Helsingi ülikool. Karjääriastmed: 186566 Hellenurme mõisa koduõpetaja, 1868 gümnaasiumi nooremõpetaja Kuressaares, 186872 Tartu gümnaasiumi vanade keelte ja geograafia õpetaja, 187280 Otepää koguduse õpetaja, 18801902 Peterburi eesti Jaani koguduse õpetaja, 188096 kaardiväe diviisi pastor, 1881 Peterburi V gümnaasiumi usuõpetaja, 1884 Peterburi Katariina tütarlastegümnaasiumi usuõpetaja. Ühiskondlik 1862 Õpetatud Eesti Seltsi liige, tegevus: 1866 Vanemuise seltsi auliige, 187083 Eesti Aleksandrikooli peakomitee president, 1871 Tartu Eesti Põllumeeste Seltsi president, 1872-81 Eesti Kirjameeste Seltsi president. Perekond: Laulatatud 22.07.1868. Abikaasa Eugenie (snd Oettel).
1886 jõudis ta Helsingi Ülikoolis doktori kraadini. Amet(id) 1872-1880 Otepää koguduse õpetaja, 1880-1902 Peterburi eesti Jaani koguduse õpetaja, 1880-1896 kaardiväe diviisi pastor. 1865-1866 Hellenurme mõisa koduõpetaja, 1868 gümnaasiumi nooremõpetaja Kuressaares, 1868-1872 Tartu gümnaasiumi vanade keelte ja geograafia õpetaja, 1881- Peterburi V gümnaa- siumi usuõpetaja, 1884- Peterburi Katariina tütarlastegümnaa- siumi usuõpetaja. Vaated Jakob Hurt rõhutas Eesti päritolu, taotles emakeelset kooli ja rahvahariduse edendamist. Oli venestamise vastu, aga suhteliselt sakslaste sõbralik. Panus rahvuslikku Eesti esimesel üldlaulupeol (1869. a.) pidas ta oma kuulsa kõne. Liikumisse Selle kõne sisu sai järgneva aastakümne rahvusliku liikumise
· 18491852 Põlva kihelkonnakool · 18531854 Tartu kreiskool · 185558 Tartu gümnaasium · 18591864 usuteadus Tartu ülikoolis · 1865 sai teoloogiakandidaadi kraadi · 1886 jõudis Helsingi Ülikoolis doktori kraadini keeleteaduse alal Õpetajana · 1865-1866 Hellenurme mõisa koduõpetaja · 1868 gümnaasiumi nooremõpetaja Kuressaares · 1868-1872 Tartu gümnaasiumi vanade keelte ja geograafia õpetaja · 1881 Peterburi V gümnaasiumi usuõpetaja · 1884 Peterburi Katariina tütarlastegümnaasiumi usuõpetaja Teenistuskäik · 18721880 Otepää koguduse õpetaja · 18801902 Peterburi eesti Jaani koguduse õpetaja · 188096 kaardiväe diviisi pastor Ühiskonnategelasena · 1862 Õpetatud Eesti Seltsi liige · 1866 Vanemuise seltsi auliige · 187083 Eesti Aleksandrikooli peakomitee president · 1871 Tartu Eesti Põllumeeste Seltsi president · 187281 Eesti Kirjameeste Seltsi president
1865 sai teoloogiakandidaadi kraadi 1886 jõudis Helsingi Ülikoolis doktori kraadini keeleteaduse alal 6. Karjääriastmed: 1865-1868 Hellenurme mõisa koduõpetaja 1868 gümnaasiumi nooremõpetaja Kuressaares 1868-1872 Tartu gümnaasiumi vanade keelte ja geograafia õpetaja 1870-1872 Otepää koguduse õpetaja 1880-1896 kaardiväe diviisi pastor 1880-1902 Peterburi Eesti Jaani koguduse õpetaja 1881 Peterburi V gümnaasiumi usuõpetaja 1884 Peterburi Katariina tütarlastegümnaasiumi usuõpetaja 7. Ühiskondlik tegevus: 1860 Perno postimehe kaastööline 1860-1880 Rahvusliku liikumise üks juhtidest 1862 Õpetatud Eesti Seltsi Liige 1866 Vanemuise seltsi auliige 1870 Eesti Üliõpilaste Seltsi üks asutajatest 1870-1883 Eesti Aleksandrikooli peakomitee president 1871 Tartu Eesti Põllumeeste Seltsi president 1872-1881 Eesti Kirjameeste Seltsi I president
Õed- vennad: Otto, Ann, Eva Alustas õpinguid isa ning vanaisa käe all. Peale seda Himmaste külakool Põlva kihelkonnakool. Tartus õppis ta kreiskoolis ning gümnaasiumis Tartu Ülikoolis (18591864) õppis ta usuteadust ja järgmisel aastal sai ta teoloogiakandidaadi kraadi 1886 aastal sai Jakob Helsingis keeleteaduses doktorikraadi. Jakob Hurt on olnud ka mitmes kohas õpetaja: 1868-1872 oli ta õpetaja nii Tartus kui ka Kuressaares. 1881-1884 Peterburi V gümnaasiumi usuõpetaja ning Peterburi Katariina tütarlastegümnaasiumi usuõpetaja.. Hurt on olnud ka Otepää koguduse õpetaja(1872), Peterburi Eesti Jaani koguduse õpetaja, kaardiväe diviisi pastor. 1866 Vanemuise seltsi auliige. 1871 Tartu Eesti Põllumeeste Seltsi president. 1872-1881 Eesti Kirjameeste Seltsi president. 1888. aastal algatas J. Hurt suure tervet Eestis hõlmava rahvaluule kogumise. Eestimeelse suuna eestvedaja. Eestlased peavad leidma oma tee, hariduse ning rahvakultuuri edendamise kaudu
3. Tegevus toimub teise maailmasõja eelses Wikmani gümnaasiumis Tallinnas. 4. “Wikmani poiste” tegevustik keerleb ümber Jaak Sirkli ja tema koolivendade elu Wikmani gümnaasiumis õppides, mis põhineb Jaan Krossi enda õpingutel Westholmi gümnaasiumis. Direktor Westholmi on kujutatud Wikmanina, ka õpetajate tegelaskujud põhinevad tõsielul. Nupuka, natuke krutskeid täis, kuid samas ka tundelise Jaak Sirkli ja tema klassi lugu algab 10. klassis kutsikatembuga - usuõpetaja tunnis pannakse prügikasti magneesiumit, mis sealt õpetajale näkku plahvatab, peale seda õpetaja keeldub nende klassile tunde andmast. Juss tembeldatakse süüdlaseks ning visatakse koolist välja, kuid Wikman lubab tal tagasi tulla, kui too kevadel kõikides ainetes eksamid teeb. Sõbrad klassivennad saavad hiljem kokku Maria juures, mis läbi teose on justkui nende ilmasambaks; kohaks, kus kohtuda ja rääkida emakuju Maria silma all. Kokku lepitakse plaan,
Maailm jaguneb kaheks: islami koda ja sõja koda. Vesiir Kaliifi poolt ametisse määratud kõrgeim riigiametnik, kes korraldas riigiasju. Emiir araabia ülikute seast valitud riigi eri piirkondi valitsevad asevalitsejad. Sariaat - ehk saria on islamiseaduste süsteem, mis on kasvanud välja Koraanist, sunnast ja hadithist. Sariaat, mida nimetatakse ka islamiseaduseks, tähendab enamat kui vaid palveid ja usku jumalasse. Imaam - moslemite kogukonna juht, eespalvetaja ja usuõpetaja. Sunniitidel määrab imaami kogudus, siiitidel on nad Muhamedi ja Ali järeltulijad. Medrese Mosee juures olev kõrgem kool. Minarett - mosee kõrval asuv torn, millest islami vaimulikud kutsuvad usklikke palvusele. Mosee islamiusu pühakoda. Sultan ilmalik valitseja islamimaades. Janitsarid sultani eliitjalavägi, mis moodustas sõjaväe tuumiku. Moodustati alistatud maadest pärit orjadest. Pasa provintsi asevalitseja, kes allus otse sultanile.
Seleta sisu: 1) Sunna -on Muhamedi elu ja tegevust kajastav pärimustekogu, Muhamedi sõnadele toetuv traditsioon. Sariaat - ehk saria on islamiseaduste süsteem, see määrab ka igapäevast elu, kogukonna asjaajamist, kuidas kogukonna liikmed oma elu elavad. Sariaat ei näe erinevust igapäevaelu ja usuelu vahel. 2) Medrese islamiusuliste noormeeste õppeasutus 3) Mosee - on islamiusu pühakoda. Imaam - on moslemite kogukonna juht, eespalvetaja ja usuõpetaja. Islami kultuur on sulam araablaste võimu all ühendatud kõrgelt arenenud maade kultuuripärandist. Neid kõiki ühendas islam ja araabia keel. 3. Mis eristab sunniite ja siiite? Siiidid usuvad, et islami kogukonna juht imaam võib olla ainult Muhamedi ja Ali järeltulija.Ali noorempoeg Husain hukkus koos kaaslastega Karbala lahingus ning siiidid usuvad, et üks Ali järglastest ei surnud ning usuvad, et tuelb viimsel päeval õiglust tooma
1. Põhjasõja põhjused: * Venemaa tahmine saada väljapäsu merele - ''aken Euroopasse'' * Rootsi raske seisukord * Rootsi naabrite tahtmine kätte maksta vallutuste eest. 2. Mis riigid ja valitsejad sõlmisid Rootsi vastu sõjalise liidu Põhjasõjas? * Venemaa - Peeter I * Poola - August II Tugev * Taani - Frederik IV 3. Käsu Hans - Puhja Köster ( kooli usuõpetaja ) Uusikaupungi rahuleping - Venemaa sai endale Eesti-, Liivi- ja Ingerimaa ning osa Kagu- Soomest koos Viiburiga. Ta andis Rootsile tagasi sõjas hõivatud Soome alad ja maksis 2 miljonit riigi taalrit kahjutasu. Rootsi sai õiguse Eesti ja Liivimaalt ilma tollita välja vedada tollal märkimisväärselt suure summa - 50 000 rubla - eest teravilja. Aadlimatriklid - rüütelkonna liikmete erilised nimekirjad millesse kantutel oli Eestis ja Liivimaal poliitilisi ja majanduslikke eesõigusi. 4
Pärast seda siirdus Jeesus kõrbesse, et paastuda nelikümmend päeva ja ööd. Usku jumalasse tõestas ta sellega, et seisis vastu Saatana kolmele kiusatusele. Kolme järgneva aasta jooksul jutlustas Jeesus Palestiinas ja kogus enda ümber rühma õpilasi ehk jüngreid. Jumalariigi kuulutamise kõrval saatis Jeesus korda ka palju imetegusid, mida isegi tema vaenlased ei eitanud. Imetegudega tõendas Kristus paljudele oma järgijatele, et ta on midagi enamat kui lihtne usuõpetaja. Tema esimene imetegu toimus Kaana pulmas, kus ta vee veiniks muutis. Hiljem tervendas Jeesus tõbiseid, vaigistas tormi, kõndis mööda järvevett ja toitis 5000 meest vaid viie leivapätsi ja kahe kalaga. Et Jeesus arvustas juudi teokraatia võltsvagadust, sattus ta vastuollu Jeruusalemma ülempreesterkonnaga, mistõttu sooviti temast vabaneda. Variserid ei tahtnud midagi kuulda jumala halastusest eksinuile, vaid toetusid vanale kogemusele" kes puudutab sitta, määrib oma käed
Ajalugu Vene aeg küsimused ja vastused. 1. Põhjasõja põhjused: * Venemaa tahmine saada väljapäsu merele - ''aken Euroopasse'' * Rootsi raske seisukord * Rootsi naabrite tahtmine kätte maksta vallutuste eest. 2. Mis riigid ja valitsejad sõlmisid Rootsi vastu sõjalise liidu Põhjasõjas? * Venemaa - Peeter I * Poola - August II Tugev * Taani - Frederik IV 3. Käsu Hans - Puhja Köster ( kooli usuõpetaja ) Uusikaupungi rahuleping - Venemaa sai endale Eesti-, Liivi- ja Ingerimaa ning osa Kagu-Soomest koos Viiburiga. Ta andis Rootsile tagasi sõjas hõivatud Soome alad ja maksis 2 miljonit riigi taalrit kahjutasu. Rootsi sai õiguse Eesti ja Liivimaalt ilma tollita välja vedada tollal märkimisväärselt suure summa - 50 000 rubla - eest teravilja. Aadlimatriklid - rüütelkonna liikmete erilised nimekirjad millesse kantutel oli Eestis ja Liivimaal poliitilisi ja majanduslikke eesõigusi. 4
Küsimused ja vastused lk 39 nr 4 (edaspidi tähistatud kujul: 39: 4); 45: 2, 3; 47 (arutle ja analüüsi): 1, 2; 47 (orienteerumiseks): 1-5; 57: 2; 63: 1, 2, 4; 65 (arutle ja analüüsi): 2, 4; 65 (orienteerumiseks): 1-5; 73: 1, 3; 81: 2; 83 (arutle ja analüüsi): 3, 4 Lk 39 4. Vaaraolt oodati kõikide murede lahendust. Need, kes olid vaesed pidid saama rikkaks, kes nälgisid söönuks ja riieteta riide. Oodati, et vaarao annaks vangidele ja põgenikele armu ning tooks rahu ja lahendaks kõik tülid. Vaarao pidi tooma õnne tervele maale ja ükski inimene poleks peale tema troonile tõusmist enam kurb ega hädas. Ootused olid küllaltki ebarealistlikud. Võib-olla oleks saanud täita rahu ja tülide lahendamise küsimust, kuid lubatud rikkust mitte, sest selleks ei jätkunud piisavalt varasid ja kui poleks tavatöölisi ning kõik oleksid rikkad, siis ei toimiks põlluharimise süsteem. Lk 45 2. A...
Titus Livius- vanarooma ajaloolane Vergilius- oli rooma kirjanik. Vergiliuse peateoseks on eepos "Aeneis". G. J. Caesar- Diktaator.kirjanik, kõnemees, (Vallutas Gallia) Augustus ehk Gaius Julius Caesar Octavianus , Ta oli eluaegne konsul, tribuun, ülempreester, imperaator, esimene senaator Constantinus- Konstantinoopoli rajamine, ristiusu legaliseerimine Jeesus - oli juudi rändjutlustaja, usuõpetaja ja ravitseja. Peetrus- oli Uue Testamendi ja kristliku pärimuse järgi üks Jeesuse kaheteistkümnest apostlist, kristliku koguduse juht pärast Jeesuse surma ja katoliku kiriku esimene paavst. Teda peetakse paavstluse ja kiriku kaitsepühakuks. Paulus- üks mõjukamaid Jeesuse sõnumi tõlgendajaid. Paulust austatakse pühakuna kõikides pühakuid aus hoidvates kirikutes 15. Ristiusu tekkimine-, Kreeka keeles hakati Jeesust kutsuma Kristuseks.
neile, kes usuvad seda, mis on ilmutatud sulle ja mis läkitatud enne sind, ning on veendunud, et on olemas tulevane elu. Koraan pandi kirja araabia keeles Muhammadi lähikondlaste poolt. Peale Muhammadi surma 632. aastal koguti ülestähendused paarikümne aasta vältel kokku. Hiljem täiendati neid punktuatsiooni ning täishäälikutega, mida algne araabia kiri ei sisaldanud. Imaam - on moslemite kogukonna juht, eespalvetaja ja usuõpetaja. Kaaba - on ehitis Mekas Suure mosee õuel ja on islamitähtsaim pühamu. Kuubikujuline ehitis on kaetud musta kangaga, mida vahetatakse igal aastal. Kaaba edelaosas hõberaamis asub nn Must kivi, mis arvatakse olevat meteoriitset päritolu. Allah - on araabiakeelne sõna, mis tähendab 'Jumal'. Sõna koosneb määravast artiklist al ja sõnast ilah 'jumal'. Seega tähendab "Allah" umbes sama mis suure algustähega kirjutatud sõna "Jumal" eesti keeles. Seda sõna kasutavad nii kogu
kirikute ehitusmeister Gustav Beermann Ema: Caroline snd Jürgens Akadeemiline kuuluvus: EÜS. Teenistuskäik: 1888--97 Tbilisi kog abiõpetaja, 1897--16 Strelna saksa kog õpetaja, Kipeni eesti kog õpetaja, 1897--16 Oranienbaumi (Peterburg) lossi kiriku õpetaja, 1916--37 Järva-Peetri kog õpetaja, 1920--35 Järva praost. Muud ametid: Usuõpetaja: Tbilisi 3. Gümnaasium, Strelna Gümnaasium; Strelna diakonissidemaja rektor, ajutine Peterburgi evangeelse pühapäevalehe väljaandja; 1926--1937 Järva-Peetri perekonnaseisuametnik. Aumärgid: 24.02.1938 Eesti Punase Risti teenetemärk III kl. Surnud: 26.11.1939 Paide. Maetud: Järva-Peetri. Järva-Peetri kirikaias asuvad kirikute ehitaja Gustav Beermanni ja tema poja, Eesti Üliõpilaste Seltsi esimese lipuhoidja, Järva-Peetri koguduse pastori Christoph Beermanni kalmud. 2004.a
kirikute ehitusmeister Gustav Beermann Ema: Caroline snd Jürgens Akadeemiline kuuluvus: EÜS. Teenistuskäik: 1888—97 Tbilisi kog abiõpetaja, 1897—16 Strelna saksa kog õpetaja, Kipeni eesti kog õpetaja, 1897—16 Oranienbaumi (Peterburg) lossi kiriku õpetaja, 1916—37 Järva-Peetri kog õpetaja, 1920—35 Järva praost. Muud ametid: Usuõpetaja: Tbilisi 3. Gümnaasium, Strelna Gümnaasium; Strelna diakonissidemaja rektor, ajutine Peterburgi evangeelse pühapäevalehe väljaandja; 1926—1937 Järva-Peetri perekonnaseisuametnik. Aumärgid: 24.02.1938 Eesti Punase Risti teenetemärk III kl. Surnud: 26.11.1939 Paide. Maetud: Järva-Peetri. Järva-Peetri kirikaias asuvad kirikute ehitaja Gustav Beermanni ja tema poja, Eesti Üliõpilaste Seltsi esimese lipuhoidja, Järva-Peetri koguduse pastori Christoph Beermanni kalmud. 2004.a
inimene olevat. Sõbruneb koolidirektori tütrega, kes kahjuks väga haige ja sureb ning peale seda lööb Indrek käega. Vahepeal on aidanud jalgadele väikese tüdruku Tiina, kes hiljem tuleb sisse ka teistes osades. Põhiprobleem: Kelle usk, selle võim ja armastus. Mauruse kooli värvikad õpetajad (mõned) Schulz saksa keele õpetaja, nimetati Koopulaks. Nii halb mälu, et ei suutnud oma kihlatu nime meeles pidada. Isa soovis, et teda Reini äärde maetaks. Vihalepp usuõpetaja. Nõudis püha jumalasõna sõna-sõnalist teadmist, tahtis poistest teha Kristuse sõdureid. Lauaklapid, üks-kaks... õpetas, kuni kaotas aru. Kresku Schnellmann. Väike vanamees. Hajameelne, ei mäletanud sedagi, et oli esimest päeva tunnis. Meeldis sõnu ja nimesid käänata. Paas pae, Paas Paasi. Tunnis ei õpetanud midagi. Ei mäletanud oma nimegi. Maailma loomise aeg küllap sest nii mõnigi hea tuhat aastat saab. Kurlov matemaatika
moraalinormide kogum. Sunniidid on ülekaalukalt suurim islami haru (nimetatakse ka (sunnismiks). Sunniite on umbes 90% moslemitest. Shi-iidid moodustavad sunniitide järel islami suuruselt teise suuna. Neid on muslimitest 10 15%. Qadi (kaadi) moslemite kohtunik-ametnik. Kaliif prohvet Muhamedi järglased ja asemikud, kes juhtisid araablasi pärast prohveti surma. Imaam moslemite kogukonna juht, eespalvetaja ja usuõpetaja. Ummah islami kogukond, mis sai alguse Mediinas. Dzihaad islamis püha sõda, relvavõitlus uskmatutega; üksikisiku vaimne püüdlikkus, võitlus iseenda ja oma pattudega. Konfutsianismi arusaam õigusest Polis, demos , agoraa, nomos, hellenism pax et iustitia rahu ka õiglus fas jum. õigus, ius õigus, mos maiorum Rooma senat, magistraadid, patriitsid ja plebeid, rahvatribuun, plebistsiit Manus käsi, patria potestas isavõim
veel kolme muud õpilast ,,igas suhtes", inspektor Fowelin oli ajaloos ja maateaduses eriti rahul ainult Reimaniga. Priimas saavutas V. Reiman jõuluks parimad hinnangud ajaloos, maateaduses ja ladina keeles. Siiski ei olnud Reimani edukus küllalt suur, kevadeks ta jäi 19 õpilase seas 9. kohale ega lõpetanud, vaid jäi veel semestriks klassi.. Õppinud priimas kolm semestrit, lõpetas Reiman 1877. aasta detsembris kooli paremuselt 2. õpilasena. Üldhinnangus tõstis Reimanit eriti esile usuõpetaja A.v. Stryk. Et gümnaasiumi astumiseks oli vaja ladina keelt, õppis Villem Reiman seda 5- rublase semestrimaksu eest eraldi. Ometi oli seda gümnaasiumi jaoks vähe, ja kui ta 1878. aasta jaanuaris 16- aastase poisin Pärnu gümnaasiumi astus, ei pääsenud ta kaugemale kui kvartasse (neljandasse klassi). Kreiskoolis õppimisega aegu oli V. Reimani Viljandis pikemat aega elanud praegusel Tallinna tänaval endises Kohvri, praeguses Tartoffi majas nr. 27. V
Sisukord Sissejuhatus................................................................................................................................3 Marc Chagall, lapsepõlv..........................................................................................................4-5 Pariisis esimest korda..............................................................................................................6-7 Tagasi Venemaal.........................................................................................................................8 Teine Pariisi periood...................................................................................................................9 Ameerikas.................................................................................................................................10 Tagasi Pariisis....................................................................................................
Otsustati usuõpetuse tunnis paberkorvi magneesiumi visata ja see põlema panna, et tekiks plahvatus. Pukspuu alustas asjaga, küsides valjuhäälselt üle klassi, kes tema täitesulepea pihta oli pannud. Tooderile see ei meedinud ning ta saatis Pukspuu nurka paberkorvi juurde seisma. Noormees süütas tiku ning viskas korvi see hakkas krõbisema. Seejärel juhtis ta härra Toodri tähelepanu korvile, arvates seal hiir olevat. Härra Tooder vaatas korvi ning magneesium plahvatas. Usuõpetaja lahkus vaikides ja õpilastele korraks pettunud pilku heites. Õpilased otsustasid kõigest vaikida ning öelda, et nemad ei tea asjast midagi. Klassi tuli inspektor Ambel, kes uuris, mis oli juhtunud. Lõpuks ütles Pukspuu, et tema viskas tiku korvi, aga ainult selleks ,et korvi sisu valgustada. Tal kästi lahkuda. · Tervet klassi sunniti järgneva nädala jooksul peale tunde jääma. · Usuõpetust hakkas andma magister Saul, sest Tooder ei tahtnud enam kümnendikega tegeleda.
Tõde ja õigus II köide. I. Indrek saabus rongiga linna, kus inimesed trügides lükkasid ta rongijaama. Sealt võttis voorimees ta peale ja viis majutus kohta, voorimees hoiatas teda kooli direktori rahaahnusest ja laimas kooli, koolis kohtas ühte tütarlast, kellest jäi ta mäletama ainult tema naeratust. Kui Indrek oli oma asjad ära pannud , siis peatas teda majutuskoha omanik kinni oma pika jutuga. Lõpuks jõudis Indrek kooli juurde. II. Indrek sisenes kooli ja sealt saadeti ta üles, teisele korrusele direktori jutule. Direktor kuulas ta üle ja võttis talt kõik raha ära , ainult ühe rubla jättis talle. Seejärel hakkas direktor teda mööda maja ringi lohistama, kuni jõudis söögituppa, kus kõik veel sõid. Ta kamandas sealt lätlase ja eestlase Indreku kasti järele. Lõpuks aeti Indrek ühte tuppa, kus olid veel kaks härrat ja seal oli tema ase. III Indrek äratati koos teistega hommikul üles ja nad läksid endid pesema. Pärast poole müüs Lible ak...
,,Wikmani poisid" Jaan Kross Esimene osa ,,KÜMNES KLASS" Lehekülg sissejuhatuseks Wikmani gümnaasium oli kogunenud igahommikusele palvusele ja ,,infotunnile". Koraali salmid lauldud ning ,,Meie Isa" palve loetud, astus õpilaste ette direktor, kes küsis õpilastelt sõna huligaan tähendust. Alguses ei osanud keegi midagi vastata, kuid hiljem ütles Trull (kes 10 aastat Inglismaal elas), et sõna tuleb inglise keelest Direktor oli õnnelik, et vähemalt midagi on nende kasvatustööst kasu olnud. Seepeale teatas ta, et õpilane Pukspuu (keda kogunemisel polnud) on koolist välja heidetud põhjusel, et tegeles huligaansusega. Siiski võis noormees kooli tagasi pöörduda, kui sooritab eksamid kõigis õppeainetes. Teine peatükk Pilk minevikku. Tegelikult oli Pukspuu huligaansus kogu klassi huligaansus. Nimelt ot...
neil oli juures siis õlle- ja lillelõhnad Maurus nuusutas nad igakord üle ja vajadusel pragas poistega - Tigapuu valetas, et lillelõhna sai ta külge sõbra juurest, kelle naine nii lõhnas - Indrek tahtis teha uue lepingu Maurusega, et ta ei peaks enam magama alltoas ja igakord uksekella peale jooksma - Indrekust sai täieõiguslik õpilane - Maurus õpetas poistele sotsialismi, revolutsiooni ja maailmalunastamist XXI - koolis oli usuõpetaja Vihalepp, kes tahtis poistest teha Kristuse sõdureid, kaotas aru, võeti uus õpetaja - uus õpetaja oli üdini hall ja hajameelne, lasi Indrekul klassile seletada mis on kresku, sest tema oli ainus peale õpetaja, kes selle sõna tähendust teadis, õpetaja märkis Indreku perenime üles ja uuris kuidas oleks seda õigem käänata - uut õpetajat hakati kutsuma Kreskuks - Järgmisel tunnil arutati millal sai alguse maailm, ja mis on igavene, küsimusele oskas
plahvatus. Nii tehtigi. Pukspuu alustas asjaga, küsides valjuhäälselt üle klassi, kes tema täitesulepea pihta oli pannud. Tooderile see ei meedinud ning ta saatis Pukspuu nurka paberkorvi juurde seisma. Noormees süütas tiku ning viskas korvi see hakkas krõbisema. Seejärel juhtis ta härra Toodri tähelepanu korvile, arvates seal hiir olevat. Härra Tooder vaatas korvi ning magneesium plahvatas. Usuõpetaja lahkus vaikides ja õpilastele korraks kurblik-pettunud pilku heites. Õpilased otsustasid kõigest vaikida ning öelda, et nemad ei tea asjast midagi. Klassi tuli inspektor Ambel (direktorit polnud nimelt majas), kes tahtis teada, mis oli sündinud. Sirkel hakkas ääriveeri seletama Lõpuks ütles Pukspuu, et tema viskas tiku paberkorvi, kuid ainult seepärast, et korvi sisu valgustada (härra Toodri jaoks). Ambel käskis Pukspuul lahkuda.
omakorda põlema panna, et tekiks hele plahvatus. Nii tehtigi. Pukspuu alustas asjaga, küsides valjuhäälselt üle klassi, kes tema täitesulepea pihta oli pannud. Tooderile see ei meedinud ning ta saatis Pukspuu nurka paberkorvi juurde seisma. Noormees süütas tiku ning viskas korvi see hakkas krõbisema. Seejärel juhtis ta härra Toodri tähelepanu korvile, arvates seal hiir olevat. Härra Tooder vaatas korvi ning magneesium plahvatas. Usuõpetaja lahkus vaikides ja õpilastele korraks kurblik-pettunud pilku heites. Õpilased otsustasid kõigest vaikida ning öelda, et nemad ei tea asjast midagi. Klassi tuli inspektor Ambel (direktorit polnud nimelt majas), kes tahtis teada, mis oli sündinud. Sirkel hakkas ääriveeri seletama Lõpuks ütles Pukspuu, et tema viskas tiku paberkorvi, kuid ainult seepärast, et korvi sisu valgustada (härra Toodri jaoks). Ambel käskis Pukspuul lahkuda.
Kristlikke väljavalituid nimetas Kristus Mäejutluses "maa soolaks". Oma õpetuse põhiolemuse andiski Jeesus edasi kuulsas Mäejutluses. Jutlus on kokkuvõetav kuldses reeglis: "Kõik, mida te tahate, et inimesed teile teevad, tehke ka nendele." (Mt 7:12). Jumalariigi kuulutamise kõrval saatis Jeesus korda ka palju imetegusid, mida isegi tema vaenlased ei eitanud. Imetegudega tõendas Kristus paljudele oma järgijatele, et ta on midagi rohkemat kui lihtne usuõpetaja. Tema esimene imetegu toimus Kaana pulmas, kus ta vee veiniks muutis. Hiljem tervendas Jeesus tõbiseid, näiteks pidalitõbise, äratas kolm surnut uuesti ellu (neist tuntum on Laatsarus, kes oli olnud surnud juba neli päeva). Jeesus vaigistas tormi, kõndis mööda järvevett ja toitis 5000 meest vaid viie leivapätsi ja kahe kalaga. Jeesus andis ka oma jüngritele väe teha imesid, näiteks Paulusele ja Peetrusele tervekstegemiseanni.
Teose lõpus leiab Böttcher oma naise, ent see, keda ta enda ees näeb, ei vasta tema ootustele. Tema naine oli olnud tüse ja matsakas, just selline nagu Böttcherile meeldib, ent nüüd leidis ta eest kondise varju. Böttcher jääb segadusse. Proua Lieser- Elisabethi korterikaaslane, südamest fasist ning valmis iga kell kedagi ära andma. Just teda süüdistab Elisabeth oma isa sattumises vangilaagrisse. Professor Pohlmann Ernsti kunagine usuõpetaja. Temalt püüab noormees saada vastust küsimusele, kas ta on kurjategija ning kuidas saada lunastust. Pohlmannist kujuneb teose jooksul Graeberile tugiisik. Teose lõpus võtab gestaapo professori kinni. Alfons Binding Ernsti kunagine koolivend, kõrgel positsioonil ühiskonnas. Alfons imetleb Ernsti, kuna tema on ainuke, kes temalt midagi ei taha. Binding võiks kasvõi oma sokid jalast anda, et aga Ernstil parem oleks. Nii mõnigi kord toetab ta Graeberit söögipoolisega, et sõdur
Noh, palun vastake siis." Ning Indrek tõusis ja vastaski, nagu oleks tema nimi kirikuraamatuski juba suur Loll. Härra Slopasew aga, vene keele õpetaja, naljatas purjus peaga: ,,Õpetaja ise teab viie miinuse, suur Loll aga viie plussi peale." Niisugused imelikud tagajärjed olid sel asjaolul, et Indrek ostis Lible käest kaks vana raamatut. Aga teist ostu pidi ta hiljem ometi kahetsema, nimelt seda, mis sündis sõna ,,paavsti" pärast. Nende klassis oli usuõpetaja, keda hüüti Paavstiks, ja see muutis oma isikuga Indreku lapsepõlve unistuse ja igatsuse otse selle vastandiks. Mees oli tüse, suure, kuidagi neljakandilise peaga, jämeda, punase kaelaga; lõuapärad tugevad, palenukid laiad, hambad alati kokku litsutud, nii et häälgi rääkides hästi välja ei pääsenud, huuled paksud, pikad, punased ja nagu üleolevas või põlglikus muiges pahemale pisut viltu kistud; otsaesine ülalt
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
