Vastus leiad õppematerjalist: Sissejuhatus Sotsioloogiasse Kruusvall kordamisküsimused vastustega

Sissejuhatus Sotsioloogiasse Kruusvall kordamisküsimused vastustega (0)

Tallinna Ülikool - Sotsioloogia - Sissejuhatus sotsioloogiasse

3 HALB

Esitatud küsimused

KUI INSTITUTSIOON?

Sotsiaalse side tekkimise etapid
RUUMILINE KONTAKT - inimeste vahetu või kaudne kokkupuude , mis võimaldab teada saada üksteise omadustest
PSÜÜHILINE KONTAKT – teineteise omadustest huvitumine, vastastikuse huvi tekkimine
SOTSIAALNE KONTAKT - ühepoolse või vastastikuse huvi alusel asuvad inimesed vahetama esemeid ja tähendusi
SOTSIAALNE TOIMING - teadlik tegevusakt, mille eesmärgiks on muuta teis(t)e inimes(t)e käitumist, suhtumist või püüdlusi oma huvides;
SOTSIAALNE TEGEVUS - toimingute süsteem inimeste toimimise mõjutamiseks või mis on ise teiste inimeste poolt mõjutatud
SOTSIAALNE INTERAKTSIOON - inimeste teineteisele suunatud sotsiaalne tegevus, mida suunab vastastikuste toimingute mõju
SOTSIAALSED SUHTED - püsivate vastastikuse käitumise vormide kujunemine interaktsiooni tulemusena; tuginevad vastastikusele KOKKULEPPELE, tugevama poole SUNNILE või seavad edasisele suhtlusele teatud mängureeglid
SOTSIAALNE SÕLTUVUS - kui üks suhtluse osapool saab kehtestada endale kasulikke sotsiaalseid suhteid seetõttu, et ta omab teist osapoolt huvitavaid hüvesid.

Sotsiaalse toimimise tüübid Weberi järgi

EESMÄRGIRATSIONAALNE toimimine - esemete või teiste inimeste oodatava toimimise ratsionaalne kasutamine ratsionaalsete eesmärkide saavutamiseks ;

väärtusratsionaalne toimimine - teadlik usk toimimise iseväärtusse, olenemata selle tagajärgedest;

AFEKTIIVNE toimimine - juhindub emotsioonidest;

TRADITSIONAALNE toimimine - juhindub harjumustest.
Tegeliku sotsiaalse toimimise uurimisel tuleb seda võrrelda puhaste tüüpidega, igas toimimises võib sisalduda mitmete tüüpide jooni.

Kultuuri erinevaid määratlusi ( kõrgkultuur vs massikultuur , väärtuste süsteem, tähenduste süsteem ja sümboliline interaktsionism, ideoloogia mõiste, selle sotsiaalsed funktsioonid, inimtegevuse kõik tulemid kui kultuur)
Kõrgkultuur- kunstiline enseväljendamisviis. Sümboliline interaktsioon – raamatud, religioon . Massikultuur- kultuur mis on kaup, toodetakse tööstuslikult massidele.

Hälbiv toimimine, hälbivuse sotsiaalne määratletus , sotsioloogilised seletused
Ühiskonna (grupi) kultuurile iseloomulikele tegevusmoodustele ja käitumismallidele mittevastav toimimine, millega inimene kahjustab selle ühiskonna (grupi) liikmete huve. Konformsus (õige käitumine)
Emile Durkheim: hälbelisust mõõdetakse ühiskondliku reaktsiooniga sellele tegevusele, mis rikub populaarseid või institutsioonilisi norme. Tegelikult pole ükski käitumine iseenesest halb, kuid on vastuvõetamatu mingis kultuuris, mingil ajahetkel või teatud tingimustes.
Kõik sots seletused püüavad leida vastust, miks on hälbed esinenud kõigis teadaolevates ühiskondades, kuidas inimesed muutuvad hälbeliseks. Perekond, kodu – suurem tõenäosus hälbivaks käitumiseks on ühe vanemaga peredest tulnud lastel (just isarolli puudumine) ning pered, kus on palju lapsi – siin on põhjuseks eelkõige elamispinna ülerahvastatus , mis põhjustab närvilisust, frustreerumist, pingeid; karm, ebaühtlane distsipliin , psüühiline ja seksuaalne ärakasutamine; Eakaaslaste mõju

Sotsiaalsed normid, normide liigid, seos hälbivusega
Normid- nõudmised, mida ühiskond asetab indiviidile ühised arusaamad õiges ja vales. Ajalooliselt kujunenud, allutavad inimese toimimise ühiskonna kui terviku huvidele. N. konkreetsete situatsioonide reguleerimise normid, lähtuvad väärtustest.
ajalooliselt kujunenud, kokkuleppeliselt või sunni kaudu kehtestatud nõuded, mis allutavad inimeste toimimise (tegevuse, käitumise) ühiskonna (grupi) kui terviku huvidele ja millede järgimine on sellesse kooslusse kuulumise vältimatuks tingimuseks .
Normide tulenevus väärtustest. Ametlikud ja mitteametlikud normid. Teadvustatud ja teadvustamata normid. Normide omandamine.
NORMIDE LIIGID:
KÄSKIV (KOHUSTAV) NORM - nõuab karistuse ähvardusel normikohast toimimist.
KEELAV NORM - määratleb sellised toimingud , mis on ühiskonnas tunnistatud kahjulikeks ja mille sooritamisele järgneb karistus .
LUBAV NORM - määratleb need erijuhud, millal muidu keelatud toimimine on lubatud.
LEPINGULINE NORM - määratleb toimingute teatava sisu ja vormi, mille puhul toimingule järgneb hüvitus ühiskonna (grupi) poolt.
SOOVITAV NORM - vabatahtlik toimimine, mis vallandub väärtuste, teiste eeskuju või suhtumise mõjul.
HARJUMUS - ühiskonna (grupi) liikmete ühesuguse toimimise (suhtumise, reageerimise ) viis, mis on kujunenud pikema aja jooksul või kujutab endast kunagiste rituaalsete või professionaalsete toimingute jälge.
TAVA (KOMME) - ühiskonnas ( grupis ) üldtunnustatud toimimisviis olukorras, mis on seotud moraali ja väärtustega, ning mille rikkumine kutsub esile teiste negatiivset suhtumist ja mõju.
RITUAAL - tava liik - regulaarselt sooritatavate tähenduslike toimingute süsteem, mis väljendab teatavaid ühiskondlikke suhteid ja koondab inimeste tunded ja meeleolud ühtseks grupipsüühika avalduseks.
Hälbivuse vajalikkus normide kinnistamiseks. Normidest hälbivus kui innovatsioon .

Anoomia , selle seos normide ja hälbivusega, käsitlused (Durkheim, Mertoni anoomiaga kohanemise tüübid)
norm kui sotsiaalne tugi ja teabekandja. anoomia hälbiva toimimise põhjusena .
. e. durkheim : “normituse” seisund ühiskonnas - väheneb toimimisega seotud normide järgimine, kaovad üldtunnustatud normid. anoomia ja enesetapud
. r. merton : normide konflikt - olukord, kus ühiskonna poolt väärtustatud eesmärgid pole saavutatavad üldtunnustatud vahenditega .
hälbiva käitumise tüübid kohanemisel anoomiaga (r. merton)

Sotsiaalne kontroll, sanktsioonide liigid, nende mõju käitumisele
ühiskondlikud meetmed inimeste normipärase toimimise tagamiseks, vahendiks SANKTSIOONID e. normide täitmisele sundimise normid.
SANKTSIOONIDE LIIGID:
FORMAALSED MITTEFORMAALSED
POSITIIVSED autasustamine tunnustus heakskiit
premeerimine toetus austus
edutamine autoriteet kiitvad kuulujutud
NEGATIIVSED trahv hoiatus imestus
arest vangistus rahulolematus
õiguste äravõtmine tõrjumine
väljasaatmine väljanaermine
väljaheitmine hukkamõist
surmanuhtlus laitvad kuulujutud
Enamik sanktsioone mõjub ootusena. Tugevamat mõju toimimisele omavad mitteformaalsed sanktsioonid.

Sotsiaalse kontrolli ajalooline areng
TÖÖSTUSEELSES ÜHISKONNAS - oli hälbivusega võitlemise põhivormiks HÄLBIJA ERISTAMINE ühiskonnast ( tapmine , väljasaatmine, sandistamine, märgistamine, ränk vanglakaristus jms.)
TÖÖSTUSLIKUS ÜHISKONNAS - omandas sotsiaalne kontroll üha enam institutsionaalse iseloomu (kohtusüsteem, haiglatesüsteem jne.), eristamiselt ja karistamiselt mindi üle HOOLDUSELE. Eesmärgiks muutus hälvikute normaliseerimine , nende normaalse toimimise taastamine. Sellega seoses määratleti üha täpsemalt ka norme ( seadusandlus , haiguste sümptomaatika). Tehnokraatlik lähenemine lõi suured kombinaat -haiglad ja vanglad , mida iseloomustas personali kitsas spetsialiseerumine ja tööjaotus . Organiseerus ka kuritegelik maailm - maffia , uimastikaubandus.
TÖÖSTUSJÄRGSES ÜHISKONNAS sotsiaalne kontroll -
muutub ENNETAVAKS e. preventiivseks, pööratakse tähelepanu keskkonna seisundile ja riskirühmadele. Samas jälgib nüüd sotsiaalne kontroll mitte ainult hälbinuid, vaid kõiki inimesi.
INDIVIDUALISEERUB. Kõiki ei mõõdeta enam sama normiga, arvestatakse indiv. erinevusi ja vajadusi. Ravimisel, ümberkasvatamisel lähtutakse hälbinu subjektiivsetest kogemustest.
Muutub TOLERANTSEMAKS, kaob selge piir normaalse ja ebanormaalse vahel. Igal inimesel on nii normaalseid kui ebanormaalseid jooni. Püütakse vältida sotsiaalset "märgistamist".
Tähendab KASVATUST JA VALGUSTAMIST. Inimeste teadlikkust ja oskusi püütakse tõsta nii, et nad ISE oskaksid ennetada võimalikku hälbimist. Areneb nõuandlate võrk, ümber- ja täiendõpe. Püütakse tõsta inimeste kohanemis- ja toimetulekuvõimet, vältida "õpitud abitust".

Sotsiaalne roll, selle kolm aspekti, rollide liigid
omavahel seotud toimingute suhteliselt p ü s i v ja o o t u s p ä r a n e süsteem, millega üks indiviid vastab teiste indiviidide teatavale käitumisele. Roll sisaldab nii eesmärgipärase tegevuse kui tähendusliku käitumise jooni. Rolli täitmine vallandub reaktsioonina teisele rollile - rollid moodustavad samuti süsteemi. Sotsiaalne roll on ootuspäraste eelduste roll. Inimene ise ei vali endale rolli vaid võtab rolli vastavalt olukorrale. Roll ei ole inimese omadus. Nt kui kohtud pruudi vanematega siis võtad viisaka rolli.
ROLLI kolm a s p e k t i :
1) ROLLIOOTUSED - millist tegevust või käitumist oodatakse rolli täitjalt t e i s t e sotsiaalses suhtlemises osalejate poolt. Roll esineb siin kui sotsiaalsete tegevus- ja kätumismallide süsteem.
2) OMANDATUD (internaliseeritud, sisestatud ) ROLL - rolli täitja subjektiivne ettekujutus rolliootustest ja nende sisemise omaksvõetuse aste.
3) ROLLIKÄITUMINE - rolli täitmise individuaalne eripära, mis tuleneb täitja isiksuse omadustest ja rolliootuste subjektiivsest mõistmisest.
ROLLIDE LIIGID :
1) SEISUNDIROLLID - seotud sünni, vanuse, soo, kuuluvuse jm. tunnustega, mida inimene ise ei saa muuta.
2) SAAVUTATAVAD ROLLID - seotud edasijõudmisega tööalases, seltskondlikus või isiklikus elus.
3) OLUROLLID - jalakäija, teatrikülastaja, ostja, rongireisija jne.
A) FORMALISEERITUD ROLLID - millele suunatud ootused on täpselt fikseeritud (n. sõjaväelane, ametnik jm.)
B) VABALT KUJUNEVAD ROLLID - tekivad inimeste käitumise vastastikuse kooskõlastamise käigus, sõltuvad konkreetsetest isiksustest ja keskkonna tingimustest.

Rollikonfliktid, näiteid
Rollikonflikt on kokkupuude omavahel sobimatute rolliootustega
a) ROLLIDEVAHELINE KONFLIKT - selliste rollide üheaegne täitmine, millega seotud ootused on omavahel kokkusobimatud. Õpilane ja õpetaja- ema ja tütar, konflikt- peab suhtuma võrdselt.
b) ROLLISISENE KONFLIKT - samale rollile on erinevates gruppides, eri olukordades või erineval ajal suunatud kokkusobimatud rolliootused. Eesti noor moslemi peres, eesti rollimudel , peab valima kui ei sobi uude rolli. Suhte proovilepanek matkama minnes, uued rolliootused (eriolukord). Erinevad ajad (noorelt abiellunud, hiljem rolliootused muutuvad).
c) OMANDATUD ROLLI JA ROLLIOOTUSTE VAHELINE KONFLIKT - rollisüsteemis osalejad mõistavad üksteise ja iseenda rolle erinevalt. Ei saa aru , mida oodatakse.
d) ISIKSUSE JA ROLLI VAHELINE KONFLIKT - rolliootused on vastuolus rolli täitja isiksuse omadustega. Nt arg politseinik .
e) ROLLI ÄHMASUS - olukord, kus puuduvad selgepiirilised rolliootused või nende täitmise hindamise kriteeriumid. Ülemus annab ülesande, aga loodab teist- töötaja ei saa aru, mida tahetakse.

Iinstitutsionaalne roll, sotsiaalne institutsioon , selle kolm aspekti, funktsioon ühiskonnas, perekond kui institutsioon
INSTITUTSIONAALNE ROLL???
Turvamees kui institutsionaalne roll- tema taga on kogu grupp, kui talle vastu hakata, oled vastu kogu grupile. Isiklikke eesmärke ei saa rahuldada. Näiteks juht on ka institutsionaalne roll, esindab oma firmat ,
SOTSIAALNE INSTITUTSIOON – (millegi korraldatus, kehtestatus ühiskonnas).
kitsamalt: ühiskonna (grupi) sotsiaalsete vajaduste rahuldamist tagav sotsiaalne mehhanism , mille komponendid on:
1. ühiskonna vajadustest lähtuvad väärtused, normid, mudelid, mis reguleerivad inimeste toimimist antud valdkonnas,
2. nende (väärtuste, normide, mudelite) järgimist kindlustav organisatsiooniline vorm,
3. antud organisatsioonilisele vormile vastav rollide süsteem
FUNKTSIOON ÜHISKONNAS, PEREKOND KUI INSTITUTSIOON????

Sotsiaalseid vajadused ja neid rahuldavad institutsioonid
1. kommunikatsiooni tagamine ühiskonna liikmete vahel. Side
2. ühiskonna liikmetele vajalike kaupade ja teenuste tootmine. Ettevõte
3. kaupade ja teenuste jaotamine ühiskonna liikmete vahel. Turg (tööjaotus, aktsiaturg jne)
4. ühiskonna liikmete kaitsmine füüsiliste ja bioloogiliste ohtude ning teiste inimeste (ühiskondade) eest. Tervishoid, päästeamet , õiguskaitse.
5. väljalangenud ühiskonnaliikmete asendamine (soo jätkamine, sotsialisatsioon ). Perekond, tervishoid, haridusinstitutsioonid ( lasteaed , koolid).
6. ühiskonna kindlustamine tema liikmete ühtekuuluvuse, solidaarsuse kaudu. Religioon, massikultuur (kultuuri intitutsioonid).
7. kontroll ühiskonna liikmete toimimise üle ( eelmiste ülesannete täitmiseks, konfliktide vältimiseks, hälbivuse vähendamiseks). Maksuamet, politsei.
Sotsiaalne institutsioon on suurema grupi sotsiaalsete vajaduste rahuldamist tagav sotsiaalne mehhanism.
13. Võimu määratlus , tüübid Weberi järgi, legitiimsus, autoriteet, erinevad võimud ühiskonnas
VÕIM - võimalus mõjutada (vastuseisust hoolimata) teiste inimeste toimimist, muuta sotsiaalseid suhteid ja sündmuste kulgu oma huvidest lähtuvalt . Näide- isa annab ülesande pojale, poeg edasi vennale, see õele. Töö tehtud, võim rakendatud. Isa autoriteet.
Ühiskonnas: rahvas, kohus, meedia, valitsus
võim on inimestevaheline suhe – ühtede võim teiste üle. Domineerimine.
LEGITIIMSUS - inimestevaheline kokkulepe selle kohta, et võimu rakendamine antud olukorras ja teatud inimeste poolt on sotsiaalselt põhjendatud. Valitsus – demokraatlikud valimised- rahvas on kokku leppinud.
AUTORITEET - indiviidi “a” võime panna indiviidi “a” tegema midagi sellist, mida ta muidu ei teeks , kusjuures “a” on veendunud “a” õiguses sellisel viisil toimida. “a” peab “a” toimimist legitiimseks.
VÕIMU TÜÜBID (M. WEBER ):
1. KARISMAATILINE VÕIM - võim, mille grupp usaldab inimesele tänu tema isiklikule veetlusele ja erilistele omadustele. Kuulsused . Putin
2. TRADITSIONAALNE VÕIM - võimu usaldamine isikute grupi kätte, kes annab seda vajaduse korral edasi oma ühelt liikmelt teisele. Kuningad.
3. RATSIONAALNE VÕIM - võimu seaduslik usaldamine pädevatele ja võimekatele inimestele. Kõrgetel ametikohtadel ( direktor jne).
14. Sotsiaalsed organisatsioonid , bürokraatia tunnusjooned
SOTSIAALSED ORGANISATSIOONID: - institutsionaliseeritud, bürokraatliku struktuuriga; seotud majanduse erasektori või avalike teenuste osutamisega
- vabatahtlikud ühendused oma liikmete huvide kaitseks või väljendamiseks , ei ole seotud valitsemisorganitega (VVO, "kolmas sektor"), on vähe või ei ole üldse institutsionaliseeritud (puudub jäik struktuur ja sundiv võim).
BÜROKRAATIA TUNNUSJOONED:
1. Tööjaotuse süvenemine – alluvusstruktuur.
2. Töötamine täistööajaga, selge piir töö ja töövälise elu vahel.
3. Töötajad ei ole nende töövahendite omanikud , millega nad tööd teevad.
4. Püramiidi kujuline alluvuse hierarhia . Igal töötajal on kindel ülemus ja kindlad alluvad.
5. Töö toimub lähtuvalt fikseeritud (kirjalikest) reeglitest ja korraldustest.
6. Kõik toimuv salvestatakse standardiseeritud vormis - kirjalikult toimikutes, registrites , või arvutisüsteemi abil. Enesesalvestus, hiljem saab tagasi minna ja vigadest õppida.
7. Tööalased rollid on ametlikud, isikupäratud; klient on juhtum, mitte inimene. Inimlikkus kaob.
8. Kasvab administratiivpersonali arvukus - juhid, mänedzerid,sekretärid, ülesandeks Sujuva töö tagamine.. Haldustöö nõuab spetsiaalset erialast ettevalmistust.
9. Karjääri struktuur tugineb väljatöötatud aastatele või teenetele organisatsiooni ees (mitte aga favoriitsusele või sugulussidemetele). Lojaalne eelkõige organisatsioonile, ülemuse peale kaebamine .
15. Bürokraatliku võimu alused
1. Bürokraatlik organiseerimine võimaldab tõsta koostöö produktiivsust. Selle tõttu saab juhtimissüsteem omale suurema võimu. Käsuliin on paigas.
2. Bürokraatia on võimeline talle antud võimu määratlema , jagama, piirama ja kontrollima
See ei ole ühe (mõnede) inimese võim teise (teiste) üle, vaid organisatsiooni võim organiseeritute üle.
3. Bürokraatliku võimu aluseks on piiratud pääs informatsiooni juurde.
Töötaja saab teavet toimuva kohta ainult niipalju, kui on vajalik tema otsese töö tegemiseks. Võimalus otsustada koondub seetõttu ülemuste ja nende allüksuste kätte, kellel on oma tööga seoses rohkem teavet ettevõtte kui terviku seisundi kohta - finants -majandusosakond, turustusosakond, tehnilise teenindamise osakond jt.
4. Võimukandjad ei rakenda bürokraatlikus organisatsioonis sanktsioone isiklikult enda nimel, vaid viidates eeskirjade, normide, reeglite rikkumisele. Lubades vahel erandkorras normidest üle astuda (hilineda, puududa jm.), soodustab ülemus hea psühholoogilise kliima tekkimist, pingete vähenemist kollektiivis.
16. Bürokraatia neg jooned
1. VÕIMETUS TOIMIDA TAVATUTEL JUHTUDEL.
Bürokraatia toimib hästi stabiilse keskkonna tüüpsituatsioonides.
2. EESMÄRGI NIHE .
2a) toimimise tõeline eesmärk kaob organisatsiooniliste eesmärkide taha ära. (ülikoolid) Tegelevad iseenda täiustamisega.
2b) kui eesmärk on juba saavutatud, hakkab bür. org-n otsima uusi eesmärke, et edasi toimida.
3. BÜROKRAATLIK LAIENEMINE. PARKINSONI SEADUS.
3a) Töö võtab alati nii palju aega, kui on selle sooritamiseks antud. ( Töö sooritamiseks ette nähtud raha kulutatakse alati ära.) Tehakse tähtajaks, mitte enne.
3b) kasvav juhtimispüramiid - iga ametnik püüab oma olemasolu õigustamiseks omada alluvaid.
3c) liialdamine aruannete ja dokumentidega kui illusoorne töö.
4. PETERI PRINTSIIP. Töötajaid edutatakse vastavalt kompetentsile seni, kuni nad jõuavad ametikohale, kus nad enam kompetentseks ei osutu. Sellele kohale jääb töötaja püsima. mistahes hierarhias on igal töötajal tendents tõusta oma ebakompetentsuse tasandile.
5. INFORMATSIOONI MOONUTAMINE HIERARHIA KESKMISTEL ASTMETEL. Alluvad püüavad end näidata ülemuste ees võimalikult kompetentsetena ja varjavad vigu.
6. KAFKA SÜNDROOM. iseloomustab ametnike pime allumine kättesaamatus kõrguses paiknevale võimule, ettekirjutatud toimingute tingimatu ja ebaisikuline täitmine. Pole selge, kes käsu andis, allutakse pimesi.
7. KOMITEEDE (komisjonide) PALJUNEMINE, mis satuvad liidri või grupiaru mõju alla. Spetsiifilise asja põhjalikuks uurimiseks. Ebakompetentsus , grupivaim.
8. KORRUPTSIOON - kõrvalekaldumine bürokraatia reeglitest isikliku kasu saamise eesmärgil.
9. HIERARHILINE EBAVÕRDSUS – ülemused saavad luua endale alluvatest paremad töötingimused, saada soodustusi jm.
10. BÜROKRAATLIKU ISIKSUSE KUJUNEMINE - kelle käitumist iseloomustab ritualism, õpitud abitus, väline kontrollikese. Pikalt töötades; puudub omaalgatus.
BÜROKRAATIAL ENDAL POLE VAHENDEID NENDE VASTU VÕITLEMISEKS

Durkheim- Allardti solidaarsuse käsitlus
TÖÖJAOTUSE ASTE
MADAL
KÕRGE
SARNAS-
TUMIS-
TUNG
KÕRGE
Mehaaniline solidaarsus (jäigad normid, kriminaalõigus)
Madal solidaarsus ( diskrimineerimine , konfliktid, ülekorrastumine)
MADAL
Madal solidaarsus (anoomia, lagunemine )
Orgaaniline solidaarsus (lepingud, sallivus, tsiviilõigus )
Näide: rahvussuhted Eestis peale taasiseseisvumist

Sotsiaalne grupp, gruppide liigid, grupisuhtes esinevad struktuurid
SOTSIAALNE GRUPP - teatud viisil organiseeritud suhteliselt püsiv inimühendus, kellel on teatavad ühised huvid, väärtused, käitumisnormid .
GRUPPIDE LIIGID: esmased (head suhted, lähedus nt perekond, sõbrad, naabrid) ja teisesed (palju inimesi, vähesed emotsionaalsed sidemed, nt esmakursuslased, alluvad jne)
GRUPISUHETES esineb:
1) FUNKTSIONAALNE struktuur - kajastab inimeste vastastikust tegevuslikku sõltuvust - formaalne või mitteformaalne töö- ja rollijaotus.
2) EMOTSIONAALNE struktuur - kajastab isikliku eelistuse ja tõrjumise ( sümpaatia -antipaatia) suhteid. Uurimismeetod sotsiomeetria .
3) KOMMUNIKATIIVNE struktuur - näitab teabe leviku teid grupis (ametlikud ja mitteametlikud).
4) ALLUVUSSTRUKTUUR - kajastab grupi liikmete staatust kogu gruppi puudutavate otsuste vastuvõtmisel ja elluviimisel, grupi juhtimisel

Sotsiaalne staatus, selle kaks tähendust, seos rolliga, olulisemad staatust määravad tunnused
SOTSIAALNE STAATUS - teatava sotsiaalse rolli täitja asend sotsiaalsete suhete süsteemis, mis on määratud selle süsteemi jaoks oluliste tunnuste kaudu (majanduslikud, professionaalsed kultuurilised jm. tunnused).
Staatuse mõiste väljendab:
a) Rolli täitva inimese sotsiaalse seisundi kindlaksmääramist sotsiaalsete suhete süsteemis (kindel töösuhe , sugulussuhe, naabrussuhe jne.). Kindla seisundi omamine suhetes teistega on inimese jaoks väga oluline.
b) Rollide erinevat tähtsust grupi (ühiskonna) jaoks, millest lähtuvalt rollide täitjaile antakse erineval määral võimu, tunnustust ja hüvitust. Rollid järjestuvad kaasneva staatuse alusel hierarhiasse.
Tegelikkuse realiseerub staatus rolli kaudu. Sotsiaalse staatusega kaasnevad õigused ja kohustused, vabadused ja piirangud kajastuvad ka vastavates rolliootustes. Iga sotsiaalse staatusega kaasneb vastav roll, iga rolliga aga staatust ei kaasne (olurollid).
Rollis on nähtud staatuse muutlikku poolt: kui staatus väljendab sama tähtsusega rollide sarnaseid jooni erinevates gruppides, siis roll väljendab sama staatusega rollide sotsiokultuurilist eripära grupis (näit. kohtuniku, ema, valitseja staatused ja rollid).
Rolli muutumine (näit. piiritlemise kaudu) võib esile kutsuda staatuse muutumise (tõusu või languse). Ajalooliselt algab staatuse muutumine rolli teisenemisest.
Inimese põhilist staatust määravateks tunnusteks on tema elukutse , amet, haridus , sissetulek, etniline kuuluvus ja sugu. Staatusega kaasneb alati roll kuid rolliga ei kaasne staatus (bussireisijad).

Ebavõrduse, kihistumise ja klassi määratlused, klassiteadvus, ekspansioon
EBAVÕRDSUS - sotsiaalsed tingimused, kus inimestel on ebavõrdne juurdepääs sellistele hüvedele nagu RIKKUS, PRESTIIZ, INFORMATSIOON ja VÕIM.
KIHISTUMINE - sotsiaalsed tingimused püsivate inimkogumite tekkimiseks, kellel on ebavõrdne juurdepääs hüvedele (n. ebavõrdsuse edasikandumine põlvest põlve).
Samasse sotsiaalsesse kihti kuuluvate inimeste seas kujunevad välja ühesugused väärtused, toimimise, mõtlemise ja suhtumise mallid, elulaad - oma SUBKULTUUR , mis soodustab kihi püsivust (n. vaimulikkond, haritlaskond , käsitöölised).
Suur osa kihi taastootmisel on perekonnal kui esmase sotsialisatsiooni üksusel.
Erinevaid ühiskonnatüüpe iseloomustab jagunemine erinevatesse kihtidesse.
KLASSID - kihid , millede ebavõrdne juurdepääs hüvedele on otseselt seotud nende erineva positsiooniga ühiskonna kesksetes MAJANDUSSUHETES (töölisklass, talupojad, kodanlus, feodaalid ). Nendes kihtides võib kujuneda KLASSITEADVUS (arusaam ühistest huvidest), SOLIDAARSUS ( ühtekuuluvus , endaga sarnased inimesed), IDEOLOOGIA (väljendab klassihuve), KLASSIVAEN (teise klassi vastu), poliitiline ORGANISATSIOON (parteid, liikumised).
Klassile on iseloomulik EKSPANSIOON - allasurutud klassi (talupojad, töölisklass) huvid leiavad mõistmist teiste klasside ja kihtide ( feodaalid, kodanlus, intelligents ) esindajate seas, kes sageli töötavad välja vastava ideoloogia ja aitavad luua organisatsiooni võitluseks nende huvide eest.

Ebavõrdsuse tekkimise funktsionalistlik teooria
1. FUNKTSIONALISM . E. DURKHEIM - PARIMATE AUTASUSTAMISE TEOORIA.
a) Olenevalt väärtuste järjestusest kultuuris ning majanduse iseloomust on mõned tegevusalad ühiskonnas tähtsamad kui teised - seega neid ka hüvitatakse rohkem.
b) Inimesed on erineval määral andekad, õppimisega see erinevus võimendub. Ühiskond püüab vajalikumatele tegevusaladele valida kõige andekamaid, ja peab neile siis ka rohkem hüvitust maksma (sest õppimine on kallis ja vaevanõudev, andekas inimene valib tegevusala , kus rohkem hüvitatakse). Kõigis ühiskondades hüvitatakse enam religioosset tegevust ( vaimulikud ), juhtimistegevust, tehnoloogia loomist (alates tööstuslikust ühiskonnast).

Ebavõrdsuse avaldumine ja põhjused Marxi järgi ( tootmisviis , ekspluateerimine ja lisaväärtuse kujunemine, vaesumine , seos omandiga)
Enamiku tuntud tootmisviiside puhul toimub allutatud klassi ekspluateerimine valitseva klassi poolt. Kapitalismi puhul : toote (müügi)väärtus = tooraine väärtus + masinate kulu (amortisatsioon) + tööliste palk + LISAVÄÄRTUS (omaniku kasum). Lisaväärtuse loovad töölised oma tööga, selle saab aga omale tootmisvahendite omanik.
Tööliste ABSOLUUTNE VAESUMINE: töölised võetakse tööle vähempakkumise korras, nõutavad oskused piirduvad lihtsate operatsioonidega konveieri ääres - võib üha vähem palka maksta.
SUHTELINE VAESUMINE: omanike kasumid kasvavad kiiremini kui tööliste palk.
EKSPLUATEERIMINE – võõra tööjõu oma huvides ärakasutamine

Miks Marxi ennustused ei täitunud, sh Weberi käsitlus kapitalismi vaimust
Väljapääs on K. Marxi arvates eraomanduse asendamises kollektiivse omandiga (kommunism, sotsialism ), mis leiab aset kõige arenenumal kapitalistlikul maal.
Seda pole juhtunud, sest:
1) Kapitalistliku majanduse kiire areng tuleneb kodanluse säästlikkusest, kes erinevalt palgatöölistest investeerivad suure osa tuludest tootmisse
2) Konkurents turul sunnib tootma mitte ainult odavamalt, vaid ka kvaliteetsemalt - kõrgenevad nõuded ka töölistele, mis tingib ka suurema töötasu .
3) Ametiühingute rahumeelne võitlus õiglase palga eest viib ( kollektiiv -)lepinguteni tööandjaga, palgataseme korrigeerimiseni sõltuvalt elukallidusest.
4) Ühiskond kehtestab sotsiaaltagatised abiraha näol töötuse või invaliidistumise korral ning pensioni vanaduspäevadeks.

Tööliste osakaal töötajaskonnas väheneb, nn. “ valgekraed ” on suuremal määral huvitatud ettevõtte käekäigust.

Kõik inimesed ei soovi olla omanikud

Riiklik-sotsialistlike eksperimentide äpardumine
WEBERI KAPITALISLIK VAIM???

Sotsiaalne mobiilsus , horisontaalse ja vertikaalse mobiilsuse liigid
SOTSIAALNE MOBIILSUS ehk ühiskondlik liikuvus. Inimeste ja gruppide liikumine ühest sotsiaalsest klassist teise.
I. HORISONTAALNE SOTSIAALNE MOBIILSUS
- liikumised, mille puhul inimeste sotsiaalne staatus ei muutu.
a) Inimeste või gruppide ümberpaiknemine geograafilises ruumis.
a-1)MIGRATSIOON: üleminek teise territoriaalsesse kooslusse (teise riiki, teise linna, maalt linna, linnast maale). Emigratsioon , immigratsiooon. Seotud põgenemisega (tagakiusamise, sõja, nälja, haiguste, eest), paremate töö- või elutingimuste otsimisega, religioossete põhjustega vms.
a-2)PENDELMIGRATSIOON: inimeste igapäevane liikumine elukohast töökohta,kaubandus- ja lõbustus- keskustesse. Seotud linna funktsionaalse tsoneerimisega (elurajoonid, tööstusrajoonid, keskus), tekitab transpordiprobleeme ja ajakadu.
a-3)TERRITORIAALNE KIHISTUMINE: teatud sotsiaalsesse kihti või gruppi kuuluvate inimeste elamaasumine kindlale territooriumile (tööliskvartalid, rikaste linnaosad , värviliste ja valgete linnaosad, ühest rahvusest või sama usuga inimeste linnaosad, regioonid ). Probleemid:
gruppi taastootev sotsialisatsioon, probleemide politiseerumise oht, separatsiooni oht.
b) inimeste üleminek ühest grupist teise sotsiaalset staatust muutmata (tööline läheb tööle teise tehasesse, direktorist saab teise ettevõtte direktor).
II. vertikaalne sotsiaalne mobiilsus.
a) inimeste sotsiaalse seisundi muutumine, millega kaasneb staatuse tõus (edutamine) või langus (degradeerimine).
a-1) mobiilsus antud sotsiaalse grupi (kihi, klassi) sees (tööline tõuseb oskustööliseks, eestööliseks, brigadiriks),
a-2) kihtidevaheline mobiilsus - üleminek ühest kihist teise (töölisest - omanikuks, haritlasest - tööliseks ). Kui kihtidevaheline mobiilsus on võimalik, on tegemist avatud, kui ei ole, siis - suletud ühiskonnaga.
b) sotsiaalsete gruppide (kihid, klassid) positsiooni muutumine teiste gruppide suhtes (n.; maareform võib tõsta talupoegade sotsiaalset staatust).

Vertikaalset mobiilsust mõjutavad tegurid
1. Sotsiaalsete grupide (kihtide, klasside) suurus ning mobiilsuse potentsiaal. Siirde- ja lähtearvud esitatakse sageli ka osakaaluna sellest grupi liikmeskonna osast, kelle mobiilsus on võimalik (n. noored).
2. “Karjääriredelite” arv ja pikkus.
3. Koolisüsteem, tupikharude olemasolu.
4. Elukutse, ameti prestiizi ja materiaalse hüvitatuse vastuolu (n. õpetajate madal palk).
5. Perekonna valmisolek investeerida laste haridusse.
6. Edasipüüdlikkuse ja hariduse üldine väärtustatus sotsialisatsioonikeskkonnas.
7. Struktuursed takistused: perekonna vaesus, elukoha kaugus keskustest, haridusvõimaluste olemasolu jm.
8. Õige ja perspektiivika “ karjääriredeli ” valik (vajalik ka kutsesuunitlus).
9. Teenekate kontingendi (“meritokraatia”) vanus.
RAAMATU KÜSIMUSED Sotsioloogia Ivar Aimre 2005

Sotsiaalsed protsessid (257-259)
Inimene elab muutuste kulgemise ehk protsesside sees (looduses nt päevad järgnevus). Ka inimtegevuses ilmnevad pidevad ja korduvad, ühed ja samad või väga sarnased nähtused.
Sotsiaalprotsessid on nähtuste seeriad, mis mõjutavad üksteist vastastikku või toimuvad gruppide organisatsioonis ja struktuuris ning millel on inimeste või koosluse elementidevahelised seosed.
Juhuslikud või ettekavatsetud (eesmärgipärased).
Sotsiaalsete nähtuste seeria kui protsess kui see säilitab identsuse ajas.
Sotsiaalne protsess on ükskõik millise sotsiaalse objekti või tema koostisosade järjepidev muutumine (inimeste areng ja kasvamine).
Funktsionaalsed protsessid tagavad objekti kvalitatiivse taastootmise . Pidevad korduvad seeriad (tööpäevade ühed ja samad tegevused kindlatel aegadel ja järjestuses ).
Arenguprotsessid viivad sotsiaalse objekti kvalitatiivselt uuele tasandile, uude seisundisse. (õppimine, enesetäiendus) . Näiteks edukad läbirääkimised on kui arenguprotsess – valmib uus toode. Evolutsioonilised – pidevad aeglased, plastilised ja kvalitatiivsed muutused. Revolutsioonilised – suhteliselt kiired ja põhjalikud kvalitatiivsed muutused. Makroprotsess on teistsuguse iseloomuga – näiteks riikide kujunemine ja funktsioneerimine. Wiese protsessid: inimesi ühendavad (ühinemine, lähenemine), inimesi eraldavad protsessid (konflikt, rivaalitsemine). Simmel aga väitis vastupidist: konflikt ja võitlus lähendavad inimesi rohkem kui sõprus.
Sotsiaalsed protsessid – LIIGID
Saab liigitada selle alusel KUS TOIMUVAD

Inimeste sisesed – sotsiaalsete parameetrite pidevad muutumises (eneseharimine).

Omavahelistest suhetest tulenevad protsessid (kestev sõprussuhe),

Indiviidi ja grupisuhetest tekkivad (huvigrupist pidev vastuvõtt)

Organisatsiooni või kooslust muutuvad protsessid (sündide vähesus suurendab vanurite osakaalu).

Gruppide suhteid muutev protsess ( välisoht muudab etnliste ja poliitliste koosluste suhteid riigis).

Globaalselt ühiskonna struktuuri ja organisatsiooni muutvad protsessid (lepped ja sõjad ).

Sotsiaalsed muutused ja neid esile kutsuvad faktorid (262-264)
Sotsiaalne muutumine on sotsiaalsete süsteemide, koosluste, institutsioonide ja organisatsioonide üleminek ühest seisundist teise. Sotsiaalsed muutused toimuvad protsesside ja sündmuste kaudu pidevalt ja inimeste kooselu kõikides sfäärides. Muutused toimuvad ajalises raamis (päev, kuu). Mitmeid tüüpe – evolutsiooniline , revolutsiooniline, progressiivne, regressiivne, imitatiivne ja innovatiivne.
Looduses, kultuuris ja sotsiaalsees elus on pidev muutumine, tulemuseks asjade (nähtuste) parem kvaliteet (ehitus, masinad ). Tsüklilised muutused – ringlemine. Aja jooksul algus ja lõpp korduvad kuid ajaliselt ja tasemel erinedes (nt põlvkondade vahetus).
Sotsiaalse muutuse TASANDID

Makro . rahvusvahelised süsteemid, rahvad , globaaltasand

Mesotasand – korporatsioonid, parteid, institutsioonid

Mikro – perekond, grupp , tutvusring.
Sotsiaalse mutuse LIIGID

Struktuure hõlmavad

Protsessides toimuvad

Süsteemide, instit. Organisatsioonide funktsioonide muutumisega seotud.

Indiviidi ja kollektiivide tegevuse motivatsioonis toimuvad
Kõik muutused on omavahel seotud, ühe muutus toov kaasa teise (suure, väikse) muutuse. Struktuursed protsessid käivitavad funktsionaalseid ja motivatsioonilisi muutusi.
Muutusi (arengut) ESILEKUTSUVAD TEGURID:
1) sotsiaalse elu looduslikes alustes toimuvad muutused – tehnoloogia, kommunikatsioon, transport ja uuenemisest – tootmismeetodite muutumine. Tulemus – uus toode või tehnoloogia- tagajärg – inimeste tegevuste muutused (uued kooslused , ümberõppe vajadus).
2) sotsiaalse elu kultuuriliste aluste muutumine kultuurielementide ja –komplekside difusiooni kaudu (modernismilt postmodernismile) Rahvuste ja etnlisiste gruppide probleemid (keel, kultuur, territoorium jne).
3) ühiskonna organiseeritud sotsiaalsed liikumised. Inimeste vajaduste rahuldamine, eesmärgiks muuta inimeste olukorda või parandada liikumisest osavõtjate seisundit /revolutsioonilised, reformilised).
4) uute seaduste kehtestamine mingite huvigruppide või jõudude survel
5) indiviidide püüdlusest ja diferentseerumisest kuhjuvad sotsiaalsed muutused: vajadus elukohta või töökohta vahetada, edasi õppida või muuta muud sotsiaalset kuuluvust
6) rahvusvaheliste org, firmade ja korporatsioonide tegevus: pangad (teke, pankrot;, sõjalised või poliitilised liidud, rahujõudude operatsioonid jne
7) Ideoloogia ja massikommunikatsioon – uute ideede võit või mahavaikimine mahakommunikatsiooni abil.
8) Sotsiaalteaduste roll sotsiaalsetes muutustes – ühiskonnaprobleemide arutlused teadvustamine, haridus ja teadustöö.

Süsteemisisesed ja –välised muutusi põhjustavad tegurid: innovatsioon, uus kultuur ja kultuuriline lõtk , konfliktid, difusioon (275-278)
SüsteemiSISESED tegurid:
INNOVATSIOON ehk uuenemine, Uuendus millegi uue avastamise kaudu. Sellel on 3 baasosa, mis toovad kaasa sotsiaalse muutuse: uus tehnoloogia, uus kultuur ja uus sotsiaalne struktuur.
UUS TEHNOLOOGIA - (olulisim) Muutused toob mitte uus tehnoloogia vaid selle kasutuselevõtt. Hiinlased teadsid püssirohu toimet, kuid ei kasutanud seda sõjas. Uus idee võetakse vastu. Tehnitsism- usk tehnika posit. Rolli ühiskonna arengus. antitehnitsism kartus tehnika arengu ees.
UUS KULTUUR – olulised sotsiaalsed muutused (kristluse teke ja areng). Kultuuri arengu tasakaalu rikkumine toob aga kaasa palju neg nähtusi: konfliktid, ökoloogilise tasakaalu rikkumine jpm.
Kultuuriline lõtk- sotskultuurilise muutuse esmane stiimul industriaalühiskonnas on tehnika areng.
UUED SOTSIAALSED STRUKTUURID - Paljudest eri tasemega elementidest koosnev moodustis. Nt sotsiaalsed kihid ja klassid, rahvused, parteid, haridusasutused jne.
SÜSTEEMISISESED KONFLIKTID – annavad märku ühiskonna muredest ja muutuste vajadustest; konflikti lahendus võib tuua muutuse.
MUUD . Sotsiaalsete parameetrite kasv ja oluline muutumine (rahvastik, linnastumine jne).
SüsteemiVÄLISED tegurid:
*Difusioon ehk kultuurielementide levik. võõra päritoluga, lähedastest või kaugematest ühiskondadest. Nim ka sisseimbumiseks. Teistest kultuuridest üle võetud omadusi. Alkoholi levik, arvutid , popmuusika, videotehnika, haridussüsteem.

Religiooni põhielemendid (viis) ja funktsioonid (neli) (222-224)
Igas ühiskonnas on olemas religioon, see on ühiskonna jaoks ühendav. Regiooniks nim uskumuste ja rituaalide süsteemi, mille abil inimgrupp seletab, mis on üleloomulik ning püha ja reageerib sellele.
Põhielemendid: RELIGIOON
*eeldab grupis sellesse uskujate olemasolu
* seondub mõistetega, mida loetakse pühadeks
*on mõtestav teatud uskumuste kogumina
*tähendab eriliste tegevuste või rituaalide kogumit
* sisalduvad ettekujutused õigest, pühast elust
Funktsioonid:

Regulatiivne – põhineb ja evitab ühiskonnas väärtusi ja norme, motiveerib ja reguleerib inimeste sotsiaalset käitumist ning esitab teatud käitumistandardid.
Integratiivne –liidab inimesi ühiskonnas, tahab püsiva sotsiaalse korra ja stabiilsuse
Kommunikatiivne – eelkõige kultuslik, et usklikud saaksid suhelda Jumalaga ja omavahel
Psühhoteraapiline – kultuse tasandil, avaldada usklikele positiivset mõju, anda neile lohutust ja tröösti, eriti kui inimesi tabavad mured ja hädad

Perekonna kui institutsiooni funktsioonid (5) ja kui väikese grupi tunnused (5) (228-231)
Perekond kui institutsioon- perekonda juhivad tavad, kombed, käitumisstandardid, seadused, moraalinormid ja ühiskondlik arvamus.
Funktsioonid:

Ühiskonna bioloogilise järjepidavuse säilitamine. Legaalsed seksuaalsuhted .
Ühiskonna kultuurilise järjepidavuse säilitamine- kultuuripärandi üleandmine järgnevatele põlvkondadele ja ka noorte põlvkonna sotsialiseeriumise ja perekondliku kultuuritarbimise kaudu (vaba aeg).
Perekond annab oma lastele sotsiaalse seisundi (keel, kultuur, stardipositsioon kust jätkata)
Kindlustab indiviidile emotsionaalsete vajaduste rahuldamise (intiimsus, kindlustunne, emotsionaalne tasakaal)
Sotsiaalse kontrolli süsteem – eriti nooremale põlvkonnale, ühiskondlikud ja individuaalsed vajadused, normidest kinnipidamine (seksuaalne käitumine jne)

PEREKONNA kui VÄIKESE GRUPI Tunnused:

Inimeste kollektiiv; väiksearvuline grupp , liikmed peavad end kuuluvaks perekonda
Moodustamise aluseks: abielu, sugulussuhted, lapsendamine , kooselu
Pere elu ja tegevuse ühtne eesmärk, ühised pühihuvid
Üks leibkond , seotus ühise majapidamisega. Liikmete seotus.
Täidetakse ühiskonnas kindlaid sotsiaalseid funktsioone

Sotsiaalse side etapid 1 Ruumiline k omadused
2 Psüühiline k huvi 3 Sotsiaalne k. vahetus
4 S.toiming muuta teist 5 S.tegevus-t.süst,muutm.eks
6 s.interakts. vastast-te toimingute mõju 7s.suhted
püsiv kokkul . sund 8 s.sõltuvus- enda huvides
Sots.toimimise tüübid 1 Eesmärgiratsionaalne
2 Väärtusratsi.- usk 3 Afektiivne emots. 4Traditsi.
harjumus. Võrdlus Puhaste tüüp- mitmete tüüpide j.
Hälbiv toimimine ÜK norme/huve rikkuv , vastuv.tu
mingis kultuuris, ajahetkel, tingimustes Seletus –Miks
Mõõdetakse reaktsiooniga. Konformsus (õige käitum)
Sotsiaalsed normid Ajalooliselt kujunenud .
kokkul./sunnitud nõuded Normide LIIGID
1 Käskiv 2 Keelav 3 Lubav 4 Lepinguline sisu ja
vorm, hüvitus 5 Soovitav 6 HHarjumus pika aja j.
7 Tava moraali ja väärtusega 8 Rituaal regulaarselt.
Hälb: kinnitamiseks -innovatsioon
Anoomia Normide konflikt ÜK eesmärg. pole
võimalik Üldtunnustatud vahenditega Solid . langus.
Sotsiaalne kontroll- sanktsioonid Formaalsed
+ 3 - 8 Mittef. tugevam mõju P:7, N 6: mõjub ootusena
Sots.kontrolli ajal. Areng T.seelne ÜK–eristamine
Tööstuslik hooldus inst -ne T. järg .Ennetav toler .kasv
Sotsiaalne roll on ootuspäraste eelduste roll.
Rolli 3asp. 1 R.ootused 2 Omandatud sisesndatud
3 Rollikäitumine täitm. indiv.eripära
Rollide liigid 1 Seisundrollid ei saa muuta
2 Saavutatud edasijõudmine 3 Olurollid teatris
4 Formaliseeritud ootused fikseeritud ( sõjaväes )
5 Vabalt kujunevad kooskõlastamise käigus
Rollikonfliktid kokkupuude- omav.sobimatud oot
1 Rollidevaheline-üheaegsed sobim.rollid ema
2 Rollisisene. Grupis, erioluk, aeg. 3 Omandatud r.
ja ootuse konflikt Mõistetakse 4 Isiksuse ja r.
vaheline Arg 5 R. ähmasus ootused
Sotsiaalne institutsioon ÜKsSots.vaj. rahuld tagav
Mehhan. 3asp. 1Vaj->väärt.normid-regul.2järgim.
Kindl.org.vorm.3org.rollide süsteem. Funkt.ÜKs
Vaj.rah.meh.Pere juhind. Tavad,kombed, käit .st.
Seadused, moraalinormid,ÜKlik arvamus.
Sotsiaalsed vaj& rahuld. int.d 1 Kommunik.
2 Tootmine 3 Jagamine 4 Kaitsmine 3
5 Asendamine (soo jätk) Tervish 6 Ük Kindlust .
.solidr.relig. 7 Kontroll * sots mehhanism*
Võim Võimal. mõjutada toim., Suhteid Sündm.
oma huvidest läht.ISA Ühiskonnas: rahvas,kohus,
media,valitsus. In.vah.suhe mitte omadus. Ühe v
teis üle. Legitiimsus kokkul. olukorras, sots.põhjend
Autoriteet 1 võime 2st tegema, md muidu ei teeks
Karism, tradits(kunin) ratsion. Pädev,võim.
Sotsiaalsed organisatsioonid Bürokr.struktuuriga
Seotud majanduse erasektori või Avalike teenuste
osutamisega Vabatahtlikud ühendused
Sots.org. bürok tunnusjooned 9
1 Tööjaotuse süv.2 Täistööaeg , piir 3töövahendite
4 Püramiidjas hierarhia 5 fiks. reeglitega
6 salvestatakse 7 Töörollid ametlikud,
8 Kasvab andmin.personali 9 Karjääri struktuur
Bürokraatliku võimu alused 4
1 koostöö produktiivsust Juhtidel -> võim
2 Võimeline võimu määratlema, jagama
Piirama, kontrollima ;organiseeritute üle
3 info; Otsustajaks 4 Sankts./ Reegl isik. Erandk.
Bürokraatia negat.jooned 10 1 Võimetus tavatutel
2 Eesmärgi nihe (2) 3 Bür.laien.Parkinsoni
seadus (3) tähtaeg;raha , kasvav juht. dok.
4 Peteri printsiip edutamine 5 Info, keska. vead
6 Kafka sündroom –pime 7 Komiteede p.-liidrite
8 Korruptsioon r. eiramine 9 Hierarhiline ebav .
10 Bürokr. isiksuse Ritualism, õpitud abitus,
Bürokr.endal pole vahendeid nende v. võitlemiseks.
Solidaarsuse käsitlus mehh- sarnas.tungil
Orgn.solid. tööjaotusel
Sotsiaalne grupp Suht. püsiv inimühendus
Ühised huvid, väärtused, käitumisnormid
Sotsiaalsete gruppide liigid
Esmased lähedus Teisesed vähe emot. alluvad
Grupisuhetes esineb STRUKTUUR
1 Funktsionaalne struktuur
tegevuslikku sõltuvust
2 Emotsionaalne struktuur
Isikliku eelistuse ja tõrjumise suhted
3 Kommunikatiivne teabe levik
4 Alluvus str. Liikmete staatust otsuste
Vastuvõtmisel ja elluviimisel, juhtimisel
Sotsiaalne staatus
Rolli täitva asend sotsiaalsete suhete süsteemis
Määratud oluliste tunnuste kaudu
Staatus: Rolli täitva inimese sots. seisundi
Kindlaksmääramine sotsiaalsete suhete
Süsteemis
Rollide erinev tähtsus grupi jaoks
Tegelikkuses staatus realiseerub rolli kaudu
Iga sotsiaalse staatusega kaasneb roll,
Iga rolliga ei kaasne staatus (olurollid)
Rolli muutumine võib muuta staatust
Tõus või langus
Inim.põhiline staatusemääraja on tema
Elukutse, amet, haridus, sissetulek
Etniline kuuluvus ja sugu
Ebavõrdsus rikkus,prezt,info,võim
Kihistumine grupid subk. Klassid kihid -maj.
postits.Klassiteadvus Solidaarsus ühtsus
Ideoloogia väljendab klassihuve
Klassivaen Poliitiline organ (partei)
Ekspansioon – teise kihi huvi abistada
Ebavõrdsuse tekkimine funktsionalism
Durkheim/autasustamise Tegevusalad ja inimesed
rohkem // $ relig. Juht. Tehn. loomist
Ebavõrdsus Marx tootmisviisides on allutatud
Klassi ekpluateerimine valitseva kl.poolt
Kapitalismi puhul: toote väärtus=
Tooraine v.+masinate kulu+palk
+ lisaväärtus (lisavad töötajad, kasu omanikule)
Tööliste absoluutne vaesumine palkamine
Lihtsad oskused , saab vähem palka maksta
Suhteline vaesumine
Kasumid kasvavad kiiremini kui palk
Ekspluateerimine Võõra tööjõu enda huvid
Marxi kapitalismi ennustus ei täitunud
1 Kapit.maj. areng kodanluse säästlikkusest
2 Konkurents,odav,kvalit. 3Ametiühingud,palga
4 Sotsiaaltagatised, abiraha, töötuse Inv, pens .
5 Tööliste osakaal väheneb Valgekraed
6 Kõik in. ei soovi olla omanikud
Riiklid sotsial . Ekp. Äpardumine
Sotsiaalne mobiilsus e.liik KLASSIST
Horisontaalne s. staatus ei muutu; geogr -lt
1 -migratsioon, territ. Emigr,immigr.
2 pendelmigratsioon- igapäevane tööle
3 territoriaalne kihistumine.
Rikaste linnaosad , firmavahetus (st.sama)
Vertikaalne staatuse tõus või langus
Seisundi muut. 1 Grupi sees (brigadiriks)
Avatud/suletud ühiskond
2 Ühest kihist teise (töölisest omanikuks)
3 S. gruppide positsiooni muutumine
(talupoegade tähtsuse tõus)
Vertikaalset mob.mõjutavad tegurid
1 S. gruppide suurus, mobiilsuse potentsiaal ,
nt noored 2 Karjääriredelite arv ja pikkus
3 Koolisüsteem, tupikharude 4 Töö hüvitamine
vastuolu õpetajad 5 inv. Laste haridusse
6 hariduse üldine väärtustatus
7 Struktuursed takistused Vaesus
8 karjääriredeli valik
9 teenekate meritokraatia vanus
Religioon Uskumuste rituaalide süst. millega
Selet. üleloomulik püha ning reag.sellele
Religiooni põhielemendid 1 Uskujad
2 Mõisted pühad 3 Uskumuste kogumina
4 Eril. tegevuste, rituaalide kogum. 5 ettekuj.
õigest, pühast elust F: reg. integ .komm.psüh
Pere kui institutsioon 5
1 biol..2 kultuur. järjep. Põlvk 3 lastele sots.
seisund keel 4 indiv. Emots.vajad täitm
5 sotsiaalse kontrolli süsteem
Pere kui väikge grupp 5
1 kollek. grupp, perre kuuluvaks
2 moodustamise 4 3 elu&tegevuse
eesmärk, p.huvid 4 leibkond
5 täidab kindl.sots.funktsioone
Sotsiaalsed protsessid
S.objekti või k.osa järjepidev muutumine.
1 Funktsionaalsed Obj. taastootmine (tööp.)
2 Arengup . Uus tasand (õpe)
Evol , revo ,makro
Sotsiaalprot. LIIGID 1 in.e sisesed,
2 omavahelised suhted 3 indiv&grupi 4org v
kooslust muutvad sündide 5 gruppide suhted
( etnilis ,pol) 6 glob . pr. Lepped sõjad
Wiese inimsuh protsessid 1 ühendavad lähene. Ja
ühin. 2 eraldavad konfl.,võitlus Simmel vastupidi
Sotsiaalsed muutused Pidevalt kõikjal
On sots.süst., koosluste, instu-de ja oran-de
üleminek 1st seisundist teise.
Muutused ajalises raamis (päev)- parem kvaliteet
Tüübid evol, revo, progr, regress , imit.e/innov.
Tsüklilised -põlvkonnad.
Sots.muutuse tasandid 1)makro 2)meso 3)mikro
Sots muut LIIGID
1)struktuure h. 2)protsessides toimuvad
3)süsteem,inst,org funktsioonidega seotud
4)indiv koll tegevuse motivatsioonis
Muutused SEOTUD Struktuursed protsessid
käivitavad funktsio. ja motivatsioonilisi muutusi.
Muutuste faktorid
1) looduslikes tehnol - ümberõpe
2)kultuurilised difusioon
3)organis. liikumised 4) seadused survel
5)indiv püüdlust.kuhjuvad , vaj muuta töökohta
6)rahv.org (panga teke pankrott )
7) ideoloogia ja massikom ideede võit või mahasalg
8)sotsiaalteaduste roll arutlused, teavitus
Süsteemisisesed tegurid
1)innovatsioon avastamise
Uus tehn,kultuur, sots kultuur
2)uus tehnol. Kasutusele võtt
Tehnitsism usk/antitehnitsism
3) uus kultuur kristlus
4)uued sots struktuurid klassid kihid , partied
5)süsteemsed konfliktid muutuste vajadus ,
konflikti lahendus toob muutuse
6)muud sotsial parameetrite kasv – linnastumine
Välised Difusioon kultuurielementide levik,
võõra päritoluga,

.DOCX Laadi alla originaalfail 17 lk · .docx · 37 allalaadimist

Sissejuhatus Sotsioloogiasse Kruusvall kordamisküsimused vastustega #1

Sissejuhatus Sotsioloogiasse Kruusvall kordamisküsimused vastustega #2

Sissejuhatus Sotsioloogiasse Kruusvall kordamisküsimused vastustega #3

Sissejuhatus Sotsioloogiasse Kruusvall kordamisküsimused vastustega #4

Sissejuhatus Sotsioloogiasse Kruusvall kordamisküsimused vastustega #5

Sissejuhatus Sotsioloogiasse Kruusvall kordamisküsimused vastustega #6

Sissejuhatus Sotsioloogiasse Kruusvall kordamisküsimused vastustega #7

Sissejuhatus Sotsioloogiasse Kruusvall kordamisküsimused vastustega #8

Sissejuhatus Sotsioloogiasse Kruusvall kordamisküsimused vastustega #9

Sissejuhatus Sotsioloogiasse Kruusvall kordamisküsimused vastustega #10

Sissejuhatus Sotsioloogiasse Kruusvall kordamisküsimused vastustega #11

Sissejuhatus Sotsioloogiasse Kruusvall kordamisküsimused vastustega #12

Sissejuhatus Sotsioloogiasse Kruusvall kordamisküsimused vastustega #13

Sissejuhatus Sotsioloogiasse Kruusvall kordamisküsimused vastustega #14

Sissejuhatus Sotsioloogiasse Kruusvall kordamisküsimused vastustega #15

Sissejuhatus Sotsioloogiasse Kruusvall kordamisküsimused vastustega #16

Sissejuhatus Sotsioloogiasse Kruusvall kordamisküsimused vastustega #17

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 17 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2016-03-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti

37 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

helena258 Õppematerjali autor

Sissejuhatus sotsioloogiasse, vastused. Peaaegu kõikidele vastused olemas ja lisaks raamatu küsimuste vastused. Lõpus lühike kokkuvõte lihtsamaks kordamiseks või õppimiseks. Mina sain selle abil eksami C
Jüri Kruusvall eksam Tallinna Ülikoolis

Kruusvall eksam vastused kordamisküsimused käit järg institutsioon institutsioon mobiilsus komm sotsial solidaarsus töötaja

Sarnased õppematerjalid

docx

Sotsiloogia kordamisküsimused

õpetajate madal palk). 5. Perekonna valmisolek investeerida laste haridusse. 6. Edasipüüdlikkuse ja hariduse üldine väärtustatus sotsialisatsioonikeskkonnas. 7. Struktuursed takistused: perekonna vaesus, elukoha kaugus keskustest, haridusvõimaluste olemasolu jm. 8. Õige ja perspektiivika "karjääriredeli" valik (vajalik ka kutsesuunitlus). 9. Teenekate kontingendi ("meritokraatia") vanus. Kordamisküsimused HMS raamatu kohta 1. Sotsiaalsete muutuste allikad, muutuste kiirendamine Sotsiaalne muutus- protsess, mille kaudu aja jooksul muutuvad väärtused, normid, institutsioonid, sotsiaalsed suhted Keskkonnasündmused- loodussündmused (maavärinad), inimese loodus situatsioonid(reostus, loodusressursside liigkasutamine) Sissetung- sarnaselt sõjale üks suurimaid sotsiaalsete muutuste esilekutsujaid,

Sissejuhatus sotsioloogiasse

doc

Sotsioloogia eksamiküsimuste vastused

Sissejuhatus sotsioloogiast kordamisküsimused loengumaterjali kohta: I pool 1. Sotsioloogiateaduse ülesehitus ja metodoloogilised suunad varasemas sotsioloogias 1. - (erinevalt individuaalsetest) puudutavad suurt hulka inimesi või on tüüpilised paljudele inimestele 2. Sotsiaalsete probleemide tekkimise põhjused on sageli OBJEKTIIVSED, nad tekivad iseenesest paljude inimeste, inimrühmade, asutuste toimimise tulemusena (ilma et ükski neist sellist tagajärge oleks soovinud). Sotsioloogia püüab avastada objektiivsete sotsiaalsete nähtuste tekkimise seaduspärasusi ning objektiivseid põhjuseid (looduslikud, keskkondlikud, majanduslikud, tehnilised, kultuurilised, psühholoogilised, ühiskondlikud jms.). 3. Seetõttu on sotsioloogia tihedalt seotud TEISTE TEADUSHARUDEGA, kelle abiga ta püüab leida sotsiaalsete probleemide tekkimise põhjuseid. 4. Filosoofiaga seob sotsioloogiat vajadus arvestada PARATAMATUSE JA VABADUSEGA inimeste käitumises. 5. Olulisemaks uurimisvõt

Sotsioloogia

docx

Sotsioloogia ja sotsiaalne side

Kordamisküsimused loengumaterjali kohta: 1. Sotsiaalse side tekkimise etapid Sotsiaalse side tekkimise etapid 1. ruumiline kontakt - inimeste vahetu või kaudne kokkupuude, mis võimaldab teada saada üksteise omadustest 2. psüühiline kontakt - huvi tekkimine teise inimese mingite omaduste vastu, vastastikuse huvi tekkimine, teise inimese jälgimine.. 3. sotsiaalne kontakt - ühepoolse või vastastikuse huvi alusel asuvad inimesed vahetama esemeid ja tähendusi, asuvad huvi tekkel koos tegutsema 4. sotsiaalne toiming - teadlik tegevusakt, mille eesmärgiks on muuta teis(t)e inimes(t)e käitumist, suhtumist või püüdlusi oma huvides; 5. sotsiaalne tegevus - toimingute süsteem, millega püütakse teiste inimeste toimimist mõjutada või mis on ise teiste inimeste poolt mõjutatud 6. sotsiaalne interaktsioon - inimeste teineteisele suunatud sotsiaalne tegevus, mida suunab vastastikuste toimingute mõju 7. sotsiaalsed suhte - p?

Sissejuhatus sotsioloogiasse

doc

Jüri Kruusvalli materjalide II osa + märkmed

II pool Sissejuhatav näide kolmest pojast ja hekipügamisest. VÕIM - VÕIMALUS MÕJUTADA (VASTUSEISUST HOOLIMATA) TEISTE INIMESTE TOIMIMIST, MUUTA SOTSIAALSEID SUHTEID JA SÜNDMUSTE KULGU OMA HUVIDEST LÄHTUVALT. Inimesel on võim ka siis kui tal on võimalus teisi inimesi mõjutada. Võim on alati kahepoolne (kõrgem ja alluv pool). Riigi võimuorganite tüübid (rahvas, Riigikogu, ministrid jne). Seadusandlik, täidesaatev, kohtuvõim ja meedia. /A: 132- 134 /, / AU: 225-226/, / HMS: 114, 174-175/ AUTORITEET - INDIVIIDI "A" VÕIME PANNA INDIVIIDI "a" TEGEMA MIDAGI SELLIST, MIDA TA MUIDU EI TEEKS, KUSJUURES "a" ON VEENDUNUD "A" ÕIGUSES SELLISEL VIISIL TOIMIDA. "a" PEAB "A" TOIMIMIST LEGITIIMSEKS. LEGITIIMSUS - INIMESTEVAHELINE KOKKULEPE SELLE KOHTA, ET VÕIMU RAKENDAMINE ANTUD OLUKORRAS JA TEATUD INIMESTE POOLT ON SOTSIAALSELT PÕHJENDATUD. Lubatakse enda peal võimu rakendada. Võim antakse teatud grupi või üksikisiku kätte, et ta/nad saaks toimida ühise eesmärgi nimel. D

Sotsioloogia

doc

Sotsioloogia üldkursus

Sotsioloogia üldkursus Loengumärkmed I SOTSIOLOOGIA teadus inimühiskonnast, sotsiaalsetest suhetest ja sotsiaalsest käitumisest. Sotsioloogia sünd: 19. sajand Auguste Comte, 1838 ,,Cours de la philosophie positive" (socius, ld kaaslane; societas, ld ühiskond; socium, ld kollektiiv; logos, kr sõna, õpetus) Sotsioloogia uurib inimest kui kaaslast (kui kollektiivi või ühiskonna liiget)! Peamine mõtteviis: inimkäitumine kujuneb rühmades, kuhu inimesed kuuluvad; inimühiskond on struktureeritud ja diferentseeritud, pidevas muutumises. Me oleme need, kes me oleme, sest me elame teatud ühiskonnas, teatud ruumis ja teatud ajal! C. WRIGHT MILLS (1950ndad) Sotsioloogiline kujutlusvõime mõista ajaloolises kontekstis inimeste eluvõimalusi, nende tähendust ja mõju inimeste käitumisele. Sotsioloogiline kujutlusvõime aitab mõista, missugune on suhe eraelu ja avaliku elu sfääride vahel. Sotsioloogia esitab 3 liiki küsimusi: 1. Missugune o

Sotsioloogia

docx

Sotsioloogia Eksam

1.KLASSIKUD Adam Smith Riigi rikkuse ja ühiskondliku arengu eeldused: • tööviljakuse kasv • turukonkurents • kollektiivsed hüved tagatud riigi poolt(õiguskord, riigikaitse, avaliku teenused, sh haridus) Vaba turu eeltingimused: • Vaba vahetus ja konkurents • Nähtamatu käsi(lihtsustatud ideaal):liberalism ja individualism kui kapitalistliku majanduse alustalad; kriitika: ebapiisav sotsiaalsete ja majanduslike võimusuhetega arvestamine • Individuaalsete huvide järgmine tasakaalus sotsiaalsete normidega, institutsioonidega • Karl Marx -konfliktiteoorilise suuna rajaja Orgaaniline terviklikkus - arusaam ühiskonnast kui inimkehale sarnasest organismist, kus iga osa täidab oma kindlat funktsiooni Majandusliku sektori tähtsus - majandussüsteem on baas, teised valdkonnad (perekonnamustrid, poliitiline organiseeritus, religioon ja haridussüsteem) on pealisehitus Konflikti roll - pidev võitlus tootmisvahend

Sotsioloogia

docx

Sotsioloogia Eksam

1.KLASSIKUD Adam Smith Riigi rikkuse ja ühiskondliku arengu eeldused: • tööviljakuse kasv • turukonkurents • kollektiivsed hüved tagatud riigi poolt(õiguskord, riigikaitse, avaliku teenused, sh haridus) Vaba turu eeltingimused: • Vaba vahetus ja konkurents • Nähtamatu käsi(lihtsustatud ideaal):liberalism ja individualism kui kapitalistliku majanduse alustalad;kriitika: ebapiisav sotsiaalsete ja majanduslike võimusuhetega arvestamine • Individuaalsete huvide järgmine tasakaalus sotsiaalsete normidega, institutsioonidega • Karl Marx -konfliktiteoorilise suuna rajaja Orgaaniline terviklikkus - arusaam ühiskonnast kui inimkehale sarnasest organismist, kus iga osa täidab oma kindlat funktsiooni Majandusliku sektori tähtsus - majandussüsteem on baas, teised valdkonnad (perekonnamustrid, poliitiline organiseeritus, religioon ja haridussüsteem) on pealisehitus Konflikti roll - pidev võitlus tootmisvahendi

Sotsioloogia

docx

Majandussotsioloogia kordamisküsimused eksamiks

Majandussotsioloogia eksam 2. loeng - Ühiskonna areng ja (majandus)sotsioloogia kujunemislugu 1) Riigi, ühiskonna ja majanduse arengu eeltingimused A.Smith'i järgi, selle kriitika. Majandustegevus (eriti koloniaalmaades) vajas riigilt poliitilist ja militaarset kaitset. Riigi rikkuse ja ühiskondliku arengu eeldused: · tööviljakuse kasv, mille tagab tööjaotus; · turukonkurents; · kollektiivsed hüved tagatud riigi poolt (õiguskord, riigikaitse, avalikud teenused, sh haridus). KRIITIKA: 2) K.Marx: kuidas mõistis sotsiaalse muutuse seaduspära ning ühiskonna struktuuri põhiolemust; milles seisneb tööjõu võõrandumine; väärtuse käsitlus 3) Durkheim: mehhaaniline ja orgaaniline solidaarsus, anoomia. mehhaaniline solidaarsus - individuaalsed erinevused on väikesed, ühised ideed on intensiivsemad ja arvukamad kui individuaalsed, ühiskonnaliikmed pühenduvad ühisele eesmärgile. See solidaarsus saab kasvada

Töökeskkond ja ergonoomika

Rohkem sarnaseid