Veisekasvatuse kordamisküsimused (0)

Tallinna Tervishoiu Kõrgkool - Põllumajandus - Looma kasvatus

1 Hindamata

Veiste kodustamine ja põlvnemine.
Kodustamine toimus enamasti ürgkondlikul ajal.On tihedalt seotud inimese ühiskondliku arenguga ja majandus-sotsiaalsete tingimustega. Veisi kodustati umbes 6-2 aastat e.m.a.Kolleteks on Kirde-Aafrika ja Edela- Aasia Niiluse, Tigrise ja Eufrati jõe aladel.

Veiste ulukeellased.
Koduveiste ullukeellasteks peetakse ürgveist ehk tarvast. Viimased tarvad surid välja 17. Sajandil. Jakk on lähedane veistele ja anab hübridseerimisel järglasi.Ulujakk on levinud Tiibetis mäestikus. Kaguaasia veiste perekonnal on kak ulukvormi-banteng ja gaur.Piisonite alamperekonnas on ka kaks ulukliiki-euroopa piison ja ameerika piison.

Veisekasvatuse olukord maailmas ja Eestis.
Valdav osa veistest asub aregumaades,kuna seal elab suurem osa rahvastikust maal ja tegeleb põllumajandusega.Arenenud riikides on levinud intensiivne veisekasvatussaaduste tootmine.Eestis on seoses põllumajandusreformiga ja üleminekuga turumajandusele veiste arv vähenenud .Lihatõugu veiste üldarv on pidevalt kasvanud ning neid oli ca 50 tuhat . Eestis rohkem kasvatatakse herefordi, aberdiin -anguse ja limusiini tõugu.

Tõu mõiste ja kujunemine.
Tõug on ühte liiki kuulvate koduloomade küllalt suur rühm,kellel on ühesugune põlvnemine,välimik,majanduslikult kasulikud omadused ja ühesugused nõuded keskkonatingimuste suhtes.Tal peab olema kindel levila ehk areaal .Tõug peab olema isoleeritud teistest populatsioonides erinevat isolatsioonivormide kaudu. Tõud on oma arengus väga erinevates etappides.
KUJUNEMINE: I etapp –toimub aretuskomponentide valik ja paaridevalik vastavalt aretuseesmärrgidele.Harilkult selles etappid toimub ristimine . Lõpus saadetakse suur ja omavahel sarnaste jõudlusomadustega loomade massiiv .
II etapp –toimub tõu-ja jõudlusomaduste järgi karja ühtlustamine eesmärgipärase valiku teel.Etapp lõpeb tõu tunnustamisega ja talli nime andmisega.Alustatakse tõuraamatu pidamist.
III etapp-tõu jõudlusomadused,konstitutsioon ja kehaehitus väljakujunenud ja kõige paremal tasemel.
IV etapp-tõu maandumine.Tõug on ennast ammendanud ja saavutanud maksimaalse taseme,mis uutes majanduslikutes tingimustes ei vasta püstitatud nõuetele.

Veisetõugude klassifikatsioon .
Arenguastme järgi

Primitiivsed ehk kohalikud tõud

Ülemineku ehk parandatud tõud

Aretus - ehk kultuurtõud
Jõudluse järgi

Piimatõud

Lihatõud

Kombineeritud jõudlusega ehk kahesuunalisega jõudlusega tõud

Piima- ja lihatõud. (eeskätt Eesti veisetõud)
Piimatõud
Eesti Holsteini tõug(EHF),Eesti punane veisetõug (EPK),Eesti maatõug(EK)
Lihatõud
Hereford,Aberdiin*-anguse, limusiin.

Kasvu ja arengu mõiste. Absoluutne ja suhteline juurdekasv.
Arengu all mõistetakse organismi diferentseerumist ja kujunemist lihtsamalt keerukamate struktuuride ja funktsioonide suunas.
Kasv on looma organismi kvantitatiivne muutumine, mis avaldub massi,kudede ja organite suurenemises.
ABSOLUUTNE JUURDEKASV=Wt-W0
Looma kehamassi või mõõtmete suurenemine mingis ajaühikus(aastas,kuus,ööpäevas)
SUHTELINE JUURDEKASV=
Näitab teatud ajaperioodil absoluutse juurdekasvu suhet võrreldes perioodi algmassiga.

Kasvu ja arengu etapid.
Looteline areng algab pärast viljastumist sügoodi ehk isendi tekimisega ja lõpeb sünnaga.Looteline areng jaguneb idulasperioodiks,ellooteperioodiks ja looteperioodiks.
Lootejärgne periood kestab noorlooma sünnist surmani.Lootejärgne periood jaguneb vastsündinuperioodiks,piimaperioodiks,puberteedi ehk sugulise küpsuseperioodiks,täiskavanuperioodiks ja vananemis ehk raukumisperioodiks.

Kasvu ja arengu seaduspärasused.
I Seaduspärasus -organid, mis kasvavad aeglaselt looteperioodil,kasvavad kiiremini lootjärgsel perioodil ja vastupidi.
II Seaduspärasus-Puudulik söötmine või haigus mingil kasvuperioodil pidurdab kõige enam nende luude ja organite kasvu,milliste kasvuintensiivsus on sel perioodil suurim.

Veise eksterjöör. (vt. Kehaosad ja nimetused)

Lehmade mõõtmed ja mõõtmine.
Lehmade mõõtmisel kasutatakse:mõõtekeppi,sirkeli,mõõtelindi.
Mõõtmisel eristatakse kõrgus,laius,pikkus,sügavus ja ümbermõõtmeid.

Konstitutsiooni mõiste. Konstitutsioonitüübid Kulešovi ja Duersti järgi
Konstitutsioon ehk põhikehaehitus on organismi kui terviku tähtsamate morfoloogiliste ja füsioloogiliste omaduste kompleks,mis on tingitud pärilikkus ja keskkonnatingimustest.
Kulešovi järgi: tihke ehk tugev konstitutsioon,õrn,kohev, toores .
Duerts: hingamistüüp ehk leptosoomne ,seedetüüp ehk eurüsoomne,vahepealne ehk mesosoomne.

Konditsioon ehk toitumus .
Konditsiooni all mõistetakse looma söötmis ja pidamistingimustest tulenevat reservainetega varustatuse seisundit teatud jõudlue saavutamiseks.
Eristatakse astmeid:töökonditsioon,sugukonditsioon,näitusekonditsioon,nuumakonditsioon,patoloogiline konditsioon.

Temperament ehk närvisüsteemi tüüp.
Sangviiniline ehk sangviinik -tugev,tasakaalus,elavalt liikuv.
Flegmaatiline ehk flegmaatik -tugev,tasakaalus,vähe liikuv,rahuliku käitumisega.
Koleerinine ehk koleerik-tugev,tasakaalutu tüüp, erutus on pidurduse suhtes ülekaalus.
Melanhooniline ehk melanhoolik -nõrk,ülekaalus pidurdusprotsessid.

Varavalmivus , suguküpsus, esmakordse seemendamise vanus.
Varavalmimus on oganismi omadus kiiremini kasvada ja arendada tasemeni,mis võimaldab looma kasutada järglaste ning toodangu saamiseks, ilma et edasine arenemine ja eluea pikkus selle all kantaks.Lehmadel varavalmimuse näitajaks on esimese seemenduse vanus ja esmapoegmise iga.
Suguküpsus saabub veistel heades söötmis-pidamistingimustes juba 6-8 kuu vanuselt.Selles vanuses ei ole õige noorloomi veel seemendada,sest noorloomade organism pole oma arengus järglase saamiseks valmis.
Esmakordse seemendamise vanus Eesti veiste tõugudel on 15…18 kuud.Optimaalne esmapoegmise vanus on 24 kuud.

Ind, tiinestamine , kunstlik seemendus , embrüosiirdamine .
Ind on emaslooma füsioloogiline seisund,kus ta otsib isaslooma lähedust ja laseb ennast paaritada.
Tiinestamine ehk periood pärast viljastumist mis kestab keskmiselt 9 kuud ehk 280 päeva.
Kunstlik seemendus vähendab tiinestamiseks vajalike pullide arvu.Võimaldab spermat effektiivsemalt kasutad, sest ühest ejakulaadist saab mitu spermadoosi ja seemendada rohkem emasloomi kui loomulikul paaritusel.
Embrüosiirdamine on bioteniline meetod,mis võimaldab emasloomadelt saada ühe sigimistsükkli jooksul normaalsest tunduvalt suuremal arvul järglasi.

Sünnitus ja vastsündinu hooldamine
Lehmale tuleb panna puhast allapanu ja valmistada ette sünnitusabi vahend.Normaalselt lehm sünnitab ise kuid sageli on vaja ka inime abi.Vasika sünnimisel esimena ona vaja eemaldada ninast ja suust lima ning lasta lehmal vasikas kuivaks lakkuda.Seejärel tuleb vasikas panna nia otsa imema nii ruttu kui võimalik selleks et ta saaks emast ternespiima.

Abort, enneaegne sünnitus, esmaspoegimise vanus, ahtrus.
Tiinuse katkemist kuni 210. Tiinuspäevani nimetatakse abortiks.Tiinuse katkemist 211…266 päevani nimetatakse enneagseks sünnituseks. Ahtraks nimetatakse sellist looma kes õigeaegselt ei tiinestu ega anna järglasi.Esmapoegmise vanus 24..26 kuud (15…18+9 kuud tiinestumine )

Majanduslik kasutusiga ja eluiga.
Majanduslik kasutusiga on periood esimesest poegmisest karjast väljaminekuni.Optimaalne majandusliku kasutuse periood võiks olla lehmadel 8-10 aastat ja eluiga 10-12 aastat.

Karja struktuur, käive ja taastootmine.
Veisekarja struktuur: lehmad ,tiined ja seemendusealised mullikad,lehm(lehmikud)ja pullimullikad(pullikud)7…18kuud,lehm-ja pullvasikad0…..6 kuud.
Veisekarja käibe all mõistetakse loomade liikumist rühmast rühma ja samuti loomade karja juurdetulekut ning karjast väljaminekut.
Veisekarja uuendamise ehk taastootmise all mõistetakse karast väljaprakeeritud lehmade asendamist noorloomadega.

Veiste aretusväärtuse hindamine ja praktiline valik.
Hindamisega tegeleb Eestis Jõudluskontolli Keskus ja rahvusvaheline pullide hindamise organisatsioon INTERBULL. Arutatakse BLUP meetodil.
Esimene valik toimub juba vasikeas, otsustav valik tehakse 6 kuuliselt.Teine otsustav hindamine toimub 15..16 kuu vanuselt.Järgmine valik tehakse noorlehamde hulgast pärast esimest laktatsiooniperioodi lõppemist.
Seemnespullide esimene valik toimub 3-kuuliselt.Teine valik toimub 12 kuu vanuselt.Lõplik hindamine tehakse ca 6 aasta vanuselt.

Jõudluse mõiste.
Jõudluseks nimetatakse loomade võimet toota teatud tingimustes a teatud ajavahemikul vajalik kogus mingit toodangut.

Udara ehitus, piima tekkimine ja väljutamine.
Piima teke ehk laktatsioon algab sünnitusega.1 liitri piima sünteesiks peab udarast välja voolama 400-500 liitrit verd.

Lehmapiima keemiline koostis.

Piimajõudlust mõjutavad tegurid. Laktatsioonikõver. Poegimisvahemik ja selle alaosad ( laktatsiooniperiood , kinnisperiood, uuslüpsi- ehk servisperiood, tiineltlüpsiperiood).

Piimajõudluse arvestus
Piimajõudlust arvestatakse kirjapildis:305-7000-4,2-280-3,0-210-490 s.t. 305 päevase laktatsiooni piimatoodang -7000 kg , rasva protsent 4,0, piima rasvatoodang 280 kg, valgu protsent 3,0 , valgutoodang 210kg , rasva ja valgutoodangu summa 490 kg.

Kontroll-lüpsid ja piimaproovide võtmine.
Kontrolllüpsi tehakse üks kord kuus.Seda võib viia nelal meetodil:
a) standardkontroll -lüps
b)vahelduvkontroll-lüps
c)lihtsustatud meetod kolmekordsel lüpsil
d)kontroll-lüps lüpsirobotiga.
Igal lüpsil võetakse säilitusainet sisaldavasse proovipudelisse nõutav kogud piima.

Piimajõudlusnäitajate arvutamine interpolatsioonimeetodil.

Veiste märgistamine ja nudistamine.
Sündinud vasikas peaks märgistama 20päeva jooksul. Märgastamata loomi ei tohi karjat välja viia.Vasikad on soovitav nuudistada 3-6nädala vanuselt kui sarvealged on pähklisuurused.

Karjakontroll ja jõudluskontrolli arvestus
Kõik karja andmed esitatakse JKK , andmete alusel teostatakse veiste jõudluskontrolli, mis on reguleeritud Tõuaretuse Seadusega, mis jõustus 25,06,1995.

Lihaste kasvamine ja rasvkoe moodustamine
Noorvesite lihased kasvavad kõige kiiremini esimese 14 elukuu kestel. Rasvkude ladestub looma kasvamise ajal kindlas järjestuses .Rasvkoe osatähtsus looma kehas suureneb vanemas eas.

Veiste realiseerimine lihaks ja lihajõudluse hindamine (EUROP hindamise olemus)
Optimaalne aeg looma tappmiseks on siis kui hakkab vähenema söödavärindus ja suurenema tootmise omahind.Veiste vastuvõtmisel lihatööstuses määratakse nende eluskaal ja hinnatakse nende toitumust välise vaatluse ja kompamise teel.Lihajõudlust hinnatakse looma kehamassi,tapamassi,tapasaagise ja lihakeha kvaliteedi alusel.Tapamisel saadavad produktid jagatakse kahte rühma.

Lihakeha morfoloogiline koostis ja lihakeha kvaliteedi hindamine
Lihakeha üksikasjakul hindamisel arvutakse välja pehme liha ja luudemassi vahekord ning üksikute lihakehaosade osatähtsus lihakehas.Lihakeha morfoloogilist koostist määratakse ka kaudselt reie ümbermõõdu, kere pikkuse ja reie pikkuse järgi.

Liha kvaliteedi organoleptiline määramine.
Kvaliteedi hindamisel lähtsustatakse sellest:õrnust, mahlakust,lõhnast,maitsest,värvusest.Organoleptiline on teise sõnaga degusteerimine ehk proovimine.

Piima organoleptilised näitajad (maitse, lõhn, värvus).
Piim peab olema peale lüpsi kohe kurnatud ja maha jahutatud.Piimal peab olema tema puhas maitse,lõhn ja valge kuni kreemikas värvus.Piimas ei tohe olla saded ega helbeid .
Näitajad: õrnust, mahlakust, lõhn, maitse, värvus, puljongid . Õrnust – hinnatakse liha purunemise järgi hammaste all. Mahlakust jälgitakse mälumisel ja neelamisel. Lõhn – määratakse nuusutamise teel degutseerimistüki tükeldamise ajal. Maitse – tähtsam. Värvus – mida heledam, seda parem. Puljongid – hinnatakse lõhna, värvust ja maitset .
36. Piima füüsikalis-keemilised omadused (tihedus, külmumistäpp)
Piima tihedus võib olla 1,026…1,034 g/cm2. Keskmine on 1,030 g/cm2. Madalama tihedusega on kõrge rasvasisaldusega piim. Tihedust mõüdetakse areomeetriga. Kõige usaldusväärsem meetod vee avastamiseks piimast on külmumistäpi mõõtmine. Seda mõjutavad piima koostisosad, põhilised mineraalid ja suhkur. Ta näitab, kas piimale on lisatud vet või mitte. Konstantne suurus 0,52-0,54 C.
37. Piima mikrobioloogilised näitajad (puhtuseproov, antibiootikumid ja pidurdusained, bakterite ja somaatiliste rakkude arv piimas).
Bakterite arv näitab mikroobide arvu, mis kasvavad piimas teatud ajaperioodi jooksul. Nende arv näitab piima mikrobioloogilist saastatust. Somaatilised rakud koosnevad piimanäärme epiteelrakkudest, leukotsüütidest ja surnud keharakkudest. Nende arv suureneb mastiidi korral. Piimas on helbed , piim on veniv .
38. Piima sordilisus .
Jaotatakse sortidesse, mille alusel toimub piima eest tasustamine. Rakkude ja bakterite arv määratakse neli korda kuus.Pidurdusainete esinemisel piimas võetakse piim vastu sordituna kuni järgmise proovini. Külmumistäpp määratakse kahtluse korral. Organoleptiliste, füüsikalis-keemiliste ja mikrobioloogiliste kvaliteedinäitajate alusel jaotatakse piim ortidesse.

.DOCX Laadi alla originaalfail 11 lk · .docx · 21 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2017-04-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti

21 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

MariaKr Õppematerjali autor

Veisekasvatus KOKKUVÕTE arvestuseks *Koduveisel piimas umbes 4-5% rasva. *Eestis veiseid umbes 260-280 000. Nendest lihaveiseid ca. 70 000. *EHF (Eesti Holsteini tõug) – SUURIM PIIMAJÕUTOODANG. maailmas enimlevinud, Hollandi friisi tõug ristatud Eesti maatõuga *EPK (Eesti punane veisetõug) *EK (Eesti maatõug) *Koduloomadel, erinedes ulukloomadest on hästi välja arenenud inimestele vajalikud organid nt. piimanäärmed, HEA VEREVARUSTUSEGA UDAR, nõrk lihastik tagab ainult liikuvuse ja võime sööta. Lihaveistel tugev lihaskude, piim ainult järglastele. Tänu parematele keskkonnatingimustele koduloomade kasvukiirus on suurenenud, varasem suguküpsus ja majandusliku kasutamise küpsus. *Liigist tarvas põlvnevad kõik koduveised ning seebu. Liigist jakk on kodustatud kodujakk. Kaugaasia veiste perekond: liigist banteng on kodustatud baali kari. Liigist gaur on kodustatud gajaal. Piisonite perekond: ameerika piison ja euroopa piison, kodustatud vorm puudub. Aasia pühvl

Loomakasvatus

158

pdf

Veisekasvatuse alused

EESTI MAAÜLIKOOL VETERINAARMEDITSIINI JA LOOMAKASVATUSE INSTITUUT LOOMAGENEETIKA JA TÕUARETUSE OSAKOND LOENGUKONSPEKT VEISEKASVATUSE ALUSED Koostas: dots. Einar Orgmets Tartu 2008 VEISEKASVATUS SISUKORD SISUKORD..................................................................................................................................2 1. VEISTE KODUSTAMINE JA ULUKEELLASED...................................

Põllumajandus

doc

Konspekt

3. VEISEKASVATUSE OLUKORD MAAILMAS JA EESTIS Veiste arv maailmas (miljonites) s.h.Euroopas Veised 1338 105,1 Pühvlid 158,6 0,2 Valdav osa arengumaades, kus enamus rahvastikust maal ja tegeleb põllumaj. Arengumaadele iseloom. ekstensiivne piima- ja veiseliha tootmine. S.t., et vajalik piima ja liha kogutoodang saadakse tänu suurele loomade arvule, keda karjatatakse suurtel madalasaagikusega maadel. Loomade produkt. võrreldes arenenud riikidega, madal. Arenenud riikides levinud intensiivne veisekasv.saaduste tootmine-Kogut. saadakse loomade produktiivsuse suurendamise kaudu, mis võimaldab loom.arvu vähendada. Lisaks suurendatakse pidevalt ka taimede saagikust, et ratsionaalsemalt kasut.põllumaad. Eestis veiste arv pidevalt väheneb Kui 1990.a oli Eestis üle 800 tuhande veise, siis PRIA andmetel oli 30. juuni 2007. aasta seisuga 254,4 tuhat veist, s.h. 109,0 tuhat piima- ning 6,0 tuhat lihalehma. Ülej. 39,9 tuhat moodust.noor- ja nuuml. Kõige enam veiseid Järvam. 33,4 tuh

Veisekasvatus

doc

Veisekasvatuse arvestus

india veepühvel. Liik filipiini pühvel. 3. Perekond aafrika pühvlid (Syncerus); liik kahverpühvel. Koduveiste ulukeellasteks peetakse ürgveist ehk tarvast. Tarvas oli levinud laial territooriumil ja kodustati mitmes kohas. Ta oli suurt kasvu, raske pea, tugeva massiivse kaela ja sügava rinnaga, pika kerega, sirge seljaga ja jämedate jalgadega. Tarvast põlvnevad kõik kodustatud veised, k.a seebu (kühmuga veis). 3) VEISEKASVATUSE OLUKORD MAAILMAS JA EESTIS Veiste arv maailmas (miljonites) s.h.Euroopas Veised 1338 105,1 Pühvlid 158,6 0,2. Valdav osa arengumaades, kus enamus rahvastikust maal ja tegeleb põllumaj. Arengumaadele iseloom. ekstensiivne piima- ja veiseliha tootmine. S.t., et vajalik piima ja liha kogutoodang saadakse tänu suurele loomade arvule, keda karjatatakse suurtel madalasaagikusega maadel. Loomade produkt. võrreldes arenenud riikidega, madal. Arenenud riikides levinud intensiivne veisekasv

Loomakasvatus

Rohkem sarnaseid