Regulatsioonimehhanismid anatoomias (1)

Tallinna Ülikool - Meditsiin - Anatoomia

5 VÄGA HEA

Regulatsioonimehhanismide üldskeem, iseloomustus
Regulatsioonimehhanismid jagunevad 2-ks: neuraalne (toimub läbi närvimpulsside, kiire) ja humoraalne (toimub läbi vere keemilise koostise, hormoonide ja laktaadi, aeglane).

Sisesekretoorse näärme ja hormooni mõiste
SSN – nääre, mis toodab hormooni (eriti pankreas)
Hormoon – bioloogiliselt aktiivne aine, mis mõjutab ainevahetust

Nimetage SSN-d ja nende paiknemine kehas

Epifüüs ehk käbikeha – vaheaju põhjas

Hüpofüüs ehk ajuripats – hüpofüüsi augus

Kilpnääre – kaela eespinnal

Kõrvalkilpnäärmed – kilpnäärme vasakul ja parema sagara tagapinnal

Harkelund – rinnaku taga

Kõhunäärme ehk pankrease SS saared – kõhunäärme piirkonnas

Neerupealised – neerude kohal rasvkoes

Sugunäärmete endokriinne osa – naistel kõhuõõnes, meestel munandikotis

Närvisüsteemi ülesanded ja jaotus
Ülesanded: reguleerida elundite ja elundkondade talitlust, kohandades neid pidevalt toimuvatele muutustele. Jaguneb autonoomne ehk vegetatiivne ja sümpaatiline.

Närvikoe mõiste
Närvikude – kude, mis koosneb neuronitest ja neurogliiaraakkudest ning annab erutust impulssidena edasi

Närviraku mõiste
Närvirakk – närvisüsteemi funktsionaalne üksus, mis koosneb kehast ja jätketest

Närviraku ehitus
Närvirakk koosneb kehast, mille keskel on tuum ja jätketest.

Närviraku liigid ehituse ja talitluse alusel
Ehituse alusel:

Unipolaarne

Bipolaarne

Pseudopolaarne

Multipolaarne
Talitluse alusel:

Sensoorne

Motoorne

Kontaktne

Närvikiu mõiste, liigid
Närvikiud on närviraku pikk jätke, mida ümbritsevad kestad
Liigid: sensoorne, motoorne

Närvi mõiste, liigid
Närv – kimp närvikiudusid, mida ümbristeb sidekude
Liigid: sensoorne, motoorne, seganärv

Seleta mõisted
Retseptor – aistinärritusele reageeriv rakuosa
Sünapsid – kahe neuroni vahel asetsev kontaktne piirkond
Ganglion – neuronite kehade kogumik
Hallaine – peamisteks elementideks on neuronite kehad ja nende vahele jäävad närvikiudude lõpp- ja algusosad ning neurogliiarakud
Valgeaine – koosneb müeliinkestaga kaetud närvikiududest

Seljaaju paiknemine, mõõtmed
Seljaaju paikneb lülisambakanalis ja on umbes 45 cm pikkune , läbimõõt on 1 cm.

Seljaaju välisehitus
Seljaaju kõhtmisel pinnal on mediaanlõhe ja selgmisel pinnal mediaanvagu, mis jagab seljaaju kaheks sümmeetriliseks pooleks. Mõlemal poolel eristatakse kõhtmist-külgmist ja selgmist-külgmist osa.

Seljaaju siseehitus
Seljaaju koosneb valge ja hallainest

Seljaajunärvi moodustumine
Seljaajunärve on 31 paari, iga lüli alt völub üks paar. Sensoorsed närvikiud saabuvad tagumise juure kaudu ja motoorsed eesmise juurde jaudu. Lülidevahemulgust väljumisel need ühinevad üheks seganärviks.

Seljaajunärvide arv, jagunemine
31 paari: 8 kaela-, 12 rinna-, 5 nimme -, 5 ristluu -, 1 õndraluunärvidpaar.

Seljaajunärvide põimikud, nende innervatsiooni prk-d

Kaelapõimik – innerveerib vahelihast, laupa ja kukalt

Õlavarrepõimik – innerveerib kaela, ülemiste ülajäsemete ja rinnalihaseid, õlavööndit ning nahka nendest piirkondades

Nimmepõimik – innerveerib kõhulihaseid, reie eesmise ja külgmise rühma lihaseid, mundanditõsturit

Ristluupõimik – innerveerib reie tagumise rühma, vaagnapõhja, sääre- ja jalalihaseid ning nahka nendes piirkondades

Õndrapõimik – innerveerib õndraluu piirkonda

Ülenevate ja alanevate juhteteede mõiste, nende paiknemine
Ülenevad juhteteed – juhteteed, mille kaudu erutus liigub seljaajust peaajju. Paiknevad seljaaju valgeaine tagumistes väätides.
Alanevad juhteteed – juhteteed, mille kaudu erutus liigub peaajust seljaajju. Paiknevad seljaaju valgeaine eesmistes väätides ja külgmiste väätide mediaalses osas.

Nimetage peaaju osad

Piklik aju

Tagaaju

Eesaju

Vaheaju

Suuraju

Nimetage otsaju osad, mõhnkeha
Poolkerade suuremad vaod on külgvagu, tsentraalvagu ja kiiru-kuklavagu, mis jaotavad poolkerad neljaks sagaraks – otsmiku -, kiiru-, oimu- ja kuklavagu.

Ajukoore mõiste, mõõtmed
Ajukoor – pindmine ajukiht, mis koosneb neuronitest ja neurogliiarakkudest. On umbes 3 mm paksune hallaine kiht, pindalaks on täiskasvanud inimesel 2200 cm2.

Funktsionaalsed väljad ajukoores
Motoorsed väljad:

Ülemiste kehaosade tahteliste liigutuste väljad: pretsentraalkääru alumistes osades

Alumiste kehaosade tahteliste liigutuste väljad: pretsentraalkääru ülemistes osades
Sensoorsed väljad:

Lugemiskeskus – alumine kiirusagar

Nägemiskeskus – kuklasagaras

Nimetage peaajunärvis ja nende ülesanded

Haistmisnärv – sensoorne, juhib haistmisärrituse peaajju

Nägemisnärv – sensoorne, juhtib nägemisärrituse peaajju

Silmaliigutajanärv – motoorne, põhjustab silmamuna liigutavate lihaste kontraktsiooni

Plokinärv – motoorne, innerveerib silmamuna liigutavaid lihaseid

Kolmiknärv

Silmanärv – sensoorne, innerveerib lauba, pealae, silmakoopa ja ninaõõne ala

Alalõuanärv – seganärv, innerveerib kõiki mälumislihaseid

Ülalõuanärv – sensoorne, innerveerib põse, ninaõõne ja ülalõua piirkonda

Eemaldajanärv – motoorne, innerveerib silmamuna külgmisi lihaseid

Näonärv – motoorne, innerveerib näolihaseid

Esikuteonärv – sensoorne, kuulmine + tasakaal

Keeleneelunärv – seganärv, keele tagaosa limaskest + tagab maitsetundlikkuse

Uitnärv – seganärv, juhib enamike siseelundite tööd

Lisanärv – motoorne, toimib peapööraja- ja trapetslihastele

Keelealune närv – motoorne, keele juure lihased

Autonoomse ehk vegetatiivse NS mõiste, jagunemine
Autonoomne NS kohandab organismi talitlust vastavalt kk toimuvatale muutustele. Innerveerib siseorganeid, skeletilihaseid ja meeleelundeid.
Jaguneb: sümpaatiline ja parasümpaatiline

Sümpaatilise NS keskused, närvid, innervatsiooni iseloom
Sümpaatilise NS keskused paiknevad seljaaju hallaines. Eristatakse kaela-, rinna-, nimme- ja ristluu osa.

Kaela ganglionidest lähtuvad harud

Rinna osast lähtuvad harud

Nimme osa närvid

Ristluuosa närvid
Innervatsiooni iseloom: reguleerivad vaid aktiivses olekus.

Parasümpaatilise NS keskused, närvid, innervatsiooni iseloom
Parasümpaatilise NS keskused asuvad ajutüves ja seljaaju koonuses.
III, VII, IX ja X peaajunärv
Innervatsiooni iseloom: toimub puhkeolekus

.DOC Laadi alla originaalfail 5 lk · .doc · 78 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2010-11-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti

78 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

pytsu Õppematerjali autor

Tegemist anatoomia (M. Roosalu) III KT kordamisküsimuste lühivastustega.

anatoomia närvisüsteem regulatsioonimehhanismid peaajunärvid seljaajunärvid

Sarnased õppematerjalid

docx

Anatoomia III töö, küsimused 132-187

Regulatsioonimehhanismid: 132. Regulatsioonimehhanismide üldskeem, iseloomustus: Regulatsioonimehhanismid jagunevad 2-ks: neuraalne (e. Närviregulatsioon toimub närvimpulsside abil, kiire, mõjutab tugevasti hormoonide teket) ja humoraalne (toimub vere koostise abil, hormoonide ja laktaadi, aeglane, pikem protsess). 133. sisesekretoorse näärme ja hormooni mõiste: hormoonid on keemilised informatsiooni kandjad, mis produtseeritakse spetsiaalsetes rakkudes ning jõudes sihtelunditesse, mõjutavad nende talitlust. SSN nääre, mis toodab hormooni. 134. Nimeta sisesekretoorsed näärmed, nende paiknemine inimese organismis: a) Epifüüs ehk käbikeha vaheaju põhjas b) Hüpofüüs ehk ajuripats hüpofüüsi augus c) Kilpnääre kaela eespinnal d) Harknääre rinnaku taga e) Kõhunääre e pankreas kõhunäärme piirkonnas f) Neerupealised neerude kohal rasvkoes g) Sugunäärmete osa naistel k?

Anatoomia

docx

Anatoomia KT

47.Regulatsioonimehhanisemide üldskeem, iseloomustus: Regulatsioonimehhanismid / neuraalne regulatsioon humoraalne regulatsioon / närviregulatsioon hormooniregulatsioon / närviimpulss (teostab närvisüsteem) vere keemiline koostis

Bioloogia

docx

Anatoomia konspekt

46. Regulatsioonimehhanismide üldskeem, iseloomustus. RM jagunevad: Humoraalne ja neuraalne. Humoraalne mõjutajaks on hormoonid, aeglasem toime, pikemaajalisem mõju, möödub pikemaajalisemalt. Neuraalne neuronisõnast tulenev(neuron on närvirakk), põhimõjutaja on närviimpulss, kiirem toime, lühiajaline mõju. Hormoonisüsteem mõjutab närvisüsteemi ja vastupidi. Kaks süsteemi on omavahel tihedalt seotud(nt kilpnäärme tootmine stimuleerib närviimpulsse). 47. Sisesekretoorse näärme ja hormooni mõiste. Sisesekretoorsetel näärmetel(endokriinnäärmetel) puuduvad viimajuhad, produtseeritavad hormoonid saadetakse otse elundit ümbritsevatesse rohketesse verekapillaaridesse. Endokriinnäärmete ülesandeks on produtseerida hormoone, mis on bioloogiliselt aktiivsed ained. Näärmed reguleerivad elundite või elundkondade ainevahetust. 48. Nimeta sisesekretoosed näärmed, nende paiknemine kehas. Sisesekretoorsete näärmete hulka kuuluvad ajuripats ehk hüpofüüs, k?

Anatoomia

docx

Anatoomia küsimused 132-187

ANATOOMIA 70-131 132. Regulatsioonimehhanismide üldskeem, iseloomustus: Regulatsioonimehhanismid / neuraalne regulatsioon humoraalne regulatsioon / närviregulatsioon hormooniregulatsioon /

Bioloogia

doc

Anatoomia (regulatsioonimehhanismid , närvisüsteem, meeleelundid)

Tallinn Regulatsioonimehhanismid: 99. Regulatsioonimehhanismide üldskeem, iseloomustus: regulatsioonimehhanismid koosnevad kahest poolest: neruaalne ja humoraalne pool. Neuraalne regulatsioon toimub läbi närviimpulsi ja seda protsessi viib läbi närvisüsteem tervikuna. Humoraalne regulatsioon toimub aga läbi vere keemilise koostise, hormoonide ning laktaadi. Viimane määrab kehalise aktiivsuse. Neuraalne regulatsioon toimub ülikiiresti, suisa momentaanselt ning mõjutab tugevasti hormoonide teket. Hormoonide tase omakorda mõjutab närvisüsteemi

Anatoomia

doc

Anatoomia

1. kude- ühesuguse päritolu, ehituse ja talitlusega rakkude ning nende poolt produtseeritud rakuvaheaine kogum 2. 3. Kudede põhirühmad ja iseloomustus-  epiteelkude- katab keha v elundi välispinda vooderdab kehaõõsi seestpoolt koosneb rakkudest, rakuvaheainet minimaalselt kiire regeneratsioonivõime(haavade parandamine)  side- e tugikude- suur rakuvaheaine sisaldus 1. veri 2. lümf 3. retikulaarne- luuüdis, lümfisõlmedes, põrnas 4. rasvkude- nahaaluskoes, rasvikutes 5. kohev sidekude- ümbritseb veresooni ja närve, asub lihaskiudude vahel, seostab elundeid omavahel 6. tihe sidekude- kõõlused, sidemed, fastsiad, naha võrkkiht 7. kõhrkude- kõrvalestades 8. luukude- skelett  lihaskude- kokkutõmbevõime e lihaskontraktsioon 1. silelihaskude- siseelundite seintes,

Bioloogia

doc

Anatoomia KOGU konspekt

Bioloogia

pdf

AP, lihased, närvisüsteem

1/6 Somaatiline NS (KeskNS-seljaaju-peaaju; PiirdeNS-peaajunärvid-seljaajunärvid) 1. millisteks osadeks jaotatakse närvisüsteem (NS)? Autonoomne ehk vegetatiivneNS(Sümpaatiline NS -tsentraalne osa-perifeerne osa; Parasümpaatiline NS slaid 2, Anat - NS 8.1 lk 180 NS-tsentraalne osa-perifeerne osa) 2. millisteks osadeks jaotatakse somaatiline NS? Kesknärvisüsteem / Piirdenärvisüsteem NS slaid 2, 3, 4 3. millisteks osadeks jaotatakse vegetatiivne NS e Sümpaatiline / Parasümpaatiline NS slaid 2, alates 114 autonoomne NS? 4. nimeta 3 erinevat neuroni tüü

Anatoomia ja füsioloogia

Rohkem sarnaseid