Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Jüri Kruusvalli materjalide II osa + märkmed (1)

5 VÄGA HEA
Punktid
 
Säutsu twitteris

II pool


Sissejuhatav näide kolmest pojast ja hekipügamisest.
VÕIM - VÕIMALUS MÕJUTADA (VASTUSEISUST HOOLIMATA) TEISTE INIMESTE TOIMIMIST, MUUTA SOTSIAALSEID SUHTEID JA SÜNDMUSTE KULGU OMA HUVIDEST LÄHTUVALT. Inimesel on võim ka siis kui tal on võimalus teisi inimesi mõjutada. Võim on alati kahepoolne (kõrgem ja alluv pool). Riigi võimuorganite tüübid (rahvas, Riigikogu, ministrid jne). Seadusandlik, täidesaatev, kohtuvõim ja meedia. /A: 132-134 /, / AU: 225-226/, / HMS: 114, 174-175/
AUTORITEET - INDIVIIDI “A” VÕIME PANNA INDIVIIDI “a” TEGEMA MIDAGI SELLIST, MIDA TA MUIDU EI TEEKS, KUSJUURES “a” ON VEENDUNUD “A” ÕIGUSES SELLISEL VIISIL TOIMIDA. “a” PEAB “A” TOIMIMIST LEGITIIMSEKS.
LEGITIIMSUS - INIMESTEVAHELINE KOKKULEPE SELLE KOHTA, ET VÕIMU RAKENDAMINE ANTUD OLUKORRAS JA TEATUD INIMESTE POOLT ON SOTSIAALSELT PÕHJENDATUD. Lubatakse enda peal võimu rakendada. Võim antakse teatud grupi või üksikisiku kätte, et ta/nad saaks toimida ühise eesmärgi nimel.
DOMINEERIMINE - VÕIMU ERILIIK, MILLE RAAMES EI TARVITATA VAHETUT JÕUDU, ENT EI OLE VÄLISTATUD JÕU KASUTAMINE. Tugineb kokkuleppele.
VÕIM EI OLE INIMESE SOTSIAALNE OMADUS VAID INIMESTEVAHELINE SUHE - VÕIM ON ALATI ÜH(TED)E VÕIM TEIS(T)E ÜLE.
VÕIMU TÜÜBID (M. WEBER ):
1. KARISMAATILINE VÕIM - VÕIM, MILLE GRUPP USALDAB INIMESELE TÄNU TEMA ISIKLIKULE VEETLUSELE JA ERILISTELE OMADUSTELE. Esimesed ürginimeste liidrid võisid olla karismaatilised. Samas ka näiteks Hitler, kes suutis masse mõjutada. Lennart Meri omas teatud mõttes ka karismaatilist võimu.
2. TRADITSIONAALNE VÕIM - VÕIMU USALDAMINE ISIKUTE GRUPI KÄTTE, KES ANNAB SEDA VAJADUSE KORRAL EDASI OMA ÜHELT LIIKMELT TEISELE. Dünastia (kuninga perekonnas). Ka majanduses nt- ettevõtteid antakse isalt pojale vms. Kujuneb välja traditsioon. Selle aluseks on tavaliselt karismaatiline võimukandja.
3. RATSIONAALNE VÕIM - VÕIMU SEADUSLIK USALDAMINE PÄDEVATELE JA VÕIMEKATELE INIMESTELE. Võim ei ole pärilik ega päranduslik. Demokraatlikus ühiskonnas kuulutatakse välja konkurss . Iseloomulik ka bürokraatiale. Tegemist on pigem normide võimuga teiste üle, mitte inimeste. Tegevus on piiratud ja reglementeeritud.
NÄIDE: ollakse mures pigem narkootikumide kui alkoholilembuse üle. Narkootikume tarbivad rohkem noored. Ollakse mures rohkem noorte pärast.
Mida elulähedasemad on kehtestatud normid, seda vähem on vaja võimu rakendada.
ELIIDID /A: 242-246 /, /AU: 244-247/, / HMS: 181-182/
VÕIMU MÕJU SOTSIAALSELE KONTROLLILE. MILGRAMI KATSE. /HMS: 55/
Kollektiivne vastutus.
N: Aprillikuu sündmused. Grupina hälbivalt käitumine tundub väham hälbiv. Ta tundub kuidagi õigustatud selle massi suuruse tõttu. Viha langeb kogu vene rahva peale, mitte sellele hälbiva käitumisega grupile või individuaalselt.
SOTSIAALSED ORGANISATSIOONID: /A: 193-197 , /AU: 165-168/, / HMS: 65/
- institutsionaliseeritud, bürokraatliku struktuuriga; seotud majanduse erasektori või avalike teenuste osutamisega
- vabatahtlikud ühendused oma liikmete huvide kaitseks või väljendamiseks, ei ole seotud valitsemisorganitega (VVO, "kolmas sektor"), on vähe või ei ole üldse institutsionaliseeritud (puudub jäik struktuur ja sundiv võim).
Modernne bürokraatia kui ratsionaalse võimu puhtaim vorm.
BÜROKRAATIA TUNNUSJOONED
A: /198-200 /, /AU: 168-171/, / HMS: 66-68/
1. Tööjaotuse süvenemine.
2. Töötamine täistööajaga, selge piir töö ja töövälise elu vahel.
3. Töötajad ei ole nende töövahendite omanikud , millega nad tööd teevad.
4. Püramiidi kujuline alluvuse hierarhia . Igal töötajal on kindel ülemus ja kindlad alluvad .
5. Töö toimub lähtuvalt fikseeritud (kirjalikest) reeglitest ja korraldustest.
6. Kõik toimuv salvestatakse standardiseeritud vormis - kirjalikult toimikutes, registrites, või arvutisüsteemi abil.
7. Tööalased rollid on ametlikud , isikupäratud; kliente koheldakse järjekordse "juhtumina", avatakse uus toimik .
8. Kasvab administratiivpersonali arvukus - juhid, mänedzerid, operaatorid , sekretärid, kelle ülesandeks on organisatsiooni sujuva toimimise tagamine. Haldustöö nõuab spetsiaalset erialast ettevalmistust.
9. Karjääri struktuur tugineb väljatöötatud aastatele või teenetele organisatsiooni ees (mitte aga favoriitsusele või sugulussidemetele). Tuleb olla lojaalne eelkõige organisatsioonile, mitte ülemusele.
BÜROKRAATLIKU VÕIMU ALUSED
1. Bürokraatlik organiseerimine võimaldab tõsta koostöö produktiivsust. Selle tõttu saab juhtimissüsteem omale suurema võimu.
2. Bürokraatia on võimeline talle antud võimu määratlema, jagama, piirama ja kontrollima. See ei ole ühe (mõnede) inimese võim teise (teiste) üle, vaid organisatsiooni võim organiseeritute üle.
3. Bürokraatliku võimu aluseks on piiratud pääs informatsiooni juurde.
Töötaja saab teavet toimuva kohta ainult niipalju, kui on vajalik tema otsese töö tegemiseks. Võimalus otsustada koondub seetõttu ülemuste ja nende allüksuste kätte, kellel on oma tööga seoses rohkem teavet ettevõtte kui terviku seisundi kohta - finants-majandusosakond, turustusosakond, tehnilise teenindamise osakond jt.
4. Võimukandjad ei rakenda bürokraatlikus organisatsioonis sanktsioone isiklikult enda nimel, vaid viidates eeskirjade, normide, reeglite rikkumisele. Lubades vahel erandkorras normidest üle astuda (hilineda, puududa jm.), soodustab ülemus hea psühholoogilise kliima tekkimist, pingete vähenemist kollektiivis.
BÜROKRAATIA NEGATIIVSED JOONED
1. VÕIMETUS TOIMIDA TAVATUTEL JUHTUDEL.
Bürokraatia toimib hästi stabiilse keskkonna tüüpsituatsioonides.
2. EESMÄRGI NIHE .
2a) toimimise tõeline eesmärk kaob organisatsiooniliste eesmärkide taha ära.
2b) kui eesmärk on juba saavutatud, hakkab bür. org-n otsima uusi eesmärke, et edasi toimida.
3. BÜROKRAATLIK LAIENEMINE. PARKINSONI SEADUS.
3a) Töö võtab alati nii palju aega, kui on selle sooritamiseks antud. ( Töö sooritamiseks ette nähtud raha kulutatakse alati ära.)
3b) kasvav juhtimispüramiid - iga ametnik püüab oma olemasolu õigustamiseks omada alluvaid.
3c) liialdamine aruannete ja dokumentidega kui illusoorne töö.
4. PETERI PRINTSIIP. Töötajaid edutatakse lähtuvalt nende kompetentsusest antud ametikohal seni, kuni nad jõuavad ametikohale, kus nad enam kompetentseks ei osutu. Sellele kohale jääb töötaja püsima. MISTAHES HIERARHIAS ON IGAL TÖÖTAJAL TENDENTS TÕUSTA
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Jüri Kruusvalli materjalide II osa- märkmed #1 Jüri Kruusvalli materjalide II osa- märkmed #2 Jüri Kruusvalli materjalide II osa- märkmed #3 Jüri Kruusvalli materjalide II osa- märkmed #4 Jüri Kruusvalli materjalide II osa- märkmed #5 Jüri Kruusvalli materjalide II osa- märkmed #6 Jüri Kruusvalli materjalide II osa- märkmed #7 Jüri Kruusvalli materjalide II osa- märkmed #8 Jüri Kruusvalli materjalide II osa- märkmed #9 Jüri Kruusvalli materjalide II osa- märkmed #10
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-12-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 134 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Triinu Pääsik Õppematerjali autor

Lisainfo

Loengumaterjalid
sotsioloogia , jüri kruusvalli

Mõisted


Kommentaarid (1)

pytsu profiilipilt
pytsu: abiks ikka
23:47 15-09-2010


Sarnased materjalid

16
doc
Sotsioloogia eksamiküsimuste vastused
34
docx
Sissejuhatus Sotsioloogiasse Kruusvall kordamisküsimused vastustega
22
docx
Sotsiloogia kordamisküsimused
198
doc
SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID
83
doc
Õiguse sotsioloogia
56
doc
Sissejuhatus sotsioloogiasse - KONSPEKT
8
docx
Sotsioloogia ja sotsiaalne side
990
pdf
Maailmataju ehk maailmapilt 2015



Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun