Kordamisküsimused närvisüsteemi kohta (0)

1. Mis on närvisüsteemi üldine ülesanne?
Reguleerib kogu organismi tegevust. Annab käsklusi kõikidele elunditele ja võtab
vastu infot nii sise- kui ka väliskeskkonnas. 
(Reguleerib kõikide elundite tööd ja koordineerib erinevate elundkondade 
talitlust, kohandades seda pidevalt muutuvate tingimustele, mille inimene viibib) 2. Kust saab närvisüsteem informatsiooni?
Nii sise- kui väliskeskkonnast
(Närvi impulsside kaudu e. retseptorid) 3. Millisteks osadeks jaotatakse närvisüsteem (NS)?
Somaatiline ja autonoomne e. vegetatiivne
(tahtele alluv ja tahtele mitte alluv) 4. Millisteks osadeks jaotatakse somaatiline NS?
Kesknärvisüsteem ja piirdenärvisüsteem 5. Millisteks osadeks jaotatakse vegetatiivne (autonoomne) NS?
Sümpaatiline ja parasümpaatiline 6. Nimeta 3 erinevat neuroni tüüpi (liiki)!
Unipolar, bipolar, pseudounipolar ja multipolaarsed 7. Nimeta 3 erinevat närviraku osa!
neuroni keha, akson e neuriit ja dendriit. 8. Kuidas liigitatakse neuroneid funktsiooni alusel? Nimeta 3 erinevat!
Sensoorne e tundenärv, lülineuron ja motoorne e teostajanärv
(tundenärvid, liigutajanärvid ja lülineuronid) 9. Kus asuvad gliia rakud?
Kesknärvisüsteemis. Närvirakkude ümber ja vahel 10. Mis ülesanne on gliiarakkudel?
Aitavad Närvirakkudel toituda. Kaitsevad ja teostavad närvirakke 
(kaitsevad, toidavad ja toetavad närvirakke, annavad toitaineid edasi, annavad  kaitsekihi, impulsside edastamiseks) 11. Mis suunas juhivad erutust sensoorsed närvid?
Perifeeriast kesknärvisüsteemi suunas 
(e. tundenärvid sisaldavad tsentripetaalkiude, mis juhivad erutuse närvisüsteemi  perifeerselt osalt tsentraalsele.)


12. Mis suunas juhivad erutust motoorsed närvid?
Kesknärvisüsteemist perifeeriasse.
(e. liigutaja närvid sisaldavad tsentrifugaalkiude, mis juhivad erutuse 
närvisüsteemi tsentraalselt osalt perifeersele.) 13. Millest koosneb üks närv?
Keha, dendriidid ja jätke
(koosneb sidekoega ümbritsetud närvikiudude kimpudest) 14. Mis asjad on efektroid ja kus neid leidub?
Motoorsete närvide lõpmed. (Erutust saatvad). Lihastes, siseorganites, 
põhimõtteliselt kõikides elundites mida innerveeritakse motoorsete närvide poolt 15. Kuidas nimetatakse ülekande kohta ühelt närvilt teisele?
Sünaps  16. Kust võtavad ärritusi vastu eksteroretseptorid?
Väliskeskkonnast (nt nahal asuvad retseptorid) 17. Kust võtavad ärritusi vastu interoretseptorid?
Sisekeskkonnast, veresoontest, südamest, kusepõiest.
(keemilise koostise muutuste ja elundite- ja kudede sisese rõhu kohta.) 18. Kust võtavad ärritusi vastu proprioretseptorid?
 Liigestest, lihaste kõõlustest ja lihaskäävist.
(Lihastest, kõõlustest,lihaskäävist, liigestest .sidemetest ja liigesekihnudest) 19. Milliste närviraku osadega võivad olla seotud sinna erutust toova neuroni 
aksonid? 
Järgmise närviraku dendriidiga või kehaga 20. Mida teeb mediaatoraine sünapsis?
Viib elektrilise ärrituse edasi järgmisele närvirakule ehk vahendab närvierutust 
ühelt teisele
(elektriline impulss saab levida edasi.
toimub närviimpulsi ülekanne ühe neuroni aksonilt järgmise neuroni dendriidile 
või kehale.) 21. Millistest osadest koosneb refleksikaar?
Sensoorsest ja motoorsest närvist ja lülineuronist. 
(koosneb kahest neuronist. Aferentsest neuronist ja eferentsest neuronist) 22. Mis asi on ganglion?
Väljaspool kesknärvisüsteemi paiknev kehade kogumik


23. Mis asi on tuum?
Närviraku kehade kogumik kesknärvisüsteemis 
(peaaju valgeaines paiknev hallaine kogumik. Seljaaju hallaines on närvirakud  kogumikena - tuumadena.) 24. Mida kujutab endast hallaine?
Närviraku kehade kogum 
(jääb keskele. on raku kehad.) 25. Mida kujutab endast valgeaine?
Aksonite ehk neuriitide kogum.
(jääb äärtesse, pikad aksonid.)  26. Kus asetseb seljaaju?
lülisambakanalis.  27. Mille poolest on olulised seljaaju kaela- ja nimmepaisumus?
Seljaaju hallaine eessarved on suuremad 28. Mis liiki neuroni jätkeid sisaldab seljaaju dorsaaljuur?
Lülineuronite jätkeid 
(sensoorsed neuronid) 29. Mis liiki neuroni jätkeid sisaldab seljaaju ventraaljuur?
Alfa-, motoneuronid. Lihasteni minevaid närvirakke  30. Mis saab seljaaju kõhtmisest ja selgmisest juurest lülidevaheliste mulkude  piirkonnas? Need liituvad seljaajunärviks e spinaalnärviks 31. Millest koosneb seljaaju segment?
Kahest närvijuure paarist, üks paar kõhtmisi ja üks paar selgmisi 
(tundenärvi juurtest(selgmised) ja motoorsed e liigutaja närvi juured(kõhtmised).) 32. Mitu segmenti on seljaaju kaelaosas?
8 33. Mitu segmenti on seljaaju rinnaosas?
12 34. Mitu segmenti on seljaaju nimmeosas?
5 35. Mitu segmenti on seljaaju ristluu osas?
5


36. Mitu segmenti on seljaaju õndraluu osas?
1 37. Millised neuronid paiknevad seljaaju hallaine eessarves?
Alfamotoneuronid  38. Millised neuronid paiknevad seljaaju hallaine külgsarves?
Vegetatiivse närvisüsteemi neuronid  39. Millised neuronid paiknevad seljaaju hallaine tagasarves?
Lülineuronid 40. Mida innerveerivad alfa-motoneuronid?
Skeletilihaseid 
(kutsuvad esile skelettlihaste kokkutõmbeid, mis avalduva ühesuguste 
liigutustena.) 41. Kust saavad alguse ülenevad juhteteed, mis peavad sidet seljaaju ja peaaju 
vahel?
Alguse saavad seljaaju hallaine tagasarvest  42. Mis ülesanne on seljaaju päriskimpudel?
Vahendavad infot seljaaju segmentide vahel
(vahendada informatsiooni, annab ühelt segmendilt teisele) 43. Mis informatsiooni kannavad alanevad juhteteed?
motoorset informatsiooni ehk toovad käsklusi lihastele siseorganitele
(neid tegevusi mida me oleme planeerinud) 44. Millistest osadest koosneb peaaju?
Piklikaju, tagaaju, keskaju, vaheaju, suuraju, ajusild, väikeaju 45. Milliste närvide kiud kulgevad piklikaju püramiidides?
Motoorsete närvide kiud. 
(parem- ja vasakpoolsed kiud) 46. Milliste peaajunärvide tuumad asetsevad piklikajus?
Keeleneelunärv, uitnärv, lisanärv ja keelealunenärv 47. Mille vahel asub ajusild?
Keskaju ja piklikaju vahele 
(piklikajust kraniaalsemalt ja kujutab endast neljakandilist massiivset ajuosa) 48. Milliste peaajunärvide tuumad asetsevad sillas?
V - kolmiknärvi, VI - eemaldajanärvi, VII - näonärvi, VIII - esiku-teonärvi


49. Millest koosneb silla valgeaine?
Alanevatest ja ülenevates juhteteedest 
(peamiselt teda läbivatest juhteteedest) 50. Mille keskused asuvad rombaugus? Nimeta 4 erinevat!
Südame veresoonkonna keskus, hingamiskeskus, seedereflekside keskus ja  kaitsereflekside keskus. 51. Kus asub väikeaju?
Ajutüve taga kukla sagarate all 
(paikneb suuraju poolkerade kuklasagarate all, pikkajust ja sillast tagapool) 52. Kust tulevad närvikiud väikeaju-ussi ja tätrakesse?
Proprioretseptoritest
(seljaajust ja tasakaaluelundist) 53. Kuidas on paigutunud hallaine ja valgeaine väikeajus?
Hallaine on pealpool koorena ja valgeaine seespool elupuuna 
(paikneb pindmiselt ja valgeaine paikneb tsentraalselt( SEESPOOL)) 54. Nimeta kaks peamist väikeaju ülesannet!
Koordinatsiooni reguleerimine ja tasakaalu säilitamine 
(liigutuste ulatust ja kiirust.) 55. Milliseid liigutusi koordineeritakse väikeaju-ussi ja tätrakese abil?
Automaatseid liigutusi 56. Milliseid liigutusi koordineeritakse väikeaju poolkerade abil?
Tahtelisi liigutusi
(tahtele alluvad liigutuste eest.) 57. Milliste aju osadega on seotud väikeaju jalakesed e väikeajuvarred?
alumised piklik ajuga, keskmised ajusillaga ja ülemised keskajuga 58. Millised tuumad asuvad keskajus?
Punatuum, mustaine, kolmanda(silmaliigutaja närv) ja neljanda(plokinärv) 
kraniaalnärvi tuumad.  59. Millega on seotud punatuuma ja mustaine tegevus?
Lihastoonuse regulatsiooniga 
(mustaine on seotud topamiiniga(liigutuste ja tegevuste sujuvusega/teostusega)  ja
punatuum on ) 60. Milliste peaajunärvide tuumad asetsevad keskajus?
Kolmas ja neljas kraniaalnärv (silmaliigutaja närv ja plokinärv)


61. Mis tegevuses osalevad ülakünkakeste tuumad?
Nägemise ja orienteerumisrefleksid 62. Mis toimub alakünkakeste tuumade abil?
Reguleerivad kuulmist 63. Nimeta 3 peamist vaheaju osa?
Talamus, põlvikkehad ja hüpotalamus.
(talamus e. tundekühm, metatalamus e.kaks paari põlvikkehi ja hüpotalamuse e.  tundekühmused alune piirkond) 64. Mille keskus on talamus?
Koorealune sensoorse informatsiooni keskus ehk tunde ärrituste keskus  65. Millega on seotud mediaalsed põlvikkehad?
Kuulmisega 66. Millega on seotud lateraalsed põlvikkehad?
Nägemisega 67. Mida reguleerivad hüpotalamuses asuvad keskused?
Keha püsiseisundit, temperatuuri, janu ja näljatunnet, siseorganite tegevust
(ainevahetust, soojuse teket ja äraandmist, südametegevust) 68. Mis asi on retikulaarformatsioon?
Võrkmoodustis.
(närvirakkude võrgustik, mis ühendab kõiki peaaju osasi) 69. Mis on võrkmoodustise ülesanne?
Ühendada kesknärvisüsteemi osasi omavahel ja hoida erutus taset
(närvisüsteemi erksuse hoidmine) 70. Millisteks sagarateks jaotatakse suuraju poolkerad?
oimusagar, kiirusagar, kuklasagar ja otsmikusagar 71. Millised käärud jäävad tsentraalvao ette ja taha?
Ette jääb pretsentraalkäär, taga on posttsentraalkäär. 
(ülemine, keskmine ja alumine otsmikukääruks ja taga on posttsentraalkäär) 72. Kus asetseb haistmisaju?
Laubasagara all haistmissibulana  73. Mis asi on mõhnkeha ja millest ta koosneb?
valgeaine plaat ja koosneb närvirakkude aksonitest


74. Kus asuvad basaaltuumad?
valgeaine vahel suur aju poolkerades  75. Mis ülesanne on juttkeha tuumadel?
Liigutuste koordineerimine, liigutus kiiruste reguleerimine ja automaatsete 
liigutuste koordineerimine 
(tagavad lihastoonuse ja liigutuste automaatsuse) 76. Mis ülesanne on mandelkehal?
reguleerib eelkõige emotsionaalset tegevust, tundlikkust ja reaktsioone. 
 (emotsioonide kujunemisel) 77. Milliseid närvirakke leidub suurajukoores?
Sõmerrakud, tähtrakud, püramiidrakud 
(sensoorsed-, kontaktneuronid ja motoorsed neuronid,)  78. Kus asuvad motoorsed väljad ning millega need on seotud?
asuvad eelkõige laubasagaras ja on seotud tahtele alluvate tegevuste 
planeerimisega
(otsmikusagara pretsentraalkäärus ja paratsentraalsagarikus. seotud tahtelise 
liigutuste sooritamiseks, planeerimisega) 79. Mis liiki tundlikkuse piirkonnad asuvad kiirusagara postsentraalkäärus?
Naha taktiline tundlikkus, vibratsioon, temperatuur ja puutetundlikkus  80. Millises kortikaalses osas  asub nägemispiirkond?
Kuklasagaras 81. Millises kortikaalses osas  asub kuulmispiirkond?
Oimusagaras 82. Millega on seotud otsmikusagara assotsiatsioonipiirkond?
Tegevuste planeerimisega enne strateegiate väljakujundamisega, samuti  on 
seotud ka inimese personaalsusega ja pidurdusprotsessidega  83. Kus asub limbiline süsteem?
Ümber vaheaju ja suuraju poolkerade mediaalses osas mõhnkeha ümber 84. Mida limbiline süsteem kontrollib ja juhib?
Väliskeskkonnast tulevate impulsside reguleerimist ja kooskõlastamist 
sisekeskkonna tegevusega, reguleerib(kontrollib) inimese emotsionaalset 
käitumist ja vastutab toitekäitumise ja seksuaalsekäitumise eest, 
(juhib üldist kohanemist väliskeskkonna tingimustega.)


85. Mis laadi informatsiooni kannavad õrnkimp ja talbkimp?
Kannavad jäsemetest tulevat sensoorset ehk tundlikkus informatsiooni, nt naha 
tunnetust.
(õrnkimp: impulsse kere alumistest osadest ja alajäsemetest
talbkimp: impulsse kere ülemistest osadest ja ülejäsemetest) 86. Kust kuhu viib erutusi spinotserebellaarne juhtetee?
Seljaajust väikeajju 
(viiakse propriretseptoritest erutusi väikeajju) 87. Missuguseid erutusi viiakse talamusse spinotalaamilise juhtetee kaudu?
Naha tundlikuse abil saadud erutusi ehk valu, temperatuuri, puudutusi
(valu-, temperatuuri-, puute- ja taktiilseid erutusi.) 88. Mida reguleerivad püramidaalkulgla närviimpulsid?
Tahtele alluvat lihastegevust. 89. Kuhu jõuavad välja alanevate juhteteede närvikiud?
Jõuavad välja konkreetsete seljaaju segmentideni kust juhitakse vastavaid lihaseid 90. Mis ülesanne on pea- ja seljaaju kestadel?
Osaleda pea ja seljaaju toitmises ja kaises  91. Milline ajukest toodab ajuvedelikku?
Pehmekest
(soonkestas toodab ajuvedelikku.) 92. Mis voolab kõvakesta lestmete vahel olevates urgetes?
Venoosne veri
(aju veenidest tulev venoosne veri.) 93. Mis ülesanne on ajuvedelikul?
Aitab ajul Toituda ja hoiab ajurõhku.
(hoida aju ühtlases keskkonnas ja hoida aju ühtlasel temp.) 94. Nimeta seljaajunärvide ülesanded üldiselt! 
Innerveerivad kõiki perifeerseid organeid ja võtavad vastu tundlikkust nendelt, 
annavad organitele motoorse impulssi ja võtavad vastu sensoorse taju
1. tuua kesknärvisüsteemi tundeeritusi kogu kehast
2. kogu keha lihaste motoorne innervatsioon
3. kõikide elundite sümpaatiline innervatsioon
4. väikevaagnaelundite parasümpaatiline innervatsioon 95. Milliseid põimikuid moodustavad seljaajust lähtuvad närvid?
kaelapõimik, õlavarrepõimik, nimmepõimik, ristluupõimik, õndrapõimik


96. Mis piirkonda innerveerib kaelapõimik?
kaela, kukla piirkonda ja vahelihast 
( natuke lõua alla) 97. Milline närv kaelapõimiku koosseisus on pikim?
vahelihase närv 98. Mis piirkonda innerveerib õlavarrepõimik?
Õlavöödet ja ülajäset ehk kätt 
(õlavöötme piirkonda, käe nahka ja lihaseid) 99. Millised närvid jäävad õlavarrepõimiku koosseisu? Nimeta 4 erinevat!
keskpidine närv, küünarmine närv, kodarluunärv, lihase-nahanärv 100. Mida innerveerivad rinnanärvid?
Roietevahelihaseid, rindkerenahka, seljalihaseid ja kõhulihaseid osaliselt 101. Mis piirkonda innerveerib nimmepõimik?
Alakõhtu ja kubeme piirkonda ning reie eesmist ja mediaalset osa, 
(kõhulihaseid, reie eesmisi ja kesmise rühme lihaseid ja munanditõsturit) 102. Nimeta 2 peamist närvi nimmepõimiku koosseisus!
toppenärv ja reienärv  103. Mis piirkonda innerveerib ristluupõimik?
Tuhara piirkonda, reie tagumist osa, säärt ja labajalga 104. Nimeta 4 peamist närvi ristluupõimiku koosseisus!
istmikunärv, ülemine-alumine tuharanärv, ühispindluunärv, sääreluunärv 105. Mis närv on I peaajunärv ja mida ta teeb?
haistmisnärv võtab vastu haistmis impulsid 
(sensoorne) - lõhna tundlikkus 106. Mis närv on II peaajunärv ja mida ta teeb?
nägemisnärv reageerib nägemise ärritusele ja viib selle kesknärvisüsteemi 
(sensoorne) - aitab näha 107. Mis närv on III peaajunärv ja mida ta teeb?
Silmaligutajanärv reguleerib nelja silmaliigutaja lihast 
(motoorne) - silma liigutaja, vaade üles alla, paremale vasakule  108. Mis närv on IV peaajunärv ja mida ta teeb?
Plokinärv, innerveerib ülemist põiki lihast 
(motoorne) - ülemine silmanärv, vaade põiki alla 


109. Mis närv on V peaajunärv ja mida ta teeb?
kolmiknärv näo piirkonna nahka ja innerveerib, ülemisi ja alumisi 
hambaid ja mälumislihaseid
(seganärv) - näo piirkonda, seotud hammaste ja keelega(alalõug)  110. Mis närv on VI peaajunärv ja mida ta teeb?
eemaldajanärv innerveerib silma lateraalset sirglihast
(motoorne) - lateraalset silma lihast.  111. Mis närv on VII peaajunärv ja mida ta teeb?
näonärv(motoorne) - innerveerib kõiki miiminilisi lihaseid, pisaranääret, 
lõuaalust, keele alust süljenääret, keeletipu ja kehapiirkonda, võtab sealt vastu 
maitsetundlikkust 112. Mis närv on VIII peaajunärv ja mida ta teeb?
esiku-teonärv võtab vastu kuumise ja liikumisimpulsse sisekõrvast
(sensoorne) - tasakaalu ja kuulmise närv  113. Mis närv on IX peaajunärv ja mida ta teeb?
keeleneelunärv võtab vastu maitseärritusi keelejuurepiirkonnast, innerveerib 
kõrvasüljenääret ja neelupiirkonna lihaseid
(seganärv) - keele tagaosa limaskesta ja tagaosa maitsetundlikuse, neelu lihastega.
suulae taju 114. Mis närv on X peaajunärv ja mida ta teeb?
uitnärv innerveerib enamusi siseorganitest va kuse-, suguelundkond
(seganärv) - parasümpaatiline närv, rahustab maha südametöö, seedeelundkonna  verevarustus. jääkainete väljatoomine. keha heaolu eest.  115. Mis närv on XI peaajunärv ja mida ta teeb?
lisanärv innerveerib kahte lihast, rinnaku-rangluu-nibujätke lihast ja trapetslihast
(motoorne)  116. Mis närv on XII peaajunärv ja mida ta teeb?
keelealune närv, innerveerib kõiki keelelihaseid
(motoorne) - paneb keele tööle  117. Milliseid elundeid innerveerib autonoomne närvisüsteem?
Siseelundeid mis ei allu tahtele 
(mõjutab kõige enam närvisüsteemi ) 118. Millistes olukordades on peamiselt aktiivne sümpaatiline närvisüsteem?
Kehaliselt aktiivsetes olukordades. hirmu, ärevuse ja ka pinge korral. 


119. Millal on ülekaalus parasümpaatiline närvisüsteem?
puhkeseisundis kui organism on puhkeseisundis, toimub energiavarude 
taastumine 120. Kus asuvad sümpaatilise närvisüsteemi keskused?
Rinnasegmentides. 
(paiknevad tuumadena seljaaju hallaine rinna- ja nimmeosa külgsarvedes) 121. Kus asuvad parasümpaatilise närvisüsteemi keskused?
Piklikajus ja seljaaju ristluu piirkonnas 
(on ajutüves ja seljaaju koonuses paiknevad tuumad) 122. Mille kaudu reguleerib hüpotalamus organismi vegetatiivseid funktsioone?
Läbi sümpaatiliste ja parasümpaatiliste keskuste, hüpofüüsi ning ajutüve erinevate
piirkondade
(peaajutüve ja seljaaju autonoomse närvisüsteemi keskuse ning hüpofüüsi kaudu.)

Document Outline

• 1. Mis on närvisüsteemi üldine ülesanne?
• Reguleerib kogu organismi tegevust. Annab käsklusi kõikidele elunditele ja võtab vastu infot nii sise- kui ka väliskeskkonnas.
• (Reguleerib kõikide elundite tööd ja koordineerib erinevate elundkondade talitlust, kohandades seda pidevalt muutuvate tingimustele, mille inimene viibib)
• 2. Kust saab närvisüsteem informatsiooni?
• Nii sise- kui väliskeskkonnast
• (Närvi impulsside kaudu e. retseptorid)
• 3. Millisteks osadeks jaotatakse närvisüsteem (NS)?
• Somaatiline ja autonoomne e. vegetatiivne
• (tahtele alluv ja tahtele mitte alluv)
• 4. Millisteks osadeks jaotatakse somaatiline NS?
• Kesknärvisüsteem ja piirdenärvisüsteem
• 5. Millisteks osadeks jaotatakse vegetatiivne (autonoomne) NS?
• Sümpaatiline ja parasümpaatiline
• 6. Nimeta 3 erinevat neuroni tüüpi (liiki)!
• Unipolar, bipolar, pseudounipolar ja multipolaarsed
• 7. Nimeta 3 erinevat närviraku osa!
• neuroni keha, akson e neuriit ja dendriit.
• 8. Kuidas liigitatakse neuroneid funktsiooni alusel? Nimeta 3 erinevat!
• Sensoorne e tundenärv, lülineuron ja motoorne e teostajanärv
• (tundenärvid, liigutajanärvid ja lülineuronid)
• 9. Kus asuvad gliia rakud?
• Kesknärvisüsteemis. Närvirakkude ümber ja vahel
• 10. Mis ülesanne on gliiarakkudel?
• Aitavad Närvirakkudel toituda. Kaitsevad ja teostavad närvirakke
• (kaitsevad, toidavad ja toetavad närvirakke, annavad toitaineid edasi, annavad kaitsekihi, impulsside edastamiseks)
• 11. Mis suunas juhivad erutust sensoorsed närvid?
• Perifeeriast kesknärvisüsteemi suunas
• (e. tundenärvid sisaldavad tsentripetaalkiude, mis juhivad erutuse närvisüsteemi perifeerselt osalt tsentraalsele.)
• 12. Mis suunas juhivad erutust motoorsed närvid?
• Kesknärvisüsteemist perifeeriasse.
• (e. liigutaja närvid sisaldavad tsentrifugaalkiude, mis juhivad erutuse närvisüsteemi tsentraalselt osalt perifeersele.)
• 13. Millest koosneb üks närv?
• Keha, dendriidid ja jätke
• (koosneb sidekoega ümbritsetud närvikiudude kimpudest)
• 14. Mis asjad on efektroid ja kus neid leidub?
• Motoorsete närvide lõpmed. (Erutust saatvad). Lihastes, siseorganites, põhimõtteliselt kõikides elundites mida innerveeritakse motoorsete närvide poolt
• 15. Kuidas nimetatakse ülekande kohta ühelt närvilt teisele?
• Sünaps
• 16. Kust võtavad ärritusi vastu eksteroretseptorid?
• Väliskeskkonnast (nt nahal asuvad retseptorid)
• 17. Kust võtavad ärritusi vastu interoretseptorid?
• Sisekeskkonnast, veresoontest, südamest, kusepõiest.
• (keemilise koostise muutuste ja elundite- ja kudede sisese rõhu kohta.)
• 18. Kust võtavad ärritusi vastu proprioretseptorid?
• Liigestest, lihaste kõõlustest ja lihaskäävist.
• (Lihastest, kõõlustest,lihaskäävist, liigestest .sidemetest ja liigesekihnudest)
• 19. Milliste närviraku osadega võivad olla seotud sinna erutust toova neuroni aksonid?
• Järgmise närviraku dendriidiga või kehaga
• 20. Mida teeb mediaatoraine sünapsis?
• Viib elektrilise ärrituse edasi järgmisele närvirakule ehk vahendab närvierutust ühelt teisele
• (elektriline impulss saab levida edasi.
• toimub närviimpulsi ülekanne ühe neuroni aksonilt järgmise neuroni dendriidile või kehale.)
• 21. Millistest osadest koosneb refleksikaar?
• Sensoorsest ja motoorsest närvist ja lülineuronist.
• (koosneb kahest neuronist. Aferentsest neuronist ja eferentsest neuronist)
• 22. Mis asi on ganglion?
• Väljaspool kesknärvisüsteemi paiknev kehade kogumik
• 23. Mis asi on tuum?
• Närviraku kehade kogumik kesknärvisüsteemis
• (peaaju valgeaines paiknev hallaine kogumik. Seljaaju hallaines on närvirakud kogumikena - tuumadena.)
• 24. Mida kujutab endast hallaine?
• Närviraku kehade kogum
• (jääb keskele. on raku kehad.)
• 25. Mida kujutab endast valgeaine?
• Aksonite ehk neuriitide kogum.
• (jääb äärtesse, pikad aksonid.)
• 26. Kus asetseb seljaaju?
• lülisambakanalis.
• 27. Mille poolest on olulised seljaaju kaela- ja nimmepaisumus?
• Seljaaju hallaine eessarved on suuremad
• 28. Mis liiki neuroni jätkeid sisaldab seljaaju dorsaaljuur?
• Lülineuronite jätkeid
• (sensoorsed neuronid)
• 29. Mis liiki neuroni jätkeid sisaldab seljaaju ventraaljuur?
• Alfa-, motoneuronid. Lihasteni minevaid närvirakke
• 30. Mis saab seljaaju kõhtmisest ja selgmisest juurest lülidevaheliste mulkude piirkonnas?
• Need liituvad seljaajunärviks e spinaalnärviks
• 31. Millest koosneb seljaaju segment?
• Kahest närvijuure paarist, üks paar kõhtmisi ja üks paar selgmisi
• (tundenärvi juurtest(selgmised) ja motoorsed e liigutaja närvi juured(kõhtmised).)
• 32. Mitu segmenti on seljaaju kaelaosas?
• 8
• 33. Mitu segmenti on seljaaju rinnaosas?
• 12
• 34. Mitu segmenti on seljaaju nimmeosas?
• 5
• 35. Mitu segmenti on seljaaju ristluu osas?
• 5
• 36. Mitu segmenti on seljaaju õndraluu osas?
• 1
• 37. Millised neuronid paiknevad seljaaju hallaine eessarves?
• Alfamotoneuronid
• 38. Millised neuronid paiknevad seljaaju hallaine külgsarves?
• Vegetatiivse närvisüsteemi neuronid
• 39. Millised neuronid paiknevad seljaaju hallaine tagasarves?
• Lülineuronid
• 40. Mida innerveerivad alfa-motoneuronid?
• Skeletilihaseid
• (kutsuvad esile skelettlihaste kokkutõmbeid, mis avalduva ühesuguste liigutustena.)
• 41. Kust saavad alguse ülenevad juhteteed, mis peavad sidet seljaaju ja peaaju vahel?
• Alguse saavad seljaaju hallaine tagasarvest
• 42. Mis ülesanne on seljaaju päriskimpudel?
• Vahendavad infot seljaaju segmentide vahel
• (vahendada informatsiooni, annab ühelt segmendilt teisele)
• 43. Mis informatsiooni kannavad alanevad juhteteed?
• motoorset informatsiooni ehk toovad käsklusi lihastele siseorganitele
• (neid tegevusi mida me oleme planeerinud)
• 44. Millistest osadest koosneb peaaju?
• Piklikaju, tagaaju, keskaju, vaheaju, suuraju, ajusild, väikeaju
• 45. Milliste närvide kiud kulgevad piklikaju püramiidides?
• Motoorsete närvide kiud.
• (parem- ja vasakpoolsed kiud)
• 46. Milliste peaajunärvide tuumad asetsevad piklikajus?
• Keeleneelunärv, uitnärv, lisanärv ja keelealunenärv
• 47. Mille vahel asub ajusild?
• Keskaju ja piklikaju vahele
• (piklikajust kraniaalsemalt ja kujutab endast neljakandilist massiivset ajuosa)
• 48. Milliste peaajunärvide tuumad asetsevad sillas?
• V - kolmiknärvi, VI - eemaldajanärvi, VII - näonärvi, VIII - esiku-teonärvi
• 49. Millest koosneb silla valgeaine?
• Alanevatest ja ülenevates juhteteedest
• (peamiselt teda läbivatest juhteteedest)
• 50. Mille keskused asuvad rombaugus? Nimeta 4 erinevat!
• Südame veresoonkonna keskus, hingamiskeskus, seedereflekside keskus ja kaitsereflekside keskus.
• 51. Kus asub väikeaju?
• Ajutüve taga kukla sagarate all
• (paikneb suuraju poolkerade kuklasagarate all, pikkajust ja sillast tagapool)
• 52. Kust tulevad närvikiud väikeaju-ussi ja tätrakesse?
• Proprioretseptoritest
• (seljaajust ja tasakaaluelundist)
• 53. Kuidas on paigutunud hallaine ja valgeaine väikeajus?
• Hallaine on pealpool koorena ja valgeaine seespool elupuuna
• (paikneb pindmiselt ja valgeaine paikneb tsentraalselt( SEESPOOL))
• 54. Nimeta kaks peamist väikeaju ülesannet!
• Koordinatsiooni reguleerimine ja tasakaalu säilitamine
• (liigutuste ulatust ja kiirust.)
• 55. Milliseid liigutusi koordineeritakse väikeaju-ussi ja tätrakese abil?
• Automaatseid liigutusi
• 56. Milliseid liigutusi koordineeritakse väikeaju poolkerade abil?
• Tahtelisi liigutusi
• (tahtele alluvad liigutuste eest.)
• 57. Milliste aju osadega on seotud väikeaju jalakesed e väikeajuvarred?
• alumised piklik ajuga, keskmised ajusillaga ja ülemised keskajuga
• 58. Millised tuumad asuvad keskajus?
• Punatuum, mustaine, kolmanda(silmaliigutaja närv) ja neljanda(plokinärv) kraniaalnärvi tuumad.
• 59. Millega on seotud punatuuma ja mustaine tegevus?
• Lihastoonuse regulatsiooniga
• (mustaine on seotud topamiiniga(liigutuste ja tegevuste sujuvusega/teostusega) ja punatuum on )
• 60. Milliste peaajunärvide tuumad asetsevad keskajus?
• Kolmas ja neljas kraniaalnärv (silmaliigutaja närv ja plokinärv)
• 61. Mis tegevuses osalevad ülakünkakeste tuumad?
• Nägemise ja orienteerumisrefleksid
• 62. Mis toimub alakünkakeste tuumade abil?
• Reguleerivad kuulmist
• 63. Nimeta 3 peamist vaheaju osa?
• Talamus, põlvikkehad ja hüpotalamus.
• (talamus e. tundekühm, metatalamus e.kaks paari põlvikkehi ja hüpotalamuse e. tundekühmused alune piirkond)
• 64. Mille keskus on talamus?
• Koorealune sensoorse informatsiooni keskus ehk tunde ärrituste keskus
• 65. Millega on seotud mediaalsed põlvikkehad?
• Kuulmisega
• 66. Millega on seotud lateraalsed põlvikkehad?
• Nägemisega
• 67. Mida reguleerivad hüpotalamuses asuvad keskused?
• Keha püsiseisundit, temperatuuri, janu ja näljatunnet, siseorganite tegevust
• (ainevahetust, soojuse teket ja äraandmist, südametegevust)
• 68. Mis asi on retikulaarformatsioon?
• Võrkmoodustis.
• (närvirakkude võrgustik, mis ühendab kõiki peaaju osasi)
• 69. Mis on võrkmoodustise ülesanne?
• Ühendada kesknärvisüsteemi osasi omavahel ja hoida erutus taset
• (närvisüsteemi erksuse hoidmine)
• 70. Millisteks sagarateks jaotatakse suuraju poolkerad?
• oimusagar, kiirusagar, kuklasagar ja otsmikusagar
• 71. Millised käärud jäävad tsentraalvao ette ja taha?
• Ette jääb pretsentraalkäär, taga on posttsentraalkäär.
• (ülemine, keskmine ja alumine otsmikukääruks ja taga on posttsentraalkäär)
• 72. Kus asetseb haistmisaju?
• Laubasagara all haistmissibulana
• 73. Mis asi on mõhnkeha ja millest ta koosneb?
• valgeaine plaat ja koosneb närvirakkude aksonitest
• 74. Kus asuvad basaaltuumad?
• valgeaine vahel suur aju poolkerades
• 75. Mis ülesanne on juttkeha tuumadel?
• Liigutuste koordineerimine, liigutus kiiruste reguleerimine ja automaatsete liigutuste koordineerimine
• (tagavad lihastoonuse ja liigutuste automaatsuse)
• 76. Mis ülesanne on mandelkehal?
• reguleerib eelkõige emotsionaalset tegevust, tundlikkust ja reaktsioone.
• (emotsioonide kujunemisel)
• 77. Milliseid närvirakke leidub suurajukoores?
• Sõmerrakud, tähtrakud, püramiidrakud
• (sensoorsed-, kontaktneuronid ja motoorsed neuronid,)
• 78. Kus asuvad motoorsed väljad ning millega need on seotud?
• asuvad eelkõige laubasagaras ja on seotud tahtele alluvate tegevuste planeerimisega
• (otsmikusagara pretsentraalkäärus ja paratsentraalsagarikus. seotud tahtelise liigutuste sooritamiseks, planeerimisega)
• 79. Mis liiki tundlikkuse piirkonnad asuvad kiirusagara postsentraalkäärus?
• Naha taktiline tundlikkus, vibratsioon, temperatuur ja puutetundlikkus
• 80. Millises kortikaalses osas asub nägemispiirkond?
• Kuklasagaras
• 81. Millises kortikaalses osas asub kuulmispiirkond?
• Oimusagaras
• 82. Millega on seotud otsmikusagara assotsiatsioonipiirkond?
• Tegevuste planeerimisega enne strateegiate väljakujundamisega, samuti on seotud ka inimese personaalsusega ja pidurdusprotsessidega
• 83. Kus asub limbiline süsteem?
• Ümber vaheaju ja suuraju poolkerade mediaalses osas mõhnkeha ümber
• 84. Mida limbiline süsteem kontrollib ja juhib?
• Väliskeskkonnast tulevate impulsside reguleerimist ja kooskõlastamist sisekeskkonna tegevusega, reguleerib(kontrollib) inimese emotsionaalset käitumist ja vastutab toitekäitumise ja seksuaalsekäitumise eest,
• (juhib üldist kohanemist väliskeskkonna tingimustega.)
• 85. Mis laadi informatsiooni kannavad õrnkimp ja talbkimp?
• Kannavad jäsemetest tulevat sensoorset ehk tundlikkus informatsiooni, nt naha tunnetust.
• (õrnkimp: impulsse kere alumistest osadest ja alajäsemetest
• talbkimp: impulsse kere ülemistest osadest ja ülejäsemetest)
• 86. Kust kuhu viib erutusi spinotserebellaarne juhtetee?
• Seljaajust väikeajju
• (viiakse propriretseptoritest erutusi väikeajju)
• 87. Missuguseid erutusi viiakse talamusse spinotalaamilise juhtetee kaudu?
• Naha tundlikuse abil saadud erutusi ehk valu, temperatuuri, puudutusi
• (valu-, temperatuuri-, puute- ja taktiilseid erutusi.)
• 88. Mida reguleerivad püramidaalkulgla närviimpulsid?
• Tahtele alluvat lihastegevust.
• 89. Kuhu jõuavad välja alanevate juhteteede närvikiud?
• Jõuavad välja konkreetsete seljaaju segmentideni kust juhitakse vastavaid lihaseid
• 90. Mis ülesanne on pea- ja seljaaju kestadel?
• Osaleda pea ja seljaaju toitmises ja kaises
• 91. Milline ajukest toodab ajuvedelikku?
• Pehmekest
• (soonkestas toodab ajuvedelikku.)
• 92. Mis voolab kõvakesta lestmete vahel olevates urgetes?
• Venoosne veri
• (aju veenidest tulev venoosne veri.)
• 93. Mis ülesanne on ajuvedelikul?
• Aitab ajul Toituda ja hoiab ajurõhku.
• (hoida aju ühtlases keskkonnas ja hoida aju ühtlasel temp.)
• 94. Nimeta seljaajunärvide ülesanded üldiselt!
• Innerveerivad kõiki perifeerseid organeid ja võtavad vastu tundlikkust nendelt, annavad organitele motoorse impulssi ja võtavad vastu sensoorse taju
• 1. tuua kesknärvisüsteemi tundeeritusi kogu kehast
• 2. kogu keha lihaste motoorne innervatsioon
• 3. kõikide elundite sümpaatiline innervatsioon
• 4. väikevaagnaelundite parasümpaatiline innervatsioon
• 95. Milliseid põimikuid moodustavad seljaajust lähtuvad närvid?
• kaelapõimik, õlavarrepõimik, nimmepõimik, ristluupõimik, õndrapõimik
• 96. Mis piirkonda innerveerib kaelapõimik?
• kaela, kukla piirkonda ja vahelihast
• ( natuke lõua alla)
• 97. Milline närv kaelapõimiku koosseisus on pikim?
• vahelihase närv
• 98. Mis piirkonda innerveerib õlavarrepõimik?
• Õlavöödet ja ülajäset ehk kätt
• (õlavöötme piirkonda, käe nahka ja lihaseid)
• 99. Millised närvid jäävad õlavarrepõimiku koosseisu? Nimeta 4 erinevat!
• keskpidine närv, küünarmine närv, kodarluunärv, lihase-nahanärv
• 100. Mida innerveerivad rinnanärvid?
• Roietevahelihaseid, rindkerenahka, seljalihaseid ja kõhulihaseid osaliselt
• 101. Mis piirkonda innerveerib nimmepõimik?
• Alakõhtu ja kubeme piirkonda ning reie eesmist ja mediaalset osa,
• (kõhulihaseid, reie eesmisi ja kesmise rühme lihaseid ja munanditõsturit)
• 102. Nimeta 2 peamist närvi nimmepõimiku koosseisus!
• toppenärv ja reienärv
• 103. Mis piirkonda innerveerib ristluupõimik?
• Tuhara piirkonda, reie tagumist osa, säärt ja labajalga
• 104. Nimeta 4 peamist närvi ristluupõimiku koosseisus!
• istmikunärv, ülemine-alumine tuharanärv, ühispindluunärv, sääreluunärv
• 105. Mis närv on I peaajunärv ja mida ta teeb?
• haistmisnärv võtab vastu haistmis impulsid
• (sensoorne) - lõhna tundlikkus
• 106. Mis närv on II peaajunärv ja mida ta teeb?
• nägemisnärv reageerib nägemise ärritusele ja viib selle kesknärvisüsteemi (sensoorne) - aitab näha
• 107. Mis närv on III peaajunärv ja mida ta teeb?
• Silmaligutajanärv reguleerib nelja silmaliigutaja lihast
• (motoorne) - silma liigutaja, vaade üles alla, paremale vasakule
• 108. Mis närv on IV peaajunärv ja mida ta teeb?
• Plokinärv, innerveerib ülemist põiki lihast
• (motoorne) - ülemine silmanärv, vaade põiki alla
• 109. Mis närv on V peaajunärv ja mida ta teeb?
• kolmiknärv näo piirkonna nahka ja innerveerib, ülemisi ja alumisi hambaid ja mälumislihaseid
• (seganärv) - näo piirkonda, seotud hammaste ja keelega(alalõug)
• 110. Mis närv on VI peaajunärv ja mida ta teeb?
• eemaldajanärv innerveerib silma lateraalset sirglihast
• (motoorne) - lateraalset silma lihast.
• 111. Mis närv on VII peaajunärv ja mida ta teeb?
• näonärv(motoorne) - innerveerib kõiki miiminilisi lihaseid, pisaranääret, lõuaalust, keele alust süljenääret, keeletipu ja kehapiirkonda, võtab sealt vastu maitsetundlikkust
• 112. Mis närv on VIII peaajunärv ja mida ta teeb?
• esiku-teonärv võtab vastu kuumise ja liikumisimpulsse sisekõrvast
• (sensoorne) - tasakaalu ja kuulmise närv
• 113. Mis närv on IX peaajunärv ja mida ta teeb?
• keeleneelunärv võtab vastu maitseärritusi keelejuurepiirkonnast, innerveerib kõrvasüljenääret ja neelupiirkonna lihaseid
• (seganärv) - keele tagaosa limaskesta ja tagaosa maitsetundlikuse, neelu lihastega. suulae taju
• 114. Mis närv on X peaajunärv ja mida ta teeb?
• uitnärv innerveerib enamusi siseorganitest va kuse-, suguelundkond
• (seganärv) - parasümpaatiline närv, rahustab maha südametöö, seedeelundkonna verevarustus. jääkainete väljatoomine. keha heaolu eest.
• 115. Mis närv on XI peaajunärv ja mida ta teeb?
• lisanärv innerveerib kahte lihast, rinnaku-rangluu-nibujätke lihast ja trapetslihast
• (motoorne)
• 116. Mis närv on XII peaajunärv ja mida ta teeb?
• keelealune närv, innerveerib kõiki keelelihaseid
• (motoorne) - paneb keele tööle
• 117. Milliseid elundeid innerveerib autonoomne närvisüsteem?
• Siseelundeid mis ei allu tahtele
• (mõjutab kõige enam närvisüsteemi )
• 118. Millistes olukordades on peamiselt aktiivne sümpaatiline närvisüsteem?
• Kehaliselt aktiivsetes olukordades. hirmu, ärevuse ja ka pinge korral.
• 119. Millal on ülekaalus parasümpaatiline närvisüsteem?
• puhkeseisundis kui organism on puhkeseisundis, toimub energiavarude taastumine
• 120. Kus asuvad sümpaatilise närvisüsteemi keskused?
• Rinnasegmentides.
• (paiknevad tuumadena seljaaju hallaine rinna- ja nimmeosa külgsarvedes)
• 121. Kus asuvad parasümpaatilise närvisüsteemi keskused?
• Piklikajus ja seljaaju ristluu piirkonnas
• (on ajutüves ja seljaaju koonuses paiknevad tuumad)
• 122. Mille kaudu reguleerib hüpotalamus organismi vegetatiivseid funktsioone?
• Läbi sümpaatiliste ja parasümpaatiliste keskuste, hüpofüüsi ning ajutüve erinevate piirkondade
• (peaajutüve ja seljaaju autonoomse närvisüsteemi keskuse ning hüpofüüsi kaudu.)