Orgaanilise keemia areng XIX sajandil (0)

1 Hindamata

Käsu täitmine protsessoris:
Juhtautomaat - käsu täitmise juhtimine, väljastab vajalikke juhtsignaale protsessori osadele kui ka arvutile . Programmi käsu täitmine koosneb mitmetest etappidest, mida käivitavad juhtautomaadist saabuvad juhtsignaalid.
Operatsioonautomaat – tegeleb andmete vahetu teisendamisega. Koosneb ALUst, registermälust ja lippude registrist. Registermälu töötab protsessori sagedusel, väike ja kallis. Kuna ALUl mälu puudub, kasutatakse lippude registrit eelneva tulemuse salvestamiseks.
Käsuloendur on vajalik, et teada, millise käsu täitmise juures parasjagu ollakse. Käsuloendur säilitab järgmisena täitmisele tuleva käsu aadressi. Vajalik näiteks katkestuse korral ja alamprogrammi poole pöördumisel, et fikseerida tagasipöörde aadress järgmise käsu juurde.
Käsuregister- kui protsessor väljastab käsuloendurist aadressi ja loeb selle järgi mälust käsukoodi, siis salvestatakse see käsuregistrisse. Käsuregistri väljundisse on ühendatud dekooder , mille väljundis on iga sisendkoodi korral aktiivne vaid üks väljund. Käsudekoodril läheb aktiivseks üks väljunditest, mis näitab, millise käsu kood loeti protsessorisse. Kõik käsud sisaldavad käsukoodi, kuid käsus võib olla ka aadress või andmed.
Käsu etapid: käsukoodi laadimine , dekodeerimine, operandide laadimine, operatsiooni täitmine ALUs, tulemuse salvestamine.

LCD, LED, OLED ja plasmakuvarid.( Passiiv - ja aktiivmaatriks).
LCD ehk vedelkristallkuvar. Kahe soontega klaasplaadi vahel on vedelkristall. Molekulid võtavad soonte suuna, kuna sooned on risti, tekivad keerdunud ahelad. Kui valgus ahelaid läbib, muutub selle polarisatsioon 90kraadi. Kui vedelkristalli mõlemale poolele panna elektroodid ja lasta läbi pinge, siis joonduvad molekulid elektrivälja järgi. Kui valgus läbi lasta, säilib esialgne polarisatsioon.
LCD jaoks on vaja valgusallikat, kasutatakse kolme varianti : ekraanitagust peeglit(kas kalkukad, käekellad/ ei toimi hämarates tingimustes), ekraanitagust valgusallikat(heleda valguse korral halvasti vaadeldav), kombineeritud meetod(ei ole tõhus, aga kas GPS väljas/sees)
LED ehk valgust eraldav diood . Ekraanitaguseks aktiivseks valgusallikaks on valgusdioodid . LED- kuvarite puhul on vaja valgusallikat vähem jahutada, sest LED-id tarbivad vähem voolu. Seetõttu saab teha õhemaid ja kergemaid ekraane. Puuduseks see, et heleda valguse korral on vedelkristallidelt peegelduv valgus intensiivsem tagumise valgusega , seega on pilt halvasti vaadeldav.
OLED ehk orgaaniline valgust eraldav diood. Koosneb neljast kihist : 1. Alus, mis võib olla painduv plastmass 2. Anood, mille läbi liiguvad elektronid 3. Orgaanilised kihid (juhtiv kiht – orgaanilise plasti molekulidest: saadab elektrone anoodile, emiteeriv kiht – teistsugusest orgaanilisest plastist: transpordib elektrone katoodilt.) 4. katood
PLASMAKUVARID Koosneb klaaskambrite vahel asuvatest kambritest, mis on täidetud neooni ja kseooni seguga. Kambrikeste taga on elektroodid, mis võimaldavad kambrikesi ükshaaval adresseerida. Kambrikeste sees fosfor , mis on võimeline eraldama RGB valgust. Kui elektroodidele pinge anda, gaas ioniseeritakse ja see muutub plasmaks, eraldub UV kiirgus, mis ergastab fosfori elektronid, kui need elektronid naasevad norm. energiatasemele, eraldub nähtav valgus. Seisva kujutise korral põlevad ekraanipunkti väljad kinni, kulub palju energiat.

Analoog ja digitaalinfo. Analoogliides (DAC, ADC)
Info töötlemisel on eelised digitaalsel infol, kuid maailmas on hulk infot analoogsel kujul, seega on arvutil vaja analoog-digitaalmuundureid ja digitaal -analoogmuundureid.
ADC- Analoogväärtusi on lõpmatu hulk. Füüsiline infokandja võib võtta ükskõik millise väärtuse ükskõik millisel ajahetkel, suvalise lubatud rajaväärtuste vahel.
VAATA LEHELT

Riistvara tegevus alamprogrammide poole pöördumisel
Alamprogrammide poole pöördumine ja tagasipöörde aadresside salvestamine on üks pinumälu rakendusi.
Kui toimub alamprogrammi poole pöördumine, siis käsuloenduri(PC) sisu salvestatakse pinumälusse ja kuna käsuloendur näitab alati järgmisena täitmisele tuleva käsu aadressi, on see ka tagasipöörde aadressiks. Kui alamprogramm pöördub veel mõne alamprogrammi poole, salvestatakse veel üks tagasipöörde aadress pinumälusse. Tagasipöördumisel võetakse pinumälust järjest aadresse, kuni programmi täitmine jõuab tagasi põhiprogrammi juurde.
Alamprogrammi poole pöördumise käsk( CALL -käsk), alamprogrammi lõpus olev naasmiskäsk(RET-käsk).

Riistvara tegevus katkestuste(Intrrupt) täitmisel arvutis /267-277/
Katkestuse käivitamise võimalused: programmeerija kasutab programmis vastavat käsku; katkestus käivitub erandina mingi vea korral; katkestuse võib käivitada riistvaraliselt vastava signaali abil S/V-seade, mis soovib andmevahetust.
Katkestuse täitmine:
protsessor lõpetab pooleli oleva käsu,
PC ja PSW salvestatakse STACKi,
PCsse laetakse uus väärtus,
pärast katkestust täitva programmi töö lõppu taastatakse pinumälust PC sisu ja PSW abil akumulaatori ja lippude registri sisu.
Prioriteedid - (Vrdl katkestused igapäevases elus.) Enamik arvuteid seisavad silmitsi rohkem kui ühe katkestusega. Mõned katkestuste päringud on seotud lisaseadmetega ja nõuavad kohest tähelepanu, samas kui on teisi väliseid seadmeid, millega nii kiire ei ole (näiteks klaviatuur). Täpsuse huvides tuleks mainida, et protsessori katkestuste päringute sisend on ühendatud välisseadmete liidesega, mitte välisseadme endaga otse.

Konveier protsessoris ja mälus /163-167/
Kui käsk on jagatud neljaks etapiks ja käske täidetakse konveierita, oleks igal taktil hõivatud ainult 25% protsessorist. Konveier kiirendab protsessori tööd, kuna võimaldab täita käske paralleelselt. Konveier ei kiirenda üksiku käsu täitmise kiirust, kuid ajaühikus täidetakse rohkem käske. Tootlikust tõstab konveier ainult siis, kui seda pole vaja vahepeal peatada või uuesti käivitada. Tõhusust vähendavad: siirdekäsud(hargnemise korral tuleb konveier uuesti käivitada), operandide laadimine mälust(mälu poole pöördumise aeg on tavaliselt pikem kui teised käsu täitmise etapid, tekib ressursside konflikt, konveier peatub) ja andmete ja käskude sõltuvus.

Siirete ennustamine . Strateegiad /167-171/
Kui hargnemisi ennustada, väheneb konveieri taaskäivitamise tõenäosus. Hargnemine – järgmise käsu aadressi ei saada käsuloenduri suurendamisega ühe võrra, vaid laetakse täiesti uus väärtus. Hargnemine tekib, kui on siirdekäsk.
Strateegiad:
Fikseeritud hargnemiste ennustamine: kõige lihtsam ja vanem. Eeldatakse, et hargnemist ei toimu ja minnakse edasi PC suurendamisega ühe võrra, probleem tsüklitega.
Staatiline hargnemiste ennustamine: Eeldab, et varem on tehtud käskude analüüs. Eri tüüpi käskude jaoks erinev ennustus, õige umbes 82% juhtudest.
Dünaamiline ennustus: jälgitakse pidevalt programmi täitmise kulgu . Igas olekus on kaks bitti , vasak ennustab hargnemise toimumist , parem näitab, kas viimase käsu juures toimus hargnemine v mitte. Õige u 90%.

Spetsiaalse riistvara realiseerimine /338-357/
Programne realisatsioon - Suvalist algoritmis, mis juhib mingit seadet , realiseeritakse universaalarvutis programmina. Ühendame näiteks USB või siini kolge objekti, kirjutame programmi juhtalgoritmi täitmiseks. Programne, kuna juhtalgoritm on realiseeritud mälus, mida protsessoris täidetakse(käskudena).
Riistavaraline realisatsioon – Algoritmi võib realiseerida riistavaras. Algoritmi realiseeriva loogikaskeemi võib valmistada tootjatelt saadaolevatest mikroskeemidest või kristalli pinnal ühe rakendusspetsiifilise mikroskeemina.
Programmeeritav loogika – riistvara tooriku konfigureerimine oma rakenduse järgi. Projekteerijal on ligipääs konfigureerimise tehnoloogiatele ja ta saab tooriku baasil ise valmistada prototüübi.

Puutetundlikud ekraanid /308-317/
Takistuslik puuteekraan – Kõval alusel klaas, mis on kaetud takistusliku materjaliga , välimine kiht painduv, kaetud takistusliku materjaliga. Kaks kihti eraldatud isolaatoritega. Kui painduvat kihti vajutada , puutuvad isolaatorid kokku. Puude palja v kinnastatud käega, odav, ei ole määrdumise suhtes tundlik, kuid pildi kvaliteet halb.
Mahtuvuslik puuteekraan – väga levinud. Kinnastatud käsi ei tööta.
Pindmahtuvuslikud – puutepind kaetakse ainult ühelt poolt läbipaistva juhtiva kihiga , ekraani nurkades elektroodid, millega tekitatakse elektriväli pinnale(laengute liikumisest tekkinud voolu mõõdavad andurid ).
Projekteeritud mahtuvuslikud – ekraani pinnale moodustatakse ITO( indium tina oksiid ) ribadest võrk, ribad , kuhu salvestub laeng on isoleeritud ja nende vahel mahtuvus. Kui sõrm läheb ristumispunktis olevale mahtuvusele, võtab see osa laengust ja kontroller fikseerib laengu liikumise.
Infrapuna – ekraani servadesse paigutatakse infrapunavalgusdioodid ja vastasservadesse infrapunaandurid. Kui kiir ei levi ekraani pinna sees, vaid ekraani sees oleva kaitseklaasi sees, on tegu täieliku sisepeegeldusega infrapunapuuteekraaniga.
Optiline puuteekraan – Puute asukoha koordinaatide määramiseks kasutatakse kaamerat. Hajutatud valgustuse meetod : Tekitatakse infrapuna ühtlane foon . Hajutatud pinnavalgustuse meetod : valgusdioodid asuvad pleksiklaasi servades, puutepinnal valguse hajutaja.
Jõutundlik puuteekraan – keskkonnakindluse( automaadid ). Puutepind kinnitatakse piesoanduritele, mis muudavad füüsilise jõu elektrisignaaliks. Mida suurem surve, seda suurem laeng. Survete erinevuse järgi koordinaadid.

Enamkasutatavad kombinatsioonskeemid
Kombinatsioonskeemid on sellised loogikaskeemid, millel ei ole mälu omadusi.
Välistav VÕI - y = x1x2 +x1x2 Funktsioni väärtus on 1, kui seisendite väärtused on erinevad ja 0, kui sisendite väärtused on võrdsed.
Summaator - Ettenähtud kahendarvude aritmeetiliseks summeerimiseks. S = A + B. Täissummaator arvestab summeeritavate väärtusi ja sellesse i-ndasse järku tulevat ülekannet ning arvutab summa ja ülekande, mis läheb i+1-sse järku. Poolsummaator arvutab samuti summa ja i+i-sse järku mineva ülekande, kuid ei arvesta nooremast järgust (i-1) tulevate ülekannet. Kahe poolsummaatori põhjal saab realiseerida täissummaatori.
Lahutaja - Loogikaskeem kahe kahendarvu vahe leidmiseks. N-järgulise lahutaja loogikaskeemi saamiseks võtame ja koostame ühejärgulise lahutaja loogikaskeemi ühele kahendjärgule analoogiliselt summaatoriga. Hiljem võime neid ühejärgulisi lahutajaid ühendada kokku vastavalt sellele, mitmejärguliste arvude vahet meil on vaja leida.
Summaator-lahutaja - Esimene realisatsioon põhineb liitja ja lahutaja funktsioonide võrdlusel. Teine realisatsioon põhineb diskreetsest matemaatikast tuntud tõsiasjal, et lahutamine on täiendkoodi liitmine .
Dekooder dekodeerib kahendarve. Dekodeerimisel tehakse kindlaks, milline on sisendkood. N-järgulisel koodil on 2^n erinevat väärtust. Igale võimalikule sisendkoodi väärtusele vastab dekoodril üks väljund ja järelikult on dekoodril n sisendi korral 2^n väljundit. Kuna iga sisendkoodi korral on aktiivne ainult üks väljund, on väljundis unitaarkood (igas koodis on ainult üks 1). Palju kasutatakse madalaktiivse väljundiga dekoodreid, mille korral on aktiivne ainult üks väljund, aga selle väärtuseks on 0.
Multipleksor (MUX) - Andmekommutaator, mis võimaldab edastada loogilise väärtuse 0 või 1 mitmest sisendist ühte väljundisse. Sisendi valikuks on juhtsisendid s0, s1 jne. Tavaliselt on n juhtsisendi korral 2^n andmesisendit. MUXi võib vaadelda kui lülitit, aga info liigub vaid ühes suunas (sisendist väljundisse). Sisendi väärtusega juhitakse vastava väljundi väärtust. MUX võimaldab realiseerida suvalisi kahendfunktsioone.
Aritmeetika-loogikaplokk (ALU) - Kombinatsioonskeem, mis teeb teatud hulka aritmeetika- ja loogikaoperatsioone. Need on baasoperatsioonid, mida tehakse protsessoris otse riistvaras (liitmine, lahutamine jt aritmeetika poolelt. EI, JA, VÕI jne loogika poolelt). Eri tehete selekteerimiseks on ALUl multipleksor. Skeem:
Võrdlusskeem - Ette nähtud kahendarvude võrdlemiseks. Sellega saab võrrelda suvalise järgulisusega kahendarve. Arv A on a1a0, arv B on b1b0, kui AB, siis G=1, kui A=B, siis E=1, kui G=0 ja L=0, siis E puudub.
Koodimuundur - Kui on vaja teisendada üht koodi teiseks nende koodide vahel kehtivate teisendusreeglite järgi, nt kahendkoodist kümnend-kahendkoodi.
Kolme olekuga siinipuhver

Enamkasutatavad järjestiskeemid
Digitaalskeem, mille väljundi väärtus sõltub eelmistest väärtustest.
Triger on elementaarne salvestuselement, võimaldab säilitada infot 1 bitt.
SR-triger (Set Reset )
Asünkroonne SR-triger: väljundi väärtus muutub sisendite väärtuste muutuse järgi, ilma spetsiaalse sünkrosisendita.
Potentsiaaliga sünkroniseeritav SR-triger: Sünkrosisendiga C määratakse, millal lülitub triger uude olekusse. Kui C sisend ei ole aktiivne, säilitab vana oleku, on avatud kuni C sisendil on kõrge nivoo.
JK-triger( Jump Key)
Käitumiselt sarnane SR-trigeriga, mõlema aktiivse nivoo puhul eelmise oleku inv.
MS-triger(Master Slave )
Kahetaktiline triger koosneb kahest identsest trigerist , mida juhitakse erinevate sünkrosignaalidega läbi EI-elemendi. Korraga saab avatud olla vaid üks pool trigerist, lahendab mitmekordsete ümberlülitumiste probleemi.
D-triger(Delay)
Potentsiaaliga : saab realiseerida potentsiaaliga SR- trigeri baasil. S- ja R- ühendatakse kokku EI-elemendi kaudu. „Väljund võtab sisendis oleva väärtuse, kui sünkrosisend lubab.“
Frondiga : triger lülitub ümber, kui C väärtus muutub 0-st 1-ks või 1-st 0-ks, muul ajal säilitab triger oma väärtuse, olenemata D sisendi väärtusest.
T-triger(Toggle)
Loendustriger, kasutatakse sageduse jagamisel ja loendurides. Funktsioon väljendub XOR kaudu. Väljundi uus väärtus sõltub alati eelmise väljundi väärtusest.
Registrid on hulk ühise juhtimisega trigereid . Minimaalselt tähendab ühist sünkroniseerimist. Peale kahendsõna säilitamise saab registris teha ka muid operatsioone, näiteks nihe .
Loendur on register , millesse salvestatud arv sisendi mõjul suureneb v väheneb ühe võrra. Loenduri moodul määrab, mitmeni loendatakse või kui on reversiivne loendur, siis määrab, millest alustatakse.

Käsuformaadid – 0,1,2,3 ja 1,5 aadressiga arvutid /231-235/
Kõikides käskudes on käsukood, mis määrab tegevuse ja millega võib kaasneda info, kust leida operandid ja kuhu salvestada tulemus.
Aadressid näitavad operandide ja resultaadi asukohta põhimälus(pikk aadress) või registrimälus(lühike aadress)
Nullaadressiga – käsukoodi juures pole aadresse. Selline arvuti põhineb pinumälul: operandid võetakse pinumälult ja sinna salvestatakse ka tulemus.
Ühe aadressiga – käsukoodiga on kaasa antud vaid üks aadress, mis viitab mälupesale, kus võib olla üks operand või tulemus. Iga käsk nõuab 2 mälu poole pöördumist.
Poolteise aadressiga – üks operand võib asuda põhimälus, teine alati registermälus protsessori sees. Käsukood + 1 operandi pikk aadress + resultaadi lühike aadress(registriaadress)
Kahe aadressiga – käsu juurde kuulub kaks pikka aadressi. Tulemus salvestatakse tavaliselt ühe operandi kohale, kuna eraldi aadressi resultaadile pole.
Kolme aadressiga – käsu juurde kuulub kolm pikka aadressi, mis näitavad operandide asukohta ja resultaadi salvestamise kohta põhimälus.

Adresseerimise viisid /235-241/
Käskudes on käsukood, mis määrab tegevuse ja millega võib kaasneda info, kust leida operandid ja kuu salvestada tulemus. Adresseerimisviisid on eri meetodid operandide ja salvestamise koha leidmiseks.
Vahetu – käsukoodi juurde kuulub kohe operand. Programmi on kirjutatud konstant ja masinkoodis on see käsukoodi juures.
Otsene – programmis on otseselt määratud operandi asukoht mälus. Operand peab asuma arvuti mälus kindlas kohas, kuhu näitab käsukoodi juures olev aadress.
Kaudne – käsuga antakse kaasa aadressi aadress ehk kaasa antav aadress näitab operandi aadressi asukohta mälus
Autodekrementne – seotud pinumällu kirjutamisega PUSH . Vähendatakse pinumälu osuti väärtust, et see näitaks esimesele vabale pesale, siis kirjutatakse operand mällu.
Autoinkrementne – seotud pinumälust lugemisega POP. Loetakse sõna, millele osutab pinumälu osuti, siis suurendatakse osundit nii, et näitaks järgmisele sõnale.
Baseerimisega – käsukoodiga antakse baasregistri väärtus ja nihe, aadress arvutatakse nende summas.
Indekseerimisega – käsukoodiga antakse baasaadress ja registris säilitatav indeks, aadress nende summast .
Baseerimisega ja indekseerimisega – aadress kahe registri väärtuste summeerimisel.
Suhteline – käsukoodiga antakse nihe, mis liidetakse käsuloenduri väärtusele.

Pinumälu( Stack ) realiseerimine ja kasutamine /217-224/
Pinumällu kirjutamisel näitab pinumälu osuti alati viimasele sinna kirjutatud sõnale. Seega saab lugeda esimesena ainult sinna viimasena salvestatud sõna ja sõna mis kirjutati mällu esimesena loetakse välja viimasena (FILO). Alles hoitakse ainult pinumälu osutit ehk viimasena salvestatud sõna aadressi (Top Of Stack). Varem salvestatud sõnu saab lugeda siis, kui hiljem salvestatud sõnad on juba loetud. Pinumälu juures nimetatakse kirjutamist Push-operatsiooniks ja lugemist Pop-operatsiooniks. Pinumälu realiseeritakse arvutites tavaliselt põhimälus, kus selleks on eraldatud teatud piirkond.
Rakendused : alamprogrammide poole pöördumine - käsuloenduri sisu salvestatakse pinumälusse ja kuna käsuloendur näitab alati järgmisena täitmisele tuleva käsu aadressi, on ka see tagasipöörde aadressiks. Käsk, millega pöördutakse alamprogrammi poole (CALL-käsk), salvestab kõigepealt käsuloenduri sisu (näitab järgmisena täidetava käsu aadressi) automaatselt pinumällu, alamprogrammi lõpus olev naasmiskäsk (RET-käsk) loeb pinumälust sama aadressi ja salvestab käsuloendurisse tagasi. Programmi täitmine jätkub katkenud kohalt.
Riistvaralise realisatsiooni korral on pinumälu põhimõtteliselt rida ühise juhtimisega nihkeregisterid kui infot saab nihutada. Igale sõna bitile vastab oma nihkeregister. Kiiremat riistvaralist realisatsiooni kasutatakse spetsiaalsetes kohtades, üldotstarbelistes protsessorites on tavaliselt programne realisatsioon. Pinumälu kasutatakse alamprogrammide poole pöördumisel tagasipöörde aadressi salvestamiseks, samuti katkestuste korral.

RISC ja CISC protsessorid, mikroprogramm /157-163/
RISC – Vähe käske, lihtsamad käsud. Interpreteeriv mikroprogramm puudub, käsk läheb kohe täitmisele ehk RISC tuleb käsk täita otse riistvaras ühe taktiga(realiseerimine ALUs). Võimas registermälu,et oleks vähe pöördumisi mälu poole. Jäiga loogikaga juhtautomaat.
CISC – Palju käske, aeglane. Interpretaator kristallil realiseeritud mikroprogramm. CISC ideoloogia samas vähendas lõhet programmeerija kasutatava keele ja riistvaras realiseeritava masinkoodi vahel. Keerukas käsusüsteem realiseeriti mikroprogrammide abil, mis moodustasid kihi käsusüsteemi käskude ja otseselt riistvaras teostatavate tegevuste vahel.

Suvapöördusmälud /190-213/
Suvapöördusmälud on mälud, kus mälu poole pöördumine ja sealt mingi info saamine võtab alati ühepalju aega, olenemata sellest, kus info mälus asub. Suvapöördusmälud jagunevad pooljuht ja magnetmäludeks. Pooljuhtmälud säilitavateks ja mittesäilitavateks (toite kadumisel data kaob):
Säilitavad:
ROM – kiire, programmeeritakse mikroskeemide tootja juures valmistamise käigus, kasutaja muuta ei saa, lugemiseks
PROM – ühe korra programmeeritav dioodide läbipõletamine
EPROM – korduvalt programeeritav, ujupaisuga transistor , kustutamine UV-valgusega
EEPROM – ujupaisu laeng määratakse elektriliselt, kustutatakse info elektriväljaga
Mittesäilitavad:
SRAM – kiire, kasutatakse registrites , realiseeritakse transistoridega kristalli pinnal
DRAM – aeglasem , põhimäludes, realiseeritakse kondensaatoritega, mis asuvad mitmekihiliselt kristalli pinnal
Suvapöördus magnetmälu on säilitav mälu.

Pooljuhtmälud /192-201/
Pooljuht RAMi mälud on valmistatud pooljuhtidest, kasutades mikroskeemide valmistamise tehnoloogiat. RAMi pooljuhtmälud jagunevad mittesäilivateks (info kaob, kui toide on välja lülitatud) ja säilivateks (toite väljalülitamine infot ei kustuta).
Mittesäilivad: staatiline ja dünaamiline.
SRAM: info salvestatud positiivse tagasiside kaudu trigerites, kiire mälu, mida kasutatakse registermälus ja vahemälus, suudab funktsioneerida protsessori taktsagedusega, aga 4-6 transistorit biti kohta, mis nõuab palju kristallipinda;
DRAM: sellena on realiseeritud tavalise PC arvuti põhimälu, ühe biti kohta üks transistor, nii et kulub vähem kristallipinda, odavam ja aeglasem kui SRAM. Kuna pole olemas ideaalset isolaatorit, siis laeng mingi aja tagant hävib ja selle vältimiseks toimub DRAMis pidev mälu värskendamine, mille käigus infot üle kirjutatakse.
Säilivad:
ROM on mõeldud paljukordseks informatsiooni lugemiseks; info on püsimällu salvestatud eelneva spetsiaalse tehnoloogilise protsessi käigus, kasutaja selle sisu muuta ei saa.
PROM on programmeeritav püsimälu. Tema püsimälu sisu saab programmeerida kas tehases tema integraallülituste valmistamise käigus vastavate tehnoloogiliste maskidega või mikroprotsessorisüsteemide koostaja poolt spetsiaalseid programmaatoreid kasutades. Sellisesse mällu saab kirjutada ühe korra, sest info salvestamine on destruktiivne protsess
EPROM & EEPROM & Flash EPROM - ümberkirjutatavad püsimälud, mis põhinevad ujuva paisuga väljatransistoridel, erinedes kustutusviisi ja vähesel määral sisemise ehituse poolest, laengu hajumine võtab aastaid aega
EPROM on ümberprogrammeeritav püsimälu. Neid elemente programmeeritakse samuti spetsiaalsete programmaatorite abil, kuid säilitatavat informatsiooni on võimalik elektriliselt või ultraviolettkiirgusega kustutada ja seejärel mäluelementi uuesti programmeerida.
EEPROM-I puhul saab informatsiooni kustutada impulsside abil. EEPROM-I on lihtsam ümberprogrammeerida kui EPROM’I, kuid nad ei ole nii kiired kui viimane.
FlashEEPROM on blokk -kustutatav ja -uuesti kirjutatav. Kustutamiseks ei ole seda tarvis ahelast eemaldada. Kasutatakse digikaamerates näiteks. Andmed säilivad ka siis, kui masin välja lülitada.

RAID ja SSD kettad /227-230/
RAID (Redundant Array of Inexpensive Disks) abil saab mitmest füüsilisest kettast teha ühe loogilise salvestusseadme, mis on vastavalt vajadusele kas töökindlam, suurem, odavam või kiirem kui üks suur seade. RAID'i idee seisneb selles, et pannes kokku mitmeid odavaid kettaid saavutatakse parem tulemus kui omades ühte suurt ketast . Lisaks näib selline komplekt kettaid opetatsioonisüsteemile ühe suure kettana. Veakindlus aga langeb, sest ühe ketta rike rikub salvestatava info. Töökindluse parandamiseks kasutatakse liiasust, mille korral on vea korral alati võimalik kas viga parandada või minna üle teise ketta kasutamisele. RAID kettaid realiseeritakse nii riistvaraliselt kui ka tarkvaraliselt.
RAID-0 - Ühe ketta rike tähendab andmete kaotamist, kiirus on väga suur
RAID-1 - dubleeritakse identne info mitmele kettale. väga kiire ketaste massiiv.
RAID-2 - Jaotatakse ketaste vahel bittidena. Kasutatakse Hammingi veaparanduskoodi.
RAID-3 - Jagatakse baitidena ja ühte ketast kasutatakse paarsuskontrolli info salvestamiseks
RAID-4 - Info salvestatakse plokkidena eri ketastele. On sõltumatud ja saab pöörduda sõltumatult. Paarsusinfo on salvestatud eraldi. Peab pidevalt pöörduma paarsusketta poole.
RAID-5 - Nagu tase-4 aga paarsus on hajutatud
RAID-6 - jagatakse plokkidena, kontrollkood kirjutatakse mitmele kettale, kasutades Reed -Solomoni koodi.
SSD mälu on nagu suur mälupulk, mis on ehitatud arvuti sisse. SSD mälude valmistamiseks kasutatakse Flash tehnoloogiat. SSD oli seniajani masside peibutamiseks liiga kallis, aga nüüdseks on hinnad langenud, muutes sellise andmekandja kasutamise arvutisüsteemides juba tavaliseks. SSDd on kõvaketastega võrreldes kiiremad ja vaiksemad (lausa hääletud, sest seal ei liigu midagi peale elektronide). Energiatarve ja vibratsioon väiksemad, töökindlamad, kergemad, eraldavad vähem soojust. Aga kallimad ja mahult väiksemad kui kõvakettad.

Andmeedastus arvutis(järjestik, paralleel, veakindlad koodid) / 282-291/
Järjestikandmeedastus
Piisab ühest liinist andmete edastamiseks, juurde kuulub ka nullnivoo . Samas kulub iga biti edastamiseks üks takt .
Asünkroonse järjestikandmeedastuse korral ei pea saatja ja vastuvõtja taktgeneraatorite sagedused olema sünkroniseeritud. Andmeid edastatakse sümbolitena ja nende vahel ei ole fikseeritud mingit kindlat ajavahemikku.
Sünkroonse edastuse korral peavad saatja ja vastuvõtja generaatorid olema sünkroniseeritud. Selleks kasutatakse eraldi spetsiaalset riistvara. Sünkroonne edastus on tõhusam, aga ka kallim.
Paralleelandmeedastus
Paralleelandmeedastuse korral on vaja biti edastamiseks sama arv liine. Võimalikud on pikkades liinides moonutused ja kõik bitid ei jõua kohale sünkrosignaali ajal.
Veakindlad koodid
Informatsiooni edastamisel tekib vigu. Mõni 0 muutub 1-ks ja vastupidi. Põhjused võivad olla erinevad. Tavaliselt sellised mürad filtreeritakse välja, kuid mõnikord siiski tekib informatsioonis moonutusi.
Vigu avastavad koodid võimaldavad kindlaks teha võimalikke moonutusi edastavas koodisõnas. Vigu avastav kood tähendab, et andmebittidele tuleb lisada lisabitid, mis ei edasta täiendavat informatsiooni, küll aga võimaldavad kindlaks teha võimalikke vigu. Lihtsaim vigu avastav kood on selline, kus lisatakse edastatavale andmebittile paarsusbitt. Igas õiges koodisõnas peab olema paarisarv ühtesid. Kasutatakse ka selliseid koode, kus koodisõnas peab olema paarituarv ühtesid. Kui paarsusbitiga koodi sõna edastatakse või salvestatakse ja mõni andmebitt muutub 0-st 1-ks või vastupidi, ei ole enam koodis paarisarv ühtesid, mis näitab vea olemasolu. Paarsusbitiga ei ole võimalik avastada kahe või enama biti vigu. Samuti ei avastata viga, kui üks 1 muutub 0-ks ja teine 0 muutub 1-ks. Valet koodi on võimalik ühe biti vea korral ära tunda, aga parandada ei saa. Vigu avastavates koodides on andmebittidele lisatavaid bitte vähem kui vigu parandavates koodides.
Vigu parandavad koodid võimaldavad alati ka vigu avastada. Vigu parandaval koodil peab olema kahe õige koodi vaheline Hammingi distants vähemalt kolm. Seega ühe järgu viga viib vale koodi õigest koodist ühe ühiku kaugusele ja teise õige koodini on veel kaks ühikut.

Andmeedastuse juhtimine: süsteemid katkestusega ja ilma, prioriteedid
Siinide arbitreerimine võib olla staatiline või dünaamiline. Staatiline arbitreerimine tähendab, et varem ettemääratud reeglite järgi jaotatakse siinide juhtija rolli. Staatilist meetodit on lihtne realiseerida, kuid alati ei ole see eriti tõhus. Dünaamiline siinide arbitreerimine tähendab, et siinid antakse seadmetele juhitavateks vastavalt nende poolt saadetud soovi signaalidele. Seega peab nüüd olema igal siinihõive õigusega seadmel võimalik saata signaal siinide küsimiseks ja vastuseks peab tulema arbiitrilt signaal, mis näitab, et see seade sai siinid enda käsutusse.
Prioriteetide küsimus ehk millises järjekorras keegi saab hõivata siinid

Esimene võimalus on kasutada riistvaralist järjestikust prioriteetide süsteemi. Kui seadmed saadavad arbiitrile signaali, millega küsitakse enda käsutusse sine, siis arbiiter saadab lubava signaali esimesse seadmesse. Kui esimene seade ei soovinud sine enda käsutusse, edastab ta lubava signaali teise seadmesse jne.

Prioriteedid on riistvaraliselt jäigalt paika pandud ja neid ei saa muuta paindlikult programmsete vahenditega. Kui kõrgema prioriteediga seadmed soovivad kasutada pidevalt siine, ei pruugi madalama prioriteediga seade väga kaua aega saada siinihõive õigust.

Prioriteetide probleemi võib lahendada ka tarkvaraliselt. Tsentraalne siinide arbiiter hakkab järjest kontrollima seadmeid. Kui ta jõuab esimese seadmeni, mis on küsinud kasutamisõigust, annab ta siinid selle kasutusse. Prioriteedid on paika pandud küsimise järjekorraga. Prioriteedid võib paika panna ka funktsioneerimise algoritmi järgi. Kasutusel võib olla muutuv prioriteet , kus korra siinid saanud seadme prioriteet muutub madalamaks.
Kasutatakse ka hübriidsüsteemi, kus seadmed on jagatud rühmadeks ning iga rühma jaoks on oma siinide hõive küsimise ja nende hõive õiguse loovutamise liinid , kuid rühmade sees kasutatakse jäika riistvaralist prioriteetide süsteemi.

Andmeedastus protokollid : sünkroonne, asünkroonne jne /257-260/

Sünkroonne siin – clock reguleerib, millal andmed loetakse
Asünkroonne siin – Siinitsükkel = 'mälu aadress valmis' genereerib 'mem. read' signaali, lisaks saadetakse sünkrosignaal, mille peale paneb mälu andmed valmis. Kui andmed käes, saadab protsessor teise sünkrosignaali, mis eelmised maha võtab.
Tagasisideta siin – DAtaValid signaal, mille peale võib siini teises otsas asuv seade hakata andmeid lugema
Tagasisidega siin – DAtaValid signaal, millele vastu võttev seade annab DataACcepet signaali. Signaalide kestvusaeg ei sõltu üksteisest
Täieliku tagasisidega siin – Andmed valmis genereerib DataValid, mis loob DataAccepted. Viimase ilmumisel kustutatakse 2 esimest.
Ühe oote tsükliga siin - kui DataAccepted signaali pole tulnud, ei võeta mälu aadressi signaali address busilt ära.

Grupi andmeedastus – antakse arv, mitu tsüklit tuleb teha & esimene aadress.. ülejäänud data võetakse järjestikustelt aadressidelt.
Andmeedastus konveierina - uus mäluaadress pannakse aadressisiinile enne, kui eelmise andmed on kohal

*Sünkroonne siin- Sünkroonnse siini puhul reguleerib kell, millal andmeid loetakse. Heaks küljeks on see, et andmete vahetuseks on üks kindel, kellast sõltuv standard. Miinuseks on see, et kõik siiniga ühendatud seaded peab töötama samal taktsagedusel – aeglus.
*Asünkroonne siin- Ei ole otseselt kellaga reguleeritud, plussiks on see, et siiniga ühendatud seaded ei pea töötama täpselt sama tatsageduse juures. Asünkroonnse siini puhul on aga kriitiliselt tähtis nö. kätlemise(handshaking) kasutamine.
*Tagasisideta siin- (a)Andmed saavad edastamiseks valmis. (b)Saadetakse välja DataValid signaal. (c)Seade/funktsionaalne üksus võtab andmed siinilt vastu. (d)DataValid signaal läheb madalaks. (e)Andmed kaovad siinilt.
*Tagasisidega siin-(a)Andmed saavad edastamiseks valmis. (b)Saadetakse välja DataValid signaal. (c)Sisend/väljundseade saadab protsessorile vastu DataAccepted signaali ning kopeerib siinilt andmed. (d)DataValid ning DataAccepted signaal lähevad madalaks ning andmed kaovad siinilt. Sellist nähtust nimetatakse ka handshaking’uks.
*Täieliku tagasisidega siin- (a)Andmed saavad edastamiseks valmis. (b)Saadetakse välja DataValid signaal. (c)Sisend/väljundseade saadab protsessorile vastu DataAccepeted signaali ning kopeerib siinilt admed. (d)DataValid signaal läheb madalaks. (e)DataAccepted signaal läheb madalaks johtuvalt DataValidi madalaks minekust. (Täieliku tagasisidega siin töötab kindla järjekorra alusel)
*Grupi andmeedastus(Burst mode)- Antakse count e. tsüklite arv, mis tuleks läbi viia ning esimene aadress. Ülejäänud andmeid hakatakse võtma esimesele järgnevatelt aadressidelt.
*Andmeedastus konveierina- uus mäluaadress pannakse aadressisiinile enne, kui eelmise andmed on kohal.

Vahemälu(Cache) organiseerimine : otsevastavusega , assotsiatiivne ja kogumassotsiatiivne
Vahemälu/telefonimärkmik. Vahemälus säilitatakse sagedamini vaja olevat osa programmist, mida on protsessoris käskude täitmisel korduvalt vaja. Seega põhimälust loetud informatsiooni säilitatakse koos aadressiga vahemälus ja kui vastava mäluaadressi poole pöördudes leitakse vajalik informatsioon vahemälust, siis kasutatakse seda põhimälu poole pöördumata. See teeb protsessori töö kiiremaks, kuna põhimälust lugemine võtaks kauem aega. Alati on võimalik osa vahemälust asendada teise infoga põhimälust. Vahemälus asendatav info säilib alati põhimälus ja seda saab sealt alati uuesti vahemällu laadida . Vahemälu on ühe osa põhimälu koopia. Kui vahemälus kirjutab protsessor resultaadi, muudetakse vastavat osa ka põhimälus. Tavaliselt kasutatakse vahemälu realiseerimiseks staatilist muutmälu (SRAM).
Organiseerimisviisid:

Otsevastavusega vahemälu ( direct -mapped). Üks lihtsamaid viise. Infot loetakse mälust plokkidena. Mälu on jagatud segmentideks, millest igaüks sisaldab teatud hulga plokke. Sellises mälus sisaldab aadress seega segmendi, ploki ja sõna aadressi. Odav ja lihtne, aga tsüklid teevad selle aeglaseks.
Assotsiatiivne vahemälu (associative-mapped) ei ole jagatud segmentideks, kuid endiselt on olemas plokid. Aadress koosneb kahest osast, ploki aadress ja sõna aadress. Kiire, pole tsüklite probleemi, aga kallis.
Kogumassotsiatiivne vahemälu (set associative-mapped) on kahe eelmise kompromiss . See on hulk paralleelselt töötavaid otsevastavusega vahemälusid.

.DOCX Laadi alla originaalfail 13 lk · .docx · 5 allalaadimist

Orgaanilise keemia areng XIX sajandil #1

Orgaanilise keemia areng XIX sajandil #2

Orgaanilise keemia areng XIX sajandil #3

Orgaanilise keemia areng XIX sajandil #4

Orgaanilise keemia areng XIX sajandil #5

Orgaanilise keemia areng XIX sajandil #6

Orgaanilise keemia areng XIX sajandil #7

Orgaanilise keemia areng XIX sajandil #8

Orgaanilise keemia areng XIX sajandil #9

Orgaanilise keemia areng XIX sajandil #10

Orgaanilise keemia areng XIX sajandil #11

Orgaanilise keemia areng XIX sajandil #12

Orgaanilise keemia areng XIX sajandil #13

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 13 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2018-10-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti

5 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

aloner Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

142

pdf

Arvutid eksamipiletid joonistega

aktiivne valgusallikas; taga on nii peegel kui ka aktiivne valgusallkas. Esineb probleeme musta värviga. Pasiivmaatriksiga LCD Aktiivmaatirksiga LCD OLED orgaanilistel valgusdioodidel põhinev tehnoloogia. koosneb järgmistest kihtidest:  Alus, mis võib olla painduv plastmass  Anood, mille läbi liiguvad elektronid OLED-i pingestamisel välise vooluallikaga  Orgaanilised kihid, mis koosnevad juhitavast kihist, mis on valmistatud orgaanilise plasti molekulidest ja mis saadab elektrone anoodile, ning emiteerivast kihist, mis on valmistatud teist tüüpi orgaanilise plasti molekulidest ja transpodrib elektrone katoodilt  Katood, mis võib olla olenevalt OLED-i tüübist olla läbipaistev OLED-is emiteeritakse valgust anoodi ja katoodi abil. Orgaaniliste kihtide alusele kandmiseks on kolm võimalust: vaakum-termo-aurustamine, orgaanilise auru faasi sadestamine, jugaprinteriga printimine. Pasiivmaatriksiga OLED

Arvutid

docx

IAF0041 eksamipiletite vastused: mälud ja trigerid

Vastavalt ekraani tüübile on valgusdioodid ka ühe- või mitmevärvilised. Mitmevärvilise puhul on kasutusel RGB-lahendus ehk videopildi loovad punased, rohelised ning sinised dioodid. Plussid: dioodide pikk kasutusiga ja madal voolutarve. OLED (Organic Light Emitting Diode) kujutis luuakse orgaaniliste valgusdioodidega. Kiirgavaks elektroluminestsentseks kihiks on orgaaniline ühend, mis kiirgab valgust elektri toimel. Orgaanilise pooljuhi kiht asub kahe elektroodi vahel. Plussid: väike voolutarve, painduvad paberipaksused ahelad valmistatakse kilele mitte klaasile. Miinused: aeglased, tundlikud kõrgetele temperatuuridele, ei kannata kõrget pinget. PLASMAKUVAR pilt tekitatakse ioniseeritud keskkonna (plasma) elektrilise mõjutamisega. Kahe läbipaistva elektrit juhtiva plaadi

Arvutid

docx

TTÜ Arvutid eksamiküsimused

LCD, LED, OLED ja plasma kuvarid. Passiivmaatriks ja aktiivmaatriks. LCD kahe soontega klaasplaadi vahel on vedelkristallid, mis juhivad valgust. Vedelkristallid võtavad soontega sama suuna ning kuna sooned on risti, siis tekivad keerdunud ahelad. Kui lasta valgust läbi, siis oleks polarisatsioon 90 kraadi. Kui nüüd vedelkristalli mõlemale poole panna elektroodid ja juhtida sealt läbi pinge, siis oleks polarisatsioon endine. Luues 3-kihilise elemendi -> filter (0 pol) valgusallikas vedelkristall filter (0 pol) ja juhtides sealt läbi pinge, siis ei laseks filter valgust läbi. Kui pinge maha keerata, siis oleks polarisatsioon jälle 90 kraadi. LCD kuvarid vajavad valgusallikat. Nt: ekraanitagune peegel (kelladel), ekraanitagune aktiivne valgusallikas, kombineeritud. LED valgusallikaks valgusdiood, mis võimaldab teha õhemaid ekraane (nt läpakas). LEDil halvem kvaliteet, kui LCD, nt väga heleda valguse korral ekraani raske näha. Vähem jahutada, sest tarbim v?

Arvutid

docx

Arvutid - konspekt eksamipiletitest

 Katood, mis võib olla olenevalt OLED-i tüübist läbipaistev Pinge tekitab elektronide liikumise juhtivalt kihilt emiteerivale kihile, millest jäävad järele augud. Need augud täidetakse elektronidega. Vabaneb energia, mille hulk määrab ära valguse värvi. Orgaaniliste kihtide alusele kandmise võimalused:  Vaakum-termo-aurustumine  kondenseerub õhukese kihina alusele. Aeganõudev ja kulukas.  Orgaanilise auru faasi sadestamine  orgaanilise materjali õhuke kiht kantakse täpselt jahutatud alusele. Paksuse kontroll täpsem, tootlikkus suurem  Jugaprinteriga printimine. Orgaaniline aine pihustatakse jugaprinteriga alusele  odavam hind, suurem paneel Passiivmaatriksiga OLED – anoodi külge kantakse üks kiht orgaanilist ainet ja teine kiht kantakse katoodi külge. Anoodid ja katoodid on risti. Kõiki punkte saab adresseerida

Arvutid

docx

Arvutid 2017 Kospekt

1. Trigerid. Trigerid kuuluvad järestikskeemide hulka, sest neil on mälu omadus. Väljundi väärtus sõltub peale sisendite väärtuste ka väljundi väärtusest eelnevatel hetkedel. Triger on mäluelement, mis säilitab ühe bitist informatsiooni. Trigeril on kaks stabiilset olekut. Olekuks nimetatakse trigeri väljundi väärtust antud ajahetkel. Tavaliselt on trigeril kaks väljundit: otseväljund ja tema eitus. Trigeri tüübid: 1) SR-triger (Set Reset) Asünkroonse trigeri puhul pole sünkrosisendit millega ümberlülitumise aega juhtida, seega väljundi väärtus muutub sisendi väärtuste muutuste järgi. S R Qt 0 0 Qt-1 01 0 10 1 11 - Kui S = R = 1, siis on otseväljud ja inversioonväljund ühesuguse väärtusega Q = ^Q, kuna kahendväärtuse otseväärtuse ja eitus ei saa olla võrdsed, siis loetakse seda keelatud väärtuseks. Loogikafunktsioon Qt = S + ^R Qt-1 SR trigerit saab ka lisaks a

Arvutid

docx

Arvutid konspekt

 Kombinatsioonskeemid ja järjestiskeemid. Kõikides arvutites kasutatavad loogikaskeemid kuuluvad kahte suurde klassi. 3. võimalust ei ole. Kombinatsioonskeemid on sellised loogikaelementidest koostatud skeemid, millel ei ole mälu omadusi. Nad kirjelduvad loogikafunktsioonidega, milles ei ole aja parameetrit. Teades hetke sisendit, saame arvutada samal hetkel väljundite väärtused vastava loogikafunktsiooni abil. Ei ole oluline, millised olid sisendite väärtused varasematel hetkedel. Kui väljundeid on mitu, siis on iga väljundi jaoks eraldi funktsioon. Järjestikskeemid on sellised loogikaelementidest koostatud skeemid, millel on mälu omadused. See tähendab, et kõnealusel hetkel on väljundite väärtuste määramiseks vaja teada väljundite väärtusi ka eelnevatel hetkedel. Sel juhul sisaldab olek infot eelnevate hetkede väljundite väärtuste kohta. Sünkroonsel skeemil on spetsiaalne taktsisend, mis määrab üleminekuaja ühest olekust teise. Asünkroonsel järj

Arvuti

pdf

Eksami konspekt

Tegemist on transistoridega mis on realiseeritud LCD maatriksil. Probleem on selles, et neid kilel realiseeritavaid transistore on värvi kuvaril kolm korda pikselite arv. Tehnoloogiliselt tähendab teatud arvu defektsete transistoride olemasolu, et kogu paneel on kõlbmatu. See teeb aga TFT kuvarid suhteliselt kalliks. Pildi kvaliteet on neil väga hea. Tihti on LCD kuvarite puuduseks aeglus, ebaselge kujund ja vajalik täpne vaatenurk. Tehnoloogia areng on muidugi neid puudusi oluliselt parandanud. Suurimaks energia tarbiaks on paneeli taga olev valgustus. Värviline kujund saadakse kolme värvi: punane, roheline ja sinine liitmisel. Valides summeeritavaid värve erineva intensiivsusega on meil võimalik saada ka erinevaid värve. Selline summeerimine kehtib monitoril kus on aktiivne valguse (värvide ) allikas ja taust on must. Plasmakuvar pilt tekitatakse ioniseeritud keskkonna (plasma) elektrilise mõjutamisega.

Arvutid i

docx

ARVUTITE EKSAM piletid

on nagu tavalisel dioodilgi kaks kontakti anood ja katood. Varasemad LED-id kiirgasid madala intensiivsusega punast valgust, kuid tänapäeva valgusdioodid on saadaval juba erinevates lainepikkustes, mis kiirgavad infrapunavalgusest ultraviolettvalguseni, omades sealjuures väga kõrget eredusastet. OLED ehk orgaaniline valgusdiood. Orgaaniline valgusdiood ehk OLED on valgusdiood, milles kiirgavaks elektroluminestsentseks kihiks on orgaaniline ühend, mis kiirgab valgust elektri toimel. See orgaanilise pooljuhi kiht asub kahe elektroodi vahel. Üldjuhul on vähemalt üks elektrood läbipaistev. OLED-e kasutatakse enamasti televiisorite ekraanides, arvutite monitorides, väikestes portatiivsetes seadmetes nagu näiteks mobiiltelefonid ja pihuarvutid. Samuti kasutatakse neid valgusallikatena, ent oma varajase arengufaasi tõttu kiirgavad nad tavaliselt vähem valgust pindühiku kohta kui mitteorgaanilised LED valgustid. OLED ekraanil

Arvutid

Rohkem sarnaseid