ühiskond-suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis sotsiaalne struktuur-mingile ühiskonnatüübile omane rahvastiku jagunemine suurteks sarnaste omadustega kategooriateks nüüdisühiskond-tänapäeva arenenud ühiskond, mida isel.avaliku sektori,turumajanduse ja kodanikuühiskonna eristatavus,rahva osalus ühiskonnaelu korraldamises,vabameelsus vaimuelus ning inimõiguste tunnustamine leibkond-majapidamisüksus,mille moodustavad ühise eelarvega ja koos tarbimisotsuseid langetavad inimesed (enamasti ühe perekonna liikmed) massimeedia-suure levialaga kommunikatsioonivahendite rühm,mis mõjutab suurt osa ühiskonnast massikultuur-laiatarbekunst,mida luuakse kommertslikel alustel ühishüved-kaubad/teenused, mida ühiskonnaliikmed tarbivad turu vahenduseta polüarhia-kõrgeltarenenud, pluralistliku ja tugeva kodanikuühiskonnaga demokraatiavorm, kus võim on hajutatud erakondade,kodanikuorganisatsioonide ja survegruppide vahel pluralism-a)mitmekesisus,paljus...
KORDAMINE 2. ÜHISKONNA SIDUSUS õp. lk. 29-59 2.1. Ühiskonna mõiste ja põhikomponendid Ühiskond-suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis Avatud ja suletud ühiskond. Ühiskonna struktuur-Esimene ehk avalik sektor (riigi- ja omavalitsusasutused) Teine ehk erasektor (eraettevõtted) Kolmas ehk mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid ja -ühendused Pluralism ehk mitmekesisus on ühiskonnale loomulik Ühiskonna sektorite eraldatus ja läbipõimumine- Tulundussektor: Erasektor-Eraettevõtted (AS, pangad, OÜ) Avalik sektor-Riigiettevõtted (raudteed, post, televisioon, energiavõrgud) Mittetulundussektor: Erasektor-Kodanikuorganisatsioonid (Huviühendused, seltsid, klubid, usuühendused) Avalik sektor-Riiklikud, avalikõiguslikud ja munitsipaalasutused ning ametid (Koolid, haiglad, pensioniamet...
Ühiskonna arenguetapid. NB! Tabel kehtib Lääne ühiskondade kohta Agraarühiskond Industriaal-e. tööstus- Postindustriaal-e. Info-e. teadmusühiskond, ühiskond teenindusühiskond ka postmodernistlik üh. Aeg 5000 a. tagasi-18. saj. 18. saj.-20. saj. II pool 20. saj. lõpp 20. saj. lõpp, 21. saj. algus Primaarne Põllumajandus Tööstus Teenindus Teenindus maj. sektor Oluline Talupojad, põllutöölised Töölisklass Haritud, tehnoloogilise, Laialdase ettevalmistuse tööjõud ...
Bluus Autor: ........... Jazzi eelajalugu Jazz-muusika kujunes välja Ameerika Ühendriikides Euroopa ja Aafrika rahvaste muusikatraditsioonide pikaajalised vastasmõju tulemusena. Esimesed jazz-orkestrid tekkisid New Orleansis 20. sajandi algul. Bluusi ajalugu Bluus tekkis juba pärast Ameerika kodusõda (1861-1865), mille tulemusena kaotati orjapidamine. Orjad said vabaks, kuid vabadusega kaasnev iseseisev elu tekitas palju probleeme. Orjadel puudus sotsiaalne elu, mis takistas töö leidmisega. Niisuguses olukorras tekkis inimestel probleeme ka perekonnaelus. Kõik need raskused leidsidki kunstilise väljenduse bluusides. Bluus oli üks 1950. aastatel tekkinud rock`n`roll`i eelkäija. Maabluus Bluusi üks vanemaid alaliike, mida kitarri saatel esitasid rändlaulikud. Maabluusis ülalkirjeldatud harmooniaskeem polnud veel selgelt vä...
TEEMAD: Aju, närvirakud ja neurokeemia alused. Käitumisgeneetika ja närvisüsteemi areng. Meelte ja liigutuste koostöö. Sissejuhatus psühhofarmakoloogiasse. Uimasti kui ravim. Uni ja ööpäevarütmid. Paljunemiskäitumine: hormoonide roll. Emotsioonid ja käitumine. Õppimise ja mälu bioloogia. Sissejuhatus bioloogilisse psühhiaatriasse. Rakkudevaheline suhtlus fookusega neurotransmitteritel. Uurimismeetodid bioloogilises psühholoogias. Kognitsioonid ja sotsiaalne neuroteadus. Kehatemperatuuri, janu ja nälja regulatsioon. Eksamiküsimused.
Ühiskonna sidusus 1. Ühiskonna sektorid ja nende omavaheline seos (kuidas mõjutavad üksteist)? >esimene e avalik sektor (riigi ja omavalitusasutused) >teine e erasektor (eraettevõtted) >kolmas e mittetulundussektor e kodanikuühiskond riik -> erasektorit -ettevõtted ei maks tulumaksu -tulumaks makstakse dividendide pealt erasektor->riiki -riik saab dividendide pealt raha riik->kodanikuühendusi -riik tegeleb seaduste väljaandmisega ja kehtestab reeglid -riik võib kodanikuühendusi rahastada kodanikuühendused->riiki -seisavad tööliste õiguste eest -võtavad enda kanda mõned funktsioonid (nt sotsiaalsed) 2. Riigi tunnused? -rahvas -territoorium -valitsus -riik teostab võimu -ainult riigil on õigus välja anda seadusi -ainult riik saab seaduserikkumise eest rikkujat karistada -riigi võim on ülimuslik -riigi...
KORDAMISKÜSIMUSED ARVESTUSLIKUKS SEMINARIKS 1. Isiksuse- ja sotsiaalpsühholoogia mõiste avamine. Isiksuse mõiste, isiksust kujundavad faktorid Isikusisesed protsessid : Mina- käsitlus, enesehinnang, hoiakud, Maslow ja vajaduste hierarhia ( loomuomane vajadus areneda) 2. Mina käsitlus ( kontseptsioon) ja selle kujunemine, mina-pilt ja enesehinnang ja millist rolli mängivad selles referentsgrupp e ,, olulised teised ,, ; tingimuslik ja tingimusteta suhtumine ja vajadus ,, midagi väärt olla", Enesehinnangu ja enesetõhususe seos 3. Hoiakud ja hoiakute kolm mõõdet. Hoiakute kujunemine, muutmine ja kognitiivne dissonants ( tunnetuslik ebakõla) ning mõõtmine ja Likerti skaala. Mõiste 1 "Hoiakud on kestvad positiivsete või negatiivsete hinnangute süsteemid, emotsionaalsed läbielamised ning sotsiaalsete objektide suhtes poolt või vastu tegutsemise tehnikad" MÕISTE 2 Hoiak ( a...
1. Sotsiaalse side tekkimise etapid RUUMILINE KONTAKT - inimeste vahetu või kaudne kokkupuude, mis võimaldab teada saada üksteise omadustest PSÜÜHILINE KONTAKT – teineteise omadustest huvitumine, vastastikuse huvi tekkimine SOTSIAALNE KONTAKT - ühepoolse või vastastikuse huvi alusel asuvad inimesed vahetama esemeid ja tähendusi SOTSIAALNE TOIMING - teadlik tegevusakt, mille eesmärgiks on muuta teis(t)e inimes(t)e käitumist, suhtumist või püüdlusi oma huvides; SOTSIAALNE TEGEVUS - toimingute süsteem inimeste toimimise mõjutamiseks või mis on ise teiste inimeste poolt mõjutatud SOTSIAALNE INTERAKTSIOON - inimeste teineteisele suunatud sotsiaalne tegevus, mida suunab vastastikuste toimingute mõju SOTSIAALSED SUHTED - püsivate vastastikuse käitumise vormide kujunemine interaktsiooni tulemusena; tuginevad vastastikusele KOKKULEPPELE, tugevama poole SUNNILE või seavad edasisele suhtlusele teatud mängureeglid SOTSIAALN...
Avalik sektor- poliitiline · Tuumaks riik · Tunnused: rahvas, territoorium, avalik võim · Õigused: koguda makse, anda välja seadusi, korraldada riigi igapäevaelu, riigikaitset, haridust, tervisehoidu, perepoliitikat, mõista kohut, rahvusvaheline suhtlemine · Institutsioonid: riigipea, parlament, valitsus, kohus · võimude lahusus = võimud üksteisest lahus · Ükski riigiametnik ei tohi töötada teisel kahel ametil · Avalik haldus: riigi ja omavalitsuste plaanipäevane igapäevane tegevus, et ellu viia poliitikas püstitatud eesmärke. Rahastab riik. Hõivatute osakaal alla 20% Erasektor- majandus · Tulundussektor AS, OÜ, FIF osakaal 8% · Erasektor peab oma tegevuses juhinduma avaliku sektori ettekirjutistest (maksed, seadused, tegevusload jne) · Kodanikuühiskond eristub riigist ja valitsemisest, see pole orienteeritud võimu teostamisele ega tulu teenimisele. · Eesmärk võimu m...
SOTSIOLOOGIA VAHEEKSAM Mida tähendab sotsioloogia? Sotsioloogia on teadus, mis uurib inimest kui kaaslast (seltsilist), kui teatud koosluse (grupi, kogukonna) ja ka ühiskonna liiget. Millest kahest sõnast koosneb antud mõiste ja mida nad tähendavad? Ld societas ,,ühiskond" ja kr logos ,,mõiste,õpetus". Võib leida ka teisi tähendusi: societus ,,ühine, ühis-, seltsiline, kaaslane"; socio, socium ,,ühendama, liitma, ka kollektiiv, grupp, kooslus"; societas ,,ühiskond, seltskond, ühing". Kes on sotsioloogia mõiste autor ning millist mõistet ta kasutas enne seda? Marie Auguste Francoise Xavier Comte (1798-1857), enne ta kasutas mõistet sotsiaalne füüsika. Mida tähendab sotsiaalne kujutlus? Mõiste "sotsioloogiline kujutlus" põhineb isikliku ja ühiskondliku kogemuse käsitluste erinevusel. Isiklik kogemus eraasjad, millega iga inimene igapäevaelus kokku puutub. Ühiskondlik kogemus faktorid, mida indiviid ise kontrollida ei saa, kuid mis mõ...
Sotsioloogia üldkursus Loengumärkmed I SOTSIOLOOGIA teadus inimühiskonnast, sotsiaalsetest suhetest ja sotsiaalsest käitumisest. Sotsioloogia sünd: 19. sajand Auguste Comte, 1838 ,,Cours de la philosophie positive" (socius, ld kaaslane; societas, ld ühiskond; socium, ld kollektiiv; logos, kr sõna, õpetus) Sotsioloogia uurib inimest kui kaaslast (kui kollektiivi või ühiskonna liiget)! Peamine mõtteviis: inimkäitumine kujuneb rühmades, kuhu inimesed kuuluvad; inimühiskond on struktureeritud ja diferentseeritud, pidevas muutumises. Me oleme need, kes me oleme, sest me elame teatud ühiskonnas, teatud ruumis ja teatud ajal! C. WRIGHT MILLS (1950ndad) Sotsioloogiline kujutlusvõime mõista ajaloolises kontekstis inimeste eluvõimalusi, nende tähendust ja mõju inimeste käitumisele. Sotsioloogiline kujutlusvõime aitab mõista, missugune on suhe eraelu ja avaliku elu sfääride vahel. Sotsioloogia esitab 3 liiki küsimusi: ...
Kordamisküsimused loengumaterjali kohta: 1. Sotsiaalse side tekkimise etapid Sotsiaalse side tekkimise etapid 1. ruumiline kontakt - inimeste vahetu või kaudne kokkupuude, mis võimaldab teada saada üksteise omadustest 2. psüühiline kontakt - huvi tekkimine teise inimese mingite omaduste vastu, vastastikuse huvi tekkimine, teise inimese jälgimine.. 3. sotsiaalne kontakt - ühepoolse või vastastikuse huvi alusel asuvad inimesed vahetama esemeid ja tähendusi, asuvad huvi tekkel koos tegutsema 4. sotsiaalne toiming - teadlik tegevusakt, mille eesmärgiks on muuta teis(t)e inimes(t)e käitumist, suhtumist või püüdlusi oma huvides; 5. sotsiaalne tegevus - toimingute süsteem, millega püütakse teiste inimeste toimimist mõjutada või mis on ise teiste inimeste poolt mõjutatud 6. sotsiaalne interaktsioon - inimeste teineteisele suunatud sotsiaalne tegevus, mida suunab vastastikuste toimingute mõju ...
Mida tähendab sotsioloogia*socius kaaslane logos-mõistus? Mida uurivad sotsioloogid.*sotsiaaleste gruppide, inimese ja ühiskonna vahelisi seoseid? Kes, millal ja kuidas defineeris sotsioloogiat esimest korda.*Auguste Comte,sotsiaalne füüsika,19saj? Kuidas on tekkinud sotsioloogia? Milles seisnevad sotsioloogia iseärasused? Mida tähendab sotsiaalne kujutlus.*isiklik ja ühiskondlikkogemus ? Mida ütleb Elton Mayo sotsioloogia ja loodusteaduste vahekorrast? Milliseid nelja uurimistasandit tuntakse sotsioloogias.*meta,makro,meso,mikro? Milliseid funktsioone täidab sotsioloogia.*kirjeldab,seletab,kasutab,ennustab,kritiseerib ehk teadvustab? teadus inimühiskonnast, sotsiaalsetest suhetest ja sotsiaalsest käitumisest Mida tähendab sotsiaalne käitumine. Mida ütleb sotsiaalsest käitumisest Parsons? Mis on sotsiaalne suhe? Milliseid sotsiaalse suhte komponente tunnete (neli)? Mis on sotsiaalne struktuur? Mis on sotsiaalne süsteem? Mida tähendab...
1. Mida nimetatakse organisatsiooniks, millised on organisatsiooni tunnused? Organisatsioon on inimrühm, kes töötab ühiste eesmärkide saavutamise nimel. · Organisatsioon on sotsiaalset identiteeti omav grupp, mis tähendab , et org-l on psühholoogiline tähendus igale tema liikmele. Org-i iseloomustab koordineeritus, inimeste tegevus on organiseeritud ja struktureeritud. Org-i tegevus on eesmärgistatud, on suunatud teatud tulemuse saavutamiseks 2. Mis on organisatsiooni edukude eelduseks? Organisatsiooni tähtsaim ülesanne on tulemuste andmine. Igal organisatsioonil on vähemalt neli põhilist koostisosa: inimesed, tegevused, siseehitus ning ainelised ja rahalised varad. Organisatsioon peab olema suunatud pidevale arengule, märksõnadeks loovus, uuendused, muudatused. Organisatsioon peab jälgima ja arvestama väliskeskkonda, tegemaks muudatusi ja uuendusi. Uuendustel on mõte ainult siis, kui väliskeskk...
1. Demokraatia olemus, liigid ja mudelid (konspekt) Demokraatia on rahva võim. Tema kolm põhinõuet on konkurents, hääleõigus ja kodanikuõigused. Liigid: Otsene demokraatia (referendum, klassikaline demokraatia), esindusdemokraatia (valijate mandaat saadikule, esindajate valmine), Osalusdemokraatia (e- demokraatia, kodanikualgatus ja ühistegevus), elitaardemokraatia (võimul on demokraatlik eliit) 2. Ühiskonna sidusus (mõiste ja struktuur) Ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Jaguneb kolmeks: -Esimene ehk avalik sektor (riigi ja omavalitsusasutused, ühiskonnaelu korraldamine)-riigiasutused, riigiametid, ringhäälingud -Teine ehk erasektor (eraettevõtted, tootmine ja kauplemine)-OÜ, AS, FIE -Kolmas ehk mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid ja ühendused, kodanikuühiskond)-MTÜ, SA, seltsingud 3. Riik ja selle tunnused, võimude lahusus. Riik on avaliku sektori tähtsaim osa. Tunnused: -Riik on alati seotud võimu teos...
PROBLEEMNE KÄITUMINE Ei tohiks nimetada last probleemseks, vaid tuleb märgistada käitumist. Probleemne käitumine on käitumine, mis häirib õppeprotsessi, takistab õpilase võiklassigruppi normaalset tegevust ja selletagajärjel ei tööta õpilane ega klass efektiivselt. 5%-6% - riskirühma kuuluvad, kellel probleemid suurenevad. Kellel on probleemid laste eas, neist on pooltel probleemid noorukieas ja neist pooltel täiskasvanuaes. Üldiselt probleemse käitumisega õpilaste numbrid ei ütle midagi. Selgitada täpselt välja probleemse käitumisega õpilasi javaadata, kas probleemid arenevad edasi, on raske. * Kõige rohkem poisse, puberteedi eas. Varajased kuritegevust käitumist ennustavad faktorid. · variatiivsus · sagedus · mitmesugune ümbrus · varajane algus (nt maimik) Probleemse käitumise liigitamine sotsiaalse teo raskusaste järgi 1. Antidistsiplinaarne käitumine. (nt tunni segamine, vanematele mitteallumine) 2....
1.KLASSIKUD Adam Smith Riigi rikkuse ja ühiskondliku arengu eeldused: • tööviljakuse kasv • turukonkurents • kollektiivsed hüved tagatud riigi poolt(õiguskord, riigikaitse, avaliku teenused, sh haridus) Vaba turu eeltingimused: • Vaba vahetus ja konkurents • Nähtamatu käsi(lihtsustatud ideaal):liberalism ja individualism kui kapitalistliku majanduse alustalad;kriitika: ebapiisav sotsiaalsete ja majanduslike võimusuhetega arvestamine • Individuaalsete huvide järgmine tasakaalus sotsiaalsete normidega, institutsioonidega • Karl Marx -konfliktiteoorilise suuna rajaja Orgaaniline terviklikkus - arusaam ühiskonnast kui inimkehale sarnasest organismist, kus iga osa täidab oma kindlat funktsiooni Majandusliku sektori tähtsus - majandussüsteem on baas, teised valdkonnad (perekonnamustrid, poliitiline organiseeritus, religioon ja haridussüsteem) on pealisehitus Konflikti roll - pidev v...
1.KLASSIKUD Adam Smith Riigi rikkuse ja ühiskondliku arengu eeldused: • tööviljakuse kasv • turukonkurents • kollektiivsed hüved tagatud riigi poolt(õiguskord, riigikaitse, avaliku teenused, sh haridus) Vaba turu eeltingimused: • Vaba vahetus ja konkurents • Nähtamatu käsi(lihtsustatud ideaal):liberalism ja individualism kui kapitalistliku majanduse alustalad; kriitika: ebapiisav sotsiaalsete ja majanduslike võimusuhetega arvestamine • Individuaalsete huvide järgmine tasakaalus sotsiaalsete normidega, institutsioonidega • Karl Marx -konfliktiteoorilise suuna rajaja Orgaaniline terviklikkus - arusaam ühiskonnast kui inimkehale sarnasest organismist, kus iga osa täidab oma kindlat funktsiooni Majandusliku sektori tähtsus - majandussüsteem on baas, teised valdkonnad (perekonnamustrid, poliitiline organiseeritus, religioon ja haridussüsteem) on pealisehitus Konflikti roll - pidev ...
SOTSIOLOOGIA Teadus inimesest ühiskonna liikmena, inimkäitumisest grupis, alates argielu toimingutest kuni globaalsete protsessideni. Sotsioloogia uurib inimestevahelist interatsiooni, sotsiaalset käitumist ja sotsiaalseid protsesse, ühiskonda tema stabiilsuses ja muutmises, sotsiaalset elu tervikuna. Sotsiaalne keskkond ei koosne suvalisetst tegevustest ja nähtustest, vaid need on struktureeritu inimkäitumise ja tekkivate suhetega, mis on teatud viisil korrastatud, seaduspärased ja korduvad. Ühiskonnad on pidevas strukturatsiooniprotsessis, sest inimesed oma tegevusega taastoodavad ümbritsevat sotsiaalset maailma, mis kujundab omakorda neid. SOTSIOLOOGILINE PERSPEKTIIV Berger- teadvuse vorm, võimalus näha inimkäitumist uues valguses, kus kõike nähakse mitte kui loomulikku, iseenesest mõistetavat vaid kui sotsiaalse interaktsiooni tulemit SOTSIOLOOGILINE KUJUTLUSVÕIME Mills- Tegutsemine ...
Sissejuhatus sotsioloogiast kordamisküsimused loengumaterjali kohta 1. Sotsiaalse side tekkimise etapid 1.RUUMILINE KONTAKT - inimeste vahetu või kaudne kokkupuude, mis võimaldab teada saada üksteise omadustest 2. PSÜÜHILINE KONTAKT - huvi tekkimine teise inimese mingite omaduste vastu, vastastikuse huvi tekkimine 3. SOTSIAALNE KONTAKT - ühepoolse või vastastikuse huvi alusel asuvad inimesed vahetama esemeid ja tähendusi 4. SOTSIAALNE TOIMING - teadlik tegevusakt, mille eesmärgiks on muuta teis(t)e inimes(t)e käitumist, suhtumist või püüdlusi oma huvides; 5. SOTSIAALNE TEGEVUS - toimingute süsteem, millega püütakse teiste inimeste toimimist mõjutada või mis on ise teiste inimeste poolt mõjutatud 6. SOTSIAALNE INTERAKTSIOON - inimeste teineteisele suunatud sotsiaalne tegevus, mida suunab vastastikuste toimingute mõju 7. SOTSIAALSED SUHTED - püsivate vastastikuse käitum...
Poliitika ja valitsemise alused (02-09-2013; 1.loeng) Poliitika: Võimu näod: otsustamisena(ähvardus, kasu,seotustunne), teemaseadevõimena, mõttekontrollina. Depolitiseerimine - poliitiliste küsimuste piiritlemine, annab vaid 1 vastusevariandi. Ch. Mauffe: "Poliitika lõppeb seal, kus lõpeb võimalus eriarvamusteks." (2.loeng) Poliitiline sotsialiseerumine - indikaatoriks on kodanikupädevused. Osalemine poliitikas: Esindusdemokraatia Osalusdemokraatia (otsedemokraatia) Poliitikas osalejate tüübid: revolutsionäär, parteiaktivist, patrioodid, hääletajad jne. Sisend (hääletamine)--Kujundamine/must kast (kaasamine)--Väljund (avaldamine) Kapitali põhiliigid: inimkapital, majanduskapital, sotsiaalne kapital, kultuurkapital. Sotsiaalne kapital on: kas siduv, sildav(ühendab erinevaid), ühendav või välistav. (09-09-2013; 3.loeng) Institutsioon: Kitsas käsitluses-reeglid, Laias käsitluses-kultuurkoodid. Institutsi...
Ühiskonna kihistus Inimesed jagunevad kihtidesse: · Majandusliku jõukuse järgi(rikkad, vaesed) · Elustiil, väärtushinnangute või päritolu järgi(eliit,mass) · Hariduse · Vabameelsuse ja võrdsuse väärtustamise järgi(nahavärv,rahvus,sugu) Sotsiaalne mobiilsus on inimeste liikumine ühest ühiskonnakihist teise( lihttöölisest spetsialistiks,ajalehepoisist miljonäriks). Kas eesti ühiskond on sotsiaalselt mobiilne? Too mõni näide. On piisavalt mobiilne, Oleg Gross. Ajalehepoisist miljonäriks. Kõrgemat staatust omavad grupid kuuluvad ülemistesse kihtidesse, nad omavad seda, mida antud ühiskonnas peetakse väärtuslikuks. Kõrge staatusega gruppe nimetatakse eliidiks. Eliidist eristub mass. Mis on teie arvates Eesti ühiskonnas olulisemad väärtused? Võim, raha, haridus. Sotsiaalsed rollid Omistatud staatus rajaneb tunnustustel, mis üle inimestel puudub kontroll( ...
Sotsiaalne õiglus, ebaõiglus ja ebavõrdsus tervises Anu Kasmel Sissejuhatus Viimasel aastakümnel on ilmnenud, et enamikes ühiskondades, ka nn. heaoluühiskondades suurenevad erinevused tervisenäitajates erinevate sotsiaalsete gruppide vahel. Enamikes Lääne-Euroopa ja Põhja-Ameerika riikides on keskmine eeldatav eluiga XX sajandi teisest poolest alates pidevalt tõusnud. Kui aga jälgida keskmist eeldatavat eluiga erinevates sotsiaalsetes gruppides, siis ilmneb, et mõnedes gruppides esineb püsiv langustendents (Marmot and McDowall, 1986; Borrell et al., 1997). Uuringu "Sotsiaalne ebavõrdsus tervises" (Kunst et al., 2002) andmetel on kõrgharidusega meeste keskmine eeldatav eluiga 13,5 aastat pikem kui põhiharidusega meestel, naistel on vastav näitaja 8,6 aastat. Eksisteerib seaduspärasus, et tervisenäitajatele on iseloomulik sotsiaalne astmelisus kõrgeima sissetulekuga inimeste te...
SUHTLEMINE JA ROLLID Inimese vastastikuse mõjutamise protsessi aitavad mõista rollid, mida ta täidab. Igal inimesel on oma kindel sotsiaalne positsioon. Sotsiaalne roll tähendab inimese tegutsemise mudelit suhetes teiste inimestega. Roll on normidega piiritletud käitumisviis antud grupis. See on kohustuste, õiguste, võimu ja vastutusega. Seega tuleb inimesel täita erinevates kohtades erinevaid rolle (tööl ja väljaspool töökeskkonda) Ja tihti võib näha, et sarnastes ametites, olukordades käituvad erinevad inimesed ühtemoodi. Rolli mudel on meile eeskuju, kuid iga roll eeldab erinevat käitumist. N: emad nende rolli käitumisviisid on iseloomulikud peaaegu kõigile naistele, kes seda rolli täidavad. Nad hoolitsevad laste vaimse ja füüsilise kasvukeskkonna eest, kaitsevad lapsi hädaohu eest, hellitavad lapsi jne. Inimese peamised rollid avalduvad kestval täitmisel, mis avaldavad olulist mõju isiksusele, väärtushinnangutele, tegevuse mo...
TMO0010 JUHTIMINE KORDAMISEKS KONTROLLTÖÖ nr 1 1. Mida nimetatakse organisatsiooniks, millised on organisatsiooni tunnused? Organisatsioon on inimrühm, kes töötab ühiste eesmärkide saavutamisel. Organisatsioonil on sotsiaalne identiteet, struktuur, strateegia ja tehnoloogia saavutamaks ühist eesmärki. 2. Mis on organisatsiooni edukude eelduseks? Organisatsioon peab olema suunatud pidevale arengule, marksonadeks loovus, uuendused, muudatused. Organisatsioon peab jalgima ja arvestama valiskeskkonda, tegemaks muudatusi ja uuendusi. 3. Mida nimetatakse juhtimiseks? Juhtimine on inimeste suunamine, et saavutada organisatsiooni eesmargid ja rahuldada tema liikmete vajadused. Juhtimine on tulemuste saavutamine teiste inimeste kaasabil. 4. Defineerige põhilised juhtimistegevused ja kuidas need on omavahel seotud? · Asjade juhtimine on seotud tehnoloogilise susteemiga, vastab kusimusele mida? · Inimeste juhtimine on...
Sissejuhatus sotsioloogiasse Sotsiaalne interaktsiooni sotsioloogilised käsitlused Selle teema all vaadeldavad teemad kuuluvad sotsiaalpsühholoogia uurimisvaldkonda. Mitmete uurijate arvates on sotsiaalpsühholoogia jagunenud kaheks vooluks: 1) psühholoogiline sotsiaalpsühholoogia sotsiaalse käitumise uurimine lähtudes rohkem indiviidist (uurimisteemad näiteks: hoiakud, sotsiaalne taju) 2) sotsioloogiline sotsiaalpsühholoogia sotsiaalse käitumise uurimine lähtudes rohkem ühiskonnast Käesolevas kursuses tegeldakse eelkõige viimasega. Igapäevase tegevuse analüüs Sotsiaalteadustes on levinud kaks lähenemist inimtegevusele 1. Inimesel on enne tegutsema asumist enam-vähem selge plaan selle kohta, mida ta tahab teha ning hilisem tegevus järgib neid plaane (suurema või väiksema eduga). 2. Inimese tegevu...
Isiksus: Isiksus on ainulaadse mõtlemise, tunnete ja käitumisviiside individuaalsus. Isiksus (kreeka keeles) -mask,roll, mida näitleja täidab Inimene ehk: Indiviid - vaatlusalune, üksikelement hulgas, kõnekeeles negatiivne silmapaistev inimene Isik - inimene mistahes aspektis , peamiselt kasutavad juristid Individuaalsus - eristus teistest Isiksus (psühholoogia keeles) - teatud arengutasemel inimene, keda iseloomustavad nn "mina"- teadvus, käitumise ja tegevuse põhijoonte suhteline püsivus tänu kujunendud vajaduste ja väärtuste olemasolule, suutlikus reguleerida iseennast ja oma suhteid sotsiaalse keskkonnaga.Isiksus kujuneb elu jooksul (s.t. muutub elu jooksul) Isiksus kujuneb sünnipäraste eelduste, sotsiaalse keskonna ja kasvatuse koosmõju tulemusena. Isiksuse kujunemise teooriad: 1) Biogeenilised kontseptsioonid - isiksus on sünnipäraselt antud Rahvalik käsitlus, argiteadvuse tasemel: "Käbi ei kuku kännust kaugele" jms. 2)...
Sotsioloogia kordamine 2. Loeng – Ühiskonna areng ja (majandus)sotsioloogia kujunemislugu 1. Riigi, ühiskonna ja majanduse arengu eeltingimused A.Smith’i järgi, selle kriitika Arengu eeldus 1: tööviljakuse kasv läbi tööjaotuse, spetsialiseerumise • Töö = algne universaalne vahetusväärtus, määrab kauba hinna • Tööjaotus => vilumus, uued tehnoloogiad, spetsialiseerumine => tööviljakuse kasv, aga ka rutiin, ühekülgsus • Rahvusvaheline tööjaotus => efektiivsus + lõputu kasvumasin: konkurents, tööjaotuse süvenemine, toodangu mahu kasv, laienemine uutele turgudele, tootmise ümberkorraldamine, madalamad hinnad (prognoosis Inglismaa arengut) Arengu eeldus 2: vaba turukonkurents, majanduse eneseregulatsioon • Vaba konkurents kui majandusliku arengu mootor – • Vabanemine riigi seatud piirangutest majandusele • Ratsionaalne isiklik huvi + vaba turg (turu eneseregulatsioon e n...
Isiksus ja ühiskond. Ühiskonna all mõistame kõikehaaravat sotsiaalset ühendust, millesse inimene kuulub. Kõik ühiskonnad on iseloomustatavad ühiste tunnustega : -ühiskonnad on vertikaalselt üles ehitatud, -ühiskonnad on horisontaalselt liigendatud, -neil on kultuuriline pealisehitus, -neile on omane sisemine dünaamika. Ühiskond on sotsiaalsete gruppide kogum. Sotsiaalsed grupid Sotsiaalsed grupid. sotsiaalsed grupid - inimeste hulk, kes on omavahel vastastikustes suhetes. sotsiaalset gruppi kui sotsiaalsete persoonide tuntavat, struktureeritud, püsivat kooslust, kus vastavalt sotsiaalsetele normidele, huvidele ja väärtustele täidetakse sotsiaalseid rolle ja taotletakse ühist eesmärki. Iga ühiskond koosneb paljudest sellistest gruppidest . Nad kõik on omavahel teatud seostes ja selleks et ühiskonda õigesti mõista tuleb esmalt erinevaid gruppe mõista, nende iseloomust ja kohast ühiskonnas aru saada. Seetõtt...
Ühiskonna sotsiaalne kihistumine Kihituse mõiste Erinevad ühiskonna jaoks olulised tunnused jagavad inimesed kihtidesse ehk teisti öeldes toimub ühiskonna sotsiaalne kihistumine. Näiteks majandusressursside alusel kihistub ühiskond klassideks. Elustiili, väärtusorientatsioonide, aga ka päritolu baasil kujunevad staatuskihid nagu eliit ja massi. Kihitus mängib olulist rolli ühiskonna korrastamisel ja sidumisel, sest paigutab iga inimrühma kindlale positsioonile. Sotsiaalne kihistus muutub tavaliselt aegapidi, aastakümnete või -sadade jooksul. Vaid revolutsioonid toovad järske muutusi ühiskonna klassistruktuuri. Nüüdisajal ühiskonna üldine arengutempo kiireneb, tuues rohkem liikuvust ka kihistumusse. Teisiti väljendudes suureneb sotsiaalne mobiilsus. Sotsiaalne mobiilsus tähendab inimeste või tervete rühmade liikumist ühest ühiskonnakihist teise. Selline liikumine võib olla horisontaalne (ühest linnast teise, ühest...
JUHTIMINE KONTROLLTÖÖ NR 1 1. Mida nimetatakse organisatsiooniks, millised on organisatsiooni tunnused? Organisatsioon on inimrühm, kes töötab ühiste eesmärkide saavutamise nimel. Org on sotsiaalset identiteeti omav grupp, ehk org-l on psühholoogiline tähendus igale liikmele. Inimeste tegevus on organiseeritud ja struktureeritud. Org-I tegevus on suunatud teatud tulemuste saavutamiseks eesmärgid. 2. Mis on organisatsiooni edukuse eelduseks? Organisatsioonil on 4 osa: inimesed, tegevused, siseehitus ning ainelised ja rahalised varad. Org peab olema suunatud pidevale arengule (loovus, uuendused, muudatused). Organisatsioon peab jälgima ja arvestama väliskeskkonda. Uuendustel on mõte ainult siis kui need on väliskeskkonna poolt aktsepteeritud. 3. Juhtimine - on tulemuste saavutamine teiste inimeste kaasabil, nende tege...
Tallinna Ülikool Ebavõrdsus kui terviserisk ja heaolu mõjutaja Referaat-essee Koostaja: Kristiine Värraval Tallinn 2014 Sotsiaalne ebavõrdsus Viimasel aastakümnel on ilmnenud, et enamikes ühiskondades, ka niinimetatud heaolühiskondades suurenevad erinevused tervisenäitajates erinevate sotsiaalsete gruppide vahel. Eksisteerib seaduspärasus, et tervisenäitajatele on iseloomulik sotsiaalne astmelisus – kõrgeima sissetulekuga inimeste tervisenäitajad on parimad, keskmise sissetulekuga inimestel on need vahepealsed ning madalaima sissetulekuga havimad tervisenäitajad. Suurema sidususe saavutamiseks on vajalik ühiskondliku kihistumise, ebavõrdsuse ja tõrjutuse vähendamine. Sotsiaalne ebavõrdsus väljendub teatud sotsiaalsete rühmade madalas staatuses ning väheses kogukondlikus kaasatuses. Inimestevahelist ebavõrdsust suur...
Sotsioloogia kordamisküsimused eksamiks 07.01.2009 1. Mis on sotsioloogia? Kes on sotsioloog? Sotsioloogi roll ühiskonnas. Vastus: Teadusharu ja amet, mida sageli aetakse segamini sotsiaaltöö ja "inimeste aitamisega". Andmete kogumist võib nimetada statistikaks, andmete tõlgendamist ja konteksti panemist aga sotsioloogiaks. Sotsioloogia on teadus, mille roll pole mitte ainult esitada andmeid, vaid seletada ja ennustada ühiskonnas toimuvat. Sotsioloogia on teadus, mis uurib inimese käitumist grupis. Eeldus, et inimese käitumist ei saa seletada vaid tema isiksuseomadustega, vaid tema käitumist mõjutab keskkond, tema teod on suunatud teistele inimestele ja teised inimesed omakorda mõjutavad tema käitumist. Sotsioloog kui statistiliste andmete koguja. Sotsioloogi peamiseks ülesandeks ongi erinevate ühiskonnanähtuste kirjeldamine ja põhjendamine. Oluline on siinjuures, et sotsioloog oleks huvitatud nägema kaugemale nö. tavateadmisest. Vaat...
Majandussotsioloogia eksam 2. loeng - Ühiskonna areng ja (majandus)sotsioloogia kujunemislugu 1) Riigi, ühiskonna ja majanduse arengu eeltingimused A.Smith'i järgi, selle kriitika. Majandustegevus (eriti koloniaalmaades) vajas riigilt poliitilist ja militaarset kaitset. Riigi rikkuse ja ühiskondliku arengu eeldused: · tööviljakuse kasv, mille tagab tööjaotus; · turukonkurents; · kollektiivsed hüved tagatud riigi poolt (õiguskord, riigikaitse, avalikud teenused, sh haridus). KRIITIKA: 2) K.Marx: kuidas mõistis sotsiaalse muutuse seaduspära ning ühiskonna struktuuri põhiolemust; milles seisneb tööjõu võõrandumine; väärtuse käsitlus 3) Durkheim: mehhaaniline ja orgaaniline solidaarsus, anoomia. mehhaaniline solidaarsus - individuaalsed erinevused on väikesed, ühised ideed on intensiivsemad ja arvukamad kui individuaalsed, ühiskonnaliikmed pühenduvad ühisele eesmärgile. See solida...
Industriaalühiskond -ehk tööstusühiskond. See on ühiskonnakorraldus, kus inimeste põhiliseks tegevusalaks on tööstus ja ehitus. Vähem inimesi on hõivatud põllumajanduses ja teeninduses. Praegu on industriaalõhiskod ainult vähemarenenud Põhja riikides ja rohkem arenenud arengumaades. Põhiressurss- masinad Põhiinstitutsioon- firma Põhiotsustajad- firmaomanikud Tähtsaim kapital- varaline rikkus Valitsuse roll- tagada piiranguteta turumajandus Muudatused majanduses: Esikohale tõusis tööstuslik tootmine Toimus tööstusüööre ja üleminek kapitalismile Arenesid suured vabrikud Töö oli korraldatud konveieritel Tööpäev kestis 12-14 tundi Omanik pidas tööaja arvestust Tööline pidi kasutama tööaega otstarbekalt Töötegemine pidi olema võimalikult ratsionaalne Olid kasutusele võetud uued tehnoloogiad Peamiseks sissetuluallikaks muutus palgatöö Muudatused ühiskonnas: Muutusid võimu...
Teoreetikud ASCH, Solomon stereotüüp, pildikatsed ALLPORT(1954)-eelarvamused, katse selle kohta, kus on piir võõrale -linn, tänav, naabrus, pere ALTMANN: privaatsusteooria: ruumi instrumentide kaudu- hoia enda jaoks optimaalset avatust. Füüsilist suletust kompeneeritakse sotsiaalse avatusega ja vastupidi. Brasiilia hõim vs Euroopa ühiskond BOWLBY: kiindumisteooria, kaasasündinud suhestamise/ seostumise vajadus. BANDURA Rollikäitumist õpitakse ka kaudselt jäljendamine on oluline sotsiaalse õppimise protsess, mille kaudu suudame "üles noppida" sotsiaalsete toimingute tervikmustreid ja kohaseid rollikäitumisi. Bandura- kui inimest oma eesmärkide saavutamise frustreeritakse, reageerivad eri viisidel. J.BERRY: vähemusgruppide identiteedikonflikti stsenaariumid. G.Le Bon- massipsühholoogia, domineerib emotsioon ja kaob iskliku vastuse tunne. Csikszentmihaly-Inimene on kõige õnnelikum siis, kui ta ei pane tähele, et ta olemas on. Cialdini: ...
Sotsioloogia-teadus mis uurib inimese ja ühiskonna seoseid, tegeleb igapäevase elu uurimisega Sotsiaalne sidusus-ühiskonna suutlikkus kindlustada on ühtsus ning liikmete võrdsus ja heaolu sidususe saavutamise 2 eesmärki: 1)ühiskondliku kihistumise, ebavõrdsuse, tõrjutuse vähendamine 2)sotsiaalsete suhete, sidemete ja suhtlemise tugevdamine Sotsiaalsus-ühiskondlikkus on inimesele iseloomulik omadus kuuluda ühiskonda Kvant.uurimism.-tunnuste kirjeldamine läbi mõõtmise, et saada statistiliselt usaldusväärseid andmeid, näitajad arvulised kvalitatiivne uurimism.-kirjeldab, meetodiks vaatlus,intervjuu,vestlus,andmed hinnangulised õhuke riik(liberaalriik)-võimalikult väike sekkumine majandusse,kodanike majanduslik ja sotsiaalne kindlustatus sõltub igaühe enda aktiivsusest, väike maksukoormus Paks riik(sotsiaalriik)-jõuline sekkumine majandusse,suur ettevõtlussektor ning riiklik sotsiaalkindlustussüsteem,suur maksukoormus,et valitsuse tegevust ...
Nimeta industriaalühiskonnalt postindustriaalühiskonnale ülemineku eeldused. (industriaal-ja postindustriaalühiskond). Postindustriaalsele ühiskonnatüübile ülemineku eelduseks oli teadus-tehniline pööre, mis algas 20.sajandi keskpaigas. Analüüsi allolevat graafikut. Millised muutused toimuvad ühiskonnas 20. ja 21. sajandil? Miks? Loodusvarade järk-järguline vähenemine tänu nende aktiivsemale kasutamisele Rahvastiku kasvamine 20.sajandil, kuid vähenemine 21. sajandi teisel poolel. Toidu kasvamine 20 sajandil, kuid järsk langemine 21. sajandil Tööstusliku toodangu järsk kasv 20.sajandil ning järsk langus 21. sajandil Keskkonna reostuse ühtlane kasvamine 20. ja 21.sajandi I pooles, seejärel vähenemine. Mida peaks tegema riik, et kindlustada demokraatiat? (ühiskonna demokratiseerimine) demokratiseerumise all mõeldakse ühiskonna liberaliseerimist kõigis elusfäärides. Niisuguses ühiskonnas väärtustatakse inimese poliitilisi ja kodanikuvaba...
SISSEJUHATUS Euroopa Liit on poliitiline, majanduslik, kultuuriline ja sotsiaalne liit, mis ühendab Euroopa riike. ELi kuulub praegu 27 liikmesriiki. Euroopa Liidus elab umbes 500 mln inimesi. Liit seab endale järgmised eesmärgid: edendada majanduslikku ja sotsiaalset progressi, kõrget tööhõive taset ning saavutada tasakaalustatud ja püsiv areng, eriti sisepiirideta ala loomise, majandusliku, kultuurilise ja sotsiaalse ühtekuuluvuse tugevdamise ning ühisraha hõlmava majandus- ja rahaliidu loomise kaudu; kinnitada oma identiteeti rahvusvahelisel tasandil eelkõige ühise välis- ja julgeolekupoliitika rakendamise kaudu, kaasa arvatud ühise kaitsepoliitika järkjärguline kujundamine, mis võib viia ühiskaitseni, tugevdada liikmesriikide kodanike õiguste ja huvide kaitset liidu kodakondsuse sisseseadmise kaudu, säilitada ja arendada liidus vabadu...
Sissejuhatus sotsioloogiast kordamisküsimused loengumaterjali kohta: I pool 1. Sotsioloogiateaduse ülesehitus ja metodoloogilised suunad varasemas sotsioloogias 1. - (erinevalt individuaalsetest) puudutavad suurt hulka inimesi või on tüüpilised paljudele inimestele 2. Sotsiaalsete probleemide tekkimise põhjused on sageli OBJEKTIIVSED, nad tekivad iseenesest paljude inimeste, inimrühmade, asutuste toimimise tulemusena (ilma et ükski neist sellist tagajärge oleks soovinud). Sotsioloogia püüab avastada objektiivsete sotsiaalsete nähtuste tekkimise seaduspärasusi ning objektiivseid põhjuseid (looduslikud, keskkondlikud, majanduslikud, tehnilised, kultuurilised, psühholoogilised, ühiskondlikud jms.). 3. Seetõttu on sotsioloogia tihedalt seotud TEISTE TEADUSHARUDEGA, kelle abiga ta püüab leida sotsiaalsete probleemide tekkimise põhjuseid. 4. Filosoofiaga seob sotsioloogiat vajadus arvestada PARATAMATUSE JA VABADUSEGA inimeste käitumise...
2. Loeng – Ühiskonna areng ja (majandus)sotsioloogia kujunemislugu 1) Riigi, ühiskonna ja majanduse arengu eeltingimused A.Smith’i järgi, selle kriitika o Tööviljakuse kasv läbi tööjaotuse, spetsialiseerumise - Töö = algne universaalne vahetusväärtus, määrab kauba hinna (mitte kuld) - Tööjaotus => vilumus, uued tehnoloogiad, spetsialiseerumine => tööviljakuse kasv. Aga ka rutiin, ühekülgsus - Rahvusvaheline tööjaotus => efektiivsus + lõputu kasvumasin: konkurents, tööjaotuse süvenemine, toodangu mahu kasv, laienemine uutele turgudele, tootmise ümberkorraldamine, madalamad hinnad o Vaba turukonkurents, majanduse eneseregulatsioon - Vaba konkurents kui majandusliku arengu mootor - Vabanemine riigi seatud piirangutest majandusele - Ratsionaalne isiklik huvi + vaba turg (turu eneseregulatsioon e ...
Majandussotsioloogia kordamisteemad ja toetav kirjandus eksamiks valmistumisel (kättesaadav raamatukogust ja olulisemad tekstid ka Moodle’st). LOENGUMATERJALIDE põhjal on eksamitöös testküsimused järgmistel teemadel: 2. Loeng – Majandus ühiskonnas • Põhimõisted: kultuur – ühiskonna liikmetele iseloomulik eluviis koos nende poolt loodud materiaalsete väärtustega (edastatakse järgmistele põlvkondadele ja teistele ühiskondadele; on muutuv sotsiaalses aeg-ruumis) majanduskultuur – veendumused, hoiakud ja väärtushinnangud, mis kujundavad üksikisikute, organisatsioonide ja institutsioonide majanduslikku tegevust. Erinevad tasandid: ühiskond, majandussüsteem; tööstusharu, turg; organisatsioon; leibkond, perekond; üksikisik. Väärtused – indiviidi või grupi arusaamad sellest, mis on ihaldusväärne, sobiv, õige, vale. Tugevalt seotud kultuuriga, suhteliselt kest...
1. Nüüdisühiskond- ehk moodne ühiskond. Iseloomustavad kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonna valitsemises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus. Kujunes 19. sajandist kuni 20. sajandi viimase veerandini. Nüüdisühiskonda iseloomustavad terminid: kapitalism ja demokraatia, agraarühiskond, tööstusühiskond, teenindusühiskond, industriaal- ja postindustriaalühiskond, heaoliühiskond ja liberaalne ehk vaba ühiskond. Tööstusrevolutsioon- üleminek põllumajanduslikult tootmiselt tööstuslikule tootmisele. (vabrikud, uute energiaallikate kasutuselevõtt, tehnoloogiline areng side-ja liiklusvahendites). Uued töö organiseerimise moodused, uued sotsiaalse kontrolli mehhanismid. Püüti saada tootmisest maksimaalset kasu. Hakati looma kutse ja ametiühinguid ning töölisparteid. Levis fordism. 2. Muutused ühiskonna sotsiaal struktuuris- 1. muutus eri majandusvaldkondade osatähtsus tööhõives- domineerisid töölised, mitte enam põllumajandusega tegelev...
Kordamisküsimused tööks: 1. Demokraatia olemus, liigid ja mudelid. Kolm põhinõuet: Konkurents, hääleõigus ja kodanikuõigused. Vabade valimiste toimumine, kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatus, seaduse ülimuslikkus ning inim- ja kodanikuõiguste kaitsmine. 2. Ühiskonna sidusus (mõiste ja struktuur). Avalik-, era-, ja mittetulundussektor. 3. Riik ja selle tunnused. Territoorium, kodanikud (rahvas), valitsus, majandustegevus, teiste riikide tunnustus, põhiseadus. 4. Peamised ideoloogiad. Liberalism, konservatism, sotsiaaldemokraatia. Sotsialism, kommunism, kristlik demokraatia, rassism, natsionaalsotsialism, anarhism. 5. Peamised valimissüsteemid. Majoritaarne enamusvalimiste süsteem, ühemandaadilised valimisringkonnad (igast ringkonnast pääseb parlamenti 1 saadik), tavaliselt lihthäälteenamus (see kes kogub kõige rohkem hääli, võidab), presidendivalimiste puhul absoluutne häälteenamus (50% + 1 hääl). +...
Ühiskonna arvestus · Ühiskond inimeste kooselu vorm Vanus 4-5 miljonit aastat · Nüüdisühiskonda iseloomustavad ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus, inimõiguste tunnustamine. · Inimeste kooselu vormid : 1) Inimkari 2) Sugukond 3) Naaberkogukond 4) RIIK organiseeritud kogukond oma territooriumi, valitseja, seaduste ja kõige muuga. · Ühiskonna arengu etapid... 1) Agraarühiskond : - Tähtsaim ressurss maa - Peamised otsustajad maaomanikud - Peamised töötegijad talupojad - Peamine töövorm käsitöö - Levinud riigivorm absolutistlik kuningriik - Valitsuse roll tagada riigi julgeolek, siseriiklik kord - Perevorm suurpere - Valitsev majandamisviis nat...
Ühiskonnaõpetuse lõpueksami teemad (lahtikirjutatuna) 1. Ühiskond kui inimeste olemasolu viis 1) Ühiskonnaelu valdkonnad (õpik lk 5-9; TV ül 1.-6.) - mõisted: eraelu, majandus, poliitika, kultuur, moraal, õigus, kodanikuühiskond - ühiskonna struktuur: avalik sektor, tulundussektor ehk erasektor, mittetulundussektor ehk kolmas sektor 2) Ühiskonna sotsiaalne struktuur (õpik lk 13-16; TV ül 11.-13.) - mõisted: sotsiaalne struktuur, demograafia, rahvastiku iive, negatiivne iive, positiivne iive, rahvus, integratsioon - rahvastiku analüüsimine: milliste tunnuste alusel? miks? - erinevad marginaalsed rühmad ühiskonnas - erinevate graafikute analüüsimine; tabeli vm andmete põhjal graafiku joonistamine 3) Varanduslik kihistumine (õpik lk 16-19) - mõisted: sotsiaalne kihistus, perekond, leibkond, ülalpeetav, tööjõud - ...
Rakvere Gümnaasium Aine: Organisatsioonikäitumine Eksam 17.mai (2 tundi) Klass: 11 (majandus) Eksamineerija : õp Arno Kaseniit Eksam koosneb kolmest osast: I mõisted , II olemus ja tunnused, III arutlus Eksamiks kordamise teemad/märksõnad/küsimused 1. **Organisatsioonikäitumise mõiste. 2. Organisatsiooni kui süsteem ja selle allsüsteemid. 3. Organisatsiooni liikmed kui sotsiaalne allsüsteem. 4. Organisatsiooni struktuur kui juhtiv allsüsteem. 5. Organisatsiooni tehnoloogia kui materiaalne allsüsteem. 6. Organisatsiooni väliskeskkond. 7. **Probleemid, millega orgkäitumine kui teadus tegeleb. 8. Organisatsioonilise käitumise kontseptsioonid. 9. Inimese loomuse kontseptsioon. 10. Organisatsiooni loomuse kontseptsioon 11. **Käitumise süsteem. Juhtkonna visioon ja eesmärgid. 12. Organisastiooni väärtushinnangud ja organisatsioonikultuur. 13. Organisatsio...
Naise ja mehe roll ühiskonnas Ühiskonna edukaks toimimiseks on oluline, et kõik ühiskonna liikmed panustavad sellesse. Juba ammustest aegadest, inimkonna tekkest saati, on naise ja mehe vahel olnud silmnähtavad erinevused. Mõlemal on pika ajaloo vältel tekkinud ühiskonnas oma kindel roll. Need on aja jooksul küll muutunud, sest ühiskonnas tekivad paratamatult arenemise käigus uued mõttesuunad, mis mõjutavad ka mehe ja naise rolli. Traditsioonilistest rollidest peetakse kinni ka tänapäeval. Muidugi on maailmas ka selliseid paiku, kus mõlema roll on jäänud justkui seisma, arengut ei toimu. Lähemalt kirjutan kaasaegse ühiskonna mehe ja naise tähtsustest. Lisaks bioloogilisele soole on inimesel ka sotsiaalne sugu, ehk ühiskonna poolne ootus, milline peaks olema naine või mees. Tavaliselt nähtakse naist abikaasa või ema rollis. Naine kasvatab kodus lapsi ja hoolitseb mehe eest. Soolise võrdõiglusluse revolutsi...
Õpilaste probleemne käitumine ja võimalused sellega toimetulekul 26.04 Antisotsiaalne käitumine – on kirjeldav termin iseloomustamaks ekstrniseelitud tegevuste alamklassi, kui rikutakse tahtlikult teiste inimeste või ka ühiskonnna õigusi. Nii ebaseaduslikud aktid kui ka väljapoole seadust java käitumine, mille eest ei saa süüdi mõista lapsi. Antisotsiaalne – heaolu väheneb Kõrvalekaldumine aktsepteeritud reeglitest ja normidest. Aktsepteeritud erinevas kontekstis: kodu, kool, kogukond, ühiskond. Prosotsiaalne – heaolu suureneb Suunatud vara vastu või destruktiivne seostub ennast- Suunatud kahjustava teiste inimeste käitumisega vastu Varavastane Agressiivne õigusrikkumine käitumine varjatud ...
Sotsiaalne taju. Isikutaju Sotsiaalne taju on (isikutaju ja sotsiaalne järeldamine) protsess, mille käigus inimene püüab mõista ja mõtestada teiste inimeste kavatsusi, omadusi, motiive ja käitumist. Sotsiaalse taju, seaduspärasused ja mõjutavad protsessid: Valivus Organiseeritus Terviklikkus Meie taju on mõjutatud: Isiksus Intelligentsus Motivatsioon Võimed Kogemused Vilumused Eesmärgid Huvid Ootused Karikas või profiil? Mina-pilt. Enesehinnang Mina-pilt on psühholoogias inimese ettekujutus endast ja oma võimetest. Mina- pilt koosneb uskumustest ja teadmistest oma välimuse, tausta, päritolu, oskuste, huvide, võimete ja teadmiste kohta. Mina-pilt ja enesehinnang on otseses seoses - üks mõjutab teist ja vastupidi, kuid need on erinevad mõisted. Mina-pilt aitab juhtida, kontrollida ja reguleerida inimese tegevusi ja mõjutab inimese kohanemist uute olukordade, inimeste ja tegevustega. Mina-pilt ei ole kaasa sündinud, vaid kujune...
annaabi.ee 
