Anatoomia konspekt (0)

46. Regulatsioonimehhanismide üldskeem, iseloomustus.
RM jagunevad: Humoraalne ja neuraalne. Humoraalne – mõjutajaks on hormoonid, aeglasem toime, pikemaajalisem mõju, möödub pikemaajalisemalt. Neuraalne – neuronisõnast tulenev( neuron on närvirakk), põhimõjutaja on närviimpulss, kiirem toime, lühiajaline mõju. Hormoonisüsteem mõjutab närvisüsteemi ja vastupidi. Kaks süsteemi on omavahel tihedalt seotud(nt kilpnäärme tootmine stimuleerib närviimpulsse).
47. Sisesekretoorse näärme ja hormooni mõiste.
Sisesekretoorsetel näärmetel(endokriinnäärmetel) puuduvad viimajuhad, produtseeritavad hormoonid saadetakse otse elundit ümbritsevatesse rohketesse verekapillaaridesse. Endokriinnäärmete ülesandeks on produtseerida hormoone, mis on bioloogiliselt aktiivsed ained. Näärmed reguleerivad elundite või elundkondade ainevahetust.
48. Nimeta sisesekretoosed näärmed, nende paiknemine kehas.
Sisesekretoorsete näärmete hulka kuuluvad ajuripats ehk hüpofüüs, käbikeha ehk epifüüs, kilpnääre, kõrvalkilpnäärmed, harkelund ehk tüümus, kõhunäärme ehk pankrease sisesekretoorsed saared, neerupealised ja sugunäärmete endokriinne osa. Nimetatud näärmed moodustavad vastastikuses seoses oleva süsteemi, kus juhtivat osa etendab hüpofüüs. (joonis 102, lk 142 – õpik; joonis 23 vihik). 18, 28.
49. Närvisüsteemi jaotus. Joonis 17 vihikus. Lk 180 õpikus.
50. Närviraku ehitus, jätkete ülesanded. Joonis 19 vihikus.
Neuronil on kahte liiki jätkeid – dendriidid ja neuriidid ehk aksonid . Erutus tuleb alati mööda dendriiti sisse närvirakku ning lahkub mööda aksonit. Neuriitide kaudu kandub erutus edasi teistele neuronitele või lõppelundile, näiteks lihasele. See on alati ühesuunaline. Igal neuronil on üks neuriit , dendriitide arv varieerub .
51. Närviraku liigid ehituse ja talitluse alusel, lühiiseloomustus. Joonis 18 vihikus. Joonis 132, lk 182 raamatus. Neuronite liigid ehituse alusel:
A – unipolaarne ehk ainujätkeline neuron – kehast lähtub ainult üks neuriit. Neid leidub silma võrkkestas – reetinas.
B – bipolaarne ehk kahejätkeline neuron – on üks dentriit ja üks neuriit. Bipolaarseid neuroneid leidub silma võrkkestas.
C – pseudounipolaarne neuron – kehast algavad ühise tüvena kaks jätket. Neid rakke leidub spinaalganglionides. Oleks nagu 1 jätke, aga tegelikult on 1 dendriit ja 1 akson .
D – multipolaarne neuron – palju dendriite ja üks neuriit. Dendriitide puuvõra taoline hargnemine suurendab närviraku retseptoorset pinda. Multipolaarsed neuronid on inimesel kõige levinum neuronite vorm.
Neuronite liigid talitluse alusel: Joonis 18 vihikus.
1 – aferentsed ehk sensoorsed ehk tundeneuronid. Dendriit võtab vastu signaali. Dendriit võtab vastu välisärritaja(lõhn, maitse, nägemine). Välisärritaja energia transformeeritakse närviimpulsiks.
2 - assotsiatiivsed ehk lülineuronid ehk kontaktneuronid. Peavad sidet sensoorse ja motoorse vahel. Asuvad kesknärvisüsteemis, kus nad vahendavad impulsse sensoorsetelt neuronitelt motoorsetele.
3 – eferentsed ehk efektoorsed ehk motoorsed neuronid. Lülitab sisse skeletilihase (mootor paneb tööle). Neuronite keha asub kesknärvisüsteemis.
52. Närvikiu mõiste, liigid ehituse ja talitluse alusel. Joonis 18 vihikus.
Närvikiud – tupega ümbritsetud närviraku jätk. Närvikiu liigid ehituse alusel:
1 – Müeliinkiud – ümbritseb neurolemm ja sellest seespool fosfolipiide ja valku sisaldav müeliintupp. Erutus liigub väga kiiresti(nt. näpukõrvetus – võtad kohe ära).
2 – Müeliinita kiud – katab ainult neurogliiast koosnev neurolemm ehk Schwanni kest. Juhib valdavalt siseelundite talitluses. Neid kiude leidub peamiselt autonoomses närvisüsteemis.
Närvikiu liigid talitluse(funktsiooni) alusel:
1 – aferentsed ehk sensiiblid ehk tundenärvikiud – sensoorse närviraku pikad jätked. Erutus saabub retseptoritest kesknärvisüsteemi.
2 – eferentsed ehk motoorsed närvikiud – motoorse närviraku pikad jätked. Annavad impulsse ajust lõppelundisse – lihasesse või näärmesse. (joonis 133, lk 184 õpik).
** 53. Närvi mõiste, liigid, nende lühiiseloomustus. Joonis 18 vihikus.
Närv – koosneb sidekoega ümbritsetud närvikiudude kimpudest .
Närvi koosseisu kuuluvate närvikiudude järgi eristatakse järgmisi närvi liike:
1 – Sensoorne närv ehk tundenärv – sisaldavad tsentripetaalkiude, juhib erutuse närvisüsteemi perifeerselt osalt tsentraalsele. Nt. haistmisnärv.
2 – Seganärv – sisaldavad nii sensoorseid kui motoorseid kiude. Nt. seljaaju närv. Juhivad erutuse mõlemas suunas: sensoorsed juhivad erutuse ns perifeerselt osalt tsentraalsele ja motoorsed juhivad tsentraalselt perifeersele.
3- Motoorne närv ehk liigutajad närvid – sisaldavad tsentrifugaalkiude, juhivad erutuse ns tsentraalselt osalt perifeersele.
54. Selgita mõisted: retseptor , sünaps, ganglion, hallaine , valgeaine .
Retseptor – vastuvõtmine, võtab vastu erinevat informatsiooni( haistmine ), tundenärvilõpmed - sensoorsete närvirakkude dendriidid; võtab vastu ärritusi nii sise- kui ka väliskeskkonnast.
Sünaps – neuronitevahelisi kontakte tagavad närvilõpmed; lk 186, joonis 19. Kontakt kahe neuroni vahel. Närviülekanne ühe neuroni neuriidilt(aksonilt) teise neuroni dendriidile.
Ganglion – väljaspool kesknärvisüsteemi paiknev sidekoega ümbritsetud neuronite kehade kogumik. Närvirakud paiknevad peaajus või seljaajus ja need, mis sinna ära ei mahu paiknevad ganglionides. Jo. 19 üleval spinaalganglion.
Hallaine – närviraku keha; paikneb suuraju ja väikeaju poolkerades pindmiselt, moodustades ajukoore. Seljaajus on hallaine tsentraalselt.
Valgeaine – koosneb müeliinkestaga kaetud närvikiududest; peaaju sisemuses. On seljaajus hallaine ümber perifeerselt.
55. Seljaaju paiknemine ja mõõtmed. Seljaaju on väike, aga ülitähtis. Seljaaju paikneb lülisambakanalis, natuke lapik, mitte päris ümmargune, pikkust on vaid 45 cm, läbimõõt vaid 1 cm. Seljaaju läheb üle piklikajuks, lõpeb esimeste nimmelülide kõrgusel teravikuna - ajukoonusena , edasi kulgeb sidekoeline lõppniit ja see kinnitub õndralülidele.
56. Seljaaju välisehitus. Joonise järgi. Joonis 19. Lk 189 õpikus.
57. Seljaaju siseehitus . Joonis 19. Lk 190 õpikus.
Kitsad alad on nidemed. Hallaine moodustab sarvi(eessarv, tagasarv ). Hallaine keskel on seljaaju tsentraalkanal. Eessarves on motoorsed närvirakud(liigutused). Tagasarves on kontaktnärvirakud. Valgeaine moodustab eesmise väädi, tagumise väädi ja külgväädi.
58. Seljaajunärvi moodustumine, väljumine lülisambakanalist. Joonis 19. Lk 215 õpikus.
Seljaajunärv moodustub seljaaju kõhtmise ja selgmise juure ühinemisel ja on väga lühike. Väljudes lülidevahemulgu kaudu lülisambakanalist, jaguneb ta kaheks – selgmiseks ja kõhtmiseks haruks. Mõlemad harud on talitluselt seganärvud. Selgmine haru innerveerib peamiselt seljalihaseid, kõhtmised harud koonduvad põimikuteks (kaela, õla, nimme ja ristluu ). Rinnanärvide kõhtmised harud põimikuid ei moodusta, vaid kulgevad roietevahemikes.
59. Seljaajusegmendi mõiste, arv. Joonis 19.
Seljaaju osa, millest väljub paar eesmisi ja tagumisi juuri, nimetatakse seljaaju segmendiks. Seljaajust lähtuvad närvipaarid tekitavad segmendi. Seljaaajul on 31 segmenti, neist 8 kaela-, 12 rinna-, 5 nimme-, 5 ristluusegmenti ja 1 õndrasegment. Igast segmendist väljuvad närvid innerveerivad teatud kindlaid sekeltilihaseid ja nahapiirkondi. Seljaaju segmendid on palju õhemad kui lülisambalülid. Seljaaju lõik.
*** 60. Seljaajunärvide arv, jagunemine. Lk 214 õpikus.
Kokku 31 närvipaari: 8 kaelanärvi, 12 rinnanärvi, 5 nimmenärvi, 5 ristluunärvi ja 1 õndranärvi paari.
1 segment – 2 närvi – paremale, vasakule. Igas segmendis on 2 närvi mõlemale poole.
61. Seljaajunärvide põimikud(4), nende intervatsiooni piirkonnad(juhtimis-tagasiside). Joonis 19.
Seljaajunärvide kõhtmised harud kaela, õla, nimme ja ristluu piirkonnas koonduvad põimikuteks, mis asuvad luude ja lihaste poolt kaitstud regioonides ning millest lähtuvad närvid innerveerivad(juhivad ja annavad tagasisidet) keha kindlaid piirkondi.
1) Kaelapõimik - 4 ülemise kaelanärvi kõhtmised harud – innerveerivad kaela ja kukla piirkonna nahka ja lihaseid
2)Õlavarrepõimiku – 4 alumist kaelanärvi ja esimese rinnanärvi kõhtmised harud - innerveerivad kaela, õlavöötme, rinna ja ülajäseme vabaosa lihaseid ja nahka.
* Rinnanärvide kõhtmised harud põimikuid ei moodusta, vaid kulgevad roietevaheliste närvidena sisemiste ja välimiste roietevaheliste lihaste vahel – innerveerivad roietevahelisi ja kõhulihaseid ning kopsu- ja kõhukelmet.
3) Nimmepõimik – viimase rinnanärvi ja nelja esimese nimmenärvi kõhtmised harud– innerveerivad kõhulihaseid, reie eesmise ja külgmise rühma lihaseid, munanditõsturit.
4) Ristluupõimik – viimase nimmenärvi ja 4 esimese ristluunärvi kõhtmised harud - innerveerivad vaagnapõhja lihaseid, meestel munandikoti, naistel suurte häbememokkade tagumist osa, reie tagakülje lihaseid ja nahka, sääre ja jala lihaseid ning selle piirkonna nahka. Ristluupõimiku suuremad närvid on: ülemine ja alumine tuharanärv - innerveerivad kõiki tuharalihaseid; istmikunärv on inimese keha kõige pikem ja jämedam närv, väljub vaagnast suure istmikumulgu kaudu reie tagumisele küljele, kus innerveerib kõiki reie tagakülje lihaseid.
* Õndrapõimik moodustub viienda ristluunärvi ja õndranärvi kõhtmistest harudest, innerveerib õndraluu piirkonna nahka.
62. Ülenevate ja alanevate juhteteede mõiste, nende paiknemine, talitluse iseloom. Lk 210.
Ülenevad juhteteed on sensoorsed. Alanevad juhteteed on motoorsed. Seljaaju ülesandeks on juhtida signaale ülenevas või alanevas suunas. Tunne, et vesi on külm, liigub mööda sensoorset teed pidi üles ja motoorset teed pidi alla.
Projektsiooniteid nimetatakse pea-ja seljaaju juhteteedeks. Need on ühesuguse funktsiooniga närvikiudude kimbud , mis ühendavad omavahel madalamal ja kõrgemal asuvaid närvikeskusi.
Ülenevad juhteteed on sensoorsed, nende kaudu antakse närviimpulsid, mis saabuvad seljaajju mööda tundenärve nahast , lihastest ja teistest elunditest, peaajju. Nad paiknevad seljaaju valgeaine tagumistes väätides ja külgmiste väätide välimistes osades. Nad annavad edasi impulsid , mis saabuvad seljaajju mööda tundenärve nahast, lihastest jm peaajju( suurajukoor , väikeaju).
Alanevad juhteteeed on motoorsed, nende kaudu jõuavad närviimpulsid peaajust seljaajju, kust nad antakse motoorsete närvide kaudu edasi keha perifeeriasse – lihastesse ja teistesse elunditesse. Paiknevad peamiselt seljaaju valgeaine eesmistes väätides ja külgmiste väätide mediaalses osas. Signaalid liiguvad ülalt alla. Jagunevad:
a) kortikospinaalkulglad – tahtlikud tegevused, ma tahan ja teen(tahan minna lava juurde ja lähen);
b) subkortikaalkulglad – automaatsed, hästi omandatud motoorsed liikumised. Kulgevad eesvalgeaines. Automaatne tasand, nt see, et klaveripala on käe sees, et ei pea selle üle enam mõtlema. Selle tõttu on oluline, et õpetus(nt pilliõpetus) oleks algusest peale õige, olgu siis lihtne, aga õige, muidu salvestuvad valed liigutused, vale tehnika subkortikulaakulglatena.
Aga kuhu alla läheb see, et kõrvetades võtad ruttu jala ära ? subkortikaalne.
63. Nimeta peaaju osad. Joonis 19. Lk 193
Kaks poolkera on omavahel ühendatud valgeainega. Sild on valgeainest moodustunud ja ühendab kahte poolkera. Ajutüvega on seotud väikeaju(väikeaju poolkerad ), hüpofüüs. Haistmissibulas on närvirakud. Peaaju koosneb suuraju poolkeradest, väikeaju poolkeradest ja ajutüvest.
Peaajul eristatkse viis osa:
* piklikaju ,
* tagaaju, mis koosneb sillast ja väikeajust,
* keskaju, millesse kuuluvad ajuvarred ja keskajukatus,
* vaheaju , mille moodustavad talamus, metatalamus ja hüpotalamus.
* suuraju, mis koosneb kahest suuraju poolkerast ja neid ühendavast mõhnkehast.
Asendi järgi eristatakse peaajus kolm osa:
* ajutüvi, mille moodustavad piklikaju, sild, keskaju ja vaheaju;
* väikeaju;
* suuraju poolkerad.
64. Suuraju osad, mõhnkeha. Lk 200/201. Joonis tuleb töösse. (kopeerib joonist 146).
Tsentraalvagu (2) jagab suuraju poolkera otsmikusagaraks(8) ja tagapool olevaks kiirusagaraks(4). Pretsentraalkäär(1) on motokorteks, siin juhitakse teadlikke, tahtlikke liigutusi; postsentraalkäär(3) – tundlikkuse käär. Külgvagu(7) jagab otsmikusagara (8) ja oimusagara(6). Kolmas vagu on ka(raamatus pole), see on kiirukuklavagu on seespool, seda pole aju pinnal näha. Mõhnkeha – ühendab kahte suuraju poolkera, paikneb suuraju pikilõhe põhjas, selle abil liiguvad signaalid ühest poolkerast teise.
65. Suurajukoore mõiste, mõõtmed. Arvud olulised.
Suurajukoor – neuronitest ja neurogliiarakkudest koosnev 1-5mm paksune hallaine kiht suuraju poolkerade pinnal. Suurajukoor paikneb aju käärudel ja tungib ka vagudesse, seega pindala suur – umbes 2200 ruutcentrimeetrit. Suurajukoores on umbes 14 miljardit närvirakku, mis valdavalt paiknevad kuues kihis. Ajukoor on hallaine, närvirakukehad, kuni 5mm on paksus. Ajukoores kulgevad veresooned , mis toidavad aju. Aju pind on kortsus, et veresooni saaks kulgeda. Mõttetahte ja mälu elund on ajukoor, mida kaitseb nahk ja juuksed ja luu ja… Toiduks suudab kasutada vaid glükoosi.
66. Funktsionaalsed väljad suurajukoores(sensoorsed, motoorsed).
Motoorsed väljad – asuvad peamiselt otsmikusagara pretsentraalkäärus ja paratsentraalsagarikus. Prestentraalkääru ülemistes osades paiknevad alumiste kehaosade(alajäsemete), pretsentraalkääru alumistes osades ülemiste kehaosade(näo, kaela, ülajäsemete) tahteliste liigutuste väljad. Paremast poolkerast antakse eferentseid impulsid keha vasaku poole lihastesse ja vastupidi.
Sensoorsed väljad - paiknevad peamiselt posttsentraalkäärus ja paratsentraalsagarikus. On lokaliseerunud kindlatesse teatud aladesse. Siin asuvad valu-, temperatuuri-, kompimis- ning lihas- ja liigestundlikkuse piirkonnad. Aalajäsemete sensoorsed väljad on kääru kõige kõrgemas ja ülajäsemete sensoorsed väljad kõige madalamas osas. Postsentraalkäärus on üldtundlikkus, siia tulevad signaalid lihastest(külm, soe, valus ).
3 sensoorset ala(mis sagaras mis?), kus toimub liigutuste juhtimine(pretsentraalkoores):
67. Peaajunärvide arv, nende iseloom, ülesanded.
Peaajunärve on 12 paari. Igal peaaju närvipaaril on oma järjekorranumber ja nimetus.
I haistmisnärv(sensoorne) – kõige ürgsem närv
II nägemisnärv (sensoorne)
III silmaliigutajanärv (motoorne, sisaldab parasümpaatilisi kiude) – motoorsed kiud innerveerivad silmamuna liigutavaid lihaseid, parasümpaatilised kiud innerveerivad aga innerveerivad pupillilahendajat ja ripslihast.
IV plokinärv (motoorne) – tuum asub keskajus – innerveerib silmamuna liigutavat ülemist põiklihast.
V kolmiknärv (seganärv) – kolmiknärviganglionist lähtuvad silmanärv(sensoorne – innerveerib lauba, pealae, silmakoopa ja ninaõõne piirkonda); ülalõuanärv(sensoorne – innerveerib põse, ninaõõne ja ülalõua piirkonda ning ülemisi hambaid); alalõuanärv(seganärv – innerveerib alalõua ja oimu piirkonda, keelt ning alumisi hambaid, motoorsed kiud innerveerivad kõiki mälumislihaseid). Hoiab hamba ainevahetust. Ohtlik värk. Selleks, et närida, on ka üks osa motoorne.
VI eemaldajanärv (motoorne) – võimaldab meil kõrvale vaadata – innerveerib silmamuna lateraalset sirglihast.
VII näonärv (motoorne, sisaldab parasümpaatilisi kiude) – nägusid saab teha, näo miimilised lihased ja osaliselt ka kaelalihased.
VIII esiku -teonärv (sensoorne) või tasakaalu-kuulmisnärv – kaksiksensoorne – jaguneb esiku- ja teonärviks. Registreeritakse keha tasakaalu; teos paikneb kuulmiselund , kuulmine ja tasakaal kulgevad rahumeeli – seotud sisekõrvaga
IX keeleneelunärv (seganärv, sisaldab parasümpaatilisi kiude) – sensoorne osa innerveerib keele tagaosa limaskesta ja tagab maitsetundlikkuse, motoorne osa innerveerib ainult ühte lihast – tikkeljätkekeeleluulihast, parasümpt osa innerveerib kõrvasüljenääret. Neelulihas, tegeleb neelamisega - tunneme maitset .
„ Neelamine on väga keeruline akt – meie sellega ei tegele.“
X uitnärv (seganärv, sisaldab põhiliselt parasümpaatilisi kiude) – ’uitab’ mööda keha ringi, reguleerib siseelundite talitlust (võimaldab lõõgastust) - juhib siseelundite rahu ja tegevust. Tuumad asuvad piklikajus . Uitnärvi sensoorsed kiud hargnevad siseelundites, kus neil on sensoorsed närvilõpmed. Motoorsed kiud innerveerivad neelu, pehmesuulae ja kõri lihaseid. Parasümpt osa innerveerib südamelihast, kõikide rindkere- ja kõhuõõneelundite silelihaseid ja näärmeid.
XI lisanärv (motoorne) – innerveerib rinnaku -rangluu-nibujätke lihast ja trapetslihast. Reguleerib lihaseid, mis on peale hästi lähedal, pea liigutamine(trapets).
XII keelealune närv (motoorne) – innerveerib keelelihaseid, neelamine.
„On üks lihaste rühm, mis on väsimatu –keelelihased. Kolju vibreerib rääkimisel kaasa“
68. Autonoomse ehk vegetatiivse närvisüsteemi mõiste, jagunemine. Joonis 17.
Autonoomne ehk vegetatiivne NS juhib inimese organismi mittetahtlikute siseelundite talitlust vastavalt keskkonna muutuvatele tingimustele. Juhib siseelundite talitlust, kohandades neid vastavalt keskkonnale, ei allu inimese tahtele.
Üks pool on sümpaatiline ja teine pool on parasümpaatiline.
Sümpaatiline - valdav organismi aktiivses seisundis
Parasümpaatiline – puhkeseisundis organism, energiavarude taastumine.
Pingestuda on kergem kui sealt välja tulla. Automaatika kaks poolt, kas oleme pingeseisundis või rahulik.
Kui seda siuhi! ei käi, siis ei ole ta õige inimene.
Päikesepõimik. On seotud parasümpaatiline ja sümpaatiline.
Sümpaatiline innervatsioon pingeseisundis ahendab aju veresooni. Kui pingeseisundis tunnete, et pea läheb uimaseks. Tugev närvipinge vähendab inimese ajutööd. Esinemisel olge selleks valmis. Pingeseisundis aju ei tööta ideaalrežiimis.
Sümpaticus!
69. Sümpaatilise närvisüsteemi keskused, närvid, innervatsiooni iseloom. Joonis 17.
Jaguneb tsentraalne ja perifeerne . Tsentraalne – antakse signaal, asub seljaaju rinna-ja nimmesegmentides. Perifeerne – signaal jõuab elunditeni vastavate seljaaju närvide koosseisus . Närvid - vastavate segmentide seljaajunärvi koosseisus; sümpaatilised närvid, mis kulgevad elundite suunas. Domineerib pingeseisundis ja reguleeriv roll on organismi aktiivses seisundis, näiteks tugeval lihastööl, tugeva valu või muu emotsionaalse seisundi korral, seda iseloomustab suurenenud energiakulu .
Innervatsiooni iseloom – stimuleeriv pingeseisungis.
70. Parasümpaatilise närvisüsteemi keskused, närvid, innervatsiooni iseloom.
Jaguneb tsentraalne ja perifeerne(parasümpaatilised kiud juhivad väikevaagna tööd). Asub seljaaju ristluu osas. Närvid – III PAN – silmaliigutajanärv, VII PAN – näonärv; IX PAN – keele-neelunärv, X PAN – uitnärv. On domineeriv lõõgastusolekus, tegeleb energavarude kogumisega. Reguleeriva rolliga on siis kui organism on puhkeseisundis.
* Liigutustegevuse juhtimise ülesanded :
1. Kirjeldage kuidas liigub info tahtlikuks põlveliigese sirutamiseks. – kortikaalne tasand
2. Kirjeldage kuidas liigub info automaatseks küünarliigese painutamiseks – heegeldamine, kudumine , subkortikaalne(mittetahtlik) tasand.
Tagasiside
ülanevate juhteteede kaudu, taga
1. Millist teed mööda liigub info sõrmedest kuuma eseme katsumisel – hakkame sõrmedest peale, õlavarrepõimiku retseptorid , jõuab seljaajju, (seljaaju närvi 4 alumist sensoorset kiud) liigub seljaajju), liigub valgeaine tagumisse vääti, jõuab seljaajust peaaju posttsentraalvagusse.
2. Millist teed mööda liigub info varvastest kontrollima basseini vee temperatuuri– tuleb ristluupõimikusse, ristluu segmentidesse(+ 1 nimme), liigub mööda valgeainevääte - kulgevad alt üles – peaaju posttsentraalkääru.
Posttsentraalkäär võtab vastu tundmuse. (otsus kas külm või soe, keeruline kust tuleb). Kortikaalne ja subkortikaalne on seotud ainult alanevate juhteteedega.
„1+1“ ja „Armastus“ – recommended films
Meeleelundid
71. Analüsaatori mõiste, nimeta analüsaaroti osad.
Analüsaator – ühtne funktsionaalne süsteem.
Koosneb;
* retseptoorne ehk vastuvõetav osa
* juhtiv osa – pea-või seljaaju närvi sensoorne osa – kõik, toovad koguaeg signaale
* tsentraalne osa - suuraju poolkerade koore vastav väli.
Iga vastuvõtja on spetsiifilised orienteeritud.
Pretsentraalkäär – tsentraalvao käär, kust lähtuvad käsklused(tahan, lähen panen ukse kinni, ei taha).
Hipikombi käärukonksu tead ?
72. Kõrva ehitus: välis-, kesk- ja sisekõrv. Joonis 20. Õpik lk 235, 239.
73. Kuulmisanalüsaatori osad. Sisekõrva corti elundi retseptoorsed rakud – teonärv/kuulmisnärv – (sild- jäta vahele) – suuraju poolkera oimusagara koor/kuulmiskeskus.
74. Kirjelda helilainetest tekkinud võngete kulgu kõrvas kuulmisretseptoriteni.
Kõrvalest püüab kinni selle helisignaali, välimine kuulmekäik( trummikile võnkumine), 3 kuulmeluukest, liigeste kaudu edasi esikusse , siit esikuastrikusse – helikodrema – tagasivõnkumine trummiastriku kaudu, teojuhas olevad kuulmisretseptorid erutuvad. Närvirakud, mis ei kannata, et neid pidevalt hoitakse töös, et saaksid hapnikuvaru taastada. Hapnikupuudus on peamine, mis kuulmisrakke hävitab. Kui inimene halvasti kuuleb , siis ta hakkab kõvasti rääkima, aga ise nad seda ei taju.
75. Tasakaaluanalüsaatori osad – joonis 22, lk 237 õpikus.
Esikus on 2 kotikest, kus registreeritakse pea asend – üle-alla ja vasakule-paremale liikumise registreerimine. Tasakaaluretseptorid kotikestes ja ampullides – esikunärv/tasakaalunärv – sild - väikeaju ja seljaaju motoneuronid. Kummasgis kõrvas on 5 elundit/elundiosa, mis registreerivad tasakaalu.
76. Silmamuna ehitus. Joonis 21.
77. Nimeta silma abiseadeldised.
6 silmamuna liigutavat lihast(..); pisaraaparaat; silma rasvapadjand(hoiab silma õiges asendis), silmalaud , kulmud.
78. Nägemisanalüsaatori osad.
Silma võrkkesta kepikesed ja kolvikesed – nägemisnärv – nägemisristmik – suuraju poolkerade kuklasagara koore nägemispiirkond.
79. Kirjelda valguskiirte teed silmas jõudmaks nägemisretseptoriteni.
Sarvkest , eeskamber, pupill , lääts, klaaskeha, kepikesed ja kolvikesed.
80. Selgita, mille abil toimub silma läätse kuju muutmine. Joonis 21.
Ripsvöötmeke, mis läätse kuju muutis.
81. Selgita, mille abil toimub pupilli suuruse muutmine. Joonis 21.
82. Haistmisanalüsaatori osad ja see joonis 22. Joonis 169, 240.
Haistmispiirkonna retseptoorsed rakud – haistmisnärv – suuraju koore hipokambikääru konksu osas /suuraju koore mediaalne pind.
83. Maitsmisanalüsaatori osad ja joonis 22.
Maitsmispunka retseptoorne rakk – IX ja VII (vahenärvi kaudu) PAN(peaajunärv) – suuraju poolkerade koore posttsentraalkääru alaosa. (tagapool, ees on pretsentraalkäär – aju peal on punane osa postsentraalosa, tumesinine pretsentraalkäär). Tunneme väga väheseid maitseid.
Umami – viies maitseaistig naatriumglutamaat E621 talitlevad samaaegselt soolase ja mõru maitseretseptoritega. Umami maitse tekib selgelt kuivataatud seente, parma singi söömisel, rokfori juustus.
84. Naha ehitus, kihid , nendes paiknevad elundid . Joonis 23, joonis 171. Ainult nimetada, missuguseid signaale saame naha kaudu.
85. Naha retseptorid.