Mehed ei lubanud enam külla tüdardele.Goriot nägi neid ainult siis,kui mehi polnud kodus või piilus salaja kaarikuid.Tütred isa mudiu vaatamas ei käinud,ainult siis,kui raha tahtsid. Abielu:Raga pärast,armastust polnud,omavahel eriti läbi ei saanud,mõlemas armukesed(avalikult käisid koos teatrin jne)Armuke oli naisel saatjaks,mees sai oma armukesega väljas käia- omavaheline"kokkulepe".Pr de Beauseaut armastas südamest oma armukest,armuke abiellus. 6)Isa Goriot Pansionis: Alguses oli raha,elas teisel korrusel,ilusas korteris.Aja jooksul jäi raha vhemaks,kolis ülespoole.Lõpuks elas neljandal korrusel koledas toakeses.Alguses hoolitses enda ees,oli nooruslik ja uhke.Hiljem kuivas kokku,oli vaene,nägi räbal välja. Anastasiel oli raha vaja armukese mänguvõlgade jaoks. Delphine´il oli raha vaja,sest armukest enam polnudRaha küsimine polnud eetiline,ei küsinud enda jaoks.
,,Isa Goriot" ( Rühm II ) 1. Mis aastal algab teose tegevus ? 2. Kui palju maksis lõuna pansionis ? 3. Kes oli Jack Collin ? 4. Millal hakkas proua Vaquer Goriot härra asemel isaks kutsuma? 5. Kellega ja kuidas on teoses seotud vikontess de Beauseant? 6. Kuidas oli Goriot rikkaks saanud? 7. Miks oli õdede vahel rivaalitunne? 8. Kes oli Bianchon? 9. Kes oli olnud Gorioti abikaasa, tema nimi ja päritolu? 10. Milleks oli Rastignac Pariisi tulnud? 11. Kellega ja miks soovitas Vautrin Rastignacil abielluda ? 12. Kes oli Vautri tegelikult
Nende pärast loobuksin ma kõigest ja seda ma ka tegin. Kuigi nad ei soovi mind väga näha, kuna neil on tegemist enda abikaasadega ja oma eluga, siis iga nende vähegi külastus Meie reporter kohtus Isa Goriot’ga on minu jaoks väga tähtis. Ma ei näe neid pühapäevasel päeval pansionis. Esitas talle eriti tihti, kuid ma toetan neid nii palju, kui küsimusi, et saada teada täpsemalt, millise ma suudan ja tänu sellele,et mul oli palju inimesega on tegemist. All järgnevalt saate raha sain ma selle kõik neile anda, et nad lugeda tema esitatud küsimusi ning antud saaksid hästi ja õnnelikult elada. interviueeritava vastuseid. Kas te olete rahul oma eluga? Teid kutsutakse Isa Goriot’ks, kuid mis on teie täisnimi
Realism arenes kõige intensiivsemalt Prantsusmaal, Inglismaal ja Venemaal. Realismi põhizanr on romaan. XIX sajandi realistid töötasid välja romaanizanri klassikalise kompositsiooni. XIX sajandi viimastel kümnenditel ja XX sajandi algul arenes realism mitmes eri suunas, seepärast ei saa enam rääkida ühisest kirjandusvoolust. 8 TEOSE SISU ,,Isa Goriot" tegevus toimub Pariisis proua Vauquer´ ,,perekondlikus" pansionis. Pansioni elanikkond on pärit erinevatest ühiskonnakihtidest, siin on vaesunud mõisnikke ja aadlikke, ülalt alla pudenenud kõrgema seltskonna daame, ametnikke, üliõpilasi, endisi kaupmehi, on ka üks põgenenud sunnitööline. Seda kirevat seltskonda ühtlustab ainult üks parameeter-nad kõik on vaesed, sest muidu nad siin ei elaks. Rahapuudus on nad proua Vauqer´ majja kokku viinud. Realistlikule romaanile tunnuslikult käsitletakse teoses nii pansioni sisemist kui välimist ilu ja
Isa Goriot H. de Balzac. Isa Goriot elas proua Vauquer pansionis. Ta oli nuudli kaupmees. Isa Goriot rikastus siis, kui Pariisis olid rasked ajad- toitu, toiduaineid ei jätkunud, vilja oli vähe ja selle tõttu hinnad tõusid. Hinnad tõusid kümneid kordi. Isa Goriot võis vilja saada ükskõik kui palju ja ta müüs seda kalli hinna eest. Sealt tuli tema tulu ja rikkus. Isa Goriot suhtumine teistesse inimestesse oli tavalisest erinev, kuna ta oli loomult lahke ja abivalmis. Algul suhtuti pansionis Goriot hästi, kuid keegi ei
“Raha on elu. Rahaga saab kõike.” (Hr Goriot) “Kuldsed ahelad on kõige rängemad.” (pr de Nucingen) “Säärane on poole Pariisi naiste elu: väline luksus, hinges aga julmad mured.” (Pr de Nucingen) “Surm ei küsi meie nõusolekut.” (Pr Vauquer) “Kaunid hinged ei või jääda kauaks sellesse maailma.” (Eugene de Rastignac) 2. Kui palju maksis lõuna pansionis ? 4. Millal hakkas proua Vaquer Goriot härra asemel isaks kutsuma? 5. Kellega ja kuidas on teoses seotud vikontess de Beauseant ? 7. Miks oli õdede vahel rivaalitunne? 8. Kes oli Bianchon ?kuhu läksid kõik pansionärid,miks? 1. Mis oli kirjutatud Vauqueripansioni sildile? Kes oli papa Gobseck? 5. Kes avas Rastignacile isa Gorioti saladuse? 6. Kes keda õpetab? „ Ilusast proua Nucingenist saab teie lahingulipp. Kui tema väljavalituks, hakkavad
olemust- Kas see eksisteerib? Kuhu viib sellega liialdamine? Ühe peategelase Rastignaci kaudu tahetakse näidata tavalise lihtinimese tungimist kõrgkihti. Näidatakse, et see on võimalik, kui olla õigel ajal õiges kohas ja omada ka piisavalt nutikust, et ennast sinna sisse suruda ja mitte alla anda, enne kui eesmärk on saavutatud. Sündmustiku koht on Pariisis ja seal toimubki kogu tegevus. Vaheldumisi Pariisi salongides ja väga viletsas ja vaeses kohas ühe vanaproua Vaqueri pansionis, kuhu on elama asunud väga erinevate iseloomudega inimesed, kes ei suuda endale mujal paremat elamiskohta leida. Neid kohti kirjeldatakse ülitäpselt ja väga detailselt, mis kohati on väga tüütu. Raamat räägibki üliõpilase Rastignaci raskest elust ja tema püüetest saavutada edu, samas ka Isa Goriot mõttemaailmast ja tema kohutavalt tugevast kiindumusest oma kahe tütre vastu. Süzeeliine võib põhimõtteliselt eristada viis. Neist kaks peamist:
Härra Poiret - pansionaadis lõunastamas käinud vanamees, kes üritas võita preili Michonneau südant ning õhutas teda Vautrinit üles andma Vikontess de Bauséant- Eugene'i sugulane, kes avas talle tee Pariisi seltskondadesse Krahvinna Anastasie de Restaud- isa Goriot tütar Paruniproua Delphine de Nucingen- isa Goriot tütar, Eugene de Rastignac'i armuke Maxime de Trailles- Anastasie armuke Isa Goriot on endine nuudlikaupmees, kes elas proua Vauquer'i pansionis. Isa Goriot rikastus siis, kui Pariisis olid rasked ajad- toitu, toiduaineid ei jätkunud, vilja oli vähe ja selle tõttu hinnad tõusid. Hinnad tõusid kümneid kordi. Ta võis vilja saada ükskõik kui palju ja ta müüs seda kalli hinna eest. Sealt tuli tema tulu ja rikkus. Isa Goriot suhtumine teistesse inimestesse oli tavalisest erinev, kuna ta oli loomult lahke ja abivalmis. Algul suhtuti pansionis Goriot'i
"Tõde ja õigus" II osa Miralda-Ramilda Marleen Eensoo Miralda-Ramilda Mauruse tütar. Tüdrukule ei meeldinud oma nimi Miralda. Pooleldi saksastunud noor neiu. Ramilda armastas saksa keelt. Iseloomulikud jooned Uhke Peen Jutukas Kaastundlik Elas saksa pansionis. Isa maksis tütre üüri. Ramilda külastas isa. Söögitoas viibimine oli rangelt keelatud. Ramilda käis söögitoas Indrekuga juttu rääkimas. Tüdruk kurtis, et tal on igav elu. Ramilda pidas Indrekut oma sõbraks. Neiu tundis end üksildasena. Dr. Brummfeldt soovitas tüdrukule kliimavahetust. Ramilda sõitis Saksamaale sanatooriumisse. Ramilda saatis Indrekule kirju. Tüdruku tagasilöök paranemises. Miralda Maurus suri Saksamaal. Tänan kuulamast!
Preili Michonneau - vanatüdruk. Christophe - jooksupoiss. Proua de Beauseant - Rastignaci nõbu ja toetaja. 3) Tegevuse aeg ja koht: 19.sajandi I pool, Pariis. 4) Miljöö: Proua Vaqueri pansionaat on räämas ja vana, tekitab sellist vastikust. Esindab selle aja kõige viletsamaid elutingimusi. Kuid salongid, kus Rastignac käis on luksuslikud ja ilusad ning tekitavad tänu sellele positiivseid meeleolusid. Raamatu tegevus toimub põhiliselt pansionis ning sellepärast on raamatu miljöö on kuidagi kurb. 5) Teose peategelased: Üliõpilane Eugene Rastignac ja isa Goriot. Eugene Rastignac on noor üliõpilane, kes elab Vaqueri pansionis. Ta on pärit vaesunud aadli perekonnast. Ta soovib saada advokaadiks ja pingutab selle nimel väga. Kuid hiljem ta mõistab, et ta peab kuuluma kõrgesse seltskonda, et saavutada endale edu ning hea tulevik. Selleks peab ta aga hakkama läbi käima
Rastignac tuli Pariisi sellepärast, et seal õppida. Tema pere tegi kõik selleks, et ta saaks seda ka teha. Kuid Rastignac sai aru, et oma eduks on vaja ka sidemeid ja tutvusi kõrgetel kohtadel. Ta küsib oma vanaemalt, kellega oleks tal kõige parem sidemeid luua. Saades teada, et see on Proua de Beauseant, asub ta trügima kõrgseltskonda. Ühel peol kohtus ta ühe Goriot´i tütrega Anastasie de Restaud´iga. Kuid, kui Anestasie sai teada, et Rastignac elab ta isa Goriotiga ühe pansionis, ei tahtnud ta temast enam midagi kuulda. Ta vihastas. Kui Goriot sai teada, et Rastignac suhtleb ta tütre Anastasiega, oli ta väga elevil ja talle meeldis see. Kui Rastignac ütles Goriot´le, et Anastasie vihastas selle peale, kui ta kuulis et ta elab koos temaga ühes pansionis, selle peale ütles Goriot, et Restaud ei vihastanud, kui seda kuulis, ta tütred armastavad teda ja et ta on õnnelik isa. Väimehed on need, kes teda halvasti kohtlevad
Fjodor Dostojevski 1821-1881 · Sündis Moskvas vaestehaigla arsti peres. · Isa tööl kohusetundlik, kodus sünge ja range, ihne. · ema oli hella hingega, palju lugenud ja elurõõmus,peenetundeline , armastas vene luulet. · Alghariduse (isa õpetudel) sai kodus(koos vennaga). Haridustee jätkus pansionis(internaat). · 1837 suri ema tiisikusse (tuberkuloos) ja vennad läksid 1837 Peterburi sõjaväeinseneride kooli, mis Fjodorile hästi ei sobinud -olid siiski head hinded. · 1839 said teate isa surmast, arvati, et talupojad kägistasid ta. See mõjutas Dostojevskit väga ja sealt sai alguse ta haigus epilepsia (langetõbi krambihood). · 1843 lõpetasid vennad inseneride kooli ja Dostojevskit sai Peterburgis ametnik, töö teda ei köitnud.
Ta üritas võita preili Michonneau südant. Härra Vautrin- neljakümnendates mees, kes kandis musta parukat, värvis põskhabet, ütles ent olevat endiseks kaupmeheks. Kuid hiljem selgus, et tema nimi on Iaques Collin, keda kutsuti ,,surmanarritajaks". Eelnevalt oli ta istunud kakskümmend aastat vanglas. Preili Michonneau- vanapiiga,kes nägi välja väga vana ja kulunud. Tema mürgitas Vautrini. Isa Goriot- endine nuudli-,makarooni- ja tärklisevabrikant, kes peatus Vauqueri pansionis. Sinna kolides oli ta rikka välimusega meesterahvas. Isa Goriot pühendas kogu oma elu kahele tütrele, Anastasie de Restand ja Delphine de Nucinger. Kuid tütred ei hoolinud oma isast, nad soovisid vaid tema varandust, mis eksisteeris seni kaua kui seda oli. Isa Goriot sureb ahastusest oma tütarde pärast. Paruniproua Delphine de Nucinger- isa Gorioti noorem tütar, kes kadestas vanema õe rikkust. Ta oli Eugene de Rastignaci südamedaam.
Cabaret Muusikali tegevus toimub Berliinis aastal 1929. Kuigi Weimari vabariik on uppunud majanduslikku ja poliitilisse segadusse, õitseb seal ööelu nii ka kurikuulsas Kit-Kat-Clubis. Äsja Berliini saabunud ameerika kirjanik Cliff Bradshaw armub kohe klubi sillerdav-kahtlasse atmosfääri ja kohalikku tähte, imekaunisse Sally Bowlesi. Kui klubiomanik Max, Sally kiivas armuke naise vallandab ja ta Cliffi juures proua Schneideri pansionis varjualust otsib, arenebfemme fatale'i ja tagasihoidliku kirjaniku vahel kummaline suhe. Vaatajate ees avaneb meelelahutusest sõltuvuses olev ühiskond, mille frivoolsetest ja kergemeelsetest lõbustustest tulvil elu meenutab tantsu kuristiku serval. Sest ,,homne päev" natsionaalsotsialism, tuleb pidurdamatult ja seda ei takista kellegi isiklik õnn ega kunstnikud või väljaspool seisjad. Vanemuises on muusikali lavale seadnud Roman Hovenbitzer Saksamaalt, Tanja Mihhailova ja Gerli
- Mõis tõi aastas sisse kolm tuhat franki, Eugene sai sealt endale tuhat kakssada franki. 7. Kuidas õnnestus Eugene´il kõrgseltskonda pääseda? - Eugene sugulane Vikontess de Bauseant kutsus teda Pariisi, ballile. Ta püüdis sulada sisse Pariisi kõrgklassi, mängida kaasa selle seltskonnaga, et saavutada edu oma edaspidises elus. Ballil kohtas ta Anastasie´t ning armus temasse. 8. Mida imelikku nägi ballilt koju pöördunud E.R pansionis? - Ta kuulis isa Goriot´i rasket ohet ning läks vaatas läbi ukseaugu ja nägi, et Goriot väänas kullatud hõbetaldriku rulli ning nägi ka, et Vautrini juures käisid kaks meest.
sugulase noore neiu Victorine Tailleferiga. Kolmandal korrusel elasid vanahärra Poiret ja neljakümne ringis härra Vautrin. Neljandal elasid vanapiiga Michonneau ja endine nuudli,-makaroni-ning tärklisevabrikant, keda hüüti Isa Goriot´ks. Kaks ülejäänud tuba olid üliõpilaste jaoks üürimiseks. Ühes elas vaesunud õigusteadust õppiv Eugène de Rastignac. Katusekabrites elasid tööpoiss Christophe ja köögitüdruk Sylvie. Isa Goriot oli teiste pansionis elavate inimeste vaene tõugatu olevus, kuigi ta oli neist kõige vanem pensionär. Proua Vauquer armus Isa Goriot`sse, kui too pansionisse elama tuli, sest proua oli teadlik tema rikkusest. Isa Goriot oli prantsuse vabariigi ajal rikkaks saanud. Ning seega elas ta esialgu pansioni parimas toas. Tal oli kaks tütart, kes olid harjunud saama kõike, mida iganes soovisid. Seetõttu käisid tütred isalt raha küsimas. Goriot andis neile alati raha, kuna ta
Raamatu sündmused leiavad aset enamasti pansionis, mille omanik on 50- aastane Vauquer. Seal elavad Isa Goriot, üliõpilane Eugene de Rastignac, sõjaväeleitnandi lesk Couture, tema hoolealune preili Victorine, härrasmees Vautrin, tudeng Biancon ja vanatüdruk Michonneau. Isa Goriot’il on kaks tütart Anastassie ja Delphine, keda ta armastab kogu südamest. Kui ta pansionisse saabus, oli tal kaasas suur garderoob ja ta kulutas palju raha oma välimusele. Hiljem hakkas ta üha vähem kulutama raha enda peale, et toetada oma armastatuid tütreid. Tütred temast väga lugu ei pidanud, käisid vaid vahel külas. Üliõpilane Eugene tahab saada kõrgseltskonda. Teda aitab sugulane vikontess de Beausant, kes annab talle võimaluse minna ballile. Ta kohtab seal Anastassiet, kuid naine keeldub mehe armastust vastu võtmast. Eugene läheb uuesti Beausanti jutule, kes annab talle varuplaani. Selleks on ära võluda Gorioti teine tütar Delphine. Mees palub emal ja õel...
H. de Balzac "Isa Goriot" Raamat "Isa Goriot" räägib endisest nuudlivabrikandist Goriot'st ja teistest Vauquer'i pansioni elanikest. Vaquer'i majja saabudes oli Goriot'l rikkalik varandus nagu suurkaupmehel. Tal on kaks kaunist tütart, kes elavad rikkalikku elu. Goriot hakkab nende võlgu tasuma. Ta ei räägi mitte ühelegi pansioni elanikule, et tal on tütred ja seetõttu arvatakse, et tea peab üleval oma armukesi, samal ajal ise vaesudes. Nimelt hakkas ta muudkui pansionis korrus kõrgemale elama asuma, sest mida ülespoole, seda odavamad, viletsamad olid toad. Goriot'ga saab suureks sõbraks üliõpilane E. de Rastignc, kes "tiirles" kaunite naiste ümber, et pääseda kõrgseltskonda. Goriot' elu lõpuni toetab Rastignac teda, isegi Goriot' matused korraldab tema. Tütred ei ilmunud isegi matusele mitte. Miks Goriot tegi nii? Ta armastas oma tütreid väga, hoolimata endast. Ta tahtis neile
Kuni oma varade tütardele jagamiseni, oli ta väga austatud ja jõukas ettevõtja. Mõlemad tema tütred abiellusid ja kuna äiad Goriot'd häbenesid, võõrdusid tüdrukud oma isast. Avalikult enam ei kohtutud. Ainuke võimalus oma lapsi näha avanes Goriot'l ainult siis, kui neil raha vaja oli, sedagi salajas. Isegi tema surivoodile, kuigi Goriot oli kogu oma maise vara tütardele jätnud, nood ei ilmunud ja isa pidi surema õnnetult. Oma elu viimased aastad veetis Goriot pansionis. Algul, olles üsna rikas, elas ta parimas toas ja kandis häid, kalleid riideid, kuid et tütarde mehed neile kõige ihaldatu jaoks raha ei andnud, kulutas ta suure osa oma sissetulekust nende soovide täitmiseks. Ta müüs oma võlakirjad, parimad riided ja kolis lõpuks ka pansioni kõige kehvemasse odavamasse tuppa. Samuti keeldus ta aitamast kõiki teisi, hoolis ainult tütardest. Rastignaci jaoks oli ilmselt peamine seisus ja jõukus. Ta üritas kõiki
ei juhtunud. Muusikali tegevus viib meid Berliini aastal 1929. Samal ajal kui Weimari vabariik on uppunud majanduslikku ja poliitilisse segadusse, õitseb ööelu nii ka kurikuulsas Kit-Kat- Clubis. Äsja Berliini saabunud ameerika kirjanik Cliff Bradshaw armub kohe klubi sillerdav- kahtlasesse atmosfääri ja kohalikku tähte, imekaunisse Sally Bowlesi. Kui Sally oma kiiva armukese, klubiomanik Maxi poolt vallandatakse ja ta Clifi juures proua Schneideri pansionis varjualust otsib, areneb kergemeelse femme fatale'i ja tagasihoidliku kirjaniku vahel kummaline suhe, mille jooksul Cliff nõustub mustatööga ning nii öelda kerge rahaga, Cliff suudab Sallyga tülli minna, Sally läheb tagasi Cabaret'sse tööle ning Sally teeb abordi ise teadmata, kelle laps see täpselt on. Muusikalis on selgelt näha, kuidas välimus ning armastus ajavad Cliffi pea sassi. Ta mõtleb elust koos Sallyga, kuid Sally oma tuleviku päris samamoodi ei näe
Ka tema tütred Anastasie ja Delphine abiellusid raha ja hea nime pärast. Isa enda õnnetuseks oli oma suure kaasavara abil tütardele meeste leidmine aadlisoost, sest väimehed ei soovinud mingeid sidemeid temaga avalikkuse ees. „Isa Goriot“ üheks läbivaimaks ideeks on raha ja armastuse suhe. Ta oli armastusest niivõrd pimestatud, et ei näinud oma tütarde kohutavat käitumist läbi ja ohverdas enese mugavused ja kolis proua Vauquer’i pansionis aina kõrgemale asuvatele korteritesse, sest need olid halvemas seisus, aga üür odavam. Ta loobus absoluutselt kogu oma varandusest ja oli nii vähenõudlik. Kuni surmani otsis raha abiga tütarde armastust ja poolehoidu, aga asjatult. Õnneks oli isa Goriot elus Eugéne de Rastignac, kes rääkis talle tema tütre Delphine elust, millest ta sai jõudu elamiseks oma haiguse kõrvalt. Raha on mõeldud tarkadele inimestele, sest see on üks võimsamaid manipuleerimise
"Isa Goriot" Honoré de Balzac Lk 12 Lk 12 Lühidalt seal pansionis valitseb viletsus ilma poeesiata kokkhoidlik, kontsentreeritud, närune viletsus. Lk 13 Lk 13 Selle loo ajal elab pansionis 7 pansionäri. Pr Couture, temaga koos Victorine Taillefer; Poiret nimeline rauk, 40 aastane musta parukaga mees hr Vautrin, (lk14) prl Michonneau, isa Goriot + jooksupoiss Christophe, köögitüdruk Sylvie. Pr Vauqueri juures käis veel inimesi lõunat söömas. Lk 16 Hr Poiret kirjeldus Lk 16 Lk 17 Victorine'i kirjeldus Lk 17 Lk 18 Eugene'i kirjeldus Lk 18 Lk 20 Kõik pansioni inimesed olid õnnetud. Lk 20 Lk 21 Isa Goriot kirjeldus Lk 21
Selles loos oli rahal väga suur tähtsus. Võiks öelda, et raha tappis noore Märdi. Süüdi on ka kindlasti Mogri Märt ise kuna tema riskis poja eluga kuna ta ei mõelndu riskidele. Tulemused käes. Seegi lugu lõppes mõneti kurvalt. Isa Goriot-raamat, kus räägitakse mehest isa Goriot-ist, kes oli rikas nuudli kaupmees. Ta kolis elama pansionisse. Tal oli ka kaks tütart, kellest keegi midagi ei teadnud. Tütred olid nii ahned, et käisid isa käest kogu aeg raha küsimas. Pansionis elavad inimesed arvasid, et Goriot peab armukesi, aga hiljem selgus, et need olid tema tütred. Mees hakkas järk järgult vaesemaks jääma. Ta pidi isegi pansionis odavamatesse tubadesse kolima, et tütred varustatud saaksid. Tütred isast ei hoolinud vaid kasutasid teda oma kasuks ära. Isa läks põhja, ta pidi müüma kogu oma varanduse. Kui isa haigeks jäi käis üks tütardest ta voodi juures ka palumise peale
Raha on sajandeid inimesi juhtinud ja enese järgi janunema pannud. Kui oled ükskord raha maitse suhu saanud, siis tahad seda aina rohkem. ,,Isa Goriot" üheks läbivaimaks liiniks on raha ja armastuse suhe. Isa Goriot oli armastusest niivõrd pimestatud, et ei näe oma tütarde käitumist läbi. Vaatamata oma tütarde Anastasie ja Delphine ükskõiksele ning teinekord tülgastust tekitavale käitumisele, oli isa Goriot siiski nõus ohverdama enese mugavused ja kolima proua Vauquer'i pansionis aina kõrgemal asuvatele korteritesse. Mida kõrgemal oli korter, seda halvemas seisus see oli. Ta loobus kogu oma varandusest ja otsis kuni surmani raha abiga tütarde armastust ja poolehoidu. Ainsaks reaalseks lohutuseks isa Goriot elus on Eugéne de Rastignac, keda ta hakkab armastama nagu enese poega, kuna too on sõbrunenud Delphine'ga ning seetõttu saab talle rääkida tema tütre elust, millest isa Goriot saab omakorda jõudu elamiseks.
Baudelaire sündis Joseph Fransois Baudelaire'i ja Caroline Archimbault-Dufais pojana. Kõigest 6- aastasena kaotas ta oma armastatava isa ning tema võõrasisaks sai kõrgem sõjaväeline, kellega aga suhted ei olnud head. Haridust sai ta paljudest koolidest, kuid paljud neist jäid tal pooleli distsipliinipuudumise ja kakluste pärast. Kirjutamist alustas luuletaja Pariisis Louis -le -Grand'i lütseumis. Baudelaire elas Pariisis täieliku boheemlase elu. Ta elas kirjanike ja kunstnike pansionis ning sukeldus täielikult boheemlasellu. Saavutas seal endale ka dändi kuulsuse ning talle meeldis sõpru sokeerida müstifikatsioonidega. Perekond tahtis temast hoopis diplomaati koolitada ja polnud tema eluviisiga rahul ning saatsid ta Indiasse. Luuletaja mainib oma luules ''musta Veenust'', kes on talle muusaks. Baudelaire luule on eriline ja eristatav teiste luuletajate luuletustest. Milline on Baudelairelik luule ja kust leida näiteid tänapäevast?
tuhmunud servadega karahvinid, ümmargused metallist aluskausikesed ja portselanist siniääreliste taldrikute virnad. Toa ühes nurgas asus kast, kus hoiustati pansionäride määrdunud suurätikuid. Ruumis oli veel seinakell, roheline ahi, erinevad seinalambid, toolid ning erakordselt raske vahariidega kaetud laud. Korruse teine pool koosnes kahest korteris, mis olid selles pansionis kõige luksuslikumad. Neist kahest vähem luksuslikumas elas pansioni omanik ise. Teisel korrusel oli samuti kaks korterit, mis olid vähem luksuslikumad, kui esimese korruse omad. Kolmas korrus koosnes neljast toast ning seal elasid kõige vaesemad pansionärid. Neljandal korrusel olid pööning pesu kuivatamiseks ja kaks katusekambrit, kus elasid maja teenijad. Proua Vaquer’ oli keskealine naisterahvas
H. de Balzac "Isa Goriot"Raamat "Isa Goriot" räägib endisest nuudlivabrikandist Goriot'st ja teistest Vauquer'i pansionielanikest. Vaquer'i majja saabudes oli Goriot'l rikkalik varandus nagu suurkaupmehel. Tal on kakskaunist tütart, kes elavad rikkalikku elu. Goriot hakkab nende võlgu tasuma. Ta ei räägi mitteühelegi pansioni elanikule, et tal on tütred ja seetõttu arvatakse, et tea peab üleval oma armukesi,samal ajal ise vaesudes. Nimelt hakkas ta muudkui pansionis korrus kõrgemale elama asuma, sestmida ülespoole, seda odavamad, viletsamad olid toad Goriot'ga saab suureks sõbraks üliõpilane E.de Rastignc, kes "tiirles" kaunite naiste ümber, et pääseda kõrgseltskonda. Goriot' elu lõpuni toetabRastignac teda, isegi Goriot' matused korraldab tema. Tütred ei ilmunud isegi matusele mitte.Miks Goriot tegi nii? Ta armastas oma tütreid väga, hoolimata endast. Ta tahtis neile parimatvõimalikku elu.Tähtsamad tegelased:
üliõpilane), Vautrin(põgenenud sunnitööline, varjab end Vauqueri pansionaadis), Delphine de Restaud(isa Goriot' tütar, Rastignaci armuke), Anastasie de Restaud(isa Goriot' tütar), proua Vauquer(pansionaadi omanik), Sylvie(köögitüdruk), proua Couture (lesk ja Victorine hooldaja), Poiret(endine ametnik), Christophe (jooksupoiss), preili Michonneau(vanatüdruk), proua de Peauseant(Rastignaci nõbu ja toetaja). Tegevuskoht: Pariisis proua Vauquer' pansionis Sündmustik: Isa Goriot, endine nuudlikaupmees, on pensionile läinud. Alguses on ta väga rikas ning elab pansioni parimas toas. Tema tütred on harjunud kõike saama, aga nende mehed keelduvad neile aha andmast. See ongi põhjuseks, miks nad käivad oma isalt raha küsimas. Goriot teeb kõik selle nimel, et oma tütardele raha anda. Ta müüb oma võlakirju, väärisesemeid ja parimaid riideid. Lõpuks on ta sunnitud kolima pansionaadi kõige viletsamasse tuppa. Tema
H. de Balzac "Isa Goriot" Raamat "Isa Goriot" räägib endisest nuudlivabrikandist Goriot'st ja teistest Vauquer'i pansioni elanikest. Vaquer'i majja saabudes oli Goriot'l rikkalik varandus nagu suurkaupmehel. Tal on kaks kaunist tütart, kes elavad rikkalikku elu. Goriot hakkab nende võlgu tasuma. Ta ei räägi mitte ühelegi pansioni elanikule, et tal on tütred ja seetõttu arvatakse, et tea peab üleval oma armukesi, samal ajal ise vaesudes. Nimelt hakkas ta muudkui pansionis korrus kõrgemale elama asuma, sest mida ülespoole, seda odavamad, viletsamad olid toad. Goriot'ga saab suureks sõbraks üliõpilane E. de Rastignc, kes "tiirles" kaunite naiste ümber, et pääseda kõrgseltskonda. Goriot' elu lõpuni toetab Rastignac teda, isegi Goriot' matused korraldab tema. Tütred ei ilmunud isegi matusele mitte. Miks Goriot tegi nii? Ta armastas oma tütreid väga, hoolimata endast. Ta tahtis neile parimat võimalikku elu.
ongi. Järgneva elu jooksul peab ta saama vastuse küsimusele, miks see nii juhtus oli see haiglane himu, soov tõusta karjääriredelil või teenida raha. Inimesi on läbi aegade meelitanud kirg olla teistest parem. Parim vahend oma üleolekut demonstreerida on raha. Selle tõttu unustatakse ära suhted ja kohustused. H. Balzaci teoses "Isa Goriot" olid tütred, kes ei hoolinud oma isast. Nad käisid pansionis elavat isa külastamas ainult siis, kui neile oli raha vaja, see jättis teistele elanike väga vale mulje. Nad arvasid, et tütred on lõbutüdrukud, kes käivad isa Goriot' lõbustamas, saades selle eest raha. Ei taha mõeldagi nende õnnetute inimeste peale, kes on võitnud loteriiga hiigelsumma, kuidas on nad suutnud raha jagada nii, et selles materiaalses ühiskonnas keegi ilma jäädes ennast solvatuna ei tunneks. Kui poeg võidab, tunneb ema, et tal on nüüd
sajandil Venemaa on suur nii pindalalt kui ka loovinimeste hulga poolest. Venemaa kirjanikest sooviksin esile tõsta kolme meest - Dostojevski, Tolstoi ja Tšehhov. Fjodor Dostojevski sündis 1821. aastal Moskvas. Tema isa oli aadlisoost pärit vaesunud arst. Iseloomult oli ta tõsine ja karm, mõnikord isegi julm. Ema oli iseloomult isa vastand - õrn, leebe ja hell. Ema suguvõsa koosnes kaupmeestest ja haritlastest. Dostojevski kaks venda õppisid pansionis. Isa suri ning see oli Dostojevskile suur šokk, tal tekkis epilepsia. Dostojevski läks õppima Peterburi sõjaväeinseneride kooli. Ta hakkas tegelema tõlkimise ja kirjutamisega. Tema meetodiks oli realism, ta kirjutas vaeste elust. Tal oli ka üks suur pahe - ta mängis hasartmänge. Dostojevski astus Petraševski ringi, ring avastati ning selle liikmed arreteeriti. Liikmetele määrati surmanuhtlus. Hakati
teda vajadus sidemeid luua ja ta otsustas minna seltskonda, et daamide südameid ja soosingut võita. Tema aadellik perekond ei suutnud teda kuigi palju toetada, sest nende veinitööstus oli muutunud kapitalistlikuks. Tema põhiprobleemiks, nagu paljudel tolleaegses ühiskonnas, oli raha, au ja kuulsus, mida ta saavutada üritas ning ta tegutsemise motiiviks oligi auahnus. Lisaks peategelastele oli teoses ka palju kõrvaltegelasi: proua Vauquer, kelle pansionis tegevus toimub, Vautrin, kes oli põgenenud sunnitöövanglast, Victorine Taillefer, kes oli nooruke neiu, kelle ta isa oli hüljanud, eelistades neiule ta venda. Vautrinil tekkis plaan panna Victorine Rastignacile mehele suure kaasavaraga. Teose kõrvaltegelasteks olid veel proua Courure - Victorine tädi, vabariigiaegse sõjaväeleitnanti lesk, Preili Michonneau - vanatüdrukust vanaproua, kes paljastab Vautrini, Horace Biancon - meditsiinitudengist
1862-Peterburi Konservatoorium.1866-Moskva Konservatoorium.Ennem käidi kõrgharidust saamas välismaal.Vene muusika puhul toetub muusika väga palju kiriku traditsioonisele.Mängiti palju rahvamuusikat ja koorimuusikat.Mihhail Glinka-Venemaa üks esimestest heliloojatest.Soov muusikat õppima hakata tekkis sellest,kuna ta onul oli orkester.Õppis Peterburis Aadli Pansionis->esimesed eraviisilised klaveritunnid.Kuna aristokraadile on muusiku amet sobimatu, töötas riigiametnikuna.L:Kirjutas Venemaa esimese ooperi"Ivan Sussanin"-idee Itaaliast(külastas seda).Tegevus toimuv Vene-Poola sõja ajal. Seal segunevad Itaalia ja Vene muusika.Taust on ajalooline aga sisu on välja mõeldud.Etendus 1836 aPooled olid vaimustunud. 1 ooper veel ,,Ruslan ja Ludmilla"- muinasjutulise sisuga."Kamaarinskaja"-rahvamuusika töötlus,aluseks 2 vene rahvusviisi.Võimas rühm-19.saj
emotsioone tagasi ega öelnud ei ühelegi pöörasusele, ta oli täiesti kompleksivaba inimene. Ta oli just kaotanud oma elu armastuse. Mehe, kelle armuke ta oli olnud üle 20-ne aasta. Ta sattus Bess Gallagheri pansionaati tänu sellele, et pidi minema oma armastatu matustele, kuhu ta tegelikult polnud oodatud. Katrin Karisma mängis Bess Gallagheri, kes oli alati rõõmus, heatujuline ja heatahtlik pansionipidaja. Tema pansionis kogu tegevus toimuski. Ines Aru mängis Florence Wylerit, kes oli külm, enesekindel ja torisev pensionil pedagoog. Tema eesmärk oli veeta mõnus kahenädalane puhkus panisonaadis, aga saatus mängis talle trikke ja tõi ta teele ette uusi inimesi. Helgi Sallo mängis Sally Ann Sabatellot, kes oli natuke naiivne, vaikne ja tagasihoidlik endine tantsijanna. Tema päevaplaanis oli trenn iga tegevuse järel. Ta
Bettiks. Ta kasvas koos oma neli aastat vanema venna Martiniga. Pere vanemad lapsed Gustav, Johannes, Olga ja Leopold olid surnud. Betti isa pärines Mulgimaalt Tarvastust, aga Betti ema, pärines Järvamaalt ja ta oli kirjanik. 1914. aastal sai Betti Alver põgusalt algõpetust kodukohas, proua Kilgi erakoolis. Sama aasta sügisel pandi Betti õpima Tartusse, Puskini-nimelisse tütarlastegümnaasiumisse. Perekonna majanduslikud võimalused olid ometi nii napid, et laste pansionis pidamiseks ei jätkunud jõudu. Majanduslikult leidlik pereema asus esialgu lastega Tartusse üürituppa ning ainult nädalalõppudel oli pere koos Jõgeval. Jõukohane üürituba leiti Pihkva tänava majas nr.35. Kui Puskini-nimeline gümnaasium 1917.aastal evakueeriti Voronezi, jätkas Betti Alver 8. aprillist 1918 õpinguid Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi tütarlastegümnaasiumi humanitaarharus, kus ta esimesi emakeeleõpetajaid oli Villem Grünthal-Ridala, hiljem Eduard Schönberg
üle emale · "Kui omatakse niisugust poega, Võõrasisa siis ei abielluta enam!" Koolid · Lyoni kolledz - internaadielu, "kaklused õpetajate ja poistega" · Pariisi Louis-le-Grand'i lütseum, kust ta distsipliinirikkumiste tõttu välja visatakse · Esimesed kirjanduslikud katsetused, unistus kirjanikukutsest · École de Droit - juuraõpingud, ei lõpeta · Süvenev melanhoolia Boheemlaselu Pariisis · Elab Bailly pansionis - kunstnike ja kirjanike asupaigas · Sukeldub põhjani Pariisi boheemlasellu · Vastuokslik, tunneb huvi kõige salapärase ja normist kõrvalekalduva vastu · Armastab sõpru sokeerida müstifikatsioonidega · Saavutab dändi kuulsuse Peitev mask- dändi · B-i välimus - aeglase, nõtke kõnnakuga, pikas mustas kuues, kõrgelt nööbitud vesti ja pimestavalt valge pesuga · Dändimask on eelkõige
minna, näiteks savihaudade juurde. Seal tulid meelde kodukäijad ja kollid. Kolle ta kartis. Kõik suvevaheajad veetis ta Soosaarel. Seal sündisid tema esimesed luuleread, mida ta hiljem paberile pani. Rõõmsast lapsepõlvest pärinevad ka Enno lastelaulud. Enno käis külakoolis, kuna ta oli väga kärsitu poiss. Enno on öelnud, et ise ta ei mäleta sellest ajast eriti midagi. Edasi läks ta Treffneri kooli, kus teda peeti väga andekaks, kuid samuti vallatuks. Sel ajal elas ta kooli pansionis. ,,Vallatuste" tõttu võeti Enno Treffnerist ära ja pandi Tartu reaalkooli. Edasi läks Enno Riia Polütehnikumi, kus ta õppis 1896.aastast 1904.aastani, töötades vahepeal, kui raha otsa lõppes, Tartus ,,Postimehe" toimetuses. Enno tahtis saada luuletajaks. Enno avastas maailmakirjandusest hingesugulastest autoreid, kes käisid sama teed. Nagu näiteks R.M. Rilke ja J.W. Goethe. Aastatel 1903-1905 avaldas Enno ,,Lindas" ja Postimehes" üle poolesaja luuletuse. 1907.-1908
Peategelasteks on kunagine jõukas nuudlikaupmees isa Goriot, kes üle kõige armastas oma tütreid ning vaene õigusteaduse tudeng Eugene de Rastignac, kes iga hinna eest tahtis kõrgseltskonda pääseda. Goriot' isaarmastus oli niivõrd tugev, et ta muutus oma tütarde suhtes naiivseks ning ei näinud, et need temalt ainult raha tahavad. Seega tekibki küsimus, kas raha eest saab kõike ning kas see tagab armastuse? Isa Goriot elas pansionis koos paljude teiste värvikate inimestega. Sinna kuulusid näiteks lõbus seltskonnahing härra Vautrin, kes lõpuks osutus sunnitöövangla põgenikuks e."surmanarritajaks", pansioni omanik proua Vauquer, vanatüdruk preili Michonneau, kes Vautrini paljastas, noor neiu Victorine Taillefer, kelle rikas isa oli ta hüljanud ning paljud teised, kes nii suurt tähelepanu teoses ei pälvinud. Pansioni rahvas ei sallinud isa Goriot' ning pidas teda veidrikuks, kuna
Lermontovi ema oli Marja Mihhailovna Lermontov ja isa Juri Petrovis Lermontov. Tema isa oli vaene Sotimaalt pärit aadliku poeg.Vanemate kooselu ei olnud õnnelik, lõbujanuline ja truudusetu Juri Lermontov pettis oma abikaasat järjekindlalt. Lõpuks elasid nad üldse lahus. Lermontov kasvas rikka emapoolse vanaema mõisas Tarhanõs. Ta kannatas noorena viletsa tervise käes ja tema vanaema ravis teda kolmel korral Kaukaasias. Mihhail õppis algul Moskva ülikooli aadlike pansionis ja käis hiljem Peterburis alamlipnike koolis. 1837 1898 teenis ta hussaarivägedes Kaukaasias. Peatselt tagasipöördumise järel pidas duelli Prantsusmaa saadiku pojaga, mis lõppes mõlemale osapoolele vigastusteta. Lermontov vahistati 1837. aastal A. Puskini surma puhul kirjutatud luuletuse ,,Poeedi surm" pärast ja saadeti Kaukaasiasse tragunipolku. Aastal 1838 sai ta loa naasta. Ta pagendati aastal 1840 uuesti Kaukaasiasse mägilastega võitlevasse jalaväepolku.
Vauquer'i pansioni elanikest.Probleemiks on rahpuudus, kõlbelised otsustused, eetika ja kuidas Pariisi kirevas seltskonnas rikastuda ja vastu pidada. Käsitletakse ka isaarmastuse olemust, autor kujutab Goriot'd, kes ärimehena oli halasatmatu, inimesena egoistlik, isana aga liialt armastav. Erruläinud ärimehe armastus oma tütarde vastu oli omakasupüüdmatu. Teose peategelane oli noor üliõpilane Eugene de Rastignac. Ta oli vaene ning elas proua Vanqueri pansionis. Ta eesmärgiks oli saavutada edu ja garanteerida endale kindel tulevik. Rastignac hakkas tihedlat läbi käima kõrgseltskonnaga ja õppima nende elustiili. Ta armub Goriot tütresse Delphine`i, kes elab väga luksuslikult, kuid nende õnneliku elu takistab Delphine`i abikaasa. Goriot saab teada, et ta tütar ja Rastignac suhtlevad väga tihedalt, hakkab ta viimasega üha enam sõbrunema ja tunneb ta vastu ääretut austust.
Isa Goriot'i jaoks tähendas armastus ainult tema tütreid, kelle heaolu jaoks ta kõike oli nõus tegema. Eugene de Rastignac armastas oma perekonda ja armastas ka Goriot'i tütart Delphine'i, kuid nendest rohkem armastas ta kõrgseltskonda, kuhu pääsemiseks oli valmis peaaegu kõigeks. Isa Goriot armastas oma tütreid jäägitult. Ta ostis neile kõik, pani nad rikastele ja võimukatele meestele mehele, andis kaasa suure kaasavara, oli nõus lahkuma ja elama pansionis, et tütardele mitte probleeme põhjustada ja lõpuks andis ära kõik oma vara, mis tal veel alles oli, olles ise seda tehes siiski õnnelik. See oli tugev armastus ja see tegi Goriot õnnelikuks, kuid samas oli see armastus ka õnnetus, sest see oli ühepoolne armastus. Goriot oli valmis kõik andma, et teha oma tütrekesed õnnelikuks, märkamata, et tütred ei ole huvitatud tema õnnelikuks tegemisest ja tüdrukud ei armasta isa nii nagu isa neid. Goriot
Honore de Balzac ,,Isa Goriot". Rastignac Vaqueri pansionis elasid inimesed, kes olid elus põletada saanud. Nende hulgas elas ka juurat õppiv üliõpilane Rastignac. Eugene tahtis saada advokaadiks ning tema vaene perekond toetas teda rahaliselt. Ta oli aadliku perekonna järglane ja ta oli pärit Angoulème'i ümbrusest ning tal oli suur perekond. Olles Pariisis, tahtis mees pürgida kõrgseltskonda. Eugene eesmärgiks oli saada rikkaks ja kõrgklassi inimeste sekka. Tema pere püüdis väga kokku
meesterahvad, ja abielluvad nendega. Vanemad on sellistele asjadele üldiselt ikka vastu, kuid nemad ei hooli sellest. Raha nimel öeldakse oma perekonnast lahti, tahetakse olla vaid oma rahaga ja elada luksuslikku elu. See on minu jaoks täiesti vale. Eelkõige tuleks leida endale kaaslane kellest hoolida, justnimelt kellega õnnelik olla ning koos elada ja võimalik ka, et abielluda. See on õnn. Omamoodi perekondlik suhe oli pansioni rahval. Pansionis elab härra Vautrin, kes on kaua politsei poolt tagaotsitav põgenenud sunnitööline. Need nii-öelda perekondlikud suhted pansioni inimeste vahel hävitab preili Michonneau, kes laseb ennast politseinikul ära osta, et too Vautrini paljastaks. Preili Michonneau reedabki väikese summa eest oma peaaegu, et perekonna liikme. Sellega satub ta terve pansioni rahva põlguse ja viha alla, kuna ta on salakuulaja. Täna oma teole on preili sunnitud pansionaadist lahkuma.
eksisteerib? Kuhu viib sellega liialdamine? Ühe peategelase Rastignaci kaudu tahetakse näidata tavalise lihtinimese tungimist kõrgkihti. Näidatakse, et see on võimalik, kui olla õigel ajal õiges kohas ja omada ka piisavalt nutikust, et ennast sinna sisse suruda ja mitte alla anda, enne kui eesmärk on saavutatud. Sündmustiku koht on Pariisis ja seal toimubki kogu tegevus. Vaheldumisi Pariisi salongides ja väga viletsas ja vaeses kohas ühe vanaproua Vaqueri pansionis, kuhu on elama asunud väga erinevate iseloomudega inimesed, kes ei suuda endale mujal paremat elamiskohta leida. Neid kohti kirjeldatakse ülitäpselt ja väga detailselt, mis kohati on väga tüütu. Raamat räägibki üliõpilase Rastignaci raskest elust ja tema püüetest saavutada edu, samas ka Isa Goriot mõttemaailmast ja tema kohutavalt tugevast kiindumusest oma kahe tütre vastu. Süzeeliine võib põhimõtteliselt eristada viis. Neist kaks peamist: Rastignaci käitumine ja
vimalusel aia alt lbi, et mehele sa viia. Seejrel pgenesid nad ka sealt, sest Helenil oli oht Saksamaale tagasi sattuda. Nad leidsid mblist thja villa, millesse Helen armus. Olles seal neli peva elanud lks Schwarts klla sisseoste tegema, ning kuulis, et Bordeaux'st pidavat vljuma kaks laeva. Nad lksid Bordeaux'sse, et asja uurida. See linn aga oli juba okupeeritud. Villasse tagasi judes ngid nad, et see oli samuti okupeeritud. Nii nad liikusid edasi Biarritzi, kus nad elasid pansionis. Kord kui Schwarts kis laevade vljumisi uurimas, leidis ta tagasi tulles Heleni toa prandalt pikali. Schwarts kutsus arsti, naine keelas viimasel oma mehele elda, et tal on vhk. Mees sai siiski teada, aga ei elnud Helenile, et ta teadis. Kord kohtasid nad hte ameeriklast, kes tegi neile vlja ja ksis, miks nad Ameerikasse ei tule. Kui mees tles, et neil pole viisat, lubas ameeriklane aidata. Schwarts tegi mnda aega juhutid, Helen aga kis vljas ja tuli alati hilja.
Toimub rahvarohke protsess, mida Julien mõjutab meelega oma vastu. Ta keeldub end alandamast ja armu palumast. Surmamõistetute kongi on kadunud kogu auahnus, julgeb olla ta ise siiras ja tundlik noormees. Tema südames on veel armastust proua de Renali vastu ning üürikestel külaskäikudel saab Julien kogeda täiuslikku õnne. 6. KIRJELDA BALZACI PÕHITEOSE OLEMUST. ,,Isa Goriot" Tegevus toimub ühes Pariisi pansionis, kus ristuvad paljude inimeste saatused ja leiavad aset varjatus draamad. Tegelasteks on endine nuudlivabrikant Goriot, õigusteaduskonna üliõpilane Eugene de Rastignac ja vanglast põgenenud Vautrin. Gorioti kutsutakse isaks kuna ta on vana ja tal on kaks tütart. Goriot loobus on varandusest tütarde kasuks. Tütred jõuavad kõrgemasse seltskonda, põlgavad lihtsa päritoluga isa ning kasutavad teda ainult ära
Ta juhatab poisi isa Goriot' tütardeni ning Eugene kohtub teatris noorema tütre Delphinega, kellega ta hakkab järjest rohkem suhtlema. Eugene'i positisoon seltskonnas paraneb tunduvalt ning teda võetakse vastu ka de Restaude, Goriot' vanema tütre juures. Eugene õpingud ülikoolis ei ole enam nii tähtsal kohal ning ta käib seal vaid nime kirja panemas. Vahepeal on ta teeninud piisavalt raha, et maksta oma perele tagasi laenatud raha. Eugene Rastignac elab Vauqueri pansionis, samas majas elab ka Goriot, vana nuudlikaupmees, kes oli kunagi kõvad varandused kokku ajanud ning on nüüd ennast kindlustanud eluaegse renidisega. Maja polnud just parimas seisus põrandad olid pragused ja ruumides levis kopitanud hais. Just selles samuses majas varjab ennast ka põgenenud sunnitööline Vautrin. Põgenenud vang teeb ükskord Rastignacile ettepaneku, kuidas kiiresti rikkaks saada. Ta pakub, et Eugene võiks Victorine'ga abielluda. Vautrin teab et tüdruku isa
4 Muusikali tegevus viib meid Berliini aastal 1929. Samal ajal kui Weimari vabariik on uppunud majanduslikku ja poliitilisse segadusse, õitseb ööelu – nii ka kurikuulsas Kit-Kat-Clubis. Äsja Berliini saabunud ameerika kirjanik Cliff Bradshaw armub kohe klubi sillerdav-kahtlasesse atmosfääri ja kohalikku tähte, imekaunisse Sally Bowlesi. Kui Sally oma kiiva armukese, klubiomanik Maxi poolt vallandatakse ja ta Clifi juures proua Schneideri pansionis varjualust otsib, areneb kergemeelse femme fatale’i ja tagasihoidliku kirjaniku vahel kummaline suhe… „Cabaret“ toob vaatajate ette meelelahutusest sõltuvuses oleva ühiskonna, mille frivoolsetest ja kergemeelsetest lõbustustest tulvil elu meenutab tantsu kuristiku serval. Sest „homne päev“ - natsionaalsotsialism, tuleb pidurdamatult ja seda ei takista kellegi isiklik õnn ega kunstnikud või väljaspool seisjad. 5 Osatäitjad
tähtsaks muid toimetusi teha, sest isa on ainult üks. Ta ei läinud isa surivoodile, sest samal ajal olid tal tülid ka oma mehega, ta mees ei lubanud tal ka oma isa surivoodile minna, sest see oleks ka alandav olnud. Juba enne isa Goroti tütred häbenesid teda, sest ta oli lihtsast perekonnast ja et ta oli olnud nuudlikaupmees. 8. Preili Michonneau – Pidi valima, kas anda Vautrin politseile ülesse või mitte.Kuna nad kõik elasid ühes pansionis, siis oleks eetiliselt õige olnud, et ta seda ei oleks tohtinud teha ja nö.pealekaebajaid ei sallita. Kui Michonneau oli üles tunnistanud, siis see pansioni elanikele ei meeldinud, sest ta reetis kõigi nende ühtsust. Ta visati pansionist välja. Seda arutati kaua, kas visata välja teda või mitte, aga ikkagi seda tehti. Temaga koos oli ka Poiret, kes oli nö tema kaasabiline, ehk salakuulaja.Poiret elas ka pansionaadis.
Cristophe - pansionaadi tööline. Sylvie - pansionaadi köögitüdruk. Härra Poiret - pansionaadis lõunatamas käinud vanamees, kes üritas võita preili Michonneau südant ning õhutas teda Vautrinit üles andma. Krahvinna Anastasie de Restaud - isa Goriot´ tütar. Paruniproua Delphine de Nucingen - isa Goriot´ tütar ja Eugene´i armastatu. Vikontess de Bauséant - Eugene´i sugulane, kes avas talle tee Pariisi seltskondadesse. Nad kõik elavad pansionis. 2) “Isa Goriot” on realistlik romaan. Milles see väljendub? Vaata realism iseloomustust ja põhjenda. 3) Missugused olid Goriot’ ja tema tütarde suhted? Too näiteid. 4) Missugused teose probleemid on tänapäevalgi aktuaalsed? Põhjenda. 5) Vali üks tegelane (mitte Goriot) ja iseloomusta teda, too välja, mis osa oli tema sündmustikus, mis temaga teose jooksul juhtus. 6) Kas on veel midagi, mida tahaksid selle teose kohta öelda,
annaabi.ee 
