Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Ühiskonnaõpetuse eksami piletid (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mille põhjal võib öelda et tegemist on demokraatliku valitsemiskorraga?
  • Millises linnas see institutsioon asub?
  • Milline vahe on otsesel ja esindusdemokraatial?
  • Mille poolest erineb otsene maks kaudsest maksust?
  • Milliste põhiseaduse sätete alusel võib seda väita?
  • Milline institutsioon on tähtsaim Euroopa Liidu õigusaktide vastuvõtja?
  • Keda nad esindavad?
  • Kellega koostöös ta annab seadusi?
  • Kes koostab ja esitab EL õigusaktide eelnõud?
  • Mis eristab proportsionaalset ja mis progresseeruvat tulumaksu?
  • Kuidas ja kelle kaudu teostab eesti rahvas kõrgeimat riigivõimu põhiseaduse järgi?
  • Mille poolest erineb kohalikust võimus?
  • Kes võib inflatsioonist kasu saada?
  • Miks "alla 2 kuid selle lähedal"?
  • Kes kuuluvad Euroopa Liidu Ülemkokku?
  • Milline pädevus on Ülemkogul?
  • Kes esindab Eestit Ülemkogus?
  • Kes on praegu Ülemkogu eesistuja?
  • Mille poolest erineb proportsionaalne valimissüsteem majoritaarsest?
  • Millistes proportsionaalset valimissüsteemi?
  • Kelle kohustus on õiguste ja vabaduste tagamine Eestis?
  • Mis on riigieelarve?
  • Mis kohus on Euroopa Inimõiguste Kohus?
  • Millal võib inimõiguste kohtusse pöörduda?
  • Mis organisatsioonid on G7 OECD OSCE NATO ja ÜRO?
  • Mida tähendab valimiste salajasus üldisus ja ühetaolisus?
  • Milliste abinõudega saavad riigid mõjutada väliskaubandust?
  • Millistes maailmapiirkondades osalevad sõjategevuses lapssõdurid?
  • Millised neli vabadust on Euroopa Liidus ühise majandusruumi aluseks?
  • Mille poolest erinevad sotsiaalsed rühmad?
  • Mis on sotsiaalne mobiilsus?
  • Millal takistavad?
  • Mis on inimõigused?
  • Mis on inimõiguste piir?
  • Miks väikesed riigid on rohkem huvitatud rahvusvahelise õiguse kehtimisest?
  • Milles seisneb võimude lahusus horisontaalne vertikaalne ja isikuline?
Vasakule Paremale
Ühiskonnaõpetuse eksami piletid #1 Ühiskonnaõpetuse eksami piletid #2 Ühiskonnaõpetuse eksami piletid #3 Ühiskonnaõpetuse eksami piletid #4 Ühiskonnaõpetuse eksami piletid #5 Ühiskonnaõpetuse eksami piletid #6 Ühiskonnaõpetuse eksami piletid #7 Ühiskonnaõpetuse eksami piletid #8 Ühiskonnaõpetuse eksami piletid #9 Ühiskonnaõpetuse eksami piletid #10 Ühiskonnaõpetuse eksami piletid #11 Ühiskonnaõpetuse eksami piletid #12 Ühiskonnaõpetuse eksami piletid #13 Ühiskonnaõpetuse eksami piletid #14 Ühiskonnaõpetuse eksami piletid #15 Ühiskonnaõpetuse eksami piletid #16 Ühiskonnaõpetuse eksami piletid #17 Ühiskonnaõpetuse eksami piletid #18 Ühiskonnaõpetuse eksami piletid #19 Ühiskonnaõpetuse eksami piletid #20 Ühiskonnaõpetuse eksami piletid #21 Ühiskonnaõpetuse eksami piletid #22 Ühiskonnaõpetuse eksami piletid #23
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 23 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2018-06-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 5 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Iriskubarsepp Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
23
pdf

Ühiskonna valitsemine

Ühiskonna valitsemine Demokraatlik valitsemiskord. Valitsemise põhivormid: presidentalism, parlamentarism. Monarhia ja vabariik. Sotsiaalsed liikumised ja erakonnad. Huvide esindamine ja teostamine. Poliitilised ideoloogiad. Valimised: funktsioonid, erinevad valimissüsteemid, valimiskäitumine, valimiste tulemused. Koalitsioon. Opositsioon. Seadusandlik võim. Parlamendi töökorraldus. Täidesaatev võim. Valitsuse moodustamise põhimõtted. Bürokraatia. Korruptsioon. Riigipea. Kohtuvõim. Eesti kohtusüsteem. Euroopa Nõukogu Inimõiguste Kohus. Euroopa Kohus. Ombudsman. Võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõte. Riigikontrolli ja Õiguskantsleri institutsioonid. Kohalik omavalitsus. Kesk- ja regionaalvõimu suhted. Euroopa Liidu institutsioonid. 1. Demokraatlik valitsemiskord ehk põhiseaduslikkus. Lk.96 Osalus- ja elitaardemokraatia Lk.62 Demokraatia on valitsemisviis või poliitiline reziim, milles võimukasutust legitimeerib ja kontrollib rahva tahe. Kontrolli taga

Ühiskonnaõpetus
thumbnail
10
docx

Valimised

3.2. - 3.4. VABAD VALIMISED. PEAMISED VALIMISSÜSTEEMID. VALIMISKÄITUMINE Valimisõigus · valimisõigus - kodanike õigus osaleda saadikute valimisel esinduskogudesse või sinna ise kandideerida; õigus osaleda valimistel või mitte osaleda · aktiivne valimisõigus e. hääleõigus - kodanike õigus osaleda saadikute valimisel esinduskogudesse või osaleda referendumil, EV alates 18.eluaastast · passiivne valimisõigus e. kandideerimisõigus - kodanike õigus kandideerida esinduskogudesse jm KOV volikogu - alates 18. eluaastast RK - alates 21. eluaastast EP - alates 21. eluaastast President - alates 40. eluaastast · mandaat - saadikule antud volitus esindada ja kaitsta valijate huve (koht esinduskogus) EV põhiseadus hääleõigusest § 56. Kõrgeimat riigivõimu teostab rahvas hääleõiguslike kodanike kaudu: 1) Riigikogu valimisega; 2) rahvahääletusega. § 57. Hääleõigusli

Ühiskond
thumbnail
5
doc

EL institutsioonid ja otsustusprotsess

EUROOPA LIIDU PÕHIKURSUS II. seminar: EL institutsioonid ja otsustusprotsess (1) Võrdle Euroopa Komisjoni liikmesriigi (nt Eesti) valitsusega. Too välja peamised sarnasused ja erinevused. Raamistik: koosseis, töökorraldus, mandaadi saamine ja kaotamine, ülesanded, jms (loengus käsitletud teemade ulatuses). SARNASUSED ERINEVUSED EV Valitsuses kannavad vastutust mingi EL Komisjoni koosseisu kuulub 27 volinikku, aga valdkonna eest ministrid, sama teevad EL EV Valitsus koosneb kuni 15 ministrit. Komisjonis volinikud. Ministrid esindavad oma riigi huve, aga volinikud Ministrite ja volinike nõunikud töötavad kogu peavad olema sõltumatud ministri/voliniku ametiaja. Sarnased ülesanded: valitsus rakendab Valitsuse istungeid protokollitakse seadusandlust, komisjon tagab korrektse õigusaktide rakendamise. Ülesandelis

Ühiskond
thumbnail
9
doc

Ühiskonna valitsemine

ÜHISKONNA VALITSEMINE Demokraatlik valitsemiskord. Valitsemise põhivormid: presidentalism, parlamentarism. Monarhia ja vabariik. Sotsiaalsed liikumised ja erakonnad. Huvide esindamine ja teostamine. Poliitilised ideoloogiad. Valimised: funktsioonid, erinevad valimissüsteemid, valimiskäitumine, valimiste tulemused. Koalitsioon. Opositsioon. Seadusandlik võim. Parlamendi töökorraldus. Täidesaatev võim. Valitsuse moodustamise põhimõtted. Bürokraatia. Korruptsioon. Riigipea. Kohtuvõim. Eesti kohtusüsteem. Euroopa Nõukogu Inimõiguste Kohus. Euroopa Kohus. Ombudsman. Võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõte. Riigikontrolli ja Õiguskantsleri institutsioonid. Kohalik omavalitsus. Kesk- ja regionaalvõimu suhted. Euroopa Liidu institutsioonid. 1. Demokraatlik valitsemiskord lk.96, Demokraatia on rahva võim Kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas. Rahvas teostab kõrgeimat võimu PS alusel ­ vt. III ptk § 56 ° Riigikogu valimiste ° rahvahääletuse ehk re

Ühiskonnaõpetus
thumbnail
8
doc

Ühiskonnaõpetus

Ühiskonna õpetus Poliitilised ideoloogiad (2.6) · Ideoloogia on korrastatud ideekogum, mis propageerib kindlaid väärtusi · Poliitiline ideoloogia ­ kommunism, liberalism, sotsialism · Mittepoliitiline ideoloogia ­ religioon, filosoofia Tähtsamad ideoloogiad Konservatism Liberalism Sotsiaaldemokraatia IRL, Rahvaliit, Kristlikud Reformierakond Keskerakond, sotsid demokraadid juhtidee Traditsioonide ja stabiilsuse Indiviidi vabadus Võrdsed võimalused hoidmine, rahvusluse, moraali, kõigile religiooni tähtsustamine majandus Sekkumise vastu, mõõdukad Riik peaks sekkuma Riik reguleerib majandust, maksud, kaitstakse rahvusliku minimaalselt; vaba turu ja suurema tulu saajatel kapitali huve konkurentsi

Ühiskonnaõpetus
thumbnail
82
pdf

Riigiõigus - Riigikogu

Riigikogu PS IV peatükk • Eesti on vastavalt 1992. aastast kehtivale põhiseadusele demokraatlik vabariik, kus kõrgeima võimu kandja on rahvas • PS § 56 „kõrgeimat riigivõimu teostab rahvas hääleõiguslike kodanike kaudu Riigikogu valimisega“ Riigikogu valimised • Riigikogu 101 liiget valitakse vabadel valimistel proportsionaalsuse põhimõtte alusel. Valimised on üldised, ühetaolised ja otsesed ning toimuvad iga neljanda aasta märtsikuu esimesel pühapäeval • Sõltuvalt saadud häälte arvust võib Riigikogu liikmeks saada isiku-, ringkonna- või kompensatsioonimandaadiga Valimise põhimõtted • Lähtuvalt põhiseaduse §-st 60 on Riigikogu valimised: • Vabad valimised ehk valijal on õigus hääletada ilma surveta, oma tahte kohaselt. Valimistel on õigus osaleda kõigil hääleõiguslikel kodanikel. Õigus valimistel kandideerida on kõigil kandideerimisõiguslikel inimestel. • Üldised valimised ehk oodatud on kõigi täisealiste teov

Riigiõigus
thumbnail
8
docx

Valimised

VALIMISED Vabad valimised on demokraatlikul rahvaesindusel põhineva valitsusvormi alus, sest demokraatlikus riigis tulenevad valitsuse volitused üksnes rahva nõusolekust. Tänapäeval korraldatakse valimisi kõigis demokraatlikes riikides, kuid mitte kõiki valimisi ei saa demokraatlikuks pidada; näiteks endise N. Liidu valimised ei olnud demokraatlikud. Valimised on võimalus panna demokraatia toimima. See on hetk, mil kõigil hääleõiguslikel inimestel riigis on võrdne sõnaõigus selle kohta, kes peaksid olema nende esindajad ja missugune peaks olema valitsus. Valimised pole mitte ainult parlamendiliikme jaoks ja selleks, et otsustada, millise parteid valitsuse moodustavad. Me valime ka valla ja linnavolikogusid ning oma esindajad Euroopa Parlamenti. DEMOKRAATLIKE VALIMISTE TUNNUSED 1. VÕRDÕIGUSLIKKUS Kõikidele kandidaatidele peab olema tagatud sõna,koosolekute ja liikumisvabadus. 2. VALIMISED ON PERIOODILISED Igal vali

Ühiskonnaõpetus
thumbnail
18
docx

Demokraatia ja Eesti valitsemiskord

Demokraatia ja Eesti valitsemiskord Demokraatia: Otsene demokraatia – demokraatia vorm, kus rahvas teostab võimu vahetult rahvahääletuse teel. Esindusdemokraatia - demokraatia vorm, kus rahvas teostab võimu valitud esindajate ja esinduskogu kaudu. Osalusdemokraatia – demokraatia vorm, mille puhul rahvas kaasatakse otsustusprotsessi. Osalusdemokraatia võimalused: ⁃ osalemine kohaliku omavalitsuse valimistel ⁃ osalemine Riigikogu valimistel ⁃ erakonna liikmeks astumine ⁃ ajalehes arvamuse avaldamine Referendum ehk rahvahääletus Siirdeühiskond – ühiskonna arenguetapp, mille käigus mittedemokraatlikud võimustruktuurid ja -suhted asendatakse demokraatiaga, toimub üleminek diktatuurilt demokraatiale. (saab alguse demokraatliku põhiseaduse alusel toimunud esimeste vabade valimistega ja lõpeb siis, kui demokraatia on juurdunud kõigis eluvaldkondades) Monarhia:(riigi- ja valitsusvorm, mille ees

Ajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun