Tõde ja õigus II osa - märkmed (3)

Tõde ja õigus II osa – märkmed
I
- Indrek oli teel linna kooli, tundis end üksikuna, kõik ümber oli võõras ja igatses turvalist ja tuttavat Vargamäed
- tema ainukeseks nö kodutunde tekitajaks oli tema asjadega kast pingi all, tekitas Indrekus kodusema ja kindlama tunde, kui seda jalaga katsus
- pärale jõudes ja vagunist väljudes oli palju trügimist, peatus jaamahoone seina ääres ja pidas aru kuhu edasi minna
- Indreku juurde tuli vana habemega mees, kes pakkus talle koha leidmisel abi, viis ta ära odava raha eest kohta, mida noormees kirjeldas
- teadis rääkida, et kool kuhu Indrek teel on, on sitt ( Mauruse kool), mees hoiatas noormeest Mauruse eest, kes raha taga ajab, soovitas raha mitte kaasas kanda
- linnanaise esimene naeratus – läks uksest sisse, neiu tuli vastu, naeratas, naeratus jäi Indrekule pikaks ajaks meelde
- rentis endale võõrastemajas toa, mees, kes puhvetis oli ja toa rendile andis, teadis rääkida, et Mauruse kooli saavad kõik sisse, rahaga hästi, kuid ilma rahata ka, punase habemega mees oleks isegi sinna õppima tahtnud minna, kuid ei saanud, sest tal oli habe, mida maha ajada ei tahtnud, habe meeldis naistele, tema samas kiitis kooli, kool tegi poistest mehed, õpetas kuidas koolini jõuda
- algul läks Indrek valesti, käis kurakätt, kuigi pidi hääd kätt hoidma, lõpuks jõudis kohale ning ootas direktori vastuvõttu
II
- Indrek jõudis koolini, ta juhatati Mauruse juurde
- teel trepist üles direktori kabinetti koges ta äratundmisrõõmu, trepiruumilõhn meenutas talle Vargamäel kirikus temast möödunud naiste lõhna, kes läksid palvetama, tol korral küsis ta: „Lõhnab siis õpetajaproua leian nõnda?“
- direktori väljanägemine just kuigi ametlik polnud, kandis tuhvleid, öökuube, mille alt paistis ihupesu
- Maurus uuris Indrekult tema nime, nimetas ta ümber Heinrichiks, uuris kus koolis poiss on käinud, kas ta saksa keelt oskab, kas isal on suur talu ja temal endal raha
- Indrek valetas, et sai kaasa vaid 50 rubla , Maurus nõudis need endale ja jäi sellega rahule, andis isegi poisile 1 rublase tagasi, et talle ka midagi jääks , kuid siis Indrek murdus ja tunnistas et tal on veel raha hotellis kastis, mis peale Maurus kohkus ja ütles, et raha ei tohi kunagi nii jätta, ja inimesed kes rahaga ümber käia ei oska, toogu see temale, ükskõik millal
- Indrek siiski täielikult ei tunnistanud, palju tal raha on, direktor uskus teda, ütles et Inderk on ausa näoga ning maa inimesed ongi ausad, kardavad jumalat ja seal on inimeste tulevik, lausus C.R. Jakobsoni sõnad: „Meie rahvas võidab ja langeb ühes talupojaga“.
- Maurus läks kuhugi , tõmmates Indrekut enda järel ja jagades elulisi õpetussõnu ettevaatlikkusest
- läks tuppa , kus istus rahvas, kes sõi , pragas nendega, et kedagi allkorrusel pole, kui keegi tahaks tulle Maurusele raha tooma , pole seal kedagi, kes seda vastu võtaks, eesotsas õiendas lätlasega, käskis Indrekul talle vene keeles öelda, et kui ta oleks pidanud uksekella kõlistama oma 10 korda ja ikka poleks keegi avanud, siis poleks ta enam tagasi tulnud
- saatis lätlase Indrekule appi tema kasti tassima ja ära tooma, maksmise koha pealt käskis poistel tingida
- kasti ära toonud läks Indrek samasse tuppa, kus ennem oli direktoriga olnud, teised testisid tema teadmisi, öeldi, et kui ta tublisti õpib jõuab teistele järele
- Maurus rõhutab, et tema juures peab korralikult õppima, sama korralikult kui maal tööd tehes
- Indrekule otsiti tuba koolimajas, kus ta ööbida saaks, sai odava Siberi toa, ehk kus oli külm, võrdus lakas magamisega
III
- Koolis äratati neid hommikul valju aisakella kõlinaga, päris ärkamist pidid minema pesema
- talvel nö Siberis magades oli väga külm, tuli ennem võimelda, et siis kehaga külmade linade vahele pugeda, vahel näpati ka puid ja tehti keset tuba olevasse ahju tuli ja nihutati voodid sellele lähedale
- sai sõbraks Liblega, kes temaga neljandas klassis õppis, Lible müüs Indrekule 2 raamatut ( kapsast ), et söögiks raha saada, Liblet kutsuti väikeseks Lolliks, kuna Indrek tema raamatud ära ostis kalli raha eest, sai temast suur Loll
- Härra Maurus luges palvet, Lible kükitas ja ajas äriasju/luges raha, mis oli ebasobilik, Maurus võttis talt kratist kinni, juustest ei saanud, need olid liiga lühikesed , pragas poisiga
- Direktor kutsus Lible enda kõrvale seisma, kuid see suutis sealt ära lipsata, direktor kutsus ta uuesti välja, käskis raha näidata ja öelda kust selle sai, Lible teatas, et Indrekult raamatute müügist, ka direktor pidas Indrekut rumalaks, sest oli ju teada, et Lible oli vana rebane
IV
- jama raamatutega tegi Indreku tuntumaks ja ta võeti omaks
- sai sõbraks poisiga, kelle nimi oli Tigapuu, oli temast klass vanem, läksid koos linna jalutama ja ringi vaatama, Tigapuu tutvustas seda Indrekule, rääkis jõest, kuhu upub palju inimesi ja milles leidub palju aerutajad, läksid üle jõe parvega
- läksid söögipoodi, kus Tigapuu sõi, soovitas seda ka Indrekul teha sest hinnad odavad ja tal oli ebameeldiv teise ees nii süüa, Indrek keeldus, Tigapuu tellis talle tee
- viis Indreku toomele, rääkis kui ilus siin kevadel on, Indrekule meenutas see Vargamäed,
- tahtsid ak raamatupoodi minna, kuid ei jõudnud, Tigapuu soovitas hoopis järgmine kord oma sõbra Kännu juurde minna, sest tal on palju raamatuid, mida saaks palju odavamalt kui poest
- annab Indrekule soovituse, et kui tahab end uputada võtku revolver ka, muidu tuleb keegi ja päästab ära
V
- kooliväravasse tagasi jõudes seisis seal Jürka, eks teatas, et direktor on väga vihane , et nad on salaja välja hiilinud, Tigapuu tahab Jürkaga kokku mängida ja olukorrast pääseda, kuid Jürka keeldub ja nii peavad Inderk ja Tigapuu Maurusega silmitsi seisma
- Maurus pinnib poisse , eriti Indrekut, kuid saab aru, et Tigapuu on ta juba valetama õpetanud , Tigapuu ütleb, et nad tahtsid luba küsida, kuid direktorit polnud, direktor väidab vastupidist ja saab õigustust Herr Olllinolt
- Maurus süüdistab Tigapuud Indreku rikkumises, väidab, et Tigapuu on hull, lausub sõnad:
„muidugi, teie seda ei tea, sest maal inemised ei lähe hulluks, ainult linnas!“ (lk 45)
- Indrek kutsuti direktori kabinetti eraldi, kus Maurus ja Ollino teda küsitlesid, Indrek otsustas kõik ausalt ära rääkida, hiljem kutsuti ka Tigapuu, poisid lasti vabaks
- Tigapuu tahtis Indrekuga kaupa teha ja talle oma sooja suleteki ja sulepadja panti anda esialgu 2 rubla eest, kuid hiljem langetas hinna 1 rublale, Indrek oli kõhklev, Tigapuu üritas teda sõprusega veenda seletades, et tuleb teha üksteisele vastuteeneid ja olla aus, lubas ka hiljem, u nädala pärast, rubla tagasi anda, tegidki tehingu
- poisid läksid Mauruse kabinetti temaga leppima, andis kummalegi poisile 30 kopikat , et nad läheksid välja sööma ja teed jooma koos, andis raha Indreku kätte sest ta pikem
- kui poisid väljusid seletas Tigapuu Indrekule, et vana tahab neid tülli ajada, Maurus käskis küll raha võrdselt jagada, kuid Tigapuu hakkab ajama , et kuna tema on koolmeister ja Indrek on koolipoiss, siis tegelikult on Tigapuul õigus raha rohkem saada
- Tigapuule andis Maurus veel lisaks 40 kopikat, kuid ikka nõudis ta ühisrahast 2/3, Indrek küll oli vastu, kuid lõpuks ei jõudnud sõbraga enam jageleda ja andis alla
- Tigapuu saatis Indreku ennast ootama ja Napoleoni kooki ja teed sööma-jooma, kuni ta tagasi tuleb
VI
- Indrek kõhkles Tigapuu tagasitulekus, lõpuks ei oodanud teda enam ja lahkus koolimajja
- Maurus ootas teda enda kabinetti, uuris kus on ta kaaslane ja kontrollis ka poiss on joonud alkoholi, lasi õhata, pani Indreku jälle kõike ära rääkima, siis lasi poisi magama
- hommikul püüdis Tigapuu Indreku koha kinni ja uuris talt, miks ta teda eile ei oodanud, Indrek ütles, et ootas, aga tema ei tulnud, tunnistas, et rääkis Maurusele kõik ära, see ajad Tigapuud vihale, pigistas Indreku käsivart, mis peale Indrek talle käega vastu nägu lõi
- selle peale sai Indrek ise vastu lõuahaagi, mis peale Indrek omakorda Tigapuule lauaklapiga serviti pähe lõi, Tigapuu langes maha, Indrek arvas , et oli ta tapnud , oli šokis, juhtus kokki herr Ollinoga, kes asja vaatama tuli, kuid selleks ajaks istus juba Tigapuu laua taga ja pühkis näolt verd
- sündmusest oli kuulnud ka direktor, kes asja vaatama tuli, Ollino ja Tigapuu valetasid talle, et Indrek ja Tigapuu hullasid ning viimane kukkus peaga vastu lauda, Maurus ei uskunud seda, kutsus Indreku oma kabinetti, teades, et tema on ainukene kes tõtt räägib, Indrek rääkiski kõik Maurusele ära, kuidas asi tegelikult oli, Maurus polnud pahane, hindas Indrekus tema ausust ja mõistis teda
- Maurus andis Indrekule raha selle eest, et ta oli aus
- Indrek läks Tigapuud vaatama, kes lamas voodis, andis talle Mauruse antud raha lohutuseks, Tigapuu hindas seda, saatis Jürka poodi õlle, suitsuvorsti ja saia järele
- Tigapuu küsis Indrekult talle müüdud tekki ja patja laenuks, sest Indrekult ei pidavat seda vaja minema kuni külma tulekuni, tuli ka välja et tegelikult need ei ole siiski Tigapuu omad, Indrek viiski need talle, sest tundis, et mida varem neist lahti saab, seda parem
VII
- Indrek eemaldus teistest ja oli pigem üksi, leidis endale seltsimeheks raamatud
- Käis Koovi juures, kes andis talle paksu venekeelse raamatu läbi lugemiseks
- Koovi soovitusel läks Indrek ka Timuski juurde, kes kogus taimesid ja soovis teada saada nende eestikeelseid nimesid, andis Indrekule eestikeelse raamatu lugeda „Meie maakera minevik“
- Timusk õpetas Indrekule ridade vahelt tulemist, õpetas ja rääkis talle igasugu suurtest ja tähtsatest asjadest, Timusk oli tark mees, see pani Indrekut tundma end lollina, kuid noormees imestas ja mõtiskles selle üle et kuidas nii targal mehel on nii vilets väike tuba ja katkised ja vanad riided
- Timust uurib Indrekult kas too usub jumalat, Indrek väidab, et vist / arvab , et usub, Maurus kuuleb seda, on segaduses poisi vastusest, nõuab talt aru, peab seda lugupidamatuks oma pere ees, kui kogu Indreku pere usub kindlasti, aga Indrek usub vist
- Indrek tundis häbi , viis Timuskile direktori käsul temalt saadud raamatud tagasi, nüüd tundis end ka tema ees süüdlasena, kuid mitte kauaks, sest Timusk lahkub peagi
VIII
- pärast Timuski lahkumist tuli 2 uut õppejõudu, venelane Slopašev, keda hakati kutsuma Mesikäpaks ja poolakas Voitinski
- neist said lahutamatud sõbrad, vestlesid õhtuti Slopaševi toas, Voitinski lõi laulu lahti, sattus positele endast ja Slopaševist rääkima, rääkis oma naisest Least, kellega kunagi koos oli ja kes temast u 20 aastat noorem oli ja tema juurest ära läks
- Indrekul polnud enam raha, Maie saatis ka vaid 5 rubla, Maurus aga nõudis raha, kirus, et Indreku raha naise käes oli, pani raamatusse kirja, sest selles sisaldus ainult tõde
- Maurus tahtis siiski rohkem raha, päris ka isal pole, Indrek eitas, selgitas miks, ütles, et kui kannataks oodata suveni, siis läheks ta ise tööle ja teeniks, kuid direktor tahtis raha varem, tegi ettepaneku, et Indrek asuks Kopfschneideri asemele
- Maurus õpetab Indrekut valetama enda kodus oleku kohta
- „venelane armastab venelast, sakslane sakslast , lätlane armastab pisut lätlast, aga eestlane eestlast ei armasta, tema armastab venelast ja sakslast – niisuke on eestlane“, lk 84
I X
- Olles nüüd Kopfschneideri asemel sai Indrekust jooksupoiss
- sai toakaaslaseks Vainokäoga, kes oli tulnud Mauruse juurde õppima eesmärgiga saada köstriks ja harjutada laulmist , välimuselt pikk nägus poiss
- Sikk, kes oli samuti Indreku toakaaslane , oli peenikese häälega, tüse ja valgete juustega, selle pärast kutsuti teda Roosiks, samas meeldis talle raskusi tõsta ja lihastrenni teha
- kolmandaks toakaaslasseks oli Voitinski
- Kõrvaltoas olid Müller, Vutt , Laane , Baškirtsev
- Laanel olid täid, kes toakaaslasi kimbutasid
- Järgmises toas asusid von Elbe , krahv Mannheim , vürst Bebutov, pan Hodkevitš, inglane King , kõik tähtsad mehed, krahvi balalaikamängu käidi kuulamas ja lauldi popi laulu
- Inglane King oli naiselik , teda kutsuti ilusaks Helenaks
- krahv Hodkevitš sai Indrekult lõuga, sest sõimas teda oma jooksupoisiks, järgnes rusikavõitlus, teised lahutasid nad, direktorile ei teatatud, mehed leppisid ära, Indrek nõustus käske täitma
- direktor sai kaklusest siiski teada, kiitis Indrekut
- Indrek ei saanud hästi magada kartis et ei kuule äratust, kõrvaltoa poisid tegid muusikat ja laulsid, kui neid keelama mindi eitasid poisid toimunut
- Voitinski ja Slopašev veedavad koos õhtu, joovad koos, neid narritakse, koputades uksele, kuid avades ei leitud selle tagant kedagi
- lõpuks sai Slopašev poisid kätte, läks lahti pimedas rüselemine, Goethe ja Schrilleri kujud kukkusid selle käigus kapiotsast alla kildudeks, üks neist Slopaševile pähe, ka luik läks katki, taheti minna direktorile teatama, kuid Maurust polnud majas ja ka Ollinot mitte
- Varsti olid Voitinski ja Slopašev jälle ülevas meeleolus, poisid üritasid ikka nende meeleolu rikkuda, kui pikalt oli see asjatu , lõpuks hüppas Tigapuu nende toa ukse maha, algul küll pragati, kuid siis leiti, et milleks ikka tülitseda, nii kui nii on puru. Tigapuu parandas ise ukse ära ja õpetajad tahtsid talle selle eest veel alkoholigi pakkuda, kuid see oli otsa saanud
- Slopašev lubas lõhutud asjad enda peale võtta ja Maurusele midagi kokku rääkida, teised ei pidanud muretsema, hiljem jutustasid veel 2 sõpra omavahel ja siis jäid ka nemad magama
X
- hommikul märkas Ollino luige , Goethe ja Schilleri kadumist, ka Maurus sai sellest teada
- kõik poisid plaanisid kokku mängida ja leppisid kokku mida direktorile rääkida, kui see neid küsitlema hakkab, kuid Maurus suhtus asjasse ootamatult: ta oli kujude suhtes ükskõikne, ütles, et tema poolest oleksid need võinud juba ammu sealt ära koristada, kapil olid sakslaste kujud, tema oli hinges venemeelne ja asjas vene keisri võimu all eesti asja
- Slopašev võttis siiski süü enda kaela, kuid Maurus ei pahandanud ka temaga, rääkis sama juttu , Slopašev lubas midagi uut sinna kohale asemele otsida
- Voitinski ja Slopašev jälle istusid koos ja vestlesid, seekord hariduse vajalikkuse üle, Voitinski oleks võinud kihla vedada, et kui ta pakuks sõbrale millioni, et ta paneks MAuruse kooli kinni, siis ta ei teeks seda, sest on liiga hea inimene
XI
- Maurus vestleb Indrekuga, üritab temalt jälle tõde välja pinnida, Indrek suudab end vaos hoida, kuid Maurus saab aru, et poiss valetab ja uurib temalt, miks ta seda teeb
- Indrek tunnistab , et ennem ta ei valetanud, aga Mauruse koolis on seda õppinud , ütleb et Maurus õpetas seda talle, direktor ärritub ja kohkub, kutsub Laane, Vainukäo ja Vuti enda ja Indreku vahele õigusemõistjateks, poisid eitavad, et direktor neid valetama oleks õpetanud
- Maurus meenutas oma hallide juustega Indrekule tema isa Andrest, mispeale poiss siiski leebus ja direktorile kõik ausalt ära rääkis, isegi seda et Voitinski ja Slopašev olid rääkinud kooli kinni panemisest
XII
- direktori tütar ilmus söögituppa, mil Indrek leiba voolis, neiu jälgis iga ta liigutust, istus laual, mille eest oma tädilt Malmbergilt pragada sai, uuris Indrekult, kus keegi istub, kurtis Indrekule kui igav tal on, sest talle on kõik keelatud
- neiu uuris Indrekult, miks poiss üldse seal on, küsib ta keeleoskuse kohta, pakub välja talle saksa keelt õpetada, hakkabki seda samal ajal tegema, mil Indrek tööd teeb
- neiu õige nimi Miralda, aga kutsub end Ramildaks, sest õige nimi talle ei meeldi, tahab kunagi iseseisvana elades nime ära vahetada
- Ramilda uuris Indrekult Goethe ja Schilleri kohta, sest Tigapuu talle ei rääkinud
- Ramilda uuris, kas Indreku arvates on ta tark, Indrek ütles, et tema tüdrukuid ei tunne, kuid lõpuks siiski tunnistas, et tema arvates ei ole neiu rumal, see tegi Ramilda väga õnnelikuks
- Indrek õppis korralikult saksa keelt, oli kurb kui neiu söögituppa ei ilmunud vahel ja lobises kellegi teisega
- Indrek laulis neiu nime, Tigapuu kuulis seda, ärritus ja keelas Indrekul selle ära, Indrek õiendas vastu, et mis keelaja Tigapuu on, olid valmis kaklema minema, aga siis sekkus juttu Ollino, kes laulis, et Tigapuu on armunud
- järgmisel päeval küsis Ramilda Indrekult, kas Tigapuu jutt vastab tõele, alguses Indrek eitas asja, kuid siis tunnistas talle et vist midagi sellist ikkagi oli jah, et ta tema nime laulis
- Indrek oli tol päeval kuidagi kohmakas , pillaks nuge ja kahvleid, kruusidel tulid kõrvad ära ja taldrikute servadest killud , leiva lõikamise nuga oli nüri
- Malmbergile ei meeldinud, et vürst söögilauda hilineb, ütles, et kui keegi veel hilineb siis enam süüa ei saa v.a Paas ja Ollino kellel oli palju tegemist
- vürst protestis, et süüa ei saa, hakkas vihahood nõusid puruks loopima, Ramilda ilmudes vürst lõpetas lõhkumise, vürst vabandas ja lahkus
- Maurus oli õnnelik, et nõud puruks peksti, sest nüüd sai uued. Vürsti isa maksis need kinni, mis tegi asja direktorile veel meeldivamaks
- Ramilda murdis meelega uuel tassil kõrva ära, et näha tassi tugevust, joostes tädile kõrvata tassi näitama, pillas ta selle maha, Indrek ja Ramilda vaikisid, kumbi ei rääkinud Malmbergile tõtt
- Mindi poodi uue tassi järele, millega tagasi saabudes käskis Ramilda Indrekul kõrva ära murda, pannes ta valiku ette kas saksa keel või tassikõrv, Indrek tegi kästut, murdis ka teise kõrva, et Malmberg usuks, et uued tassikõrvad murduvadki ja et ta enam nii valvsalt ei kuulaks koguaeg , mis söögitoas toimub
XIII
- Ramilda ei õpetanud Indrekule enam eriti saksa keelt, nüüd oli spetsiaalne saksa keele õpetaja Schulz , kes rääkis koguaeg koopulast, nii, et kõigil saksa keele vastu huvi kadus ja kui õpetaja midagi küsis vastasid kõik mõtlemata alati koopula, see ajas õpetajat närvi, kutsus direktori, kaebas, et õpilased naeravad ja lollitavad
- Järgmisel päeval saatis direktor Schulzile Indrekuga kirja, kirjas seisab õpetaja lahtilaskmine ja viimane tasu
- Maurus oli keelanud Indrekul õpetajaga juttu rääkima jääda, kirja üle andes pidi kohe lahkuma , kuid Schulz kutsus ta ikkagi sisse ja Indrek viisakusest ka astus, ning seejärel jäi ta siiski õpetaja juttu kuulama , mis keskendus isamaa ja oma emakeele armastusele
- „Inimene, kel pole õiget keelt ega kodumaad , ei austa iseennast ; ei võigi austada, sest inimesel peab esmalt midagi olema, ainult siis hakkab ta iseend austama. Tõelise inimese esimene varandus on tema keel ja kodumaa.“ – Schulz lk 139
- tagasi jõudes valetas ta Maurusele, et ei jäänud õpetajaga rääkima, kuid siis suundus oma tuppa ja hakkas Schulzi sõnade üle mõtisklema, mõtles, keda tema armastab, mõttes keerles Ramilda ja tema sõnad
XIV
- külla tuli Mäeberg, kelle Indrek sammudest kohe ära tundis
- mees oli ühe silmaga ja sellepärast ei saanud talle valetada, kuna pidid ainult ühte silma jälgima rääkides ja ei saanud pilku vahepeal teisele pöörata, seega otsustas Indrek mehega aus olla
- Maurus pidi Mäebergile raha maksma, aga oli selle ära raisanud teiste peale, ei saanud jälle oma raha
- Mäeberg rääkis Indrekule, et tegelikult oli tema see, kes Maurusele üldise kooli tegemise mõtte pähe pani, laenas talle kooli asutamiseks raha
- kutsus Indrekut endale külla, et rääkida ja valgustada teda isamaalistes asjades, Indrek vastas nõustuvalt, kuid tegelikult mõtles vastupidist, läks siiski külla
- Mäebergil oli teenija Liisi, keda ta poisile tutvustas, mängis Indrekule oma tuubat, rääkis, kellele tahab oma asjad jätta peale surma, arvas selleks inimeseks Indrekut
- Liisi naeratas Indrekule, mitte oma majahärrale, Mäebergi häiris see, ta loobus kõigist oma mõtetest ja otsustas, et Indrek ei astu kunagi enam tema majja
- Liisi peitis Indrekule kaasa väikese kirja, mida Indrek hiljem tänaval luges ja puruks rebis
- Mäeberg ei läinud enam Mauruse juurde raha küsima
XV
- saabus kevad, Indrek meenutab kevade tulekut Vargamäel
- asju oli kaduma läinud, Maurus otsis poiste kohvrid läbi, Indreku omast leidis tassikõrvad, Indrek valetas et need pole Mauruse tasside küljest, lubas tõtt rääkida vaid siis kui nad direktoriga kahekesti on
- Indrek rääkis Maurusele, et murdis tassikõrvad kodus, ema ütles, et need on õnnekõrvad ja andis talle kaasa, Maurus jäi uskuma
- Ollino vaatles kõrvu, uuris Indrekult, et kas need on nagu talismanid talle, peale seda hakati Indrekut Tallismaniks kutsuma
- Laane asjade seast leiti taskuraamat: „Vargused“, millest võis leida erinevaid varguseid ja mida lugedes Maurus asjad taas üles leidis, sest raamatus oli kõik täpselt kirjas, poiss visati koolist välja
XVI
- sure professor Köler , kes oli Mauruse arvates oluline isamaaline tegelane, käskis kõigil oma pansionis elavatel õpilastel tema mälestamisele minna
- Indreku jaoks oli sündmuse vaatepilt nii kurb, et pisarad kippusid silma, kuid ta ei julgenud nutta, sest häbenes teisi kaasõpilasi ja Ramildat
- Indrek mõtiskleb selle üle, et kõik, mis on ilmas suur ja ilus on surnud või keelatud
- Indrek vestleb hiljem Ramildaga, neiu uurib, kas Indrek ka nuttis ja räägib poisile, kuidas ta tahtis nutta, kuid mingi mõte või mälestus segas teda seoses Köleriga ja siis läks nutt üle, Indrek rääkis omakorda Ramildale oma mõtetest
- Ramilda avaldab Indrekule oma saladuse , et Maurus ja tädi tahavad teda Saksamaale saata, aga tema ise minna ei soovi
- uuris Indrekult ka, kas nende murtud tassikõrvad on veel Indrekul alles, kiitis Indreku valet, tädi saabudes muutis oma suhtlemisviisi käsutavaks, et mitte pragada saada
- Ramilda arutab, kas Köler läheb põrgu või taevasse , tema arvates ikka taevasse
- Ramilda jäi tädi põrgu ja taevaküsimustega tüütama, tädi tüdinud
- Malmberg kurtis Indrekule, et Ramilda on täpselt oma lahkunud emasse, tahab kõike tobedat teada
XVII
- tuli Puškini sünnipäev, selle eel arutati tema surma ja taassündimise üle
- Slopašev võrdles Puškinit Kristusega, mis oli Maurusele häiriv, talle ei meeldinud selline mõttelend, vihjas alkoholile kuid Slopašev keeldus, sest leidis, et õppijana ei tohiks alkoholi juua, sest siis ei saa aru mida õppida, õpetajana aga küll, sest see mida õpetad, sellest ei pea ise aru saama
- Puškini sünnipäeval pidas Slopašev õpilastele kõnet sellest luuletajast, oli ise oma kõnest väga liigutatud
- poisid hakkasid jalgadega laua all trampima ja lärmama, mis pani õpetaja nutma , see omakorda ehmatas poisid nii ära, et need vait jäid, uuris õpilastelt miks nad talle nii teevad, küsimus suunati Indrekule, kes oli vanim, vastuseks sai ta selle, et õpetaja Slopašev on sagedasti purjus , õpetaja lubas end parandada
- Maurus kuulis tänavale välja poiste lärmamist, nõudis neilt pärast aru toimunu kohta
- hiljem kahevahel tunnistas Indrek Maurusele, et tõesti ütles õpetajale nii, et ta on sagedasti purjus. Maurus kiitis poissi, sest teda Slopašev ei kuulanud selle koha pealt, lootis et poisid suutsid õpetajat mõjutada
- Indrek mõtles, mida suvel teha, kas minna kirjutaja juurde või jääda siia Ollinoga koduhoidjaks
- Ramilda ei tahtnud, et Indrek Mauruse juurde jääks, sest tema ise läheb Saksamaale, uuris Indrekult kas ta kardab surma, kirjeldas poisile, kuidas end surnuna ette kujutab
- Indrek tunnistab Ramildale, et talle meeldib neiu, ütleb et ta räägib nii ilusti, neiu sellest õnnes, ütleb, et lõpuks on keegi, kes temas midagi leiab
- Indrek läheb koju
XVIII
- koju jõudes ja isa nähes pani Indrek tähele, et isa oli väga vanaks ja könksu jäänud
- Emaga kohtudes pole neil nagu enam millestki olulisest rääkida
- Andres on kroonus, Ants arvab, et ta ei tule seal kunagi tagasi, ütleb ka ise, et kui tema läheks krooni, siis ei naaseks ta Vargamäele
- Indrek tundis end kodus võhivõõrana
- kohtus õdedega, Tiiu ja Kadriga, Kadri teatas et koer Polla on surnud vanadusse, hakkab vennalt igasugu küsimusi küsima, räägivad Vargamäel toimunust
- Indrek käis Vargamäel ringi, kohtus Pearuga, rääkisid juttu, Pearu seletas Indrekule kuidas rehenutti peab ja et tahab jälle maad kuivendada, et hea mets saaks kasvada
- veel teinekord kohtus Indrek Pearuga vallamajas, kirjutaja juures, Pearu rääkis Indrekule, kuidas kõrtsis ütles ta Andresele, et ta saatis ühe poja kroonuküna närima ja teise linna hobusevargaks õppima, kuid Andres vastas, et Indrek ei läinud mitte hobusevargaks õppima, vaid tõde ja õigust tudeerima, ja nüüd kuis Indrek tuli tagasi Vargamäele perele külla ja Pearule hüüdis: „Tere, teisepere isa!“, siis tekitas see Pearus halva tunde, et nii Mäe Andrese poja kohta tookord seal kõrtsis öelnud oli, veel meenutas Pearule see hüüe Krõõda ilusat ja heledat häält
- Indrek läks ka ristiisale, Hundipalu Tiidule külla
- rääkisid juttu
XIX
- Indreku linane särk oli kulunud, ema lubas varutud linast uue teha, Liine kuulis seda pealt, solvus, sest sellest linast pidi tema endale särgi saama, Indrek tundis end pahasti ja minnes hiljem õega rääkima, lubas ta talle, et ütleb emale, et too talle sellest linast särki ei teeks
- Indrek hindas väga Vargamäe pühapäeva hommikut ja kirikukelli, mis lõid eriliselt ja ilusti, selliseid kusagil mujal ei olnud
- Andrese sõnad: „Usu, poeg, siinilmas peab ikka üle jõu tegema, kui tahad midagi kätte saada. Ja isegi siis on vähe, isegi siis ei saa seda kätte, mis tahad.“ lk 197
- Liine otsustas, et jagab vennaga riide pooleks, nii et mõlemad saavad kaks särki, Indrek linna jaoks ja Liine leeri jaoks
- Mari tegi õnnelikuks kui nägi, kuidas õde venda saatma läks
- Mari ise läks tagasi lehmi lüpsma, kuid just siis kui piimalüpsik täis sai, lõi lehm selle oma porise jalaga ümber, sest Mari oli unustanud hommikul lehma lõhkenud nisad rasvatamata, ja nii ei saanudki Mari jälle naerusuul magama
XX
- Indrek läks tagasi kooli, jäi jälle veidi hiljaks , ennem ei saanud oma tuppa, kui Maurus taga asjad ära oli ajanud, nimelt tahtis ta raha
- Tigapuust ja vürstist olid saanud suve jooksul suured sõbrad, käisid koos joomas ja naistes, neil oli juures siis õlle- ja lillelõhnad Maurus nuusutas nad igakord üle ja vajadusel pragas poistega
- Tigapuu valetas, et lillelõhna sai ta külge sõbra juurest, kelle naine nii lõhnas
- Indrek tahtis teha uue lepingu Maurusega, et ta ei peaks enam magama alltoas ja igakord uksekella peale jooksma
- Indrekust sai täieõiguslik õpilane
- Maurus õpetas poistele sotsialismi, revolutsiooni ja maailmalunastamist
XXI
- koolis oli usuõpetaja Vihalepp, kes tahtis poistest teha Kristuse sõdureid , kaotas aru, võeti uus õpetaja
- uus õpetaja oli üdini hall ja hajameelne, lasi Indrekul klassile seletada mis on kresku, sest tema oli ainus peale õpetaja, kes selle sõna tähendust teadis, õpetaja märkis Indreku perenime üles ja uuris kuidas oleks seda õigem käänata
- uut õpetajat hakati kutsuma Kreskuks
- Järgmisel tunnil arutati millal sai alguse maailm, ja mis on igavene , küsimusele oskas vastata Lible, kelle nimi õpetajale meeldis
- õpetaja ei jõudnudki tihti oma tundides uue testamendini, sest ta jutt kaldus tihti mujale maailma asjadele
- õpetaja pani kõigile klassipoistele viied jumalasõna eest
XXII
- poistele õpetas matemaatikat õpetaja Kurlov, kes rääkis ainult nullidest ja ühtedest, poisid tahtsid uut õpetajat, Maurus keeldus uut võtmast
- Tigapuu juhtimisel hakkasid poisid streikima ja ei läinud enam Kurlovi tundi, Maurus sai sellest teada, pragas poistega, aga see neid ei peatanud, streikisid edasi seni, kuni Kurlov otsustas lahkuda
- uus matemaatika õpetaja Molotov oli noor ja tark, sõimas ise ka Kurlovit tainapeaks, oli sotsialist , kuid hakkas poistele tõsiselt matemaatikat õpetama, kontrollis poiste teadmisi, mida praktiliselt polnudki , sõimas neid matemaatilisteks idiootideks
- poisid panid talle hüüdnimeks Hall Orikas, Molotov ootas poisse õhtul kell 5 enda juurde, et neile matemaatikat õpetada, nimetas poisse oma seltsimeesteks
- Molotovi juurde jõudes polnud meest ennast kodus, läksid sisse, tegid ahju tule, õpetajat ei tulnudki, poisid lahkusid, järgmisel päeval tunnis selgus, et õpetaja oli unustanud posid ära, põhjendas seda sellega, et nüüd poisid näevad, kuidas inimesed võivad kaabakad olla
- kutsus sama päeva õhtuks uuesti poisid külla, lubas siis kodus olla, oligi kodus, vaidles parajast ühe mehega kui poisid jõudsid, siis keskendus oma õpilastele, hakkas matemaatikat õpetama aga mõistis et on selle tegemiseks liiga purjus ja saatis poisid jälle minema ja käskis teine kord uuesti tulla
- Kolmandal korral Molotovi juurde minnes oli poisse vähemaks jäänud, aga siis läks õige õpetamine lahti, ja varsti ilmusid kõik poisid tema juurde ja vaimustusid matemaatikast
XXIII
- Molotov saabus tundi pakiga, milles oli paberist rinnaesine, krae ja punane kaelaside, mille ta vahetas vanad klassi ees uute vastu, laenas Vainukäolt peeglit
- direktriss kutsus teda ilusaks meheks, mis talle vastumeelne oli, ütles talle, et miks Molotov oma välimuse eest ei hoolitse, peale seda hakkas Molotov seda tegema
- Indekust ja Metsalangist said sõbrad, sest nad mõistsid ainukesena Molotovi ja Linalaka asja
- arutasid naistele käte külge panemisest, Indrek tõdes, et tema pole seda kunagi teinud
- Indrekule tuli meelde kirjutaja Maie, kes teda kunagi suudles, Metsalang õpetas Indrekule, et häbi on naisi mitte tunda, ise ta juba täis mees
- üks päev kutsus Metsalang Indreku enda juurde, pidi ka üks plika tulema , tuligi, läks Metsalangi voodisse, hiljem öösel puges Indreku juurde, poiss ei julgenud end liigutada, kartis et siis neiu teeb midagi
- naine, kes Indreku kaissu pugenud olid, osutus selleks samaks, kes talle linnas esimesena naeratas, noormees ärkas selle peale ülesse, ja tahtis lahkuda, kuna uksed ja väravad olid lukus, kasutas selleks akent , neiu oli pärast seda nutnud, Metsalang pragas Indrekuga selle eest
XXIV
- Indrekul ei läinud see öö kuidagi meelest, mõtles sellest pidevalt
- ainuke koht, kus ta sai üksi olla, oli vana kuur, kus oli õlgedel maganud, mõtiskles, kuidas maailm jääb aasta-aastalt aina vaesemaks
- ükskord, kui Indrek tahtis kuuri minna, kuulis ta seal väikese tüdruku häält, lähemale minnes nägi, kuidas tüdruk istub kirju kass süles ja õpetab talle eluviise, Indrekut nähes põgenes
- tütarlaps hakkas läbi laudseina Indrekuga rääkima, rääkis kuidas kogu tema pere teda tunneb
- tüdrukul olid jalad haiged, käis karkudega , lootis, et kui suureks saab, teeb Jumal ta jalad terveks, tüdruku nimeks Tiina
- Tiina räägib, kuidas emaga iga õhtu koos jumalat paluvad, et ta kord jalad alla saaks, ka tädi palub
- Tiinast sai Indreku väike sõber, talle meeldis lapse juttu kuulata
- tuli pikne ja müristamine, Tiina kartis, puges Indrekule lähemale, tüdruk ei tahtnud, et välk ta surnuks lööb ennem, kui ta jalad on terved, ei tahtnud haigete jalgadega taevasse minna
- Tiina õde Molli tuli tüdrukut koju kutsuma vihma eest, kuid siis läks suur sadu lahti ja ka Molli puges Indreku kutsumise peale kuuri vihmavarju, Indrekule meeldis Molli
- õed räägivad kuidas elavad keldrikorteris ja tunnevad inimesi ära pükste, saabaste ja kõnnaku järgi, nii ka Indrekuga
- Tiina jäi Indreku sülle magama, Molli ja Indrek jutustavad edasi, Molli pärib Ramilda kohta ja jutustab teistest Mauruse õpilastest keda veel teab ja kõnnaku ning riiete järgi ära tunneb
- Kui vihm lõppes viis Indrek magava Tiina koju, Molli palus tal veidikeseks külla jääda, tüdrukute ema Vaarmann tuli samuti Indrekuga juttu rääkima, rääkisid, kuidas ema asju kogub, rääkisid ka oma varasemast elust, kui mees/isa veel elas, olid siis jõukad, nüüd aga vaesed
- Indrek läks perele teine kordki külla, oli hea meel, et väljaspool kooli paik, kuhu võis vahel minna
- kui Indrek Vaarmannidega linna ühisele jalutuskäigule läks, siis tegi Molli end nii ilusaks ja viisakas, et Indrek end temakõrval veidi halvasti tundis, aga leidlik neiu leidis ka Indrekule kabedamad asjad selga , Indrekus tõusis iha heita endas kõik mis Vargamäed meenutas ja saada uueks inimeseks ka välimuselt
- Indrek võõrdus kodukohast, Andreselt saadud kirjas kirjutas ka vend, et ei käi enam eriti kodus ega kirjuta sinna, Andres ise oli Poolas, kirjutas Indrekule, et ei taha Vargamäele tagasi minna, eriti kuis on nüüd maad ja ilma näinud, pealegi on Poolas kõige ilusamad neiud , Indrek kujutas ette koduste pettumust kui Andres tagasi ei lähe ja ka teised õed-vennad lahkuda plaanivad
XXV
- Maurus pidas Indrekut oma meistriks, andis tema käsu alla kaks inimest, Vainukäo ja iseenda, kui Maurusel ei peaks aega olema või kõik korras
- Ramilda, kes oli Saksamaal, päris tädi kaudu Indreku kohta
- Slopašev lahkus uude korterisse ja Voitinski oli nagu lesk, kes oli oma sõbrast ilma jäänud
- koolis uus ajalooõpetaja Kulebjakov, Voitinski üritas algul temaga samasugust sidet luua, kuid ei õnnestunud
- Voitinski langes nii vaimselt kui ka ihuliselt alla poole, Jürka pidi tema eest hoolt kandma ja temaga saunas käima, Voitinskile Jürka ei meeldinud, tahtis Indrekut enda järelvaatajaks, Indrek nõustus
- Indrekule meenutasid Voitinski sõrmed tema isa Andrese sõrmi
- Indrek andis Voitinskile ka tema soovi peale õlut, kuigi Maurus selle keelanud oli ja raha selleks ei andnud
- Indrek vihtles meest nii, et veri ilmus nähtavale, kuid Voitinski rääkis, et Jürka vihtlemine oli kordi hullem
- koos saunas käies jagas Voitinski Indrekule oma elutarkusi, mees oli poisile väga tänulik sõpruse, õlle ja vihtlemise eest
XXVI
- Voitinski ja Indrek said sõpradeks ka väljaspool sauna, ta kutsuti Voitinski nimepäeva tähistama Slopaševi juurde, oli ainukene õpilane seal
- kõik jõid, püüti ka Indrekut täis joota, sest siis pidavat ta õigeks sõbraks saama
- vaieldi erinevate asjade üle: inimese, jumala, maailma, Indrekule tundus see mõttetu ja ta tüdines selles ning lahkus
- järgmisel päeval tahtis Indrek teada saada, kes vaidluses peale jäi, läks seda Koovilt uurima , kuid sai vastuseks, et see ei puutu temasse
XXVII
- linna tuli tsirkus, mis köitis kõigi tähelepanu, isegi Mauruse
- Maurus pakkus poistele, et kes tahab tsirkusesse minna, tulgu tema juurde, sest tema käest saab pileti poole odavamalt
- õpilased käisid karjakaupa tsirkuses
- peale tsirkuses käimist, kus ka maadeldi, hakkasid kogu Mauruse kooli poisid järsku oma lihastele tähelepanu pöörama , isegi Indrek
- pärast tsirkuse lahkumist kestis poiste seas rammuvaimustus veel pikalt
- peale jõule tuli kooli uus õpilane, Pajupill, lahkus eelmisest koolis, oma jutu järgi keelatud kirjanduse ja pilkesalmide pärast
- uus poiss luuletas palju, tuli välja et nii mõnigi poiss oli ka salaja luuletanud ja nii kubises terve Mauruse kool nüüd luuletajates
- salmide mindi Koovi juurde, lootes temalt heakskiitu, Koovi ütles aga, et tema ei jaga eesti luuletusest midagi ja poisid peaksid minema hoopis Mauruse juurde, nii üritas ta poistest vabaneda , kuid asjatult , nüüd tulid vene- ja saksakeelsete luuletustega, ka Maurus lõi varsti sekka, rääkis poistele armastusest
- Indrek luuletajate kilda ei kuulunud, Mauruse sõnad armastusest panid teda mõtlema ja ta käis aina tihemini Vaarmannide perel külas
- Indrek läks appi perele lund vedama, kandis Molli antud vanu riideid , et teda ära ei tuntaks
- tööd tehes komistas ja kukkus Molli, seejärel Indrek, kes kukkus omakorda neiule otse peale, juhtus see õunapuu all, millelt kukkuv piisk oli kunagi väikese magava Tiina koju viiest unest äratanud
- Molli ja Indrek suudlesid, hiljem kui töö lõpetatud ja Molli Indrekut saatis väravani, juhtus seda veelgi, Indrek armus neiusse
- pärast seda tegi poiss kõike, et uuesti ikka Molliga kokku saada, igal vabal hetkel püüdis tema juurde saada, isegi paariks minutiks
- tema õppimine halvenes, Molotov hõõrus talle seda kord nina alla, sai aru et poiss on armunud ja käskis naistest eemale hoida
- Indreku ja Molli sebimine kestis varakevadeni, kui siis enam Molli eriti aega ei leidnud, et poisiga jalutama minna või polnud teda enam kodus, Indrek tundis hingevalu
XXVIII
- tuli viimase klassi kevadine lõpupidu , seda korraldasid lõpetajad ise, vaidlesid ja arutasid, kes mida kõneleb, vaidluste peamiseks teemaks oli see, kas kõnedes avaldada direktorile ja õpetajatele tõtt või jääda valede juurde
- lõpuks mindi Koovi juurde nõu küsima, kuid see arvas, et mis sellest tõest nii väga taga kiusata , kui poisid on siiani temata läbi saanud, siis saavad ka lõpupeol
- poisid leppisid kokku, et kõnes siis tõtt ei räägi, kuid hiljem joovad end täis ja alkoholijoobes küll, sest Koovi ütles, et siis ei ole tõde nii haavatav
- peo praktiline korraldus veeretati Indreku õlgadele, pidi toidulaua tegema
- pidu muutus veidi igavaks, puudus peotuju, ainult Slopaševi hääl oli valju ja ta tahtis võtta toosti oma sõbra Voitinski terviseks , kuid kui toosti võtmiseks läks, püüdis ka Voitinski ise tõusta ja klaasi võtta, kuid klaas langes lauale ja ta ise tugitooli , teised jõid, mõne hetke pärast selgus et Voitisnki oli sel silmapilgul surma saanud
- sellega lõppes pidu
- Slopašev viis süles sõbra oma korterisse, kus arvas, et tal oleks parem olla
- Indrek aimas, et Voitinski võib tol õhtul surra, sest päeval saunas temaga käies ütles mees, et see on viimane kord kui Indrek teda peseb, rääkis veel nooremehele, et tema peab olema õnnelik ja saama armastava naise, Indrekul hakkas kahju, et enam polnud seda vanamees, keda aidata ja kelle juttu kuulata
- Voitinski sõnad, mis ta saunalaval rääkis, jäid nüüd Indrekut kummitama
XXIX
- Indrekut kummitasid ka proua Vaarmanni sõnad, et õige mees peab teenima 100 rubla kuus lõunast õhtule, mõtles hakata korralikult tuupima lootes, et eksamid ära tehes saab temagi 100 rubla kuus
- Vaarmannidel käis nüüd tavalisest rohkem külalisi
- Indrek sai kutse nende juurde peole, tantsis parasjagu Tiinaga, sest Molli koguaeg ei jaksanud, kui härra Maurus sisse astus, süüdistas proua Vaarmanni noorte inimeste rikkumises, sest peolt pärit paar neiut olid Mauruse kooli juures kella helistamas käinud
- küsitles Indrekut ja ka teisi peolisi
- härra Maurus üritas Tiinat seisma saada, õpetas, et uskuma peab, Tiina rääkis oma lootusest, et jumal ühel päeval tema jalad terveks teeb, Maurus kiitis sellist mõtlemist
- Maurus mõistis, et Vaarmannide juures oli tavaline sünnipäevapidu ja ta lahkus
- Indrekut nokiti veidi selle pärast
- Molli ütles Indrekule, et ei plaani talle mehele minna, mille peale ka Indrek vastas, et ei plaaninud Mollit naiseks võtta, mispeale Molli ärritus
- Molli hakkas rääkima, et hakkas õppima vene keelt ja tahab hoopis venelasele mehele minna, seda kinnitas järgmisel päeval ka Tiina, kui Indrek taas perele külla läks, öeldes, et Molli kasutab Indrekut vaid ära ja tegelikkuses armastab naabruses elavat venelast
- Tiina rääkis, et kui tema kord suureks saab ja jumal tema jalad terveks teeb, siis läheks ta ise meeleldi Indrekule naiseks
- Tiina räägib veel, et ema ja Molli arvates ei suudaks Indrek piisavalt teenida, aga too venelane jõuab, ent Tiinat see suurena ei häiriks, tema armastaks päriselt Indrekut
XXX
- Indrek kavatses sõita Vargamäele, kuid selle peatas venna Andrese kiri, kus vend kirjutas, et Indrek on ainus inimene, kes teda mõistab, sest vanemad ei mõista, ja et Indrek läheks nendega rääkima
- just sellepärast Indrek seda ei teinud, tal olid endalgi juba piisavad piinad , et elas linnas ja ei olnud Vargamäel perele abiks ega tahtnud sinna tagasi minna
- kooli saabus tagasi Ramilda, Indrekul lõi see jalad värisema, puges peitu
- Tigapuu rääkis üle kooli suure suuga, et neiu on palju ilusamaks muutunud kui ennem, rääkis, et plaanib ka ise tulevikus peale kooli lõpetamist ära sõita, võtab endale rikka naise, nii saab oma plaanideks raha
- Indrek kahtlustas et Tigapuu tahab Ramilda ära võtta
- Ramilda vestles pikalt ka Indrekuga, arvas, et Indrek on tema veresugulane, uuris kas poiss oleks talle oma verd andnud, Indrek tõdes et oleks ja annaks siiani kui vaja, Ramilda rõõmus , et tal on keegi keda siiani usaldada
- Ramilda hakkas Indrekule just üht lugu jutustama, kui käis kellahelin vahetundi ja kogu koolimaja hakkas sumisema , Ramilda jooksis ära
XXXI
- Indrek hakkas surnuaial käima, kohtas seal kord oma endist saksa keele õpetajat Koopulat, teretas teda, läksid Schulzi isa hauda vaatama ja pärast koos linna
- vana õpetaja rääkis Indrekuga tõest ja valest, jumalast, kuradist ja inimestest
- ütles Indrekule, et vale on inimesele surivoodil valetada, mida ta ise teinud oli, nimelt mattis ta oma isa siia – linna, kuid isa viimane soov oli, et ta maetaks kodumaale , Reini jõe äärde
- Schulz jäi nii pikalt ja süvenenult rääkima, et ei pannud tähelegi, kui Indrek vaikselt kadus, see rikkus Indreku jaoks surnuaia võlu, kuid nukrus ja igatus jäid alles
- suveks jäi Indrek linna, sisimas lootis veel Ramildat näha, kuid ei saanud, käis vahetevahel põhukuuris istumas, kus kohtas Tiinat ja kassi, Tiina rääkis Indrekule ikka Mollist, kuidas ta endale uusi särke parasjagu teeb, et oma seisust parandada, tahtis neid hirmsasti Indrekule näidata, samas Indrek neid näha ei tahtnud, see meenutas Indrekule tüli oma õega särgiriide pärast, mõtles ka Ramilda särgist, mille välimus talle ei meenunud
XXXII
- algas uus õppeaasta, Saksamaalt naasis vana Mauruse õpilane Miilinõmm, kes oma teadmisi välismaal täiendamas oli käinud, tuli tagasi, et end õpetajaks pakkuda
- Miilinõmmest ja Koovist said toakaaslased, neid peeti rahulikeks ja kokku sobivateks, ent peagi selgus, et nende vestlused muutusid väga elavateks, mitte päris tülideks kuid midagi selle laadset, vaidlesid Miilinõmme üliinimese teooria üle
- Maurusele ei meeldinud, et Miilinõmm põlgas inimest ja kiitis üliinimest, käis härrasid palumas, et need oma probleeme vaiksemalt lahendaksid, sest muidu poisid kuulevad ja see rikub neid
- ühel päeval astus uksest sisse käskjalg , kes tõi Miilinõmmele ühe raamatu, mis pidi olema sotsioloogiaraamat
- Maurus käskis raamatu tagasi viia sinna kust see toodi, kuid käskjalg pani selle lauale ja põgenes
- seepeale saatis ta Indreku seda tegema, kuid tuli välja et väljas sadas vihma ja poisil polnud vihmavarju, saatis nüüd Indreku kõigepealt endale vihmavarju ostma
- Indrek ja Miilinõmm jõudsid samaaegselt tagasi majja, kui Miilinõmm sisse astus, asus Maurust temaga kohe raamatu pärast pragama, unustas üldse vihmavarju
- pärast seda lahkus Miilinõmm koolist
XXXIII
- koolis uus õpilane Vladimir Solotarksi, keda peeti targaks
- uus poiss tundis hästi igasuguseid – isme , samuti üliinimest
- see info jõudis ka Mauruseni, temaga taheti samamoodi teha nagu Miilinõmmega, kuid kuna ta maksis hästi, otsustas direktor teisiti, samuti ei näinud ta poisil nii palju mõjuvõimu olevat
- Maurus rääkis, et Vladimir on tegelikult juut , mitte inglane, seda seletas ta eriti Indrekule ja Vainukäole, üritas selgitada inglase ja juudi vahet, poisid seda juttu eriti ei uskunud
XXXIV
- Indrek hakkas jälle halvasti õppima, seda põhjusel , et sai Saksamaalt kirja Ramildalt (kirjas nimetab end Rimaldaks)
- Ramilda kirjale aadressi ei olnud pannud, milles Indrek järeldas, et neiu vastust ei oota, ta kirjutas siiski hulga vastuseid kuid rebis need kõik puruks
- saabus ka teine kiri Ramildalt, mis oli pikem, kiri oli ajaviiteks kirjutatud, tahtis vaikivalt lobiseda, ei pannud jälle aadressi
- kirjutab, et Indrek sobib talle sõbraks, kirjutab talle Goethest ja Darwinist, arutleb nende üle, kirja lõpus hakkas rääkima ka surmast, et on elus vaid ühte surma pealt näinud ja see oli koera oma, kelle peremees maha lasi, sest koer oli nii kui nii vana
XXXV
- pärast Ramilda kirja läbi lugemist tundis Indrek end nagu poleks tal enam pead otsas ega südant rinnas, muutus tähelepanematuks ja hajameelseks
- klassitundides löödi juba tema peale käega, v.a Molotov, kes teda ikka nokkis, sest tema tahtis et õpitaks
- kord tänaval nõudis Molotov Indrekult aru, et miks ta enam tema tunnis ei õpi, mida poiss õigustas sellega, et ei õpi enam kellegi tunnis, Molotov Indrekus pettunud, sest pani tema peale oma lootused, arvas et Indrek teeb eksamid hästi ja saab kroonugümnaasiumi, üritas Indrekut naistest eemale ja matemaatikale suunata
- Indrek polnud ainukene, kes muutunud oli, see oli juhtunud ka Jürkaga, oli Maurusele abiks nüüd ka isiklukus elus ja toimetustes
- Jürka tõi isegi majja naise, muidugi Mauruse teadmata, kuid millest ka direktor peagi teada sai, sõimas Jürkat hulluks, kes teeb tema esimese järgu õppeasutusest litsimaja
- Ollinu tahtis Jürkaga omavahele jääda ja asju nelja silma all klaarida, Maurus viis kõik poisid eemale kaugematesse tubadesse, et nad midagi ei kuuleks
- hiljem selgus et Ollino ja Jürka kaklesid, sest mõlemal olid silmad sinised, lauajalg viga saanud ja 2 tooli katki
- pärast kaklust oli Jürka valmis Mauruselt vabandust paluma, mida ta ka tegi, hiljem Jürka kirus, et Ollino ta tuimaks lõi, kuid Ollino kõndis ringi nii, nagu poleks midagi juhtunudki ja tema oleks vaid oma kohustust täitnud
- tuli ka uus erimeelsus, seekord Molotoviga, kes ilmus tundide eest kohatul ajal raha nõudma , raha talle ei antud, sest palga maksmise päev oli alles ülehomme, mispeale Molotov toole põrandale puruks viskama hakkas, hiljem murdis ka riidevarna pulki
- lõpuks hakkas Molotov inimlikult raha paluma, et see talle ikka täna muretsetaks
- Ollino leebus ja laenas talle oma taskust, kuna Ollinol nii palju ei olnud, laenas ka Maurus veidi juurde
- see rõõmustas Molotovi nii, et hakkas mehi kallistama
- järgmisel päeval sai direktor kirja, milles Molotov teatas, et enam matemaatikat ei anna, esitas ka poiste hinded, Indrek sai 0
- Maurus päris Indrekult aru tema hinde kohta, sai aru, et Indreku hinded on alla läinud tüdrukute pärast, Indrek ise vaikis selle koha pealt
- saabus teade, et Molotov oli põgenenud ühes oma naisõpilasega
XXXVI
- pühade ajal saabus telegramm, mis pani koolimaja imelikult kihama
- tuli välja et Ramilda oli haigestunud ja seetõttu surma saanud
- Maurus rääkis nüüdsest Indrekuga teisiti kui varem, veidi nagu endamisi ja veidi nagu õpetades
- Indrekule saabus Ramildalt veel üks kiri, kirja nähes päris Maurus kellelt see on, Indrek valetas, et sugulaselt
- Ramilda kirjutas, et Indrek tema eelmise kirja ära hävitaks, sest see oli halb, veel kirjutas neiu oma tunnetest ja arstist, kes teda lohutamas käis
- Ramilda tänas Indrekut, et poiss oli nõus olema tema veresugulane, ta seletas ka, kuidas tundis surma lähenemist, kirja lõpus mainis, et ta pole koju kirjutanud, sest ei soovi omakseid näha, samuti ei taha ta, et keegi k.a Indrek teda sellisena näeb, tahtis, et teda mäletataks nagu pildil
XXXVII
- Indrek luges kirja veel mitu korda, hiljem läks välja tuule ja külmaga jalutama, sadas lund
- Indrek ei teadnud , kuhu ta jalutab, sest ta leidis et ükskõik kuhu minna, peaasi , et lähed, kui on külm
- ühel hetkel leidis ta end linnaservast lagendikult, läks metsa tuulevarju, kus sidus enda püksisääred saapakummide pealt kinni, et lund enam saapast sisse ei läheks ja selles ära ei sulaks, sidumiseks kasutas oma taskurätti, millega meenus talle jälle Ramilda, sest oli tahtnud kord higistades sellesse käsi pühkida, kuid ei saanud, sest see oli must, nüüd oli puhas
- Indrek hakkas ühele puuoksale ronima, jäi oksale rippu, kõikus seal maa ja taeva vahel, talle tuli mõte proovida end oksa riputada, mitte küll tõsiselt, kuid proovida, siis meenus, et tal pole seda millegagi teha, siis lasi oksast lahti
- sidus ka teise sääre ära, rebides taskurätiku pooleks
- kõndis metsas tükk aega edasi, kuni märkas linna kuma , siis kõndis kuma poole, jõudis kolmnurksele platsile, kus oli vana voorimees oma hobusega , hakkas nutma härdusest
- hiljem istus ta voorimehe saani, kui voorimees talle otsa vaatas ja Indrek ta ära tundis, põgenes ta silmapilkselt
- kooli jõudes läks ta pikali ja palus Vainukäol kõik riided talle peale laduda, sest kartis ära külmuda
- Indrek sai küll külmast võitu , kuid palavik jäi tal pikemaks ajaks, tundis end nõrgana
XXXVIII
- kui Indrek haige oli, oli parasjagu pühade aeg
- kui puhkus oli läbi tuli kooli jälle nii uusi kui vanu õpilasi tagasi
- Indrek kirjutas kooli ajalehte ühe artikli, millega ta sattus hoogu, sest rääkis jumalast ja sellest, et teda pole olemas, kui järgmisel päeval härra Maurus temalt selle kohta aru päris, siis ei tahtnud Indrek ise ka oma artiklit ära tunda, ta tundis häbi selle pärast
- artikkel vihastas härra Maurust ja ta ütles, et ennem tulgu teda ennast kooli tapma, kui jumalat, seejärel viskas direktor Indreku koolist välja, ukse peal andis Indrekule ka 5 rubla
- Indrek kõndis veidi edasi kuni toetus ühele plangule, kus teda märkas seal lund koristama tulnud Proua Vaarmann, kes Indreku külla kutsus
- Tiina rõõmustas Indreku külastuse üle
- nad rääkisid juttu ja see pöördus Ramilda surma peale, millepeale Indrek ütles, et jumalat pole olemas
- öeldu läks Tiinale hinge ja ta hakkas nutma, sest jäi Indrekut uskuma, kuid kui Indrek oli oma rumalast teost aru saanud, asus ta tüdrukut lohutama, Indrek püüdis oma sõnu tagasi võtta jutuga, et ta eksis ja jumal ikka on olemas, kuid sellest ei olnud enam abi
- lõpuks lubas Indrek, et ootab Tiinat kuni jumal ta jalad terveks teeb ja ei võta ennem ühtegi teist naist, see lohutas tüdrukut
- ühel hetkel Tiina kohkus ja hüüdis, et suudab ise püsti seista, mis oli tõsi, ka Indrek ja ema olid hämmingus
- Tiina tundis end väsinult ja ema pani ta voodisse magama, kuid keldrikorter oli nüüd täis rõõmu ja õnne
- Indrek jäi keset põrandat põlvitama, temas oli kõik sassis, samas tundis head meelt Tiina pärast, mõeldes, mida suuremat võiks ta veel teha