Märgi, mida sa võrdled Leia sarnasused ja erinevused Ole täpne oma faktidega Teema: Puukensefaliit ja puukborrelioos. I võrdlusobjekt:Puuk ensefaliid II võrdlusobjekt:Puukborrelioos ehk Lyme´i tõbi Millised on nende sarnasused? Puukborrelioosi, aga ka puukentsefaliiti nakatumise riski vähendamiseks tuleks kanda heledaid riideid, toppida püksisääred jalanõude sisse ja kasutada putukatõrjevahendeid.Mõlemad on puugu käest saadavad haigused. Millised on erinevused? Millised on erinevused? Puuk ensefaliidi vastu on vaktsiini. Puukborrelioosi vastu ei ole vaktsiini. Ei allu antibakterjaalsele ravile. Allub väga hästi antibakteriaalsele ravile. Mida ma teada sain?
Haigust diagnoositakse haiguspildi ja vereanalüüsi põhjal. Ravi: Bakterite leviku pidurdamiseks organismis määratakse haigele antibiootikumikuur. Pärast läbipõdemist immuunsust ei kujune, uue nakatumise korral võib laps haigestuda uuesti. Kui aga haigus jääb ravimata, võivad liigese ja lihasepõletikud muutuda krooniliseks. Vaktsiin puudub. Kuidas puuki vältida? Puugiohtlikes piirkondades kõndides tuleks kanda pikkade käistega riietust, püksisääred toppida sokkidesse või kummikutesse. Riietus peaks olema hästi hele, siis on roniv ja paljastatud nahka otsiv puuk paremini nähtav. Ka võiks ennast ohtralt mitmesuguste inimesele ohutute lõhnaainetega (sääsetõrjevahend, odekolonn) piserdada, puuk ei ründa tugevalt lõhnavaid objekte. Hiljem tuleb riided ja keha hoolikalt läbi kontrollida, et ronivaid või juba nahale kinnitunud puugid üles leida. Mida teha, kui oleme puugi kehal (sagedamini rinna all, kubemes, kõrva
Matilde ja Laura on pigem kõrvalisemad tegelased ning ei oma nii suurt rolli, seega on nende osatähtsus teoses teisejärgulisem kui eelmainitud kujude. 2. Vilde remargid on äärmiselt sisukad ja üksikasjalikud, et võimalikult täpselt anda edasi tegelaste isikupära, koomilisust ning tausta. Kirjanik kirjeldab oma märkustes osatäitjate rõivastust (nt: Piibeleht kannab kingi ja vormist läinud mustjat ülikonda; kokkutõmbunud käised ja püksisääred on lühikeseks jäänud; taskud välja veninud; kui ta istub, on näha, et üks ta sokkidest on must ja teine punane), harjumusi (nt Piibeleht hakkab vestlemise ajal päevalilleseemneid suhu pistma) ning teisigi isikupäraseid omadusi (nt. Piibeleht paistab kohmetuna, tema kõne on murdesegane ja laktooniline). Kõik need kirjeldused loovad lugejale ettekujutatava pildi olustikust ja sündmuste käigust. 3. Vestman
Matilde ja Laura on pigem kõrvalisemad tegelased ning ei oma nii suurt rolli, seega on nende osatähtsus teoses teisejärgulisem kui eelmainitud kujude. Vilde remargid on äärmiselt sisukad ja üksikasjalikud, et võimalikult täpselt anda edasi tegelaste isikupära, koomilisust ning tausta. Kirjanik kirjeldab oma märkustes osatäitjate rõivastust (nt: Piibeleht kannab kingi ja vormist läinud mustjat ülikonda; kokkutõmbunud käised ja püksisääred on lühikeseks jäänud; taskud välja veninud; kui ta istub, on näha, et üks ta sokkidest on must ja teine punane), harjumusi (nt Piibeleht hakkab vestlemise ajal päevalilleseemneid suhu pistma) ning teisigi isikupäraseid omadusi (nt. Piibeleht paistab kohmetuna, tema kõne on murdesegane ja laktooniline). Kõik need kirjeldused loovad lugejale ettekujutatava pildi olustikust ja sündmuste käigust. Vestman
Kirjandusloost on teada, et E. Vilde kirjutas „Pisuhänna” pahameelest kriitikute vastu, kes andsid ihaldatud kirjandusauhinna A. Kitzbergi „Libahundile” ja jätsid E. Vilde „Tabamata imes” ime tabamata. Kuidas elab autor välja oma pahameele kirjanduskriitikute vastu? Leia koht ja refereeri! Kas see oli nn ajastu märk või on niisugused olukorrad võimalikud ka tänapäeval? Põhjenda. Tiit Piibeleht Välimus: Kannab kingi ja mustjat ülikonda. Käised on kokkutõmbunud ja püksisääred on lühikeseks jäänud, taskud on väljaveninud ning jalas sokid, millest üks musta värvi ja teine punast värvi. Põuetaskutest paistavad ajalehed ja brošüürid välja. Kõne, käitumine: Tiit Piibeleht on enesekindel ja kindla ütlemisega, rahulik ja tasakaalukas. Enda huvides ära kasutav, kaval ja ta on ka päris kergeusklik. Sööb üsna tihti päevalilleseemneid. Räägib murdesegases ja lakoonilises kõnes, vastab küsimustele enamasti hiljem, kui küsimus juba küsitud on. Kohmetu
omanäolisem ning salapärasem tegelane kogu teoses. Sandrit on ta nõus abistama, näides ise talle lihtsameelse ja vaese kirjanikuna, kellele suurem rahasumma ainult heameelt teeks. Samal ajal selgub kurb tõsiasi, et Tiit oli kõik teised ülekavaldanud, saades omale Vestmani tahetud maad ning minnes lisaks veel Vestmani tütrele kosja. Piibelehe välimus on samuti kõike muud kui tavapärane - kannab kingi ja vormist läinud mustjat ülikonda; kokkutõmbunud käised ja püksisääred on lühikeseks jäänud; taskud välja veninud; kui ta istub, on näha, et üks ta sokkidest on must ja teine punane. Liina Sandri vaikne ja tagasihoidlik toatüdruk.
Seetõttu tuleks metsas kanda kõrge säärega jalanõusid (nt. kummikuid), mitte lohvakaid riideid ning mitte istuda maapinnale. Heledamatelt rõivastelt hakkab puuk paremini silma. Kaeluseid ja kätiseid tuleb hoida kinni, püksisääred soki sees (kui väga kardad puuke). Metsast tulles võtke end alasti, raputage riided läbi, käige dussi all ja kammige juuksed hoolikalt läbi. Ennast täis imenud puugid. Puuk püüab leida pehmete kudedega piirkonda ning sobivat kohta otsides võib tal kuluda tunde. Nõnda jõuab tähelepanelik jaole veel enne, kui puuk asub verd imema
Samuti on autoril ka pooldav suhtumine Vestmanni enda suhtes, kes oli tark ning auväärne mees ja alati väga enesekindel. 2. Autori remargid on sisukad ja üksikasjalikud ning annavad edasi nii tegevust, olemust, kui ka tegelaste isikupära. Enamjaolt siiski on kirjeldatud tegevust näiteks Piibeleht(hammustades) või (kätt kuuetasku pistes). Kohati on kirjeldatud ka tegelase välimust näiteks Piibeleht- kannab kingi ja vormist läinud mustjat ülikonda; kokkutõmbunud käised ja püksisääred on lühikeseks jäänud; välja veninud taskud. On ka kirjeldusi ja tähelepanekuid tegelase harjumuste kohta, et moodustada tast parem üldpilt lugejale, nagu näiteks: Piibeleht näkisb alati vestlemise ajal päevalilleseemneid. 3. Vestmann- Uhke ning võimukas ärimees, kes oli harjunud saama, mida tahab. Teistest üleolev ning auahne. Ta kõnelaad oli üpriski jäik, kuid kindel. Suhtus teistesse kriitiliselt, eriti Sanderi vastu, sest Vestmann pidas õige mehe tööks
lubatud moed ja rõivaste hulga. Sageli oli eeskirjadega määratud, millised kangad ja tegumoed olid seisustele kohased ning üheks raskeimaks karistuseks süüteo korral peeti keeldu kanda oma seisusele vastavaid rõivaid. Eriti suureks eksimuseks peeti katmata ihu näitamist, kuna kirik oli kuulutanud inimkeha patuseks. Aadlikud ja linlased armastasid kanda hästi värvikirevat rõivastust. Sageli tehti kuuel üks käis sinine, teine roheline, püksisääred vastavalt punased ja kollased. Samas on ka igal värvil olemas oma tähendus: VALGE tähendas süütust, ROHELINE lootuse ja armastuse tärkamist, KOLLANE õnnelikku armastust, SININE truudust, PUNANE armulõõma, ja võitlus valmidust. Lihtrahvale jäi sajanditeks võimalus kanda vaid neutraalsetes toonides või maarohtudega värvitud kangastest rõivaid. Kirevamast kangast särgi kant märkis juba paremale järjele jõudmist. Meelsasti kanti ka pealismantleid.
Meieni on sellest säilinud tervitamisel kinda ära võtmine käest. Samas läks nende reglement kole keeruliseks. Kes millise seisuse juuresolekul kindaid kanda võis, ning mehed ei viitsinud sellega enam tegeleda ja loobusid reglemendist. Teine uudne leiutis tuleb sisse araabiast. Nimelt pärinevad sealt nööbid, aga neid pole palju esialgu. 12 sajandin lõike arengus toimub samuti üks suur pööre. Nimelt õmmeldakse esimest korda püksisääred omavahel kokku. Aga tekib probleem istudes... midagi käriseb. Asi lahendatakse jalgade vahele kiilu (rombi või ruudu) õmblemisega. Ülalt hoiab pükse endiselt nöör. Kokkuvõte Roomas on väga palju asju, mis on mingil määral pärit Kreekast. Rooma riietus oli omapärane selle riiete selga panemisel ja väga palju rooma ja kreeka keelest tulnud riiete nimed.
8. Keevitustöid tehakse üldjuhul töökojaruumis. Ruumid vastavad tuleohutuse nõuetele ning on sobilikud keevitustööde tegemiseks. 1.9. Keevitustöid võib teha isik, kes on läbinud kohapeal väljaõppe, on juhendatud ning läbinud tervisekontrolli. 1.10. Keevitustöödel on isikukaitsevahendite (näomask või kaitseprillid, kaitserõivad, kaitsekindad) kandmine kohustuslik kogu töö tegemise ajal. Tööriided peavad olema pikad ja raskelt süttivast materjalist, püksisääred tõmmatud jalatsite peale ning varrukad kinnaste peale (võimalike sulametallitilkade kindasse ja saapasse sattumise vältimiseks). Silmade kaitseks kiirguse eest tuleb kasutada kaitseklaasidega kilpi või visiiriga kiivrit, mis kaitsevad kiirguse eest ka nägu (erandina võib gaaskeevitusel kasutada filterklaasidega prille, kuna eralduva kiirguse intensiivsus on väiksem kui elekterkeevitusel). 1.11
Samas läks nende reglement kole keeruliseks. Kes millise seisuse juuresolekul kindaid kanda võis, ning mehed ei viitsinud sellega enam tegeleda ja loobusid reglemendist. Teine uudne leiutis tuleb sisse araabiast. Nimelt pärinevad sealt nööbid, aga neid pole palju esialgu. 12 sajandin lõike arengus toimub samuti üks suur pööre. Nimelt õmmeldakse esimest korda püksisääred omavahel kokku. Aga tekib probleem istudes... midagi käriseb. Asi lahendatakse jalgade vahele kiilu (rombi või ruudu) õmblemisega. Ülalt hoiab pükse endiselt nöör. Kokkuvõte Roomas on väga palju asju, mis on mingil määral pärit Kreekast. Rooma riietus oli omapärane selle riiete selga panemisel ja väga palju rooma ja kreeka keelest tulnud riiete nimed.
nööbiaasaga. Püksid Äksi mehed kandsid põlvpükse, mis talvel olid enamasti potisinisest villasest riidest. Jõukamad kandsid pidulikul puhul seemisnahast ehk pukinahast pükse. Nahk osteti linnast. Lõikelt olid nahkpüksid samasugused kui riidest püksid. Suvel kanti igapäevaselt takuseid kesapükse või linaseid pükse. Püksid olid täislakaga ehk mõlemast ülanurgast nööbitavad. Harvemini õmmeldi poollakaga pükse - need avanesid ainult ühest ülanurgast. Püksisääred ulatusid põlvini, värvli jagu jäi allapoole põlve. Pükste sääreotstes olid kahe sõlme laiused värvlid. Värvli mõlemas otsas olid nööpaugud, millest käis läbi värviline säärepael - kalasabapael. Paelaga tõmmati värvli otsad vaheliti ja seoti värvel suka peale paelaga ümber jala kinni. Pael seoti ka üks ord ümber sääre värvli pealt. Paelast tehti jala kõrvale aasad ja otsad jäid tupsudega rippuma.
1618-1648 Kolmekümneaastase sõja aeg; 17. saj. keskpaik Louis XIV valitsemisaja algus; 17. saj. lõpp ja 18. saj. algus Louis XIV valitsemisaja lõpp. Rõivastus 1618-1648 Meesterõivastus Meesterõivastuse märksõna oli "musketär". Rõivastust mõjutas sõda. Vaesumine muutis rõivastuse vähem luksuslikuks ja praktilisemaks. Moes oli suur tugev mees. Püksid olid laiad, puusadelt kroogitud, ulatusid allapoole põlve. Püksisääred seoti allpool põlve kinni pitsiliste paeltega, mille otstest moodustati rosett. Pilud kadusid, kuid kohati jäeti lahti pükste küljeõmblus, sealt paistis pesu. Küljeõmblus kaunistati paelte ja nööbireaga. 5 Kuub oli kerge ja vaba lõikega, sageli õmmeldud siidist või atlasest. Kuue esiosa ei olnud vöökohalt läbi lõigatud, hõlmad olid alt laienevad. Seljaosa oli vööjoonelt
lakaga kintspüksid. Talvised püksid tehti tumepruunist viasest riidest. Villane kangas oli kodukootud ja seetõttu üsna paks. Külmaga olid sageli jalas kahed püksid: linased all, villased peal. Pükste pikkust silmas pidades võib öelda, et varem kanti pikki pükse. Põlvpüksid olid uuem mood ja neid kanti üsna lühikest aega, sest 19. saj lõpul olid jälle kasutusel pikad püksid. Põlvpüksid ulatusid õige pisut allapoole põlve ja olid eest nööbitava lakaga. Püksisääred olid suhteliselt kitsad ja sääre alumine ots oli külje pealt avatava kolme nööbiga. Väga pidulikul puhul kanti seemisparki kitsenahast pükse. Kui neiu jõukust nähti tema ehete rohkuses, siis noormehe varanduslikust seisust andsid tunnistust nahkpüksid. püksid ERMi kogudes on säilinud kaks paari Tori kihelkonnast pärit linaseid suvepükse ja ühed seemisnahksed põlvpüksid. Pärnu Muuseumis Torist pärit meestepükse säilinud ei ole. Pikk kuub
teemat, mis jagunevad pea- ja kõrvalteemadeks. Kõrvalteemasid arendatakse lühemalt ning nende ülesanne on peateemat toetada. 54. Tegelaskoomika - koomikavõte, mis põhineb tegelaskuju karikeeritud välimusel ja kõnel. Näiteks Eduard Vilde (1865 -1933) komöödia "Pisuhänd" peategelane Tiit Piibeleht: astub aeglaselt sisse ja võtab käe vaikides vastu. Ta kannab kingi ja vormist läinud mustjat ülikonda; kokkutõmbunud käised ja püksisääred on lühikeseks jäänud, taskud välja veninud; pahemast kuuekaukast ka teisest põuetaskust paistavad ajalehed ja brosüürid välja, paremast hakkab ta vestlemise jooksul päevalilleseemneid suhu pistma. Kui ta istub, võib näha, et ta sokkidest on üks must ja teine punane. Piibeleht paistab kohmetuna, tema murdesegane lakooniline kõne aga ta vastab sõnakehviku kombel ikka alles mõne aja pärast ilmutab kindlat kavatsust. 55
teemat, mis jagunevad pea- ja kõrvalteemadeks. Kõrvalteemasid arendatakse lühemalt ning nende ülesanne on peateemat toetada. 54. Tegelaskoomika - koomikavõte, mis põhineb tegelaskuju karikeeritud välimusel ja kõnel. Näiteks Eduard Vilde (1865 -1933) komöödia "Pisuhänd" peategelane Tiit Piibeleht: astub aeglaselt sisse ja võtab käe vaikides vastu. Ta kannab kingi ja vormist läinud mustjat ülikonda; kokkutõmbunud käised ja püksisääred on lühikeseks jäänud, taskud välja veninud; pahemast kuuekaukast ka teisest põuetaskust paistavad ajalehed ja brosüürid välja, paremast hakkab ta vestlemise jooksul päevalilleseemneid suhu pistma. Kui ta istub, võib näha, et ta sokkidest on üks must ja teine punane. Piibeleht paistab kohmetuna, tema murdesegane lakooniline kõne aga ta vastab sõnakehviku kombel ikka alles mõne aja pärast ilmutab kindlat kavatsust. 55
ämblikuga abielluda. Ja kui kord direktori naine talle mõista andis, et oleks hea ta õde sellise soliidse, kõigi poolt austatud inimesega nagu Belikov paari panna, siis kortsutas ta kulmu ning urises: ,,Pole minu asi. Mingu kas või rästikmaole, mina ei armasta end võõrastesse asjadesse segada." Nüüd kuulake, mis edasi sai. Keegi naljavend oli joonistanud karikatuuri: läheb Belikov kalossidega, püksisääred üles keeratud, vihmavari peal, ja Varenka tema käe alt kinni hoides; allkiri: ,,minu antropos". Ilme oli tabatud, kas mõistate, otse imeväärselt. Kunstnik oli töötanud vist mõnegi öö, sest kõik poeg- ja tütarlastegümnaasiumi õpetajad, seminari õpetajad, ametnikud, - kõik said oma eksemplari. Sai ka Belikov. Karikatuur avaldas temale kõige raskemat mõju. Väljume koos kodust, - see oli just esimesel mail, pühapäeval, ja me kõik, õpetajad ja
Matilde ja Laura on pigem kõrvalisemad tegelased ning ei oma nii suurt rolli, seega on nende osatähtsus teoses teisejärgulisem kui eelmainitud kujude. 2. Vilde remargid on äärmiselt sisukad ja üksikasjalikud, et võimalikult täpselt anda edasi tegelaste isikupära, koomilisust ning tausta. Kirjanik kirjeldab oma märkustes osatäitjate rõivastust (nt: Piibeleht kannab kingi ja vormist läinud mustjat ülikonda; kokkutõmbunud käised ja püksisääred on lühikeseks jäänud; taskud välja veninud; kui ta istub, on näha, et üks ta sokkidest on must ja teine punane), harjumusi (nt Piibeleht hakkab vestlemise ajal päevalilleseemneid suhu pistma) ning teisigi isikupäraseid omadusi (nt. Piibeleht paistab kohmetuna, tema kõne on murdesegane ja laktooniline). Kõik need kirjeldused loovad lugejale ettekujutatava pildi olustikust ja sündmuste käigust. 3. Vestman
eripind on kõige suurem, sealtkaudu tungib organismi kõige rohkem mürgiseid aineid ( Kaitseriide pesemine niimitu korda, kunim on näha, et riie läbi ei märgu ( Üheosaline (kombinesoon) värvli vahelt kipub keha paljastuma. Kinnised topelt, põlevad-küünarnukid kahekordsed ( Kaheosalise korral peab olema kahekihiline: alumine osa püksi, pealmine osa katab selja/puusa osa ( Püksisääred käivad kummiku PEALE, mitte sisse ( Silmade kahjustamise oht! · Tolmav/lenduv preparaat ( Mõjub eeskätte silmadele (tavalised prillid aitavad mõningal ( määral ainult vähelenduvate ainete korral) ( Vaja kaitseprille, mis puutuvad vastu nahka igalt poolt (suurusnumber olema õige) · Prillide sees tekkiv udu: kata klaasid seest nõrga seebilahusega, spetsiaalse rasvapulgaga
näha, samuti ei taha ta, et keegi k.a Indrek teda sellisena näeb, tahtis, et teda mäletataks nagu pildil XXXVII - Indrek luges kirja veel mitu korda, hiljem läks välja tuule ja külmaga jalutama, sadas lund - Indrek ei teadnud, kuhu ta jalutab, sest ta leidis et ükskõik kuhu minna, peaasi, et lähed, kui on külm - ühel hetkel leidis ta end linnaservast lagendikult, läks metsa tuulevarju, kus sidus enda püksisääred saapakummide pealt kinni, et lund enam saapast sisse ei läheks ja selles ära ei sulaks, sidumiseks kasutas oma taskurätti, millega meenus talle jälle Ramilda, sest oli tahtnud kord higistades sellesse käsi pühkida, kuid ei saanud, sest see oli must, nüüd oli puhas - Indrek hakkas ühele puuoksale ronima, jäi oksale rippu, kõikus seal maa ja taeva vahel, talle tuli mõte proovida end oksa riputada, mitte küll tõsiselt, kuid proovida, siis meenus, et tal pole
pea- ja kõrvaltegelasteks. Käitumise laadi ning arengu seisukohast jagatakse neid ka positiivseteks ja negatiivseteks ning staatilisteks ja dünaamilisteks. tegelaskoomika koomikavõte, mis põhineb tegelaskuju karikeeritud välimusel ja kõnel. Näiteks Eduard Vilde (18651933) komöödia "Pisuhänd" peategelane Tiit Piibeleht: "Astub aeglaselt sisse ja võtab käe vaikides vastu. Ta kannab kingi ja vormist läinud mustjat ülikonda; kokkutõmbunud käised ja püksisääred on lühikeseks jäänud, taskud välja veninud; pahemast kuuekaukast ka teisest põuetaskust paistavad ajalehed ja brosüürid välja, paremast hakkab ta vestlemise jooksul päevalilleseemneid suhu pistma. Kui ta istub, võib näha, et ta sokkidest on üks must ja teine punane. Piibeleht paistab kohmetuna, tema murdesegane lakooniline kõne aga ta vastab sõnakehviku kombel ikka alles mõne aja pärast ilmutab kindlat kavatsust." / /
Sander tahab saada kõrgemasse seltskonda naiste abil. Matilde sundis Sandrit romaani kirjutama, kuna see oli moes. Sander ei saanud sellega hakkama. Vestmann põlgab Sandrit, kuna luuletaja ei ole tõeline mees. Tema arvates tõeline mees on ärimees. Raamat saab tähtajaks siiski valmis. Piibeleht kasutab teoses karakteri- ja kõnekoomikat, nt: Piibeleht kannab kingi ja vormist läinud mustjat ülikonda; kokkutõmbunud käised ja püksisääred on lühikeseks jäänud; taskud välja veninud; kui ta istub, on näha, et üks ta sokkidest on must ja teine punane, harjumusi- Piibeleht hakkab vestlemise ajal päevalilleseemneid suhu pistma ning teisigi isikupäraseid omadusi- Piibeleht paistab kohmetuna, tema kõne on murdesegane ja laktooniline. Tiit on koduõpetaja, kes kirjutab teoseid sahtlissse, kuna neid ei avaldata. Ludvig võtab oma vana klassivenna Piibelehega ühendust, et lahendada oma raamatu kirjutamise probleem. Sander on
Talvel hagudeks raiutud lepiku alt tulid nähtavale igal pool noored kuused. ,,Lepiku asemele võib tõusta siin kuusik," lausus ta endamisi, nagu oleks see talle suureks uudiseks. Piirikraavi nähes, mis jooksis nöörsirgelt läbi Jõessaare jõkke, tõusis tal tung seda mööda minna. Aga kraav oli hirmus kokku vajunud ja kevadine vesi mitmes paigas tema kaldad õõnestanud ning poristanud, nii et Indrek pidi saapad jalast võtma ja püksisääred üles käärima. Ta oli alles hiljuti seda teed käinud, aga kuidas oli kõik vahepeal teiseks saanud! Või pettis teda tema mälu? Oli ehk tema ise rohkem ja kiiremini muutunud kui see piirikraav ühes oma poriste kallastega? Vaikides kõndis ta kuni jõeni. Aga siin heledas rohelisuses ja pimestavalt sädeleva veepinna kirguses, kus siiraviiralesid väsimatud pääsukesed, tõusis tahtmine häälitseda, nagu hakkaks ta kaasa elama lindudega
praadi. Teisel hommikul ütlesin Jimile, et jääb igavaks ja üksluiseks ning et ma tahaksin kuhugi luusima minna. Ütlesin, et lipsaksin üle jõe ja vaataksin, mis seal tehakse. Jim oli sellega nõus, soovitas aga mul minna pimedas ja hoolega ette vaadata. Siis ta mõtles järele ja ütles, et kas ma ei võiks mõned neist vanadest rõivastest selga panna ja end moonutada tüdrukuks. See oli ka hea mõte. Me siis tegime ühe neist sitskleitidest lühemaks, ma käärisin püksisääred põlvini üles ja ajasin kleidi selga. Jim pani haagid seljatagant kinni ja kleit istus toredasti. Panin ka kübara pähe ja sidusin lõua alt kinni. Mu nägu vahtis nagu korstnast välja. Jim tähendas, et keegi ei tunneks mind, -- vaevalt päeva-valgelgi. Ma harjutasin kogu päeva neis rõivastes olemist ja viimaks võisin neis üsna hästi liikuda; Jim ainult ütles, et ma ei kõnni nii nagu tüdruk. Ta ütles ka, et ma ei tõstaks kleiti üles ega pistaks kätt püksitaskusse
annaabi.ee 
