Anoreksia puhul on tegemist näljutamisega, buliimia puhul vaheldub näljutamine liigsöömishoogudega, millele võib lisanduda oksendamine. Nendega kaasnevad tervisekahjustused on nt: *Nõrkus *luuhõrenemine *menstruatsiooni puudumine *viljatus Söömishäirete kujunemine on seotud meid ümbritseva kultuuri mõjuga. Lubamatu on halvustada teiste kehakuju, kuna selliseid märkuseid võivad vallandada söömishäire. Pilet 7 1) Turvalisus ja riskikäitumine Turvalisustunne on üks suurimaid väärtusi inimese elus. Kuidas turvatunnet suurendada? *Heatahtlik ja sõbralik käitumine, sallivus ja koostöö Riskikäitumine = Kahju inimese endale või teistele, negatiivsed tagajärjed Prosotsiaalne käitumine = Kasu endale ja teistele inimestele, positiivsed tagajärjed Riskikäitumine *Tervisega seotud riskikäitumine Kahjulik peamiselt endale (Vigastusi tekitav käitumine, ebatervislik toitumine, vähene kehaline
Tervise kaitsmine ja riskikäitumine Mida tuleks teha, et tunda ennast hästi ja olla terve? Olla rõõmsameelne Toituda tervislikultja mitmekesiselt Piisavalt magada Liikuda värskes õhus Pakkuda endale vaheldust Hoiduda toksiididest Riskikäitumine.Mis see on? Suitsetamine Alkoholi (liig)tarvitamine Uimastite proovimine/tarvitamine Kaitsmata seksuaalvahekord mitteusaldusväärse partneriga Liikluseeskirjade eiramine Ohutusvahendite- ja reeglite eriamine Esmane tarvitamine (õpilaste % , kes antud ainet proovinud) Purju joomine korra nädalas või sagedamini Click to edit Master text styles Second level Third level
Pärast 21. eluaastat alkoholi joomist alustanutest saavad sõltlased vaid 9%. Alkoholi tarvitamise probleemid Alkoholi tarvitamisest tulenevad probleemid alkoholitarvitajale on tavaliselt seotud * pikaajalise regulaarse tarbimisega: alkoholi kuritarvitamine pikema aja vältel põhjustab psüühikahäireid (sõltuvus, psühhoos) ja organite patoloogiat (maksahaigused, südamehaigused, maohaavandid, kasvajad jne). * joobeseisundiga (kuritegevus, riskikäitumine, liiklusõnnetused, vigastused, mürgistused jne): vigastused võivad olla nii tahtmatud (õnnetused) kui ka tahtlikud (tapmised, enesetapud). * alkoholisõltuvusega (ärajäämanähud, kontrolli kaotus, sotsiaalne võõrandumine) SÜDAME-VERESOONKONNA HAIGUSED Südame-veresoonkonna haigused on kõige olulisemad alkoholi liigtarbimise põhjustatud haigustest. Alkoholi mõju südamele on väga kompleksne. Purjus noorte ohud Kõik purjus peaga tehtud või tegemata jäetud otsused võivad
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool kutseõppe osakond Hok11 Ljubov Borissova TÖÖ RISKIKÄITUMINE Refereraat Õppejõud: Milvi Moks Tallinn 2014 SISUKORD MASSÖÖRI TÖÖNÕUED JA OSKUSED.....................................................................................3 MASSAAZILAUD..........................................................................................................................4 Massaaž - on kõige vanem ja levinum ravi- ja profülaktiline vahend. Praegusel ajal massaaži rakendusala on läinud palju kaugemale meditsiini praktikast. Massaaži regulaaraselt kasutavad sportlased, tantsijad ja näitlejad, astronaudid, fotomudelid jne. Massaazi effektiivsus nagu tervise parenemise vahend ka ei teki kahtlust. Ilmselt massaaz peaks olema elemendina inimese eluviisil, igapäevase protsedurina, samasuguselt nõutav nagu hammaste pesemine. Kindla...
Kordamisküsimused perekonnaõpetuses 1. Nimeta ja kirjelda perekonna ülesanded. 2. Nimeta ja kirjelda erinevad perekonnatüübid. 3. Selgita mõistet leibkond. 4. Kes võib olla lapsendajaks? 5. Kui suur peaks olema perekonna keskmine laste arv, et rahvaarv püsiks. 6. Võrdle kahte erinevat abielulist suhet. 7. Millised on registreeritud abielu eelised vabaabielu ees. 8. Mis on armumise ja armastuse erinevus? 9. Mis on seksuaalne riskikäitumine? 10. Nimeta seksuaalsel teel levivaid suguhaigusi. 11. Millal algab inimese seksuaalne areng ja mis mõjutab seksuaalset arengut? 12. Nimeta olmelised kontaktid, mille kaudu AIDS ja HIV ei levi. 13. Kuidas kaitsta ennast STLH eest? 14. Kirjelda murdeeaga seotud probleeme peres ja kuidas nendega toime tulla. 15. Kuidas hoiduda soovimatu raseduse eest? 16. Defineeri prostitutsioon. Selgita, kuidas tunned ära seksuaalse ahistamise? 17. Mis on raputatud lapse sündroom?
Igavus ja riskikäitumine teismeeas Mis on igavus, millised on igavuse tüübid ning kuidas võib igavus olla seotud noorte riskikäitumisega teismeeas? Nendele mitmetele erinevatele küsimustele on püütud leida vastuseid mitmete erinevate lähenemisnurkade ning uuringute kaudu. ,,Igavus võib olla pikaajalise lodevuse harjumus," kirjutab James Stenson oma raamatus ,,Valmistudes teismeeaks. Juhised lapsevanematele". Tema hinnangul kaebavad igavuse üle igavad inimesed ning lodevus on iseloomulik elule, kus on keskendutud vaid kehalisele mugavusele. Igavuse tüüpe on erinevate inimeste poolt toodud välja mitmeid. Ühe liigituse põhjal esineb passiivset, aktiivset ja mässavat igavust. Põhjalikuma liigituse on teinud Martin Doehlmann, kes tõi välja neli erinevat igavuseliiki: situatsiooniigavus (nt kui oodatakse kedagi, väljendub kehaliselt), küllastumus (kui saadakse liiga palju midagi ja see muutub igavaks), eksistentsiaal...
Erika Koplimaa LVRKK ST15KÕ2 Igavus ja riskikäitumine teismeeas Mis on igavus, millised on igavuse tüübid ning kuidas võib igavus olla seotud noorte riskikäitumisega teismeeas? Nendele mitmetele erinevatele küsimustele on püütud leida vastuseid mitmete erinevate lähenemisnurkade ning uuringute kaudu. „Igavus võib olla pikaajalise lodevuse harjumus,” kirjutab James Stenson oma raamatus „Valmistudes teismeeaks. Juhised lapsevanematele”. Tema hinnangul kaebavad igavuse üle
seistes ning kuidas suhtun enesetappu ja eutanaasiasse. Eetilise vastuolu analüüsi puhul tuleb peatuda kolmel aspektil. Enda seisukohtade selgitamine, hinnang. Kliendi / patsiendi vaatekoha määratlemine. Lõplik seisukoht. (Aadland 1993, 167). Sotsiaaltöötaja kutsestandardi järgi on sotsiaaltöötaja klientideks toimetulekuraskustes inimesed, kelle probleemideks on: töötus, eluaseme puudumine, majanduslik toimetulematus, raske haigus või puue, väärkohtlemine, riskikäitumine ja muud sotsiaalsed riskid. (Sotsiaaltöötaja kutsestandard, 2001). Eetilise käitumise all tooksin kõigepealt esile empaatiavõime. Empaatiline inimene on südamlik ning soovib siiralt aidata sotsiaalabi vajavaid inimesi, võimalik, et selline inimene on selle ka ise läbi elanud ning teab, mis tunne on olla majanduslikes raskustes ning sealt tuleneb ka tema siiras soov teisi sellest olukorrast välja aidata. Tolerantsus, tolerantsus erivajadustega inimeste ja
Riskikäitumine Sotsiaalpedagoogika (P2NC.00.458) Julia Nikolina Riskikäitumine • Miks käitutakse riskeerivalt? • Milleks narkoennetus? • Kuidas käituda, kui klassis on HIV-ga laps? Riskikäitumine • Riskikäitumiseks nimetatakse käitumist, mis omab või võib teatud tingimustel omada käituja enda või tema kaaskodanike tervisele ebasoodsat mõju. Riskikäitumise tagajärjed on inimlikud tragöödiad, enamasti lisaks tervishoiukuludele seotud ka kuludega majandusele, ühiskonnale jne. Riskikäitumise liigid • suitsetamine • alkoholi (liig)tarvitamine • uimastite proovimine/tarvitamine • kaitsmata seksuaalvahekord mitteusaldusväärse partneriga • liikluseeskirjade eitamine • ohutusvahendite kasutamise etiamine • ohutusreeglite eitamine jt Statistika andmed – Suitsetamine 2011. aasta andmetel ei suitsetanud 60% noortest, 10,5% on suitsetamisest loobunud, 7,8% suitsetab mõnikord ning...
ja ebavõrdsus tervises vähenenud) · Laste ja noorte turvaline areng (Laste ja noorte suremus ja psüühika- ning käitumishäirete esmahaigestumus on vähenenud ning noored annavad oma tervisele järjest positiivsema hinnangu) · Tervislik elu-, töö- ja õpikeskkond (Elu-, õpi- ja töökeskkonnast tulenevad terviseriskid on vähenenud) · Tervislik eluviis (Elanikkonna kehaline aktiivsus on tõusnud, toitumine on muutunud tasakaalustatumaks ja riskikäitumine on vähenenud) · Tervishoiusüsteemi areng (Kõikidele abivajajatele on kindlustatud kvaliteetsete tervishoiuteenuste kättesaadavus) Valdkonna põhiprobleemid: · Tervisealane ebavõrdsus. Tervisenäitajad on seotud soo, haridustaseme, rahvuse, sissetuleku ja elukohaga. · Vigastushaigestumus ja -suremus suurem EL-i keskmisest. Eriti enesetapud, kukkumised ja väikelaste vigastused. · Vaimse tervise teenuste süsteem killustatud, ei ole piisavalt kättesaadavad ega
* muude sotsiaalhoolekande riiklike ülesannete täitmine, * riiklikud investeeringud sotsiaalhoolekandesse. Tervishoid. Tervishoiupoliitika Eesti tervishoiukorralduse olukord. Eesti elanikkonna tervislik seisund on murettekitav. Kahjuks on tervist seni sageli käsitletud vaid üksikisiku, mitte aga kogu ühiskonna probleemina. Vaesus ja varanduslik kihistumine on kahjustanud rahva tervist, kasvanud on riskikäitumine. Haigusi avastatakse sageli alles lõppjärgus, kui neid on juba raske või võimatu ra- vida. Paljud inimesed ei suuda endale lubada vajalikku eriarstiabi ja ravimeid. Tervishoidu on pidevalt reformitud, aga seda on tehtud ilma tervishoiupoliitikata. Haigekassa loomine ja perearstiabile üleminek pole suutnud muuta arstiabi igaühele kättesaadavaks. Tervishoid on olnud alarahastatud kogu Eesti iseseisvusperioodi
Riskikäitumine Eesti noorte hulgas. Riskikäitumise mõiste ja liigid. Riskikäitumiseks nimetatakse käitumist, mis omab või võib teatud tingimustel omada käituja enda või tema kaaskodanike tervisele ebasoodsat mõju. Riskikäitumise tagajärjed on enamasti lisaks tervishoiukuludele seotud ka kuludega majandusele, ühiskonnale jne. Riskikäitumise liigid: * suitsetamine * alkoholi (liig)tarvitamine * uimastite proovimine/tarvitamine * kaitsmata seksuaalvahekord mitteusaldusväärse partneriga * liikluseeskirjade eiramine * ohutusvahendite kasutamise eriamine * ohutusreeglite eiramine jt Miks noored käituvad riskivalt? * uudishimu, soov igasuguseid asju järele proovida * vanusest tingitud käitumise eripärad - väljakujunemata isiksus, ebaküpsus * madal enesehinnang * isiksuseomadustest tingitud käitumise eripärad (impulsiivsus, sensatsiooni janulisus, motoorne rahutus, hüperaktiivsus jne) * e...
Sissejuhatus sotsiaaltöösse - Kodutöö II Andrus Tins Sotsiaaltöötaja kutsestandardit lugedes jääb silma kohe alguses, et sotsiaaltöötaja töö iseloom ja roll on sarnased advokaadi omaga. Ükskõik, millise toimetulekuraskustega inimeste rühmaga tegu on – töötus, eluaseme puudumine, majanduslikud raskused, haigus, puue, riskikäitumine või väärkohtlemine – on sotsiaaltöötaja ja tema kliendi koostöösuhe suunatud usaldusele ja kliendi raskustele ja probleemidele lahenduse leidmisele. Kvalifitseeritud ja õppinud spetsialistina on sotsiaaltöötajal teadmised ja oskused, et kliendiga suheldes pakkuda kliendile parimaid võimalikke kättesaadavaid lahendusvariante. Kliendikesksus seisneb selles, et sotsiaaltöötaja töö põhialus on olla kliendi jaoks olemas ja parimal võimalikul viisil abiks olla. Sotsiaaltöötaja metafoori advokaadiga võib veel lahti seletada nii, et sotsiaaltöötaja on spetsialist, kes tunneb nii seadusandlust (juriidiline alus ehk õ...
- halvimal juhul võid sa jääda raskesti haigeks, sattuda õnnetusse või langeda koomasse ja koguni surra. Enamasti on alkoholist põhjustatud probleemid seotud: - alkoholisõltuvusega sh ärajäämanähud, kontrolli kaotus, sotsiaalne võõrandumine jm; - regulaarse tarbimisega sh maksatsirroos, kognitiivsed häired, ühtekokku üle 60 haiguse ja häire; - intoksikatsiooniga sh alkoholiga seotud kuritegevus, riskikäitumine, liiklusõnnetused, vigastused jm. Need kolm alkoholiga tarbimisega seotud aspekti kattuvad suuresti: regulaarne alkohoolsete jookide kuritarvitamine, alkoholisõltuvus ja ägedad alkoholiga seotud probleemid. Ära joo, kui sul on kehv enesetunne. Alkohol on depressant ja sa tunned ennast pärast alkoholi mõju kadumist veelgi halvemini. Ära joo kunagi tühja kõhuga. Söö alati enne, kui lähed välja. See aeglustab alkoholi imendumist organismi.
iseseisvusele, rahuldust pakkuvatele sotsiaalsetele suhetele ja hea elukvaliteedi tagamisele (Anthony jt 2009). Keeruline on uimastisõltlaste puhul üldiselt eristada ravi ja rehabilitatsioonitenuseid. Andmete saamiseks uimastisõltlaste arvu kohta kasutatakse ankeetküsitlust ja see sisaldab järgmiseid küsimusi: sotsiaal-demograafilised tunnused, erinevate sõltuvusainete tarvitamine, narkootikumide süstimise tavad ja riskikäitumine süstimisel, kokkupuuted rehabilitatsiooni vajadusega. Lisaks viiakse läbi ka poolstruktueeritud intervjuu hindamaks iga vastaja kokkupuudet rehabilitatsioonivajadusega. 3 4. EMPIIRILINE OSA. Töös kasutatakse ankeetküsitlusena saadud andmeid. Neid kogutakse Tartus uimastisõltlaste eneseabigruppides. Probleemiks võib kujuneda uimastisõltlaste negatiivne suhtumine uurimiste kohta. Enamus neist on kokku puutunud riigiaparaadiga
- sa võid kedagi rünnata ja sul võib tekkida probleeme politseiga; - halvimal juhul võid sa jääda raskesti haigeks, sattuda õnnetusse või langeda koomasse ja koguni surra. Enamasti on alkoholist põhjustatud probleemid seotud: - alkoholisõltuvusega sh ärajäämanähud, kontrolli kaotus, sotsiaalne võõrandumine jm; - regulaarse tarbimisega sh maksatsirroos, kognitiivsed häired, ühtekokku üle 60 haiguse ja häire; - intoksikatsiooniga sh alkoholiga seotud kuritegevus, riskikäitumine, liiklusõnnetused, vigastused jm. Need kolm alkoholiga tarbimisega seotud aspekti kattuvad suuresti: regulaarne alkohoolsete jookide kuritarvitamine, alkoholisõltuvus ja ägedad alkoholiga seotud probleemid. 7 Kuidas säilitada ohutus ja jääda kaineks? Mitte miski ei kiirenda kainenemist. Ainus ravim on aeg, sest maks puhastab keha alkoholist ühtlase kiirusega 7-8 grammi tunnis.
magada. Tulemuseks on süstemaatiline igaöine paaritunnine unevõlg. Selleks et oma õige unevajadus (99,5 tundi) täis magada, peaks nooruk, kes ärkab enne seitset, uinuma hiljemalt kell kümme. Pideva unevõla tõttu kujunevad koolilastel välja meeleolu- ja käitumishäired, hüperaktiivsus, jonni ajamine ja tujukus. Noorukieas lisandub kergelt ärrituvusele ning kurbus- ja pingetundele ka päevane unisus ja riskikäitumine, milleks võib olla alkoholi tarvitamine, autoga kihutamine või muu ohtlik tegevus. Ka kofeiini sisaldavate ning ergutavate rohtude ja jookide tarbimine võib uinumist ja une kvaliteeti häirida. Tulemused koolis halvenevad, langeb tähelepanu- ja keskendumisvõime, kannatab mälu ja reaktsioonikiirus, väheneb loomingulisus, tekivad või süvenevad konfliktid vanematega. Esineda võivad unehäired: uneskõndimine, uneterror, hammaste krigistamine, öised
kajastub Eestis erinevate sotsiaalsete rühmade ja reginoonide vahel ning see väljendub rahvastiku tervises. Väga selgepiiriliselt on Eestis välja kujunenud kergesti haavatavad sotsiaalsed riskirühmad. Sinna riskirühmadesse kuuluvatel inimestel on tervisele ebasoodsamad elu- ja töötingimused, samuti kehvemad võimalused tervislikeks valikuteks. Tihti esinevad sellel rühmal probleemid tervise- ja tervishoiuteenustele ning reeglina on tervist ohustav kõrgenenud riskikäitumine. Teravnenud on sotsiaalsed probleemid ja keskkonnaseisundi vajakajäämised, mis suurendavad tervise kahjustumise riski. Lõhe tervise ebavõrdsuses on jätkuvalt ja kiirelt suurenemas. Korraldus Eestis Tervist tuleb pidada inimese põhiõiguseks. See tähendab seda, et ühiskond peab tagama kõigile inimestele eeldused võimalikult hea terviseseisundi saavutamiseks. Kõigil on õigus tervise kaitsele, õigus tervisele ohutu elu-, õpi-, töö- ja psühhosotsiaalsele keskkonnale
mis ei tähenda väljakujunenud seksuaalset eelistust. Sinna ikka mahuvad ka kahtlused: kas ma olen normaalne? Olen ma heteroseksuaalne või äkki hoopis homoseksuaalne? Kas sellised tunded ja mõtted pole keelatud? See on valikute aeg, mille lõppedes tuleb noormehel või neiul toime tulla oma keha ja soorolli nõuetega. Teismelised ja narkootikumid Tänapäeval aina suureneb teismeliste narkoprobleem. Narkootikume tarvitatakse mitmel põhjusel. Noortele inimestele on omane riskikäitumine. Otsitakse seiklusi ja ekstaasi vastandina igapäevaelu väärtustele, nagu kindlusetunne, rutiin jne. Eriti otsivad seiklusi (ja seega ka narkokogemust) kõrgema tundlikkusega isikud. Teise olulise põhjusena peab nimetama sotsiaalset survet. Amfetamiini ja ecstasy't peetakse Eestis praegu moedroogideks, noortele on oluline kuuluda konkreetsesse gruppi, olla sarnane selle grupi liikmetega. Teismeliste uimastitarbimine on tugevasti seotud omaealiste
1. Tervise ja heaolu käsitlused/definitsioonid. Tervis on täieliku füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund, mitte ainult haiguste või füüsilise vea puudumine; tervis on igapäevaelu ressurss võimaldamaks individuaalselt, sotsiaalselt ja majanduslikult täisväärtuslikku elu. Tervis on igapäevaeluks vajalik tingimus. Tervis on universaalne väärtus ja inimese põhiõigus. Tervis kui heaolu. Heaolu on näitaja, mille abil väljendatakse kokkuvõtlikult inimeste vaimset, füüsilist ja sotsiaalset tervist või seda, kas tal on hea olla. Heaolu võib saavutada vajaduste rahuldamise ja mittevajalike vajaduste kaotamise abil. Heaolu on inimeste materiaalsete, sotsiaalsete ja kultuuriliste vajaduste rahuldatus. Heaolu ei ole seisund, vaid protsess, kus subjektil on võimalus kasutada oma potentsiaali ja vahendeid eesmärgi saavutamiseks. 2. Tervisega seotud mõisted. Eluviis, ebavõrdsus ja ebaõiglus tervises, haigus, haiguste ennetamine (...
(Riiklik alkoholipoliitika 2009:1-2) Suur alkoholikoguse tarbimine on nii tervist kahjustava mõjuga kui ka riskifaktoriks saada surma või vigastada õnnetuse või kuriteo läbi. 7 Alkoholi tarvitamisest tulenevad probleemid nagu näiteks sotsiaalne võõrandumine, maksatsirroos, kognitiivsed häired, ka alkoholiga seotud kuritegevus, riskikäitumine ja liiklusõnnetused ning vigastused on tavaliselt seotud alkoholisõltuvusega, regulaarse tarbimisega, intoksikatsiooniga (ibid., lk 2) KOKKUVÕTE Optimaalse alkoholi maksupoliitika kujundamine on kõigile riikidele suur väljakutse. Samas on alkoholi üldise tarbimise reguleerimine efektiivne viis kontrollimaks alkoholi tarbimisest tulenevaid negatiivseid tagajärgi. Tagajärgede kontrollmeetmete rõhutamisel asemel tuleks
Põhjustavad inimkehas elektrivoolu ja mõjutavad sellega närvi- ja lihasrakke. 38. Mis on tööstressi allikad? · Üksikisiku osa organisatsioonis · Tööülekoormus · Tööülesannete ebaselgus · Töö-kodu konflikt · Organisatsiooni struktuur · Organisatsioonikultuur · Karjäärivõimalused · Halb töökorraldus 39. Nimeta tööstressi tagajärgi (vähemalt 5) · isikuhäired · läbipõlemine · depressioon · stressihaigused · riskikäitumine töötraumad, -vigastused · liiklusõnnetused · suitsiid, vägivald, kuritegevus · ebaterve eluviis alkohol, suitsetamine, narkootikumid · abielu/perekondade purunemine · töölt lahkumine, vallandamine · heitumine tööst ja elust üldse 40. Mis on külmas töökeskkonnas töötamise ohud? · Hüpotermia ehk vaegsoojumus, alatemperatuur, jahtumine · Külmumus koe temperatuur langeb alla 0 kraadi C.
Sotsiaalne sidusus on suurenenud ja ebavõrdsus tervises vähenenud. Laste ja noorte suremus ning psüühika- ja käitumishäirete esmahaigestumus on vähenenud ning noored annavad oma tervisele järjest positiivsema hinnangu. Elu-, õpi- ja töökeskkonnast tulenevad terviseriskid on vähenenud. Elanikkonna kehaline aktiivsus on suurenenud, toitumine on muutunud tasakaalustatumaks ja riskikäitumine on vähenenud. Kõikidele abivajajatele on kindlustatud kvaliteetsete tervishoiuteenuste kättesaadavus. 18. EL sotsiaalpoliitika põhimõtted Nagu on kirjas Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 151, on ELi ja liikmesriikide ühised eesmärgid sotsiaal ja tööhõivevaldkondades tööhõive edendamine, elu ja töötingimuste
tähelepanu pööratud. Siseministeeriumi andmetel registreeriti mullu 123 narkosurma, kõige kõrgem oli narkosurmade arv 2009. aastal, mil suri 140 inimest . Narkomaania põhjused Uimastite tarbimisele tõukavad tegurid võivad olla väga erinevad. Narkomaania levikut soodustavad muuseas sellised sotsiaalsed probleemid nagu töötus, vaesus, alkoholism, vähene tervisealane teadlikkus ja sellest tulenev riskikäitumine. Üheks oluliseks riskifaktoriks on ka vaba aja veetmise võimaluste puudumine, mille tagajärjel võivad igavlevad lapsed ja noored hakata tundma huvi uimastite vastu. Uimastite kasutamine ja nendega eksperimenteerimine oli ja on iseloomulik ennekõike nooremale vanuserühmale. Uurimused näitavad, et isiklikul tasandil on kuni 25-aastaste noorte seas levinumateks uimastitarbimise põhjusteks uudishimu,
Tervise bio-psühho-sotsiaalsed alused. Kordamisküsimused eksamiks. 1. Tervise kaasaegne käsitlus – mõiste, erinevad lähenemised ja mudelid. Tervis on multidimensionaalne mõiste, sotsiaalse, füüsilise ja psühholoogilise heaolu muutuv seisund, mis põhineb tegutsemisvõimel, eneseteostusvõimel, sh stressi ja riskidega toimetuleku ja ressursside kasutamise oskus ja elu mõtte tunnetusel. 2. Tervisega seonduvad mõisted - tervisedendus, tervisekaitse, keskkonnatervis, tervishoid, tervisesüsteem, rahvastikutervis. Terviseedendus- on protsess, mis võimaldab nii indiviidil kui ühiskonnal suurendada kontrolli tervisemõjurite üle ning selle kaudu väärtustada ja tugevdada tervist. Tervisekaitse on tegevus, mille eesmärk on tagada inimesele tervislik elukeskkond ning vältida keskkonna põhjustatud tervisehäireid ja haigusi. Keskkonnatervis all mõistetakse inimeste tervist sõltuvalt k...
elu üle. Probleemid alkoholiga on ka üks peamine enesetappude põhjustaja Eestis. Enamasti on alkoholist põhjustatud probleemid seotud: · alkoholisõltuvusega sh ärajäämanähud, kontrolli kaotus, sotsiaalne võõrandumine jm; · regulaarse tarbimisega sh maksatsirroos, kognitiivsed häired, ühtekokku üle 60 haiguse ja häire; · intoksikatsiooniga sh. alkoholiga seotud kuritegevus, riskikäitumine, liiklusõnnetused, vigastused jm. Need kolm alkoholiga tarbimisega seotud aspekti kattuvad suuresti: regulaarne alkohoolsete jookide kuritarvitamine, alkoholisõltuvus ja ägedad alkoholiga seotud probleemid. Suitsetamine ja tubakas Suitsetamine on väga laialt levinud nii noorte kui ka täiskasvanute seas, kuid paljud inimesed ei teadvusta seejuures, et tubaka puhul on tegemist siiski uimastiga. Kuigi see on seaduslik, tekitab
Tervisekäitumine. Seksuaalsel teel levivad haigused (tüüpilisem tunnus igale soovit fotod) . Riskikäitumine ja selle põhjused. Kuidas (ja millised) saab noorsootöötaja viia teadmised nooreni? TERVISEKÄITUMINE- käitumine, mida inimesed võtavad ette oma tervise parandamiseks ja heaolu suurendamiseks; haiguste ennetamiseks ja avastamiseks; või oma tervise kahjustamiseks. Meditsiiniteenuste kasutamine, nt arstlikud kontrollid, vaktsineerimine, sõeluuringud. Arstilt saadud soovituste ja ravireziimi järgimine, nt toitumissoovitused, diabeedi või
vältida karistust ja varjata, et nad on ise kiusajad. On tähtis, et koolis tehtaks vahet konflikti ja kiusamise vahel ning nähtaks läbi kiusamise varjamiseks kasutatavad petuvõtted. Koolikiusamiste statistika Statistikaametil valmis 2008 aastal kogumik "Lapsed. Children", mis annab ülevaate laste ja noorte olukorrast Eesti ühiskonnas 2008 aasta seisuga. Vaatluse all oli laste kasvukeskkond, vaesus, kuritegevus, vaba aeg, koolielu ning tervise- ja riskikäitumine. 2006. aastal meeldis väga koolis käia vaid 15%-le 11-aastastest, 6%-le 13-aastastest ja 6%-le 15-aastastest lastest. Kooliga rahulolu mõjutab kindlasti koolikiusamine, millel võivad mõnikord olla väga traagilised tagajärjed. Üldiselt on kiusatute hulgas rohkem poisse. 2006. aastal suurenes kiusatute osatähtsus eelkõige 11-aastaste õpilaste hulgas. Tendents oli poistel ja tüdrukutel enam-vähem sama. Ka 13-aastaste hulgas suurenes 2006. aastal pisut kiusatute
Alkohooli mõjul muutub inimene ettevaatamatuks, kaotab enesevalitsuse, annab voli tunnetele. Inimene hindab ennast üle, riskib, muutub kergemeelseks ja uljaks. Alkohooli mõjul ei reageeri meeleorganid enam nõrkadele ärritajatele, väheneb nägemisväli ja nõrgeneb värvieraldusvõime. Valesti hinnatakse kiirust, kaugust, peatusteekonna pikkust jne. Järelduseks võib nii öelda, et alkohooli mõju autojuhtimisele seisneb kahest aspektist: 1. suurem riskikäitumine 2. halvenenud psühhomotoorsed funktsioonid (Honkanen, 1993) Lisaks alkohoolile, teine autoavariid tekitav faktor on turvavöö kinnitamata jätmine, kuigi turvavööd on efektiivsed fataalsete vigastuste ennetamisviisideks, olenemata inimese vanusest, transpordivahendi suurust, liikluse kiirusest, tee tüübist, avarii tüübist, aastaajast, geograafilisest piirkonnast (Evans, 1987). Siin võiks tuua ka naiste ja meeste erinevuseid autojuhtimisel.Ühiskondlik arvamus naisjuhtidest
1. Tervise ja heaolu käsitlused/definitsioonid. - Inimese tervis, kui ühiskondlik väärtus, on riigi majandusliku ja sotsiaalse mitmekesisuse vähenemine ja mulla degradeerumine võivad samuti Tervis on... 1.täieliku füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund, mitte arengu üheks peamiseks alustalaks. kahjustada tervist. ainult haiguste või füüsilise vea puudumine 2.tervis kui ulatuse määr, millega - Tervis ei ole elamise eesmärk, vaid igapäevase elu vahend, positiivne mõiste, Keskkonna üldised valdkonnad, mis võivadmõjutada tervist: 0suurenenud inimene võiinimeste grupp on võimeline ühest küljest realiseerima püüdlusi ja mis toonitab sotsiaalseid ja individuaalseid ressursse ningfüüsilisi võimeid nõudlus ühiskonna infrastruktuurile - vee- varustus, kanalisatsioon, rahuldama vajadusi ning teiselt poolt muutma keskkonda või kohan...
4) ei ole seisund, vaid protsess, kus subjektil on võimalus kasutada oma potentsiaali ja vahendeid eesmärgisaavutamiseks. 2. Tervisega seotud mõisted. Eluviis; ebavõrdsus ja ebaõiglus tervises; haigus, haiguste ennetamine (preventsioon); keskkonnatervis; rahvatervis ja rahvastiku tervis; salutogenees, salutoloogia; sotsiaalne kapital, sidusus, toetus ja tõrjutus; tervisedendus ja terviskasvatus; terviseindikaator/tervisenäitaja; tervisekaitse; terviseprofiil; terviskäitumine, riskikäitumine ja –tegur; tervisekultuur; vaesus; võimestumine; võrgustik 3. Tervist ja heaolu mõjutavad tegurid. Tervist mõjutavad elustiil (terviskäitumine), keskkond, pärilikkus, tervishoid, rahu, peavari, haridus, sotsiaalne turvalisus, sotsiaalsed suhted, toit, sissetulek, naiste ja meeste võrdõiguslikkus, stabiilne ökosüsteem, jätkusuutlik ressursside kasutamine, sotsiaalne õiglus, inimõiguste austamine ja võrdsus. Neist kõige
SISUKORD KOKKUVÕTE KASUTATUD KIRJANDUS 1 SISSEJUHATUS 2 1.SÕLTUVUS Sõltuvus väljendub kehaliste ja psüühiliste nähtude kompleksis, mille korral sõltuvusaine tarvitamine omandab inimese käitumises kõige suurema tähenduse. Sõltuvusseisundit iseloomustavad järgmised tunnused: · Tugev tung tarvitada ainet. · Võimetus kontrollida tarvitatava aine koguseid ja tarvitamise kestvust. · Võõrutusseisundi arenemine aine tarvitamise lõppedes. · Tolerantsuse teke tarvitatava aine suhtes. · Järjest suurenev ajahulk, mis kulub sõltuvusaine hankimisele ja tarvitamisele. Eristatakse: · Psüühiline sõltuvus - tugev soov sõltuvusainet tarvitada. · Füüsiline sõltuvus - sõltuvusaine puudumisel tekivad tunduvad tervisehäired ehk võõrutusnähud. Sõltuvus ei teki üle öö, tekib etapiviisiliselt: proovimine tarvitamine liigtarvitamine sõltuvus (Sõltuvus (narkoloogia), 22.12.2010) 1.1 Tagajärjed ...
* nooruse printsiibi valitsemine ehk noorsoo võim, mille keskmes noorte lõimumine täiskasvanute ühiskonda, sh üleminek hariduselt tööturule, vanematekodust iseseisva majapidamiseni, lapsest lapsevanemaks. Hiiliv täiskasvanusaatus (eelkõige 17-21 eluaastat), nooruse kui eluperioodi funktsioon pole enam edukas üleminek täiskasvanuikka, vaid see on saanud eluperioodiks omaette, millel on oma kindel positsioon. *nooruse allakäigu ilmingud, noorte riskikäitumine – tänavalaste, kuritegevuse, vägivalla, rassismi, alkoholi, narko, söömishäirete, aidsi, abordi, depressiooni ja suitsiidi teema. Netipõlvkond – arvutimaailm on loonud uue keelelise meediumi, mis kajastub noorteromaanides. Kõndeldakse netikeeles, see on vaheala, mis on loonud keelekuju, milleks on kõnekeele kirjalik vorm. Ka raamatus sama suhtlusviis mis Twitteris või FB-s. Internet on lingvistiline murrang, mis muudab keelealaseid tõekspidamisi.
1. Tervise ja heaolu käsitlused/definitsioonid. Tervis ei ole ühiselt mõistetav. Tervis on multidimensionaalne, sisaldab füüsilist heaolu (pos kehatunnetus, haiguste sümp puudumine), psühholoogilist heaolu (rõõm, õnnetunne, rahulolu), tegutsemisvõimet, eneseteostusvõimet ja elu mõtte tunnetust. Tervis on heaolu seisund. Heaoluks nim inimese põhiliste vajaduste rahuldatust, võimalust oma elus eesmärke püstitada ja nende poole püüelda ning eeldab sotsiaalse õigluse põhimõtete järgimist. Subjektiivne õnne-, rahulolu ja terve olemise tunne – tunnetuslik rahulolu oma eluga. Globaalsemas tähenduses mõeldakse selle all õitsengut ja hüvangut. 2. Tervisega seotud mõisted. eluviis – kindlal käitumismudelil põhinev elamisviis, mis on määratletud üksikisikute iseloomude, sotsiaalse koostöö ning sotsiaalmajanduslike ja keskkonna elamistingimuste vastastikuse mõjuga ja võib omada suurt mõju üksikisiku tervisele ning ka teiste tervise...
- Keelega seotud häired sageli eelkoolieas - Kerge vaimne alaareng, spetsiifilised õpiraskused - Käitumishäired - ADHD - Skisofreenia, bipolaarne Noorukiiga - Suurenevad autonoomsus, sotsiaalsed suhted, intellektuaalsed eesmärgid, sotsiaalne kuuluvus - Avastamine, valikud, astmeline rännak integreeritud ’mina’ suunas - ’work in progress’ 4 arengusuunda: - Sotsiaalsete oskuste areng, - Suurenenud riskikäitumine - Sõprussuhted > peresuhted - Suurenenud seksuaalne aktiivsus - Hallaine maht on tipus tüdrukutel 11 ja poistel 13 aastaselt. Võimaldab: peeneid sotsiaalseid interaktsioone, impulsikontrolli, pikaajaliste plaanide tegemist, ettemõtlemist - Keskmine noorukiiga 14-16 a. palju sõltub enesehinnangust. Kui probleeme siis tekivad akadeemilised ja sotsiaalsed probleemid. Enesehinnang on peamine käitumise
SEKSUAALSUS JA PEREPLANEERIMINE ESIMENE LOENG Reproduktiivtervis- Täieliku vaimse, füüsilise ja sotsiaalse heaolu seisund. Kuidas saaks vähendada abielulahutus, et abielud töötaksid? Kuidas saaks noori õpetada, et see oleks võimalikult läbimõeldud (teismeliste rasedus)? Reproduktiivtervise indikaatorid- on näitajad, mille järgi hinnatakse elanike reproduktiivset tervist. Reproduktiivtervise hindamine- sündivus, imikute surevus (tai kodulehelt saame valida ise andmeid). Naise organism lõpetab arengu peale esimese lapse sündi. FAO- Keisrilõikeid palju- Brasiilia, hästi kõrge protsent. Ka ühendriikides, aga mitte kõikides osariikides, Naiste sigimatus tõuseb, sest vanus tõuseb. Peresünnitused- mehed saavad sünnituse juures olla. Pereplaneerimine- sündide aeg ja arv, naine ja mees saavad ise vaadata millal nad tahavad last saada ja kui palju peaks neid olema. Noortega rääkides tuua emotsioon sisse, et nad mõtleksid laiemalt. Ei tohi tekit...
Riskikäitumine. Miks käitutakse riskeerivalt? Milleks narkoennetus? Kuidas käituda, kui klassis on HIV-ga laps? Loe läbi artikkel ja täida praktilised ülesanded Praktiline ülesanne 1. 1. Toetudes artiklist saadud teadmistele vii läbi veebipõhine nõustamine lapsevanemale, kes kuuldes, et lasteasutuses/ koolis on lapsi kes on "HIV +" soovib oma last lasteasutusest/ koolist ära võtta. Praktiline ülesanne 2. 1. Toetudes artiklist saadud teadmistele vii läbi veebipõhine nõustamine 8. klassi õpilastele, kes pöördusid sinu poole ärevatena, sest nendeni jõudsid jutud, justkui nende koolis kusagil klassis on õpilane, kes on "HIV+ ". Vanus 9-15 on määrav selles suhtes, millise elustiili laps endale valib kas tervisliku või mittetervisliku. Selles vanusevahemikus kas algab või kujunevad hoiakud suitsetamise, alkoholi, narkootikumide suhtes. Teismelised teatavasti on eriti altid riskima ja ühtlasi arvavad, et NENDEG...
Isade ajalist panust lastekasvatusse ei peeta traditsiooniliselt nii tähtsaks kui emade puhul. Teisalt puudutab otsus, kes lapsega koju jääb, tervet perekonda ning seetõttu tuleks põhjusi, miks isad lapsehoolduspuhkust nii harva välja võtavad, vaadelda kompleksselt ehk lähtudes nii isast kui ka emast. Kas ema julgeb ja tahab üldse isale seda õigust loovutada? Probleemid, mida võib seostada sooliste stereotüüpidega. Meeste lühike eluiga (naistega võrreldes üle 10 aasta vahet). Riskikäitumine. Stress ja pinge, mis kaasneb sundusega olla üheselt defineeritud traditsiooniliselt maskuliinsena. Sundus vastutada oma pere materiaalse heaolu eest. Probleem soolise võrdõiguslikkuse taotlemine kui naiste võitlus meeste vastu. Küsimus: kas ja mida mehed võidavad SVÕ saavutamisega? Mida on ära tehtud? 2004. aastal võeti vastu soolise võrdõiguslikkuse seadus. Reguleerib eelkõige tööelu. Siiski seadusel on üksi vähe jõudu (suunab käitumist ,,ülevalt alla"), kui
Suhted vanematega Hooldajad pakuvad lastele küll materiaalseid vahendeid, kuid emotsionaalses probleemid jäävad lahendamata. Lapsed kutsuvad vanavanemaid emaks-isaks, oma vanemaid kutsutakse nimepidi. Vanem muutub sõbraks – ta ei ole enam vanem. Soovitakse panna vanemat end halvasti tundma. Ükskõiksuse kujunemine vanemate suhtes. Väikelapsed võõranduvad vanematest. Laste riskikäitumine Kontrolli puudumisel on lapsed ja teismelised rohkem avatud omaealiste survele. Halba seltskonda sattudes võtavad nad üle riskikäitumise. Sageneb mõnuainete tarbimine. Sagenevad puudumised koolist. Ilmnevad seadusevastased teod. Tekivad varajased seksuaalsuhted. Lapsed on kergesti ärakasutatavad. Kasvab väärkohtlemiste sagedus: ärevus, süüstunne, isolatsioon,
Tervise psühholoogia 2014-08 Terrvise mõiste Tervis- (health, well- being) Tervis etähendus ning olemus. Kuidas mõõta tervist ? Tähtis on kuidas, millal ja kuidas mõõdame. Objektilised standardid: Subjektiivne- kuidas inimene ise hindab oma tervist. Psühholoogiline (vaimne) Tervis Füüsiline tervis Sotsiaalne tervis Haiguse (disease, ilness) tähendus. Tervis- erinevate komponentide kooskõla. Vanast Kreekast: Inimene peab mõtisklema, kirjutama ja kehalist liikumist harrastama. Mida ei saa üksteisest lahutada. Haigus on vastatandatud tervisega. Tervis kui täielik füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund ja mitte pelgalt haiguse või puude puudumine. (WHO, 1946). Toodi sisse, et haigust ei saa vastandada tervisega. Tervis kui universaalne väärtus ja inimese põhiõigus (WHO 1999). Tervis kui Personaalne väärtus - Kui palju panustad oma tervisesse - Miks on vaja tervisesse panust...
Tallinna Ülikooli Haapsalu Kolledž KOOLILASTE TERVIS JA SELLE EDENDAMINE ÜHTSES KOOLITERVISE SÜSTEEMIS Kädi Lepp Haapsalu 2010 KOOLILASTE TERVIS JA SELLE EDENDAMINE ÜHTSES KOOLITERVISE SÜSTEEMIS Autor: Kädi Lepp Keeletoimetaja: Victoria Parmas Autoriõigus: Kädi Lepp, 2010 Autoriõigus: Tallinna Ülikooli Haapsalu Kolledž, 2010 ISBN ISBN 978-9949-463-02-2 Tallinna Ülikooli Haapsalu Kolledž Lihula mnt 12 90507 Haapsalu www.hk.tlu.ee 2 Sissejuhatus Laste ja noorte tervisele ja heaolule avaldab mõju bioloogiliste, kultuuriliste, sotsiaalsete, majanduslike ja keskkonnategurite keeruline kombinatsioon. Mitmel põhjusel on sagenenud laste kroonilised haigused, kasvanud on vaimse tervise häired, probleeme tekitavad tervisekäitumise negatiivsed suunad. Keskkond, mis soodustab ebatervislikku eluviisi, ei o...
NARKOMAANIA ENNETAMISE RIIKLIK STRATEEGIA AASTANI 2012 SISSEJUHATUS Eestis on narkootikumide kuritarvitamisega seonduv problemaatika suhteliselt uus nähtus, kasvades 20 sajandi lõpuaastail Eesti ühiskonnas kiiret lahendust vajavaks probleemiks. 1990-ndate aastate jooksul, eriti antud kümnendi teisel poolel, hakkas laialdaselt levima soosiv suhtumine nii narkootiliste ja psühhotroopsete ainete tarbimisse kui ka nende ainete käitlemisse, seades ohtu nii inimeste tervise kui turvalise elukeskkonna. Meditsiini- ning politseistatistika andmetest selgub, et viimastel aastatel on Eestis narkootikumide tarvitamine järsult kasvanud ennekõike laste ja noorte seas. Heroiini, amfetamiini ning teiste uimastite tarvitamise tagajärjeks pole ainult nende ainete tarbimise käigus isikule tekitatud tervislikud ja sotsiaalsed kahjud, vaid ka kasvav kriminaalsuse tase ning B-, C-hepatiidi ja HI-viiruse levik...
Noorsootöö: Tervisekasvatus noorsootöös – moodustab see osa, 60%: hindeline Tervisekäitumine, TE teooriad/mudelid Tervis Tervise edendamine Haigus Elukvaliteet Tervisekaitse Ebavõrdsus tervises Tervisekasvatus Enesetõhusus Rahvatervis Paikkond Haiguste ennetamine Haigestumus,suremus Võimestumine Levimus Sotsiaalne kapital Epidemioloogia Eluviis, riskikäitumine Ekspositsioon Salutogenees Riskiindikaatorid Patogenees Epidemioloogia indikaatorid Haiguste esinemise võrdlusnäitajad Relatiivne risk (relative risk RR)- võrreldakse riskist eksponeeritud ja eksponeerimata rühmades haiguste esinemisnäitajate suhet Šansisuhe e. Riskisuhe (odds ratio OR) eksponeeritute suhe juhtude hulgas võrreldes eksponeeritute suhtega kontrollide hulgas Tulemi mõõtmine
(2006) Avalik arvamus Tallinna juhtimisest 2006. Tallinn: Turu uuringute AS. http://www.tallinn.ee/est/g3111s27179 (07.04.2012). Tiit, E.M., Möls, M. (1997) Rakendusstatistika algkursus. Tartu. Toots,A., Plakk,M., Idnurm, T. (2004) Infotehnoloogia Eesti koolides. Trendid ja väljakutsed. Uuringu ,,Tiiger luubis" (20002004) lõppraport. http://www.hm.ee/index.php?popup=download&id=3879 (27.03.2012). Trummal, A., Johnston, L.G., Lõhmus, L. 2007. HIVnakkuse levimus ja riskikäitumine meestega seksivate meeste seas Tallinnas ja Harjumaal: Pilootuurimus uuritava poolt juhitud kaasamise meetodil. Tervise Arengu Instituut. http://www2.tai.ee/teated/GF/Meestega_seksivate_meeste_uurimus_2007.pdf(10.11.2011). Wejnert, C., Heckathorn, D.D. (2008) WebBased Network Sampling Efficiency and Efficacy of RespondentDriven Sampling for Online Research. Sociological Methods & Research, Vol. 37, No 1, p. 105134. 1
F. Liblikõielised taimed? G. Koolibrid? Teadagi kõik liblikõielised taimed, F on õige; 122. Millise ringe puhul assimileeritakse organismide poolt aasta jooksul umbes kuuendik atmosfääri fondist? A. Veeringe; B. Süsinikuringe C. Lämmastikuringe; D. Fosforiringe. Taimed assimileerivad aasta jooskul ca kuuendiku atmosfäärsest süsinikust, B on õige; 123. Milline järgnevatest võiks olla händikäp-käitumine? A. Noorukite riskikäitumine inimesel; B. Peiduline eluviis emastel lindudel; C. Mülleri mimikri; D. Bates’i mimikri; Noorukite riskikäitumisel on kõik händikäp-käitumise tunnused, A on õige; 124. Millist tüüpi ökosüsteemis on üldjuhul hapnikubilanss ja süsinikubilanss null? A. Ekvatoriaalses vihmametsas; B. Maailmaookeanis; C. Kõrgsoos ehk rabas. Vihmametsas laguneb sama palju kui fotosünteesitakse, ookeanis settib osa süsiniku põhja, rabades jääb
sagedamini riskikäitumise tagajärjel (alko, suitsiidid, mõrvad, liiklusõnnetused, kopsuvähk). · Kuidas on sigimise ajastamine seotud suremusriskidega? Kui ees terendab pikk ja viljakas eluiga, siis investeeri sigimisse vähe korraga, et saaksid seda veel edaspidigi teha. Kui tulevik tume, siis investeeri sigimisse kohe nii palju kui saad. Paarumiskonkurents viib surnud ringi. Kuna meeste eluiga on lühem naiste omast, siis on naistest suurem riskikäitumine meeste jaoks paratamatult kasulik: milleks säästa ressursse tulevikuks, kui neid läheb kohe vaja! Tulevik on niigi ebakindel. Tuleviku tumedust mõjutab meeste riskialdist käitumist. Madala oodatava eluea korral ajastavad naised sigimise varasemaks. · Mis on tuleviku diskonteerimine? Väiksema hetkekasu eelistamine suuremale tulevikus saadavale kasule, millel põhineb ka raha ajaväärtuse
(Valdur Jänes, narkomaania, https://www.kliinik.ee) Tüüpilised tunnused on: soov ainet tarvitada, ärrituvus, unehäired, valud ja alkoholismi korral üsna sageli psühhoos. (Narkomaania, https://et.wikipedia.org/wiki/, 8. Oktoober 2015) Narkootikumide tarvitamisele tõukavad põhjused võivad olla väga erinevad. Narkomaania levikut soodustavad muuhulgas sotsiaalsed probleemid nagu töötus, vaesus, alkoholism, vähene tervisealane teadlikkus ja sellest tulenev riskikäitumine. Võimalikud narkootikumide tarvitamise põhjused noorte seas: probleemidega toimetulek, meelelahutus, katsetamine, kaaslaste heakskiit, mõned uimastid on ühiskonnas aktsepteeritud (nt alkohol, energiajoogid, sigaretid). Kokkuvõtval võib öelda, et isiklikul tasandil on kuni 25- aastaste noorte seas levinumateks narkootikumide tarbimise põhjusteks uudishimu, soov eksperimenteerida, sõprade ja eakaaslaste eeskuju, pere- ja turvatunde puudumine, soov põgeneda probleemide
Poortinga, Dunst ja Fone 2008: peale viiekümne viiendat eluaastat hakkab inetrnaalsuse tase langema. Ja järsult suureneb nii eksternaalne kese kui ka võimukate teiste näitaja. Sotsiaalne mõju: Sotsiaalsed normid Sotsiaalne keskkond Hoiakud Isiklikud eesmärgid: Motivatsioon Demograafilised faktorid: Kliimavööde, vanus Vanus on oluline mõjur. Haigustumus ja suremus on suur imikueas ja vanaduses. Immuunsüsteemi iseärasused (arenev vs nõrgenev). Ka noorukite suremus on kõrge: riskikäitumine (madal enesehinnang, elukogemust vähe, olukorra hindamine on ebaküps). Täiskasvanutel: eluviisist tingitud kroonilised haigused Tajutud riskiga seotud käitumine: Weinstein, 1987a. Üks põhjus, mispärast inimesed mittetervislikku eluviisi jätkavad, on see, et on tegemist ebaadekvaatse riski ja vastuvõtlikkuse/seotuse mõju tajuga. See on ebarealistlik optimism. See, kuidas ma tajun riski. Oma uurimustes on palunud hinnata isikutel
ringlusesse lastavate nominaalide ja muude sarnaste küsimuste üle. Eurosüsteemi kuuluvad keskpangad viivad need otsused ellu. Euromüntide kujunduse ja tehniliste detailide üle teeb aga otsuseid Euroopa Nõukogu, samas kui Euroopa Keskpank kiidab heaks ringlusesse lastavate müntide mahu. Ühisraha kasutamisega kaasnevad aga mõningad probleemid, sest ühe euroala riigi riskikäitumine võib mõjutada kõiki ühisraha kasutajaid. Kuna varem puudusid karmid kriteeriumid, mille alusel oleks saanud euroala reeglite vastu patustajaid korrale kutsuda, leidsid mõned riigid, et euroalasse kuulumine tagab neile ka edaspidi madalad intressimäärad ja nad võivad oma riigi rahaasjad hooletusse jätta. Nende riikide kulud ületasid tulusid ja puuduolev raha laenati väljastpoolt riiki, suurendades sellega riigi võlga
• terviseprofiil - Tervist iseloomustavate põhinäitajate kogum, mis annab ülevaate mingi piiritletud inimgrupi tervise hetkeolukorrast ning võimaldab seda hinnata ja analüüsida. • terviskäitumine - Igasugune üksikisiku poolt ettevõetud tegevus, hoolimata hetkelisest või eelnevast terviseseisundist, tervise edendamiseks, kaitsmiseks või säilitamiseks, olenemata sellest, kas selline käitumine on lõppkokkuvõttes objektiivselt efektiivne või mitte. • riskikäitumine - Käitumisviis, millega võib kaasneda suurenev vastuvõtlikkus teatud haigustele või põdurusele. • riskitegur - Riskitegur on mingi väliskeskkonna olukord, käitumisviis või inimese psühhofüüsiline seisund, mis võib põhjustada vastuvõtlikkust haigustele, põdurust või vigastusi. • tervisekultuur - Ühiskonna või grupi poolt aktsepteeritud ja kujundatud tervist mõjutavad arusaamad, mõtlemisviis, tunded, tegutsemine ja käitumisviis.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
