Viimne reliikvia Kokkuvõte • Hans von Risbieter, "Liivimaa parim ratsutaja", tutvub Agnes von Mönnikhuseniga. Kirik on nõus nad paari panema, kui von Risbieter loovutab kirikule Püha Brigitta säilmetega reliikvia. Pulmapidu aga ründavad mässajad ja Agnese päästab sealt vaba mees Gabriel. Peagi on nende kannul klooster, Ivo Schenkenbergi kõrilõikajad ja pruudi suguvõsa. Režissöör • Grigori Kromanov • 8. märts 1926 - 18. juuli 1984 • sündinud Tallinnas • oli eesti teatri- ja filmilavastaja • 1956. aastal hakkas ETV-s tegelema režissööritööga Näitlejad • Gabriel - Aleksandr Goloborodko (28. september 1938, Venemaa) • Agnes von Mönnikhusen - Ingrida Andrina (23. juunil 1944, Läti) • Hans von Risbieter - Raivo Trass (12. märtsil 1946, Eesti) • Ivo Schenkenberg - Peeter Jakobi (15. oktoober 1940 – 21. september 2014, Eesti) Film...
Viimne reliikvia Andro Andronov Kadrina Keskkool 10.klass Sisukord Lühikokkuvõte sisust Võttepaigad Rezissööri tutvustus Tegelased Laulud Kasutatud materjal Lühikokkuvõte sisust Filmi süzee põhineb Eduard Bornhöhe romaanil "Vürst Gabriel ehk Pirita kloostri viimsed päevad". Hans von Risbieter, "Liivimaa parim ratsutaja", tutvub Agnes von Mönnikhuseniga. Kirik on nõus nad paari panema, kui von Risbieter loovutab kirikule Püha Brigitta säilmetega reliikvia. Pulmapidu aga ründavad mässajad ja Agnese päästab sealt vaba mees Gabriel. Peagi on nende kannul klooster, Ivo Schenkenbergi kõrilõikajad ja pruudi suguvõsa. Võttepaigad Tallinna vanalinnas Taevaskojas Lätis Koiva jõe ääres Kuressaare piiskopilinnuses Niguliste kirikus Tallinna ja Riia filmipaviljonis Pirita kloostri makett ehitati Virtsu lähedale Kukeranda Rezissööri tutv...
VIIMNE Arvo Valtoni käsikiri LÜHIKOKKUVÕTE ,,Viimne reliikvia" on legendaarne ja armastatud film aastast 1969. Filmi süzee põhineb Eduard Bornhöhe romaanil ,,Vürst Gabriel ehk Pirita kloostri viimased päevad". Hans von Risbieter, ,,Liivimaa parim ratsutaja", tutvub Agnes von Mönnikhuseniga. Kirik on nõus nad paari panema, kui von Risbieter loovutab kirikule Püha Brigitta säilmetega reliikvia. Pulmapidu aga ründavad mässajad ja Agnese päästab sealt vaba mees Gabriel. Peagi on nende kannul klooster, Ivo Schenkenbergi pättide kamp ja pruudi sugulased. RELIIKVIA Eduard Bornhöhe ainetel PERSONAL Kunstnik - Rein Raamat Kostüümid - Helve Halla Montaaz Virve Laev Jumestus Helva Sikk Muusika Uno Naisoo ja Tõnu Naissoo Laulude tekstid - Paul-Erik Rum...
Etno stiil ahvuslikud rõivad eri maades ja kultuurides Etno stiilist üldiselt Ethnos kreeka k. rahvas Stiil, millega väljendatakse enda kuuluvust ning kantakse enda päritolumaa rahvuslikke rõivaid. Hakkab lääne odava ja kättesaadava moe mõjutuste tõttu hääbuma Igapäevaselt läänelik, üritustel etno Kasutatakse ka üksikuid elemente Korea Igapäevaselt läänelik stiil Pulmades ja rahvuslikel üritustel hanbok Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Jaapan Traditsiooniline rõivaese naistel, meestel, lastel kimono Ki- kandma mono asi Täispikkuses rüü, langeb kandadele, T kujuline, sirge lõikega, ümber keha mässitud alati vasak pool ümber parema poole, kinni...
„Viimne reliikvia“ Edgar Kure 9A „Viimne reliikvia“ „Viimne reliikvia" on Eesti film aastast 1969. Filmi süžee põhineb Eduard Bornhöhe romaanil "Vürst Gabriel ehk Pirita kloostri viimsed päevad". Filmivõtted toimusid Tallinna vanalinnas, Tallinnas Vene tänaval Dominiiklaste kloostri käikudes ja Taevaskojas. Lätis Koiva jõe ääres jäädvustati Gabrieli, Risbieteri ja Delvigi kohtumine ning võitlus. Samas ligidal Valka lähedal Zīles oli Risbiteri mõis. Sisevõtted toimusid Kuressaare piiskopilinnuses, Niguliste kirikus ning ka Tallinna ja Riia filmipaviljonis. Eesti filmi sajanda juubeli puhul 2012. aastal valiti "Viimne reliikvia" parimaks nii filmikildude kui ka filmilaulude poolest. Pirita kloostri makett ehitati Virtsu lähedale Kukeranda. Sisukokkuvõte Liivimaa, 16. sajand. Noor rüütel Hans von Risbieter saab isalt päranduseks reliikvialaeka Püha Brigitt...
Viimne reliikvia Neti, Marju, AnnaMaria, Kelly Sisu Hans von Risbieter, "Liivimaa parim ratsutaja", tutvub Agnes von Mönnikhuseniga. Kirik on nõus nad paari panema, kui von Risbieter loovutab kirikule Püha Brigitta säilmetega reliikvia. Pulmapidu aga ründavad mässajad ja Agnese päästab sealt vaba mees Gabriel. Peagi on nende kannul klooster, Ivo Schenkenbergi kõrilõikajad ning pruudi suguvõsa. "Viimne reliikvia" on Eesti film aastast 1969. Filmi süzee põhineb Eduard Bornhöhe romaanil "Vürst Gabriel ehk Pirita kloostri viimsed päevad". Eesti filmi sajanda juubeli puhul 2012. aastal valiti "Viimne reliikvia" parimaks nii filmikildude kui ka filmilaulude poolest. Lavastaja Grigori Kromanov Produtsent Raimund Felt Stsenaarium Arvo Valton Peaosades Aleksandr Goloborodko Ingrida Andrina Elsa Radzina Muusika Uno Naissoo Tõnu Naissoo...
Koostanud: Indra Arvik 9A Viimne Reliikvia "Viimne reliikvia" on Eesti film aastast 1969. Filmi süzee põhineb Eduard Bornhöhe romaanil "Vürst Gabriel ehk Pirita kloostri viimased päevad". Sisu Hans von Risbieter, "Liivimaa parim ratsutaja", tutvub Agnes von Mönnikhuseniga. Kirik on nõus nad paari panema, kui von Risbieter loovutab kirikule Püha Brigitta säilmetega reliikvia. Pulmapidu aga ründavad mässajad ja Agnese päästab sealt vaba mees Gabriel. Peagi on nende kannul klooster, Ivo Schenkenbergi kõrilõikajad ja pruudi suguvõsa. Filmiliik: Seiklusfilm Lavastustöö: Grigori Kromanov Produtsent: Raimund Felt Käsikiri: Arvo Valton Operaatoritöö: Jüri Garsnek Filmistuudio: Tallinnfilm Aasta: 1969 Esilinastus: 23. märts 1970 Kestus: 86 minutit Riik: Nõukogude Liit Keel: eesti Heliline pilt Muusika: Uno Naissoo, Tõnu Naissoo Laule esitab - Peeter Tooma Laule esitab - Georg Ots (vene...
Viimne Reliikvia Maile Kikerpill 2013 Eesti film aastast 1969 Filmi süzee põhineb Eduard Bornhöhe romaanil ,,Vürst Gabriel ehk Pirita kloostri viimased päevad." Sisu: Hans von Risbieter, "Liivimaa parim ratsutaja", tutvub Agnes von Mönnikhuseniga. Kirik on nõus nad paari panema, kui von Risbieter loovutab kirikule Püha Brigitta säilmetega reliikvia. Pulmapidu aga ründavad mässajad ja Agnese päästab sealt vaba mees Gabriel. Peagi on nende kannul klooster, Ivo Schenkenbergi kõrilõikajad ja pruudi suguvõsa. Osades Aleksandr Goloborodko ( ) Gabriel Ingrda Andria Agnes von Mönnikhusen Elza Radzia Abtiss Rolan Bõkov Vend Johannes Eve Kivi Ursula Uldis Vazdiks Siim Raivo Trass Hans von Risbieter Peeter Jakobi Ivo Schenkenberg Karl Kalkun Pealik Valdeko Ratassepp Johann von Risbieter Jüri Uppin Delvig Rezissöör Grigori Kromanov 8. märts 1926 Tallinn 18. juuli 1984 Lahe küla, Lääne-Virumaa "Põrgupõhja uus Vanapagan"...
triviaalses, hingelise valgustuse hetkedel avastada maailma uuesti ,,Lüürilistele ballaadidele" 2)Samuel Caleridge (1772-1834), soovitab hüljata kaine mõistlik suhtumine ja suunduda üleloomuliku, imelise ja irratsionaalse poole, ,,Lüürilistele ballaadidele", ,,Madoc", ,,Kehama needus" 3)Robert Southey (1774-1843), alguses kõige radikaalsem , hiljem konservatiivsem ja riigimeelsem Byron (1788-1824)- London, ema hoole all, isa jättis maha, 10-a lordi tiitel ja valdused, hea ujuja, lonkas, ratsutaja, Harrow` poistekool, Cambridge`i ülikool, kreeka ja ladina keel, looming: antiik- mütoloogiast tuletatud kujundid, loodus samastub vabadusega, sellele vastandub seltskond, ühiskond oma seisusereeglitega, isandate ja lakeidega, keda ta põlastab, armastus ja sõprus pakuvad küll ajuti lohutust kuid neilgi püsib kaduviku sünge vari, ,,Inglise bardid ja soti kriitikud", ,,Jõudetunnid", ,,Childe Haroldi palverännak", Ida poeemid
Kui Artjom Sergejev oli 8- aastane pakkus Stalin, kas ta püssist lasta tahab. Proovimise järel Stalin ütles: ,,Jah, lasta sa oskad," ning kinkis püssi Artjomile. Neile meeldis ka suusatada. Hädaldamist Stalin ei sallinud ning pärast kukkumist Artjom hädaldada ei julgenudki. Poisid ka tempe suvilas üksi olles sidusid end auto külge ja suusatasid slepis. Stalin ei ütelnud kunagi, et poisid ettevaatlikud peaksid olema. Noorena Stalin oli hea ratsutaja, aga hiljem seda avalikult ei teinud, kuna nõudis endalt perfektsust. Hilisemas elus huvitas teda väga jalgpall ning ta oli ka Nõukogude Liidu Ratsaspordi Föderatsiooni eesotsas. Pärast oktoobrirevolutsiooni kadus spordi mõiste ja asemele tuli kehakultuur st. inimene, kes tahab areneda on kaunis nii hingelt kui keha poolest. Sportimine kui kultuuri osa ning ka sõjaline ettevalmistus muutus tähtsaks. Sõjalist, füüsilist valmisolekut kontrolliti GTO kindlate normide täitmisega
Viimne Reliikvia Eesti film aastast 1969. Sisu!! "Viimne reliikvia" on Eesti film aastast 1969. Filmi süzee põhineb Eduard Bornhöhe romaanil "Vürst Gabriel ehk Pirita kloostri viimased päevad". Hans von Risbieter, "Liivimaa parim ratsutaja", tutvub Agnes von Mönnikhuseniga. Kirik on nõus nad paari panema, kui von Risbieter loovutab kirikule Püha Brigitta säilmetega reliikvia. Pulmapidu aga ründavad mässajad ja Agnese päästab sealt vaba mees Gabriel. Peagi on nende kannul klooster, Ivo Schenkenbergi kõrilõikajad ja pruudi suguvõsa. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth leve Inimesed , kes filmi muusikale kaasa aitasid: Geo...
unistanud asjadest ja inimestest, mis võiks kunagi minu elus eksisteerida, minu elu täiuslikumaks muuta seda kõike aga tulevikus. Mis saab siis, kui tulevik ongi käes? Ma olen maast madalast peale jumaldanud hobuseid omanud nende sarnaseid pehmeid mänguloomi, vaadanud neist filme, kogunud neist kleepse. Minu tulihingeline armastus hobuste vastu ei ole lakanud ka nüüd, olles juba 17-aastane. Oma ideealpildis oleks minust kolmeteist aasta pärast, olles 30, saanud profesionaalne ratsutaja ja ehk omaksin ka ise mõnda hobust ja väiksemat talligi. Elades infoühiskonnas, kus imedest enam rääkida ei saagi, ei peagi see väike kujutelm vaid unistuseks jääma. Kõik on minu enda teha. Kui nüüd mõelda pere- ja koduelule, siis otse loomulikult tahaksin ma endale kõige rahakamat meest, kõige suuremat maja, kõige ilusamat autot ja armsaid lapsi. Siin tekib aga väike lahkheli, sest üks asi on see, mida ma tahaksin kõnealusel ajal näha, teine aga see, mis
Lõpetanud kooli noore hiilgava ohvitserina, sattus Vronski kohe Peterburi rikaste sõjaväelaste tallatud radadele. Kuigi ta vahetevahel Peterburi seltskonnaelust osa võttis, olid ta armusuhted seni olnud väljaspool seda seltskonda. Polgu huvid moodustasid tähtsa osa Vronski elust. Polgus mitte ainult armastati Vronskit, vaid ka austati ja oldi tema peale uhke. Peale teenistuskohustuste ja seltskondlike huvide oli Vronskil veel oma lemmikala – hobused, ta oli kirglik ratsutaja. Ratsutamisega on seotud ka Vronski kõige piinavam mälestus. Ühel võiduajamisel, kui ta oli peaaegu võitmas, tegi ta andeksandmatu liigutuse, mille tagajärjel murdis hobune selgroo. Rahvas, arst ja velsker, tema polgu ohvitserid – kõik jooksid juurde. Oma õnnetuseks tundis ta, et on terve ja vigastamata. Hobune aga murdis selgroo ning ta otsustati maha lasta. Väga tähtsat rolli Vronski elus mängis armastus. Eriti armastus Anna vastu
kämblalaius. Sadulatekk korrastatakse mõlemalt poolt. · Vöö lastakse ettevaatlikult alla ja sadulatekke tõstetakse vastu kaart, et see ei rõhuks turjale. Alguses pingutatkse vööd lõdvemalt, enne selga tõusmist kontrollitakase, et sadul oleks õiges kohas ja pingutatakse vööd. Kontrolli vööd ka seljast peale vähest jalutamist. · Sadul peab olema hobusele sobiv. Sadula tagakaare ja selja vahele peab jääma õhku ka ratsutaja sadulas olles. Sadula valimisel kasutage kindlasti professionaali abi. Eesti Ratsaspordi Liit 6 Hobuste käsitlemine (Horsemanship) Valjastamine · Valjad valitakse vastavalt hobuse vajadusele · Põhiliselt kasutatakse valjaid, millel on trenselsuuline ja inglise kapsel, koos ninarihmaga või ilma. Peale selle kasutatakse ka mehhiko ja hannoveri kapslit.
Tema isa tagas talle liberaalse hariduse, mis oli tüüpiline Euroopa tolleaegsetes aristokraatlikes perekondades. Ta õppis kiiresti selgeks kreeka, ladina, prantsuse ja itaalia keele ning tegeles ka geograafia, matemaatika, ajaloo, (Reneé Descartes) retoorika ja loogika õppimisega. Huygens oli ka väga hea vehkleja ja ratsutaja. Õpingud ülikoolides Aastatel 16451647 õppis Huygens Leideni ülikoolis õigusteadust ning matemaatikat. Tema õpetajaks sai siin Frans van Schooten. Huygens jätkas õpinguid samadel erialadel 16471649 Bredas, kus teda matemaatika alal juhendas J ohn Pell. 1649 võttis Huygens osa diplomaatilisest ringreisist Euroopas, alustades Taanist ja lõpetades Roomas. (Leideni ülikool
Kultuurilood I Eksamiessee Kultuurilugu on inimestele ja inimese loodud, kas siis käte või vaimuga. Kultuuriloos esineb järjepidevus, see on üleelanud võimuvõitlusi ja nälga ning läbi rahva suu püsima jäänud. Kultuurilugu on "suur lugu", sest see räägib suurtest tegudest ning kangelastest, olgu need siis inimesed või jumalad. "Väikeste inimeste" lugu, sest nemad on selle edasi kandjad. Suur osa kultuurilugudest ongi säilinud tänu suulise kultuuritraditsiooni olemasolule. See on kunstiteos, mis kasutab oma keelt võimalikult kõrgel tasemel, kandes edasi väärtusi. Üks olulisemaid on kahtlemata, 2050 aastat tagasi rootükiga savitahvlile kirjutatud, vana-sumeri eepos. Alles 19. sajandil avastas arheoloog Layland põrunud mineva linnast Gilgameshi tükid, mis aegamisi taastati. Sellise huku läbiteinud eepos, mille keskmeks on problemaatiline kun...
tuline, nõudis ta austust. Kui Philippos jättis ta kõrvale ja abiellus uuesti, tegi ta kõik, et poiss jääks temaga ja oma isast seetõttu kaugeneks. Aleksander mehena Ehkki Aleksander oli alles teismeline, oli ta peale mehisuste katsete (esiteks metssea tapmine ja teiseks inimese tapmine sõjaretkel) sooritamise meeste hulka kuuluvat. Aleksandri skulptuurid näitavad, et ta oli väga kena mees, tugev ja heas vormis, ehkki mitte väga pikka kasvu. Ta oli väga julge, suurepärane ratsutaja ja jahimees. Samuti oli ta selgeks saanud sõjalisi oskusi. Oma emalt päris ta kire ja tugeva tahte. Isalt sai ta kaine ja realistliku elukäsitluse suure isikliku vapruse ja võime langetada kiireid otsuseid. Kõik need võimed ja oskused kokku tegid Aleksandrist erilise inimese. Kuningaks saamine Peale mehisuse katsete sooritamist 16-aastaselt määras kuningas Philippos Aleksanderi Makedoonia regendiks tema äraoleku ajaks. Neli aastat hiljem, kui Aleksander oli 20 aastane,
Reeda Tuula - kes olid mulle suureks abiks bakalaureusetöö koostamisel. 6 1. HARRASTUSSPORDI OLEMUS JA KUJUNEMINE RATSASPORDIS 1.1 Spordiala kujunemine harrastusspordiks Alustades ratsutamisega peab inimene mõistma suurt vastutust mida ta endaga kaasa võtab. Algaja ratsanik peab olema kahekordselt püüdlik, sest tal on alguses tegemist nii iseenda kui hobusega (Agoston, jt., 1959). Iga ratsutaja saab alguse amatöörina või hobiratsutajana, kes vaikselt areneb sellest edasi kas siis tippsportlaseks või jätkab lihtsalt ratsutamise harrastusega amatööri tasemel. Tippsportlase tööks on spordialaga tegelemine raha teenimise eesmärgil enda tehtud spordi eest, pühendades kogu oma aja ja jõu sellele. Harrastajat võib aga pigem pidada kui paremaks amatööriks, kes tegeleb spordiga kui asjaarmastaja (Õigekeelsus Sõnaraamat, 2006). Amatööriks võib pidada
neiu) kellega ta sõbraks saab. Natukese aja pärast naaseb Kitty perega tagasi koju( Moskvasse). Levin naaseb reisilt ja Stiva kutsub nad kõik enda juurde õhtusöögile. Seal Kitty ja Levin hakkavad uuesti suhtlema. Levin palub teda naiseks( kirjutades kriidiga kaardilauale). Kitty nõustub. Abiellutakse uhkelt Moskva kirikus ja paar läheb maale Levini mõisa elama. Vronski osaleb ratsavõistlustel. Kuigi ta on osav ratsutaja kukub ta õnnetult (just enne võitu). Kukkudes saab ta viga ja sureb tema hobune. Anna, kes võistlust pealt vaadates endas täiesti välja läheb ei suuda seda enam varjata. Võistlustelt koos oma mehega lahkudes tunnistab ta tõllas vihaga, et tal on afäär Vronskiga ja et ta armastab teda. Anna tahab lahutada, kuid Karenin keeldub. Ta tahab, et jääks väliselt mulje nagu kõik oleks korras. Ainukeseks tingimuseks on see, et tema Vronskiga kokku ei satuks ( enda majas)
(1788- 1824) Byronit peetakse romantismi üheks eredaimaks täheks, kui mitte geeniuseks. Byron sündis Londonis aga tema ema juured viivad Sotimaale tema isa oli laeva kapten John Byron. 10 aastaselt sai Byron oma vanaisalt lordi tiitli ja valdused. Ise on ta öelnud et ta tundis end aristokraatlikus seltskonnas nagu võõrkeha. Byron sündis puudega, ta nimelt lonkas pisut, kuid ta tegi tööd ja hiljem oli ta väga tubli ratsutaja ja ujuja. Õppis ta Harrow'i poistekoolis, edasi Cambridge Ülikoolis humanitaar teadusi. Tundis väga hästi Ladina ja Kreeka keelt. Ülikooli aastatesse kuuluvad esimesed luule katsetused. 1807 ilmub luulekogu ,,Jõude tunnid". Kuna Byron oli luuletaja väga avameelne oma muljetega nooruse armuelumuljetes siis kriitikute seal avaldas suure pahameele. Byron vastas kriitikute teravate pilgetele, oma uue poeemiga ,,Inglise Bardid ja Soti kriitikud". ,,Jõude tundide" luulekogus ilmus ka
Ristisõjad ÜLEVAADE EUROOPA AJALOOST 11.-13. SAJANDINI (KÕRGKESKAEG) Majanduse ja ühiskonna areng: *rahvastiku arvu kiire kasv - kasvas 13-ks sajandiks (10ndal 40 miljonit) 70 mln-ni *põllumajanduses mitmed uuendused: -kaheväljasüsteemilt üleminek kolmeväljasüsteemile (kolmandik söötis, 2/3 haris-pidevalt kasutusel oleva maahulk suurenes) -ratasadra kasutuselevõtt -härjad hakkasid tööloomadena asenduma hobustega (hobused kergemini juhitavad) -asustusala laienemine *linnade kasv ja kiire areng (13. saj oli keskaegse linnakultuuri kõrgaeg): -käsitöö ja kaubanduskeskused -hoogne areng oli Itaalias (Vahemere kaubandus), Madalmaad, Saksa mereäärsed linnad *kaubanduse kiire areng: -Vahemere kaubandus -Hansa liidu moodustamine(1160 - ühendas Põhja- ja Läänemere äärseid linnu ning Novgorodi) lõppes, kuna Venemaal hakkas tekkima tsentraalne riik - Prantsusmaalt Vahemere äärde, sealt edasi meritsi idamaadesse*vastasseis keisrivõimu ja paavstivõim...
Sügisball "Sügisball" on 2007. aastal valminud Eesti draamafilm, mis on inspireeritud Mati Undi samanimelisest romaanist. Filmi peategelasteks on Rain Tolk, Taavi Eelmaa, Juhan Ulfsak, Tiina Tauraite, Maarja Jakobson, Sulevi Peltola (Soome) ja Mirtel Pohla. "Sügisball" räägib kuuest üksteisega riivamisi kokku puutuvast magalaelanikust, keda kõiki ühendab üksindusetunne. Noor kirjanik Mati luurab eksnaise akende taga ja läheneb uutele naistele, kuid tulutult. Üksluise eluga vanapoiss-meestejuuksur August Kask kiindub väikesesse tüdrukusse, tollele lähenedes aga süüdistatakse teda pedofiilias. Üksikema Laura vaatab telekast ,,Ogalinde" ja tõrjub meeste lähenemiskatseid, kuna ei suuda neid usaldada. Arhitekt Maurer mõtleb inimkonna heaolu peale, on aga unustanud omaenese naise, kes omakorda otsib lohutust shveitser Theo juurest. Theo meeldib naistele, kuid madala sotsiaalse staatuse tõttu ei võeta teda tõsiselt. 2011. aastal valisid fil...
tavalisimaks motiiviks Madonna ja laps. Kogu perioodi vältel olid tähtsad ka tellimused linna poolt: kohalikud valitsushooned nagu Palazzo Pubblico Sienas dekoreeriti freskodega ja teiste teostega, nii ilmalike, nagu Hea valitsuse allegooria, kui ka religioossete, nagu Simone Martini Maèsta fresko. Portreerimine ei olnud 14. ja varasel 15. sajandil levinud, piirdudes enamjaolt kodanlike mälestuspiltidega nagu ratsutaja portreed Guidoriccio da Foglianost Simone Martini poolt aastal 1327 Sienas ning varasest 15. sajandist John Hawkwoodi portree Uccello poolt Firenze katedraalis ja selle kaaslane, Niccolò da Tolentino portree Andrea del Castagno poolt. 15. sajandil muutusid portreed tavaliseks, algselt tihti ametlikud portreed profiilis, kuid aina enam portreed kolmveerandist näost ja büstist alates. Kunstiteoste nagu altarimaalide ja
tuttava soovitusel, kuna antud raamat oli kodus olemas. Teisi nimekirjas olnud raamatuid ei õnnestunud aga kuskilt saada. Loodan, et ka see raamat sobib, sest ajastu ja teema peaksid õiged olema. Henry VIII on Inglismaa kuningas, kes on abiellus Catherine'iga. Kuningat kirjeldatakse järgmiselt: ,,Tema majesteet on erakordselt ilus. Tal on väga hele nahk ja ta on imeliselt propotsionaalse kehaehitusega. Tal on palju andeid, ta on hea muusik, komponeerib väga hästi, on suurepärane ratsutaja, osav vehkleja, ta kuulab päevas kolm missat./ Ta armastab väga jahti ja harrastab ka tennisesporti." Thomas More oli Henry VIII hea sõber ja mitukümmend aastat ülemkoja liige ja kaks aastat valitseja nõukogu King's council'i liige ning ,,Utoopia" autor. T. More oli oma aja silmapaistvamaid humaniste ja kutsuti ladina keeles Moruseks. Henry VIII tõstab T. More aadliseisusesse ja nimetab ta 1521. aastal alamvarakantsleriks (SubTreasurer).
Seepärast väldibki ta oma luules lapsepõlvemälestusi ega maini kordagi ema-isa. Ainus helge isik P. lapsepõlves oli pärisorjast amm ja hoidja Arina Rodionovna, kellele P. hiljem on pühendanud palju luuletusi ("Hoidjale"). Puskini vaimne arenemine oli väga varajane. Suurepärane prantsuse keele oskus võimaldas tal palju lugeda juba väga varases lapsepõlves. Ka füüsilist liikumist armastas P. läbi terve elu: ta oli tubli matkaja ja hea ratsutaja, võrratu tantsija, osav vehkleja ja laskur ning alati valmis riskima. Koolikaaslastest oli ta nii vaimselt kui füüsiliselt arengult peajagu üle, kuid kunagi ei hoobelnud ta oma üleolekuga. 2) Lütseumiaastad ja loomingu algus (1811 1817) (12. 18.a.) 1811. pandi Puskin Tsarskoje Selo lütseumi, vastavatud kinnisesse õppeasutusse. See oli ühteaegu kool ja pansion, kus esialgse kava järgi pidid õppima hakkama isegi keisri nooremad
kohaneda. Ratsutamine haarab kõiki ratsaniku meeli, mõjutab tema sõnalist väljendust, liikumist ja mõtlemist. Ratsutamine aitab puudega inimesel oma liigutusi ja rühti kontrollida, samuti arenevad hobust juhtima õppinud patsiendi minateadvus ja iseseisvus. Ratsutamisteraapia on täiendav või alternatiivne teraapiavorm füsio-, tegevus-, kõne- või psühhoteraapiale. Hipoteraapia avaldab positiivset mõju nii inimese kehalisele kui ka psüühilisele seisundile. Selle eesmärgiks on panna ratsutaja reageerima hobuse liikumisele, muutes vajadusel asendit ja säilitades samaaegselt tasakaalu. Koostöö hobusega võimaldab ratsutajal ka mitteverbaalset kontakti ja aitab suhtlemisraskustega inimestel, eelkõige lastel, ühiskonnaga kohaneda. Terapeutilist ratsutamist soovitatakse ka inimestele, kes on jõudnud eluga ummikusse ja kellel on probleeme iseendaga hakkama saamisega.
EESTI MAAÜLIKOOL Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut Kerttu Kutsar RATSASPORT JA SELLE POPULAARSEMAD SPORDIALAD Referaat Teadustööde aluste õppeaines Juhendaja: lektor Marko Kass Tartu 2016 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 2 1. Ratsasport, selle olemus, alad ning areng Eestis................................................3 1.1. Ratsaspordi olemus...................................................................................... 3 1.2. Populaarsemad ratsaspordialad...................................................................4 1.2.1. Takistussõit............................................................................................. 4 1....
Louis XIV pidas ennast jumala poolt troonile panduks ja arvas seetõttu, et ta võib teha, mida tahab. Seda käitumist iseloomustab tema lause "Riik see olen mina". Teda võrreldi sooja ja hea päikesega, kes paistab oma alamate peale ja sellest ka päikesekuningas. Inimesena oli Louis XIV piiratud, kuid endast väga heal arvamusel. Ta ihkas väga kuulsust, mille nimel pidas mitmeid laastavaid, aga suuresti tagajärjetuid sõdu. Tegevustest meeldis Louis XIV kõige enam jaht. Ta oli hea ratsutaja ja kütt. Provintsides seati kuninga korralduste täitmiseks sisse intendandi ametikoht. Poliitiline politsei jälgis kõiki ja eksinute karistamiseks ei vajatud kohut. Louis XIV tähtsus Louis XIV astus välja nende hugenottide õiguste vastu, mis olid veel säilinud. Katoliiklastest prantslased kadestasid hugenotte, kes tänu oma religioonile elasid paremini. See kadedus andis kuningale laiemad põhjused hugenottide karistamiseks. Kirikud suleti, vallandati riigiametitest, tõsteti makse jne
1805 (17-aastaselt) lõpetas Byron Harrow` kolledzi ja astus Cambridge ülikooli Londonis, kus õppis aastail 1805 1808 filosoofiat, keeli ja loodusteadust. Koolis oli alguses raske kohaneda, kuna ta oli harjunud tähelepanu keskpunktis olema. Õppetööga tegeles Byron suhteliselt vähe; ratsutas palju ja tegeles ujumisega; õppis ära vehklemise ja poksimise, eriti osav oli rusikavõitluses. Byron oli hoolimata sellest, et ta endiselt kergelt lonkas, suurepärane ujuja ja ratsutaja. Hoolitses väga oma välimuse eest, pidas dieeti (puuviljad, juust, vesi), riietus ekstravagantselt. Cambridge-aastatel tegeles Byron ka luuletamisega, palju armuseiklusi. 1806 (18a) pani kokku oma esimese luulekogu "Põgusad palad", millest kohalik pastor oli sokeeritud ja soovitas need hävitada. Enamasti oli see nooruslik lembeluule. Byron tegigi seda, kuid 2 eksemplari siiski säilitas. Aasta hiljem pani sama kogu veidi ümbertehtuna uuesti kokku, pealkirjaga "Luuletusi mitmeks puhuks"
selle peale, et see inimene, määratu rikas, suurepäraste annetega ja haridusega, oli sellest kõigest loobunud ja kõigist elu huvidest endale kõige lähedasemaks südameasjaks võtnud polgu ja seltsimeeste huvid. Vronski oli sõprade sellisest arvamisest teadlik. Peale selle, et ta seda elu armastas, tundis ta end kohustatud olevat enda kohta kujunenud vaadet säilitama. Peale teenistuskohustuste ja seltskondlike huvide oli Vronskil veel oma lemmikala hobused, ta oli kirglik ratsutaja. Ratsutamisega on seotud ka Vronski kõige piinavam mälestus. Ühel võiduajamisel, kui ta oli peaaegu võitmas, tegi ta andeksandmatu liigutuse, mille tagajärjel murdis hobune selgroo. ,,Rahvas, arst ja velsker, tema polgu ohvitserid kõik jooksid juurde. Oma õnnetuseks tundis ta, et on terve ja vigastamata. Hobune aga murdis selgroo ning ta otsustati maha lasta. Vronski ei suutnud vastata küsimustele, ei suutnud kellegagi rääkida. Ta
Lermontov Sündis Moskvas. Kurb lapsepõlv(suguvõsa ei soosi, ema sureb, vanaema ostab isalt). Naiste seas populaarne, kuigi polnud ilus. Tundlik, raske iseloomuga. Varakult hakkas luuletama. Tundis romantikute luulet, kujunes oma stiil. Ülikoolis kästi luuletamist varjata. Varasema luule teema üksildus ja eraldatus. Armastus tähendab truudusetust, sõprus petmist ja unistus illusiooni. Ei loobu võitlemisest, kuigi näeb, et see on võimatu. Keskne tegelane deemon-langenud ingel, mäss Jumala vastu, mõistetakse hukka, aga jääb endale kindlaks. Varase luule tegelane on kahepalgeline-hing püüdleb vabaduse poole, elu hooiab orjaahelais. Tuntuim luuletus on "Puri" ühendab priiuse ja vangipõlve, mässumeele ja sunnitud rahu. Sel perioodil kirjutab veel ka muid asju. Teenis tsaari kaardiväes, aga sõda ei olnud, oli aktiivne seltskonnaelus. Hakkas naistemeheks. Näidend "Maskeraad" tegevus 30ndate keskel Peterburis. Ühes kaardimängus mängib mi...
Caesar oli keskmine laps, tal oli 2 õde, mõlemad Juliad. Ainsa pojana sai Caesar ema täieliku armastuse ja hoolitsuse. Nad said väga hästi läbi. Mõistsid, usaldasid ja toetasid üksteist. Caesari nimi koosneb eesnimest (Gaius), sugukonnanimest (Julius) ja lisanimest (Caesar) Juba noorena oli ta väga andekas ja julge mees. Kuigi nõrga kehaehitusega ja sageli haiglane. Hakkas spordiga tõsiselt tegelema ning omandas varakult enam kui tavalisi sportlikke võimeid. Temast sai väga hea ratsutaja ning karastas end nii kaugele, et hiljem lahingutes osutas imetlusväärset vastupidavust. Ta sai väga hea ja mitmekülgse hariduse. Õppijana oli ta olnud virk ja haruldaselt suure vastuvõtmisvõimega. Peamine osa selleaegsest koolitarkusest seisnes filoloogias, mis ei tähendanud ainult keele-ja kirjandusõpetust, vaid kõrgemast üldharidust üldse, mis koosnes ainult vaimuteadusest. Loodus-ja rakendusteadusi peeti alandavaks ning nendega tegelesid haritud orjad
kompresside panemine) Esmaabi Eraldi tasu eest: Treeneri teenused Veterinaararsti teenused 6 Seppa teenused Täiendavad toidud, vitamiinid, salvid jmt Lisaseadmed ( sadulad, rihmad, kaitsmed ... .) Seoses sellega, et kohtade kogus on piiratud, omanikud peavad eelnevalt küsida infot telefoni teel või tulla kohale. Ratsatreeningud Hobune - unikaalne "elus trinazeer", mis toob kõik ratsutaja lihased toonusesse. Positiivsest psühhoteraapia efektist , mida antud loom osutab inimeste psühhoemotsionaalse seisundi peale on arvukalt kirjutatud teaduslikke töid. Samuti ühtegi aeroobika ei sirgesta kehahoiakut nii nagu ratsutamine. Antud teenust hakatakse pakkuma täiskasvanutele kui ka Treeninguteks on ette valmistanud hobused ja ponid Abitöötaja aitab ratsaniku ronida hobuse selga ja seletab lahti kuidas on õige istuda ja
nende peal kandis ta tuunikat, mis oli ääristatud siidiga. Sääri ümbritsesid säärapaelad. Sääremarjad kattis ta seega paeltega ja jalalabad saabastega. Talvel kaitses ta õlgu ja rinda saarma- või nugisenahast vammus. Võõramaiseid riideid ta ei sallinud. Erandina võis teda kahel korral näha Roomas pikas tuunikas ja rooma kingades. Karl tegeles spordiga, ujus meelsasti, ning oli meisterlik ratsutaja ja kütt. Pärast lõunasööki ta magas. Öösiti ta tõusis neli või viis korda üles, pani end täielikult riidesse ja pühendus tööasjadele. See tähendab, et kaastöötajad pidid pidevalt olema valmis tegutsema. Karl oli mees, kes jagas armastust, äratas armastust ja pälvis armastust. Ta oli abielus nelja naisega ja vabaabielus oli ta kuue naisega. Kõigilt neilt oli ta saanud kokku 18 last. Karl oli õrn, armastav ja oma aja kohta väga eesrindlik isa
Rakvere Gümnaasium Liliana Saslova RATSASPORDI POPULAARSUS TÄNAPÄEVAL uurimistöö Juhendaja: Merike Kuhhi Rakvere 2016 ANNOTATSIOON Rakvere Gümnaasium Klass: 11.B Töö pealkiri: Valdkond: eesti keel, kirjandus Kaitsmise aeg: Lehekülgede arv: Refereering: Uurimistöö teemaks on ,,Nimi, mida see tähendab ning millised olid eestlaste nimed läbi aegade, K.A Hindrey ,, Teema on valitud autori isiklikust huvist. Teooretilises osas räägitakse nimes, mida see tähendab nin kuidas seda jaotatakse.Eesmärgiks on kinnitada või ümber lükata järgmised hüpoteesid: vähemalt 15 % küsitlevatest on teadlikud kirjanikust, õpilastest vähemalt 25% tunnevad vähemalt tegelasi. Uurimisküsimusteks on: Kas õpilased teavad, kes mõtles välja kuulsad tegelased nagu näiteks Piripilli-Liisu? Kui paljud õpilased on s...
varavalmivus kasuks. · Pärilikud eeldused seavad ette piirid, milleni on söödakulutused efektiivsed. · Produktiivsuse langus olenemata põhjusest alandab looma pidamise majanduslikkust. · Kui langeb see alla karja keskmise, loom praagitakse. · Eluiga on põllumajandusloomadel märgatavalt pikem kui kasutusiga. · Maksimaalse eluea näiteid võib kohata ajakirjanduses. · On levitatud infot, et Iirimaal suri lemmiklehm 50. eluaastal. Eesti tuntud ratsutaja Jüri Villemsoni POOLUS pandi igavesele unele 35. Eluaastal · Põllumajandusloomadel tuleb kasutusiga käsitleda vaid suguloomade, aga ka piimaveistel. · Sugusigu ja -lambaid praagitakse tavaliselt 3. või 4. eluaastal, so. täiskasvanuks saades. · Keskmiselt praagitakse lehmad pärast 3. laktatsiooni, kuid 4. laktatsioon peaks olema kõige suurema jõudlusega. · Paljudel juhtudel on lühikese kasutusea põhjuseks loomade praakimine aretuslikel
trobar, mistõttu värsside ja viiside leiutaja e rändlaulik oligi põhjapool trouvère (truväär), ja lõunas troubadour (trubaduur). Akvitaania Aliénor jahil. Seinamaal Püha Rodogunde'i kabelis, Chinon (Loire'i org) Akvitaania hertsogi õukonnas peeti lugu kaunitest kunstidest, kirjandusest ja headest kommetest. Ladina keele tundmine oli hädavajalik, sest see võimaldas lugeda antiikautoreid originaalis. Peale selle õppis noor hertsoginna ka muusikat ja laulmist. Ta oli väga hea ratsutaja ja käis tihti jahil. Aliénor sai just neljateistkümneseks, kui isa suri. Üleöö sai tütarlapsest suure hertsogiriigi pärija. Prantsusmaa kuningas soovis kibekähku oma alaealise poja, tulevase Louis VII, noore hertsoginnaga paari panna, et niiviisi oma riigipiiri kaugemale nihutada. 25. juulil 1137 pandigi Aliénor ja tulevane Louis VII Bordeaux' katedraalis paari. Tseremoonia jätkus 8. augustil Poitiers's, kus Louis'le omistati Akvitaania hertsogi tiitel
Visnu Rudra vastand, heasoovlik jumal (kujutatakse sinise nahaga, heatahtliku välimusega, käes sõjanui vajra ehk vasar) Vajra välk, teemantvälk (sanskriti keeles) Varuna draakoni seljas ratsutav, ratsutab öös. Taevajumal, vetejumal, hümnides selline, kes joodab taevast ja maad; öö valitseja; kosmilise õiguskorra valitseja; rita hoidja; õiguskorra vastu eksijat karistab ta haiguste ja tõvedega. Indra elevandi seljas ratsutaja, sõjajumal, kelle poolde pöörduti tapluses; deemon Vritra koletis, kes oli aheldanud kogu vee, mis maailmas leidus, tekkis suur põud, kõik olid janus. Indral oli käes vajra (sõjanui), sellega ta tappis Vritra. Teda austatakse kui viljakusetoojat, äikesejumalat. Indra- jumalate vürst. Asura- pooljumal, deemon Deeva- jumal Devi - jumalanna Veedade religioon ohverdamise religioon
Teist korda abielluda ta ei tohtinud. Hiinlased on esimesena leiutanud paberi ja raamatutrükkimise, portselani ja paberraha, püssirohu ja raketid, kompassi, seismograafi jms. Kõik hiina sõjapealikud pöörasid alati eriti suurt tähelepanu sõdalase kasvatamisele. Seega oli individuaalsel väljaõppel suur tähtsus. Iga ülik pidi olema osav, vastupidav, keha- liselt hästi treenitud, hea relvakäsitleja ning ratsutaja. Õpetatud meeste hulgas oli au sees ka antikvaarsete esemete kogumine ja nende vaatlemise nautimine. Kõige enam hinnati kalligraafiliste lehtede ja maalikunsti kogusid. Iga haritud inimese laua peal seisis tusipott, tusibrikett, pintsel ja paber. Kõik need esemed, nagu ka kalligraafiakunst ise, olid hiinlasele kultuslik. Pintsleid valmistati mitmesuguste loomade karvadest .Pintsli käepidet kaunistati hõbeda, pärlmutri, kalliskivide, puulõigete ja elevandiluuga.
Teist korda abielluda ta ei tohtinud. Hiinlased on esimesena leiutanud paberi ja raamatutrükkimise, portselani ja paberraha, püssirohu ja raketid, kompassi, seismograafi jms. Kõik hiina sõjapealikud pöörasid alati eriti suurt tähelepanu sõdalase kasvatamisele. Seega oli individuaalsel väljaõppel suur tähtsus. Iga ülik pidi olema osav, vastupidav, keha- liselt hästi treenitud, hea relvakäsitleja ning ratsutaja. Õpetatud meeste hulgas oli au sees ka antikvaarsete esemete kogumine ja nende vaatlemise nautimine. Kõige enam hinnati kalligraafiliste lehtede ja maalikunsti kogusid. Iga haritud inimese laua peal seisis tusipott, tusibrikett, pintsel ja paber. Kõik need esemed, nagu ka kalligraafiakunst ise, olid hiinlasele kultuslik. Pintsleid valmistati mitmesuguste loomade karvadest .Pintsli käepidet kaunistati hõbeda, pärlmutri, kalliskivide, puulõigete ja elevandiluuga.
eks siis näe, kumo enne sihile jõuab.» Mina andsin kupjale rõõmu pärast piitsaga plaksti mööda reisi, nii et ta hüppama hakkas, jooksin talli ja tahtsin kõige tulisemad täkud välja valida, aga kus Emmi seda teha laskis! Tema, jänespüksi nõu peale istusime nende tukkurite selga, sest et Emmi muid kogunisti ei 'tahtnud.» «Ma kartsin sinu pärast peaaegu niisama kui enese pärast tuliste hobustega ajama hakata,» 26 ütles Emmi rahuga. «Sa pole ju veel täis ratsutaja.» «Täis ratsutaja, täis ratsutaja,» osatas Oodo pahas tujus, «sina tead, mis täis ratsutaja on! Oleks mul praegu reite vahel tuline täkk, keda ma tahtsin, ükski lind ei saaks mind kätte! Ma lendan ise kui lind -- vhüüt!» Oodo andis vaimustuses oma märale säherduse ootamatu hoobi, et vaene loom ehmatades hüppama hakkas. Jaanus ja Emmi vahetasid pilgu, mis tunnistas, et kumbki Oodo kõne ja teoga rahul ei olnud. «Kas teie võidusõit nüüd juba otsas on, või olen mina segajaks vahele sattunud
15. PILET M. LERMONTOVI ELU JA LOOMING , ,,MEIE AJA KANGELANE " F. R. KREUTZWALDI ELU JA LOOMING , EESTI RAHVUSEEPOSE KUJUNEMINE M. Lermontov (1814-1841) sündis Moskvas. Isa oli pärit Sotimaalt ja oli keigarlik pummeldaja, kuid ema poolt oli pärit rikkast ja väärikast vene suguvõsast. Ema suri varakult, isa pojast ei hoolinud ning müüs ta 25 000 rubla eesti vanaemale kasvatada. Kodus sai selgeks prantsuse, saksa ja inglise keele. Ta oli osav püssilaskja, vehkleja ja ratsutaja. Kord oli ta seltskondlik, kord kangekaelne. 1830. astub Moskva Ülikooli, tänapäeva mõistes filosoofia teaduskonda. Oli aktiivne üliõpilane ning julge sõnavõtja, mistõttu 1832. aastal sunniti ta ülikoolist lahkuma. Suundus Peterburi, kus pearõhk oli sõjalistel õppeainetel. Pärast kooli lõpetamist asus ta teenistusse ja sai osaleda ka Peterburi seltskonnaelus. Tema varasem looming räägib inimese üksildusest ja eraldatusest. Leiab, et maailma ja kehtiv süsteem on ebaõiglane
müügilepingu liik on kõige vanem: /…/ Teise koolkonna esindajad olid vastupidisel seisukohal ja arvasid, et üks asi on asjade vahetamine, teine müügileping./…/) Teisest küljest kuulusid selliste preetori kaitse all olevate lepingute hulka ka need, mille puhul oli kahtlane, kas üldse oli leping sõlmitud või mitte (D. 19, 5, 20, pr). Näiteks kui müügil olevad hobused anti 3ks päevaks prooviks. Prooviks võtja oli professionaalne ratsutaja ning võitis nendega selle aja jooksul võistluse ja auhinna, aga eitab hobuste ostmist. Siin on lahtine, kas tegemist on müügiga või mittesiduva kokkuleppega. Nagu lepingutest tulenevaid obligatsioone iseloomustatakse hästi Justinianuse Institutsioonides: Inst 3, 27: Post genera contractuum enumerata dispiciamus etiam de his obligationibus, quae non proprie quidem ex contractu nasci intelleguntur, sed tamen, quia non ex maleficio substantiam capiunt, quasi ex contractu nasci videntur (pr)
Meelitajad olid tegelased, kes püüdsid kuninga heakskiitu pälvida oma isikliku karjääri ja heaolu edendamiseks. Kippusid pigem takka kiitma, mitte juhtima tähelepanu probleemidele. Seetõttu ei saanud kuningas adekvaatset tagasisidet, jäi nö kapslisse. (Nt Stalin lasi hukata kõik, kes teda Hitleri eest hoiatasid; järele jäid need, kes teda kiitsid.) Carneades: valitseja peab oskama ratsutada, sest hobune viskab oskamatu ratsutaja maha, ei meelita kedagi. Seega on tähtis meelitajaid eemal hoida. · Lahendus: enda harimine (lugeda Plutarchost, Cicerot, Platonit) · Ülimaks eesmärgiks rahu ja stabiilsus. Sõda vaid äärmisel vajadusel. Mitte tõsta makse, vaid elada kokkuhoidlikult. Riik peab olema ,,õhuke". · Hea valitsus = hea valitseja ja head seadused. Riik sekkub võimalikult vähe inimeste asjadesse. Niccolo Machiavelli (14691527)
laua taha. BELINSKI: Ei, sa ei saa sinna minna, teda ootab seal keegi MIHHAIL: Kuule, Belinski, mida sa krahv Sollogubist tead? Ma olen kuulnud, et ta pidavat kirjutama. BELINSKI: Sollogub? Ta on keigar. Kirjutab lugusid kõrgemast seltskonnast, ei midagi põlastusväärset, aga lihtsalt väärtusetu. MIHHAIL: Ilus mees? Hea ratsutaja, hea laskur midagi niisugust või? Ah ükskõik, ma peletan ta niikuinii eemale. BELINSKI: Kas sa kutsud ta välja? MIHHAIL: Ära pabista. Natalie sai mu õdede käest kirja. Paistab, et krahv Sollogub ajab Tatjanat taga... Oh, ma unustasin (Avab ukse ja röögatab.) Portjee! Paluge preili Beyer üles!... Muuseas...
selle peale, et see inimene, määratu rikas, suurepäraste annetega ja haridusega, oli sellest kõigest loobunud ja kõigist elu huvidest endale kõige lähedasemaks südameasjaks võtnud polgu ja seltsimeeste huvid. Vronski oli sõprade sellisest arvamisest teadlik. Peale selle, et ta seda elu armastas, tundis ta end kohustatud olevat enda kohta kujunenud vaadet säilitama. Peale teenistuskohustuste ja seltskondlike huvide oli Vronskil veel oma lemmikala hobused, ta oli kirglik ratsutaja. Ratsutamisega on seotud ka Vronski kõige piinavam mälestus. Ühel võiduajamisel, kui ta oli peaaegu võitmas, tegi ta andeksandmatu liigutuse, mille tagajärjel murdis hobune selgroo. ,,Rahvas, arst ja velsker, tema polgu ohvitserid kõik jooksid juurde. Oma õnnetuseks tundis ta, et on terve ja vigastamata. Hobune aga murdis selgroo ning ta otsustati maha lasta. Vronski ei suutnud vastata küsimustele, ei suutnud kellegagi rääkida. Ta
Kui siis «avalik kuriteo jälitamine», nagu kandiliste mütsidega kohtunikud oma murrakus veel tänapäevalgi ütlevad, läbi oli, tuli järg kätte tuhande eraarve õiendamiseks. Nagu kohtusaalis, hakkasid ka nüüd naised kõige rohkem lärmi tegema. Igaüks kandis tema vastu vimma, 1 Kurt on rumal (lad. k.). 221 ühed ta tigeduse, teised ta inetuse pärast. Viimased olid ägedamad. «Va saatananägu!» ütles üks. «Luuavarrel ratsutaja!» kisas teine. «Paras traagiline lõust!» kiunus kolmas naine. «Kes sind veel narride paavstiks teeks, kui tänane päev eilseks muutuks!» «Hüva,» sõnas üks vanamoor. «Siin näeme ta lõusta häbipostis. Aga kunas näeme ta lõusta võllasambas?» «Millal sa, neetud kellamees, kord suure kellaga niisuguse võmmu kuklasse saad, et sa sada jalga maa sisse vaod?» «Ja sihuke kurat helistab veel angelust!» «Kurt! ükssilm! Küürakas! Peletis!» 1 2 8 «Vaadaketa nägu, rasedad naised
igaüks oli asjatundja hobuste alal, äratas umbes veerand tunni eest Beaugency värava kaudu sisse sõitnud setuka ilmumine Meung'i linna üldist tähelepanu, mille halb mõju isegi ratsanikuni ulatus. See tähelepanu oli noorele d'Artagnanile (nõnda oli selle teise Rocinante rüütli Don Quijote nimi) seda talumatum, et ta ka ise taipas, kuivõrd naeruväärsena näib ta selle setuka seljas -- olgu ta siis nii hea ratsutaja kui tahes. Seepärast oligi ta isa d'Artagnani kingitust vastu võttes nii sügavalt õhanud. Ta teadis, et see loom oli oma kakskümmend liivrit väärt. Kuid sõnadel, mis seda kingitust saatsid, ei olnud üldse hinda. «Mu poeg,» ütles gaskooni aadlik puhtas bearni murrakus, millest Henri IV kogu eluajal ei suutnud vabaneda, 8 «sellest on juba kolmteist aastat, kui see hobune sündis sinu isa majas ja on kogu selle aja siin mööda saatnud -- asjaolu, mis peaks ta sulle armsaks tegema
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
