omakorda tähtis,kuna paljud õpilased ei jõua hommikukust süüa. Eriti tähtis on koolis pakutav toit ka töötajate jaoks ehk hetkel viitan õpetajatele,kuna õpetajad veedavad koolis enamasti rohkem aega,kui õpilased ja nende koolipäevad on pingelisemad ja nad samuti peavad kontrollima õpilaste töid. Samuti peredele,kelle sissetulek pole suur ning lapsevanemad ei saa oma lastele raha anda,et süüa osta,ei pea muretsema,et ta oma kooli puhvetis ostab rämpstoitu,kuna kool peab müüma tervisliketoite oma õpilastele. Kokkuvõttes tahan ma öelda,et olen 10 aastat söönud koolilõunat ja olen täiesti rahul,kuna toit on alati soe ja kasulik,loomulikult ei pruugi kooli poolt pakutav toit alati hästi maitsta,aga ma olen sellega harjunud,aga siiski olen ma õnnelik,et koolis on võimalus tasuta süüa ning kui keegi,kes teeb uurimistööd küsib minu käest,et kas ma olen koolitoiduga rahul ütlen ma kindlalt,et jah olen küll.
Käiakse tihti burgereid söömas, mille kõrvale ka karastusjooke juuakse. Kuid igaüks peaks leidma aega, et nädalas kasvõi ükskord trenni teha, olgu see siis isealgatuslikult või treeneri käe all. Samuti võiksid noored pöörata natuke rohkem tähelepanu toitumisele. Olles ise noor ning ka koolis noortega kokku puutudes, olen tähele pannud, et noored tänapäeval käivad siiski palju trennis, ohverdades sellega vahel isegi kooli. Toitumisega aga nii hea pole: koolis olevas puhvetis käiakse peaaegu iga vahetund endale midagi magusat ostmas. Tänapäeva noored pööravad tähelepanu küll trennile, kuid mitte nii palju tervislikule toitumisele. Vanemas eas mõeldakse palju küll oma tervisele, kuid ei tehta enam trenni. Peamiseks põhjuseks, miks trenni tegemine katki jääb on see, et vanurid, ei jaksa enam trenni teha ning noorematel pole aega töö kõrvalt trenni teha. Vanurid mõtlevad rohkem aga oma toitumisele: nad ei söö palju rämpstoitu ning
Sageli on vanemad hädas sellega, et nende lapsed enam kodutoitu ei söö ja kui söövad, siis väga harva. Niisiis minu uurimistöö räägib noorte toitumisharjumustest. 1. Noorte toitumine koolis Enamustes koolides maksab koolitoit ja sellel põhjusel ei saa paljud noored seda endale lubada. Kui kõhud lähevad tühjaks, siis ostetakse terve päeva peale endale puhvetist väike saiake, kuid sellest ei saa ju kõhtu täiski. Saiakesed pole tervislik toit, minumeelest võiks olla puhvetis müügil rohkem puu ja juurvilju, värskeid salateid, piimatooteid jms, see oleks noorele kehale tervislikum ja sellest saaks energiat. Praegu on puhvetites krõpsud, saiakesed, pulgakommid. Selline toit pigem teeb õpilased uniseks, mitte energiliseks, see on puhas rämps, aga samas ei saa keegi sinna midagi parata, kui puhvetis lihtsalt pole midagi muud müüa. Ma saan aru et kool tahab puhveti pealt kasumit saada ja selline kaup nagu seal praegu
” Holden kakles Stradlateriga, kuna oli vihane poisi peale, et too oli käinud kohtamas tüdrukuga, kes ka Holdenile meeldis. Kaklus oli juba nii suure hoo sisse saanud, et poisid mõlemad olid maas pikali ja tagusid üksteist kuidas jaksasid ning Holden tahtis teist enda pealt minema saada. ”Ma mõtlesin, et kui teil tuleb raha korjata, võiksin omalt poolt ka natuke anda. Hoidke seniks oma käes, kuni te korjandust alustate.” Holden oli Keskvaksali puhvetis einestamas, kui sisse astus kaks nunna, kellega ta juttu alustas, ning neile korjanduse jaoks raha annetas. 2.Lühikokkuvõte: Holden on 17 aastane poiss, kes visatakse tema järjekordsest (neljandast) koolist välja, kukkudes läbi kõigis ainetes peale inglise keele. Raamatu sisu võtab kokku kahe päeva sündmused, mille jooksul toimub nii mõndagi põnevat. Holden on päris korralikust perest, kus on jõukad vanemad, tark vanem vend kes on Holliwoodis, noorem õde, kes on
27. Hulgas on 4 elementi. Mitu osahulka on võimalik koostada selle hulga elementidest? 28. Mitmel erineval viisil võib kahte taskusse paigutada 7 erineva väärtusega münti? 29. Mitmel erineval viisil võib 80 sõdurist ja 5 ohvitserist moodustada patrulli, mis koosneb neljast sõdurist ja kahest ohvitserist? 30. Mitmel erineval viisil võib 6 erinevat eset jagada kolme isiku vahel nii, et igaüks saaks 2 eset? 31. Puhvetis on kuue erineva täidisega pirukaid. Mitmel erineval viisil võiks Jüri neist teha valiku, kui ta tahab osta 3 pirukat, kõik erineva täidisega? Mitmel erineval moel võiks valida kolm erineva täidisega pirukat, et anda kolmest sõbrast igale ühe piruka? 32. Kuusteist vilistlast kätlesid kohtumisel üksteist. Mitu käepigistust seejuures toimus? 33. Neli last saavad kasvatajalt igaüks kolm pliiatsit karbist, milles on kaksteist erinevat tooni pliiatsit
27. Hulgas on 4 elementi. Mitu osahulka on võimalik koostada selle hulga elementidest? 28. Mitmel erineval viisil võib kahte taskusse paigutada 7 erineva väärtusega münti? 29. Mitmel erineval viisil võib 80 sõdurist ja 5 ohvitserist moodustada patrulli, mis koosneb neljast sõdurist ja kahest ohvitserist? 30. Mitmel erineval viisil võib 6 erinevat eset jagada kolme isiku vahel nii, et igaüks saaks 2 eset? 31. Puhvetis on kuue erineva täidisega pirukaid. Mitmel erineval viisil võiks Jüri neist teha valiku, kui ta tahab osta 3 pirukat, kõik erineva täidisega? Mitmel erineval moel võiks valida kolm erineva täidisega pirukat, et anda kolmest sõbrast igale ühe piruka? 32. Kuusteist vilistlast kätlesid kohtumisel üksteist. Mitu käepigistust seejuures toimus? 33. Neli last saavad kasvatajalt igaüks kolm pliiatsit karbist, milles on kaksteist erinevat tooni pliiatsit
27. Hulgas on 4 elementi. Mitu osahulka on võimalik koostada selle hulga elementidest? 28. Mitmel erineval viisil võib kahte taskusse paigutada 7 erineva väärtusega münti? 29. Mitmel erineval viisil võib 80 sõdurist ja 5 ohvitserist moodustada patrulli, mis koosneb neljast sõdurist ja kahest ohvitserist? 30. Mitmel erineval viisil võib 6 erinevat eset jagada kolme isiku vahel nii, et igaüks saaks 2 eset? 31. Puhvetis on kuue erineva täidisega pirukaid. Mitmel erineval viisil võiks Jüri neist teha valiku, kui ta tahab osta 3 pirukat, kõik erineva täidisega? Mitmel erineval moel võiks valida kolm erineva täidisega pirukat, et anda kolmest sõbrast igale ühe piruka? 32. Kuusteist vilistlast kätlesid kohtumisel üksteist. Mitu käepigistust seejuures toimus? 33. Neli last saavad kasvatajalt igaüks kolm pliiatsit karbist, milles on kaksteist erinevat tooni pliiatsit
vääramatu võidutahtega piloot.» Kardisportlane Kui Michael oli 4-aastane, pani isa tema pedaalide jõul liikuvale autole mootorratta mootori. Kui Michael selle auto vastu laternaposti puruks sõitis, viis isa ta kardiklubisse, kus temast sai klubi noorim liige. 6-aastaselt tuli Michael juba klubi meistriks. Selleks, et poega toetada, võttis isa endale teise töökoha kartide üürija ja remontijana, aga tema ema Elisabeth töötas kardiraja puhvetis. Sellegipoolest, kui poiss vajas 800 saksa marka maksvat uut mootorit, ei suutnud vanemad talle seda osta. Siiski sai ta kohalike ärimeeste toetusel sportlaskarjääri jätkata. Selleks, et keelust mööda pääseda, hankis Michael litsentsi endale Luksemburgist, kus kehtis 12 aasta vanusepiirang. Juba järgmisel aastal tuli ta Saksamaa noortemeistriks. Järgnevatel aastatel võitis Schumacher palju Saksamaa ja Euroopa meistrivõistlusi kardispordis
tooteid. Eriti suur oht on saada nn tühja energiat karastusjookide, kartulikrõpsude, kompvekkide ja saiakeste-kookide kaudu, millest saab laps piisavalt või isegi vajadusest rohkem energiat. Kuid samas jäävad selle arvelt söömata teised toiduained (piim, leib, liha, kala, puu- ja köögiviljad), mida on vaja eluks tarvilike valkude, rasvhapete ja vitamiinide-mineraalainete saamiseks. Seetõttu ei tohiks selliseid toite pakkuda kooli puhvetis ning lastele tuleks selgitada, miks neid toite ei ole hea palju ja sageli süüa. Lapsel peaks olema võimalus ise teha oma toiduvalikuid mitme mahla vahel, ühe või teise köögivilja vahel, erinevate jogurtite vahel jne. Samuti tuleks küsida lastelt, mida nad eelistavad (nt kartuliputru või keedetud kartuleid) ning ka taldrikule võiksid nad tõsta oma portsjoni ise. Lastel peab olema võimalus tarbida päeva jooksul puhast joogivett, kuna morss (siirupist) ja mahlajoogid ei sobi
Tartu Forseliuse Gümnaasium 12. klassi õpilaste reisimisharjumused Statistiline uurimus Autor: ... Juhendaja: ... Sisukord 1. Töös kasutatud statistika mõisted..................................................................................... 3 2. Sissejuhatus....................................................................................................................... 4 3. Andmetabel....................................................................................................................... 5 4. Andmete kogumine...................
Holden nõustus ning tema tuppa saadeti Sunny. Holden pabistas ning tahtis Sunnyga vaid juttu rääkida, kuid oli nõus maksma 5 dollarit, mille oli hinnaks öelnud Maurice. Mõne aja pärast tuli Sunny koos Mauricega tagasi ning nad nõudsid 5 dollarit juurde, öeldes, et ühe korra eest pidi maksma 10 dollarit. Maurice ja Sunny said oma raha kätte, kuid selle eest said Holden Maurcicelt mitu lööki. Hommikul helistas Sallyle ning kutsus ta teatrisse. Enne seda käis Holden puhvetis söömas, kus ta kohtus kahe nunnaga ning annetas neile 10 dollarit. Kuna Holdenil oli aega Sakkyga kohutmiseni, siis ta läks linna peale. Holden ostis plaadipoest oma õele plaadi ,,Väike Shirley Beans". Ta läks oma väikest õde pargist otsima, kuid Phoebet ei olnud seal. Peale seda võttis takso ning läks ,,Biltmore'i" hotelli Sallyt ootama. Nad käisid vaatamas näidendit, pärast seda läksid uisutama ning kohvikusse. Kohvikus vihastab Sally peale kuna
Kohe meenub, et hommikusöögist on tükk aega möödas ja kõht korisebki juba. Fakti ennast teadsime ka enne, aga konkreetset ostusoovi polnud tekkinud. Ostusoovi teadvustumisega käivitub ostukäitumine. Seda muidugi eeldusel, et olemas on ka vajalik rahasumma ehk tarbimiseelarve võimaldab ostu teha. Mis juhtub järgmisena ehk siis kui oleme otsustanud osta? Mõistlik oleks nüüd otsida vastused õige mitmetele küsimustele: mida ma süüa tahaksin?, milline on puhvetis pakutava toidu hind võrreldes teiste kohtadega? jne. Kõigepealt otsitakse informatsiooni kauba omaduste ja muude oluliste asjaolude väljaselgitamiseks kas siis enda või tuttavate varasematest kogemustest. Kui sellest ei piisa, siis teistest allikatest (kuulutused, reklaam). Kogunud küllaldaselt andmeid ja leidnud vastused esitatud küsimustele, võib hakata erinevaid võimalusi võrdlema. Võrdluse tulemusel teeme lõpliku valiku ehk võtame vastu majandusliku otsuse
kampaania käigus ning mis iseloomustab (nagu Lavrovits arvab) just Meistrit (nagu Jesua saab Jersalaimis ,,ametliku" nimetuse ,,röövel ja mässaja") -- tegelikult aga toob Lavrovits, ise seda teadmata, kuuldavale prohvetikuulutuse iseenda ja oma maailma kohta. · Jeesuse elu, Kolgata tee ja hukkamine motiivid madaldatuna Varieteeteatris (konferansjee elluäratamine, narsaanipudeli sildid muutuvad rahaks, mille eest osteti puhvetis veini (vee veiniks muutmine), rahvamassi tunglemine, et näha vaatemängu /Jeesuse ristilöömist). Jesua hukkamise paik Kolgata (tlk ,,paljas") mägi sabati toimumiskoht (,,Öö Lagedal mäel"); Epiloogis lugu kassist, kes lipsuga kinniseotuna viidi miilitsajaoskonda ,,hukkamisele", kuid pääses, aga see oli looma jaoks nagu Kolgata tee kass oli ,,nagu märter" ja sai "omal nahal tunda, mida tähendavad eksitus ja laim".
pidas aru kuhu edasi minna - Indreku juurde tuli vana habemega mees, kes pakkus talle koha leidmisel abi, viis ta ära odava raha eest kohta, mida noormees kirjeldas - teadis rääkida, et kool kuhu Indrek teel on, on sitt (Mauruse kool), mees hoiatas noormeest Mauruse eest, kes raha taga ajab, soovitas raha mitte kaasas kanda - linnanaise esimene naeratus – läks uksest sisse, neiu tuli vastu, naeratas, naeratus jäi Indrekule pikaks ajaks meelde - rentis endale võõrastemajas toa, mees, kes puhvetis oli ja toa rendile andis, teadis rääkida, et Mauruse kooli saavad kõik sisse, rahaga hästi, kuid ilma rahata ka, punase habemega mees oleks isegi sinna õppima tahtnud minna, kuid ei saanud, sest tal oli habe, mida maha ajada ei tahtnud, habe meeldis naistele, tema samas kiitis kooli, kool tegi poistest mehed, õpetas kuidas koolini jõuda - algul läks Indrek valesti, käis kurakätt, kuigi pidi hääd kätt hoidma, lõpuks jõudis kohale ning ootas direktori vastuvõttu II
vaikides, nagu oli harjunud. Vaene poiss oli rääkimise peaaegu unustanud. Jõuti Parpaillot' söögimajja. Kell oli seitse, hakkas valgeks minema. Kolm sõpra tellisid hommikueine ja astusid ruumi, kus nad peremehe sõnade järgi võisid olla segamatult. Õnnetuseks oli salakoosoleku kellaaeg valitud halvasti. Äsja oli kõlanud hommikune äratussignaal, igaüks raputas eneselt unerammestust ja et hommikusest niiskusest lahti saada, tuli jooma tilgakest puhvetis. Tragunid, sveitslased, kaardiväelased, musketärid, kergeratsaväelased järgnesid üksteisele kiirusega, mis oli kasulik peremehele, kuid ei sobinud meie nelja sõbra kavatsustega. Seepärast vastasid nad üsna tusaselt kaaslaste tervitustele, toostidele ja naljatustele. «Kuulge,» ütles Athos, «nii läheme me kindlasti tülli ja praegu pole meil seda vaja. D'Artagnan, jutustage meile, kuidas veetsite öö, meie jutustame pärast.»
I. Esimest korda elus Indrek tundis end tõesti üksikuna, mahajäetuna ja nagu maailmast eraldatuna, niipea kui vagunirattad hakkasid põrisema, tagudes mingisugust tundmatut takti. Kogu minevik tõmbus millegi pärast Vargamäele kägarasse kokku ja muutus nagu unenäoks, muinasjutuks, peaaegu olematuks. Mis olnud, tundus kõik tähtsusetuna; mis tulemas, nii tähtsana ja suurena, et tal puudus alles peaaegu igasugune sisu. Ta oli endalegi võõras selles võõras ümbruses. Võhivõõrad inimesed kiilusid ta vaguninurka. Ainuke lohutus, et võis aknast välja vahtida, kus vilksatasid mööda valgete kannudega traate kandvad postid lagedal või poolraagus põõsaste vahel, niidud aedadest piiratud heinakuhjadega, metsad, sood, rabad, viljarõukudega tipitud põllud. Siin-seal kirju kari, tule ääres seisev karjapoiss ja koer, kes sibas põriseva rongiga kaasa, kadudes mahalangevasse vedurisuitsu. Aga need tuttavadki asjad jätsid külmaks ja ei äratanud huvi. Valitse...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
