Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

EL institutsioonid ja otsustusprotsess (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
EUROOPA LIIDU PÕHIKURSUS
II. seminar: EL institutsioonid ja otsustusprotsess
(1) Võrdle Euroopa Komisjoni liikmesriigi (nt Eesti) valitsusega. Too välja peamised sarnasused ja erinevused. Raamistik : koosseis, töökorraldus, mandaadi saamine ja kaotamine, ülesanded, jms (loengus käsitletud teemade ulatuses).
SARNASUSED
ERINEVUSED
EV Valitsuses kannavad vastutust mingi valdkonna eest ministrid , sama teevad EL Komisjonis volinikud.
Ministrite ja volinike nõunikud töötavad kogu ministri/voliniku ametiaja.
Sarnased ülesanded: valitsus rakendab seadusandlust, komisjon tagab korrektse õigusaktide rakendamise .
Tegelevad poliitika kujundamisega ja rakendamisega
Eelarve koostamine
Seadusandlus - komisjon kehtestab teatud õigusaktide reeglid, valitsus lisaks veel algatab
EL Komisjoni koosseisu kuulub 27 volinikku, aga EV Valitsus koosneb kuni 15 ministrit.
Ministrid esindavad oma riigi huve, aga volinikud peavad olema sõltumatud
Valitsuse istungeid protokollitakse
Ülesandelised erinevused: EL Komisjoni pädevuses on välissuhtlus, lepingute jälgimise valvamine
Eestis võib eelnõu algatada valitsusele lisaks Riigikogu. EL Komisjonil on selleks ainukesena õigus.
Valitsus 4 aastat ja Komisjon 5 aastat
(2) Esita oma põhjendatud arvamus selle kohta, mis täidab Euroopa Komisjon just selliseid ülesandeid, nagu ta täidab. Põhjendus tuleb esitada eraldi iga Komisjoni ülesande kohta!
Poliitika kujundamine - Et suurem osa võimust ei koonduks üksiku institutsiooni ( nõukogu või parlamendi) kätte, siis on komisjonil ainukesena õigus algatada eelnõu, et tasakaalustada võimude jagunemist.
järelvalve ja rakendamine: . Euroopa komisjon esindab liikmesriike tervikuna . Täidesaatva organina saab kehtestada seadusandlust. Komisjon koostab eelarve projekti, seega loogiline, et osaleb selles protsessis ja vastutab selle haldamise eest.
(3) Võrdle Euroopa Liidu Nõukogu rolli ja tähtsust teiste keskinstitutsioonide (Komisjon, Parlament ) rolli ja tähtsusega, ning esita selle kohta oma põhjendatud arvamus.
EL Nõukogu on kõige tähtsam organ neist, sest ta teeb peamisi otsuseid. See esindab ELi. Valitsusvahelistes küsimustes tegutseb peamiselt nõukogu ning komisjoni ja parlamendi osatähtsus on piiratud. Nõukogu jagab Euroopa Parlamendiga seadusandlikku võimu. Parlamendi võim on viimasel ajal kasvanud. Ta on kaasatud paljudes valdkondades kaasotsustamismenetlusse, ehk ta võib seaduseelnõu tagasi lükata, kuid vahel ainult arvamusavaldamisega piirduda, seega on nõukogu tähtsam. Kuid parlamendil on lõplik sõna mitmete EL eelarvekulude osas. Arvan, et parlament on tähtsam kui Euroopa Komisjon, sest parlament kontrollib ja jälgib volinike tööd. Volinikud peavad esinema ja aru andma parlamendi ees. Parlamendil on õigus terve komisjon laiali saata. Kuid komisjon võib ainukesena algatada õigusakte võrreldes teiste EL institutsioonidega, nõukogu võtab neid vastu.
(4) Võrdle EL Nõukogus kasutatavaid hääletusprotseduure: ühehäälsus ja kvalifitseeritud häälteenamus. Too välja mõlema positiivsed ja negatiivsed küljed.
ÜHEHÄÄLSUS
KVALIFITSEERITUD HÄÄLTEENAMUS
POSITIIVSED KÜLJED
Kõigil liikmesiriigil on 1 hääl ehk riigid on võrdsed.
Kollektiivselt tehakse otsuseid.
Alates 2014. a. 15 liikmesriiki peab olema eelnõu poolt ja enamus ELi rahvaarvust ( poolt hääletavate riikide), vähemalt 65%.
NEGATIIVSED KÜLJED
Igal riigil on vetoõigus seega teeb see ELi toimimise ebaefektiivseks, kuna riikidel on erimeelsused ja eelnõu ei lähe läbi kui üks liikmesriikidest on vastu, sest otsus peab olema ühehäälne.
Igal riigi esindajal on erinev arv hääl nt Saksamaa 29 ja Maltal 3. Seega ei saa väiksemad riigid väga neid otsuseid mõjutada.
Suurtel riikidel on ka suurem rahvaarv, et see rahvaarvu enamus tuleks täis.
Otsustusprotsess venib pikaks.
(5) Võrdle Euroopa Parlamenti liikmesriigi (nt Eesti) parlamendiga. Too välja peamised sarnasused ja erinevused. Raamistik: koosseis, töökorraldus, mandaadi saamine ja kaotamine, ülesanded, jms (loengus käsitletud teemade ulatuses).
SARNASUSED
ERINEVUSED
Täiskogu istungeid juhatab president /esimees
Liikmed kuuluvad komisjonidesse.
Liikmed kuuluvad fraktsioonidesse vastavalt poliitiliste vaadete järgi. Fraktsiooni siseselt kujundatakse ühine arvamus. Iga saadik võib kuuluda ainult ühte fraktsiooni.
Sarnased ülesanded - võtab vastu eelarve
Mandaat - Euroopa parlamendis kasutatakse mandaatide jaotamisel d’Hondti jagajate meetodit. Mandaadi saab erakond, kelle võrdlusarv on suurem. Erakonna nimekirjas saab mandaadi kandidaat, kes on eelreastatud nimekirjas eespool.
d’Hondti jagajate meetodit kasutab Riigikogu kompensatsioonimandaatide jagamisel
Üks esindab Eestit rahvusvaheliselt, teine ELi
Mõlemad peavad järelvalvet täidesaatva võimu üle. Riigikogu valitsuse ja parlament komisjoni.
Kõrgete ametnike ametisse nimetamine - väike erinevus, et parlament nimetab ametisse ombudsmani, aga Riigikogu kõrged ametnikud.
Liikmete arv - Euroopa Parlamendis on 754 liiget praegu (max nr 96, min nr 6) ning valitakse iga 5 aasta järel. EV parlamendi liikmeid on 101 ja valitakse iga 4 aasta järel.
Euroopa Parlamendi kuuluva liikmesriigi rahvaarvust oleneb tema esindavate liikmete hulk. Riigikogus oleneb toetuste/häälte arv.
Riigikogus jaotatakse kohad kolmes järgus: isikumandaat ja ringkonnamandaat jaotatakse kvootide abil, kompensatsioonimandaat d'Hondti meetodi abil.
Ülesandelised erinevused - Euroopa Parlamendi pädevusse kuulub seevastu liikmesriikide majanduspoliitika reguleerimine, rahvusvaheliste kokkulepete sõlmimine
(6) Esita oma põhjendatud arvamus selle kohta, mis täidab Euroopa Parlament just selliseid ülesandeid, nagu ta täidab. Põhjendus tuleb esitada eraldi iga Parlamendi ülesande kohta!
Eelarvelised volitused - parlament saab eelnõu tagasi lükata, et nõukogu ei saaks üksinda seda vastu võtta. Seeläbi saab parlament suunata või avaldada oma arvamust, et kuhu oleks kõige otstarbekam raha suunata ning tuua välja need kohad, mis nõukogu ei pidanud kõige tähtsamaks. On piisavalt legitiimne selleks, esindavad liikmesriikide huve ja valitakse otsestel üldistel valimistel.
EL Komisjoni üle järelvalve teostamine - selleks, et kõik teeksid oma tööd omakasupüüdmatult ja korrektselt, tagab võimude lahususe.
(7) Võrdle Euroopa Kohut liikmesriigi ülemkohtuga (nt Eesti Riigikohus ). Too välja peamised sarnasused ja erinevused. Raamistik: loengus käsitletud teemade ulatuses.
SARNASUSED
ERINEVUSED
Mõlemad jagunevad kaheks - Euroopa Kohus ja Üldkohus ning Riigikohus ja üldkogu.
Kohtunikud on sõltumatud, tõlgendavad seadusi.
Sarnased ülesanded: kohtulahendite läbivaatamine. Euroopa Kohus valvab aluslepingutest kinnipidamist ja Riigikohus põhiseadusest, et kõik alamad lepingud oleksid ülemaga kooskõlas.
Kohtuistungid on kinnised.
Euroopa Kohus jaguneb kaheks: Euroopa Kohus ja Üldkohus, mis mõlemad koosnevad 27 kohtunikust, üks igast liikmesriigist. Eesti Riigikohus koosneb 19 kohtunikust.
Ülesandelised erinevused: Euroopa Kohus lahendab liikmesriikidevahelisi küsimusi.
Euroopa Kohus tegeleb ELi tasandil ning ei sekku riikide siseasjadesse, aga Riigikohus tegeleb riigisiseasjadega. Riigikohus tegeleb karistamisega ja rakendab ka kriminaalkaristust, kuid Euroopa Kohus seda ei tee, pigem võtab vastutusele.
(8) Võrdle omavahel Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteed ning Regioonide Komiteed. Too välja nende peamised sarnasused ja erinevused. Raamistik: loengus käsitletud teemade ulatuses.
Sarnasused
Erinevused
Mõlemasse institutsiooni kuulub võrdne arv liikmeid - 344
Mõlemad on nõuandvad organid . Avaldavad arvamusi ja annavad nõu.
Liikmed määratakse ametisse Nõukogu poolt pärast konsulteerimist Komisjoniga.
Liikmed ei tööta alaliselt vaid käivad sessioonselt.
Kohad jaotuvad kvootide järgi.
Jagunevad komiteedeks - Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitees moodustuvad sektsioonid ja Regioonide Komitees komisjonid.
omavahel Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee esindab kodanikeühiskonda. Plenaarristungeid on aastas 9-10.
Regioonide Komitee esindab erinevaid haldustasandeid. Plenaarristungeid on aastas 5 korda.
(9) Võrdle Euroopa Liidu seadusandlikku protsessi (otsustusprotseduure) liikmesriigi (nt Eesti) siseriikliku seadusandliku protsessiga. Too välja peamised sarnasused ja erinevused.
ELis kuulub seadusandlik võim Euroopa Parlamendile ja Euroopa Liidu Nõukogule. Eestis kuulub seadusandlik võim Riigikogule.
SARNASUSED
ERINEVUSED
HÄÄLETAMINE - Üldjuhul võetakse ELi nõukogu otsused vastu kvalifitseeritud häälteenamusega. Mida suurem on liikmesriigi rahvaarv, seda rohkem hääli tal on. Nt Saksamaa 29 häält, Eesti 4 häält. Seevastu Riigikogus on kõigil liikmel 1 hääl. Otsuseid langetatakse tavaliselt avalikul hääletamisel. Tähtsamate seaduste vastuvõtmiseks peab poolt hääletama vähemalt 51 saadikut.
Nõukogu peab kaasama parlamendi otsustusprotsessi (õigusaktide vastuvõtmine). Riigikogu on ainuke täidesaatvavõimu organ Eestis.
EL institutsioonid ja otsustusprotsess #1 EL institutsioonid ja otsustusprotsess #2 EL institutsioonid ja otsustusprotsess #3 EL institutsioonid ja otsustusprotsess #4 EL institutsioonid ja otsustusprotsess #5
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-03-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 13 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor piret0505 Õppematerjali autor
2. seminar Euroopa Liidu põhikursus

Sarnased õppematerjalid

Euroopa Liit-ülevaade
12
doc

Euroopa Liit, ülevaade

liitumisaastaga. Tähista ka EL kandidaatriigid. (Nende kohta saad infot europa.eu veebilehelt) 3. EUROOPA LIIDU TÖÖKEELED EL-is on 24 ametlikku töökeelt. Millised need on? Bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi, horvaadi, iiri, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, rumeenia, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tšehhi ja ungari keel. Milliseid keeli kasutab menetluskeeltena Euroopa Komisjon? Inglise, prantsuse ja saksa keeli. 4. EL INSTITUTSIOONID JA NENDE TOIMIMISLOOGIKA. Euroopa Liidus kasutatakse võimude lahususe põhimõtet. Võim jaguneb kolme peamise institutsiooni vahel. Seadusandlikku võimu esindavad Euroopa Parlament ja Euroopa Liidu Nõukogu. Täitevvõimu teostab ja EL kui terviku huvide eest seisab Euroopa Komisjon. Kohtuvõimu teostab Euroopa Kohus. EL institutsioonides kokku töötab ligikaudu 40 000 inimest. Põhiliselt algatab uusi õigusakte Euroopa Komisjon, kuid ta peab konsulteerima ka Euroopa

Ühiskond
Euroopa Liidu kesktaseme institutsioonid ja eelarve
8
doc

Euroopa Liidu kesktaseme institutsioonid ja eelarve

1.3. Euroopa Ülemkogu (The European Council) Euroopa Ülemkogu on Euroopa Liidu tippkohtumine, millel vähemalt kaks korda aastas kohtuvad liidu liikmesriikide riigi- või valitsusjuhid ning Euroopa Komisjoni ja Euroopa Parlamendi president. Euroopa Ülemkogu määrab liidu laiemad poliitilised suunised ning arutab aktuaalseid rahvusvahelisi küsimusi. Istungid toimuvad Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariigis. VI EL kesktasandi institutsioonid 1.1.Euroopa Kohus (k.a. Esimese Astme Kohus) Euroopa kohus koosneb 27 kohtunikust (igal liikmesriigil on kohtus oma esindaja). Esimese astme kohtu koosneb samuti 27 kohtunikust. Veel kuuluvad sinna kohtujuristid (8), 40 kohtusekretäri ja administratiivaparaat (750 inimest pluss tõlgid). Vajalikkus: et EL õiguse rakendamine, tõlgendamine oleks igas liikmesriigis ühetaoline. Euroopa Kohtu pädevusse kuulub 4 põhilist valdkonda:

Euroopa liidu põhikursus
Valitsemine ja avalik haldus
7
rtf

Valitsemine ja avalik haldus

poliitilised probleemid lahendataks inimesele võimalikult lähedal. 18) Euroopa Liit on üheaegselt riikide liit ja liitriik- mida see näitab? Ta on vahepealne, igaüks mõtleb mingi oma muinasjutu sinna välja teeme nii J. 19) Millega tegelevad ja millised võimupädevused on EL Ministrite Nõukogul, Euroopa Komisjonil, Euroopa Parlamendil ja Euroopa Kohtul? Eestis: Toomas Savi, Marianne Mikko, Katrin Saks, Tunne Kelam, Andres Tarand, Siiri Oviir EL-i institutsioonid: Euroopa komisjon - Kaitseb riigi üldisi huve ja kindlustab Euroopa lepingute elluviimise. Juhtiv jõud liidu institutsiooniliss süsteemis. Teeb õigusaktide ja tegevuskavade ettepanekuid, vastutab parlamendi ja nõukogu otsuste rakendamise eest, täidab liidu eelarvet Komisjoni kuulub üks volinik igast liidu liikmesriigist Euroopa parlament Jagab nõukoguga seadusandlikku võimu Teostab dem. järelvalvet kõigi liidu institutsioonide, eelkõige komisjoni üle; parlamendil

Ühiskonnaõpetus
Euroopa Liit-komisjon-parlament-nõukogu
11
doc

Euroopa Liit, komisjon, parlament, nõukogu

Selleks et tehnilised üksikasjad oleksid õiged, konsulteerib komisjon ekspertidega, kes moodustavad mitmesuguseid komiteesid ja töögruppe. 2. ELi poliitika elluviimine ja eelarve täitmine Euroopa Liidu täidesaatva organina vastutab komisjon parlamendi ja nõukogu vastu võetud ELi eelarve haldamise ja täitmise eest.Suurema osa tegelikest kulutustest teevad siseriiklikud ja kohalikud ametiasutused, kuid komisjon vastutab nende järelevalve eest kontrollikoja valvsa pilgu all.Mõlemad institutsioonid püüavad tagada selle, et rahalisi vahendeid kasutatakse hästi. Ainult siis, kui Euroopa Parlament jääb rahule kontrollikoja aastaaruandega, kiidab ta heaks selle, kuidas komisjon eelarvet täitis. Komisjon vastutab ka parlamendi ja nõukogu vastu võetud poliitika elluviimise eest. Üks näide sellisest poliitikast on ühine põllumajanduspoliitika. Lisaks võib näiteks tuua konkurentsipoliitika, kus komisjonil on õigus ettevõtete ühinemisi lubada või keelata

Ühiskonnaõpetus
Euroopa parlamendi institutsioonid
9
docx

Euroopa parlamendi institutsioonid

kogunevad sinna Euroopa Parlament. Luksemburgis on Euroopa Liidu Kohus, Kontrollikoda, Euroopa Investeerimispank ning Euroopa Parlamendi sekretariaat. Strasbourgis toimuvad Euroopa Parlamendi põhiistungid ja seal asub 150 liikmesriigiga Euroopa Nõukogu peakorter. Järgnevalt uurime lähemalt EL-i ülesehitust, et mõista täpsemalt, mida oodata ja kuidas käituda, kui Eesti kätte jõuab kord täita kõige tähtsamat kohut ­ seega olla eesistujamaa. Euroopa Liidu institutsioonid ja asutused Euroopa Liidu Nõukogu Euroopa Komisjon Euroopa Parlament Ombudsman Euroopa Ühenduste Kohus Euroopa Kontrollikoda Majandus- ja sotsiaalkomitee Regioonide komitee Euroopa Keskpank Nõukogu Nõukogu on ühtne organ, millest võtavad osa antud valdkonna eest vastutavad liikmesriikide ministrid ja Euroopa Komisjoni volinikud. Alates Lissaboni lepingu jõustumisest 1. detsembril 2009 on nõukogul kümme koosseisu. Sellegipoolest on

Õigus
EUROOPA LIIDU PÕHIKURSUS kordamisküsimuste vastused
28
doc

EUROOPA LIIDU PÕHIKURSUS kordamisküsimuste vastused

· Leping allutas sõjapidamiseks vajalikud tööstusharud ühisele riikideülesele kontrollile, mis muutis sõdade puhkemise liikmesriikide vahel tulevikus materiaalselt samahästi kui võimatuks. · Tootmine antud sektoris muutus tõhusamaks, tõukas tagant Euroopa tööstuslikku arengut. 5. ESTÜ lepingu peamised eesmärgid · Kiirendada majandusliku arengut, tööturu laienemist ning elukvaliteedi tõusu liikmesriikides söe ja terase ühisturu loomisega 6. ESTÜ institutsioonid · Ülemamet (High Authority) · Ministrite Nõukogu (Council of Ministers) · Euroopa Assamblee (Common Assembly) · Euroopa Kohus (Council of Justice) 7. ESTÜ-ga ühinenud riigid · Belgia, Holland, Luksemburg, Itaalia, Prantsusmaa, Saksamaa 8. Riikideülesuse (supranational & supranationalism) põhimõte · Tugineb föderalistlikule teooriale, mille kohaselt integratsiooni lõpptulemusena tuleks luua ühtne föderatiivne riik ja kaotada rahvuste vahelised piirid.

Euroopa liidu põhikursus
Kordamisküsimused õppeaines EL õiguse alused
24
docx

Kordamisküsimused õppeaines EL õiguse alused

12. Kuidas luuakse EL esmast ja teisest õigust? ELi esmast õigust loovad liikmesriigid. Uute aluslepingute sõlmimine ja olemasolevate lepingute muutmine saab toimuda vaid kõikide liikmesriikide nõusolekul. ELL art 48: „Iga liikmesriigi valitsus, Euroopa Parlament või komisjon võib esitada nõukogule ettepanekuid aluslepingute muutmiseks.” Seega, aluslepingute muutmise ettepaneku võib teha liikmesriik, Euroopa Parlament või Euroopa Komisjon. ELi teisest õigust loovad ELi institutsioonid. Seadusandliku akti eelnõu esitab Euroopa Komisjon. Seadusandlikud aktid (määrused, direktiivid, otsused) võetakse vastu, kas seadusandliku tavamenetlusega või seadusandliku erimenetlusega. Seadusandliku tavamenetluse (ELTL art 289 lg 1) puhul võtavad Euroopa Parlament ja nõukogu määruse, direktiivi või otsuse vastu ühiselt komisjoni ettepaneku põhjal. Seadusandliku erimenetluse (ELTL art 289 lg 2) puhul võtab määruse, direktiivi või

Euroopa liidu õigus
Euroopa Liit - kujunemine valitsemiskorraldus
4
docx

Euroopa Liit - kujunemine,valitsemiskorr aldus

EL kujunemis lugu · Euroopas on olnud mitmeid ühendavaid suurvõime: o Rooma impeerium o Saksa ­ Rooma kesiriik o Rootsi Suurriik o Austira ­ Ungari impeerium o Hansaliit · I MS eel vastukaaluks Ameerika Ühendriikidele Mainiti Euroopa Ühendriike, o 1915 ­ Euroopa Ühendriikide loosungid o 1922- Richard Nikolaus von Coudenhove ->Ühtne Euroopa o 1929 ­ Prantsuse peaminister Aristide Briand->Rahvasteliidu koosolekul tõi idee luua Euroopa Liit, mida juhitaks Prantsusmaalt o Utopism-ebavõimalik,kuid ideaalna maailmanägemus · II MS lõppedes toetas SBR ideed luua midagi Euroopa Ühenduse taolist. o 1946 ­ W.Churchill tõi Zürichis mõtte luua Euroopa Ühendriigid o 1948-OEEC(Organisation for European Economic Co-Operation)=Euroopa majandus koostöö organisatsioon) ->Koordineeris Marshalli plaani(USA toetas anti

Ühiskonnaõpetus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun