Anatoomia KT (0)

Tallinna Ülikool - Bioloogia - Bioloogia

1 Hindamata

47.Regulatsioonimehhanisemide üldskeem, iseloomustus:
Regulatsioonimehhanismid
neuraalne regulatsioon humoraalne regulatsioon
närviregulatsioon hormooniregulatsioon
närviimpulss ( teostab närvisüsteem) vere keemiline koostis
Nii närviimpulss kui ka hormoonid mõjutavad teineteist. Hormoonidel aeglane, kuid püsiv mõju. Närvirakul e. neuronil kiire toime, kuid möödub kiirelt.
48. Sisesekretoorse näärme ja hormooni mõiste-

Sisesekretoorne nääre - nende ülesandeks on produtseerida bioloogiliselt aktiivseid aineid - hormoone. Sisesekretoorsetel näärmetel puuduvad viimajuhad , sekreet läheb otse verre.(nt ajuripats e. hüpofüüs , käbikeha e. epifüüs , kilpnääre , kõhunääre e. pankreas)

Hormoon - bioloogiliselt aktiivsed ained, mis mõjutavad peamiselt ainevahetust ja reguleerivad üksikute elundite või kogu organismi talitlust.( nt . kasvuhormoon , melatoniin, insuliin , suguhormoonid: testosteroon , östrogeen)
49. Nimeta sisesekretoorsed näärmed ja nende paikenemine inimese organismis-
vaheaju
Käbikeha ( vaheajus ) Hüpofüüs (kiiluluu türgi sadula augus )
Kilpnääre
Harkelund
Neerupealis
Kõhunääre
neer
Munasari( naisel)
Munand ( mehel)
50.Närvisüsteemi jagunemine ja ülesanded: Närvisüsteem reguleerib kõikide elundite tööd ja koordineerib erinevate elundkondade talitlust, kohandades seda pidevalt muutuvatele tingimustele, milles inimene viibib.
51. Närviraku ehitus(joonis), jätkete ülesanded: Neuron ehk närvirakk koosneb kehast ja jätketest. Keha keskel paikneb üks tuum, milles on omakorda 2-3 tuumakest. Jätkeid on kahte liiki: dendriidid- nende kaudu tuleb erutus närvirakku. Neuriidid e. aksonid - nende kaudu kandub erutus edasi teisele neuronile või lõppelundile.
52.Närviraku liigid, ehituse ja talitluse alusel, lühiiselmoomustus( mida teeb):
Ehituse (jätkete arvu järgi):

Unipolaarne e. ainujätkeline neuron (silma võrkkestas ) - kehast lähtub ainult 1 neuriit .

Bipolaarne e. kahejätkeline neuron (silma võrkkestas) - 1 dendriit ja 1 neuriit.

Pseudounipolaarne neuron (spinaalganglionides) - kehast algavad ühise tüvena kaks jätket.

Multipolaarne neuron (kõige levinum liik) - palju dendriite ja 1 akson .
Talitluse järgi jagunevad:

aferentsed e. sensoorsed e tundeneuronid( nt.ganglionis seljaajus)- välisärritaja energia transformeeritakse närviimpulsiks.

eferentsed e. efektoorsed e. motoorsed neuronid(nt. seljaaju eesarves) innerveerivad lihaseid

assotsiatiivsed e. lülineuronid e. kontaktneuronid( nt . seljaaju tagasarves).vahendavad impulsse sensoorsetelt neuronitelt motoorsetele.
53.Närvikiu mõiste. liigid ehituse ja talitluse alusel: Närvikiud- närviraku jätke, millel on isolatsioon ümber. Ehituse alusel:
a) müeliiniga kiud- väga kiired, juhivad liigutusi
b) müeliinita kiud-juhivad siseelundite talitlust, suht aeglased 3 m/s
Talitluse alusel:
a) sensoorsed-toovad erutuse KNS-i
b) motoorsed annavad käskluse( siruta,painuta, lülitab sisse näärmed)
54.Närvi mõiste ja liigid: Närvid on sidekoega ümbritsetud närvikiud.Närvi liigid:
a) Sensoorsed ehk tundenärvid - ( nt. haistmisnärv , nägemisnärv ,)
b) Motoorsed ehk liigutajad närvid –nt. keelealune närv, liigutab keelt, söömine
c) Seganärvid – nt. seljaajunärvid sensoorsed+motoorsed
55. Selgitage mõisted:retseptor, sünaps , refleks , reflekikaar, ganglion , hallaine , valgeaine . Retseptorid on tundenärvilõpmed, vastuvõtja - sensoorsete neuronite dendriitide lõpmed, mis asuvad kõikides elundites ning võtavad vastu ärritusi nii sise- kui ka väliskeskkonnast.Retseptorid:

Eksteroretseptor - võtavad vastu ärritusi väliskeskkonnast, nt.nahas, limaskestades, meeleelundites.
Interoretseptor - võtavad vastu erutusi sisekeskkonna keemilise koostise muutuste ja elundite- ning kudedesisese rõhu kohta.
Proprioretseptor - võtavad vastu erutusi lihastest, kõõlustest, sidemetest ja liigesekihnudest

Sünaps -on kontakt kahe neuroni vahel. Sünapsis toimub närviimpulsi ülekanne.
Refleks- vastus signaalile, mis antud läbi kesknärvisüsteemi. Refleksikaar - erutus kulgeb mööda refleksikaart. Refleksikaar - närvisüsteemis talitlevad neuronid seostunult, moodustades refleksikaari. Lihtsaim refleksikaar koosneb kahest neuronist: sensoorse neuroni kaudu suundub erutus elundist ( nahast , lihastest) KNS-s asuvale motoorsele neuronile, mille aksonit mööda antakse impulss elundisse. Selliseid refleksikaari leidub inimese organismis vähe, enamus on 3 või enama neuroniga.
Ganglion - on väljaspool KNS-i paiknev sidekoega ümbritsetud neuronite kogumik.
Hallaine- närviraku kehad (moodustab ajukoore, seljaajus tsentraalselt). Valgeaine – närviraku jätked ( müelliinkestaga) peaaju sisemuses, seljaajus perifeerselt.
Sünapsi joonis
Refelksikaare joonis
56. Seljaaju paiknemine , mõõtmed. Seljaajusegmendi mõiste, arv, jagunemine: Seljaaju on sagitaalsuunaliselt lamendunud väätjas moodustis , mis asetseb lülisambakanalis. Tema läbimõõt on ligi 1cm ja pikkus 45cm, Kraniaalselt läheb seljaaju üle piklikajuks, kaudselt lõpeb 1-2. Nimmelüli kõrgusel tervikuna . Pärst seljaajust väljumist liituvad selgmine ja kõhtmine juur vastavate lülivaheliste mulkude prk.-s seljaajunärviks e. spinaalnärviks. Seljaajusegmendiks nim. seljaaju osa , millest väljub paar selgmisi ja kõhtmisi juuri. Seljaaju segmente kokku 31: 8 keala-, 12 rinna-, 5 nimme -, 5 ristluusegmenti ja 1 õndrasegment. Igast segmendist väljuvad närvid innnerveerivad teatud kindlaid skeletilihaseid ja nahapiirkondi.Selajaaju hallaine seespool, valgeaine selle ümber.Seljaaju eesarves motoneuronid ja tagasarves kontaktneuronid.
57. Seljaajunärvi moodustumine, väljumine lülisambakanalist: Seljaajunärv moodustub seljaaju kõhtmise ja selgmise juure ühinemisel ja on väga lühike. Väljudes lülidevahemulgu kaudu lülisambakanalist, jaguneb ta kaheks – selgmiseks ja kõhtmiseks haruks. Mõlemad harud on talitluselt seganärvid. Selgmine haru innerveerib peamiselt seljalihaseid, kõhtmised harud koonduvad põimikuteks (kaela, õla, nimme ja ristluu ). Rinnanärvide kõhtmised harud põimikuid ei moodusta, vaid kulgevad roietevahemikes .
!!!58.Seljaaju närvide arv ja jagunemine+joonis: Sejlajaju närve on 31 paari : 8 paari kaela-, 12 paari rinna-, 5 paari nimme-, 5 paari ristluu- ja 1 paar õndranärve.
59.Seljaaju närvide põimikud ja nende innnervatsiooni piirkonnad: a) kaelapõimik - innerveerib kaela ja kukla prk nahka ja lihaseid b) õlavarrepõimik- ülajäsemete inneerveerimine Rinnanärvid- hingamine c) nimmepõimik – innerveeirivad kõhulihaseid, reie ees ja sisekülg , munaditõstur d) ristluupõimik – ( kõige võimsam) innerveerivad vaagnavööde, tuharad, reie taga + säär +jalg nahk ja lihased. e) õndrapõimik- innerveerib õndraluu prk nahka.
60. Ülenevate ja alanevate juhtteede mõiste, nende paiknemine- a) Ülenevad juhtteed e. sensoorsed(sinine)seljaaju valgeaine taga ja külgväätides) antakse edasi impulsid , mis saabuvad seljaajju mööda tundenärve nahast, lihastest jm,peaajju ( ajukoorde) b) Alanevad juhtteed e.
Motoorsed( ainult liigutusteks) antakse edasi peaajust lähtuvad impulsid mööda seljaajunärve lihastele . Paikenvad seljaaju valgeaine ees- ja külgväädis. Jagunevad: Kortikospinaalkulglad( teadlik , tahtlik tegevus) Subkortikaalkulgla( õpitud, automaatne tegevus)
61. Nimeta peaaju osad:

Piklikaju

Tagaaju , koosneb sillast ja väikeajust

Keskaju , millesse kuuluvad ajuvarred ja keskajukatus

Vaheaju, mille moodustab talamus , metatalamus ja hüpotalamus

Suuraju , mis koosneb kahest suuraju poolkerast ja neid ühendavast
mõhnkehast .
!!62. Otsaju osad, mõhnkeha+joonis lk 200- Suuraju e.o otsaju koosneb 2-st suuraju poolkerast ja neid ühendavast mõhnkehast. Poolkerade suuremad vaod on külgvagu, tsentraalvagu ja kiiru-kuklavagu. Nimetatud vaod jaotavad poolkerade selgmise-külgmise pinna neljaks sagaraks: lauba-, kiiru-, oimu- ja kuklasagar. Suuraju pikilõhe põhjas paiknev mõhnkeha kujutab endast paksu valgeaine plaati , mille kiud suunduvad suuraju poolkerade sisemusse ja ühendavad suuraju poolkerasid omavahel.
63. Suurajukoore mõiste ja mõõtmed- Suurajukoor - neuronitest ja neurogliiarakkudest koosnev 1-5mm paksune hallaine kihti suuraju poolkerade pinnal. Suuraju paikneb aju käärudel ja tungib ka vagudesse, pindala täiskasvanul ligikaudu 2200 cm2. Suurajukoores umbes 10-14 miljardit närvirakku, mis paiknevad kuues kihis. Glükoos on ajutoit!
64. Funktsionaalsed väljad ajukoores( sensoorsed, motoorsed)- Mootoorsed väljad (käsklused lähevad lihastesse, nimetatud motoorsetest prk.-dest saavad alguse tahteliste liigutuste sooritamiseks püramidaalteed, mis suunduvad keha vastaspoole lihastesse, st paremast poolkerast antakse eferentsed impulsid keha vasakupoole lihastesse ja vastupidi)- asuvad peamiselt otsmikusagara presentraalkäärus a) presentaalkääru ülemistes osades paikenevad alumiste kehaosade( alajäsemete) b) presentaalkääru alumistes osades ülemiste kehaosade ( näo, kaela, ülajäsemete) tahteliste liigutuste väljad.Ostmikusagaras nn sekundaarsed motoorsed väljad nt. Keskses otsmikukäärus kirjutamisväli ja alumises otsmikukäärus motoorne kõneväli. Sensoorsed väljad (Sensoorsed väljad võtavad vastu ning töötlevad meeleelunditelt saabuvat informatsiooni) Ajukoore sensoorsed väljad asuvad eelkõige posttsentraalkäärus ja paratsentraalsagarikus. Seal paiknevad temperatuuri-, kompimis-, valu-, ning lihas- ja liigestundlikkuse piirkonnad.Alajäsemete sensoorsed väljad on kääru kõige kõrgemas ning ülajäsemete sensoorsed väljad kõige madalamas osas. Kui nimetatud sensoorsed piirkonnad on vigastastatud, ei tunne inimene kompimisel esemeid ära. Nägemispiirkond asub kuklasagara piirkonnas. Nägemispiirkonna lähedal paikneb nägemismälu .Juhul.Aalumises kiirusagarikus paikneb lugemiskeskus. Ülemise oimukääru keskosas paikneb kuulmiskeskus.
65.Peaaju närvid, nende iseloom ja ülesanded-

I peaajunärv ehk haistmisnärv ( sensoorne ) juhib haistmisärritust peaajju. Aksonid suunduvad peaaju hipokambikääru konksu.

II peaajunärv ehk nägemisnärv (sensoorne) juhib nägemisärritust peaajju. Närvikiud kulgevad peaaju kuklasagara koorde - nägemisanalüsaatori tsentraalsesse ossa.

III peaajunärv ehk silmaliigutajanärv (motoorne, sisaldab parasümpaatilisi kiude ). Närvi motoorsed kiud innerveerivad silmamuna liigutavaid lihaseid, parasümpaatilised kiud aga innerveerivad pupilliahendajat ja ripslihast.

IV peaajunärv ehk plokinärv (motoorne) innerveerib silmamuna liigutavat ülemist põikilihast.

V peaajunärv ehk kolmiknärv (seganärv) on kõige suurem peaajunärv. Silmanärv innerveerib laupa, pealae, silmakoopa ja ninaõõne piirkonda. Ülalõuanärv innerveerib põse, ninaõõne ja ülalõua piirkonda ning ülemisi hambaid. Alalõuanärvi motoorsed kiud innerveerivad kõiki mälumislihaseid.

VI peaajunärv ehk eemaldajanärv (motoorne) innerveerib silmamuna lateraalset sirglihast.

VII peaajunärv ehk näonärv (motoorne, sisaldab parasümpaatilisi kiude) innerveerib kõiki näo miimilisi lihaseid ja osaliselt ka kaelalihaseid. Parasümpaatilistest kiududest üks osa innerveerib pisarnääret, teine osa keele ja lõuaalust süljenääret.

VIII peaajunärv ehk esiku -teonärv (sensoorne) juhib kuulmis - ja tasakaaluärritusi pea- ja seljaajju.

IX peaajunärv ehk keeleneelunärv (seganärv, sisaldab parasümpaatilisi kiude) Sensoorne osa innerveerib keele tagaosa limaskesta ja tagab maitsetundlikkuse, motoorne osa innerveerib ainult ühte lihast - tikkeljätkekeeleluulihast, parasümpaatiline osa innerveerib kõrvasüljenääret.

X peaajunärv ehk uitnärv (seganärv, sisaldab põhiliselt parasümpaatilisi kiude) kõhuõõnes annab ta harusid põimikutele, mis innerveerivad magu, peensoolt, jämesoolt, maksa, kõhunääret, põrna, munandeid ja munasarju. Üks sensoorsetest harudest lõpeb retseptoritega aordikaares ja tal on oluline osa vererõhu reguleerimises. Motoorsed kiud innerveerivad neelu , pehmesuulae ja kõri lihaseid. Parasümpaatiline osa innerveerivad südamelihast, kõikide rindkere - ja kõhuõõneelundite silelihaseid ja näärmeid.

XI peaajunärv ehk lisanärv (motoorne) innerveerib rinnaku - rangluu - nibujätke lihast ja trapetslihast.

XII peaajunärv ehk keelealune närv (motoorne) innerveerib keele kõiki lihaseid.
!!!66.Autonoomse ehk vegetatiivse närvisüsteemi mõiste, jagunemine( joonis) :
Autonoomne( Vegetatiivne ) NS kohandab inimese organismi talitlust vastavalt keskkonna muutuvatele tingimustele. Vegetatiivne NS- juhib peamiselt siseelundite tegvust, talitlus ei allu tahtele. Vegetatiivne NS jaguneb topograafiliselt kahte ossa: tsentraalne ( kesknärvisüsteem) ja perifeerne ( piirdenärvisüteem) osa. Innerveeritavate elundite talitlusele jaotatakse vegetatiivne närvisüsteem kaheks: sümpaatiliseks ja parasümpaatiliseks.
67. Sümpaatiline NS:keskused, närvid, innervatsiooni iseloom-Autonoomse NS sümpaatilised keskused paiknevad tuumadena seljaaju hallaine rinna ja nimmeosa segmendis. Sümpaatiline tüvi paikneb mõlemal pool lülisammast ja koosneb omavahel ühendatud ganglionidest. Kummagi poole tüves eristatakse kaela, rinna, nimme, ristluuosa. Igast sümpaatilise tüve ganglionist lähtub hall ühendusharu seljaajunärvile. Nende harude kaudu innerveeritakse kere ja jäsemete veresooni, naha
silelihasrakke ja näärmeid.
68.Parasümpaatiline närvisüsteem: keskused, närvid, innervatsiooni iseloom: Parasümpaatilise NS keskused on ajutüves ja seljaaju koonuses paiknevad tuumad . Närvid: III; VII; IX; X peaajunärv.Perifeersed parasümpaatilised ganglionid paiknevad elundite vahetus läheduses või nende seintes. Innerveeritakse vt. 61
69. Analüsaatori mõiste , nimeta analüsaatori osad , nende ülesanded:
Analüsaator on ühtne funktsionaalne süsteem, mis koosneb kolmest osast.

Retseptoorne osa – vastuvõttev osa

Juhtiv osa - pea- või seljaaju närvi sensoorne osa.

Tsentraalne osa - suuraju poolkerade koore vastav väli.
70.Silmamuna ehitus ja abiseadeldised ( elundid ): Seadeldised:

Silmamuna liigutavad lihased - 6 vöötlihast aitavad liigutada silmamuna ning avada ja sulgeda silma.

Silmalaud+ ripsmed - kaitsevad ja niisutavad silmamuna. Silmakoopa rasvkeha. e silmarasvapadjand( põrutuse puhul toimib amordina)

Kulmud - takistavad laubalt higi silma valgumist.

Pisaraaparaat - siia kuuluvad pisaranäärmed, pisaraviimajuhad, pisarajärv, pisarakanalikesed, pisarakott ja nina-pisarajuha. Pisaranäärmed toodavad pidevalt pisaravedelikku, mis niisutab ja
puhastab silmamuna.
Kollatähn e.
71. Nägemisanalüsaatori osad, info kulg- Nägemisanalüsaator → silma võrkkesta kepikesed ja kolvikesed → nägemisnärv → suuraju poolkerade kuklasagara koore nägemispiirkond
72. Kõrva ehitus: väils, kesk ja sisekõrv:
helikotreema
Esikuastmik
Teojuha
Trummiastmik
73.Kuulmisanalüsaatori osad, info kulg- Sisekõrva retseptoorsed rakud → teonärv ( kuulmisnärv )→ suuraju poolekera oimusagara koor.
74. Tasakaaluanalüsaatori paiknemine, osad, talitluse üldpõhimõte:
Tasakaalu retseptorid paiknevad sisekõrva esikus, võtavad vastu erutusi pea asendi liikumisest.
Tasakaaluretseptorid kotikestes ja ampullides→esiknärv/tasakaalunärv→ väikeaju ja seljaaju motoneuronid
zeleekuppel
Tasakaalunärv
75.Haistmisanalüsaator- Haistmispiirkonna retseptoorsete rakkude tsentraalsed jätked moodustavad haistmisnärvi → suuraju koore hipokambikääru konksu osas.
76. Maitsmisanalüsaator- Maitsmispunga retseptoorne rakk → IX ja VII (vahenärvi kaudu) peaajunärv → suuraju poolkerade koore posttsentraalkääru alaosa.
+UMAMI
1. peaajunärv 7. ja 9 peaajunärv
77.Naha ehitus, kihid , nedmdes paikenvad elundid- Nahk on keha väliskate. Paksus erinevates kehaosades 1-4 mm. Ülesandeks kaitsta keha sisemisi kudesid , osaleb soojusregulatsioonis ja on veredepoo. Nahas moodustub päikesevalguse abil D-vitamiin. Nahas eristatakse 2 põhilist kihti:

Epidermis e. marrasnahk - jaguneb sarvkihiks ja alumisesk kasvukihiks. Sarvkiht koosneb surnud rakkude kihtidest, on tihe ja kõva, kaitseb keemiliste, füüsiliste ja tõvestavate mikroorganismide mõjutuste eest. Kasvukiht koosneb mitmes kihis asetsevatest elusatest rakkudest. Alumised kihid toodavad uusi rakke, mis sisaldavad melaniini (pruun pigment)

Pärisnahk - naha süvakiht , mis sisaldab rohkelt kollageenseid ja elastseid sidekoe kiude, mis annavad nahale tugevuse ja elastsuse. Eristatakse pindmist näsakihti ja alumist võrkkihti. Näsakihis on arvukalt vere ja lümfisooni ning varustatud närvilõpmetega. Võrkkihis asuvad rasu ja higinäärmed, karvade juurde ning nahaaluskude.
Pigmendikiht
78.Nahas paiknevad retseptorid: a) Valuretseptorid - epidermise süvades kihtides ja pärisnaha näsakihis.b) Puuteretseptorid - pärisnaha näsakihis ja naha pindmistes osades. c) Temperatuuri ja puuteärrituse retseptorid - pärisnahas .

.DOCX Laadi alla originaalfail 7 lk · .docx · 10 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2015-03-31 Kuupäev, millal dokument üles laeti

10 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

laurenisabel Õppematerjali autor

Anatoomia

Sarnased õppematerjalid

docx

Anatoomia küsimused 132-187

ANATOOMIA 70-131 132. Regulatsioonimehhanismide üldskeem, iseloomustus: Regulatsioonimehhanismid / neuraalne regulatsioon humoraalne regulatsioon / närviregulatsioon hormooniregulatsioon / närviimpulss (teostab närvisüsteem) vere keemiline koostis Nii närviimpulss kui ka hormoonid mõjutavad teineteist. 133. Sisesekretoorse näärme ja hormooni mõiste: a) Sisesekretoorne nääre - nende ülesandeks on produtseerida bioloogiliselt aktiivseid aineid - hormoone. Sisesekretoorsetel näärmetel puu

Bioloogia

docx

Anatoomia III töö, küsimused 132-187

Regulatsioonimehhanismid: 132. Regulatsioonimehhanismide üldskeem, iseloomustus: Regulatsioonimehhanismid jagunevad 2-ks: neuraalne (e. Närviregulatsioon toimub närvimpulsside abil, kiire, mõjutab tugevasti hormoonide teket) ja humoraalne (toimub vere koostise abil, hormoonide ja laktaadi, aeglane, pikem protsess). 133. sisesekretoorse näärme ja hormooni mõiste: hormoonid on keemilised informatsiooni kandjad, mis produtseeritakse spetsiaalsetes rakkudes ning jõudes sihtelunditesse, mõjutavad nende talitlust. SSN nääre, mis toodab hormooni. 134. Nimeta sisesekretoorsed näärmed, nende paiknemine inimese organismis: a) Epifüüs ehk käbikeha vaheaju põhjas b) Hüpofüüs ehk ajuripats hüpofüüsi augus c) Kilpnääre kaela eespinnal d) Harknääre rinnaku taga e) Kõhunääre e pankreas kõhunäärme piirkonnas f) Neerupealised neerude kohal rasvkoes g) Sugunäärmete osa naistel k?

Anatoomia

docx

Anatoomia konspekt

46. Regulatsioonimehhanismide üldskeem, iseloomustus. RM jagunevad: Humoraalne ja neuraalne. Humoraalne mõjutajaks on hormoonid, aeglasem toime, pikemaajalisem mõju, möödub pikemaajalisemalt. Neuraalne neuronisõnast tulenev(neuron on närvirakk), põhimõjutaja on närviimpulss, kiirem toime, lühiajaline mõju. Hormoonisüsteem mõjutab närvisüsteemi ja vastupidi. Kaks süsteemi on omavahel tihedalt seotud(nt kilpnäärme tootmine stimuleerib närviimpulsse). 47. Sisesekretoorse näärme ja hormooni mõiste. Sisesekretoorsetel näärmetel(endokriinnäärmetel) puuduvad viimajuhad, produtseeritavad hormoonid saadetakse otse elundit ümbritsevatesse rohketesse verekapillaaridesse. Endokriinnäärmete ülesandeks on produtseerida hormoone, mis on bioloogiliselt aktiivsed ained. Näärmed reguleerivad elundite või elundkondade ainevahetust. 48. Nimeta sisesekretoosed näärmed, nende paiknemine kehas. Sisesekretoorsete näärmete hulka kuuluvad ajuripats ehk hüpofüüs, k?

Anatoomia

doc

Anatoomia (regulatsioonimehhanismid , närvisüsteem, meeleelundid)

Tallinn Regulatsioonimehhanismid: 99. Regulatsioonimehhanismide üldskeem, iseloomustus: regulatsioonimehhanismid koosnevad kahest poolest: neruaalne ja humoraalne pool. Neuraalne regulatsioon toimub läbi närviimpulsi ja seda protsessi viib läbi närvisüsteem tervikuna. Humoraalne regulatsioon toimub aga läbi vere keemilise koostise, hormoonide ning laktaadi. Viimane määrab kehalise aktiivsuse. Neuraalne regulatsioon toimub ülikiiresti, suisa momentaanselt ning mõjutab tugevasti hormoonide teket. Hormoonide tase omakorda mõjutab närvisüsteemi. Humoraalne regulatsioon toimub aga aeglaselt, kuid toimuv muutus on suhteliselt stabiilne. 100. Hormooni ja sisesekretoorse näärme mõiste: hormoonid on keemilised informatsiooni kandjad, mis produtseeritakse spetsiaalsetes rakkudes ning jõudes sihtelunditesse, mõjutavad nende talitlust. Sisesekretoorne nääre ehk endokriinnääre neil puuduvad v

Anatoomia

doc

Regulatsioonimehhanismid anatoomias

1. Regulatsioonimehhanismide üldskeem, iseloomustus Regulatsioonimehhanismid jagunevad 2-ks: neuraalne (toimub läbi närvimpulsside, kiire) ja humoraalne (toimub läbi vere keemilise koostise, hormoonide ja laktaadi, aeglane). 2. Sisesekretoorse näärme ja hormooni mõiste SSN nääre, mis toodab hormooni (eriti pankreas) Hormoon bioloogiliselt aktiivne aine, mis mõjutab ainevahetust 3. Nimetage SSN-d ja nende paiknemine kehas a) Epifüüs ehk käbikeha vaheaju põhjas b) Hüpofüüs ehk ajuripats hüpofüüsi augus c) Kilpnääre kaela eespinnal d) Kõrvalkilpnäärmed kilpnäärme vasakul ja parema sagara tagapinnal e) Harkelund rinnaku taga f) Kõhunäärme ehk pankrease SS saared kõhunäärme piirkonnas g) Neerupealised neerude kohal rasvkoes h) Sugunäärmete endokriinne osa naistel kõhuõõnes, meestel munandikotis 4. Närvisüsteemi ülesanded ja jaotus Ülesanded: reguleeri

Anatoomia

docx

Kordamisküsimused närvisüsteemi kohta

1. Mis on närvisüsteemi üldine ülesanne? Reguleerib kogu organismi tegevust. Annab käsklusi kõikidele elunditele ja võtab vastu infot nii sise- kui ka väliskeskkonnas. (Reguleerib kõikide elundite tööd ja koordineerib erinevate elundkondade talitlust, kohandades seda pidevalt muutuvate tingimustele, mille inimene viibib) 2. Kust saab närvisüsteem informatsiooni? Nii sise- kui väliskeskkonnast (Närvi impulsside kaudu e. retseptorid) 3. Millisteks osadeks jaotatakse närvisüsteem (NS)? Somaatiline ja autonoomne e. vegetatiivne (tahtele alluv ja tahtele mitte alluv) 4. Millisteks osadeks jaotatakse somaatiline NS? Kesknärvisüsteem ja piirdenärvisüsteem 5. Millisteks osadeks jaotatakse vegetatiivne (autonoomne) NS? Sümpaatiline ja parasümpaatiline 6. Nimeta 3 erinevat neuroni tüüpi (liiki)! Unipolar, bipolar, pseudounipolar ja multipolaarsed 7. Nimeta 3 erinevat närviraku o

Inimese anatoomia

pdf

AP, lihased, närvisüsteem

1/6 Somaatiline NS (KeskNS-seljaaju-peaaju; PiirdeNS-peaajunärvid-seljaajunärvid) 1. millisteks osadeks jaotatakse närvisüsteem (NS)? Autonoomne ehk vegetatiivneNS(Sümpaatiline NS -tsentraalne osa-perifeerne osa; Parasümpaatiline NS slaid 2, Anat - NS 8.1 lk 180 NS-tsentraalne osa-perifeerne osa) 2. millisteks osadeks jaotatakse somaatiline NS? Kesknärvisüsteem / Piirdenärvisüsteem NS slaid 2, 3, 4 3. millisteks osadeks jaotatakse vegetatiivne NS e Sümpaatiline / Parasümpaatiline NS slaid 2, alates 114 autonoomne NS? 4. nimeta 3 erinevat neuroni tüü

Anatoomia ja füsioloogia

doc

Anatoomia KOGU konspekt

1. kude- ühesuguse päritolu, ehituse ja talitlusega rakkude ning nende poolt produtseeritud rakuvaheaine kogum 2. 3. Kudede põhirühmad ja iseloomustus-  epiteelkude- katab keha v elundi välispinda vooderdab kehaõõsi seestpoolt koosneb rakkudest, rakuvaheainet minimaalselt kiire regeneratsioonivõime(haavade parandamine)  side- e tugikude- suur rakuvaheaine sisaldus 1. veri 2. lümf 3. retikulaarne- luuüdis, lümfisõlmedes, põrnas 4. rasvkude- nahaaluskoes, rasvikutes 5. kohev sidekude- ümbritseb veresooni ja närve, asub lihaskiudude vahel, seostab elundeid omavahel 6. tihe sidekude- kõõlused, sidemed, fastsiad, naha võrkkiht 7. kõhrkude- kõrvalestades 8. luukude- skelett  lihaskude- kokkutõmbevõime e lihaskontraktsioon 1. silelihaskude- siseelundite seintes,

Bioloogia

Rohkem sarnaseid