Värvid rahustavad rohelised, ärritavad punased. Televiisor tekkiv röntgenkiirgus on tänapäeva telerites küll ohutu kuid pidev liikuv pilt väsitab silmi. Sport ohtlikumad on raskejõustik ja põrutused Õhu puhtus Suitsune ja tolmune õhk kahjustab silmi. KUULMINE Kõrvad koosnevad kolmest osast: Väliskõrv Sisekõrv Keskkõrv Väliskõrva kaitseb kõrvavaik takistab mikroobide ja tolmu sattumist kõrva sisemistesse osadesse. Kuulmekäigu lõpus on õhuke pingul nahk trummikile, mis kaitseb keskkõrva külma ja mikroobide eest. Keskkõrv- õhuga täidetud õõs, kus paiknevad kolm väikest luud, mida nimetatakse kuulmeluukesteks. Keskkõrv ühenduses välisõhuga kuulmetõri abil, mis avaneb neelu. Kuulmetõri ülesandeks on hoida õhurõhk mõlemal pool trummikilet ühesugusena. Sisekõrva ühes õõnes on kuulmiselund ja teises õõnes tasakaaluelund. Kuidas heli meieni jõuab:
KÕRV ja KUULMINE Kõrva ehitus Inimese kuulmis- ja tasakaaluelundiks on kõrvad. Kõrvad koosnevad kolmest osast: Väliskõrv Sisekõrv asuvad hästi kaitstult koljus Keskkõrv Väliskõrva kaitseb kõrvavaik takistab mikroobide ja tolmu sattumist kõrva sisemistesse osadesse. Väliskõrv Kõrvalesta ülesandeks on püüda helisid ja suunata need kuulmekäiku. Kuulmekäigu lõpus on õhuke pingul nahk trummikile, mis kaitseb keskkõrva külma ja mikroobide eest. Kõrvalihased inimesel on jäänukelund ehk rudiment. 1997 Dr Jay Vacanti siirdas hiirele inimese kõhrkoe rakke ja kasvatas hiire seljas kõrva. Keskkõrv Õhuga täitetud õõs, kus paiknevad kolm väikest luud, mida nimetatakse kuulmeluukesteks. Kuulmeluukesed Kuulmeluukeste ülesandeks on trummikilelt saadud heli võimendamine ja edasiandmine sisekõrva.
Inimese kõrv koosneb kolmest osast : väliskõrv, sisekõrv, keskkõrv. Väliskõrva kaitseb kõrvavaik takistab mikroobide ja tolmu sattumist kõrva sisemistesse osadesse. Ehitus Väliskõrva moodustavad : kõrvalest - ülesandeks on püüda kõrvalest helisid ja suunata need kuulmekäiku, väline kuulmekäik, Väliskõrva eraldab keskkõrvast trummikile. Helid liiguvad mööda välist kuulmekäiku trummikilele, mis hakkab võnkuma. Sealt kanduvad helivõnked edasi keskkõrva. Kuulmekäigu lõpus on õhuke pingul nahk trummikile, mis kaitseb keskkõrva külma ja mikroobide eest. Keskkõrv on õhuga täidetud õõs. Seal on kolm kuulmeluukest, mis võimendavad kuulmeluukest helivõnkeid ja edastavad need sisekõrva. Kuulmetõri ülesandeks on hoida õhurõhk mõlemal pool trummikilet ühesugusena. Sisekõrv koosneb kahest osast- tigu kindlustab heliaistingu, poolringkanalid tasakaalutunnetuse.
KÕRV Marite Kõrv on inimesel nii kuulmis kui ka tasakaaluelund. Millistest osadest koosneb kõrv? Väliskõrvast Keskkõrvast Sisekõrvast Väliskõrv koosneb... Kõrvalestast Välisest kuulmekäigust Milleks on vaja trummikile? Trummikile kaitseb keskkõrva külma ja mikroobide eest, olles vaheseinaks kuulmekäigu ja keskkõrva trummiõõne vahel. Keskõrv koosneb... Trummiõõnest (väikesed kuulmeluud: vasar, alasi ja jalus) Kuulmetõrist Kolme kuulmeluukese tähtsus... Keskkõrvas olevad kolm kuulmeluukest võimendavad helivõnkeid ja edastavad need sisekõrva. Sisekõrvas paiknevad... Kaks kotikujulist moodustist Tigu Kolm poolringkanalit Millised ülesanded on sisekõrva osadel? Üks osa kindlustab heliaistingu
Sisekõrv – sisekõrvas on ühendatud tasakaaluorgan ja kuulmisorgan. Kuulmissüsteemi nimetatakse teoks, siin toimub helihelivõngete muundamine närviimpulssideks. Kuulmisnärvi mööda liiguvad närviimpulsid peaajus oimusagarani, kus asub kuulmiskeskus. Kuulmisanalüsaator koosneb: 1. Väliskõrvast 2. Keskkõrvast 3. Sisekõrvast 4. Peaajus olevatest juhteteedest ja peaajukoores (oimusagaras) asuvast kuulmiskeskusest. Helilained kanduvad kõrvalesta ja välise kuulmekäigu kaudu trummikilele, mis hakkab võnkuma. Keskkõrvas olevad kuulmeluukesed suunavad helivõnked sisekõrva, kus karvarakkude abil tekitatakse närviimpulsid, mis liiguvad kuulmisnärvi kaudu ajutüvesse ja edasi juhteteede abil oimusagara kuulmiskeskusesse. Nii kuuleme helisid ja kõnet. Kuulmiselundiks on kõrv, millel eristatakse: väliskõrva, keskkõrva, sisekõrva. Väliskõrv koosneb kõrvalestast ja oimuluuse minevast kuulmekäigust. Kuulmekäigu pikkuseks on umbes 3 cm
liiguvad peaajju. Peaajus teahkse lõhn kindlaks. 7. Keel koosneb keelenäsadest ja maitsmispungadest. 8. Süljes lahustunud aineosakesed satuvad maitsmispunga sisse. Maitsmispungas puutuvad aineosakesed kokku tunderakkudega. Tekivad närviimpulsid. Närviimpulsid kanduvad mööda maitsmisnärve ajukoorde. Ajukoore vastavas piirkonnas impulsid analüüsitakse ning maitsed eristatakse. 9. Kuulmist kahjustavad müra, kõrvaosade vigastused, kuulmekäigu ummistumine, viirushaigused ning ravimid. Tasakaalu kahjustavad sisekõrva kahjustused(traumad, põletikud, kasvajad jne). Maitsmist kahjustavad nohu, suitsetamine, vananemine. Haistmist kahjustavad nohu, vananemine.
3.Miks on vaja reguleerida õhurõhku välis- ja keskkõrva vahel? Õhurõhu järsk muutus välis- ja keskkõrva vahel võib kahjustada õrna trummikilet. Selle tagajärjel võivad tekkida haigused ja põletikud. 4.Milliseid helisid inimene kuuleb? Inimene tajub, kas heli on kõrge või madal, tugev või nõrk. Normaalse kuulmisega inimene eristab helisid, mille sagedus on 20-20 000 võnget sekundis (hertsi) 5.Kuulmishäireid võib põhjustada: kõrvaosade vigastused, kuulmekäigu ummistumine, mitmesugused viirus- ja bakterihaigused, tugev müra ning isegi osa ravimeid. 6.Kuidas säilitab inimene tasakaalu? Tänu tasakaaluelundile, mis paikneb sisekõrvas suudame tasakaalu hoida. 7.Mis põhjusel võib mõne noore kuulmine olla viletsam kui tema vanemate oma? Valju muusika ja müra ning kõrvaklappide pideva vale kasutamise tõttu. 8.Kuidas me tunneme lõhnu? Aineosakesed satuvad ninaõõne haistmispiirkonda, milles on hulgaliselt haistmisrakke.
näärmed, pisaranääre 2. Chorda tympani (ümberlülitus ganglion submandibulares) maitsetundlikkus keele eesmiselt 2/3, eesmised keelenäärmed, gl sublingualis, gl submandibularis 3. N stapedius m stapedius (halvatuse korral kuulmisvõime teravnemine, kuna heliülekande summutussüsteem on häiritud). 4. Lõppharud innerveerivad miimilisi lihaseid · N auricularis post m auricularis post, m occipitalis, aferentsed kiud välise kuulmekäigu, kõrvalesta ja kõrvataguse naha innerveerimiseks · Ramus digastricus m digastricuse tagumine kõht, m stylohyoideus · Näoharud moodustavad plexus parotideuse a. Ülemine tüvi rr temporales, zygomatici, buccales supm frontalis, kõrva ja silmaümbruse, ülehuule ja põsepk ülaosa lihased b. Alumine tüvi rr buccales inf, r marginalis mandibulae et collipõsepiirkonna alaosa,
Tooge näiteid erinevatest tajumodaalsustest. 8. Kirjeldage välis-, kesk- ja sisekõrva ehitust ja helilainete ülekandemehhanisme. Kuidas toimub helikõrguste eristamine sisekõrvas? Mis mehhanismid aitavad heliallika asukohta tuvastada? Kuidas seletada nähtust, kui lennukis või kõrgel mägedes lähevad kõrvad ,,lukku" ning võib tunda ka valu? Väliskõrv koosneb kõrvalestast ja oimuluuse minevast kuulmekäigust. Kuulmekäigu pikkuseks on umbes 3 cm. Seal paiknevad kõrvavaigunäärmed ja vahel ka karvad . Kuulmekäigu lõpus on õhuke pingul nahk - trummikile. Kuulmekäiku sattunud helid panevad trummikile võnkuma. Trummikile ülesandeks on anda võnkumine edasi keskkõrvas asuvatele kuulmeluukestele (alasi, vasar, jalus).
Kuulmisanalüsaator koosneb: 1. Väliskõrvast 2. Keskkõrvast 3. Sisekõrvast 4. Peaajus olevatest juhteteedest ja peaajukoores (oimusagaras) asuvast kuulmiskeskusest. Helilained kanduvad kõrvalesta ja välise kuulmekäigu kaudu trummikilele, mis hakkab võnkuma. Keskkõrvas olevad kuulmeluukesed suunavad helivõnked sisekõrva, kus karvarakkude abil tekitatakse närviimpulsid, mis liiguvad kuulmisnärvi kaudu ajutüvesse ja edasi juhteteede abil oimusagara kuulmiskeskusesse. Nii kuuleme helisid ja kõnet. Kuulmiselundiks on kõrv, millel eristatakse: väliskõrva, keskkõrva, sisekõrva.Väliskõrv koosneb kõrvalestast ja oimuluuse minevast kuulmekäigust. Kuulmekäigu pikkuseks on umbes 3 cm
Mis vahemikus? Iga heli tekitab erinevat võnkumist, mistõttu eristame kõrget, madalat, tugev või nõrk. Inimene eristab helisid, mille sagedus on 20-20000 võnget sekundis ehk hertsi. Kõige paremini kuuleme 1000-5000 hertsi helisid, sest see on inimese hääle sagedus. 10)Mis põhjustab kuulmishäireid? Mis tasemest on müra ohtlik? Milline muutus toimub, kui inimesel on kuulmislangus? Kuulmishäireid põhjustavad kõrvaosade vigastused, kuulmekäigu ummistamine, viirused ja bakterhaigused, tugev müra ja ka ravimid. Müra on ohtlik alates 85 detsibellist kuid ka pikalt müra sees olles, liiga valjult muusikat kuulates. Kuulmislangus on siis, kui müra kahjustab sisekõrvas olevaid kuulmisrakkude karvakesi, see on pöördumatu tegevus sest karvakesed ei kasva tagasi. 11)Silma ehitus ja osade ülesanded. Mis on kepikesed ja kolvikesed ja nende ülesanne? Kepikesed on võrkkestas asuvad valgustundlikud retseptorid,
4.Lugemisel ja kirjutamisel tuleb kasutada valgust ja vaadata teksti 25-30 cm kauguselt. Lisaks tee iga 45 min järel paus 5-10 minutit. 5.Arvutiga töötades pilguta silmi, et silmamunad ei kuivaks või kasuta"kunstpisaraid" 6.Kui märkad nägemise halvenemist pöördu arsti poole. 5.Väliskõrv-koosneb kõrvalestast, välimisest kuulmekäigust, mis lõppeb trummikilega.Kõrvalest on vajalik halilainete püüdmiseks.Kõrvalesta kurrud võimaldavad ilma moonutusteta helisid tajuda. Välimise kuulmekäigu alguses asuvad karvad-takistavad tolmu minekut sügavamale. Välimises kuulmekäigus asuvad ka vaigu näärmed,mis toodavad kõrva vaiku mikroobide surmamiseks. Trummikile on õhuke kele kuulme käigu lõpus, mis peab võnkuma helilainete rütmis. Keskkõrv-koosneb keskkõrva õõnest,kolmest kuulmeluukeses, kuulmetõrist.Kuulmeluud on inimese kõigeväiksemad luud(vasar,alasi ja jalus), mis kannavad trummikile võnkumise edasi veidi võimendatult sisekõrva
Bioloogia kontrolltöö MEELEELUNDID Kuulmine kõrvad Tigu > kuulmisnärvid > peaaju kuulmiskeskus VÄLISKÕRV ülesanne: püüda helilaineid ja koondada need kuulmekäiku *väliskõrva moodustavad kõhrest ja nahast koosnev kõrvalest ning väline kuulmekäik. *ehitus: väline kuulmekäik, mis lõpeb trummikilega(kaitseb keskkõrva külma ja mikroobide eest), mis on vaheseinaks kuulmekäigu ja keskkõrva trummiõõne vahel. KESKKÕRV ülesanne: edastab helivõnkeid *selle moodustab õhuga täidetud õõs trummiõõs milles on üksteisega seotud kuulmeluukesed: vasar(trummikilega kokku kasvanud, ühenduses alasiga), alasi(seotud jalusega) ja jalus(toetub esikuakent katvale membraanile, mille taga algab sisekõrv). Kuulmeluukeste ülesanne: anda edasi trummikile võnkumised sisekõrva, võimendades samal ajal nende tugevust.
Bioloogia kontrolltöö MEELEELUNDID Kuulmine kõrvad Tigu > kuulmisnärvid > peaaju kuulmiskeskus VÄLISKÕRV ülesanne: püüda helilaineid ja koondada need kuulmekäiku *väliskõrva moodustavad kõhrest ja nahast koosnev kõrvalest ning väline kuulmekäik. *ehitus: väline kuulmekäik, mis lõpeb trummikilega(kaitseb keskkõrva külma ja mikroobide eest), mis on vaheseinaks kuulmekäigu ja keskkõrva trummiõõne vahel. KESKKÕRV ülesanne: edastab helivõnkeid *selle moodustab õhuga täidetud õõs trummiõõs milles on üksteisega seotud kuulmeluukesed: vasar(trummikilega kokku kasvanud, ühenduses alasiga), alasi(seotud jalusega) ja jalus(toetub esikuakent katvale membraanile, mille taga algab sisekõrv). Kuulmeluukeste ülesanne: anda edasi trummikile võnkumised sisekõrva, võimendades samal ajal nende tugevust.
(kiilluu -, otsmiku - ja ülalõuaurge ning sõelluurakud), alumisse ninakäiku avaneb nina pisarakanal. Paksu veresoonerikka limaskestaga ninaõõne ülesanne on sissehingatava õhu haistmine, soojendamine, niisutamine ja puhastamine. 2. Kõrva anatoomia ja füsioloogia Kuulmisanalüsaator koosneb: 1. Väliskõrvast 2. Keskkõrvast 3. Sisekõrvast 4. Peaajus olevatest juhteteedest ja peaajukoores (oimusagaras) asuvast kuulmiskeskusest. Helilained kanduvad kõrvalesta ja välise kuulmekäigu kaudu trummikilele, mis hakkab võnkuma. Keskkõrvas olevad kuulmeluukesed suunavad helivõnked sisekõrva, kus karvarakkude abil tekitatakse närviimpulsid, mis liiguvad kuulmisnärvi kaudu ajutüvesse ja edasi juhteteede abil oimusagara kuulmiskeskusesse. Nii kuuleme helisid ja kõnet. Kuulmiselundiks on kõrv, millel eristatakse: väliskõrva, keskkõrva, sisekõrva. Väliskõrv koosneb kõrvalestast ja oimuluuse minevast kuulmekäigust. Kuulmekäigu pikkuseks on umbes 3 cm
Pole ravitav. Uuritakse spetsiaalsete värvustabelite abil. Kaugelenägevus: silm näeb kaugele hästi, lähedale halvasti. Peab kandma kumerate e +klaasidega prille. Lühinägevus: silm näeb lähedale hästi, kaugele halvasti. Peab kandma nõgusate e -klaasidega prille. Kõrva ehitus: välis-, kesk- &sisekõrv. Väliskõrv: väline kuulmekäik(veidi kõver, u 2,5 cm toru, lõpeb õhukese pingul naha e trummikilega), kõrvalest(nahk+kõhr), trummikile(õhuke pingul nahk, paikneb kuulmekäigu&keskkõrva trummiõõne vahel. Kaitseb keskkõrva külma&mikroobide eest), kõrvavaigunäärmed(eritavad kõrvavaiku, et mikroobid&tolm ei satuks kõrva). Keskkõrv: õhuga täidetud õõs-trummiõõs, milles 3 kuulmeluud: vasar(trummikilega koos, ühendatud alasiga), alasi(seotud jalusega), jalus(pisim, 3mm. Selle tagant hakkab sisekõrv), kuulmetõri(3-4cm, algab keskkõrvast. Avaneb neelu, selle kaudu keskkõrv ühenduses välisõhuga, et ühtlustada trummiõõne rõhk välisõhu rõhuga
püüab helilaineid ja koondab need kuulmekäiku. Inimese kõrvalesta lihased on evolutsiooni käigus taandarenenud ja seetõttu ei saa inimene oma kõrvalesti heliallika suunas pöörata. Kui keegi räägib kõrvade liigutamisest, siis mõeldakse hoopis kõrvalestade liikumist koos peanahaga. Väliskõrv Väline kuulmekäik on veidi kõver, umbes 2,5 cm pikkune toru, mis lõpeb õhukese pingul naha ehk trummikilega. Trummikile kaitseb keskkõrva külma ja mikroobide eest, olles vaheseinaks kuulmekäigu ja keskkõrva trummiõõne vahel. Helid jõuavad kuulmekäiku pidi trummikilele ja panevad selle võnkuma. Trummikilelt levivad helilained edasi keskkõrva. Välises kuulmekäigus on kõrvavaigunäärmed, mis eritavad kõrvavaiku. Kõrvavaik takistab mikroobide ja tolmu sattumist kõrva sisemistesse osadesse. Näärmerakkude liigtalitluse korral kuhjub vaik kuulmekäiku ja ummistab selle, eriti kui kuulmekäik on liiga kitsas. Tekkinud vaigukork takistab helide levikut ja kuulmine nõrgeneb
sisemistesse osadesse. Näärmerakkude liigtalitluse korral kuhjub vaik kuulmekäiku ja ummistab selle, eriti kui kuulmekäik on liiga kitsas. Tekkinud vaigukork takistab helide levikut ja kuulmine nõrgeneb. Ka vee sattumisel kuulmekäiku võib kuulmine halveneda, sest vee mõjul kõrvavaik paisub. Helid jõuavad kuulmekäiku pidi trummikilele ja panevad selle võnkuma. Trummikilelt levivad helilained edasi keskkõrva.Trummikile on vaheseinaks kuulmekäigu ja keskkõrva trummiõõne vahel. Keskkõrv Keskkõrva moodustab trummiõõs, milles on kolm kuulmeluukest- vasar, alasi ja jalus. Jalus on pisim luu inimkehas, see on umbes 3 mm pikk.Keskkõrv on vooderdatud limaskestaga.Vasar on trummikilega kokku kasvanud ning on ühendatud keskmise kuulmeluuga- alasiga. Kuulmeluukesed annavad trummikile võnkumised edasi sisekõrva, võimendades samal ajal nende tugevust
Nägemisnärv juhib närviimpulsid ajju. Aju keerab pildi õiget pidi. 3.KÕRV Kõrv on meeleelund, mille kaudu inimene kuuleb. (LISA 3) Samuti paiknevad kõrvas tasakaaluelundid. Kõrvast saab aju teateid selle kohta, kas keha on tasakaalus või mitte. 1. Väliskõrva moodustavad kõrvalest, mille ülesanne püüda helisid ja suunata need kuulmekäiku, ja välisest kuulmekäigust, mille eraldab keskkõrvast trummikile. 2. Trummikile on kuulmekäigu lõpus õhuke pingule tõmmatud nahk, mis kaitseb keskkõrva külma ja kahjulike mikroobide eest. 3. Kuulmetõri ülesandeks on hoida õhurõhk mõlemal pool trummikilet ühesugusena. 4. Keskkõrv on õhuga täidetud õõs kus on kolm kuulmeluukest vasar, alasi, jalus mille ülesanne on helivõngete võimendamine. 5. Sisekõrv koosneb kahest osast: 1. Teost mis on jaotatud kaheks osaks ja täidetud vedelikuga. Teo ülesanne
inferiori, millest lähtuvad rr. dentales inferiores ja rr. gingivales inferiores (alumised hambad ja igemed) c) N. mentalis: väljub alalõuakanalist foramen mentale kaudu, innerveerib alalõua ja lõuatsi nahka 2. N. auriculotemporalis (lateraalne haru-peamiselt nahk): kahe juurena kaarjalt välja ( põske) ja üles välise kuulmekäigu poole a) Rr. parotidei glandula parotideale b) Harud kõrvalesta eesmise osa nahale, välisele kuulmekäigule, trummikilele, alalõualiigesele. c) Rr. temporales superficiales: oimupiirkonna nahale 3. N. lingualis (mediaalne haru-peamiselt limaskestad): kulgeb tiiblihaste vahel ja m. hyoglossuse välispinnal limaskesta all ettepoole a) N. sublingualis: eraldub gl
lõppharud levivad kolmes suunas. · N auricularis posterior suundub taha, innerveerib m auricularis posterior'i ja m occipitalis't , sisaldab üsa kiude välise kuulmekäigu, 4 kõrvalesta, kõrvataguse naha innerveerimiseks. · R digasticus suundub alla, innerveerib m
vastaspalistuse ees on süvik, mille põhjas saab alguse välimine kuulmekäik. Süviku ees paikneb tugev kühm - kõrvalestanukk e. traagus ja selle vastu jääb vastasnukk. Nuki ja vastasnuki vahele jääb nukkidevaheline sälk. Väliskuulmekäik on veidi kõverdunud luuline kanal (pikkus ~2,5 - 3,5 cm). Ta jaguneb kõhreliseks osaks (1/3) ja luuliseks osaks (2/3), mis moodustavad teatava nurga. Kuulmekäiku saab kergesti sirgeks muuta, tõmmates kõrvalesta üles- ja tahapoole. Välimise kuulmekäigu nahas on erilised näärmed, mis nõristavad kollase värvusega vaigutaolist sekreeti (nn. kõrvavaik). Välimist kuulmekäiku eraldab keskkõrvast õhuke ovaalne läbikumenduv hallika värvusega leste - trummikile ( membrana tympani ). Väljastpoolt on ta kaetud epidermisega, seestpoolt limaskestaga. Trummikile välispinna keskel on süvik - nn. trummi- kilenaba. Seespool kinnitub sellele kohale vasara pide. 2
(kiilluu -, otsmiku - ja ülalõuaurge ning sõelluurakud), alumisse ninakäiku avaneb nina pisarakanal. Paksu veresoonerikka limaskestaga ninaõõne ülesanne on sissehingatava õhu haistmine, soojendamine, niisutamine ja puhastamine. 2. Kõrva anatoomia ja füsioloogia Kuulmisanalüsaator koosneb: 1. Väliskõrvast 2. Keskkõrvast 3. Sisekõrvast 4. Peaajus olevatest juhteteedest ja peaajukoores (oimusagaras) asuvast kuulmiskeskusest. Helilained kanduvad kõrvalesta ja välise kuulmekäigu kaudu trummikilele, mis hakkab võnkuma. Keskkõrvas olevad kuulmeluukesed suunavad helivõnked sisekõrva, kus karvarakkude abil tekitatakse närviimpulsid, mis liiguvad kuulmisnärvi kaudu ajutüvesse ja edasi juhteteede abil oimusagara kuulmiskeskusesse. Nii kuuleme helisid ja kõnet. Kuulmiselundiks on kõrv, millel eristatakse: väliskõrva, keskkõrva,
sünteesib vajalikke ühendeid. Vajalikud B-rühma vitamiinid ja C-vitamiin.Kõrvad on nii kuulmis kui ka tasakaaluelnuditeks. Kõrv koosneb välis,kesk ja sisekõrvast. Kesk-sise omad on hästi kaitstult kolju sees, silmadest all ja tagapool. Väliskõrva moodustavad kõhrest ja nahast koosnev kõrvalest ja väline kuulmekäik.Väliine kuulmekäik on veidi kõver, u 2,5 cm pikkune toru, lõpeb trummikilega. Trummikile kaitseb keskkõrva külma ja mikroobide eest, olles vaheseinaks kuulmekäigu ja keskkõrva trummiõõne vahel. Helid jõuvad kuulmekäiku pidi trummikilele ja panevad selle võnkuma. Trumikilelt levivad helilained edasi keskkõrva.Keskkõrva moodustab õhuga täiedetud väike õs- trummiõõs, milles on kolm üksteisega seotud kuulmeluukest. Need on inimese kõige väiksemad luud : vasar,alasi,jalus. Jalus on pisim luu inimkehas, u 3mm pikk.Vasar on trummikilega kokku kasvanud ja ühendatud keskmise kuulmeluuga-alasiga
Keskkõrv 0 Õhuga täitetud õõs, kus paiknevad kolm väikest luud, mida nimetatakse kuulmeluukesteks. Kuulmeluukesed annavad trummikile võnkumised edasi sisekõrva, võimendades samal ajal nende tugevust. Sisekõrv Sisekõrv paikneb kolju sees ning koosneb kahest eraldi osast. Sisekõrva kuulmiselund on tigu- teokujuline luustunud spiraal. Kuulmine Inimese kõrva sisenevad kuulmekäigu kaudu helilained need panevad trummikile võnkuma kuulmeluukesed võtavad võnked vastu võimendavad need ning annavad edasi teole - teo sisemuses oleva vedeliku võnked panevad võnkuma sealsed membraanid - need omakorda kuulmisrakkude kiud - helivõnked muutuvad närviimpulssideks - kuulmisnärvi vahendusel liiguvad aju kuulmiskeskusesse. Helilained Häälekõrgus ehk helilainete võnkesagedus mõõdetakse hertsides (Hz). Helina tajub inimene
Munandid. 63) Nimeta sisemised ja välimised suguelundid. Sisemised: Munandid Munandimanused Seemnejuhad Seemnepõiekesed Eesnääre Seemneväät Sugutisibulanääre Välimised: Suguti ehk peenis Munandikott 64) Nimeta meeleelundid. Nägemiselundid, kuulmiselundid, haistmiselundid, maitsmiselundid, tasakaaluelundid, kompimiselundid. 65) Kirjelda kuulmise protsessi. Kuulmekäigu kaudu sisenevad helilained. Trummikile hakkab võnkuma, kuulmeluukesed võtavad võnked vastu- võimendavad need ning annavad edasi teole. Teo sisemuses oleva vedeliku võnked panevad võnkuma sealsed membraanid, need omakorda kuulmisrakkude kiud. Helivõnked muutuvad närviimpulssideks, kuulmisnärvi vahendusel liiguvad aju kuulmiskeskusesse. 66) Nimeta naha funktsioonid. *Kaitsmine (välised vigastused, haigusetekitajad, kiirgused, veekao eest) *Sünteesib erinevaid ühendeid
Vastavalt sellele, milline on masinal tekkiv mürasagedus, tuleb välja selgitada ja valida kaitsevahend. Mürakaitsevahendid peavad olema mugavad. Kui töötajale ühte tüüpi kaitsevahend ei sobi, peab tööandja võimaldama valida teistsugust. Isikukaitsevahendi valikul on soovitav selgitada välja, kas töötaja üldse saab töötada kõrvaklappidega, kas need ei takista tööd ega halvenda töötamist. Kui see on nii, siis tuleks kasutada kõrvatroppe, mis tihedalt suruvad kinni kuulmekäigu. Kõrvatropid on suhteliselt mugavad, nad ei tekita kõrvalesta higistamist. Kui mürakaitsevahendit (kõrvaklappe) momendil ei kasutata, tuleb hoida seda kindlas kohas nt. riietusruumis oma kapis. Mürarohkes keskkonnas niisama seistes, kaitsevahend amortiseerub ja aparaadi mürakaitsevõime langeb. Nõutav on ka, et igale töötajale antakse just temale sobiv mürakaitsevahend. Teiste töötajate mürakaitsevahendit ei kasutata. See kehtib nii kõrvaklappide kui kõrvatroppide kohta
12. Võrdle haistmismeelt ja maitsmismeelt. Kumb on toidu puhul olulisem kas toidu lõhn või toidu maitse? 13. Kirjelda välis-, kesk- ja sisekõrva ehitust ja helilainete ülekandemehhanisme. Kuidas toimub helikõrguste eristamine sisekõrvas? Mis mehhanismid aitavad heliallika asukohta tuvastada? Kuidas seletada nähtust, kui lennukis või kõrgel mägedes lähevad kõrvad ,,lukku" ning võib tunda ka valu? Väliskõrv koosneb kõrvalestast ja oimuluuse minevast kuulmekäigust. Kuulmekäigu pikkuseks on umbes 3 cm. Seal paiknevad kõrvavaigunäärmed ja vahel ka karvad . Kuulmekäigu lõpus on õhuke pingul nahk - trummikile. Kuulmekäiku sattunud helid panevad trummikile võnkuma. Trummikile ülesandeks on anda võnkumine edasi keskkõrvas asuvatele kuulmeluukestele (alasi, vasar, jalus). Kuulmeluukeste ülesandeks on trummikilelt saadud heli
2. alumine - TRUMMIASTRIK * siin paiknevad TASAKAALUELUNDI Kilelabürindi trummiõõnmine sein-CORTI organ retseptoorsed rakud! - koosneb HELIÄRRITUSI vastu võtvatest * ampulliharjad ja tasakaaluväljad retseporrakkudest e KARVRAKKUDEST. TASAKAALUELUND e vestibulaaraparaat 5 Kuidas tekib heli? HELILAINED ---> välimise kuulmekäigu kaudu---> TRUMMIKILENI---> panevad ta võnkuma ---> VÕNKED---> kuulmeluukesteahela ja esikuakna kaudu ---> SPIRAALELUNDILE---> retseptoosete rakkude karvakeste hõõrdumine vastu nende kohal olevat KATTELESTET. Need karvarakkude MEHHAANILISED ÄRRITUSED transformeeritakse NÄRVIIMPULSIKS. SPIRAALELUNDIST---> närviimpulsid---> TEONÄRVI (VIII esiku-teonärv N.VESTIBULOCOCHLEARIS) ja akustiliste juhteteede kaudu suuraju poolkerade koorde ---> tekivad KUULMISAISTINGUD! Mis on Corti organ
teises õõnes tasakaaluelund. Keskkõrv - on ühuga täidetud õõs, kus paiknevad kolm väikest luud, mida nimetatakse kuulmeluukesteks. Kuulmeluukeste ülesandeks on trummikilelt saadud heli võimendamine ja edasi andmine sisekõrva. Kuulmine: · Inimese kõrva sisenevad kuulmekäigu kaudu helilained · panevad trummikile võnkuma · kuulmeluukesed võtavad võnked vastu · võimendavad need ning annavad edasi teole · teo sisemuses oleva vedeliku võnked panevad võnkuma sealsed membraanid · need omakorda kuulmisrakkude kiud · helivõnked muutuvad närviimpulssideks kuulmisnärvi vahendusel liiguvad aju kuulmiskeskusesse Suhtlemine Suhtlemine on inimestevaheline teabevahetuse protsess, mille käigus toimub vastastikune
Nucl. gustatorius – erivistseraal-aferentne Nucl. solitarius – vistserosensoorne Nucl.pontitus n. trigemini – somatosensoorne Nucl.spinalis n. trigemini - somatosensoorne b) Nimetada 1 tundeganglion – gang. geniculi ja 2 vegetatiivset ganglioni – gangl. pterygopalatinum et submandibulare c) Lõppharud nimetused ja funktsioon. Komponendid 1. n.auricularis posterior (somatosensoorne) - innerveerib: m. auricularis posterior, m. occipitalis, välise kuulmekäigu, kõrvalesta ja kõrvataguse naha 2. r. digastricus (branhiomotoorne) - innerveerib: m. digastricus’e tagumist kõht, m. stylohyoideus 3. näoharud - (somatosensoorne) - innerveerivad: gl. parotis, m. frontalis, kõrva ja silmaümbruse, ülahuule, põsepiirkonna, alahuulelihaseid ja lõuatsi lihaseid, platysma ! 4. N. Trigeminus ! a) valu ja temperatuuri tundlikkuse tuum – nucl. spinalis n. trigemini b) tundeganglion - ganglion trigeminale b) n
Mugav kasutada, kuna last pole vaja lahti riietada. Mõõtmisaeg kaks kuni kolm sekundit. Palaviku korral annab helisignaali. Salvestatakse ja hoitakse mälus kuni 12 mõõtmistulemust. 60 sekundi möödudes lülitatakse automaatselt välja. Vahetatavad otsikud. Puudus — hinnalt kallis, võimaldab mõõta ainult kõrvast, kõrvavaik võib muuta mõõtmistulemuse valeks, kõrvavalu korral ei ole mugav kasutada. Vastsündinutel võib olla termomeetrit raske paigaldada seoses kuulmekäigu anatoomilise iseärasusega, mis võib tingida mittekorrektse tulemuse. (Epstein 2002, Wilson ja Hockenberry 2008) 10 Foto 5. Digitaalne kõrvatermomeeter (Arula 2011). Kontaktivaba infrapuna termomeeter Infrapuna termomeeter võimaldab mõõta patsiendi kehatemperatuuri teda puudutamata, kuna termomeeter mõõdab keha pinnalt kiirguvat soojust — infrapunast kiirgust. Imiku,
fibroblastid ja veresooned, sisemise aga kondroplastid. Vigastuse korral arenevad neist uued kondrotsüüdid. Jagatakse kiudude põhjal: o hüaliinne - kõige levinum kõhre tüüp, esineb ninas, kõris, roietes, trahheas ja bronhides, luude liigesepindadel, kondrotsüüdid paiknevad gruppidena, esineb perikonder o elastne - esineb kõrvalestas, kuulmekäigu seinas, kõripealise kõhres, olemas perikonder, rakkudevaheline aine mikroskoobis nähtavalt kiuline o fibroosne - Esineb selgroo lülidevaheketastes, liigeseketastes, mõnedes kõõlustes, fibroosse kõhre rakud tekivad harilikult fibroblastidest, puudub perikonder. Luukude o Rakkudevaheline aine on mineraliseerunud (kaltsifitseerunud) 14. Nimetatud sidekoed tunda ära pildil ja osata näidata koe elemente:
Kõrvalest koondab helilained kuulmekäiku, mida mööda jõuavad helid trummikilele. Võnkuma hakanud trummikile paneb üksteise järel võnkuma kuulmeluukesed, mis annavad võnkumise edasi sisekõrva teole. Sisekõrva kadunud helivõnked panevad tigu täitva vedeliku võnkuma. Vedeliku võnked ärritavad kuulmisrakke ning tekitavad närviimpulsse. Piki kuulmisnärvi liiguvad närviimpulsid peaaju kuulmiskeskusesse. 43. Mis võib kuulmist kahjustada? Kõrvaosade kahjustused, kuulmekäigu ummistumine, mitmesugused viirused ja bakterhaigused, tugev müra ja osad ravimid. 44. Kuidas säilitab keha tasakaalu? Tasakaalu aitavad hoida sisekõrva osad. Tasakaaluelundi moodustavad poolringkanalid koos kahe kotikesega, milles paiknevad karvakestega tunderakud e retseptorid. Pea asendist sõltuvalt tekib erutus erinevates retseptorites, mis saadavad impulsid peaaju tasakaalupiirkonda. Väikeaju analüüsib neid, nii et inimene tunnetab omapea asendit ja liikumist. Kui
Kuidas toimub helikõrguste eristamine sisekõrvas? Mis mehhanismid aitavad heliallika asukohta tuvastada? Kuidas seletada nähtust, kui lennukis või kõrgel mägedes lähevad kõrvad „lukku” ning võib tunda ka valu? Kirjelda välis-, kesk- ja sisekõrva ehitust ja helilainete ülekandemehhanisme. Kõrvad koosnevad kolmest osast: väliskõrv, sisekõrv, keskkõrv Väliskõrv: Kõrvalesta ülesandeks on püüda helisid ja suunata need kuulmekäiku. Kuulmekäigu lõpus on õhuke pingul nahk – trummikile, mis kaitseb keskkõrva külma ja mikroobide eest. Keskkõrv: Õhuga täitetud õõs, kus paiknevad kolm väikest luud, mida nimetatakse kuulmeluukesteks. Kuulmeluukeste ülesandeks on trummikilelt saadud heli võimendamine ja edasiandmine sisekõrva. Keskkõrv ühenduses välisõhuga – kuulmetõri abil, mis avaneb neelu. Kuulmetõri ülesandeks on hoida õhurõhk mõlemal pool trummikilet ühesugusena. Helide
Võrkkesta tagumine ala sisaldab valgustundlikke elemente ja seda nimetatakse nägemisosaks- pärissoonkest. Võrkkesta nägemisosas on eistatavad kümme kihti. Nendest kõige pindmisemalt asuvad fotoretseptoorsed e valgustundlikud närvirakud- kepikesed ja kolvikesed. Kuulmine - Väliskõrva moodustavad kõrvalest, mille ülesanne püüda helisid ja suunata need kuulmekäiku, ja välisest kuulmekäigust, mille eraldab keskkõrvast trummikile. Trummikile on kuulmekäigu lõpus õhuke pingule tõmmatud nahk, mis kaitseb keskkõrva külma ja kahjulike mikroobide eest. Kuulmetõri ülesandeks on hoida õhurõhk mõlemal pool trummikilet ühesugusena. Keskkõrv on õhuga täidetud õõs kus on kolm kuulmeluukest – vasar, alasi, jalus – mille ülesanne on helivõngete võimendamine. Sisekõrv koosneb kahest osast: Teost mis on jaotatud kaheks osaks ja täidetud vedelikuga. Teo ülesanne on kindlustada heliaistingu
Maitsemeel on seotud keelepungade ja-näsadega... KUULMINE 7. Kirjelda välis-, kesk- ja sisekõrva ehitust ja helilainete ülekandemehhanisme. Kuidas toimub helikõrguste eristamine sisekõrvas? Mis mehhanismid aitavad heliallika asukohta tuvastada? Kuidas seletada nähtust, kui lennukis või kõrgel mägedes lähevad kõrvad ,,lukku" ning võib tunda ka valu? Väliskõrv: koosneb kõrvalestast, oimuluusse minevast minevast kuulmekäigust. Kuulmekäik on u 3cm. Kuulmekäigu lõpus in õhuke pingul nahk e trummikile. Kuulmekäiku sattunud helid panevad trummikile võnkuma ja see omakorda annab võnked edasi keskkõrva. Trummikile ülesandeks on ka kaitsta keskkõrva külma ja haigustekitajate eest. Keskkõrv: selles asuvad kuulmeluukesed (alasi, vasar ja jalus) Nende ülesandeks on trummikilelt saadud heli võimendamine ja edasiandmine sisekõrva. Sisekõrv: seal asub kõrva kõige olulisem osa e tigu, teos paiknevad omakorda
kattemembraan retseptoorsed rakud kuulmisnärv tugirakud basilaarmembraan trummiastrik spiraalleste 175. Kirjelda helilainetest tekkinud võngete kulgu kõrvas kuulmisretseptoriteni: Helilained, mis jõuavad välimise kuulmekäigu kaudu trummikileni, panevad selle võnkuma. Need võnked kanduvad mööda kuulmeluukeste ahelat esikuaknani ja panevad võnkuma esikuastriku perilümfi. Helikotreema kaudu kandub võnkumine trummiastriku perilümfile, mille kaudu jõuavad võnked ümaraknani. Selle tagajärjel tekivad võnked basilaarmembraanis ja kanduvad üle spiraalelundile, põhjustades retseptoorsete rakkude karvakeste hõõrdumise nende kohal oleva kattemembraani vastu. Karvrakkude mehaaniline ärritus
rollide täitmist. Kuulmispuude funktsionaalsetest piiranguteks on helide eristamisraskused (inimene ei suuda eristada talle vajalikku heli taustamürast). Kuulmispuue on kuulmise langus võrreldes normaalse kuulmisega. Kuulmispuue esineb 15-20% elanikkonnast Võimalikeks põhjusteks võivad olla erinevad sensoneuraalsed põhjused, näiteks ajunärvide kahjustus, mistõttu info ei jõua ajju; konduktiivsed põhjused, näiteks kuulmekäigu ja kõrvaaparaadi mehaaniline kahjustus (sünnikahjustused, traumad, kasvajad); tsentraalne kuulmislangus, s.o. tsentraalse auditoorse süsteemi kahjustus (peaaju oimusagaras); segatüüpi kuulmislangus. Kuulmispuudega inimene ehk vaegkuulja on inimene, kellel esineb kuulmuspuue ja seejuures kuulmislangus ületab 25 dB. Kui kuulmise langus on 90dB või rohkem, siis seda inimest nimetatakse kurdiks. Vaegkuuljaid on Eestis üle 10% elanikkonnast.
- - 5.3.3 Haigused Nimeta silmadega seotud haigused. (4) - - - - 5.4 Kuulmiselund ja tasakaalumeel 31 5.4.1 Kõrva ehitus Kirjuta seletusele õige mõiste. ____________ moodustavad kõrvalest, mille ülesanne püüda helisid ja suunata need kuulmekäiku, ja välisest kuulmekäigust, mille eraldab keskkõrvast trummikile. ____________ on kuulmekäigu lõpus õhuke pingule tõmmatud nahk, mis kaitseb keskkõrva külma ja kahjulike mikroobide eest. ____________ ülesandeks on hoida õhurõhk mõlemal pool trummikilet ühesugusena. ____________ on õhuga täidetud õõs kus on kolm kuulmeluukest vasar, alasi, jalus mille ülesanne on helivõngete võimendamine. ____________ paikneb oimuluu kaljuosas ning koosneb luu- ja kilelabürindist. _________ on jaotatud kaheks osaks ja täidetud vedelikuga, selle ülesanne on kindlustada
• pärast 7eluaastat, kõne säilib, kuid pidurdub, tekivad intonatsiooni ja tempo muutused. 6. Milliste tähelepanekute korral võiks kontrollida lapse kuulmist? • laps ei reageeri helile • reaktsioonid on ebastabiilsed (kord reageerib, kord ei reageeri) • laps ei suuda leida heli asukohta • laps ei hakka lalisema • lapse kõne ei arene õigeaegselt • laps käitub põhjuseta sõnakuulmatult, jonnakalt • lapsel on kõrvalesta või välise kuulmekäigu väärareng 7. Kuidas tegeleda kuulmislangusega väikelapsega kodus? • iga heli puhul pöörata sellele tähelepanu: lapsevanem osutab oma kõrvale ja ütleb, mida kuuleb ning ootab lapse reaktsiooni • lapsele tuleb pidevalt tutvustada ümbritsevaid helisid, näidates helitekitajat ja kommenteerides kõnega • parim kaugus on lapse kõrvast 20 - 30cm • algetapil ei pea lapse sõnade häälduse korrektsusele tähelepanu pöörama 8
Tajufoneetika eesmärgiks on eri kõneüksuste tajumiseks oluliste tunnuste väljaselgitamine ning kõnetaju iseärasusi arvestavate mudelite loomine kõne- ja kõnelejatuvastuseks. 28. Kõrv -selgroogsete elund, mille ülesandeks on registreerida keskkonna lainelisi võnkumisi kuulmise abil nende põhjustaja registreerimise eesmärgil. Kõrvad koosnevad kolmest osast: Väliskõrv(Kõrvalesta ülesandeks on püüda helisid ja suunata need kuulmekäiku. Kuulmekäigu lõpus on õhuke pingul nahk trummikile, mis kaitseb keskkõrva külma ja mikroobide eest)., Sisekõrv, Keskkõrv 29. Prosoodia: kvantiteet, kvantiteedikeeled; rõhk, kinnistunud pearõhk Prosoodia hõlmab erinevaid tunnuseid: kõnelõikude (häälik, silp, sõna ja lausung) kestust, hääle kestust ja valjust. Pikkus ehk kvantiteet on väljahääldamise aeg (milli)sekundites. Vajalik rääkida siis, kui eristab
kuulmetõri hoida õhurõhk mõlemal pool trummikilet ühesugusena. poolringkanalid tasakaaluelund tigu kuulmiselund Kuulmine 1. Inimese kõrva sisenevad kuulmekäigu kaudu helilained 2. panevad trummikile võnkuma 3. kuulmeluukesed võtavad võnked vastu 4. võimendavad need ning annavad edasi teole 5. teo sisemuses oleva vedeliku võnked panevad võnkuma sealsed membraanid 6. need omakorda kuulmisrakkude kiud 7. helivõnked muutuvad närviimpulssideks 8. kuulmisnärvi vahendusel liiguvad aju kuulmiskeskusesse Maitsmine - maitsmine on vajalik toidu ja joogi külblikkuse hindamiseks
Voolikud elastsest materjalist, mitte liiga pikad. (Muhonen 2001.) Kupari ja Nieminen (2005) toovad välja stetoskoobi kvaliteedinõuded. Seega stetoskoop peab vastama järgmistele kvaliteedinõuetele: • Stetoskoobi kõrvaotsikud peavad olema hästi kõrvadesse sobiva suuruse ja kujuga; 31 • Kõrvaotsikute suund tuleb reguleerida ettepoole suunduva kuulmekäigu pikiteljele vastavaks ja stetoskoobi kõvera osa metallvedru peab suruma kõrvaotsikud tihedalt kõrvadesse; • Stetoskoobi torude pikkus peab olema vastav (25–35 cm). Liiga pikad torud nõrgendavad toonide kuuldavust. Lühikesed torud muudavad auskulteerimise raskeks; • Torude seina soovitav paksus on umbes 3 mm (summutab välised häirivad helid) ja sisemine läbimõõt 3–4 mm (soodustab helide levimist torus);
ära koljupõhimiku murru põhisümptomid. Näiteks frontobasaalse murru korral tungib veri ülemisest koljusüvendist tihti ülemistesse hingamisteedesse. Verejooks toimub sel juhul ninast või suust. Veri võib samuti koguneda silmamuna ümbritsevas lahtises sidekoes – selle tulemusena tekkivat verevalumit nimetatakse prillhematoomiks. Keskmise koljusüvendi murru (laterobasaalse murru) korral leiab veri endale tee läbi oimuluu ja tungib välja välise kuulmekäigu kaudu. Joonis 3.1. Kolju osad 27 Joonis 3.2. Pea ja kaela piirkonnad Kael ja kere Sellesse rühma kuuluvad lülisammas, rinnakorv ja vaagen. Lülisammas Selgroog ehk lülisammas on keha telg, mille ülesandeks on kanda koljut ja püsti hoida keha. Ta hoiab rinnakorvi kaitsvaid roideid ning sisaldab ja kaitseb seljaaju. Lülisammas koosneb 33–34 selgroolülist. Kõik lülid on enam-vähem sarnase ehitusega. Siiski on
annaabi.ee 
