Sotsioloogia ja sotsiaalne side (0)

Q: Mis kaubaga siin tegemist on?

Vastus leiad õppematerjalist: Sotsioloogia ja sotsiaalne side

Q: Kui eelmine punkt on jaatavalt vastatud Kas teie arvates toodab Zöpflit" üks teatud firma või mitu firmat?

Vastus leiad õppematerjalist: Sotsioloogia ja sotsiaalne side

Q: Kui mingi kindel firma Kuidas on selle firma nimi?

Vastus leiad õppematerjalist: Sotsioloogia ja sotsiaalne side

Tallinna Ülikool - Sotsioloogia - Sissejuhatus sotsioloogiasse

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Mis kaubaga siin tegemist on?
Kui eelmine punkt on jaatavalt vastatud Kas teie arvates toodab Zöpflit" üks teatud firma või mitu firmat?
Kui mingi kindel firma Kuidas on selle firma nimi?

Kordamisküsimused loengumaterjali kohta:

Sotsiaalse side tekkimise etapid
Sotsiaalse side tekkimise etapid
1. ruumiline kontakt - inimeste vahetu või kaudne kokkupuude , mis võimaldab teada saada üksteise omadustest
2. psüühiline kontakt - huvi tekkimine teise inimese mingite omaduste vastu, vastastikuse huvi tekkimine, teise inimese jälgimine..
3. sotsiaalne kontakt - ühepoolse või vastastikuse huvi alusel asuvad inimesed vahetama esemeid ja tähendusi, asuvad huvi tekkel koos tegutsema
4. sotsiaalne toiming - teadlik tegevusakt, mille eesmärgiks on muuta teis(t)e inimes(t)e käitumist, suhtumist või püüdlusi oma huvides;
5. sotsiaalne tegevus - toimingute süsteem, millega püütakse teiste inimeste toimimist mõjutada või mis on ise teiste inimeste poolt mõjutatud
6. sotsiaalne interaktsioon - inimeste teineteisele suunatud sotsiaalne tegevus, mida suunab vastastikuste toimingute mõju
7. sotsiaalsed suhte - püsivate vastastikuse käitumise vormide kujunemine interaktsiooni tulemusena; tuginevad vastastikusele KOKKULEPPELE, tugevama poole SUNNILE või seavad edasisele interaktsioonile teatud MÄNGUREEGLID
8. sotsiaalne sõltuvus - kui üks interaktsiooni osapool saab kehtestada teisega endale kasulikke sotsiaalseid suhteid seetõttu, et ta valdab teist osapoolt oluliselt huvitavaid hüvesid

Sotsiaalse toimimise tüübid Weberi järgi
Weberi arvates on inimese tegevuses alati mõte, seega on tegevus ratsionaalne . Tegevus on sotsiaalne kui on olemas ratsionaalne mõtestatus ja orientatsioon teistele.
Sotsiaalse toimimise puhtad tüübid (ideaaltüübid) M. Weberi järgi:

Eesmärgiratsionaalne toimimine – tegevus mille käigus taotlevad indiviidid ratsionaalsete vahenditega ratsionaalseid eesmärke

Väärtusratsionaalne toimimine – tegevus mille määrab usk käitumisvormi väärtusesse kui sellisesse sõltumata selle kasust;teadlik usk toimimise iseväärtusse, olenemata selle tagajärgedest;

Afektiivne toimimine - juhindub emotsioonidest;

Traditsionaalne toimimine - juhindub harjumustest.
Tegeliku sotsiaalse toimimise uurimisel tuleb seda võrrelda puhaste tüüpidega, igas toimimises võib sisalduda mitmete tüüpide jooni.

Hälbiv toimimine, hälbivuse sotsiaalne määratletus, normide määratlus.

Anoomia käsitlus Durkheimi ning Mertoni järgi (põhjused ja tagajärjed)
Norm kui sotsiaalne tugi ja teabekandja. Anoomia hälbiva toimimise põhjusena.
E. Durkheim : “normituse” seisund ühiskonnas – väheneb tootmisega seotud normide järgmine, kaovad üldtunnustatud normid. Anoomaia ja enesetapud .
Anoomia – reeglite puudumine, normitus.Durkheim – situatsioon kus normid puuduvad, on ebaselged või segadust tekitavad. Normdid sisaldavad selgeid reelgisteisse selle kohta, mida inimene vastavas situatsioonis teeb. Kui situatsioon hajub v hävineb, kaovad seda reguleerivad normid. Sotsiaalse loomana ei suuda inimene taluda normide puudumist ehk anoomiat. Teatud sotsiaalses situatsioonis käitub inimene nii nagu situatsioon nõuab, mitte lähtuvalt oma isikuomadustest.
Anoomia –kultuurisüsteemi ühtuse lagunemine kindlati sotsiaalsete normide kadumise tõttu (lahutused, kuritegevuse tõus jne). Hälbivust tingib anoomia ehk normitus. Iseloomulik kiirete ühiskondlike muutuste ajastutele. Nõrgeneb indiviidil põhinev moraalne regulatsioon , tekib morralne tühjus, ühiskonnast võõrandumine.
. R. Merton : normide konflikt – olukord, kus ühiskonna poolt väärtustatud eesmärgid pole saavutatavad üldtunnustatud vahenditega .Merton pakkus välja viis meetodit kuidas selle lõhega kohanduda. Komformism sobib nii eesmärkide kui vahenditega.
Innovaator otsib uusi illegalseid meetodeid rikkuse saavutamiseks.
Ritualist mugavdub ja võtab eesmärkide saavutamatust kui paratamatust
Taanduja eemaldub alkoholismi ja narkootikumidesse
Mässaja otsib võimalusi sotsiaalsete muutuste elluviimiseks
Hälbiva käitumise tüübid kohanemisel anoomiaga (R. Merton)
VÄÄRTUSTATUD TUNNUSTATUD
EESMÄRGID VAHENDID
KONFORMISM + +
INNOVATSIOON + -
RITUALISM - +
RETRITISM - -
MÄSS - + - +
Funktsionalismi seisukohalt viib INNOVATSIOONIDE KUHJUMINE uute normide kehtestamisele (näit. abielulahutused), konfliktiteooria näeb normide muutumist MÄSSU kaudu.

Sotsiaalne roll, selle kolm aspekti, rollide liigid
SOTSIAALNE ROLL = omavahel seotud toimingute suhteliselt p ü s i v ja
o o t u s p ä r a n e süsteem, millega üks indiviid vastab teiste indiviidide teatavale käitumisele. Roll sisaldab nii eesmärgipärase tegevuse kui tähendusliku käitumise jooni. Rolli täitmine vallandub reaktsioonina teisele rollile - rollid moodustavad samuti süsteemi.
/ HMS: 51-52/
Sotsiaalne roll – käitumiste, hoiakute, kohustuste kogum, mida oodatakse mingi staatusega inimestelt. Rollid omandatakse sotsialiseerumise käigus. Rolliootused võivad olla formaalsed kui mitteformaalsed , rikkumistega seotud sanktsioonid on samuti formaalsed või mitteformaalsed. Enamik inimesi on seotud mitmete staatuste ja rollidega ja konfliktid on nende vahel möödapääsmatud. Selle põhjustab vastuolu rollide vahel. Erinevad, vastuolulised nõudmised. Situatsioon, kus inimene põrkab kokku vajadusega rahuldada kahe või enama inimesei ootusi – rollikonflikt .
Igal isikul on roll, mis on seotud staatusega. Rollid määravad ära grupi võimusuhted.hindame ära teise staatuse ja käitume vastavalt.
Rolliootus – ühiskonna ootused rollile vastava käitumise suhtes
Rollide paljusus tekitab rollipinget – tool käiv ema, väikesed lapsed, majapidamistööd.

ROLLI kolm a s p e k t i :
1) ROLLIOOTUSED - millist tegevust või käitumist oodatakse rolli täitjalt t e i s t e sotsiaalses suhtlemises osalejate poolt. Roll esineb siin kui sotsiaalsete tegevus- ja kätumismallide süsteem.
2) OMANDATUD (internaliseeritud, sisestatud ) ROLL - rolli täitja subjektiivne ettekujutus rolliootustest ja nende sisemise omaksvõetuse aste.
3) ROLLIKÄITUMINE - rolli täitmise individuaalne eripära, mis tuleneb täitja isiksuse omadustest ja rolliootuste subjektiivsest mõistmisest.
ROLLIDE LIIGID :
1) SEISUNDIROLLID - seotud sünni, vanuse, soo, kuuluvuse jm. tunnustega, mida inimene ise ei saa muuta.
2) SAAVUTATAVAD ROLLID - seotud edasijõudmisega tööalases, seltskondlikus või isiklikus elus.
3) OLUROLLID - jalakäija, teatrikülastaja, ostja, rongireisija jne.
A) FORMALISEERITUD ROLLID - millele suunatud ootused on täpselt fikseeritud (n. sõjaväelane, ametnik jm.)
B) VABALT KUJUNEVAD ROLLID - tekivad inimeste käitumise vastastikuse kooskõlastamise käigus, sõltuvad konkreetsetest isiksustest ja keskkonna tingimustest.
ROLLI PIIRITLEMINE - oma rolli muutmine isiklikest huvidest ja eelistustest lähtuvalt.
PIIRITLEMINE ÜLESPOOLE - rollile liidetakse teise, enam väärtustatud rolli elemente,
PIIRITLEMINE ALLAPOOLE - rollist jäetakse välja vähemväärtustatud elemente - viib süvenevale rollijaotusele grupis .
TEGEVUSVAHENDITEGA LIIALDAMINE - rolli tähtsuse tõstmine esinduslike ruumide, tegevusvahendite jm. abil.

Rollikonfliktid, näiteid
ROLLIKONFLIKT - kokkupuude omavahel sobimatute rolliootustega.
a) ROLLIDEVAHELINE KONFLIKT - selliste rollide üheaegne täitmine, millega seotud ootused on omavahel kokkusobimatud.
b) ROLLISISENE KONFLIKT - samale rollile on erinevates gruppides, eri olukordades või erineval ajal suunatud kokkusobimatud rolliootused.
c) OMANDATUD ROLLI JA ROLLIOOTUSTE VAHELINE KONFLIKT - rollisüsteemis osalejad mõistavad üksteise ja iseenda rolle erinevalt.
d) ISIKSUSE JA ROLLI VAHELINE KONFLIKT - rolliootused on vastuolus rolli täitja isiksuse omadustega.
e) ROLLI ÄHMASUS - olukord, kus puuduvad selgepiirilised rolliootused või nende täitmise hindamise kriteeriumid.

Sotsiaalne institutsioon , selle kolm aspekti, funktsioon ühiskonnas, perekond kui institutsioon
SOTSIAALNE INSTITUTSIOON – (millegi korraldatus, kehtestatus ühiskonnas).
Kitsamalt: ÜHISKONNA (GRUPI) SOTSIAALSETE VAJADUSTE RAHULDAMIST TAGAV SOTSIAALNE MEHHANISM , MILLE KOMPONENDID ON:
1. ÜHISKONNA VAJADUSTEST LÄHTUVAD VÄÄRTUSED, NORMID, MUDELID, MIS REGULEERIVAD INIMESTE TOIMIMIST ANTUD VALDKONNAS,
2. NENDE (VÄÄRTUSTE, NORMIDE, MUDELITE) JÄRGIMIST KINDLUSTAV ORGANISATSIOONILINE VORM,
3. ANTUD ORGANISATSIOONILISELE VORMILE VASTAV ROLLIDE SÜSTEEM.
Institutsioon ei ole organisatsioon .
INSTITUTSIOONI inimsuhteid korrastav funktsioon seisneb üldtunnustatud NORMIDE sisseviimises ROLLIDE TÄITMISSE - rollide institutsionaliseerumises. N.: perekond on sotsiaalne institutsioon, kuna perekonnaliikmete rollid kujunevad vastavalt ühiskonna poolt antud väärtustele, normidele ja toimimismudelitele.
Institutsioonide kaudu toimub ressursside ümberjagamine ühiskonnas. Funktsionalism näeb ideaalset ühiskonda täielikult institutsionaliseerituna, kriitiline teooria aga rõhutab institutsioonide ahistavat toimet inimeste vabale ühistegevusele.
Sotsiaalne instiutsioon – ühiskondlike tavade, käitumisharjumuste, mõtlemise ja elutegevuse laadi kehastuse kogum, mis antakse üle põlvest põlve. Selle tekkeks on vaja tingimusi 1) vajadus 2) vajaduste rahuldamise süsteem (tegevused, protseduurid, eesmärgid) 3) resursse (materiaalseid, rahalisi, organisatoorseid jne) 4) peab olem välja kujunenud ühiskonnale omane kultuur oma tegevuste, käitumisreeglitega 5) normide ja reeglite instiutsionaliseerumine 6) staatuste loomine institutsionaalsetele rollidele
Resursid ja institutsioonid . Instiutsioonid korraldavad inimete sotsiaalsete vajaduste rahuldamist ja peavad selleks kasutama ühiskonna resursse,
põhilised instiutsioonid – perekond, religioon , haridus , majandus, poliitika
teisejärgulised

Võimu määratlus, tüübid Weberi järgi, legitiimsus, autoriteet, erinevad võimud ühiskonnas
VÕIM - VÕIMALUS MÕJUTADA (VASTUSEISUST HOOLIMATA) TEISTE INIMESTE TOIMIMIST, MUUTA SOTSIAALSEID SUHTEID JA SÜNDMUSTE KULGU OMA HUVIDEST LÄHTUVALT.
LEGITIIMSUS - INIMESTEVAHELINE KOKKULEPE SELLE KOHTA, ET VÕIMU RAKENDAMINE ANTUD OLUKORRAS JA TEATUD INIMESTE POOLT ON SOTSIAALSELT PÕHJENDATUD.
AUTORITEET - INDIVIIDI “A” VÕIME PANNA INDIVIIDI “a” TEGEMA MIDAGI SELLIST, MIDA TA MUIDU EI TEEKS, KUSJUURES “a” ON VEENDUNUD “A” ÕIGUSES SELLISEL VIISIL TOIMIDA. “a” PEAB “A” TOIMIMIST LEGITIIMSEKS.
DOMINEERIMINE - VÕIMU ERILIIK, MILLE RAAMES EI TARVITATA VAHETUT JÕUDU, ENT EI OLE VÄLISTATUD JÕU KASUTAMINE.
VÕIM EI OLE INIMESE SOTSIAALNE OMADUS VAID INIMESTEVAHELINE SUHE - VÕIM ON ALATI ÜH(TED)E VÕIM TEIS(T)E ÜLE.
VÕIMU TÜÜBID (M. WEBER ):
1. KARISMAATILINE VÕIM - VÕIM, MILLE GRUPP USALDAB INIMESELE TÄNU TEMA ISIKLIKULE VEETLUSELE JA ERILISTELE OMADUSTELE.
2. TRADITSIONAALNE VÕIM - VÕIMU USALDAMINE ISIKUTE GRUPI KÄTTE, KES ANNAB SEDA VAJADUSE KORRAL EDASI OMA ÜHELT LIIKMELT TEISELE.
3. RATSIONAALNE VÕIM - VÕIMU SEADUSLIK USALDAMINE PÄDEVATELE JA VÕIMEKATELE INIMESTELE.
Võim on inimese võime sundida oma tahet peale teisele inimesele (weber). Võim on sotsiaalne resurss , mida on igas suhtes, grupis ja ühiskonnas ebavõrdselt jaotatud.
Autoriteet – käib kaasas kindla sotisaalse staatusega ( politseinik ). Legitiimse võimu liigid – vanemate võim laste üle, tööandjate võim töötajate üle.
Funktsionalistlik lähenemine – võim ühiskonna tasandil, võime valitseda ja säilitada grupisisest korda.
Konfliktiteooria – ühe klassi võime saavutada endale seatud eesmärke
Võim on sotsiaalne resurss, mis on grupi liikmete või ühiskon gruppide vahel ebavõrdselt jaotatud.
Legitiimne domineerimine – teostatakse valitsevate nõusolekul ja kooskõlas seaduse ja käitumisnormidega, weber eristas kolme:traditisoonilist, karismaatilist ja legaalset
Traditsiooniline – rajaneb harjumuste ja kommete jõul ning grupi tavade aksepteerimisel. Meeste, usujuhtide, monarhide võim.
Karismaaitline – juhi erakordsetel võimetel, tema ideed erakordusel.
Legaalne domineerimine – weberi järgi kõige ratsionaalsem, põhineb valitseja valitsetava umbisikulistel sidemetel. Juhi võim on piiratud seadustega. Puhtaim vorm on bürokraatia.

Bürokraatliku võimu alused
1. Bürokraatlik organiseerimine võimaldab tõsta koostöö produktiivsust. Selle tõttu saab juhtimissüsteem omale suurema võimu.
2. Bürokraatia on võimeline talle antud võimu määratlema, jagama , piirama ja kontrollima. See ei ole ühe (mõnede) inimese võim teise (teiste) üle, vaid organisatsiooni võim organiseeritute üle.
3. Bürokraatliku võimu aluseks on piiratud pääs informatsiooni juurde.
Töötaja saab teavet toimuva kohta ainult niipalju, kui on vajalik tema otsese töö tegemiseks. Võimalus otsustada koondub seetõttu ülemuste ja nende allüksuste kätte, kellel on oma tööga seoses rohkem teavet ettevõtte kui terviku seisundi kohta - finants -majandusosakond, turustusosakond, tehnilise teenindamise osakond jt.
4. Võimukandjad ei rakenda bürokraatlikus organisatsioonis sanktsioone isiklikult enda nimel, vaid viidates eeskirjade, normide, reeglite rikkumisele. Lubades vahel erandkorras normidest üle astuda (hilineda, puududa jm.), soodustab ülemus hea psühholoogilise kliima tekkimist, pingete vähenemist kollektiivis .

Durkheimi solidaarsuse käsitlus (mehaanilise ja orgaanilise solidaarsuse erinevus).

Sotsiaalne staatus, selle kaks tähendust, seos rolliga, olulisemad staatust määravad tunnused
SOTSIAALNE STAATUS - teatava sotsiaalse rolli täitja asend sotsiaalsete suhete süsteemis, mis on määratud selle süsteemi jaoks oluliste tunnuste kaudu (majanduslikud, professionaalsed kultuurilised jm. tunnused)./
Sotsiaalses süsteemis näitab inimeses staatus inimese positsiooni. Igalühel meist on mitu staatust, sest osaleme mitmes sotsiaales süsteemis.
Muutumatud tunnused (vanus, sugu, rass ) – omistatud staatus
Omandatud staatus – tulnud valikute tulemusena, abiellumine , laps
Staatus on inimese seisund grupis või ühiskonnas. Igal inimesel võib olla mitu staatust, aga üks on põhiline, mille alusel määratakse ininmene ühiskonna sotsiaalses hierarhias . St sotsiaalset staatust – inimese seisund ühiskonnas. Iga staatus sisaldab üht või mitut rolli. Staatusest tulenevaid rolle nimetatakse rollikogumiteks.
Staatuse mõiste väljendab:
a) Rolli täitva inimese sotsiaalse seisundi kindlaksmääramist sotsiaalsete suhete süsteemis (kindel töösuhe, sugulussuhe, naabrussuhe jne.). Kindla seisundi omamine suhetes teistega on inimese jaoks väga oluline.
b) Rollide erinevat tähtsust grupi (ühiskonna) jaoks, millest lähtuvalt rollide täitjaile antakse erineval määral võimu, tunnustust ja hüvitust. Rollid järjestuvad kaasneva staatuse alusel hierarhiasse.
Tegelikkuse realiseerub staatus rolli kaudu. Sotsiaalse staatusega kaasnevad õigused ja kohustused, vabadused ja piirangud kajastuvad ka vastavates rolliootustes. Iga sotsiaalse staatusega kaasneb vastav roll, iga rolliga aga staatust ei kaasne (olurollid).
Rollis on nähtud staatuse muutlikku poolt: kui staatus väljendab sama tähtsusega rollide sarnaseid jooni erinevates gruppides, siis roll väljendab sama staatusega rollide sotsiokultuurilist eripära grupis (näit. kohtuniku, ema, valitseja staatused ja rollid).
Rolli muutumine (näit. piiritlemise kaudu) võib esile kutsuda staatuse muutumise (tõusu või languse). Ajalooliselt algab staatuse muutumine rolli teisenemisest.
Inimesel võib korraga olla mitu staatust (seoses erinevate rollidega). Tekkida võib staatuseline konflikt (inimene täidab korraga väga erineva staatusega rolle).
Inimese põhilist staatust määravateks tunnusteks on tema elukutse , amet, haridus, sissetulek, etniline kuuluvus ja sugu.
Peremees staatused – meie kõige tähtam sotsiaalne staatus, see millega meid ühiskondlikus elus kõige enam identifitseeritakse. Sellel on üldistav sümboolne väärtus.

Ebavõrdsuse tekkimise funktsionalistlik teooria
Funktisonalistid – ebavõrdsus ühiskonnas on paratramatu, vajalik ja kujutab endas võimsat tegevuse motivaatorit.
Ühiskond on tasakaalustatud, integreeritud süsteem.
Iga ühiskond kujutab püsitavte elementide konfiguratsiooni
Iga ühiskond on hästi integreeritud elementide konfiguratsioon
Iga ühiskonna element soodustab selle funktisoneerimist
Iga ühiskond toetub oma liikmete üksmeelele.
Funktionalismi põhipostulaadid stabiilsus ja konfliktitus sattusid vastuollu tegeliku eluga.
EBAVÕRDSUSE TEKKIMIST SELETAVAD TEOORIAD
1. FUNKTSIONALISM. E. DURKHEIM - PARIMATE AUTASUSTAMISE TEOORIA.
a) Olenevalt väärtuste järjestusest kultuuris ning majanduse iseloomust on mõned tegevusalad ühiskonnas tähtsamad kui teised - seega neid ka hüvitatakse rohkem.
b) Inimesed on erineval määral andekad, õppimisega see erinevus võimendub. Ühiskond püüab vajalikumatele tegevusaladele valida kõige andekamaid, ja peab neile siis ka rohkem hüvitust maksma (sest õppimine on kallis ja vaevanõudev, andekas inimene valib tegevusala , kus rohkem hüvitatakse). Kõigis ühiskondades hüvitatakse enam religioosset tegevust ( vaimulikud ), juhtimistegevust, tehnoloogia loomist (alates tööstuslikust ühiskonnast).

Ebavõrdsuse avaldumine ja põhjused Marxi järgi ( tootmisviis , ekspluateerimine ja lisaväärtuse kujunemine, seos omandiga)
KONFLIKTITEOORIA. VÕIMU PRIVILEEGIDE KAITSMINE - need, kelle valduses on rikkused ja võim, saavad suurema osa ühiskonnas toodetud hüvedest, ja püüavad oma seisundit säilitada.
Konflikt on kõikjal ja alati
Iga ühiskond on antud momendil allutatud muutumisele, sotsiaalne muutumine on toimiv kõikjal
Iga ühiskonna element soodustab sell muutumist
Iga ühiskond toetub osa oma liikmete sundimisele teiselt poolt
Marx konfliktiteooria isa. Sotisaalsed konfliktid jagunevad indiviidisisesteks ja välisteks. Normide konflikt, huvide konflikt, võimu ja sotsiaalse resursi jaotuse konflikt.
K. MARX - ühiskonna majanduslik organisatsioon ehk tootmisviis määrab ära ka tema sotsiaalse organisatsiooni ehk hüvede jaotusviisi. Tootmisviis = tootlikud jõud ( tootmisvahendid ja tööjõud) + tootmissuhted (inimeste suhe tootmisvahendite omamisse).
Iga tootmisviisi puhul on võimul ja saab suurema osa toodetud hüvedest see kiht, kelle omanduses on põhilised tootmisvahendid ( feodaalse tootmisviisi puhul feodaalid kui maaomanikud, kapitalistliku tootmisviisi puhul kodanlus kui vabrikute-masinate omanikud ).
Üks tootmisviis asendub teisega siis, kui toimub hüpe tootmisvahendite arengus (näit. käsitööndus asendub manufaktuurse masintööstusega).
Enamiku tuntud tootmisviiside puhul toimub allutatud klassi ekspluateerimine valitseva klassi poolt. Kapitalismi puhul : toote (müügi)väärtus = tooraine väärtus + masinate kulu ( amortisatsioon ) + tööliste palk + LISAVÄÄRTUS (omaniku kasum). Lisaväärtuse loovad töölised oma tööga, selle saab aga omale tootmisvahendite omanik.
Tööliste ABSOLUUTNE VAESUMINE: töölised võetakse tööle vähempakkumise korras, nõutavad oskused piirduvad lihtsate operatsioonidega konveieri ääres - võib üha vähem palka maksta.
SUHTELINE VAESUMINE: omanike kasumid kasvavad kiiremini kui tööliste palk.
Väljapääs on K. Marxi arvates eraomanduse asendamises kollektiivse omandiga ( kommunism , sotsialism ), mis leiab aset kõige arenenumal kapitalistlikul maal.
Seda pole juhtunud, sest:
1) Kapitalistliku majanduse kiire areng tuleneb kodanluse säästlikkusest, kes erinevalt palgatöölistest investeerivad suure osa tuludest tootmisse (M. Weber – protsetantlik eetika ja kapitalismi vaim). / protestandi püha kohus on korraldada hästi oma tegevust, töötada intensiivselt, mitte raisata raha ja olla kasin. See kujundab kapitalismi vaimu.
2) Konkurents turul sunnib tootma mitte ainult odavamalt, vaid ka kvaliteetsemalt - kõrgenevad nõuded ka töölistele, mis tingib ka suurema töötasu.
3) Ametiühingute rahumeelne võitlus õiglase palga eest viib ( kollektiiv -)lepinguteni tööandjaga, palgataseme korrigeerimiseni sõltuvalt elukallidusest.
4) Ühiskond kehtestab sotsiaaltagatised abiraha näol töötuse või invaliidistumise korral ning pensioni vanaduspäevadeks.

Tööliste osakaal töötajaskonnas väheneb, nn. “valgekraed” on suuremal määral huvitatud ettevõtte käekäigust.

Kõik inimesed ei soovi olla omanikud

Riiklik-sotsialistlike eksperimentide äpardumine

Sotsiaalne mobiilsus , horisontaalse ja vertikaalse mobiilsuse liigid
SOTSIAALNE MOBIILSUS ehk ühiskondlik liikuvus.
Sotsiaalne mobiilsus tähendab inimeste ja gruppide liikumist süsteemi sees.
Eelindustriaalses kastisüsteemis – omandatud staatus mõjutab, paika pandud inimese koht sotsiaalses süsteemis. Sotsiaalne mobiilsus on võimatu.
Avatusd ehk industriaaless ühiskonnas – on võimalik individuaalne sotsiaalne mobiilsus.
Sotsiaalne mobiilsus tähendab indiviidi, sotsiaalse objekti või inimtegevusena loodud väärtuste liikumist stratifikatsioonisüsteemi sees ühest sotsiaalsest positsioonist teise.
Sorokin jaotas: vertikaalne mobiilsus – indiviidi üleminek ühest sotsiaalsest kihist teise, tõuseb, langev.
Horisontaalne mobiilsus – liikumine ühel ja samal sotsiaalse hierarhia tasapinnal asuvast grupist teise.töökoha vahetus ilma karjäärita, perekonna vahetus, usu vahetus, viljandist -rakverre.
I. HORISONTAALNE SOTSIAALNE MOBIILSUS
- liikumised, mille puhul inimeste sotsiaalne staatus ei muutu.
a) Inimeste või gruppide ümberpaiknemine geograafilises ruumis.
a-1) MIGRATSIOON : üleminek teise territoriaalsesse kooslusse (teise riiki, teise linna, maalt linna, linnast maale). Emigratsioon, immigratsiooon. Seotud põgenemisega (tagakiusamise, sõja, nälja, haiguste, eest), paremate töö- või elutingimuste otsimisega, religioossete põhjustega vms.
a-2)PENDELMIGRATSIOON: inimeste igapäevane liikumine elukohast töökohta,kaubandus- ja lõbustus- keskustesse. Seotud linna funktsionaalse tsoneerimisega (elurajoonid, tööstusrajoonid, keskus), tekitab transpordiprobleeme ja ajakadu.
a-3)TERRITORIAALNE KIHISTUMINE : teatud sotsiaalsesse kihti või gruppi kuuluvate inimeste elamaasumine kindlale territooriumile (tööliskvartalid, rikaste linnaosad , värviliste ja valgete linnaosad, ühest rahvusest või sama usuga inimeste linnaosad, regioonid ). Probleemid:
gruppi taastootev sotsialisatsioon, probleemide politiseerumise oht, separatsiooni oht.
b) inimeste üleminek ühest grupist teise sotsiaalset staatust muutmata (tööline läheb tööle teise tehasesse, direktorist saab teise ettevõtte direktor ).
II. vertikaalne sotsiaalne mobiilsus.
a) inimeste sotsiaalse seisundi muutumine, millega kaasneb staatuse tõus (edutamine) või langus (degradeerimine).
a-1) mobiilsus antud sotsiaalse grupi (kihi, klassi) sees (tööline tõuseb oskustööliseks, eestööliseks, brigadiriks),
a-2) kihtidevaheline mobiilsus - üleminek ühest kihist teise (töölisest - omanikuks, haritlasest - tööliseks ). Kui kihtidevaheline mobiilsus on võimalik, on tegemist avatud, kui ei ole, siis - suletud ühiskonnaga.
b) sotsiaalsete gruppide (kihid, klassid ) positsiooni muutumine teiste gruppide suhtes (n. kodanlik revolutsioon tõstis kodanluse ja langetas feodaalide klassi positsiooni; maareform võib tõsta talupoegade sotsiaalset staatust).
Eristatakse ühe sugupõlve jooksul toimuvat ja sugupõlvede vahelist vertikaalset mobiilsust (võrreldakse isa ja poja sotsiaalset staatust). SIIRDEARV = inimeste osakaal (%) sotsiaalses grupis, kes teatud aja jooksul siirduvad teistesse (kõrgema või madalama positsiooniga) gruppidesse . LÄHTEARV = inimeste osakaal (%) sotsiaalses grupis, kes on teatud aja jooksul sinna tulnud teistest (erineva positsiooniga) gruppidest.
Sugupõlvede vahelise mobiilsuse mõõtmisel leitakse siirdearvud ISA - POEG suunas ja lähtearvud POEG - ISA suunas.
Põldvkondadevahelist sotsiaalset mobiilsust mõjutab – kui laps hõivab sotsiaalse stratifikatsiooniastmel kõrgema koha kui tema isa. Kahe põlvkonna esindajate vahel on toimunud muutused sotsiaalses seisundis.

Vertikaalset mobiilsust mõjutavad tegurid
Vertikaalset sotsiaalset mobiilsust mõjutavad tegurid:
1. Sotsiaalsete grupide (kihtide, klasside) suurus ning mobiilsuse potentsiaal. Siirde- ja lähtearvud esitatakse sageli ka osakaaluna sellest grupi liikmeskonna osast, kelle mobiilsus on võimalik (n. noored).
2. “Karjääriredelite” arv ja pikkus.
3. Koolisüsteem, tupikharude olemasolu.
4. Elukutse, ameti prestiizi ja materiaalse hüvitatuse vastuolu (n. õpetajate madal palk).
5. Perekonna valmisolek investeerida laste haridusse.
6. Edasipüüdlikkuse ja hariduse üldine väärtustatus sotsialisatsioonikeskkonnas.
7. Struktuursed takistused: perekonna vaesus, elukoha kaugus keskustest, haridusvõimaluste olemasolu jm.
8. Õige ja perspektiivika “karjääriredeli” valik (vajalik ka kutsesuunitlus).
9. Teenekate kontingendi (“ meritokraatia ”) vanus.
Kordamisküsimused õpiku materjali kohta (valida tuleb üks kahest raamatust)
Hess, Markson , Stein (2000) Sotsioloogia. Külim.

Sotsiaalsete muutuste allikad, muutuste kiirendamine (sh difusioon ja kultuuriline lõtk) (lk. 220-223)
Sotsiaalne muutus on protsess, mille kaudu aja jooksul muutuvad väärtused, normid, institutsioonid, sotsiaalsed suhted. Sotsiaalsed muutused toimuvad protsesside läbi, mis on ühiskonnasisesed või välised.
Keskkonnast tulenevad muutused: maavärinad, haigused, kliimanihked, reostus , resursside ülekasutamine
Sissetung , grupi inimeste tulek territooriumile (koloniseerimine), põliselanike getostumine
Kultuurilised kontaktid, kontakt teise ühiskonda maadeavastajate kaudu, kauplejate kaudu, pealesunnitud sõjalise armee kaudu. Sage muutuste allikas.
Innovatsioon, avastused – juba eksisteerivast asjast teadlikuks saamine nt relatiivsusteooria või leiutised , nt tehnoloogilised leiutised
Populatsiooninihked – muutused rahvastiku koosseisus ja suuruses, erinevate vanusegruppide suuruses, soolised muutused toovad kaasa sotsiaalseid muutusi
Difusioon – kultuurielementide levik, uued ideed, tehnoloogia, arusaamad jõuavad teise ühiskonda/gruppi, Tuli levis kultuurikontaktide kaudu, tarbekaubad tänapäeval. Väärtussüsteemi ja uskumusi nii kiiresti üle ei võeta. Vägivaldne kultuuri difusioon on siis, kui võimsam grupp allutab teise ja uuendused viiakse ellu jõuga.
Muutuste kiirendamine – muutuste tase on seotud ühiskonna kultuurilise baasiga, mida laiem see on, seda suurem on muutuste tõenäosus, suurema tõenäosusega uued elemendid ühendatakse milleksi uueks. Teadmised akumuleeruvad ja see põhjustab sotsiaalsete muutuste kiirenemist viimasel ajal.
Kultuuriline lõtk – pärast uue tehnoloogia sisseviimist kultuuri eri osad muutuvad erineva kiirusega. Nt autode kasutusel võtt 1920 ja autode massitarbimisse minek mõjutab endiselt teisi ühisk sfääre.
Tehnoloogia difusiooni mudel – kõigepealt uuendus kohandub keskkonnaga, seejärel keskkond mugandub uue tehnoloogiaga (muudetakse vastavalt vajadusele), ja seejärel sotsiaalse elu eri valdkonnad arendavad uuenduse tulemusena endale uued funktsioonid, tekivad uued institutsioonid, neljandaks võib algne institutsioon muutuda ülearuseks ja ta võidakse välja vahetada v uuendada .
2.Süsteemisisesed ja –välised muutusi põhjustavad tegurid: innovatsioon, uus kultuur ja kultuuriline lõtk, konfliktid, difusioon (lk. 272-276)
Küsimused kvantitatiivse uuringu kohta (loengumaterjalist):

Valim ja üldkogum, representatiivsus (esindavus), valimi suuruse seos üldkogumi suurusega (faili lk. 1-2).
Küsitletavate ÜLDKOGUM (ehk populatsioon ) kõik need inimesed,keda antud küsitlusega tahetakse hõlmata (kelle seisundit, arvamusi või hoiakuid soovitakse uurida ). Näiteks kõik Eesti 15-75 aastased elanikud, kõik Tallinna koolide 8-te klasside õpilased, VALIM ehk väljavõtukogum (sample)-osa üldkogumisse kuuluvatest inimestest, kes on antud uuringus valitud esindama üldkogumit.
Tihti on uuringu eesmärgiks teha järeldusi nii suure hulga inimeste või muude
objektide kohta, et kogu selle hulga mõõtmine (st küsitlemine, vaatlemine, testimine
jne) ei ole võimalik ja/või mõistlik (näiteks kui soovitakse rääkida kogu eesti
elanikkonnast või kõigist Tallinna õpilastest jne). Sellisel juhul valitakse uuringu
läbiviimiseks kõigi meid huvitavate objektide (ehk üldkogumi) hulgast väiksem
alamhulk (ehk valim) ning püütakse hiljem valimi tulemuste põhjal teha üldistavaid
järeldusi kogu üldkogumi kohta. Selleks, et niisugused üldistused oleksid
usaldusväärsed, tuleb valimi moodustamisel järgida kindlaid reegleid, teisisõnu -
valim peaks olema juhuslik ja esinduslik ehk representatiivne. Juhuslikkus tähendab
seda, et kõigil üldkogumi objektidel peab olema võrdne võimalus valimisse valitud
saada ja representatiivsus seda, et kõik üldkogumi alamosad peaksid valimis
esindatud olema. Representatiivsus on tihedalt seotud valimi suurusega – mida
suurem valim, seda lihtsam on tagada tema representatiivsust
Valim ehk väljavõtukogum – osa üldkogumisse kuuluvatest inimestest, kes on antud uuringus valitud esindama üldkogumit.
Väljavõttelise uuringu täpsus ei sõltu üldkogumi suurusest (kui väga väikesed kogumid välja arvata) ega valimi osakaalust üldkogumist (mitu protsenti elanikest küsitleti) vaid küsitletute absoluutarvust (valimi suurusest). Valimi suuruse määratlemisel lähtutakse küsitletavate poolt antavate vastuste hajuvusest, mõõtmise soovitatavast täpsusest ja eksimise tõenäosusest. Kui hajuvus üldkogumis ei ole teda, siis lähtutakse oletatavast vastuste jaotusest, mille puhul hajuvus on kõige suurem (kahe vastuse puhul 50% ja 50%). Eksimise tõenäosuseks valitakse tavaliselt 0,05 (95% usaldatavustõenäosus) või sellele lähedane arv. Vastavate valemite abil koostatud tabelist leitakse soovitud mõõtmisveale
vastav valimi suurus

Tõenäosuslikud ja mitte-tõenäosuslikud valimid , nende liigid (lk. 5-9).
Tõenäosuslikud valimid – igal üldkogumi esindajal on mingi tõenäosus sattuda valimisse. Enamik kirjeldavate ja seletavate uuringute valimitest on sellised.
Mittetõenäosuslikud valimid - indiviguaalseid valiktõenäosusi ei teata, mõnel juhul võib see ka olla 0.Kasutatakse teooriate empiirilisel kontrollimisel, pilootuuringutes, väikeste üldkogumite puhul.
Tõenäosuslike valimite olulisemad liigid:

Lihtne juhuvalim 2.Süstemaatiline valim 3.Kihtvalim

Pesavalim ehk klastervalim
Mittetõenäosuslike valimite liigid:
1. Kvootvalim
2. Ekspertvalim 3. „Lumepalli“ meetod

Programmküsimused (tõestusküsimused) ja testküsimused, küsimuste lihtsama sõnastuse vajalikkus (lk. 24-25).
Tõestusküsimusega püstitatakse ülesanne, testküsimus sisaldab küsimuse sellise sõnastuse nagu see küsitletavale esitetakse. Tõestusküsimus kõlab näiteks nii: kas koduperenaised mõistavad nimetuse „Zöpfli” all teatud taignatooteid valmistavat firmat või peavad seda üldmõisteks. Firmanimetus märgib kõiki antud firma poolt valmistatavaid tooteid, et sellega ostjate hulgas oma tooteid teiste firmade toodetest esile tõsta ja ühe nimega iseloomustada. Vastandiks sellele on üldmõiste näiteks: „klimbid” või „nuudlid” või veel üldisemalt - „taignatooted” või „toiduained”, s.t. kauba või kauba omaduse äramärkimine tootvat firmat nimetamata. Niisugust seletust küsimuse esitamisel perenaistele muidugi ei anta , ammugi ei esitata neile tõestustküsimust täietsi ilma selgituseta: „Kas peate nimetust „Zöpfli” firmamärgiks või üldmõisteks?” Selle asemel muudetakse tõestus järgnevaks testküsimuseks:
1. Intervjueerija ulatab „Zöpfli” pildi: „See on „Zöpfli”, tegemist on teatud kaubaga. Kas olete sellest kuulnud või lugenud?” Etteantud vastused: jaa, ei, mitte kunagi
2. Jaatuse korral: „Kas teate, mis kaubaga siin tegemist on? Etteantud vastused: Jaa, see on (ruum täpse vastuse kirjutamiseks), võimatu ütelda.
3. Juhul, kui eelmine punkt on jaatavalt vastatud: „Kas teie arvates toodab „Zöpflit” üks teatud firma või mitu firmat? Etteantud vastused: kindel firma, mitmed firmad, ei tea.
4. Juhul kui mingi kindel firma: „Kuidas on selle firma nimi?” (ruum täpse vastuse kirjutamiseks)
Viimane, neljas testküsimus pole õigupoolest vajalik, kuid võib olla asjaolude selgitamiseks kasulik, seepärast lisatakse ka see tavaliselt analoogiliste uurimuste põhjal.
Küsitlusmetoodika- ja tehnika õpikuis peaks olema valdav osa pühendatud tõestus- või programmküsimuste lihtsamale sõnastamisele „testküsimusteks”. Niisugune lihtsam sõnastamine ongi küsitlusmetoodika põhiosa. Enamikku ülesandeid, millega küsitlusmeetod on seotud, ei saa otse küsimuste kujul küsitletavale esitada. Küsitlusmeetodi vääriti rakendamine ja vajalike tulemusteta jäämine tuleneb programm- ja testküsimuste naiivsest võrdsustamisest. Peaaegu kõik uurimisülesanded vajavad lihtsamat sõnastamist ja nimelt sõnastamist ulatuslike metoodiliste kogemuste baasil.
Põhjused, miks selline lihtsam sõnastamine on vajalik:
1. võib esineda mitmesuguseid keelelisi vääritimõistmisi
2. tõestusküsimused või uurimusülesanded on sageli abstraktset laadi ja rahval ei ole piisavalt intelligentsi nendele vastamiseks
3. küsitlevate väljendusvõime on piiratud või takistab neid endassesuletus või argus oma arvamuste, kogemuste või käitumiste kohta tabavalt vastamast
4. inimese vaatlusvõime võib olla puudulik
5. küsitletava mälu on nõrk, et usaldusväärseid vastuseid anda
6. vastajat võib pidurdada väsimus
7. viisakus intervjueerija suhtes võib vastuseid mõjutada
8. küsitletavat võib vastamisel segada poliitilist, majanduslikku, seltskondlikku või religioosset laadi umbusaldus või hirm
9. prestiiž ei luba alati anda õigeid vastuseid
10. küsitlus puudutab asjaolusid, mida peetakse isiklikeks , eraasjadeks ja millest kõrvaliste isikutele rääkida ei taheta
11. mitmesugused väärkaalutlused ja enesepettus võivad vastuseid moonutada
12. paljude uurimiste puhul tahetakse teada asjaolusid, käitumisviisi või suhtumist, mis küsitletavale endale hoopiski selged pole.
Küsimused kvalitatiivse uuringu kohta (leheküljed raamatust:
Laherand, M.-L. (2008) Kvalitatiivne uurimisviis . Tallinn Infotrükk).
1. Kvalitatiivse uuringu eripära (lk. 15-24)
Kvalitatiivne uuring – uuritakse inimesi või süsteeme nendega suheldes või neid regulaarselt jälgides. Andmed saadakse vaatluse, intervjuu , sõnalise suhtlemise kaudu; keskendutakse tähendustele ja tõlgendustele. Sh eluloouurimus, etnograafia , juhtumiuuring, tegevusuuring .
Puudub üks kindel taustteeoria. Nähtusi uuritakse nende enda loomulikus keskkonnas, nähtusi püütakse tõlgendada ja mõtestada. Lisaks intervjuudele ka pildid, avatud vaatlus , ka dokumentide, piltide analüüs.
Sotsiaaliseid ilminguid uuritakse holistlikult. Pigem laiad panoraamvaated kui mikroanalüüsid.
Erinevab kvanitatiivsest uuringust, kus kasutatakse meetodeid mis võimaldavad kvantitatiivset meetodit, arvulist mõõtmist, standard ankeedid , testid, mõõtmised vms. Järeldused statistilise analüüsi põhjal.
Sageli püütakse kombineerida.
Hea kasutada, kui ollakse huvitatud detailidest, tähendustest, teada põhjus-tagajärg suhetest.
Ühesõnaga suunatud inimeste kogemuste, arusaamade, tõlgenduste mõistmisele ja viiakse läbi nende loomulikus keskkonnas

Kestvuse ja sageduse mõõtmise probleemid (lk. 18 ja 17 ülal).
Mõõtmisühikuks on ajaskaalades kas kestvus (ajakulu) või sagedus. Selliste skaalade puuduseks on see, et osa vastuseid võib muutuda ebatäpseteks kuna küsimustikes ei saa ette anda väga pikki ja detailseid vastusevariantide loetelusid. Nii kestvuse kui sageduse mõõtmisel võib olla tegemist fikseerimata või fikseeritud ajavahemikuga. Esimesel juhul on mõõtmine ebatäpne, sest sündmuste toimumiste sagedus ja kestvus võivad erinevatel ajaperioodidel olla erinevad (näiteks erinevused talvise ja suvise ajakasutuse vahel, argipäevade ja puhkepäevade vahel jm.). Teiseks, vastajatel on lähemate ajaperipoodide sündmused paremini meeles.
Küsimused kvalitatiivse uuringu kohta (leheküljed raamatust:
Laherand, M.-L. (2008) Kvalitatiivne uurimisviis. Tallinn Infotrükk).
1. Kvalitatiivse uuringu eripära (lk. 15-24)
1. Kvalitatiivse uuringu eripära (lk. 15-24)
Kvalitatiivne uuring – uuritakse inimesi või süsteeme nendega suheldes või neid regulaarselt jälgides. Andmed saadakse vaatluse, intervjuu, sõnalise suhtlemise kaudu; keskendutakse tähendustele ja tõlgendustele. Sh eluloouurimus, etnograafia, juhtumiuuring, tegevusuuring.
Puudub üks kindel taustteeoria. Nähtusi uuritakse nende enda loomulikus keskkonnas, nähtusi püütakse tõlgendada ja mõtestada. Lisaks intervjuudele ka pildid, avatud vaatlus, ka dokumentide, piltide analüüs.
Sotsiaaliseid ilminguid uuritakse holistlikult. Pigem laiad panoraamvaated kui mikroanalüüsid.
Erinevab kvanitatiivsest uuringust, kus kasutatakse meetodeid mis võimaldavad kvantitatiivset meetodit, arvulist mõõtmist, standard ankeedid, testid, mõõtmised vms. Järeldused statistilise analüüsi põhjal.
Sageli püütakse kombineerida.
Hea kasutada, kui ollakse huvitatud detailidest, tähendustest, teada põhjus-tagajärg suhetest.
Ühesõnaga suunatud inimeste kogemuste, arusaamade, tõlgenduste mõistmisele ja viiakse läbi nende loomulikus keskkonnas

.DOCX Laadi alla originaalfail 8 lk · .docx · 7 allalaadimist

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2018-05-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti

7 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

119xty Õppematerjali autor

Kordamisküsimused eksamiks ja nende vastused.

Sotsioloogia sotsiaalne side

Sarnased õppematerjalid

doc

Sotsioloogia eksamiküsimuste vastused

Sissejuhatus sotsioloogiast kordamisküsimused loengumaterjali kohta: I pool 1. Sotsioloogiateaduse ülesehitus ja metodoloogilised suunad varasemas sotsioloogias 1. - (erinevalt individuaalsetest) puudutavad suurt hulka inimesi või on tüüpilised paljudele inimestele 2. Sotsiaalsete probleemide tekkimise põhjused on sageli OBJEKTIIVSED, nad tekivad iseenesest paljude inimeste, inimrühmade, asutuste toimimise tulemusena (ilma et ükski neist sellist tagajärge oleks soovinud). Sotsioloogia püüab avastada objektiivsete sotsiaalsete nähtuste tekkimise seaduspärasusi ning objektiivseid põhjuseid (looduslikud, keskkondlikud, majanduslikud, tehnilised, kultuurilised, psühholoogilised, ühiskondlikud jms.). 3. Seetõttu on sotsioloogia tihedalt seotud TEISTE TEADUSHARUDEGA, kelle abiga ta püüab leida sotsiaalsete probleemide tekkimise põhjuseid. 4. Filosoofiaga seob sotsioloogiat vajadus arvestada PARATAMATUSE JA VABADUSEGA inimeste käitumises. 5

Sotsioloogia

docx

Sotsiloogia kordamisküsimused

Sissejuhatus sotsioloogiast kordamisküsimused loengumaterjali kohta 1. Sotsiaalse side tekkimise etapid 1.RUUMILINE KONTAKT - inimeste vahetu või kaudne kokkupuude, mis võimaldab teada saada üksteise omadustest 2. PSÜÜHILINE KONTAKT - huvi tekkimine teise inimese mingite omaduste vastu, vastastikuse huvi tekkimine 3. SOTSIAALNE KONTAKT - ühepoolse või vastastikuse huvi alusel asuvad inimesed vahetama esemeid ja tähendusi 4. SOTSIAALNE TOIMING - teadlik tegevusakt, mille eesmärgiks on muuta teis(t)e inimes(t)e käitumist, suhtumist või püüdlusi oma huvides; 5. SOTSIAALNE TEGEVUS - toimingute süsteem, millega püütakse teiste inimeste toimimist mõjutada või mis on ise teiste inimeste poolt mõjutatud 6. SOTSIAALNE INTERAKTSIOON - inimeste teineteisele suunatud sotsiaalne tegevus, mida suunab vastastikuste toimingute mõju 7. SOTSIAALSED SUHTED - püsivate vastastikuse käitumise vormide

Sissejuhatus sotsioloogiasse

docx

Sissejuhatus Sotsioloogiasse Kruusvall kordamisküsimused vastustega

SOTSIAALNE KONTAKT - ühepoolse või vastastikuse huvi alusel asuvad inimesed vahetama esemeid ja tähendusi SOTSIAALNE TOIMING - teadlik tegevusakt, mille eesmärgiks on muuta teis(t)e inimes(t)e käitumist, suhtumist või püüdlusi oma huvides; SOTSIAALNE TEGEVUS - toimingute süsteem inimeste toimimise mõjutamiseks või mis on ise teiste inimeste poolt mõjutatud SOTSIAALNE INTERAKTSIOON - inimeste teineteisele suunatud sotsiaalne tegevus, mida suunab vastastikuste toimingute mõju SOTSIAALSED SUHTED - püsivate vastastikuse käitumise vormide kujunemine interaktsiooni tulemusena; tuginevad vastastikusele KOKKULEPPELE, tugevama poole SUNNILE või seavad edasisele suhtlusele teatud mängureeglid SOTSIAALNE SÕLTUVUS - kui üks suhtluse osapool saab kehtestada endale kasulikke sotsiaalseid suhteid seetõttu, et ta omab teist osapoolt huvitavaid hüvesid. 2. Sotsiaalse toimimise tüübid Weberi järgi

Sissejuhatus sotsioloogiasse

doc

Jüri Kruusvalli materjalide II osa + märkmed

"a" PEAB "A" TOIMIMIST LEGITIIMSEKS. LEGITIIMSUS - INIMESTEVAHELINE KOKKULEPE SELLE KOHTA, ET VÕIMU RAKENDAMINE ANTUD OLUKORRAS JA TEATUD INIMESTE POOLT ON SOTSIAALSELT PÕHJENDATUD. Lubatakse enda peal võimu rakendada. Võim antakse teatud grupi või üksikisiku kätte, et ta/nad saaks toimida ühise eesmärgi nimel. DOMINEERIMINE - VÕIMU ERILIIK, MILLE RAAMES EI TARVITATA VAHETUT JÕUDU, ENT EI OLE VÄLISTATUD JÕU KASUTAMINE. Tugineb kokkuleppele. VÕIM EI OLE INIMESE SOTSIAALNE OMADUS VAID INIMESTEVAHELINE SUHE - VÕIM ON ALATI ÜH(TED)E VÕIM TEIS(T)E ÜLE. VÕIMU TÜÜBID (M. WEBER): 1. KARISMAATILINE VÕIM - VÕIM, MILLE GRUPP USALDAB INIMESELE TÄNU TEMA ISIKLIKULE VEETLUSELE JA ERILISTELE OMADUSTELE. Esimesed ürginimeste liidrid võisid olla karismaatilised. Samas ka näiteks Hitler, kes suutis masse mõjutada. Lennart Meri omas teatud mõttes ka karismaatilist võimu. 2. TRADITSIONAALNE VÕIM - VÕIMU USALDAMINE ISIKUTE GRUPI KÄTTE, KES

Sotsioloogia

docx

Sotsioloogia

ühiskonna liiget. August Comte kasutas sotsiaalse füüsika mõistet. Sotsiaalne kujutlus isikliku ja ühiskondliku kogemuse erinevus. Sotsiol. vaatekoha olemus koosneb vastastikustest seostest ja kontekstist/tähendusest. Sotsiaalne fakt sotsiaalse elu aspektid, kujundavad iga in. indiv. käitumisviise tegevusi. Sotsiaale fakti mõiste autor on Emile Durkheim. Elton Mayo sots. teg. uurim. iseärasustest sotsioloogia ei võrdu füüsilise reaalsusega. Kolm sotsiaaluuringute tasandit mikro. ehk väike tasand, nt perekond, kuidas elab ja millised on pere sisesed rollid. Meso. ehk kesktasand, nt perekond kui teatud elulaad; õppimine. Makrotasand kõige laiem, uuritakse ühiskonda tervikuna, nt pere kaasaegses ühiskonnas. Metasotsioloogia, st sotsioloogid uurivad sotsioloogiat ennast. Sotsiol. kolm etappi arengul klassitsism (mida? Objekti objektiivselt), postklassitsism (kuidas

Ökoloogia ja keskkonnakaitse

doc

Sotsioloogia üldkursus

Me oleme need, kes me oleme, sest me elame teatud ühiskonnas, teatud ruumis ja teatud ajal! C. WRIGHT MILLS (1950ndad) Sotsioloogiline kujutlusvõime mõista ajaloolises kontekstis inimeste eluvõimalusi, nende tähendust ja mõju inimeste käitumisele. Sotsioloogiline kujutlusvõime aitab mõista, missugune on suhe eraelu ja avaliku elu sfääride vahel. Sotsioloogia esitab 3 liiki küsimusi: 1. Missugune on konkreetse ühiskonna sotsiaalne struktuur? 2. Missugune on antud ühiskonna koht inimajaloo kontekstis? 3. Missugused on erinevate sotsiaalsete rühmade käitumismustrid ajaloo erinevatel etappidel? Peter Berger (Invitation to Sociology,1966) Sotsioloogilise teadvuse dimensioonid (motiivid): SKEPTILISUS, LUGUPIDAMATUS, SUHTELISUS, KOSMOPOLIITILISUS 1 ALAIN TOURAINE (1988) 1

Sotsioloogia

docx

Ühiskonna uurimine ja analüüs- Sotsioloogia-kordamine

Mis on sotsioloogia? 1. Millised on sotsioloogi neli rolli Michael Burawoy järgi? Avalik → Tulemuste esitamine arusaadaval viisil, sissejuhatavate sotsioloogia õpetamine ja õpikute kirjutamine, Professionaalne → Uurimistöö, mida tehakse uurimis-rühmades (defineerides seejuures eeldused, teooriad, kontseptsioonid, uurimisküsimused ja –probleemid), Poliitiline → Sotsioloogilise uurimuse kaitsmine, rahastamine, arengukavade kujundamisele ja nende hindamisele orienteeritud, Kriitiline → Distsipliini kriitilised debatid (nii uurimissuundade sees kui ka nende vahel) 2

Ühiskonnaõpetus

odt

Sotsioloogia ja sotsiaalantropoloogia

Isiklikud kogemused- eraasjad piirduvad elu igapäevaste aspektidega Ühiskondlikud kogemused- asjaolud, mis asuvad inimese isikliku elu kontrolli alt väljas kuid mõjutavad igapäevast elu( majandustsüklid, sõjad, hariduspoliitika jne) Sotsioloogiline kujutlus juhib tähelepanu kolmele küsimusele: 1. Kuidas lahterdatakse tegevusi ühiskonnas 2. Kus asub see ühiskond inimajaloos 3. Milliseid mehi ja naisi see ühiskond toodab Oska nimetada sotsioloogia olulisi koolkondi, tea nende koolkondade keskseid autoreid, oska sõnastada neile iseloomulikke tunnuseid, kirjeldada nende koolkondade olulisi erinevusi Keskendu järgnevatele autoritele, koolkondadele ja kontseptsioonidele: Sotsiaalsed faktid( E.Durkheim) Durkheim viitab sotsiaalsele struktuurile, mitte üksikindiviidide kehale ja vaimule Durkheim arvas, et seletavaks faktoriks inimeste erinevas käitumises on sotsiaalse integratsioon ühiskonnas( uuris enesetappude arvu euroopas)

Etenduskunst

Rohkem sarnaseid