Teiste vaeste õpilastega koos veetis ta ööd külmal pööningul ("Siberis"). Kuid Indrek on õppimisest väga huvitatud ja seetõttu suhtub ta olukorda rahulikult ja saab hästi hakkama. Esimene konflikt uues koolis tekib, kui Indrek ostab Liblelt ladina keele õpperaamatud. Härra Maurus aga ütleb, et kellelegi ei tohi raha anda peale tema enda. See intsident teeb Indreku laiemas hulgas tuttavaks ja varsti saab temast oma inimene. Koos teistega läheneb Indrekule ka õpetaja Tigapuu, kes saab mitme edasise probleemi allikaks. Nad hakkavad koos linnas käima ja satuvad seetõttu härra Maurusega pahandustesse. Tigapuu veab kord Indreku Siberisse ning annab talle rubla eest kaheks nädalaks oma "onu kingitud padja" ja teki. Trikke teeb Tigapuu ka siis, kui härra Maurus annab neile raha, mida Indrek tahab võrdselt ära jagada, kuid Tigapuu arvab, et ta peaks saama rohkem. Peagi jättis ta Indreku kohvikusse üksinda ning läks ise ära
Maurus võttis talt kratist kinni, juustest ei saanud, need olid liiga lühikesed, pragas poisiga - Direktor kutsus Lible enda kõrvale seisma, kuid see suutis sealt ära lipsata, direktor kutsus ta uuesti välja, käskis raha näidata ja öelda kust selle sai, Lible teatas, et Indrekult raamatute müügist, ka direktor pidas Indrekut rumalaks, sest oli ju teada, et Lible oli vana rebane IV - jama raamatutega tegi Indreku tuntumaks ja ta võeti omaks - sai sõbraks poisiga, kelle nimi oli Tigapuu, oli temast klass vanem, läksid koos linna jalutama ja ringi vaatama, Tigapuu tutvustas seda Indrekule, rääkis jõest, kuhu upub palju inimesi ja milles leidub palju aerutajad, läksid üle jõe parvega - läksid söögipoodi, kus Tigapuu sõi, soovitas seda ka Indrekul teha sest hinnad odavad ja tal oli ebameeldiv teise ees nii süüa, Indrek keeldus, Tigapuu tellis talle tee - viis Indreku toomele, rääkis kui ilus siin kevadel on, Indrekule meenutas see Vargamäed,
Pärast poole müüs Lible aka väike loll Indrekule raamatu , hiljem ka teise raamatu. Lible ostis selle raha eest endale paremat süüa, mistõttu hakati Indrekut suureks lolliks kutsuma. Hiljem nägi ka härra Maurus Lible käes raha, mille päritolu järgi küsides räägiti välja , et Indrek oli need ostnud. Härra Maurus kutsus Indreku koos oma ostetud raamatutega enda kabinetti. IV Raamatutega jama tõi palju tähelepanu Indrekule. Temaga tegi tutvust ka Tigapuu, kes polnud õieti ei õpilane ega õpetaja, vaid midagi vahepealset. Ta tahtis Indrekule linna näidata ja küsis selleks linna loa. Tigapuu näitas Indrekule linna ja viis ta sööma, kuigi peamiselt sõi ta ise. Tagasi teel õpetas Tigapuu Indrekut, et mida härra Maurusele öelda , kui nad peaksid vahele jääma. V Kui nad tagasi kooli jõudsid, siis saatis Jürka nad direktori juurde, vaatamata sellele, Tigapuu proovis teda õllega ära osta. Härra Mauruse juures võttis Tigapuu kogu
rahast eemale hoida. Maurus kooli direktor, kes usub, et ausaid inimesi võib veel leida vaid maalt. Ta arvab, et tal peab alati õigus olem ja tal on alati vaja kõike teada, samas ka veidi hajameelne see, mida ta raamatusse üles ei kirjuta, ununeb. Tigapuu tüüpiline linlane, kes on õppinud Mauruse koolis juba kaua aega. Väga osav inimeste ärakasutamises ja valetamises. Tigapuu on suur alkoholi sõber. 5. lühidalt süzeest (kava) · Raamatu alguses saabub Indrek Tartusse Mauruse kooli · . Kuna Indrek on pärit maalt, usub
,,Mulle meeldis ta," vastas Indrek lihtsameelselt. ,,Meeldis," imestas direktor ja vahtis poisile otsagi nagu kahtleks ta pisut tema mõistuses. Siis pöördus ta ümber, vaatas aknast välja ja ütles endamisi -- Indrek kuulis, kui direktor ütles endamisi: ,,So ein grosser Narr!" IV. Raamatute jant tegi Indreku äkki laiemas hulgas tuttavaks, pööras temale erilise tähelepanu. Temaga hakati juttu ajama, tutvust tegema. Nõnda sai temast nagu oma inimene. Muude seas lähenes temale ka Tigapuu, üks neid kahepaikseid, kes polnud õieti õpilane ega ka õpetaja või kes oli mõlemad kokku. Päeval istusid niisugused mehed ühes teistega enamasti klassis, pärast lõunat aga läksid nad väiksematega jalutama või valvasid nende järele õppimisel. Tigapuu oli umbes Indreku vanune, aga asutise perekonna hulka kuulus ta juba palju aastaid, nii et ta praegu istus viiendas, Indrekust ühe klassi kõrgemal. Kasvult keskmine, kehalt kuidagi
I.Peategelased Andres ja Pearu, Andrese esimene naine Krõõt (headuse ja kannatlikkuse sümbol), Sauna-Juss ja tema naine Mari(alistuv ja kohusetruu naine, kelle elu on täis kannatusi ja vaeva), kellest saab Krõõda surma järel uus perenaine. (Juss poob ennast üles).Andrese ja Pearu lakkamatu võitlus (Pearule meeldis Krõõt). Mäe ja Oru talu noorem põlvkond. II.Andrese poeg Indrek lahkub Vargamäelt linna härra Mauruse kooli(Hugo Treffneri gümn).Direktor härra Maurus, Tigapuu-nii õpilane kui õpetaja, härra Ollino, Timusk. Indreku kujunemine tolleaegses Eesti olustikus. III. 1905.a revolutsiooni sündmused. Indrek-ei saa ülikooli sisse, asub elama Lohkude perre, hakkab suhtlema nn. mässajatega, käib nende koosolekutel.Muidu loomult rahulik, ei ole mässajate tegevusest eriti õhinas. Kristi-Lohkude tütar, huvitub mässust ja Indrekust, teeb enesetapu. Rev-ni otsustaval etapil sõidab Indrek hoopis ära Vargamäele,
jääb. PÕHIPROBLEEM: Millised on Indreku ränga töö tagajärjed?- Andrese suur rügamine, naised jäid unustusse. TÕDE JA ÕIGUS 2.OSA PEAMISED TEGELASED: Indrek- Andrese poeg Vargamäelt hr Maurus- kooli direktor Ramilda/Miralda- Mauruse tütar, Indreku armastatu, tema vist Indrekut ka emand Vaarmann- Mauruse kooli lähedal elanik, 2 tütre ema Molli- emand Vaarmanni tütar, Indrek armus mingiaeg temasse Tiina- Vaarmanni pisike tütar, haigete jalgadega Ollino- Mauruse ustav teenija Tigapuu- õpilane, tüssaja Molotov- matemaatika õpeteja Voitinski- vana poolakas, Indrek käis temaga saunas Malmberg- Ramilda tädi TEGEVUS: Toimub enne sajandivahetust (riigistamispoliitika). Jutustab Inreku koolielust. Indrek sõitis linna kooli, teda võttis vastu rahaahne Maurus, kuid mitte kitsi. Sõbrunes Tigapuuga, kes kasutab Inrekut ära ja tüssab teda. Indrek püüab alguses alati tõtt rääkida, eriti Maurusele, kellele kõik valetavad. Aga
piiblikeele) sõnade moonutamine või ebakohaselt tarvitamine oskamatusest (Pearu ,,hallelooja", Rava Kusta ,,ei anna õiget vahmiili välja", Hundipalu Tiidu ,,poolidiiga, karikseriv kõlanali ,,katkikismus"; linnatõusikute keele ,,kulduura", ,,prohviit", ,,kriit" = krediit, ,,konktuur"), koomilised hüüdnimed (,,lambasihver", ,,So ein Tere-tere", ,,majalukk"), argoosõnad (Lible ,,kapsad", ,,palvekapsas", Mauruse ,,komade palee", Tigapuu ,,vosmi" jne.); murde- ja rahvapäraste kõnetavade ja rahvanaljade kaudu (,,Vuatan ja vuatan, tunnistan ja tunnistan, aga ei tunne ega tunnegi", ,,Säh, võta oma püksid ja aja uadetele jalga, las kõnnivad tões ja õiguses"); naiivsete järelemõtlematuse veidruste kaudu (,,Kuidas peaks olema säärase keele nimi, mida pole kuulnud ei sina ega õpetajagi", ,,istu otseteed edasi", ,,kuidas võib inimese elulugu täielik olla, kui selles pole täielikku surma"; siia kuulub ka
annaabi.ee 
