standard (jagatakse 2heks: tavaline ja laiendatud, laiendatud 15 lisafunk nupu) Klaviatuuri tähestiku jagatakse: 1)QWERTY 2)DVORAK Ehituslikud erinevused: mehhanilise membraanidega, kummi membraanidega 30. Kõvaketaste liigid ja nende parameetrid. Pöörlemiskiirus 4200/5400/7200/10000/15000 rpm Liides IDE/SATA/SCSI/SAS Mahutavus MB/GBTB/PT Cache MB Failisüsteem FAT16/FAT32/NTFS/EXT3 Füüsilised mõõtmed 3 ½, 2 ½, 5 1/4 . Esimene ketas oli ERA110, mahutas 125000 baiti Esimene salvestusüsteem oli RAMAC mis oli võimeline salvestama 5mb infot
Tänaseks on kasutusele võetud siiski üha rohkem muid raadioühenduse tehnoloogiaid, nagu näiteks WiFi ja Bluetooth, mis tagavad parema töökindluse ja sooritusvõime. 1.1.4 Perifeeriaseadmete parameetrid Perifeeriaseadme parameetrid kirjeldavad seadme toimimist. Arvuti klaviatuuri puhul on parameetriteks klahvide arv, toetatud keel, lisafunktsiooniklahvid ja ühendusliides. Tähemärkide paigutuse järgi nimetatakse kaasaegset klaviatuuri ka QWERTY, mis on esimesed 5 klaviatuuri tähemärki. Eesti klaviatuuri eripäraks on „Õ" sümbol ja selle olemasolu järgi saab kontrollida, kas klaviatuur on eesti keele jaoks kohandatud. Monitori olulised parameetrid on monitori ehituslikust eripärast kas CRT (Cathode Ray Tube) või LCD (Liquid Crystal Display). CRT tüüpi monitor sisaldab elektronkiiretoru, milles elektronkiir joonistab kujutise ekraanile. Seda tüüpi monitori puudusteks on elektronkiire liikumisest tulenev
Termosiirdeprinterites tehakse ületrükk eri värviga immutatud värvilintide abil. Sublimatsiooniprinterite temperatuuriga reguleeritakse, kui palju värvainet paberile kantakse 38 23. Klaviatuur (322-324) Klaviatuur on riistvaraline arvuti juhtimis- või andmesisestusvahend. Klahvide paigutust tuntakse kõrvuti asetsevate klahvide järgi ülemises tähereas - QWERTY. Selline paigutus kujunes välja mehhaaniliste kirjutusmasinate ajal. Klahvide taga olid haamrikesed, mis vastava sümboliga lõid vastu värvilinti. Kui vajutada kõrvuti klahve kiiresti järjest, kippusid haamrikesed kinni jääma. Tehti nii, et inglise keeles tihedamini kasutatavate tähtede klahvide vahel olid harvemini kasutatavad. Praegu toimub kõik elektroonselt ehk paigutust võiks muuta, kuid keegi ei ole seda teinud, sest inimestel oleks palju ümberõppimist.
Kõvaketas (HDD) koosneb pöörlevatest ketastest, mis on jäigast mittemagneetuvast alusest ja kaetud õhukese magnetmaterjali kihiga. Iga ketta pinna jaoks on lugemis/kirjutamispea. Kõvaketast iseloomustavad suured mahud, ketaste pakett pöörlemine mida suurem seda suurem müra ja energia vajadus. Floppy Disk on samuti magnetmäluga. 3. Klaviatuur. Klahvide paigutust tuntakse kõrvuti asetsevate klahvide järgi ülemises tähereas QWERTY. Levinud on ka klahvide paigutus nimega dvorak, mis on efektiivsem, kuid mitte levinud. QWERT kujunes väljas kirjutusmasinate ajal, mil see sai standardiks. Nupude taga olid haamrikesed, mis lõid vastu värvilinti ja kuna mitut kõrvuti seisvat ei saadud koos vajutada, siis paikutati inglise tähed nii, et kõrvuti poleks koos kasutatavaid tähti. Klahvide all on lülitid, mis on olemuselt binaarsed ehk on ühendus või ei ole. Tavaliselt tekib klahvi vajutusel kontakt trükkplaadiga
Arvutiklaviatuuri klahvid jagunevad järgmistesse kategooriatesse: 1) tärkklahvid (tähed, numbrid ja erimärgid) 2) interpunktuatsiooniklahvid (koma, punkt, semikoolon jne) 52 3) spetsiaalklahvid (funktsiooniklahvid, Control-klahvid, nooleklahvid, Caps Lock klahv jne) Tärkide standardse paigutusega kirjutusmasinaklaviatuuri nimetatakse QWERTY klaviatuuriks ning see pärineb 19. sajandist. Pole olemas standardset arvutiklaviatuuri, kuigi paljud arvuteid tootvad firmad imiteerivad IBM PC klaviatuuri. Tegelikult on olemas kolm erinevat IBM PC klaviatuuri 1. esialgne 83 klahviga IBM PC/XT klaviatuur 2. 84 klahviga IBM PC/AT klaviatuur 3. 101 klahviga täiustatud klaviatuur Neil kolmel klaviatuuril on mõnevõrra erinev Control-klahvi, Return-klahvi ja Shift-klahvi paigutus.
Arvutiklaviatuuri klahvid jagunevad järgmistesse kategooriatesse: 1) tärkklahvid (tähed, numbrid ja erimärgid) 2) interpunktuatsiooniklahvid (koma, punkt, semikoolon jne) 52 3) spetsiaalklahvid (funktsiooniklahvid, Control-klahvid, nooleklahvid, Caps Lock klahv jne) Tärkide standardse paigutusega kirjutusmasinaklaviatuuri nimetatakse QWERTY klaviatuuriks ning see pärineb 19. sajandist. Pole olemas standardset arvutiklaviatuuri, kuigi paljud arvuteid tootvad firmad imiteerivad IBM PC klaviatuuri. Tegelikult on olemas kolm erinevat IBM PC klaviatuuri 1. esialgne 83 klahviga IBM PC/XT klaviatuur 2. 84 klahviga IBM PC/AT klaviatuur 3. 101 klahviga täiustatud klaviatuur Neil kolmel klaviatuuril on mõnevõrra erinev Control-klahvi, Return-klahvi ja Shift-klahvi paigutus.
pöörlemise kiirus (4200 – 15000), pöördumise aeg, ülekande kiirus. Universaalse lugemispeaga tekivad pealekirjutamise ja lugemise nõuetes vastuolud. Parimates kõvaketastes kasutatakse GMR-päid, mis on optimeeritud kirjutamiseks. Lugemiseks kasutatakse teist pead. 19. sajandi keskel avastati, et on olemas materjale, mille takistus muutub magnetvälja toimel. 90ndatel võeti seda tüüpi peadega kõvakettad kasutusele. 3.Klaviatuur. QWERTY paigutus kujunes välja mehaaniliste kirjutusmasinate ajal. Praegu toimub klahvide töö elektrooniliselt. Klahvide all on lülitid väärtusega 0 (ühendust pole) või 1 (ühendus on). Tavaliselt on trükiplaadi peal plastikust materjal (vedru), mis on sümbolite kohalt metalliseeritud ja klahvi vajutusel tekib kontakt alumise pinnaga. On olemas ka hermeetilises klaaskorpuses asetsevaid kontakte, mis magneti lähendamisel tõmbuvad kokku ja kontaktivabad klaviatuurid (kallid).
21. Klaviatuur Arvutiklaviatuur sarnaneb kirjutusmasina klaviatuurile, kuid sisaldab lisaklahve. Arvutiklaviatuuri klahvid jagunevad järgmistesse kategooriatesse: 1. tärkklahvid (tähed, numbrid ja erimärgid) 2. interpunktuatsiooniklahvid (koma, punkt, semikoolon jne) 3. spetsiaalklahvid (funktsiooniklahvid, Control-klahvid, nooleklahvid, Caps Lock klahv jne) Tärkide standardse paigutusega kirjutusmasinaklaviatuuri nimetatakse QWERTY klaviatuuriks ning see pärineb 19. sajandist. Pole olemas standardset arvutiklaviatuuri, kuigi paljud arvuteid tootvad firmad imiteerivad IBM PC klaviatuuri. Tegelikult on olemas kolm erinevat IBM PC klaviatuuri 1. esialgne 83 klahviga IBM PC/XT klaviatuur 2. 84 klahviga IBM PC/AT klaviatuur 3. 101 klahviga täiustatud klaviatuur Neil kolmel klaviatuuril on mõnevõrra erinev Control-klahvi, Return-klahvi ja Shift-klahvi paigutus.
näha , saab mõlemat pidi minna). ( ps! nende armetute joontega seal on määratud noorem ja vanem järk (vastavalt siis y0-y3 noorem ja y4-y7 vanem) 12. Klaviatuur Klaviatuure on kahte liiki: QWERT - meie tavapärane klaviatuur, mis tegelikult loodi selleks, et vältida trükimasina “pulkade” risti/sassi minekut. Samuti oli selline tähtede paigutus valitud ka vältimaks tähtede segamini minekuks näiteks sõna “the” puhul, et vältida “ht” kombinatsiooni. Samas on qwerty anti-jamming (ehk tähtede segamini minek) optimaalne vaid inglise keele puhuks. Täna, kui klaviatuurid on elektroonilised ning puuduvad liikuvad osad, peale klahvide enda, pole QWERT klaviatuur enam vajali, vastupidi oleks palju kiirem ning efektiivsem klaviatuur, kus tähed on kasutustihedusele vastavalt läheduses teineteisele, vältimaks käte liigset liikumist. 1920.a. loodi Dvoraki klaviatuur, mille edu oli
Vool indutseeritakse selles kohas, kus toimub üleminek magneetimise ühelt suunalt teisele, ja voolu suund sõltub sellest, millises suunas on magnetvälja üleminek. Seega peab salvestamisel info olema kodeeritud üleminekute kaudu. Selleks on mitu erinevat meetodit: Nulli nivoole tagasipöördumisega kodeering Nulli nivoole tagasi mittepöörduv kodeering Kõvaketas Klaviatuur (QWERTY)Klaviatuuri kõikide klahvide all on lülitid, mis on binaarsed(1- ühendus on, 0-ühendust ei ole). Lülitid võivad olla kontaktidega või kontaktivabad. Tavaliselt on trükiplaadi peal plastist materjal, mis on sümbolite kohalt metalliseeritud ja klahvi vajutusel tekib kontakt alumise pinnaga. Plast täidab ka vedru ülesannet.
unustusse. Leibniz püüdis luua universaalset sümbolkeelt (lingua characteristica universalis) ja seda keelt kasutava nn ``arutlemise aritmeetika'’ (calculus rationator) Kirjutusmasin Inglise patent, Henry Mill, 1714, ei ehitatud. Ameerika patent: 1829 William Austin Burt Detroidis 1867, Christopher Latham Sholes, Carlos Glidden, Samual W. Soule leiutis: “Type-Writer“ Remington: 1874 (jalgpedaaliga!) Sholes’ klaviatuur ca 1874 (qwerty) Dvoraki klaviatuur ca 1936 Perfokaardid - ca 1800, Jacquard. Charles Babbage 1822: Difference Engine, jäi pooleli Idee: Analytical Engine esimene programmeerija: Ada Lovelace Telegraaf - Morse 1837: elektritelegraaf, Wheatstone 1857: perfolint George Boole, de Morgan Loogika (lausearvutuse) alused 1847-1854. Matemaatilise algebra ideede kasutamine loogika jaoks: Loogika algebra: 1A = A, 0A = 0, A+0 = A, A+1 = 1, A+B = B+A, AB = BA, AA = A
annaabi.ee 
