või puudumine ja võimalus oma ressursse realiseerida Kogukonna ja tervisenäitajad on paremad kui kui väiksema sissetulekuga toimetulekuks on olemas ning 3) muutustega hakkamasaamine väärib ühiskonna elus osalemine (kuuluvuse mõõde Allardti järgi); seotud inimestel. investeeringuid ja pühendumist. Salutogeneetiline suhtumine seab eesmärgiks eneseaktualiseerimise ja potentsiaali realiseerimisega. Sotsiaalteaduslikes Objektiivne heaolu – mõõdikud on välja töötatud organismi ressursside suurendamise, võitlemaks seda nõrgestavate teguritega.
millega seostuvad nii tööhõive võimaluste kasutamine kui sissetulekute tase, vanus ja sugu; perestruktuurist tulenevad tegurid – töötud ja/või haiged/puudega pereliikmed, suur ülalpeetavate arv (lapsed), üksikvanema pered; ümbritsevast keskkonnast tulenevad tegurid – elupiirkonna eripärast tulenevad võimalused või puudumine ja võimalus oma ressursse realiseerida; kogukonna ja ühiskonnaelus osalemine (kuuluvuse mõõde Allardti järgi) 4. Tervise ja heaolu dimensioonid ja nende vastastikused seosed. Tervise dimensioonid 1) vaimne tervis – info vastuvõtt, mõtlemine ja otsuste tegemise oskus 2) emotsionaalne tervis – kuidas tundeid väljendada ja teiste tundeid mõista 3) sotsiaalne tervis – mina-pilt, suhted teistega 4) eetiline/spirituaalneaspekt – väärtushinnangud 5) saavutuslikaspekt – kuidas olla edukas 6) füüsiline/kehaline tervis 7) seksuaal-ja reproduktiivtervis Heaolu dimensioonid
vanaduspõli, töötus) kaitsma. Tuleb tunnistada, et termini ,,heaolu" juures on palju segast, mitte alati ei vaevu kasutajad seletama selle spetsiifi list sisu, ka haaratakseheaolu konstrueerimisse komponente, mis on vastuolulised ja/või mida pole võimalik empiiriliselt kontrollida. Sotsiaalteaduslikes uurimustes on heaolukontseptsiooni defineerimisel ilmselt ühekspopulaarsemaks meetodiks lähtumine Allardti heaolu dimensioonide käsitlusest. Aga enne saab tuua klassikalise näite ajaloost: Ameerika psühholoog A. Maslow (1908 - 1970) on koostanud inimvajaduste hierarhia, kus ta rühmitabinimesele omased vajadused püramiidi kujuliselt. Kõige aluseks, millele ülejäänud ehitis ehk püramiid toetub, on inimese esmased füsioloogilisedvajadused: eluaseme-, joogi- ja toidu-, une- ja seksuaalvajadus. Sellele toetub turvalisuse vajadus, mis tagab inimesele rahu ja kindlustunde, sellele omakorda
kehva tervise ja sellest tulenevalt lühikese elueaga. Eesti elanike madala keskmise eluea põhjusi võib otsida nii meie ajaloost kui ka kliimast, isegi geneetikast. Tervelt elatud eluaastad on suremuse ja haigestumise andmeid kombineeriv kontseptsioon, mis võimaldab mõõta tervisega seotud elukvaliteeti. Dok: Rahvastikutervise arengukava 2009-2020 ja selle rakendusplaan 2013-2020. Terviseprobleemideta mehed-52a; naised 57a. 14. E. Allardti heaolukäsitlus. Heaoluvajaduste rahuldatus. Vajadused ja soovid vajadused seostuvad heaoluga; soovid seonduvad õnnelikkusega. Having: vajadused materiaalsete ja mittemateriaalsete ressursside omamise suhtes (sissetulek, eluase, tööhõive, tervis, haridus); loving: vajadused armastuse, seltsiliste ja solidaarsuse järgi - see, kuidas inimesed üksteisega suhtlevad (haaratus kogukonnaellu, perekonda, sõprusmustrid: sõprade arv, suhtlemise sagedus, võrgustiku tihedus, kontaktide loomise
ebaisikuline täitmine. 7. KOMITEEDE (komisjonide) PALJUNEMINE, MIS SATUVAD LIIDRI VÕI GRUPIARU MÕJU ALLA. 8. KORRUPTSIOON - kõrvalekaldumine bürokraatia reeglitest isikliku kasu saamise eesmärgil. 9. HIERARHILINE EBAVÕRDSUS - ülemuste võimalus luua endale alluvatest paremad töötingimused, saada soodustusi jm. 10. BÜROKRAATLIKU ISIKSUSE KUJUNEMINE - kelle käitumist iseloomustab ritualism, õpitud abitus, väline kontrollikese. 17. Durkheim-Allardti solidaarsuse käsitlus E. DURKHEIM nimetas sarnastumistungil põhinevat solidaarsust MEHAANILISEKS ja tööjaotusel tuginevat solidaarsust ORGAANILISEKS. Ajaloos toimub areng mehhaaniliselt solidaarsuselt orgaanilisele. E. DURKHEIMI JA E. ALLARDTI SOLIDAARSUSE KÄSITLUS TÖÖJAOTUSE ASTE MADAL KÕRGE
meie ajaloost kui ka kliimast, isegi geneetikast. Eesti rahvastiku tervis on paranenud. Probleemiks on suurenev vaimne pinge, varane suitsetamine, alkoholi kuritarvitamine, inaktiivsus, ohtlike nakkushaiguste levik, sh HIV jm ja vigastused ning mürgistused. • vanemaealine osa eesti rahvastikust elab kauem • keskealine elab tervislikumalt • noorte seas väheneb tervist kaitsvate tegurite mõju 18. E. Allardti heaolukäsitlus. Heaolu ⇒ vajaduste rahuldatus Vajadused ja soovid – vajadused seostuvad heaoluga; soovid seonduvad õnnelikkusega having: vajadused materiaalsete ja mittemateriaalsete ressursside omamise suhtes - sissetulek, eluase, tööhõive, tervis, haridus loving: vajadused armastuse, seltsiliste ja solidaarsuse järgi - haaratus kogukonnaellu, perekonda, sõprusmustrid being: mis indiviid on ja mida ta teeb suhetes ühiskonnaga - isiklik prestiiž,
Sellised grupid on püsivamad just siis, kui nende koosseisus on ERINEVATE omadustega inimesi, kes on võimelised täitma erinevaid rolle. Tööjaotus loob seega teist tüüpi solidaarsuse, mis väärtustab käitumise mitmekesisuse. E. DURKHEIM nimetas sarnastumistungil põhinevat solidaarsust MEHAANILISEKS ja tööjaotusel tuginevat solidaarsust ORGAANILISEKS. Ajaloos toimub areng mehhaaniliselt solidaarsuselt orgaanilisele. /A: 268/, /AU: 267-268/ E. DURKHEIMI JA E. ALLARDTI SOLIDAARSUSE KÄSITLUS TÖÖJAOTUSE ASTE MADAL KÕRGE SARNAS- KÕRGE Mehaaniline solidaarsus (jäigad Madal solidaarsus TUMIS- normid, kriminaalõigus) (diskrimineerimine, konfliktid, ülekorrastumine) TUNG MADAL Madal solidaarsus (anoomia, Orgaaniline solidaarsus (lepingud,
rahuldada. Kui inimene on ilma jäetud millestki niisugusest, millele tal on õigus ja mille enamus saab, kui on takistatud tema integreerumine ühiskonda, siis on põhjust rääkida sotsiaalsest tõrjutusest. Tõrjutu ei saa teha seda, mida ta soovib ja elada sel viisil, nagu ta ise normaalseks peab, vajaduste rahuldamatuse tunnetamine tekitab lõhe tema ja kaasinimeste vahele. Sotsiaalset tõrjutust on võimalik käsitleda, lähtudes Allardti põhivajaduste konseptsioonile toetuvatest heaolu dimensioonidest ning nende defitsiidist. Esimene neist dimensioonidest ning defitsiidist. Esimene neist dimensioonidest on omamine omamata selliseid heaolu ressursse, nagu eluase, taskuraha, hea kool ja õppeedukus jm., tunneb inimene võimetust muuta oma saatust. Teiseks dimensiooniks on kuuluvus, millest tuleneb läheduse defitsiit. Kui lapsel puudub võimalus kiindumussuhte
ettekirjutatud toimingute tingimatu ja ebaisikuline täitmine. 7. KOMITEEDE (komisjonide) PALJUNEMINE, MIS SATUVAD LIIDRI VÕI GRUPIARU MÕJU ALLA. 8. KORRUPTSIOON - kõrvalekaldumine bürokraatia reeglitest isikliku kasu saamise eesmärgil. 9. HIERARHILINE EBAVÕRDSUS - ülemuste võimalus luua endale alluvatest paremad töötingimused, saada soodustusi jm. 10. BÜROKRAATLIKU ISIKSUSE KUJUNEMINE - kelle käitumist iseloomustab ritualism, õpitud abitus, väline kontrollikese. 5. Durkheim-Allardti solidaarsuse käsitlus E. DURKHEIM nimetas sarnastumistungil põhinevat solidaarsust MEHAANILISEKS (iseloomulik tavaük-le) ja tööjaotusel tuginevat solidaarsust ORGAANILISEKS (tugineb indiviidide erinevusele). Ajaloos toimub areng mehhaaniliselt solidaarsuselt orgaanilisele. See tähendab ühtse normisüsteemi kokkuvarisemist. SARNASTUMISTUNG TÖÖJAOTUSE ASTE Kõrge madal mehaanil s (jäigad normid, kriminaalõigus)
Ebakompetentsus, grupivaim. 8. KORRUPTSIOON - kõrvalekaldumine bürokraatia reeglitest isikliku kasu saamise eesmärgil. 9. HIERARHILINE EBAVÕRDSUS – ülemused saavad luua endale alluvatest paremad töötingimused, saada soodustusi jm. 10. BÜROKRAATLIKU ISIKSUSE KUJUNEMINE - kelle käitumist iseloomustab ritualism, õpitud abitus, väline kontrollikese. Pikalt töötades; puudub omaalgatus. BÜROKRAATIAL ENDAL POLE VAHENDEID NENDE VASTU VÕITLEMISEKS 17. Durkheim-Allardti solidaarsuse käsitlus TÖÖJAOTUSE ASTE MADAL KÕRGE SARNAS- KÕRGE Mehaaniline solidaarsus (jäigad Madal solidaarsus (diskrimineerimine, TUMIS- normid, kriminaalõigus) konfliktid, ülekorrastumine)
(õnnelikkus) ja globaalse (w) aspekti. • Subj. heaolu muutustes seoses elusündmustega ja nendega kohanemisel (abiellumine, abikaasa surm, töötus) on inimeste vahel suured erinevused. • Välisfaktorid omavad subjektiivse heaolu suhtes suhteliselt vähest tähtsust, isegi kui need sündmused tekitavad positiivseid emotsioone (nt loteriivõit). Uurides heaolu ja õnnelikkust, tuleb arvesse võtta nii konteksti kui indiviidi. E. Allardti heaolukäsitlus. Heaolu -> vajaduste rahuldatus Vajadused ja soovid – vajadused seostuvad heaoluga; soovid seonduvad õnnelikkusega • having: vajadused materiaalsete ja mittemateriaalsete ressursside omamise suhtes - sissetulek, eluase, tööhõive, tervis, haridus • loving: vajadused armastuse, seltsiliste ja solidaarsuse järgi - haaratus kogukonnaellu, perekonda, sõprusmustrid • being: mida indiviid on ja mida ta teeb suhetes ühiskonnaga- isiklik prestiiž,
disorders are not and need intervention. välja psühholoogilise ja emotsionaalse turvalisuse. Samas räägitakse aeg-ajalt ka heaolu erinevaist Sissejuhatus aspektidest - ideoloogilisest, sotsiaalpoliitilisest, juriidilisest jm (Kraav 2003). Allardti (1976) uurimuses on heaolu kirjeldatud Miks laste heaolu ja turvalisust/ ebaturvalisust üldse positiivsete mõistetega häving, loving ja being, mida ühiskonna uurida? hindamisel heaolu seisukohalt on tõlgendatud materiaalsete, Ühiskonnas tehakse otsuseid erinevatele allikatele ja sotsiaalsete ja isiklike (eneseteostuslike) ressurssidena. Mõiste
annaabi.ee 
