50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-11-22
Kuupäev, millal dokument üles laeti
27 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
oliver vaarmets
Õppematerjali autor
hiljem, u nädala pärast, rubla tagasi anda, tegidki tehingu - poisid läksid Mauruse kabinetti temaga leppima, andis kummalegi poisile 30 kopikat, et nad läheksid välja sööma ja teed jooma koos, andis raha Indreku kätte sest ta pikem - kui poisid väljusid seletas Tigapuu Indrekule, et vana tahab neid tülli ajada, Maurus käskis küll raha võrdselt jagada, kuid Tigapuu hakkab ajama, et kuna tema on koolmeister ja Indrek on koolipoiss, siis tegelikult on Tigapuul õigus raha rohkem saada - Tigapuule andis Maurus veel lisaks 40 kopikat, kuid ikka nõudis ta ühisrahast 2/3, Indrek küll oli vastu, kuid lõpuks ei jõudnud sõbraga enam jageleda ja andis alla - Tigapuu saatis Indreku ennast ootama ja Napoleoni kooki ja teed sööma-jooma, kuni ta tagasi tuleb VI - Indrek kõhkles Tigapuu tagasitulekus, lõpuks ei oodanud teda enam ja lahkus koolimajja - Maurus ootas teda enda kabinetti, uuris kus on ta kaaslane ja kontrollis ka poiss on joonud
Indrek Molli peale. Molli kasutas hetke ära ja suudles teda. Indrek armus. Seda oli näha ka tema hinnetelt. Ta püüdis igapäev vähemalt natukesekski Molliga kokku saada. Kuid ühest päevast ei olnud teda kodus või oli muud moodi hõivatud. See tekitas Indrekule hingevalu. XXVIII Kooli lõppedes oli vaja viimasel klassil korraldada lõpupidu, mida nad ettevalmistasid ja vaidlesid omakeskis, et kas viimasel hetkel direktorile tõde näkku paisata või jääda valeliku kõne juurde. Indreku kaela veeretati peolaua katmine. Peole tulid kõik õpetajad, õpilased ja direktor. Kuid pidu hakkas kuidagi igavaks kiskuma. Ainult härra Slopasev ja Voitinski said peo meeleolu sisse. Slopasev hakkas proosti tõstma, kui juhtus see mida ei osanud keegi peale Indreku ette näha. Nimelt suri härra Voitinski otse peolauas ära. Indrek oskas seda ainult selletõttu ette näha, et saunas oli Voitinski maininud, et see jääb
Indrek Molli peale. Molli kasutas hetke ära ja suudles teda. Indrek armus. Seda oli näha ka tema hinnetelt. Ta püüdis igapäev vähemalt natukesekski Molliga kokku saada. Kuid ühest päevast ei olnud teda kodus või oli muud moodi hõivatud. See tekitas Indrekule hingevalu. XXVIII Kooli lõppedes oli vaja viimasel klassil korraldada lõpupidu, mida nad ettevalmistasid ja vaidlesid omakeskis, et kas viimasel hetkel direktorile tõde näkku paisata või jääda valeliku kõne juurde. Indreku kaela veeretati peolaua katmine. Peole tulid kõik õpetajad, õpilased ja direktor. Kuid pidu hakkas kuidagi igavaks kiskuma. Ainult härra Slopašev ja Voitinski said peo meeleolu sisse. Slopašev hakkas proosti tõstma, kui juhtus see mida ei osanud keegi peale Indreku ette näha. Nimelt suri härra Voitinski otse peolauas ära. Indrek oskas seda ainult selletõttu ette näha, et saunas oli Voitinski maininud, et see jääb
,,Kulla noorhärra, kas sõidame?" Vastuseks ei saanud Indrek muud teha, kui võttis kasti, et teda sõidukile tõsta. ,,Seadke serviti, siis mahub paremini," õpetas vanamees. ,,Soo, ja nüüd istuge pääle," käskis ta lõpuks. ,,Kuhu ma küll sõidan? Kuhu ta mu viib?" arutas Indrek endamisi. ,,Kas üle jõe?" küsis voorimees. ,,Ma'p tea isegi," vastas Indrek. ,,Kuis nii? Kuhu me siis sõidame?" Indrek seletas paari sõnaga oma asja. ,,Noh, siis on ju minul õigus," ütles voorimees. ,,Ikka üle jõe, muud midagi, vana Traadi juurde, hea lähedal ja odav ka. Aga seda ma ütlen teile: ,,S... kool on see, üsna s... Minu õepoeg käis ja käis ja oleks vist surma-laupäevani käind, kui poleks kroonu tulnd omaga. Nõnda läkski teine sinna, ei armu ega õigust kedagi, et nii kaua koolis vedelend. Käis teine küll Pihkvas eksamil, aga ei kedagi: läbi silksatas. Läbi, mis läbi. Hoopis s... kool see Mauruse oma. Ja tema ise!
Anton Hansen Tammsaare A. H. Tammsaare (ebatäpselt ka Anton Hansen Tammsaare, Anton-Hansen Tammsaare, Anton Hansen-Tammsaare või Anton Tammsaare; kodanikunimi Anton Hansen; (30 jaanuar 1878 Albu vald- 1. märts 1940 Tallinn) oli eesti kirjanik. Tema tuntuimad teosed on: Tõde ja õigus, Kõrboja peremees, Juudit ja Põrgupõhja uus Vanapagan 1 Anton Hansen sündisJärvamaal Albu vallas . Ta õppis omal käel lugema ja läks 8-aastaselt kooli. Esimesed teadmised omandas Sääskülas koolis, hiljem õppis Väike-Maarja kihelkonnakoolis, kuhu tuli õpetajaks tuntud luuletaja Jakob Tamm. Seal alustas ta ka ise luuletuste kirjutamist. Kui ta lõpetas kihelkonnakooli, ei avanenud talle kohe edasiõppimise
Ta tuleb tagasi Vargamäele ja hakkab tööd rabama. Vargamäe on tema jaoks suuresti muutunud, aga peagi harjub sellega. Räägitakse, et paremad ajad Vargamäel on möödas ning nüüd ei viitsi enam talupojad tööle täielikult pühenduda, nüüd on masinad ja poekaubad. Ka uued peremehed pole enam nii hakkajad kui vanad. Tiina tuleb linnast Indrekule külla, see ei meeldi Indrekule, Tiina lahkub. Jõesüvendamine, uued hooned rajatakse Vargamäele. Andres: ,,Inimese õigus Jumala ees on tühine ja inimesed on Jumala tööriistad." Tiina tuleb tagasi ja saab tüdruku koha Mareti ja Sassi talus. Ott ja Oskar kaklevad Tiina pärast. Ott ja Juuli sehkendavad omavahel, Tiina avastab nende suhte, suhe saab kindlaks. Juuli on rase. Eedi tungib Tiinale kallale, aga koer päästab ta. Orule otsitakse pärijat. Esimesed pakkumised Tiina poeg ja Eedi, Ott pettub, sest tahtis ise olla peremees. Ta sehkendab Elliga. Ott lastakse aga maha,
olla vaid tahab Tiina pärast rohkem kodus olla. Siis tuleb Eesperre uus sulane - Ott, kes on spordimees ja muidu- mees, paras niisama-praalija. Tema vaated elule on sootuks erinevad tavapärasest Vargamäe-mõtteviisist ja Oskarile ta eriti ei meeldi. Eriti kui Ott nii tüdrukuid taga hakkab ajama. Noormehed lähevad koguni kaklema, kuni Sass neid lahutab, Elli valetab Oti puhtaks. Tiina räägib pärast Sassile tõde. Elli on Otti armunud. Tiinat on aga Elli sootuks vihkama hakanud. Tiina on hakanud rääkima teise pere Eediga(poiss). Tegelikult on nii Oru Pearu kui Karla (noorperemees Orul) kohapärija pärast üsna mures, sest ainus poisslaps on Eedi. Pearul aga plaanib poisid panna kellelegi last tegema, et panna tema peremeheks. Kuid Karla ei taha oma viljatut naist petta. Kui aga pärijat ei saa, lubab Pearu koha anda Joosepi perele.
Tõde ja Õigus Kahel nädalavahetusel järjest meeli köitnud ,,Tõe ja õiguse" neljas osa viis mõttele, et tuleks üles märkida ka ülejäänud Vargamäe suurprojektist veel meelespüsivad mälestuses, mälestused, mis eelmisest suvest veel päris selgelt meeles seisavad, kuid samas teadagi haprad kaduma on. Kõigepealt II osa Kukenoosi aidas, etendus ise oli Linnateater ja Nüganen oma tuntud headuses. Imestasin, et kuigi ma nägin seda lavastust esimest korda vist aastal 2006, oli see mul väga selgelt meeles, just sisu ja stseenide väljanägemise poolest, nii et enamust lavastuse sisust ma mäletasin ja võisin ette aimata, mis seal nüüd toimuma hakkab. Küll aga oli huvitav vaadata näitlejate mängu, eriti neid osasid, kus osatäitja vahetunud oli. Eelkõige muidugi see põhjus, miks üldse lavastust vaatama sai tuldud, Mauruse Üksküla esituses oli välja vahetanud Maurus Tomminga kehastuses. Tommingas oli hoopis teistsugune Maurus
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid