Valimised (0)

• üldised – valijate hulk on võimalikult lai, piiranguid võimalikult vähe
  
• ühetaolised – igal valijal on võrdne häälte arv, iga valija häälel võrdne kaal valimistulemuste kindlakstegemisel
  
• salajased – puudub võimalus kindlaks teha, kellele valija hääle andis (hääletamise anonüümsus)
  
• otsesed – iga valija annab hääle otse kandidaadile, keda soovib näha esinduskogus vm (nt Eestis on presidendivalimised kaudsed – presidendi valib Riigikogu või valimiskogu)
  
• regulaarsed e perioodilised – valimised toimuvad kindlksmääratud ajaperioodi järel:
  

• KOV iga 4 aasta tagant oktoobri 3. pühapäeval
  
• RK - iga 4 aasta järel märtsi 1. pühapäeval
  
• President - iga 5 aasta järel
  
• EP – iga 5 aasta järel juunis
  

§ 5. Hääletamis- ja kandideerimisõigus

• Riigikogusse
  
• kohalikesse omavalitsuste volikogudesse
  
• Euroopa Parlamenti.
  

• Kandidaate on ühele saadikukohale mitu;
  
• Kõigil on võrdne võimalus oma vaateid propageerida;
  
• Kodanik teeb oma valiku ise;
  
• Hääled loetaks ausalt ja tulemused avalikustatakse;
  
• Valimised on regulaarsed (kohaliku omavalitsuse volikogu valitakse iga nelja, Riigikogu iga nelja, president iga viie aasta järel, EP iga viie aasta järel).
  

• valimiskünnis - näitab, mitu % peab erakond üleriigiliselt koguma valijate hääli, et pääseda esinduskogusse (kasutatakse proportsionaalse süsteemi puhul)
  
• suletud nimekiri - kandidaatide järjestus ei muutu partei poolt esitatud nimekirjas sõltuvalt kogutud häälte arvule
  
• avatud nimekiri - kandidaatide järjestus partei valimisnimekirjas asetub ümber vastavalt kogutud häälte arvule
  

• ühemandaadilised valimisringkonnad, valimisringkondi on sama palju kui saadikukohti parlamendis
  
• kandideerib tavaliselt 4-6 inimest, kes esindavad erinevaid parteisid
  
• võidab see kandidaat, kes saab valimisringkonnas enim hääli
  
• kehtib lihthäälteenamuse põhimõte, võitmiseks kulub ka ühest enamhäälest
  
• kasutatakse ka absoluutset häälteenamust - presidendivalimised, Prantsusmaa parlamendivalimised
  
• tuleb koguda 50%+1 häältest
  
• kui ei, siis korraldatakse uus hääletusvoor enim hääli kogunud kandidaatide vahel, tavaliselt piisab võiduks lihthäälteenamusest
  

• selgus ja lihtsus
  

• eelised on suurparteidel, väiksematel parteidel on raske parlamenti pääseda
  
• paljude valijate hääled lähevad kaotsi ja nende huvid parlamendis esindamata, valitud parlament ei peegelda adekvaatselt valijate eelistusi
  

• saadikukohad parlamendis jagatakse parteide vahel proportsionaalselt neile antud häälte arvuga
  
  • partei, kes kogus 10% häältest üle riigi, peaks saama u 10 kohta 100-liikmelises parlamendis
    
• mitmemandaadilised valimisringkonnad (äärmuslikul juhul võib riik olla üks valimisringkond , nt. Europarlamendivalimised Eestis, Eesti RK valimistel 12 ringkonda)
  
• kandidaadid seatakse üles erakonna valimisnimekirjas (Hollandis saab hääletada vaid erakonna, mitte konkreetse isiku poolt)
  
• kasutatakse avatud (kandidaadid reastatakse pärast häälte lugemist vastavalt kogutud häältele ümber) või suletud nimekirju (nimekiri ei muutu, parlamenti pääsevad need, kelle partei on asetanud nimekirja etteotsa )
  
• häälte ülekandmise põhimõte
  
• kasutatakse valimiskünnist (Eestis 5%)
  

• parteide võrdsem šanss pääseda parlamenti
  
• vähem valijate hääli läheb kaduma
  

• kandidaadid pole täiesti sõltumatud, vaid esindavad erakonna seisukohti
  
• valijahääli kantakse ühelt kandidaadilt teisele üle - valija hääl ei pruugi minna soovitud isikule
  
• parlamenti pääsemiseks pole tähtis mitte ainult kandidaadile antud häälte arv, vaid ka tema asetus partei valimisnimekirjas
  
• soosib paljuparteilisust, millest tulenevad koalitsioonivalitsused, mille iga ei pruugi olla pikk - sagedased valitsuskriisid
  
• keerukas, valija ei pruugi aru saada, kuidas jagatakse saadikukohti - ükskõiksus, usaldamatus
  

• kasutatakse mõlema valimissüsteemi põhimõtteid
  
• pooled parlamendikohad jagatakse majoritaarsuse, pooled proportsionaalsuse põhimõttel
  
• igal valijal on kaks häält - ühe annab majoritaarsuse põhimõttel kandidaadile, kes on üles seatud tema valimisringkonnas, teise proportsionaalsuse põhimõttel erakonna üleriigilise nimekirja poolt
  
• kasutusel Itaalias, Venemaal, Saksamaal, Leedus, Ungaris jm
  
• Eelis: erakondlikud ja regionaalsed huvid on paremini tasakaalustatud
  

• Proportsionaalne (RK, KOV, Europarlament)
  
• Mitmemandaadilised valimisringkonnad - mandaatide arv sõltub hääleõiguslike kodanike arvust valimisringkonnas.
  
• Valimisringkondi praeguse seaduse alusel 12
  
• Kandidaadid seatakse üles partei nimekirjas, lisaks üksikkandidaadid (RK, EP)
  
• RK - kasutatakse nii avatud kui suletud (kinniseid) nimekirju; KOV – avatud nimekirjad; Europarlamendi valimistel suletud nimekirjad (2009)
  
• Valimiste künnis 5%
  
• kautsjon
  
• Kvoot - volikogusse või parlamenti pääsemiseks vajalike valijahäälte minimaalne määr
  
• Lihtkvoot - selle saamiseks jagatakse valimisringkonna kehtivate hääletussedelite summa valimisringkonna mandaatide arvuga. Kõik kandidaadid, kes on kogunud hääli vähemalt 1 kvoodi jagu, osutuvad valituks isikumandaadiga I voorus (tavaliselt 15-17 RK kohta)
  
• Ringkonnamandaat - kasutatakse avatud nimekirju. Jagamisel osalevad need erakonnad, kes ületasid 5% künnise
  

• Partei on saanud ringkonnas 3 saadikukohta, siia arvestatakse ka otsemandaadi saanud isik(ud)
  
• Täidetakse u. 1/3 RK kohtadest
  

1) õigusliku baasi loomine - valimisseadused, valimiste rahastamise reeglid; Vabariigi Presidendi valimise seadus ( https://www.riigiteataja.ee/akt/12850373 ); Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadus ( https://www.riigiteataja.ee/akt/13117083 ); Euroopa Parlamendi valimise seadus ( https://www.riigiteataja.ee/akt/13117053 ))

2) keskvalimiskomisjon täpsustab valimisõiguslike kodanike arvu ja korrastab valijate registri, registreerib kandidaadid (vt Vabariigi Valimiskomisjon ( http://www.vvk.ee/ )

3) riik valmistab ette hääletamiseks vajaliku dokumentatsiooni (valimisbülletäänid, protokollivormid, nimekirjad),

4) tagab infosüsteemide ja andmebaaside valmiduse

5) rahastab riigieelarvest kõik valimiste läbiviimisega seotud toimingud

6) avaldab valimistulemused, lahendab apellatsioonid

• hääletaja sotsiaal-majanduslik olukord ja positsioon
  

• klassikuuluvus (oli otsustav 1970.- 1980. aastateni; töölisklass hääletas vasakparteide, jõukam kesk- ja kõrgklass paremparteide poolt)
  
• seotus põllumajanduse või kirikuga vms
  

• massimeedia mõju
  

• telesaated, ajaleheartiklid, valimisreklaam tõstavad valijate huvi poliitika vastu (?)
  
• meedia kaudu avalikustatud skandaalid , vastastikune mustamine ja „poriga loopimine“ tõukavad valijaid poliitikast eemale (?)
  
• tugevdab eeskätt olemasolevaid hoiakuid
  
• kes poliitikast on huvitatud, tarbivad valimisperioodil enam infot
  
• passiivseid kodanikke jätab kampaania ükskõikseks (e-hääletus pole oluliselt tõstnud valimisaktiivsust!)
  

• perekonnatraditsioonid
  
• isiklik kogemus
  
• valitsuse tegevus
  
• väärtusorientatsioonid
  
• ajaloolised tavad
  
• kokkupuude parteiga jm
  

• kas valimistest osavõtt on kohustuslik või mitte (vt tabel lk 77)
  
• eelregistreerimise valimistel osalemiseks (nt USAs), kes pole seda teinud, ei saa valimispäeval valida
  
• usaldus riigi poliitika, poliitikute ja erakondade vastu
  
• poliitiline kultuur – valimas käimine on sügavalt juurdunud
  
• kodanikuühiskonna tugevus jm
  

• Kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel kautsjonit ei ole.
  

• Euroopa Parlamendi valimistel viis kuupalga alammäära kandidaadi kohta (5 x 278).
  

• Riigikogu valimistel ja rahvahääletusel võivad osaleda ainult Eesti kodanikud.
  

• Euroopa Parlamendi valimisel võivad lisaks Eesti kodanikele osaleda ka teiste Euroopa Liidu riikide Eestis elavad kodanikud.
  

• Kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel saavad osaleda lisaks Eesti kodanikele ka Eestis elavad Euroopa Liidu kodanikud ja välismaalased pikaajalise elaniku elamisluba või alalise elamisõiguse alusel.