Sotsioloogia eksamiküsimuste vastused (2)

Tallinna Ülikool - Sotsioloogia - Sotsioloogia

5 VÄGA HEA

Sissejuhatus sotsioloogiast kordamisküsimused loengumaterjali kohta:
I pool

Sotsioloogiateaduse ülesehitus ja metodoloogilised suunad varasemas sotsioloogias
1. - (erinevalt individuaalsetest) puudutavad suurt hulka inimesi või on tüüpilised paljudele inimestele
2. Sotsiaalsete probleemide tekkimise põhjused on sageli OBJEKTIIVSED, nad tekivad iseenesest paljude inimeste, inimrühmade, asutuste toimimise tulemusena (ilma et ükski neist sellist tagajärge oleks soovinud). Sotsioloogia püüab avastada objektiivsete sotsiaalsete nähtuste tekkimise seaduspärasusi ning objektiivseid põhjuseid (looduslikud, keskkondlikud, majanduslikud, tehnilised, kultuurilised, psühholoogilised, ühiskondlikud jms.).
3. Seetõttu on sotsioloogia tihedalt seotud TEISTE TEADUSHARUDEGA, kelle abiga ta püüab leida sotsiaalsete probleemide tekkimise põhjuseid.
4. Filosoofiaga seob sotsioloogiat vajadus arvestada PARATAMATUSE JA VABADUSEGA inimeste käitumises.
5. Olulisemaks uurimisvõtteks sotsioloogias on erinevate inimrühmade käitumise ja tegevuse võrdlemine. Sealjuures tuleb arvestada KULTUURILISI ERINEVUSI inimkoosluste elus.
6. Oluline on ka AJALOOLISTE MUUTUSTE jälgimine, seaduspärasuste avastamine ühiskonna ülesehituse ja inimeste toimimise muutumises.
Metodoloogilised suunad varasemas sotsioloogias:
Positivism . Auguste Comte - teadus ühiskonnast, usk ühiskonna juhitavusse teaduslike meetoditega. Organitsism.
Kriitiline sotsioloogia. – Teadus ei saa anda objektiivseid teadmisi ühiskonnast, kuna teadlased on ise mõjutatud sotsiaalsest keskkonnast. Argimõtlemise arusaam ühiskonnast sõltub inimeste haridusest, informeeritusest ja kuulumisest sotsiaalsesse gruppi.
Sotsioloogiliste uuringute tulemused võivad sõltuda läbiviimise ajast, küsimuste sõnastamisest, interpreteerimise viisist jms.
Max Weber – teadus ei saa anda mõistlikke nõuandeid ühiskondliku elu korraldamiseks, kuna sellega seotud väärtused on omavahel vastuolus . Sotsioloogia peaks olema väärtustevaba, pakkudes ainult vahendeid probleemide selgitamiseks ja lahendamiseks.

Sotsiaalseid muutusi käsitlevad teooriad
LINEAARSED - muutused toimuvad kindlas suunas ja vormis. Ühiskond areneb lihtsamatelt vormidelt keerulisematele, kollektiivse heaolu tagamiselt individuaalse heaolu arvestamisele. Evolutsionism , sotsiaal- darvinism , majanduslik determinism , moderniseerumine jms.
TSÜKLILISED - ühiskonna areng võrreldav elusolendi elukaarega (sünnib, areneb, küpseb, mandub, sureb ). Spengler - "Õhtumaa allakäik".
Pendeldamine ühest äärmusest teise, läbides lühikese tasakaaluperioodi.
N.: ideekesksuselt naudingukesksusele ja vastupidi.
SELETAVAD TEOORIAD
FUNKTSIONALISM . Ühiskond on suur omavahel seotud osade SÜSTEEM, milles igal osal on oma kindel ülesanne (funktsioon), mis toetab süsteemi kui terviku stabiilsust. Muutused süsteemi üksikutes allosades (mis tulenevad tehnoloogia arengust, teadmiste kasvust, hälbivast käitumisest jms.) kutsuvad esile muutusi teistes allosades, mille tulemusena süsteem tervikuna KOHANEB muutustega .
Funktsionalism rõhutab kultuuri väärtuste mõju toimimisele, tähtsustab ühiskonnas institutsioone ja rollistruktuuri.
KONFLIKTITEOORIA - ühiskond tekib ja muutub selle liikmete vahelise võitluse tulemusena ressursside kasutamise pärast. Stabiilsus tähendab alati kas tugevama poole domineerimist või jõudude tasakaalu. Selles sisaldub varjatud pinge, millest küpseb uus konflikt (võitlus rõhutute ja rõhujate vahel). Konflikti põhjusena nähakse eraomandust, võimusuhteid, ebavõrdsust. Ühiskonnas valitseb klassistruktuur, inimeste toimimine on mõjutatud klassiteadvusest.

Sotsiaalse side tekkimise etapid
1. RUUMILINE KONTAKT - inimeste vahetu või kaudne kokkupuude , mis võimaldab teada saada üksteise omadustest
2. PSÜÜHILINE KONTAKT - huvi tekkimine teise inimese mingite omaduste vastu, vastastikuse huvi tekkimine
3. SOTSIAALNE KONTAKT - ühepoolse või vastastikuse huvi alusel asuvad inimesed vahetama esemeid ja tähendusi
4. SOTSIAALNE TOIMING - teadlik tegevusakt, mille eesmärgiks on muuta teis(t)e inimes(t)e käitumist, suhtumist või püüdlusi oma huvides;
5. SOTSIAALNE TEGEVUS - toimingute süsteem, millega püütakse teiste inimeste toimimist mõjutada või mis on ise teiste inimeste poolt mõjutatud
6. SOTSIAALNE INTERAKTSIOON - inimeste teineteisele suunatud sotsiaalne tegevus, mida suunab vastastikuste toimingute mõju
7. SOTSIAALSED SUHTED - püsivate vastastikuse käitumise vormide kujunemine interaktsiooni tulemusena; tuginevad vastastikusele KOKKULEPPELE, tugevama poole SUNNILE või seavad edasisele interaktsioonile teatud MÄNGUREEGLID
8. SOTSIAALNE SÕLTUVUS - kui üks interaktsiooni osapool saab kehtestada teisega endale kasulikke sotsiaalseid suhteid seetõttu, et ta valdab teist osapoolt oluliselt huvitavaid hüvesid

Sotsiaalse toimimise tüübid Weberi järgi, sotsiaalse vahetuse teooria ja printsiibid

EESMÄRGIRATSIONAALNE toimimine - esemete või teiste inimeste oodatava toimimise ratsionaalne kasutamine ratsionaalsete eesmärkide saavutamiseks ;

väärtusratsionaalne toimimine - teadlik usk toimimise iseväärtusse, olenemata selle tagajärgedest;

AFEKTIIVNE toimimine - juhindub emotsioonidest;

TRADITSIONAALNE toimimine - juhindub harjumustest.
Tegeliku sotsiaalse toimimise uurimisel tuleb seda võrrelda puhaste tüüpidega, igas toimimises võib sisalduda mitmete tüüpide jooni.
SOTSIAALSE VAHETUSE TEOORIA - lähtub bihevioristlikust psühholoogiast ja utilitaristlikust majandusteadusest. Interakteeruvad inimesed mõjutavad üksteist lähtudes oma varasema suhtlemiskogemuse analüüsist ja võimalike hüvituste või karistuste ootusest. Iga inimene püüab tasakaalustada enda poolt tehtavad kulutused ja oodatava tasu (või keelatud hüved ja oodatava karistuse).
Mõned printsiibid:
1) Mida enam teatava käitumise eest hüvitatakse, seda sagedamini see käitumine esineb
( kalamees - kala; noormees - neiu ).
2) Kui käitumise eest hüvituse saamine on seotud lisatingimustega, siis inimesed püüavad neid tingimusi otsida või luua.
3) Kui hüvitus on piisavalt suur, on inimene valmis selle saamiseks rohkem kulutama.
4) Kui inimese vajadused on juba peaaegu rahuldatud, siis on ta vähem valmis hüvede saamiseks kulutama.
Kaasaegsed arendused - valiku teooriad. Vangi dilemma, panuseandja dilemma jm

Kultuuri erinevaid määratlusi (kõrgkultuur vs massikultuur , väärtuste süsteem, tähenduste süsteem ja sümboliline interaktsionism , ideoloogia mõiste, selle sotsiaalsed funktsioonid, inimtegevuse kõik tulemid kui kultuur)
1. Kõrgkultuur ( teadused ja kunstid). Elitaarne kultuur avaneb vaid asjasse pühendatuile, on sotsiaalse eristumise ja eristamise vahend. Massikultuur on laiatarbekunst, mida tavaliselt luuakse kommertslikel alustel.
2. Kultuur kui väärtuste süsteem (järjestus).
Väärtus = sotsiaalse päritoluga ideaalne mõiste millestki soovitavast ( heast , õigest), mis mõjutab inimese antud hinnanguid ja tegevuse eesmärkide, vahendite ning mooduste valikut. Väärtuste ja väärtusorientatsioonide uurimine , M. Rokeach’i väärtuste skaala.
3. Tähenduste süsteem, antud inimkooslusele omaste sümbolite (märkide ja keelte) kogum.
4. Ideoloogia - väidete süsteem, mis deklareerib mingeid fakte, väärtusi, käitumismalle või ideid (näit. võrdsed võimalused, natsionalism , usulahud).
Ideoloogia sotsiaalsed funktsioonid:
sotsiaalse pinge vähendamine
grupihuvide väljendamine
sotsiaalse tegevuse mõtestamine ja põhjendamine
5. Kõiki inimeste ühistegevuse tulemusi hõlmav mõiste.
Kultuur = antud ühiskonnas ( grupis ) omaks võetud kujutluste, väärtuste, materiaalse ja vaimse tegevuse mooduste ning käitumismallide kogum, mis on objektiveeritud esemeliste tegevusvahendite või märgisüsteemide kujul, ja mida edastatakse järeltulevale põlvkonnale ning teistele ühiskondadele (gruppidele).

Postmodernse kultuuri eripära

Pinnapealsus ja situatiivsus. Ei eristata nähtumust olemusest ega tegelikku näilisest.

Episoodilisus. Ajalugu kaob. Olevik ei ole mineviku jätk.

Simulatsioon ja virtuaalsus . Tegelikkus on üha enam märgiline.

Ka inimesel kaob vajadus vahetu kogemise ja nägemise järele. Kultuur on sagedamini koopia kui originaal . Uude suhtutakse osavõtmatu irooniaga, külastajate ligimeelitamiseks on vaja superefekte.

Kirjalik tekst asendub visuaalsega, lugemise asemel vaadatakse pilte.

Klassikalise loovuse aeg on läbi, nüüd tegeldakse varemloodu ümbertõlgitsemisega. Moes on stiilipeod ja performansid.

Individuaalsus ja subjektiivsus on võimatu. Moodi dikteerib turg , inimeselt oodatakse eelkõige võimet muutuda, loobuda traditsioonidest. Isikutüübid Riesmani järgi

Ühiskonnateaduses loobutakse suurtest kõikehõlmavatest teooriatest (- ismid ), tegeldakse individuaalsete situatiivsete valikutega (mikroteooriad).

Kitsas spetsialiseerumine asendub kompetentsusega mitmes valkonnas, arenevad sünteesivad teadused (biokeemia, sotsiaalpsühholoogia jm.). Teadus on üha enam teenus.

Riik ja rahvus:
-tööstuseelses maailmas – palju rahvaid hõlmavad impeeriumid
-tööstuslik- modernne maailm – rahvusriigid
-postmodernne maailm – globaliseerumine viib ühtse lääneliku maailmakultuurini
või säilib mitmekultuuriline maailm (kus eripära peab olema kommunikatiivne ja müüdav).

Hälbiv toimimine, hälbivuse sotsiaalne määratletus, sotsioloogilised seletused
HÄLBIV TOIMIMINE - ühiskonna (grupi) kultuurile iseloomulikele tegevusmoodustele ja käitumismallidele mittevastav toimimine, millega inimene kahjustab selle ühiskonna (grupi) liikmete huve. Konformsus.
HÄLBIVA TOIMIMISE PÕHJUSED
BIOLOOGILISED SELETUSED - kuritegelik näotüüp, kehaehitus , pärilikkus.
PSÜHHOLOOGILISED SELETUSED - isiksuse arenguhäired, S. Freud.
KULTUROLOOGILISED SELETUSED (funktsionalism) - ühiskonna suhtes hälbiv käitumine on vastavuses mõne grupi alamkultuurile omaste väärtuste ja normidega. Sellises grupis on hälbivus sotsiaalselt ÕPITAV, eriti noorte poolt.
NEGATIIVSE MÄRGISTAMISE (STIGMATISEERIMISE) TEOORIA - korduvalt hälbivalt toiminult hakatakse ootama hälbivust, mis omakorda soodustab hälbiva (kuritegeliku, huligaanse, asotsiaalse, puuetega) isiksuse väljakujunemist. Mõjukad grupid püüavad kehtestada ühiskonnas uusi norme, mis ei vasta teiste gruppide tavapärasele toimimisele, viimasest saab nüüd märgistatud hälbivus. Hälbivus ei ole sageli inimese teo omadus, vaid teiste inimeste poolt rakendatud normide ja sanktsioonide tagajärg.
RADIKAALNE KRIMINOLOOGIA (konfliktiteooria) - normid ja sanktsioonid (seadused ja õiguskaitseorganid) on vahendid, millega valitsevad klassid püüavad oma huve teostada ja allutatuid vaos hoida. Hälvikud (kurjategijad) on sageli mässajad olemasoleva ebaõiglase ühiskonnakorra vastu. Nende karistamise ja ümberkasvatamise asemel tuleks hoopis muuta ühiskonda.
Hälbivuse sotsiaalne määratletus (erinevad grupid käsitlevad erinevalt, seotud normiloomega,
sotsiaalselt konstrueeritud).

Sotsiaalsed normid, normide liigid, seos hälbivusega
SOTSIAALSED NORMID - ajalooliselt kujunenud, kokkuleppeliselt või sunni kaudu kehtestatud nõuded, mis allutavad inimeste toimimise (tegevuse, käitumise) ühiskonna (grupi) kui terviku huvidele ja millede järgimine on sellesse kooslusse kuulumise vältimatuks tingimuseks .
NORMIDE LIIGID:
KÄSKIV ( KOHUSTAV ) NORM - nõuab karistuse ähvardusel normikohast toimimist.
KEELAV NORM - määratleb sellised toimingud , mis on ühiskonnas tunnistatud kahjulikeks ja mille sooritamisele järgneb karistus .
LUBAV NORM - määratleb need erijuhud, millal muidu keelatud toimimine on lubatud.
LEPINGULINE NORM - määratleb toimingute teatava sisu ja vormi, mille puhul toimingule järgneb hüvitus ühiskonna (grupi) poolt.
SOOVITAV NORM - vabatahtlik toimimine, mis vallandub väärtuste, teiste eeskuju või suhtumise mõjul.
HARJUMUS - ühiskonna (grupi) liikmete ühesuguse toimimise (suhtumise, reageerimise) viis, mis on kujunenud pikema aja jooksul või kujutab endast kunagiste rituaalsete või professionaalsete toimingute jälge.
TAVA (KOMME) - ühiskonnas (grupis) üldtunnustatud toimimisviis olukorras, mis on seotud moraali ja väärtustega, ning mille rikkumine kutsub esile teiste negatiivset suhtumist ja mõju.
RITUAAL - tava liik - regulaarselt sooritatavate tähenduslike toimingute süsteem, mis väljendab teatavaid ühiskondlikke suhteid ja koondab inimeste tunded ja meeleolud ühtseks grupipsüühika avalduseks.

Anoomia , selle seos normide ja hälbivusega, käsitlused ( Durkheim , Mertoni anoomiaga kohanemise tüübid)
ANOOMIASEISUND on iseloomulik kiirete ük muutuste ajastule , indiviidil nõrgeneb moraalne regulatsioon ja tekib moraalne tühjustunne, mis võib viia enesetapuni.

E. DURKHEIM : “NORMITUSE” SEISUND ÜHISKONNAS - VÄHENEB TOIMIMISEGA SEOTUD NORMIDE JÄRGIMINE, KAOVAD ÜLDTUNNUSTATUD NORMID. ANOOMIA JA ENESETAPUD.
2. R. MERTON : NORMIDE KONFLIKT - OLUKORD, KUS ÜHISKONNA POOLT VÄÄRTUSTATUD EESMÄRGID POLE SAAVUTATAVAD ÜLDTUNNUSTATUD VAHENDITEGA .
HÄLBIVA KÄITUMISE TÜÜBID KOHANEMISEL ANOOMIAGA (R. MERTON)
Tabel:
Väärtustatud eesmärgid: + konformism , innovatsioon , +- mäss, - ritualism, retritism
Tunnustatud vahendid: + konformism, ritualism, +- mäss, - innovatsioon, retritism
Funktsionalismi seisukohalt viib INNOVATSIOONIDE KUHJUMINE uute normide kehtestamisele (näit. abielulahutused), konfliktiteooria näeb normide muutumist MÄSSU kaudu.

Sotsiaalne kontroll, sanktsioonide liigid, nende mõju käitumisele
SOTSIAALNE KONTROLL - ühiskondlikud meetmed inimeste normipärase toimimise tagamiseks, vahendiks SANKTSIOONID e. normide täitmisele sundimise normid.
SANKTSIOONIDE LIIGID (tabel):
Positiivsed formaalsed : autasustamine, premeerimine , edutamine
Pos mitteform: tunnustus, heakskiit , toetus, austus , autoriteet
Negatiivsed form: trahv , hoiatus, arest , vangistus , väljaheitmine, surmanuhtlus
Neg mitteform: väljanaermine, tõrjumine, hukkamõist, rahulolematus
Enamik sanktsioone mõjub ootusena. Tugevamat mõju toimimisele omavad mitteformaalsed sanktsioonid.

Sotsiaalse kontrolli ajalooline areng
TÖÖSTUSEELSES ÜHISKONNAS - oli hälbivusega võitlemise põhivormiks HÄLBIJA ERISTAMINE ühiskonnast ( tapmine , väljasaatmine, sandistamine, märgistamine, ränk vanglakaristus jms.)
TÖÖSTUSLIKUS ÜHISKONNAS - omandas sotsiaalne kontroll üha enam institutsionaalse iseloomu (kohtusüsteem, haiglatesüsteem jne.), eristamiselt ja karistamiselt mindi üle HOOLDUSELE. Eesmärgiks muutus hälvikute normaliseerimine , nende normaalse toimimise taastamine. Sellega seoses määratleti üha täpsemalt ka norme ( seadusandlus , haiguste sümptomaatika). Tehnokraatlik lähenemine lõi suured kombinaat -haiglad ja vanglad , mida iseloomustas personali kitsas spetsialiseerumine ja tööjaotus. Organiseerus ka kuritegelik maailm - maffia , uimastikaubandus.
TÖÖSTUSJÄRGSES ÜHISKONNAS sotsiaalne kontroll -
muutub ENNETAVAKS e. preventiivseks, pööratakse tähelepanu keskkonna seisundile ja riskirühmadele. Samas jälgib nüüd sotsiaalne kontroll mitte ainult hälbinuid, vaid kõiki inimesi.
INDIVIDUALISEERUB. Kõiki ei mõõdeta enam sama normiga, arvestatakse indiv. erinevusi ja vajadusi. Ravimisel , ümberkasvatamisel lähtutakse hälbinu subjektiivsetest kogemustest.
Muutub TOLERANTSEMAKS, kaob selge piir normaalse ja ebanormaalse vahel. Igal inimesel on nii normaalseid kui ebanormaalseid jooni. Püütakse vältida sotsiaalset "märgistamist".
Tähendab KASVATUST JA VALGUSTAMIST. Inimeste teadlikkust ja oskusi püütakse tõsta nii, et nad ISE oskaksid ennetada võimalikku hälbimist. Areneb nõuandlate võrk, ümber- ja täiendõpe. Püütakse tõsta inimeste kohanemis- ja toimetulekuvõimet, vältida "õpitud abitust".

Sotsiaalne roll, selle kolm aspekti, rollide liigid
SOTSIAALNE ROLL = omavahel seotud toimingute suhteliselt p ü s i v ja
o o t u s p ä r a n e süsteem, millega üks indiviid vastab teiste indiviidide teatavale käitumisele. Roll sisaldab nii eesmärgipärase tegevuse kui tähendusliku käitumise jooni. Rolli täitmine vallandub reaktsioonina teisele rollile - rollid moodustavad samuti süsteemi.
ROLLI kolm a s p e k t i :
1) ROLLIOOTUSED - millist tegevust või käitumist oodatakse rolli täitjalt t e i s t e sotsiaalses suhtlemises osalejate poolt. Roll esineb siin kui sotsiaalsete tegevus- ja kätumismallide süsteem.
2) OMANDATUD (internaliseeritud, sisestatud ) ROLL - rolli täitja subjektiivne ettekujutus rolliootustest ja nende sisemise omaksvõetuse aste.
3) ROLLIKÄITUMINE - rolli täitmise individuaalne eripära, mis tuleneb täitja isiksuse omadustest ja rolliootuste subjektiivsest mõistmisest.
ROLLIDE LIIGID :
1) SEISUNDIROLLID - seotud sünni, vanuse, soo, kuuluvuse jm. tunnustega, mida inimene ise ei saa muuta.
2) SAAVUTATAVAD ROLLID - seotud edasijõudmisega tööalases, seltskondlikus või isiklikus elus.
3) OLUROLLID - jalakäija, teatrikülastaja, ostja, rongireisija jne.
A) FORMALISEERITUD ROLLID - millele suunatud ootused on täpselt fikseeritud (n. sõjaväelane, ametnik jm.)
B) VABALT KUJUNEVAD ROLLID - tekivad inimeste käitumise vastastikuse kooskõlastamise käigus, sõltuvad konkreetsetest isiksustest ja keskkonna tingimustest.

Rollikonfliktid, näiteid
ROLLIKONFLIKT - kokkupuude omavahel sobimatute rolliootustega.
a) ROLLIDEVAHELINE KONFLIKT - selliste rollide üheaegne täitmine, millega seotud ootused on omavahel kokkusobimatud.
b) ROLLISISENE KONFLIKT - samale rollile on erinevates gruppides, eri olukordades või erineval ajal suunatud kokkusobimatud rolliootused.
c) OMANDATUD ROLLI JA ROLLIOOTUSTE VAHELINE KONFLIKT - rollisüsteemis osalejad mõistavad üksteise ja iseenda rolle erinevalt.
d) ISIKSUSE JA ROLLI VAHELINE KONFLIKT - rolliootused on vastuolus rolli täitja isiksuse omadustega.
e) ROLLI ÄHMASUS - olukord, kus puuduvad selgepiirilised rolliootused või nende täitmise hindamise kriteeriumid.

Institutsionaalne roll, sotsiaalne institutsioon , selle kolm aspekti, funktsioon ühiskonnas, perekond kui institutsioon
SOTSIAALNE INSTITUTSIOON – (millegi korraldatus, kehtestatus ühiskonnas).
Kitsamalt: ÜHISKONNA (GRUPI) SOTSIAALSETE VAJADUSTE RAHULDAMIST TAGAV SOTSIAALNE MEHHANISM , MILLE KOMPONENDID ON:
1. ÜHISKONNA VAJADUSTEST LÄHTUVAD VÄÄRTUSED, NORMID, MUDELID, MIS REGULEERIVAD INIMESTE TOIMIMIST ANTUD VALDKONNAS,
2. NENDE (VÄÄRTUSTE, NORMIDE, MUDELITE) JÄRGIMIST KINDLUSTAV ORGANISATSIOONILINE VORM,
3. ANTUD ORGANISATSIOONILISELE VORMILE VASTAV ROLLIDE SÜSTEEM.
Institutsioon ei ole organisatsioon .
INSTITUTSIOONI inimsuhteid korrastav funktsioon seisneb üldtunnustatud NORMIDE sisseviimises ROLLIDE TÄITMISSE - rollide institutsionaliseerumises. N.: perekond on sotsiaalne institutsioon, kuna perekonnaliikmete rollid kujunevad vastavalt ühiskonna poolt antud väärtustele, normidele ja toimimismudelitele.
Institutsioonide kaudu toimub ressursside ümberjagamine ühiskonnas. Funktsionalism näeb ideaalset ühiskonda täielikult institutsionaliseerituna, kriitiline teooria aga rõhutab institutsioonide ahistavat toimet inimeste vabale ühistegevusele.

PEREKOND KUI SOTSIAALNE INSTITUTSIOON

Ük struktuuri allsüsteem või sotsiaalse struktuuri osa, olles tasakaalu- ja integratsiooniseisundis ülejäänud sots struktuuridega. Funktsioonideks on ük bioloogilise ja kultuurilise järjepidavuse säilitamine, lastele sots seisundi andmine ja olla sots kontrolli süsteem. Prk tunnused: ühised põhihuvid, ühine majapidamine , inimeste kollektiiv ja moodustamise alus.

Sotsiaalseid vajadused ja neid rahuldavad institutsioonid
1. KOMMUNIKATSIOONI TAGAMINE ÜHISKONNA LIIKMETE VAHEL.
2. ÜHISKONNA LIIKMETELE VAJALIKE KAUPADE JA TEENUSTE TOOTMINE.
3. KAUPADE JA TEENUSTE JAOTAMINE ÜHISKONNA LIIKMETE VAHEL.
4. ÜHISKONNA LIIKMETE KAITSMINE FÜÜSILISTE JA BIOLOOGILISTE OHTUDE NING TEISTE INIMESTE (ÜHISKONDADE) EEST.
5. VÄLJALANGENUD ÜHISKONNALIIKMETE ASENDAMINE (SOO JÄTKAMINE, SOTSIALISATSIOON).
6. ÜHISKONNA KINDLUSTAMINE TEMA LIIKMETE ÜHTEKUULUVUSE, SOLIDAARSUSE KAUDU.
7. KONTROLL ÜHISKONNA LIIKMETE TOIMIMISE ÜLE (EELMISTE ÜLESANNETE TÄITMISEKS, KONFLIKTIDE VÄLTIMISEKS, HÄLBIVUSE VÄHENDAMISEKS).
II pool

Võimu määratlus, tüübid Weberi järgi, legitiimsus, autoriteet, erinevad võimud ühiskonnas
VÕIM - VÕIMALUS MÕJUTADA (VASTUSEISUST HOOLIMATA) TEISTE INIMESTE TOIMIMIST, MUUTA SOTSIAALSEID SUHTEID JA SÜNDMUSTE KULGU OMA HUVIDEST LÄHTUVALT.
Weber – võim on ühe tegutseja võimalus viia antud sots tingimustes ellu oma isiklikku tahet, vaatamata vastupanule. Parsons – see on ük võime mobiliseerida oma ressursid ettenähtud eesmärkide realiseerimiseks. Smelser – võime suruda teisele poolele peale oma seisukohti ja ük võime mobiliseerida ressursse oma eesmärkide saavutamiseks.
LEGITIIMSUS - INIMESTEVAHELINE KOKKULEPE SELLE KOHTA, ET VÕIMU RAKENDAMINE ANTUD OLUKORRAS JA TEATUD INIMESTE POOLT ON SOTSIAALSELT PÕHJENDATUD.
AUTORITEET - INDIVIIDI “A” VÕIME PANNA INDIVIIDI “a” TEGEMA MIDAGI SELLIST, MIDA TA MUIDU EI TEEKS , KUSJUURES “a” ON VEENDUNUD “A” ÕIGUSES SELLISEL VIISIL TOIMIDA. “a” PEAB “A” TOIMIMIST LEGITIIMSEKS.
Weber – autoriteet kui tõenäosus, et kuuletumine käsule võetakse vastu teatud grupi inimeste poolt. Seotud institutsionaliseerumise ja legitiimsusega.
VÕIMU TÜÜBID (M. WEBER):
1. KARISMAATILINE VÕIM - VÕIM, MILLE GRUPP USALDAB INIMESELE TÄNU TEMA ISIKLIKULE VEETLUSELE JA ERILISTELE OMADUSTELE.
2. TRADITSIONAALNE VÕIM - VÕIMU USALDAMINE ISIKUTE GRUPI KÄTTE, KES ANNAB SEDA VAJADUSE KORRAL EDASI OMA ÜHELT LIIKMELT TEISELE.
3. RATSIONAALNE VÕIM - VÕIMU SEADUSLIK USALDAMINE PÄDEVATELE JA VÕIMEKATELE INIMESTELE.
Vastavalt traditsiooniline (monarh), ratsionaal -legitiimne (firmajuht/riigipea) ja karismaatiline ( Jeesus , Hitler ) valitsemine.

Sotsiaalsed organisatsioonid, bürokraatia tunnusjooned, ratsionaalsuse irratsionaalsus
SOTSIAALSED ORGANISATSIOONID:

inimeste ühendus, mis moodustunud formaalsel alusel mingi eesmärgi saavutamiseks

teatud struktuuride kogum, mille elementideks staatused , rollid jms
Kujutatakse kui gruppe, mis tekkinud inimeste vaba kokkuleppe tulemusena. Nende eelduseks nii eesmärkide saavutamine kui ka kõrge formaliseerituse aste. Org massiline teke ja areng on ind. ük tunnus. Organisatsioonil ük on ük tüüp kus ühiselule annavad otsustava ilme suured ja väiksed org-d. Tunnused: eksisteerib tööjaotuse alusel, juhtiv allsüsteem loob omad vahendid kontrolliks, luuakse eesmärkide täitmiseks ja hinnatakse realiseerimise tasemel.
FORMAALSED ORG – neil haldusaparaat, mille funkts kordineerida org tegevust selle säilitamise eesmärgil, liikmeid vaadeldakse funktsionaalselt.
MITTEFORM – toimub iseregulatsioon ja iseorganiseerumine, huvide erinev jaotus vajaduste ja funkts täitmise vahel
Organisatsioonid on:
- institutsionaliseeritud, bürokraatliku struktuuriga; seotud majanduse erasektori või avalike teenuste osutamisega
- vabatahtlikud ühendused oma liikmete huvide kaitseks või väljendamiseks, ei ole seotud valitsemisorganitega (VVO, "kolmas sektor "), on vähe või ei ole üldse institutsionaliseeritud (puudub jäik struktuur ja sundiv võim).
BÜROKRAATIA on Juhtimise ratsionaliseeritud/depersonaliseeritud süsteem mis kindlustab eesmärgistatud gruppide tegevuse max täpsuse ja efektiivsuse.
TUNNUSED:
1. Tööjaotuse süvenemine.
2. Töötamine täistööajaga, selge piir töö ja töövälise elu vahel.
3. Töötajad ei ole nende töövahendite omanikud , millega nad tööd teevad.
4. Püramiidi kujuline alluvuse hierarhia . Igal töötajal on kindel ülemus ja kindlad alluvad .
5. Töö toimub lähtuvalt fikseeritud (kirjalikest) reeglitest ja korraldustest.
6. Kõik toimuv salvestatakse standardiseeritud vormis - kirjalikult toimikutes, registrites, või arvutisüsteemi abil.
7. Tööalased rollid on ametlikud , isikupäratud; kliente koheldakse järjekordse "juhtumina", avatakse uus toimik .
8. Kasvab administratiivpersonali arvukus - juhid, mänedzerid, operaatorid , sekretärid, kelle ülesandeks on organisatsiooni sujuva toimimise tagamine. Haldustöö nõuab spetsiaalset erialast ettevalmistust.
9. Karjääri struktuur tugineb väljatöötatud aastatele või teenetele organisatsiooni ees (mitte aga favoriitsusele või sugulussidemetele). Tuleb olla lojaalne eelkõige organisatsioonile, mitte ülemusele.
Kui õigus on IRRATSIONAALNE , siis ei juhindu ta reeglitest ja printsiipidest. Irratsionaalne õigus on kas formaalne , mis tähendab, et see lähtub ebamõistuspärastest nagu näiteks jumalakohtud ja oraaklid, või materiaalne, mis tähendab, et õigus juhindub üksikjuhtumi kindlast poliitilisest, eetilisest või emotsionaalsest hinnangust. Kui õigus on RATSIONAALNE, siis juhindub ta üldistest reeglitest, on süstemaatiliselt organiseeritud ja põhineb tähenduse loogilisel interpreteerimisel. Ratsionaalses õiguses on vaidluste lahendamise meetod määratletud reeglites . Ratsionaalsus viitab õiguse üldisusele ja universaalsusele. See tähendab, et kogu õigusloome ja õigusemõistmise protsess on loomuomane õigussüsteemile endale. Samas aga kontrastiks irratsionaalses kasutatakse õigusemõistmises substantiivseid väärtuseid väljaspool õigust ennast, näiteks eetilisi, religioosseid ja poliitilisi faktoreid.

Bürokraatliku võimu alused
1. Bürokraatlik organiseerimine võimaldab tõsta koostöö produktiivsust. Selle tõttu saab juhtimissüsteem omale suurema võimu.
2. Bürokraatia on võimeline talle antud võimu määratlema, jagama, piirama ja kontrollima. See ei ole ühe (mõnede) inimese võim teise (teiste) üle, vaid organisatsiooni võim organiseeritute üle.
3. Bürokraatliku võimu aluseks on piiratud pääs informatsiooni juurde.
Töötaja saab teavet toimuva kohta ainult niipalju, kui on vajalik tema otsese töö tegemiseks. Võimalus otsustada koondub seetõttu ülemuste ja nende allüksuste kätte, kellel on oma tööga seoses rohkem teavet ettevõtte kui terviku seisundi kohta - finants -majandusosakond, turustusosakond, tehnilise teenindamise osakond jt.
4. Võimukandjad ei rakenda bürokraatlikus organisatsioonis sanktsioone isiklikult enda nimel, vaid viidates eeskirjade, normide, reeglite rikkumisele. Lubades vahel erandkorras normidest üle astuda (hilineda, puududa jm.), soodustab ülemus hea psühholoogilise kliima tekkimist, pingete vähenemist kollektiivis.

Bürokraatia negatiivsed jooned
1. VÕIMETUS TOIMIDA TAVATUTEL JUHTUDEL.
Bürokraatia toimib hästi stabiilse keskkonna tüüpsituatsioonides.
2. EESMÄRGI NIHE .
2a) toimimise tõeline eesmärk kaob organisatsiooniliste eesmärkide taha ära.
2b) kui eesmärk on juba saavutatud, hakkab bür. org-n otsima uusi eesmärke, et edasi toimida.
3. BÜROKRAATLIK LAIENEMINE. PARKINSONI SEADUS.
3a) Töö võtab alati nii palju aega, kui on selle sooritamiseks antud. ( Töö sooritamiseks ette nähtud raha kulutatakse alati ära.)
3b) kasvav juhtimispüramiid - iga ametnik püüab oma olemasolu õigustamiseks omada alluvaid.
3c) liialdamine aruannete ja dokumentidega kui illusoorne töö.
4. PETERI PRINTSIIP. Töötajaid edutatakse lähtuvalt nende kompetentsusest antud ametikohal seni, kuni nad jõuavad ametikohale, kus nad enam kompetentseks ei osutu. Sellele kohale jääb töötaja püsima. MISTAHES HIERARHIAS ON IGAL TÖÖTAJAL TENDENTS TÕUSTA OMA EBAKOMPETENTSUSE TASANDILE .
5. INFORMATSIOONI MOONUTAMINE HIERARHIA KESKMISTEL ASTMETEL. Alluvad püüavad end näidata ülemuste ees võimalikult kompetentsetena ja varjavad möödalaskmisi.
6. KAFKA SÜNDROOM. F. Kafka romaani “Protsess” peategelane langeb bürokraatliku vägivalla ohvriks, mida iseloomustab ametnike pime allumine kättesaamatus kõrguses paiknevale võimule, ettekirjutatud toimingute tingimatu ja ebaisikuline täitmine.
7. KOMITEEDE (komisjonide) PALJUNEMINE, MIS SATUVAD LIIDRI VÕI GRUPIARU MÕJU ALLA.
8. KORRUPTSIOON - kõrvalekaldumine bürokraatia reeglitest isikliku kasu saamise eesmärgil.
9. HIERARHILINE EBAVÕRDSUS - ülemuste võimalus luua endale alluvatest paremad töötingimused, saada soodustusi jm.
10. BÜROKRAATLIKU ISIKSUSE KUJUNEMINE - kelle käitumist iseloomustab ritualism, õpitud abitus, väline kontrollikese.

Durkheim-Allardti solidaarsuse käsitlus
E. DURKHEIM nimetas sarnastumistungil põhinevat solidaarsust MEHAANILISEKS (iseloomulik tavaük-le) ja tööjaotusel tuginevat solidaarsust ORGAANILISEKS (tugineb indiviidide erinevusele). Ajaloos toimub areng mehhaaniliselt solidaarsuselt orgaanilisele. See tähendab ühtse normisüsteemi kokkuvarisemist.
SARNASTUMISTUNG TÖÖJAOTUSE ASTE
Kõrge madal mehaanil s (jäigad normid, kriminaalõigus)
Kõrge kõrge madal s ( diskrimineerimine , konfliktid)
Madal madal madal s (anoomia, lagunemine )
Madal kõrge orgaaniline (lepingud, sallivus, tsiviilõigus)

Auditoorium , selle liigid ja publik
AUDITOORIUM - massiteavet vastuvõtvate inimeste kogum.
POTENTSIAALNE AUDITOORIUM - inimeste kogum, kellele antud teabekanali kasutamine on kättesaadav (tehniliselt, ruumiliselt, ajaliselt, keeleliselt )
REAALNE AUDITOORIUM - antud teabekanaliga tegelikus kontaktis olevate inimeste kogum (lugejad, vaatajad , kuulajad).
SIHTAUDITOORIUM - inimeste kogum, kellele edastatav teave on mõeldud, keda sellega tahetakse mõjustada.
PUBLIK - organiseerimata inimhulk, mis on kogunenud teatud laadi elamuste ootuses või huvist teatud nähtuste, sündmuste või teadete vastu. Ühiste ootuste ja samade stiimulite toimel võib publikus tekkida psüühiline nakatumine, tõusta emotsionaalne pinge, kujuneda solidaarsustunne ja olukorra ebaadekvaatne tajumine, mille tulemusel publik võib üle kasvada rahvamurruks.

Rahvamurd, selle tüübid, inimese käitumise iseloomustus rahvamurrus
RAHVAMURD - rohkearvuline vahetus psüühilises kontaktis olevate inimeste organiseerimata hulk, kes spontaanselt reageerib samadele stiimulitele ühesuguse emotsionaalse käitumisega.
Rahvamurru hulka sattunud inimest iseloomustab:
1) individuaalsuse osaline kadumine, mistõttu kasvab sisendatavus ja jäljenduslikkus;
2) olukorra ratsionaalse analüüsi ja enesekriitilisuse vähenemine;
3) solidaarsustunne r-ga, mis vähendab kõlblus- ja õigusnormide järgimise tähtsust;
4) anonüümsustunne, vastutustunde vähenemine oma käitumise suhtes;
5) isikliku jõutunde suurenemine seoses r-ga ühtesulamise ja emotsionaalse pingega.
R-du sattunud inimene käitub teisiti kui tavaliselt ja ei oska seda hiljem ratsionaalselt põhjendada.
Rahvamurru tüübid: a) juhuslik uudistav; b) ekspressiivne (väljendav); c) võitlev;
d) agressiivne; e) põgenev (paanika); f) kasuahne; g) ekstaatiline.

Sotsiaalne grupp, gruppide liigid
SOTS GRUPP – sots elu osa, mille tunnusteks solidaarsus ja liikmete vastastikune tegevus
Merton – grupi tunnused koostöö, liikmeskond ja identiteet
Grupi struktuuris on positsioon/staatus, sots rollid ja normid. Struktuurid on funktsionaalsed , emotsion, kommunikatiivsed ja hierarhilised. Koostisosadeks on liikmed, eesmärgid/huvid, faktorid , organid /vahendid.
PRIMAARGRUPIS on väike arv liikmeid (perekond), SEKUNDAARSES suur ja in isiklikud omadused tagaplaanil (kollektiiv). VÄIKE GRUPP pole orienteeritud grupilise tegevuse eesmärgile, SUURES toimub tegevus orienteeritult ja sihipäraselt.
INGRUPP – oma grupp (minu perekond, klass jne). AUTGRUPP – väljaspool (nemad).
MARGINAALNE G – kahe kultuuri vahel, REFERENT G – tegelik või kujutletav kus indiviid seostab end käitumises etaloniga. (normatiivsed-käitumisnormid aluseks in käitumisele; võrdlevad-enda võrdlus mingi ideaalse eeskujuga).

Grupisuhtes esinevad struktuurid, sotsiomeetria
1) FUNKTSIONAALNE struktuur - kajastab inimeste vastastikust tegevuslikku sõltuvust - formaalne või mitteformaalne töö- ja rollijaotus.
2) EMOTSIONAALNE struktuur - kajastab isikliku eelistuse ja tõrjumise (sümpaatia-antipaatia) suhteid. Uurimismeetod sotsiomeetria.
3) KOMMUNIKATIIVNE struktuur - näitab teabe leviku teid grupis (ametlikud ja mitteametlikud).
4) ALLUVUSSTRUKTUUR - kajastab grupi liikmete staatust kogu gruppi puudutavate otsuste vastuvõtmisel ja elluviimisel, grupi juhtimisel.
SOTSIOMEETRIA - uuring gruppide evolutsiooni ja organiseerituse ning grupis leiduvate indiviidide positsioonide kohta. Sotsiomeetrilised uurimused avaldavad gruppe vormivad varjatud struktuurid: liidud, alamgrupid, varjatud tõekspidamised, ideoloogilised nõustumised jne.

Sotsiaalne staatus, selle kaks tähendust, seos rolliga, olulisemad staatust määravad tunnused
SOTSIAALNE STAATUS - teatava sotsiaalse rolli täitja asend sotsiaalsete suhete süsteemis, mis on määratud selle süsteemi jaoks oluliste tunnuste kaudu (majanduslikud, professionaalsed kultuurilised jm. tunnused).
a) Rolli täitva inimese sotsiaalse seisundi kindlaksmääramist sotsiaalsete suhete süsteemis (kindel töösuhe, sugulussuhe, naabrussuhe jne.). Kindla seisundi omamine suhetes teistega on inimese jaoks väga oluline.
b) Rollide erinevat tähtsust grupi (ühiskonna) jaoks, millest lähtuvalt rollide täitjaile antakse erineval määral võimu, tunnustust ja hüvitust. Rollid järjestuvad kaasneva staatuse alusel hierarhiasse.
Tegelikkuses realiseerub staatus rolli kaudu. Sotsiaalse staatusega kaasnevad õigused ja kohustused, vabadused ja piirangud kajastuvad ka vastavates rolliootustes. Iga sotsiaalse staatusega kaasneb vastav roll, iga rolliga aga staatust ei kaasne (olurollid).
Rollis on nähtud staatuse muutlikku poolt: kui staatus väljendab sama tähtsusega rollide sarnaseid jooni erinevates gruppides, siis roll väljendab sama staatusega rollide sotsiokultuurilist eripära grupis (näit. kohtuniku, ema, valitseja staatused ja rollid).
Rolli muutumine (näit. piiritlemise kaudu) võib esile kutsuda staatuse muutumise (tõusu või languse). Ajalooliselt algab staatuse muutumine rolli teisenemisest.
Inimesel võib korraga olla mitu staatust (seoses erinevate rollidega). Tekkida võib staatuseline konflikt (inimene täidab korraga väga erineva staatusega rolle).
Inimese põhilist staatust määravateks tunnusteks on tema elukutse , amet, haridus , sissetulek, etniline kuuluvus ja sugu.

Ebavõrduse, kihistumise ja klassi määratlused, klassiteadvus jm., ekspansioon
EBAVÕRDSUS - sotsiaalsed tingimused, kus inimestel on ebavõrdne juurdepääs sellistele hüvedele nagu RIKKUS, PRESTIIZ , INFORMATSIOON ja VÕIM.

vanuseline ebavõrdsus – elatanu varjatud ja avalik diskrimineerimine
rassilisel ebavõrdsusel on isiksusekeskne grupiline või riiklik iseloom, sallimatus
staatuseline eba – palk, tulud, jne
kultuuriline – elu- ja käitumisstiili erinevused
indiviidi omadustest tulenev eba – ilu, mõistus, tahtejõud on parem
religioosne – tööalane, hariduslik eelistatus või piiratus
rahvuslik – teisest rahvusest iskute mittesallimine ning tagakiusamine

KIHISTUMINE - sotsiaalsed tingimused püsivate inimkogumite tekkimiseks, kellel on ebavõrdne juurdepääs hüvedele (n. ebavõrdsuse edasikandumine põlvest põlve).
Samasse sotsiaalsesse kihti kuuluvate inimeste seas kujunevad välja ühesugused väärtused, toimimise, mõtlemise ja suhtumise mallid, elulaad - oma SUBKULTUUR , mis soodustab kihi püsivust (n. vaimulikkond, haritlaskond , käsitöölised).
KLASSID - kihid , millede ebavõrdne juurdepääs hüvedele on otseselt seotud nende erineva positsiooniga ühiskonna kesksetes MAJANDUSSUHETES (töölisklass, talupojad, kodanlus , feodaalid ). Nendes kihtides võib kujuneda KLASSITEADVUS (arusaam ühistest huvidest), SOLIDAARSUS (ühtekuuluvus), IDEOLOOGIA (väljendab klassihuve), KLASSIVAEN (teise klassi vastu), poliitiline ORGANISATSIOON (parteid, liikumised).
Klassile on iseloomulik EKSPANSIOON - allasurutud klassi (talupojad, töölisklass) huvid leiavad mõistmist teiste klasside ja kihtide ( feodaalid, kodanlus, intelligents) esindajate seas, kes sageli töötavad välja vastava ideoloogia ja aitavad luua organisatsiooni võitluseks nende huvide eest.

Ebavõrdsuse tekkimise funktsionalistlik teooria
FUNKTSIONALISM. E. DURKHEIM - PARIMATE AUTASUSTAMISE TEOORIA.
a) Olenevalt väärtuste järjestusest kultuuris ning majanduse iseloomust on mõned tegevusalad ühiskonnas tähtsamad kui teised - seega neid ka hüvitatakse rohkem.
b) Inimesed on erineval määral andekad, õppimisega see erinevus võimendub. Ühiskond püüab vajalikumatele tegevusaladele valida kõige andekamaid, ja peab neile siis ka rohkem hüvitust maksma (sest õppimine on kallis ja vaevanõudev, andekas inimene valib tegevusala , kus rohkem hüvitatakse). Kõigis ühiskondades hüvitatakse enam religioosset tegevust ( vaimulikud ), juhtimistegevust, tehnoloogia loomist (alates tööstuslikust ühiskonnast).

Ebavõrdsuse avaldumine ja põhjused Marxi järgi ( tootmisviis , ekspluateerimine ja lisaväärtuse kujunemine, vaesumine, seos omandiga)
Ühiskonna majanduslik organisatsioon ehk tootmisviis määrab ära ka tema sotsiaalse organisatsiooni ehk hüvede jaotusviisi. Tootmisviis = tootlikud jõud ( tootmisvahendid ja tööjõud) + tootmissuhted (inimeste suhe tootmisvahendite omamisse).
Iga tootmisviisi puhul on võimul ja saab suurema osa toodetud hüvedest see kiht, kelle omanduses on põhilised tootmisvahendid (feodaalse tootmisviisi puhul feodaalid kui maaomanikud, kapitalistliku tootmisviisi puhul kodanlus kui vabrikute-masinate omanikud).
Üks tootmisviis asendub teisega siis, kui toimub hüpe tootmisvahendite arengus (näit. käsitööndus asendub manufaktuurse masintööstusega).
Enamiku tuntud tootmisviiside puhul toimub allutatud klassi ekspluateerimine valitseva klassi poolt. Kapitalismi puhul : toote (müügi)väärtus = tooraine väärtus + masinate kulu ( amortisatsioon ) + tööliste palk + LISAVÄÄRTUS (omaniku kasum). Lisaväärtuse loovad töölised oma tööga, selle saab aga omale tootmisvahendite omanik.
Tööliste ABSOLUUTNE VAESUMINE: töölised võetakse tööle vähempakkumise korras, nõutavad oskused piirduvad lihtsate operatsioonidega konveieri ääres - võib üha vähem palka maksta.
SUHTELINE VAESUMINE: omanike kasumid kasvavad kiiremini kui tööliste palk.

Miks Marxi ennustused ei täitunud, sh Weberi käsitlus kapitalismi vaimust

Kapitalistliku majanduse kiire areng tuleneb kodanluse säästlikkusest, kes erinevalt palgatöölistest investeerivad suure osa tuludest tootmisse (M. Weber – protsetantlik eetika ja kapitalismi vaim).
2) Konkurents turul sunnib tootma mitte ainult odavamalt, vaid ka kvaliteetsemalt - kõrgenevad nõuded ka töölistele, mis tingib ka suurema töötasu.
3) Ametiühingute rahumeelne võitlus õiglase palga eest viib (kollektiiv-)lepinguteni tööandjaga, palgataseme korrigeerimiseni sõltuvalt elukallidusest.
4) Ühiskond kehtestab sotsiaaltagatised abiraha näol töötuse või invaliidistumise korral ning pensioni vanaduspäevadeks.

Tööliste osakaal töötajaskonnas väheneb, nn. “valgekraed” on suuremal määral huvitatud ettevõtte käekäigust.

Kõik inimesed ei soovi olla omanikud

Riiklik-sotsialistlike eksperimentide äpardumine

Ebavõrdsuse tekkimine staatuse ja võimu alusel (Weber)
Weber eristas majanduslikku (omand, tarbimine), sotsiaalset (elulaad) ja poliitilist (võimu alusel) kihistumist.
a) Erinevatesse kihtidesse kuuluvatel inimestel on ebavõrdne võimalus tulu saada ja kaupu osta. Tulu võidakse saada ka kinnisvaralt, kapitalilt, aktsiatest jms.
b) Inimesed erinevad ka neile osaks saava austuse ja lugupidamise - PRESTIIZI poolest. Ühiskonnas on olemas erineva prestiiziga STAATUS-GRUPID, keda eristab üksteisest ka erinev eluviis, väärtused, käitumismallid. Rikkus võib olla, ent ka mitte olla seotud staatus-gruppi kuulumisega (n. vaesunud aadlik või haritlane ).
c) Erinevatel inimestel on ebavõrdsel määral võimu.
Rikkus ja prestiiz on olulised, ent mitte vältimatud eeldused võimu omamiseks. Võimu võivad omandada ka näiteks ühiskondlikud liikumised ja organisatsioonid ( tarbijakaitse , “rohelised”, kultuuriühingud jm.), kelle seisukohti valitsejad peavad arvestama.

Sotsiaalne mobiilsus , horisontaalse ja vertikaalse mobiilsuse liigid
SOTSIAALNE MOBIILSUS ehk ühiskondlik liikuvus.
I. HORISONTAALNE SOTSIAALNE MOBIILSUS
- liikumised, mille puhul inimeste sotsiaalne staatus ei muutu.
a) Inimeste või gruppide ümberpaiknemine geograafilises ruumis.
a-1)MIGRATSIOON: üleminek teise territoriaalsesse kooslusse (teise riiki, teise linna, maalt linna, linnast maale). Emigratsioon , immigratsiooon. Seotud põgenemisega (tagakiusamise, sõja, nälja, haiguste, eest), paremate töö- või elutingimuste otsimisega, religioossete põhjustega vms.
a-2)PENDELMIGRATSIOON: inimeste igapäevane liikumine elukohast töökohta,kaubandus- ja lõbustus- keskustesse. Seotud linna funktsionaalse tsoneerimisega (elurajoonid, tööstusrajoonid, keskus), tekitab transpordiprobleeme ja ajakadu.
a-3)TERRITORIAALNE KIHISTUMINE: teatud sotsiaalsesse kihti või gruppi kuuluvate inimeste elamaasumine kindlale territooriumile (tööliskvartalid, rikaste linnaosad , värviliste ja valgete linnaosad, ühest rahvusest või sama usuga inimeste linnaosad, regioonid). Probleemid:
gruppi taastootev sotsialisatsioon, probleemide politiseerumise oht, separatsiooni oht.
b) inimeste üleminek ühest grupist teise sotsiaalset staatust muutmata (tööline läheb tööle teise tehasesse, direktorist saab teise ettevõtte direktor ).
II. VERTIKAALNE sotsiaalne mobiilsus.
a) inimeste sotsiaalse seisundi muutumine, millega kaasneb staatuse tõus (edutamine) või langus (degradeerimine).
a-1) mobiilsus antud sotsiaalse grupi (kihi, klassi) sees (tööline tõuseb oskustööliseks, eestööliseks, brigadiriks),
a-2) kihtidevaheline mobiilsus - üleminek ühest kihist teise (töölisest - omanikuks, haritlasest - tööliseks ). Kui kihtidevaheline mobiilsus on võimalik, on tegemist avatud, kui ei ole, siis - suletud ühiskonnaga.
b) sotsiaalsete gruppide (kihid, klassid) positsiooni muutumine teiste gruppide suhtes (n. kodanlik revolutsioon tõstis kodanluse ja langetas feodaalide klassi positsiooni; maareform võib tõsta talupoegade sotsiaalset staatust).

Sugupõlve jooksul toimuv ja sugupõlvede vaheline mobiilsus, siirde- ja lähtearv, vertikaalset mobiilsust mõjutavad tegurid
Eristatakse ühe sugupõlve jooksul toimuvat ja sugupõlvede vahelist vertikaalset mobiilsust (võrreldakse isa ja poja sotsiaalset staatust). SIIRDEARV = inimeste osakaal (%) sotsiaalses grupis, kes teatud aja jooksul siirduvad teistesse (kõrgema või madalama positsiooniga) gruppidesse . LÄHTEARV = inimeste osakaal (%) sotsiaalses grupis, kes on teatud aja jooksul sinna tulnud teistest (erineva positsiooniga) gruppidest.
Sugupõlvede vahelise mobiilsuse mõõtmisel leitakse siirdearvud ISA - POEG suunas ja lähtearvud POEG - ISA suunas.
Põlvkondade vaheline sots mobiilsus – kui perekonnapea hõivab sots stratifikatsiooni astmel kõrgema või madalama positsiooni, kui ta isal.
Põlvkondade sisene – süsteem, mis tuleb läbida sel kes soovib jõuda ük alumistest kihtidest kõige kõrgematesse.
Vertikaalset sotsiaalset mobiilsust mõjutavad tegurid:
1. Sotsiaalsete grupide (kihtide, klasside) suurus ning mobiilsuse potentsiaal. Siirde- ja lähtearvud esitatakse sageli ka osakaaluna sellest grupi liikmeskonna osast, kelle mobiilsus on võimalik (n. noored).
2. “Karjääriredelite” arv ja pikkus.
3. Koolisüsteem, tupikharude olemasolu.
4. Elukutse, ameti prestiizi ja materiaalse hüvitatuse vastuolu (n. õpetajate madal palk).
5. Perekonna valmisolek investeerida laste haridusse.
6. Edasipüüdlikkuse ja hariduse üldine väärtustatus sotsialisatsioonikeskkonnas.
7. Struktuursed takistused: perekonna vaesus , elukoha kaugus keskustest, haridusvõimaluste olemasolu jm.
8. Õige ja perspektiivika “karjääriredeli” valik (vajalik ka kutsesuunitlus).
9. Teenekate kontingendi (“ meritokraatia ”) vanus.
Kordamisküsimused I. Aimre raamatu materjali kohta
I pool

ÜK TUNNUSJOONED püsiv territoorium , taastootmine laste sünniga, arenenud kultuur, poliitiline sõltumatus ( Marsh ). Abielud selle koosluse esindajate vahel, oma nimetus, ajalugu ja juhtimis-ning väärtussüsteem ( Shils ).

Traditsionaalse ja industriaalühiskonna erinevused - lihtsus vs keerukus homogeenne (väikearvulisus) vs heterogeenne , intiimsus vs isikupäratus, traditsioon vs modernsus. industriaalühiskonna põhitunnused (117) eraomand , äritegevus, ük elu avalik deideologiseerimine, pluralistlik demokraatia.

Kaasaegse ühiskonna probleemid, heaoluühiskond - kõigi areng, turvalisus ja heaolu. Heaoluük on kapitalistlik turumajanduslik, kus eraomandi tegevusse sekkub riik.

E. Durkheimi sotsiologism, sotsiaalsed faktid, religioonist - sotsioloogia peab uurima sotsiaalset, teatud kvaliteediga reaalsust. Sotsfaktid on väljaspool indiviidi, mida võib vaadelda kui füüsilisi asju. Religioon on ta arvates ürgseim kõikidest sotsnähtustest.

M. Weber: bürokraatia, ratsionaalsus, mõistmine, ideaalne tüüp - ük muutub järjest bürokraatlikumaks/ratsionaalsemaks, rats organisats on ük möödapääsmatu saatus. Rajas mõistva sotsioloogia, tegevuses alati mõte. Ideaalne tüüp tõstab esile analüüsitava sots reaalsuse tüüpilised küljed, olles mõtteline konstruktsioon .

Argimõtlemise olemuslikud tunnused - mitteusaldatavad, selektiivsed vaatlused, liialdatud üldistamine, põhjendamata otsused, pinnapealsed järeldused, olulise/ebaolulise eraldamatus.

Sotsiaalsed faktid ja nende uurimine - fikseeriv ja kirjeldav sots tegelikkuse fragment (massikäitumine, inimtegevuse produktid, massiteadvuse karakteristikud , sündmused/juhtumid. Uuritakse juhuslike faktide eraldamisel tüüpilistest ning tegeletakse faktidega mille alusel võimalik analüüsida.

Kultuuri tasandid , universaalsed komponendid ja elemendid - 1) tsivilisatsiooniline, regionaalne, rahvuslik, grupiline, perekondlik, individuaalne. 2) väärtuseline (tegelikkuse vastavus vajadusele), normatiivne (ettekirjutused käitumise kohta), tunnetuslik (argiteadmised, teooriad), keel/märgid/sümbolid, esemeline komponent (asjad). 3) elemendid ühendavad rahvaid ja olemas kõigis kultuurides: sport , tantsud, haridus, kunst , naljad , hügieenireeglid jne.

Etnotsentrism ja kultuuri relativism - Kohut mõistmine teiste kultuuride üle, oma on parem jne. Relativismis kultuur mõistetav ainult omaenese väärtuste raames ja kontekstis.

Kultuuride koostöö ja pinged : viis kitsaskohta - geto – isoleerimine kohalikust kultuurist; assimilatsioon – teise kultuuri omaksvõtt; osaline assimileerumine – tööl ja kodus erinev käitumine; tasakaalustatud assim – uue omaksvõtt ja samas vana säilitamine; koloniseerimine – teise kultuuri esindajate oma kultuuri juurutamine.

Isikutüübid erinevates ühiskondades Riesmani järgi - traditsioonide poolt juhitav – konservatiivne, jäigad reeglid; sisemiselt juhitav – oma siseveendumused; teiste poolt juhitav – välised faktorid, infost mõjutatud.

Hälbivus: kõrvalekalle normist , vaimse tervise häire, kuritegevuse funktsioonid - normidest kõrvalekaldumine ja nende rikkumine; vaimuhaigusest tingitud ja sellega kaasnev vägivald; üldine, normidele suunatud integratsioon ja innovatsioon.

Konformism, selle kolm tasandit Aschi järgi - valitsevate arvamuste/standardite/traditsioonide mittekriitiline omaksvõtt ja järgimine.Tajumine, hinnangu muutumine, tegevus.

Ühiskonna põhiinstitutsioonide tunnused: riik-poliitika, haridus, majandus - põhifunktsioon, sümbolid, käitumishoiakud, ideoloogia, põhirollid.
II pool

Pareto eliiditeooria: eliit ja mass, kihid ja klassid, joonis 23 - eliit on valitsev vähemus, vana vahetab välja uus. Lõvid ja rebased vahelduvad juhtpositsioonidel. Alam-ja ülemkiht (mitteeliit ja eliit). Klassides suur-ja väikekodanlus, töölisklass.

Kaasaegsed eliidikäsitlused: hea ja halb eliit, tõeline ja pseudoeliit, kolm asjaolu - Sorokin -indük eliit on amoraalne kõrgkiht. Nietzsche-eliit ainult vaimne, võimul olev on pseudoeliit. Eliidil erilised vaimsed-poliitilised kvaliteedid, tunnetab end domineeriva kihina, muutused eliidis personaalsed.

Organisatsioonikultuur ja konfliktid - muutuv ja dünaamiline, eristatavad väärtused, esemed, sümbolid. Konfliktid on isikutevahelised, isikusisesed, grupi- ja organisatsioonivahelised.

Sotsiaalsed liikumised: tunnused, teooriad, liigid - 1) in kollektiivne tegevus, eesmärkide ühtsus, stiihiline tegevus 2) elanike koondumine linnadesse/tööstusesse, sots ebavõrdsuse kasv, massikommunikatsiooni mõju kasv, kultuuri-hariduse kasv. 3) reformaatlikud (teatud aspektid muutuvad), radikaalsed (vägivallaga), liikmete ümberkasvatamise liikumised (võõrandumine).

Ebavõrdsuse vormid - staatuseline, sotsiaalne, poliitiline, kultuuriline, religioosne, rahvuslik, rassiline , sooline, vanuseline, elukohast tulenev.

Positsioonid ja staatused - Positsioon objektiive sots hierarhia osa, koht püramiidi astmel. Asendamatu, sõltub teistest possidest. Prestiiz, võim, varandus .

Sotsiaalse mobiilsuse põhjused, strukturaalne mobiilsus - muutuvad nõudlus võimetele ja võimekuse pakkumine, ük-s toimuvad strukturaalsed muutused põhjustavad strukturaalset mobiilsust.

Sotsiaalse mobiilsuse kolm aspekti: võimalus liikuda ja eskalaatorid, valmisolek liikumiseks, adapteerumine - ük võimaldab sots ümberpaiknemisi, tõusud majanduses, poliitikas, kirikus, teaduses (eskalaatorid). Inimese häälestatus muuta sots seisundit ja keskkonda. Adapteerumine – kohanemine uue kk-ga, rollidega.

Sotsiaalsed protsessid - ükskõik mis sotsobjekti või koostisosade muutumine. Funktsionaalsed tagavad objekti kvalitatiivse taastootmise, arengupr viivad selle uuele tasandile, revolutsioonilised on kiired & põhjalikud.

Sotsiaalseid muutusi esile kutsuvad faktorid - muutuvad tootmismeetodid, kultuurielemendid, toimuvad sotsliikumised, kehtestatakse ued seadused.

Süsteemisisesed ja –välised muutusi põhjustavad tegurid: innovatsioon, uus kultuur ja kultuuriline lõtk, konfliktid, difusioon - 1)uuenemine, midagi teisiti tegema, tehnika muutus 2) kultuur loob uued struktuurid, Ogburni järgi kohanevad kultuuri osad pärast uue tehnoloogia rakendamist eri kiirusega. 3) konfliktid annavad märku probleemidest 4) kultuurielementide levik teistest ük-dest.

Religiooni põhielemendid (viis) ja funktsioonid (neli) - 1) grupi usu olemasolu, seotud pühade mõistetega, uskumuste kogum, eriliste tegevuste kogum, ettekujutused pühast elust. 2) regulatiivne- levitab teatud norme, integratiivne-liidab in ja tagab korra, kommunikatiivne-kultuse tasand, psühhoteraapiline-positiivse mõju avaldamine usklikele.

Perekonna kui institutsiooni funktsioonid (viis) ja kui väikese grupi tunnused (viis) - 1) bioloogilise järjepidevuse säilitamine, kultuurilise -.-, annav lastele sots seisundi, rahuldab indiviidi emotsionaalsed vajadused, on sots kontrolli süsteem. 2) väikearvuline kollektiiv (grupp), moodustamise alus (nt abielu), ühtne eesmärk, seotus ühise majapidamisega, täidab ük-s kindlaid sots funktsioone.

.DOC Laadi alla originaalfail 16 lk · .doc · 474 allalaadimist

Sotsioloogia eksamiküsimuste vastused #1

Sotsioloogia eksamiküsimuste vastused #2

Sotsioloogia eksamiküsimuste vastused #3

Sotsioloogia eksamiküsimuste vastused #4

Sotsioloogia eksamiküsimuste vastused #5

Sotsioloogia eksamiküsimuste vastused #6

Sotsioloogia eksamiküsimuste vastused #7

Sotsioloogia eksamiküsimuste vastused #8

Sotsioloogia eksamiküsimuste vastused #9

Sotsioloogia eksamiküsimuste vastused #10

Sotsioloogia eksamiküsimuste vastused #11

Sotsioloogia eksamiküsimuste vastused #12

Sotsioloogia eksamiküsimuste vastused #13

Sotsioloogia eksamiküsimuste vastused #14

Sotsioloogia eksamiküsimuste vastused #15

Sotsioloogia eksamiküsimuste vastused #16

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 16 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2011-01-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti

474 laadimist Kokku alla laetud

2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Canizares Õppematerjali autor

Vastused sotsioloogia loenguosa ja Aimre raamatu küsimustele.

Sarnased õppematerjalid

docx

Sissejuhatus Sotsioloogiasse Kruusvall kordamisküsimused vastustega

4. Elukutse, ameti prestiizi ja materiaalse hüvitatuse vastuolu (n. õpetajate madal palk). 5. Perekonna valmisolek investeerida laste haridusse. 6. Edasipüüdlikkuse ja hariduse üldine väärtustatus sotsialisatsioonikeskkonnas. 7. Struktuursed takistused: perekonna vaesus, elukoha kaugus keskustest, haridusvõimaluste olemasolu jm. 8. Õige ja perspektiivika “karjääriredeli” valik (vajalik ka kutsesuunitlus). 9. Teenekate kontingendi (“meritokraatia”) vanus. RAAMATU KÜSIMUSED Sotsioloogia Ivar Aimre 2005 1 Sotsiaalsed protsessid (257-259) Inimene elab muutuste kulgemise ehk protsesside sees (looduses nt päevad järgnevus). Ka inimtegevuses ilmnevad pidevad ja korduvad, ühed ja samad või väga sarnased nähtused. Sotsiaalprotsessid on nähtuste seeriad, mis mõjutavad üksteist vastastikku või toimuvad gruppide organisatsioonis ja struktuuris ning millel on inimeste või koosluse elementidevahelised seosed.

Sissejuhatus sotsioloogiasse

docx

Sotsiloogia kordamisküsimused

grupiühtsuse vahetu kogemuse. Nt vihmatants ei pruugi tuua äikest, ent vabastab pikaaajalisest põuast tingitud isiklikust sotsiaalsest stressist. Uskumussüsteemide düsfunktsioonid- erinevate uskude vahel on alati olemas potentsiaalne konfliktivõimalus. Kuna siin on vähe lootusi kompromissi saavutada, on ususõjad maailmas olnud ühed kõige verisemad ja kauakestvamad. Kui ühiskonnas on rohkem kui üks usk, on see alati seotud konfliktidega. Üks sotsioloogia põhiprintsiipe: sama sotsiaalne süsteem võib, sõltuvalt kontekstist ja sellega seotud sotsiaalsetest gruppidest, olla nii omaksvõttev kui ka eemaletõukav. Siiski leidub kõigis inimühiskondades minimaalne uskumuste kogum, mis 1. Annab elule mõtte 2. Seletab tundmatut 3. Vähendab elu tähtsatest siiretest tulenevaid pingeid 4. Tekitab uskujate vahel solidaarsustunde Uskumuste süsteemide strktuur 1

Sissejuhatus sotsioloogiasse

docx

Sotsioloogia ja sotsiaalne side

5. Perekonna valmisolek investeerida laste haridusse. 6. Edasipüüdlikkuse ja hariduse üldine väärtustatus sotsialisatsioonikeskkonnas. 7. Struktuursed takistused: perekonna vaesus, elukoha kaugus keskustest, haridusvõimaluste olemasolu jm. 8. Õige ja perspektiivika "karjääriredeli" valik (vajalik ka kutsesuunitlus). 9. Teenekate kontingendi ("meritokraatia") vanus. Kordamisküsimused õpiku materjali kohta (valida tuleb üks kahest raamatust) Hess, Markson, Stein (2000) Sotsioloogia. Külim. 1. Sotsiaalsete muutuste allikad, muutuste kiirendamine (sh difusioon ja kultuuriline lõtk) (lk. 220-223) Sotsiaalne muutus on protsess, mille kaudu aja jooksul muutuvad väärtused, normid, institutsioonid, sotsiaalsed suhted. Sotsiaalsed muutused toimuvad protsesside läbi, mis on ühiskonnasisesed või välised. Keskkonnast tulenevad muutused: maavärinad, haigused, kliimanihked, reostus, resursside ülekasutamine

Sissejuhatus sotsioloogiasse

doc

Jüri Kruusvalli materjalide II osa + märkmed

II pool Sissejuhatav näide kolmest pojast ja hekipügamisest. VÕIM - VÕIMALUS MÕJUTADA (VASTUSEISUST HOOLIMATA) TEISTE INIMESTE TOIMIMIST, MUUTA SOTSIAALSEID SUHTEID JA SÜNDMUSTE KULGU OMA HUVIDEST LÄHTUVALT. Inimesel on võim ka siis kui tal on võimalus teisi inimesi mõjutada. Võim on alati kahepoolne (kõrgem ja alluv pool). Riigi võimuorganite tüübid (rahvas, Riigikogu, ministrid jne). Seadusandlik, täidesaatev, kohtuvõim ja meedia. /A: 132- 134 /, / AU: 225-226/, / HMS: 114, 174-175/ AUTORITEET - INDIVIIDI "A" VÕIME PANNA INDIVIIDI "a" TEGEMA MIDAGI SELLIST, MIDA TA MUIDU EI TEEKS, KUSJUURES "a" ON VEENDUNUD "A" ÕIGUSES SELLISEL VIISIL TOIMIDA. "a" PEAB "A" TOIMIMIST LEGITIIMSEKS. LEGITIIMSUS - INIMESTEVAHELINE KOKKULEPE SELLE KOHTA, ET VÕIMU RAKENDAMINE ANTUD OLUKORRAS JA TEATUD INIMESTE POOLT ON SOTSIAALSELT PÕHJENDATUD. Lubatakse enda peal võimu rakendada. Võim antakse teatud grupi või üksikisiku kätte, et ta/nad saaks toimida ühise eesmärgi nimel. D

Sotsioloogia

doc

Sotsioloogia üldkursus

ALAIN TOURAINE (1988) 1. Kõik sotsioloogilised uurimused, sõltumata sellest, missugusest teoreetilisest perspektiivist nad lähtuvad rõhutavad teadusliku teadmise spetsiifilist kvaliteeti võrreldes argiteadmistega. 2. Kõiki ühiskonda puudutavaid arvamusi, väiteid, seletusi ja tõlgendusi võib mõista kui sotsiaalsete suhete väljendust. 3. Sotsiaalsed suhted väljenduvad sotsiaalses tegevuses 4. Sotsiaalsete suhete tegelikule olemusele osutamine on sotsioloogia ülesanne. See on sotsioloogiline interventsioon ühiskonnaellu. 5. Sotsioloogia ülesanne on argimõtlemise kriitika ja osutamine sotsiaalsetele suhetele. 6. Sotsioloogia kui teaduse sekkumine ühiskonnaellu põhineb 3 kriteeriumil: a) väljakujunenud oma andmekogumise ja andmeanalüüsi meetodid. Võimaldab sotsiaalseid suhteid ja nende väljendumist sotsiaalses tegevuses süsteemselt tunnetada. b) Sotsioloogial on oma mõistete süsteem, mis struktureerib reaalsust

Sotsioloogia

docx

Ühiskonna uurimine ja analüüs- Sotsioloogia-kordamine

Mis on sotsioloogia? 1. Millised on sotsioloogi neli rolli Michael Burawoy järgi? Avalik → Tulemuste esitamine arusaadaval viisil, sissejuhatavate sotsioloogia õpetamine ja õpikute kirjutamine, Professionaalne → Uurimistöö, mida tehakse uurimis-rühmades (defineerides seejuures eeldused, teooriad, kontseptsioonid, uurimisküsimused ja –probleemid), Poliitiline → Sotsioloogilise uurimuse kaitsmine, rahastamine, arengukavade kujundamisele ja nende hindamisele orienteeritud, Kriitiline → Distsipliini kriitilised debatid (nii uurimissuundade sees kui ka nende vahel) 2

Ühiskonnaõpetus

docx

Sotsioloogia eksam

individuaalne elulugu on seotud ajaloo ja ühiskonnaga. SOTSIOLOOGILINE MÕTTEVIIS Bauman- näha sotsiaalset individuaalses, kõik järeldused peavad olema loogilised, põhjendatud, seletatud. Tegutsemise motiivid ja tagajärjed. Kuidas me seletame, mis toimub meiega ja meie ümber. SOTSIOLOOGIA AJALUGU 1839- mõiste “sotsioloogia” 1876- esimene kursus Yale ülikoolis 1893- esimene õppetool Chicago ülikoolis 1896- esimene sotsioloogia professor E.Durkheim Eestis: 20.saj esimene pool, elulaadi uurimine 60’ndate keskel rajatakse sotsioloogia üksus TRÜ’s 70’ndatel luuakse sotsioloogia sektor TA Ajaloo Instituudis Sotsioloogiale panid aluse Comte (1798-1857) ja Martineau (1802-1876). KLASSIKALINE SOTSIOLOOGIA Durkheim (1858-1917)- Ühiskond kui omaette reaalsus. See koosneb omavahel seotud sotsiaalsetest elementidest(olulisemad moraalsed normid). Ühiskond kujutab endast moraalset tervikut

Sotsioloogia

198

doc

SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID

SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID Sisukord 1. Sotsioloogia alused........................................................................................................4 1.1. Mis on sotsioloogia?...............................................................................................4 1.2. Sotsiaalsed institutsioonid...................................................................................... 6 1.3. Sotsiaalsed faktid....................................................................................................7 1.4. Sotsioloogiline kujutlus..........................................................................................7 1.5

Sotsioloogia

Rohkem sarnaseid

Kommentaarid (2)

: Materjali oli, kuid mida otsisin, seda oli. Tutvustuses võiks Välja tuua kõik küsimused, millele oled vastanud (teema,millel on info olemas). Kellelegi on kindlasti abiks.

22:36 19-03-2014