Ühiskonna uurimine ja analüüs- Sotsioloogia-kordamine (0)

Mis on sotsioloogia? 1. Millised on sotsioloogi neli rolli Michael Burawoy järgi? Avalik → Tulemuste esitamine arusaadaval viisil, sissejuhatavate sotsioloogia õpetamine ja õpikute kirjutamine, Professionaalne → Uurimistöö, mida tehakse uurimis-rühmades (defineerides seejuures eeldused, teooriad, kontseptsioonid, uurimisküsimused ja –probleemid), Poliitiline   →   Sotsioloogilise   uurimuse   kaitsmine,   rahastamine,   arengukavade kujundamisele ja nende hindamisele orienteeritud, Kriitiline → Distsipliini kriitilised debatid (nii uurimissuundade sees kui ka nende vahel) 2. Millised   on   sotsioloogia   teadmistehuvid   ja   eesmärgid   Max   Weberi   ja   Emile Durkheimi järgi? Millised on nendest tulenevad metodoloogilised suunad? 1.   Weber-   Klassikonflikt   kodanluse   ja   proletariaadi   vahel,   lõppeb   revolutsiooniga. Majandusel juhtiv roll sotsiaal-ajaloolises arengus. Teadus ei anna mõistlikke nõuandeid ühiskonnaelu   korraldamiseks.   Sotsioloogia   on   väärtustevaba   ja   pakub   vahendeid probleemide selgitamiseks ja lahendamiseks. 2.   Durkheim-   Eesmärk   vaadelda   isikuid   mõjutavaid   jõude   (maj.elu,   traditsioonid, religioon) Reeglid on püsivad ja inimestes eraldiseisvad. Oluline sotsiaalne distsipliin, et oleks võimalik uurida ühiskonda üksikisiku kaudu - kollektiiv on suunaja. Sotsiaalsed probleemid 3. Millised on kaks põhimõtteliselt erinevat vaadet sotsiaalsetele probleemidele? 1.   Objektivistlik-   Objektiivne   termin.   Viitab   sotsiaalsetele   protsessidele   ja   hoiakutele, mida peetakse ebasobivaks või mis ohustavad sotsiaalseid väärtusi ja huve. 2. Subjektivistlik termin- Rõhk väärtushinnangutel, sest aluseks on subjektivistlik vaade. Kogu ühiskonna jaoks on mingi probleem, kuid kas saame eeldada, et kogu ühiskond on ühtne? Muutunud on ka inimeste suhtumised ja tavad, ning kultuuriti erinevad arusaamad probleemidesse. 4. Milline on sotsiaalse probleemi arenguloo mudel Spector ja Kitsuse järgi? 1


Protsess,   mille   käigus   määratletakse   oletatav   olukord   sotsiaalseks   probleemiks (väidetavalt   eksisteerib).   Sotsiaalne   probleem   on   aktiivne   tegutsemine,   mis   kinnitab kaebusi ja nõuab lugupidavat suhtumist (Probleemi konstrueerimine). Inimeste jaoks on oluline, et neid võetaks kuulda, sest üritatakse mobiliseerida institutsioone midagi ette võtma. Funktsionalistlik lähenemine, konfliktiteooriad 1. Võrrelge omavahel Talcott Parsonsi ja Karl Marxi lähenemisi ühiskonnale. 1.   Parsons   ja   funktsionalistid.   Saavutused   ja   kompetents   paigutavad   tööjaotuses erinevatesse   positsioonidesse.   Positsioonid   on   reastatud   funktsionaalse   tähtsuse   järgi (oluline hea palk ja hüved). Konsensusele jõudmine tähtsate ja vähemtähtsate asjade üle. Oluline on generatsioonisisene mobiilsus. 2. Marx. Aluseks on objektiivsed tegurid. Olulisim tegur süsteemis on tootmisvahendid. Jagas ühiskonna kaheks inimklassiks - Valitsejad (võim ja tootmisjõud) ja Valitsetavad. Protoühiskonnas aga puudus klass ja oli vaid vanus. 2. Mis on ja mida aitavad mõõta Talcott Parsonsi “mustrimuutujad”? Mustrimuutujad on viis dihhotoomiat, mille on välja töötanud Talcott Parsons, et tõmmata välja vastandlikud väärtused, millele indiviidid orienteeruvad sotsiaalses suhtluses. Kuidas analüüsida inimeste toimimist. 1.Afektiivne või afektiivselt neutraalne 2.Kollektiivne või individuaalne 3.Partikulaarne või universaalne 4.Üldine või spetsiifiline 5.Omadused või saavutused 6.Ekspressiivne või instrumentaalne 3. Kuidas analüüsib ühiskonda funktsionalistlikust vaatenurgast Talcott Parsons? Eesmärgid inimese toimimiseks pakub ühiskondlik struktuur. Väärtusi saab analüüsida ühiskonnas mustrimuutujate abil. Tähtsal kohal perekonna funktsionaalsus - mees esindab 2


töömaailmas, naine pakub tuge. Kasutas organismianaloogiat - Homöstaas e dünaamiline tasakaal, muutuja säilitamine lubatud piirides. Sotsiaalsed rollid ja rühmad, vastastiktoime teooriad 1. Milline   on   inimese   “sotsiaalne   mina”   George   Herbert   Meadi   järgi?   Kuidas   see kujuneb? Sotsiaalne mina (Me) ja personaalne mina ( I ). Kõige aluseks suhtluses kujunenud sümbolid.   Sotsiaalne   käitumine,   mis   põhineb   kommunikatsioonil   ja   kujuneb kogemuste põhjal. Inimene asetab end teise asemele ja paneb end tema rolli. 2. Milline on dramaturgilise sotsioloogia põhijooned Erving Goffmani järgi?  Inimesed   üritavad   kontrollida   muljet,   mida   nad   teistele   jätavad.   Linnalikust vaatenurgast  palju  rolle, kuid mida  diferentseeritum  on ühiskond, seda rohkem on inimene seotud oma rolliga. Kasutatakse teatrimetafoore, lava ja lavatagune, maskid jne. 3. Kuidas mõjutavad rühmad meie käitumist? Palun kirjeldage vähemalt kahte näidet kasutades   kahte   järgnevast   kolmest   mõistest:   “peegelpildi-mina”,   “referentsgrupp”, “kaheastmeline kommunikatsioon”. 1.   Peegelpildi-   mina.   Kujutleme,   kuidas   me   teistele   paistame   ja   kujundame   end hinnangutest lähtuvalt. IT mehed ja paksud. 2. Referentsgrupp. Grupp kellega end võrreldakse, kuid mille liige ei pea ilmtingimata olema.   Normatiivne   funktsioon   (grupi   arvamused,   hoiakud,   omadused   kiidetakse heaks või laidetakse maha) või Komparatiivne (inimene võrdleb ennast grupiga) Ühiskond ja kultuur 1. Millised on kolm viisi, kuidas tõlgendada kultuuri?  1. Inimeste poolt loodud väärtuste koguhulk. 2. Inimühiskonna sümbolitega vahendatav, õpitud   külg.   3.   Kunstiline   eneseväljendus,   vastab   arusaamale   väärtuslikust   vaimsest loomingust.  2. Milliseid kultuuri komponente eristatakse? 3


1.   Materiaalne/esemeline-   loodud   asjad   ja   nende   kasutusviis.   2.   Normatiivne- ettekirjutised   käitumise   kohta   (seadused,   kasvatus)   3.   Kognitiivne-   elukogemusest tekkivad argiteadmised ja teadus 4. Väärtuseline- hea/halb, õige väär. Tegelikkuse, asjade ja nähtuste vastavus inimeste eesmärkidele 3. Valige   kaks   subkultuuriteooriate   koolkonda   (Chicago,   Birminghami   või   post- subkultuuriteooriad) ja võrrelge neid omavahel. 1.   Postsubkultuur   20.   saj   algus.   Tekkisid   uus-hõimud,   klassipositsioon   ei   loe.   Võime liikuda  ühest  subkultuurist   teise.   Tarbimine   on  elustiilide   ja  identiteetide  alus.   Skene. Vabad, laialiulatuvad väljad, mis seostavad nii tegijaid, kohti, norme kui muusikastiile. 2. Chicago subkultuur 20. saj lõpp. Subkultuur kui elu, reaktsioon keskkonnale. Võitlus ressurside pärast. Uuriti linnaelu sotsiaalseid dimensioone. Igapäevaelu uurimine. Sotsiaalsed normid ja väärtused 1. Milline   on   sotsialiseerumise   protsess?   Millist   rolli   mängivad   sotsialiseerimise agendid? Eluaegne protsess, mille käigus inimene omandab kultuuri, õpib end tundma ja areneb arusaam   endast.   Agendid   edastavad   sotsiaalset   mälu.   PEREKOND-   vajaduste rahuldamine,   väliskeskkonna   vahendamine,   keskkonna   loomine.   KOOL- ettevalmistamine. ÕPETAJAD, SÕBRAD ja EAKAASLASED. 2. Millised   on   hälbivuse   sotsioloogilised   selgitused?   Tooge   palun   nii   struktuurse   kui protsessipõhise lähenemise kohta näide! Isikukvaliteet   ühiskonna   poolt   reaktsioonina.   1.   Struktruaalsed.   Funktsionalistlik   kui puuduvad selged juhised ja reeglid käitumiseks, erinevused. Konfliktiteooria kui hälve on tahtlikult valitud ja poliitilise iseloomuga, reageering süsteemi ebavõrdsusele. 2. Protsessile keskenduvad. Sildistamine  kui suhtlemisprotsess deviantse  ja konformse grupi   vahel,   teised   sildistavad.   Kontrolliteooria,   kui   puudub   nt   tasakaal   kuritegelike impulsside ja sotsiaalse ning psüühilise kontrolli vahel. Organisatsioonid, võim, bürokraatia, poliitilised süsteemid 1. Milline on bürokraatia ideaaltüüp Max Weberi järgi? Miks sageli tegelikkus ei vasta sellele mudelile? Palun tooge näiteid.  1. Spetsialiseerumine - selge tööjaotus. 4


2. Otsuste kohta kirjalikud dokumendid. 3. Käsutamisõigus ja alluvussuhted. 4. Isikupäratus ja sõltumatud suhted - tulude ja eludse lahus hoidmine. Eelistatakse   reegleid   lahendamisele.   Mitteformaalse   suhtluse   puudmine   ja   vastutusala kitsus. 2. Mis on “oligarhia raudne seadus”?  Ühingute siseselt liikmetest kaugenenud eliit, kes toetuse võitmiseks manipuleerib info ja inimestega. Pühendutakse juhtimisele ja välja kipub lööma tsensuur ja propaganda. Halva info jõudmist valitsejateni välditakse. 3. Mis on “uus avalik  haldus” (NPM)? Miks selle rakendamine  ei too alati  soovitud tulemusi? Alates 80-ndatest. Avaliku sektori juhtimisel kasutatakse turumehhanisme (konkurentsi tekitamine,   palk   sõltub   tulemustest).   Võistlusele   ja   tulemustele   orienteeritud.   Tarbija, teenuse ja kliendikeskne diskursus. MIINUSED: eelarve tuleb planeerida pika aja peale, väärtused   konfliktis   avaliku   halduse   väärtustega   ja   kulude   vähendamine,   mitte   töö efektiivsus. Mitte mõõdetavad tulemused. 4. Mis eristab demokraatlike ja mitte-demokraatlike poliitilisi režiime? Demokraatia   tähendab   rahva   võimu.   Demokraatlikes   riikides   on   võimu   konkurents, valimised ja osalemine, võimude lahusus, erinevad õigused, vaba turg. Diktatuur: võimul 1 inimene või grupp, 1 poliitiline võim, ei ole valimisi ega osalemist, võimud koos, vähe või pole üldse õigusi, riik juhib turgu. 5. Millised jooned iseloomustavad Eesti poliitilist kultuuri? 6. Kuidas seletavad kolm juhtimiseteooria koolkonda juhi omadusi ja käitumist?  1. Teaduslik juhtimine (F. Taylor.) Tootlikkus, kulude alandamine, tulude suurendamine. Tööviljakus, orienteeritud tööle. 2.   Administratiivne   koolkond   (H.   Fayol)   Organisatsiooni   funktsioneerimine. Juhtimispõhimõtete väljatöötamine. Kontroll, alluvusahel, käsutamine. 3.   Bürokraatlik   koolkond   (Weber)   Organisatsioon   kui   tervik.   Olulisel   kohal   reeglid, tööjaotus ja hierarhia. Eeskirjadest kinni pidamine, isiklikud suhted minimeeritud. 5


7. Millised on grupi arengu neli faasid Kurt Lewini järgi? Mida see ütleb meile grupi produktiivsuse ja juhitavuse kohta? 1. Sõltuvusfaas- inimesed tulevad kokku (produktiivsus madal, rahulolu kõrge ja juhitavus suhteline). 2. Konfliktifaas- arutletakse, mida tehakse ja kes on juht (produktiivsus ja rahuolu madal, juhitavus suhteline) 3. Tööfaas- Jõutakse lahendusele (kõik kõrge) 4. Koostööfaas- (kõik väga kõrge, kuid juhitavus langeb, sest pole vaja juhti, kui kõik toimib) 8. Millised on kolm autoriteedi tüüpi Max Weberi järgi? Mis on nende tugevused ja nõrkused? 1. Seaduslik ratsionaalne. Kõik allub seadustele. Bürokraatlik administratsioon. Jäik ja inertsus on sisse kirjutatud. 2. Traditsiooniline. Ametikoha püsivus ja lojaalsus. Oluline staatus ja prestiiž. Legitiimne, minevikus alati aktsepteeritud. 3. Karismaatiline. Suudab midagi, mida teised ei suuda. Oluline isikuomadused. Tekivad tavaliselt keset kriisi ja pakuvad uuenduslikke või radikaalseid lahendusi. 9. Võrrelge   omavahel   kolme   võimuteooriate   koolkonda   (marxistlik,   weberiaanlik   või pluralistlik). 1. Weberiaanlik. Inimese suutlikkus sundida peale oma tahet. Domineerimine ja distsipliin - võim teiste üle. Eeldus, et võimu omava ja mitteomava huvid on erinevad. Negatiivne võim 2.   Marxistlik.   Võim   ühiskonna   struktuuri   omadus.   Võim   on   klassistruktuuri   tagajärg. Majandus ja klassisuhetest lahutamatu. Sisaldab sundust. 3.   Pluralistlik.   Võim   üle   terve   ühiskonna,   isiku   võime   oma   ühiskondlikke   eesmärke teostada. Võimu kasutab indiviid. Positiivne võim. 10. Millised   on   Michel   Foucault   võimuteooria   põhijooned?   Kuidas   on   selline   võim kujunenud? 1. Võim ilmneb konkreetsetes olukordades. 6


2. Võim on anonüümne, pole subjekti. 3. Inimene ise kontrollib ennast. 4. Võim on kõikjal. Väga radikaalne ja palju uusi mõisteid. 11.  Võrrelge Pareto ja Mosca eliidikäsitlusi. 1.   Pareto.   Inimesed   on   erinevad,   eliididi   on   sotisaalsete   hierarhiate   tipus.   Jaguneb valitsevaks ja mittevalitsevaks eliidiks. Eliitide tsirkulatsioon (andekad ja eliit) 2. Mosca. Poliitiline klass, valitsev klass ja mass. Vähemused kannavad valitsevat rolli, sest   neil   on   võimalus   organiseerida.   4   alust   -   jõukus,   sünnipära,   vaprus   ja   teadmine. "poliitilises   vormelis"   -   antud   ühiskonnakorra   oludes   laialdaselt   aktsepteeritud tõekspidamiste ja printsiipide kogumis. Poliitiline vormel ehk poliitiline konsensus annab valitseva klassi domineerimisele "õigustuse". Sotsiaalne ebavõrdsus, kihistumine, mobiilsus 1. Milliseid stratifikatsioonisüsteeme eristatakse? Iseloomustage neid. 1. Orjandus 2. Kastisüsteem - sünnijärgi 3. Seisused- feodaalsüsteem, õigused ja kohustused 4. Klass- sarnanen maj. seis. 2. Võrrelge omavahel funktsionalistlikku ja konfliktiteoreetilist lähenemist kihistumisele lähenemisi kihistumisele. 1. Funktsonalistlik. Durkheim. Iga aspekt ühiskonnas üksteisest sõltuv ja aitab kaasa ühiskonna   stabiilsusele   ja   tervikule.   Väärtuskonsensus,   ühiskonnaliikmete   ühine kokkulepe.   Ühiskond   on   omavahel   ühendatud   osade   süsteem,   mis   toimib harmooniliselt koos, et säilitada tervikuna sotsiaalne tasakaal. 2.   Konfliktteoreetiline.   Marx.   Ühiskond   keeruline   süsteem,   mida   iseloomustab ebavõrdsus ja konflikt. Inimeste kategooriatevaheliste  domineerimissuhete süsteem. Võim tootmisviiside üle määrab sotsiaalse positsiooni. 7


3. Kirjeldage  Karl Marx klassi kontseptsiooni. Kuidas ta eristab klassi iseeneses ja klassi enda jaoks?  Need keda valitsetakse ja need kes valitsevad - kodanikud ja proletariaadid. Võim juhib tootmisjõude ja inimesi kasutatakse ära - konflikt. Klassiteadvus on uskumuste kogum,   mis   seostub   sotsiaalse   klassi   ja   majandusliku   positsiooniga.   Seos tootmisvahenditega. 4. Milliseid ebavõrdsuse tasandeid eristab Max Weber? Ta nägi ühiskonna ebavõrdsuse üheks osaks konflikti võimu ja ressursside pärast,   kuid   lisaks   sellele   nägi   ta   ühiskonna   ebavõrdsust   multidimensionaalsemalt. Sotsiaalne kihistumine ei seisne ainult klassi ja materiaalsel alusel, vaid seal on oluline roll ka staatusel ja parteil. Weber eristas kolme klassi: omandi, teenistus ja sotsiaalset klassi. 5. Miks Treimani elukutsete prestiizi käsitlust peetakse funktsionalislikuks? Kuidas seda käsitlust on kritiseeritud?  Töötajad täidavad ühsikondlikust rollist tulenevaid ülesandeid. Elukutsete mainekust kujundavad   erinevates   ühiskondades   samalaadsed   ühiskondlikud   tegurid.   Tööalaste ülesannete   iseloomust   tulenevalt   kaasneb   ebavõrdne   ligipääs   piiratud   ressurssidele (oskused, omand) 6. Millisena näeb ühiskonna kihistumist Pierre Bourdieu?  Jaotab   kihtidesse   kapitali   liikide   abil   (majanduslik,   kultuuriline   ja   sotsiaalne). Sissepääs   kõrgematesse   kihtidesse   piiratud,   sest   peab   tõestama   reeglite   tundmist. Postisiooni õigustamine, hegemoonia. Sooline ja vanuseline kihistumine 1. Mis vahe on bioloogilisel ja sotsiaalsel sool – mille poolest sarnanevad ja erinevad sooerinevused bioloogilise ja sotsioloogilise perspektiivi seisukohast? Bioloogiline   sugu:   bioloogiline   kategooria,   mis   eristab   nais-   ja   meessoost   isikuid anatoomiliste, füsioloogiliste ja geneetiliste tunnuste alusel. Bioloogilised erinevused on kindlad ja püsivad ning ei muutu aja jooksul ja erinevates kultuurides. Sotsiaalne   sugu:   sotsiaalselt   konstrueeritud   kategooria,   mis   eristab   ühiskonnas naiselikuks ja mehelikuks peetavaid omadusi, käitumist , ühiskonnapoolseid ootusi 8


naiseks ja meheks olemisele, soorollidele, mis määravad kahe soogrupi võimaluste erinevuse ning nendevahelise sotsiaalse hierarhia ja kihistumise. 2. Võrrelge strukturaal-funktsionalistlikku,   konfliktiteoreetilist ja interaktsionalistlikku soolise kihistumise käsitlust.  1. Funktsionalistlik - industriaalühiskonna eelsetes formatsioonides - vajalik meeste ja naiste rollide erisused. 2. Struktuaar-funktsionalisttlik - Sooline kihistumine tekib paratamatult kuna meeste ja naistele sobivad ja/või on jõukohased erinevad ülesanded. 3. Konfliktiteooria - Sooline kihistumine tekib tänu konkurentsile piiratud ressursside, maa,   tööriistade,   hariduse   jne   üle.   Tugevamad   (reeglina   meessugu)   määravad   ka reeglid. 4.Sümboolne   interaktsionalism   -   Sooline   kihistumine   baseerub   suuresti   sotsiaalselt konstrueeritud sooidentiteetidel- rollid. 3. Võrrelge strukturaal-funktsionalistlikku,   konfliktiteoreetilist ja interaktsionalistlikku vanuselise kihistumise käsitlust. 1. Struktuaar-funktsionalism - Vanuseline kihistumine on loomulik. Ühiskonna heaks toimimiseks vajavad lapsed ja raugad tööjõulise elanikkonna tuge. 2.   Konfliktiteooria   -   Vanuseline   kihistumine   tekib   tänu   konkurentsile   piiratud ressursside,   töökohtade   jne   üle.   Tugevamad   (reeglina   keskealised   aga   nt üleminekuühiskondades ka 30-aastaste põlvkond) määravad ka (mängu)reeglid ning otsustavad seega suuresti tulevaste võitluste tulemused. 3. Sümboolne interaktsionalism - Vanuseline kihistumine baseerub suuresti sotsiaalselt konstrueeritud arusaamadel. Seda aitab mõista sotsialiseerimisprotsessi uurimine. 4. Kuidas rahvastiku vanuseline ning rollistruktuur vanuselist kihistumist mõjutavad? Ühiskonna   jaoks   -vanuse   tähendus   enamasti   formaalne.   Õiguste,   kohustuse struktureerimine,   kas   siis   vanuse   seotud   reeglite   või   siis   seotusega   teatud eluperioodiga. Indiviidi seisukohalt tegemist tavaliselt mitteformaalse vanuse tähendusega. Milliseid eesmärke seatakse, millisena end nähakse. 5. Mida peetakse silmas elutee formaalse ja mitteformaalse vanuselise struktureerituse all? 1.   Formaalne   -   Elutee   vanuseliselt   struktureeritud,   sotsiaalsed   rollid   seotud   kindla vanuseperioodiga. Hariduse omandamine, töö, pensionile jäämine. Mugav, sest tekitab 9


rollide teatud järjestuse ja üleminekumustrid ühest rollist teise. Piirab võimalusi rollide valikuks. 2.Mitte   formaalne   -   Õppimisperioodi   pikenemine,   varasem   pensionile   jäämine, pensionil   oleku   perioodi   pikenemine.   Struktuurne   mahajäämus-kõigis   vanuses inimestel   ei   ole   võimalusi   erinevates   elusfäärides   -kaasnenud   vanuseliselt diferentseeritud eluteedega 6. Kuidas tänapäeva  ühiskondades toimunud muutused  mõjutavad  eluteede  vanuselist struktureeritust? Ühiskonna   jaoks   -vanuse   tähendus   enamasti   formaalne.   Õiguste,   kohustuse struktureerimine,   kas   siis   vanuse   seotud   reeglite   või   siis   seotusega   teatud eluperioodiga. Indiviidi seisukohalt tegemist tavaliselt mitteformaalse vanuse tähendusega. Milliseid eesmärke seatakse, millisena end nähakse. 7. Millised on kolm ajadimensiooni, mida eristatakse sotsioloogilistes uuringutes? Miks need olulised on? 1. Vananemine - kogenumaks muutumine, konservatiivsemaks muutumine 2. Ajaloolise perioodi mõju. Kui muutused mõjutavad kõiki kohorte 3. Kohortide vaheldumine - näit. teatud sündmused mõjutavad peamiselt vaid noori Rahvus 1. Kuidas defineeritakse institutsionaalset etnilist ebavõrdsust? Tooge näiteid.  Etniliste   suhete   ja   sotsiaalsete   reeglite   süsteem   toob   kaasa   ebevõrdse   ressursside jagunemise rahvusgruppide vahel 2. Võrrelge kolme etnilise ebavõrdsuse käsitlust (sotsiaalne Darwinism, funktsionalism ja konfliktiteooria)  1.   Sotsiaalne   Darwinism   -   Rahvuslik   stratifikatsioon   tekib   kuna   tugevatel rahvusgruppidel on loomulik tõmme domineerida nõrkade gruppide üle ja kontrollida neid. Domineerimist soodustab soov suurendada materiaalseid ressursse. 2.Funktsionalism   -   Funktsionalistlikus   nägemuses   on   ressursside   ebavõrdne jagunemine   ühiskonnas   mitte   ainult   paratamatu,   vaid   ka   ühiskonna   toimimise seisukohalt   vajalik   .   Kui   keerulisemad   ja   ühiskonna   funktsioneerimise   jaoks olulisemad ametid ei oleks paremini makstud, ei oleks ühiskonna kõige andekamad liikmed motiveeritud nende täitmiseks vajalike oskuste õppimiseks pikka haridusteed ette võtma ja hiljem neid positsioone täitma. 10


3. Konfliktiteooria - 3. Kirjeldage   erinevaid   etnilise   stratifikatsiooni   tüüpe   (segmentne   jaotus,   hierahiline jaotus, mitmuslik jaotus)  1. Segmentne jaotus - ühe rahvuse piires esindatud kõik sotsiaalsed grupid. Eksisteerib nagu kaks eraldatud ühiskonda. 2.   Hierarhiline   jaotus   -   ülemuste   võimalus   luua   endale   alluvatest   paremad töötingimused, saada soodustusi jm 3. Mitmuslik jaotus - 4. Mida   peetakse   silmas   segregatsiooni   all?   Kuidas   eristatkse   mikro-,   meso-   ja makrosegregatsiooni? Tooge näiteid.  Eraldatus ülejäänud rahvastikust 1. Segregatsioon - piirangud kontaktidele, sotsiaalsetele sidemetele, suhtlemisele. 2. Mikrosegregatsioon segregatsioon avalikes kohtades (eraldi kohvikud, ooteruumid) 3. Mesosegregatsioon - naabruskondade segregatsioon. 4. Makrosegregatsioon - territooriumite segr. - reservaadid. eesti   ja   vene   emakeelega   inimesed   elavad   ka   Tallinna   sees   üha   enam   erinevates piirkondades. Tööturul naised valivad madalamalt tasustatud töökoht. Venelased ja eestlased kaugenevad. Ta selgitas, et kui tööturul on erinevused, siis on sissetulekute erinevused.   Kui   sissetulekud   on   erinevad,   siis   inimesed   asuvad   elama   eri piirkondadesse. „Koolid on meil elukoha- ja piirkonnapõhised - lapsed lähevad oma lähimasse kooli. Järelikult ka haridus ja koolid on segregeeritud ja see segregatsioon haridusest jõuab omakorda tööturule," 5. Milliseid  vähemuse   ühiskonda  integreerimise  teoreetilisi   mudeleid  võib   eristada   ja kuidas neid kirjeldaksid? 1. Sulatusahju. Massiteabevahendite ja hariduse kaudu erisuste kaotamine ja ühine keele ja kultuuriruum. 2. Kultuuriline pluralism. Kultuurilise mitmekesisuse väärtustamine. 3. Segregatsioon. Vähemusrühmade isoleerimine 4. Kohanemine- teadvustatakse domineeriva kultuuri norme. 5. Akultureerumine- võetakse omaks domineeriva kutluuri normid ja väärtused, kuid neid endeid pole vastu võetud initiimsematesse gruppidesse. 6. Assimileerumine - sisenemine kogukonda esmaste sidemete kaudu 7. Amalgeerumine- kultuurid ja rassid segunevad üheks. 11


Tööturg ja õigussüsteem 1. Kirjelda kapitalismi mitmekesisuse kontseptsiooni Hall / Soskice 2011 järgi, milline peamine kriitika Institutsioonid omavahel tihedalt seotud ja täiendavad, reeglid omavahel kooskõlas. Väga laiad tüübid, mille sisesed erinevused on väga suured. Igas arenenud riigis selle institutsioonid   "integreeritud   paketi".   Hõivestruktuurid   on   kooskõlas   antud   riigis levinud perekonnamudelitega jne) 2. Kuidas on seotud haridussüsteem ja tööturg? Millised on erinevad selgitused hariduse väärtusele tööturul? 1. Liberaalse majandusüsteemi puhul pakutakse kõige üldisemat laadi teadmisi-oskusi. Tööandja ei investeeri. 2. Koordineeritud maj. süsteemi puhul spetsialiseeritud oskuste omandamise võimalus, riik investeerib. 3.   Sõltuv   turumajandus.   Tööandjad   ootavad,   et   haridussüsteem   valmistaks   neile tööjõudu. 4. Kapitalism- kohandatud antud maa tööturu vajadustele 3. Too   välja   õigussüsteemi   kui   sotsiaalse   institutsiooni   tähendus   strukturaal- funktsionalismi, konfliktiteooria ja sümboolse interaktsionalismi järgi. 1. Struktruaal-funktsionalism. Ühiskonna sisemise korra kaitsmine. Enesesäilitamine ja normid. 2.   Konfliktiteooria-   Teenib   kapitalistide   klassihuve.   Poliitiline   relv   erinevuste taastootmisel. 3.   Sümboolne   interaktsionism.   Sotisaalselt   konstrueeritud.   Õigussüsteemi   liikmete omavahelise interaktsiooni uurimine. Haridus 1. Milliseid hariduse funktsioone eristatakse? 1. Kultuuri edasiandmine. Kaasaegse ühiskonna suure mitmekesisuse tõttu pole kerge määratleda ühte ja õiget kultuuri. Õpikutes edastatav kultuur on enamasti neutraalne, status quo'd säilitav, konflikte ja eriarvamusi ühiskonnas summutav ja ebavõrdsust isiku eraprobleemina esitav. 2.   Täiskasvanustaatuste   harjutamine.   Koolid   valmistavad   lapsi   ette   nende lõpprollideks ühiskonnas, perekonnas ja tööl. Õpetatakse konformsust, tööharjumust ja 12


kõrgema   staatusega   inimeste   austamist.   Samuti   õpetatakse   otseselt   ja   kaudselt traditsioonilise perekonnarolli täitmist. 3. Hariduse varjatud funktsioonid: Varjatud õppekava tähendab ametliku õppekava välist   õppetegevust,   mida   koolid   pakuvad   inimestele   sellistes   küsimustes   nagu vanemate   austamine   ja   etnotsentrism.   Lastele   õpetatakse   juba   varakult   selgeks sotsiaalse hierarhia toimimine ja igaühe asupaik selles. 2. Millega tehnoloogiline funktsionalism põhjendab hariduse ekspansiooni? Millega seda põhjendab konfliktiteoreetiline käsitlus? 1. Tehnoloogiline funktsionalism. Tehnoloogilisest arengust tingitud kvalifitseeritud spetsialistide vajadus, haridussüsteemi ülesanne nõudlus rahuldada. 2.   Konfliktteoreetiline.   Haridus   staatuselise   kuuluvuse   märk.   Konkureerivate staatusgruppide võistlus võimu, prestiiži ja rikkuse eest. 3. Milles neomakrsistid näevad hariduse rolli?  Sotsiaalse kontrolli agendid, mis aitavad  kaitsta majandusliku  eliidi  huve. Koolide peamine   ülesanne   on   toota   töötajaid,   kes   aktsepteerivad   oma   kohta   kapitalistlikus tööjaotuse süsteemis. 4. Kirjeldage interaktsionalistlikku hariduse käsitlust. Interaktsionistlik käsitus, mis näeb kasvatust kommunikatiivse tegevusena. 5. Milles nägi Pierre Bourdieu haridussüsteemi rolli? Oluline   talent,   mitte   sünnipärased   eeldused.   Haritus   on   aja   ja   kultuurilise   kapitali investeerimise   tulemus.   Oluline   kultuuri   reprodutseerimine   ja  koodi   teadmine,  mis võimaldab mõista kultuuri ja selle sümboleid Perekond 1. Valige kaks perekonna teoreetilist käsitlust ja võrrelge neid omavahel. 1. Konfliktiteooria - Perekond on loodud kontrollimaks, et pereisa kasvataks ikka üles oma bioloogilisi järglasi ning oleks kindlustatud vara (ja seega hüvede) üle andmine oma järglastele. 2.   Sümboolne   interaktsionism   -   Perekond   on   sotsiaalne   konstruktsioon.   Nt perekonnasisesed suhted varieeruvad seega kultuuriti 3.   Strukturaal-   funktsionalism   -   Perekonna   roll   on   kehtestada   sotsiaalne   kontroll seksuaalsete   kihkude   üle.   Seejuures   määravad   reeglid   kellega   võib   kellel   olla seksuaalvahekord ja kes võib kellega abielluda. 13


Sotsiooogiline uurimus 1. Mis   on   kvalitatiivse   uuringu   eesmärgid?   Millised   on   levinud   uuringutüübid? Millised on kvalitatiivse uurimuse eelised ja puudused?  Süvaanalüüs, toimuva sisu pole seotud arvuliste näitajatega. Vastus küsimustele miks   ja   kuidas?   Tulemuseks   on   „oma   lugu",   mis   on   näidiseks   või   üksikuks juhtumiks mingist laiemast protsessist. 2. Mis   on   kvantitatiivse   uuringu   eesmärgid?   Millised   on   levinud   uuringutüübid? Millised on kvantitatiivse uurimuse eelised ja puudused? Võrdlemine, reastamine regressioon, interpolatsioon ja ekstrapolatsioon, analüüs, süntees ja üldistamine. II Mõisted 1. Abstraktne   empiritsism-   andmete   kogumine   ilma   teoreetiliste   üldistusteta   või sotsioloogilise kujutlusvõimeta 2. “Grand Theory”- teooria, mis üritab seletada kogu maailma toimimist 3. Keskastme teooria- empiiriaga seotud, falsifitseeritav teooria 4. Väärtused- Ühiskonnaliikmete ühised arusaamad hea ja halva kohta, mis annavad standardid   inimeste   tegevusele.   Väärtused   kujundavad   hoiakuid,   reguleerivad valikuid ja kujundavad norme. Väärtusi mõjutab eelkõige lapsepõlve keskkond. 5. Eesmärgiratsionaalsus   ja   väärtusratsionaalsus-   Toimimisel   lähtutakse   oma mõtlemisega   eesmärgist.   Esemete   või   teiste   inimeste   oodatava   toimimise ratsionaalne kasutamine ratsionaalsete eesmärkide saavutamiseks. Aluseks on usk mingi käitumisviisi eetilisse, esteetilisse religioosesse või muusse väärtusse, sõltumata tegevuse edukusest, tagajärgedest. 6. Normid- Nõudmised, mida ühiskond asetab indiviidile; ühised arusaamad õiges ja   vales.   Normid   on   ajalooliselt   kujunenud,   mis   allutavad   inimese   toimimise 14


ühiskonna   kui   terviku   huvidele.   Normid   on   konkreetsete   situatsioonide reguleerimise viisid. Normid lähtuvad väärtustest. 7. Sekundaarne   deviantsus-   Primaarne   deviantsus   on   teiste   poolt   defineeritud kõrvalekalle   normist   siis   sekundaarne   deviantsus   on   indiviidi   aktsepteerimine selle   kõrvalekaldega.   Sekundaarne   deviantsus   tekib,   kui   inimesel   on   alguses millegi  suhtes vastuolu, mille  järel omistatakse  talle  deviantne  identiteet  ning lõpuks võtab inimene selle omaks. 8. Sotsialiseerimine-   Eluaegne   protsess,   mille   käigus   inimene   omandab   kultuuri, õpib tundma ennast ja oma sotsiaalset mina, areneb arusaam, kes ta on ja milline ta   on.   Duaalne   iseloom:   ühelt   poolt   omandame   ühiskonna   elulaadi   ja   teisalt arendame välja oma identiteedi. 9. Olulised   teised-   Konkreetsed   isikud,   kelle   arvamust   inimene   kõige   rohkem arvestab, inimesed, keda ta individuaalselt tunneb. 10. Üldistatud  teised-   Kujuteldavad  abstraktsed   kõrval  vaatajad,   kelle   hinnanguga inimene   samuti   arvestab.   Isik   võtab   sotsialiseerumisprotsessi   käigus   omaks oluliste ja üldistatud teiste kesksed normid ja väärtused. 11. Peegelpildi-mina- Cooley peab silmas meie endi pilti sellest, kuidas arvame, et teistele tundume, kuidas nad meid vaatavad. Kolm etappi: 1) indiviid kujutab ennast mõnes sotsiaalses olukorras ette, et kuidas ta teistele  paistab; 2) sama indiviid kujutleb teiste  hinnanguid selle väljapaistmise põhjal; 3) tal esinevad emotsioonid ning ta vastab neile hinnangutele 12. Sotsiaalne   roll-   Käitumisviis,   mida   oodatakse   mingi   teatud   staatuses   olevalt inimeselt 13. Rolliootused- Normid, mille täitmist oodatakse rollides. 14. Rollikonflikt-   Tekib,   kui   rollikäitumine   ei   ole   rolliootusega   kooskõlas.   Võib juhtuda kui on erinevad normid, indiviidi arusaam erineb teistest või indiviidil on üheaegselt mitu rolli. 15. Rollidistants- Subjektiivne eemaldumine rollist 16. Sotsiaalne staatus- Väljendab inimese kohta ühiskonna suhtes ja hierarhias. 17. Omistatud staatus- Sünnipärane staatus, muutumatu tunnus, mida inimene muuta ei saa, sünniga kaasa antud 18. Omandatud staatus- Teatavate valikute või pingutuste tulemus. Pole absoluutne, võib aja jooksul muutuda. 15


19. Primaar- ja sekundaarrühmad- Väikesed grupid, kus toimub otsene suhtlemine kõikide rühma liikmete vahel. (perekond, sõpruskond) Otsest suhtlust ei ole, kokkupuude puudutab inimese kindlat rolli ja on suunatud kindlate eesmärkide saavutamisele 20. Referentrühm- Rühm, kellega inimene tunneb kõige tugevamat seotust. Isiklikud käitumisnormid on pärit just referentrühmast. Võib olla reaalne kui ka kujutletav. 21. In-grupp ja out-grupp- Primaarsed ja sekundaarsed grupid, kuhu "meie" kuulume Primaarsed ja sekundaarsed grupid, kuhu kuuluvad "nemad" ja "meie" ei kuulu. 22. Legitiimsus- Juriidiliselt tähendab, seda, kui võim on õigupärane ja valitsetakse kehtivate seaduste põhjal. 23. Konformism- Enda normide või väärtuste mugandamine nii, et need ühtiks grupi omadega. Inimene allub grupi survele ja loobub enda tõekspidamistest. 24. Stratifikatsioon- Kihistumine; struktureeritud ebavõrdsuse olemasolu ühiskonnas, seostub ligipääsuga materiaalsetele või sümboolsetele hüvedele. 25. Põlvkondade   vaheline   sotsiaalne   mobiilsus-   Vanemate   ja   laste   staatuste võrdlemine.   Noorema   põlvkonna   ülespoole   või   allapoole   liikumine   sotsiaalse kihistumise hierarhias võrreldes eelmise põlvkonnaga 26. Põlvkonnasisene   sotsiaalne   mobiilsus-   Inimese   enda   staatuse   võrdlemine   elu jooksul. Elu jooksul toimuvad töökohtade vahetused ja nende võrdlemine 27. Gini koefitsient- Näitab tulude jaotuse ebavõrdsust ühiskonnas. Mida suurem on koefitsient, seda ebavõrdsem on tulude jaotus. Kõige ebavõrdsem on Aafrikas 28. Prestiiž- Kollektiivne ettekujutus ametite hierarhilises struktuurist. Seostub ainult kaudselt objektiivsete omadustega - palk, eelised, nõutav haridus, ülesanded. 29. Habitus-   Inimesele   iseloomulike   oskuste,   harjumuste,   uskumuste   ja   soovide kogum. Sotsiaalse keskkonna produkt, kus inimene üles kasvab. 30. Võim-   Max   Weber,   Võim   kui   inimese   või   grupi   suutlikkus   mõjutada   teiste tegevust ning saavutada sel viisil oma huvide elluviimine 31. Autoriteet- Isik, kes domineerib legitiimselt, ollakse alluvate poolt aktsepteeritud. 32. Subkultuur- Grupp inimesi, kes oma käitumise, välimuse või tõekspidamistega on eristatavad üldisest kultuurist, kuhu nad kuuluvad. 33. Statistiline diskrimineerimine- Kui potentsiaalse töötaja oskused on ettevõtjale raskesti vaadeldavad, siis võib ettevõtja kasutada soo- või rassipõhist keskmist tööviljakust   selle   töötaja   oskuste   hindamiseks,   seda   ka   siis,   kui   tunnus   selle konkreetse indiviidi tööviljakusega üldse seotud ei ole. 16


34. Segregatsioon- Inimgruppide eraldatus teatud tunnuste lõikes, nt rahvus, sotsiaal- majanduslik staatus, eri eluvaldkondades aset leidev 35. Sünnikohort- Vanusegrupp, kes on sündinud ühel kindlal ajaperioodil ning jagab sarnaseid sotsialiseerimise kogemusi 36. Intersektsionaalsus-   Erinevate   diskrimineerimisvormide   kohtumine,   mille tulemusel esineb sotsiaalne ebaõiglus. Vormideks võivad olla rass, sugu, usk, kultuur,   vanus   jne.   Intersektsionaalsus   rõhutab,   et   erinevad   sotsiaalselt konstrueeritud identiteedi- ja eristuskategooriad ei ole kunagi eraldiseisvad ning nende   isolatsioonis   vaatlemine   võib   jätta   tähelepanuta   teised   olulised kategooriad, mis tingivad omakorda ebavõrdse kohtlemise. 37. Variõppekava-   Varjatud   õppekava.   Tegeleb   peamiselt   hoiakute,   väärtuste, uskumuste ja käitumiseg. Pole kuskil fikseeritud, ei ole akadeemiline 38. Meritokraatia- Talentide valitsus on riigikord, kus valitsejate valimisel on aluseks võimed ja oskused ning rass ja rikkus ei määra sotsiaalset staatust. / Süsteem, ühiskond, kus inimeste väärtust hinnatakse nende annete järgi. 39. Nukleaarpere - Tuumikperekond koosneb abielupaarist ja nende lastest 40. Subkultuuriline   kapital   -   Subkultuuri   kuuluvate   inimeste   omandatud kultuuriteadmised ja esemed, mis tõstavad nende staatust ja aitavad neid eristada teiste gruppide liikmetest 41. Avalikkus-   Demokraatliku   ühiskonna   liikmed,   kes   omavad   poliitilisi   ja kodanikuõigusi. Mentaalne keskkond, kus toimub ümbritseva reaalsuse ja selles toimuvate protsesside tõlgendamine inimeste eneste poolt 42. Epistemoloogia-   Filosoofia   osa,   mis   tegeleb   teadmise   uurimisega.   Hõlmab inimteadmise päritolu, loomuse ja piiride uurimist. 43. Ontoloogia-   Filosoofia   haru,   mis   tegeleb   olemise   olemusega.   Kas   sotsiaalsed objektid   (organisatsioon,   struktuur,   projekt,   motivatsioon)   eksisteerivad objektiivselt reaalsuses või on inimese poolt kunstlikult/mõttes loodud 44. Meetod   ja   metodoloogia-   Teaduslikult   põhjendatud   reegel,   tegevusjuhis, eesmärgist tingitud ja selle saavutamiseks teaduslikult rakendatav viis Õpetus   metoodikatest,   uuris   kuidas   metoodikat   luua   ja   mis   on   metoodika eesmärgid jne 45. Operatsionaliseerimine- Abstraktset mõistet selliselt defineerima, et seda saaks praktiliselt mõõta 17


18