Jüri Kruusvalli materjalide II osa + märkmed (1)

II pool

Sissejuhatav näide kolmest pojast ja hekipügamisest.
VÕIM - VÕIMALUS MÕJUTADA (VASTUSEISUST HOOLIMATA) TEISTE INIMESTE TOIMIMIST, MUUTA SOTSIAALSEID SUHTEID JA SÜNDMUSTE KULGU OMA HUVIDEST LÄHTUVALT. Inimesel on võim ka siis kui tal on võimalus teisi inimesi mõjutada. Võim on alati kahepoolne (kõrgem ja alluv pool). Riigi võimuorganite tüübid (rahvas, Riigikogu, ministrid jne). Seadusandlik, täidesaatev, kohtuvõim ja meedia. /A: 132-134 /, / AU: 225-226/, / HMS: 114, 174-175/
AUTORITEET - INDIVIIDI “A” VÕIME PANNA INDIVIIDI “a” TEGEMA MIDAGI SELLIST, MIDA TA MUIDU EI TEEKS, KUSJUURES “a” ON VEENDUNUD “A” ÕIGUSES SELLISEL VIISIL TOIMIDA. “a” PEAB “A” TOIMIMIST LEGITIIMSEKS.
LEGITIIMSUS - INIMESTEVAHELINE KOKKULEPE SELLE KOHTA, ET VÕIMU RAKENDAMINE ANTUD OLUKORRAS JA TEATUD INIMESTE POOLT ON SOTSIAALSELT PÕHJENDATUD. Lubatakse enda peal võimu rakendada. Võim antakse teatud grupi või üksikisiku kätte, et ta/nad saaks toimida ühise eesmärgi nimel.
DOMINEERIMINE - VÕIMU ERILIIK, MILLE RAAMES EI TARVITATA VAHETUT JÕUDU, ENT EI OLE VÄLISTATUD JÕU KASUTAMINE. Tugineb kokkuleppele.
VÕIM EI OLE INIMESE SOTSIAALNE OMADUS VAID INIMESTEVAHELINE SUHE - VÕIM ON ALATI ÜH(TED)E VÕIM TEIS(T)E ÜLE.
VÕIMU TÜÜBID (M. WEBER ):
1. KARISMAATILINE VÕIM - VÕIM, MILLE GRUPP USALDAB INIMESELE TÄNU TEMA ISIKLIKULE VEETLUSELE JA ERILISTELE OMADUSTELE. Esimesed ürginimeste liidrid võisid olla karismaatilised. Samas ka näiteks Hitler, kes suutis masse mõjutada. Lennart Meri omas teatud mõttes ka karismaatilist võimu.
2. TRADITSIONAALNE VÕIM - VÕIMU USALDAMINE ISIKUTE GRUPI KÄTTE, KES ANNAB SEDA VAJADUSE KORRAL EDASI OMA ÜHELT LIIKMELT TEISELE. Dünastia (kuninga perekonnas). Ka majanduses nt- ettevõtteid antakse isalt pojale vms. Kujuneb välja traditsioon. Selle aluseks on tavaliselt karismaatiline võimukandja.
3. RATSIONAALNE VÕIM - VÕIMU SEADUSLIK USALDAMINE PÄDEVATELE JA VÕIMEKATELE INIMESTELE. Võim ei ole pärilik ega päranduslik. Demokraatlikus ühiskonnas kuulutatakse välja konkurss . Iseloomulik ka bürokraatiale. Tegemist on pigem normide võimuga teiste üle, mitte inimeste. Tegevus on piiratud ja reglementeeritud.
NÄIDE: ollakse mures pigem narkootikumide kui alkoholilembuse üle. Narkootikume tarbivad rohkem noored. Ollakse mures rohkem noorte pärast.
Mida elulähedasemad on kehtestatud normid, seda vähem on vaja võimu rakendada.
ELIIDID /A: 242-246 /, /AU: 244-247/, / HMS: 181-182/
VÕIMU MÕJU SOTSIAALSELE KONTROLLILE. MILGRAMI KATSE. /HMS: 55/
Kollektiivne vastutus.
N: Aprillikuu sündmused. Grupina hälbivalt käitumine tundub väham hälbiv. Ta tundub kuidagi õigustatud selle massi suuruse tõttu. Viha langeb kogu vene rahva peale, mitte sellele hälbiva käitumisega grupile või individuaalselt.
SOTSIAALSED ORGANISATSIOONID: /A: 193-197 , /AU: 165-168/, / HMS: 65/
- institutsionaliseeritud, bürokraatliku struktuuriga; seotud majanduse erasektori või avalike teenuste osutamisega
- vabatahtlikud ühendused oma liikmete huvide kaitseks või väljendamiseks, ei ole seotud valitsemisorganitega (VVO, "kolmas sektor"), on vähe või ei ole üldse institutsionaliseeritud (puudub jäik struktuur ja sundiv võim).
Modernne bürokraatia kui ratsionaalse võimu puhtaim vorm.
BÜROKRAATIA TUNNUSJOONED
A: /198-200 /, /AU: 168-171/, / HMS: 66-68/
1. Tööjaotuse süvenemine.
2. Töötamine täistööajaga, selge piir töö ja töövälise elu vahel.
3. Töötajad ei ole nende töövahendite omanikud , millega nad tööd teevad.
4. Püramiidi kujuline alluvuse hierarhia . Igal töötajal on kindel ülemus ja kindlad alluvad .
5. Töö toimub lähtuvalt fikseeritud (kirjalikest) reeglitest ja korraldustest.
6. Kõik toimuv salvestatakse standardiseeritud vormis - kirjalikult toimikutes, registrites, või arvutisüsteemi abil.
7. Tööalased rollid on ametlikud , isikupäratud; kliente koheldakse järjekordse "juhtumina", avatakse uus toimik .
8. Kasvab administratiivpersonali arvukus - juhid, mänedzerid, operaatorid , sekretärid, kelle ülesandeks on organisatsiooni sujuva toimimise tagamine. Haldustöö nõuab spetsiaalset erialast ettevalmistust.
9. Karjääri struktuur tugineb väljatöötatud aastatele või teenetele organisatsiooni ees (mitte aga favoriitsusele või sugulussidemetele). Tuleb olla lojaalne eelkõige organisatsioonile, mitte ülemusele.
BÜROKRAATLIKU VÕIMU ALUSED
1. Bürokraatlik organiseerimine võimaldab tõsta koostöö produktiivsust. Selle tõttu saab juhtimissüsteem omale suurema võimu.
2. Bürokraatia on võimeline talle antud võimu määratlema, jagama, piirama ja kontrollima. See ei ole ühe (mõnede) inimese võim teise (teiste) üle, vaid organisatsiooni võim organiseeritute üle.
3. Bürokraatliku võimu aluseks on piiratud pääs informatsiooni juurde.
Töötaja saab teavet toimuva kohta ainult niipalju, kui on vajalik tema otsese töö tegemiseks. Võimalus otsustada koondub seetõttu ülemuste ja nende allüksuste kätte, kellel on oma tööga seoses rohkem teavet ettevõtte kui terviku seisundi kohta - finants-majandusosakond, turustusosakond, tehnilise teenindamise osakond jt.
4. Võimukandjad ei rakenda bürokraatlikus organisatsioonis sanktsioone isiklikult enda nimel, vaid viidates eeskirjade, normide, reeglite rikkumisele. Lubades vahel erandkorras normidest üle astuda (hilineda, puududa jm.), soodustab ülemus hea psühholoogilise kliima tekkimist, pingete vähenemist kollektiivis.
BÜROKRAATIA NEGATIIVSED JOONED
1. VÕIMETUS TOIMIDA TAVATUTEL JUHTUDEL.
Bürokraatia toimib hästi stabiilse keskkonna tüüpsituatsioonides.
2. EESMÄRGI NIHE .
2a) toimimise tõeline eesmärk kaob organisatsiooniliste eesmärkide taha ära.
2b) kui eesmärk on juba saavutatud, hakkab bür. org-n otsima uusi eesmärke, et edasi toimida.
3. BÜROKRAATLIK LAIENEMINE. PARKINSONI SEADUS.
3a) Töö võtab alati nii palju aega, kui on selle sooritamiseks antud. ( Töö sooritamiseks ette nähtud raha kulutatakse alati ära.)
3b) kasvav juhtimispüramiid - iga ametnik püüab oma olemasolu õigustamiseks omada alluvaid.
3c) liialdamine aruannete ja dokumentidega kui illusoorne töö.
4. PETERI PRINTSIIP. Töötajaid edutatakse lähtuvalt nende kompetentsusest antud ametikohal seni, kuni nad jõuavad ametikohale, kus nad enam kompetentseks ei osutu. Sellele kohale jääb töötaja püsima. MISTAHES HIERARHIAS ON IGAL TÖÖTAJAL TENDENTS TÕUSTA OMA EBAKOMPETENTSUSE TASANDILE.
5. INFORMATSIOONI MOONUTAMINE HIERARHIA KESKMISTEL ASTMETEL. Alluvad püüavad end näidata ülemuste ees võimalikult kompetentsetena ja varjavad möödalaskmisi.
6. KAFKA SÜNDROOM. F. Kafka romaani “Protsess” peategelane langeb bürokraatliku vägivalla ohvriks, mida iseloomustab ametnike pime allumine kättesaamatus kõrguses paiknevale võimule, ettekirjutatud toimingute tingimatu ja ebaisikuline täitmine.
7. KOMITEEDE (komisjonide) PALJUNEMINE, MIS SATUVAD LIIDRI VÕI GRUPIARU MÕJU ALLA.
8. KORRUPTSIOON - kõrvalekaldumine bürokraatia reeglitest isikliku kasu saamise eesmärgil.
9. HIERARHILINE EBAVÕRDSUS - ülemuste võimalus luua endale alluvatest paremad töötingimused, saada soodustusi jm.
10. BÜROKRAATLIKU ISIKSUSE KUJUNEMINE - kelle käitumist iseloomustab ritualism, õpitud abitus, väline kontrollikese.
Bürokraatia kui ühiskonna ülekorrastumine.
SOLIDAARSUS . L. FESTINGERI SOTSIAALSE VÕRDLUSE TEOORIA
Grupi püsivuse, atraktiivsuse ja tema liikmete omavahelise sarnasuse vahel valitseb seos. Inimese jaoks on atraktiivsemad grupid, mille liikmed on temaga sarnasemad (välimuse, käitumise, mõtlemise jm. poolest). Endaga sarnaste inimeste seltskonnas saab inimene end teistega võrreldes suurema rahulduse. Gruppides, mis on atraktiivsed ja püsivad muudel põhjustel (koostöö, ühised huvid, sugulus jm.) , muutuvad inimesed aja jooksul üksteisele sarnasemaks.
SARNASTUMISTUNG - seisneb toimimise normeerimises. Ühiste normide järgimises väljendub grupi liikmete SOLIDAARSUS, ühtekuuluvus.
Ent grupi püsivus ja atraktiivsus võib tugineda ka seal tekkinud TÖÖ- JA ROLLIJAOTUSEL, mis annab grupi liikmete suhetele STRUKTUURI.
Sellised grupid on püsivamad just siis, kui nende koosseisus on ERINEVATE omadustega inimesi, kes on võimelised täitma erinevaid rolle. Tööjaotus loob seega teist tüüpi solidaarsuse, mis väärtustab käitumise mitmekesisuse.
E. DURKHEIM nimetas sarnastumistungil põhinevat solidaarsust MEHAANILISEKS ja tööjaotusel tuginevat solidaarsust ORGAANILISEKS. Ajaloos toimub areng mehhaaniliselt solidaarsuselt orgaanilisele. /A: 268/, /AU: 267-268/
E. DURKHEIMI JA E. ALLARDTI SOLIDAARSUSE KÄSITLUS
TÖÖJAOTUSE ASTE
MADAL
KÕRGE
SARNAS -
TUMIS-
TUNG
KÕRGE
Mehaaniline solidaarsus (jäigad normid, kriminaalõigus)
Madal solidaarsus (diskrimineerimine, konfliktid, ülekorrastumine)
MADAL
Madal solidaarsus ( anoomia , lagunemine )
Orgaaniline solidaarsus (lepingud, sallivus, tsiviilõigus)
Näide: rahvussuhted Eestis peale taasiseseisvumist
SOTSIAALSED KOOSLUSED.
AUDITOORIUM - massiteavet vastuvõtvate inimeste kogum.
POTENTSIAALNE AUDITOORIUM - inimeste kogum, kellele antud teabekanali kasutamine on kättesaadav (tehniliselt, ruumiliselt, ajaliselt, keeleliselt )
REAALNE AUDITOORIUM - antud teabekanaliga tegelikus kontaktis olevate inimeste kogum (lugejad, vaatajad, kuulajad).
SIHTAUDITOORIUM - inimeste kogum, kellele edastatav teave on mõeldud, keda sellega tahetakse mõjustada.
PUBLIK - organiseerimata inimhulk, mis on kogunenud teatud laadi elamuste ootuses või huvist teatud nähtuste, sündmuste või teadete vastu. Ühiste ootuste ja samade stiimulite toimel võib publikus tekkida psüühiline nakatumine, tõusta emotsionaalne pinge, kujuneda solidaarsustunne ja olukorra ebaadekvaatne tajumine, mille tulemusel publik võib üle kasvada rahvamurruks.
RAHVAMURD - rohkearvuline vahetus psüühilises kontaktis olevate inimeste organiseerimata hulk, kes spontaanselt reageerib samadele stiimulitele ühesuguse emotsionaalse käitumisega.
Rahvamurru hulka sattunud inimest iseloomustab:
1) individuaalsuse osaline kadumine, mistõttu kasvab sisendatavus ja jäljenduslikkus;
2) olukorra ratsionaalse analüüsi ja enesekriitilisuse vähenemine;
3) solidaarsustunne r-ga, mis vähendab kõlblus- ja õigusnormide järgimise tähtsust;
4) anonüümsustunne, vastutustunde vähenemine oma käitumise suhtes;
5) isikliku jõutunde suurenemine seoses r-ga ühtesulamise ja emotsionaalse pingega.
R-du sattunud inimene käitub teisiti kui tavaliselt ja ei oska seda hiljem ratsionaalselt põhjendada.
((((((1.Individuaalsuse osaline kadumine, muutub osavõtlikuks üleskutsetele/kihutuskõnedele. Jäljenduslikkus – näiteks põgenemine koos massiga.
2. olukorra ratsionaalse analüüsi ja enesekriitilisuse vähenemine – lõhkumine ja varastamine massis (pronksööl), inimene ei saa aru et tegeleb varastamisega.
3.solidaarsustunne rahvamurruga , mis vähendab kõlbus- ja õigusnormide järgmise tähtsust.
4. pildistatakse ja filmiti näiteks.. pronksööd, mis toob natukenegi inimesi maapeale.. ))))))
Rahvamurru tüübid: a) juhuslik uudistav; b) ekspressiivne (väljendav); c) võitlev;
d) agressiivne; e) põgenev (paanika); f) kasuahne; g) ekstaatiline;
HULGAD JA LIIKUMISED: /A: 257-260 /, /AU: 259-261/, / HMS: 265-274/
PAAR e. DIAAD - inimühendus, mida iseloomustab kõige tugevam ühtekuuluvus, solidaarsus. Mistahes paarisuhet iseloomustab teatav INTIIMSUS (lähed poodi – palju ostjaid ei ole intiimsust, kui vähe siis on intiimne (külapoes oled kahekesimüüaga ja küsid kas see on värske ja müüa ütleb et ei ole). Paarisuhetel oluline osa solidaarsuse kujunemisel laiemas ühiskonnas (n.perekond). Paarilised on:
1) seksuaalsuhe; 2) sugulussuhe (Tädiga on paaris sugulussuhe, mis siis et võib olla mitu tädi); 3) sõprussuhe (sõpru võib olla palju aga kahe inimese vahel on paarissuhe); 4) alluvussuhe(võib olla palju alluvaid kui iga alluvaga on paaris suhe); 5) abistamissuhe;
6) kasvatussuhe; 7) teenindussuhe ( teenindaja -teenindatav).
SOTSIAALNE RING - inimeste vaba ühendus, milles ei ole püsivaid sotsiaalseid sidemeid .
A: 100/ AU: 100
1) KONTAKTNE ring - regulaarselt kohtuv ja omavahel suhtlev inimeste seltskond (rongis, bussis, turul jm.). Tekib tutvus, vahetatakse arvamusi , hinnanguid mitmes valdkonnas.
2) KOLLEEGIDE ring - ühes asutuses töötavate, koos õppivate, ühist huviala omavate inimeste seltskond. Tihe suhtlemine , tekib sisemine kontroll käitumise ja vaadete üle, nõutakse konformsust ühise arvamuse suhtes; ringi kuulumine valikuline (kedagi võetakse, kedagi ei võeta oma ringi).
3) SÕPRADE ring - veelgi kompaktsem, tekib emotsionaalne side, võib ühiste huvide pinnal üle kasvada grupiks .
Ringide sotsiaalseks funktsiooniks ühiskonnas on ÜHISKONDLIKU ARVAMUSE kujundamine. Ringis kujuneb sageli ARVAMUSE LIIDER, kes sõnastab ringis tekkiva ühise seisukoha mingis küsimuses.
GRUPID /A: 98-104 /, /AU: 100, 161-164/, / HMS: 55-57, 58-61, 63-64/
A
B
C
D
A
0
B
0
0
C
0
D
Emotsionaalse positiivse hinnangu on õpilane B teiste ees liider, kellega kõik tahavad koos istuda. Õpilane A ei ole eriti soositud. Õpilane C on keskmine õpilane. Õpilane D tahaks ise teistega sõber olla, pugeja.
TINGLIK E. STATISTILINE GRUPP - formaalse tunnuse alusel eristatud inimkogum
(n. 30 - 40 aastased inimesed, keskharidusega inimesed jne.).
SOTSIAALNE GRUPP - teatud viisil organiseeritud suhteliselt püsiv inimühendus, kellel on teatavad ühised huvid, väärtused, käitumisnormid. (Kuuluvus on PÜSIV nähtus)
SUUR GRUPP - inimühendus kogu ühiskonna tasemel: klass, kiht, rahvas, rahvus,
suur organisatsioon jm.
LOKAALNE GRUPP - inimühendus piirkonna tasemel: ühe ettevõtte töötajad, linnaosa või küla elanikud. Kõigi grupi liikmete vahel ei ole siin vahetuid kontakte.
VÄIKE GRUPP - (kuni mõnikümmend inimest), mille kõik liikmed on omavahel pidevas vahetus kontaktis.
Väikeste gruppide liigid :
FORMAALNE G. - ametlik rollistruktuur, kindlad õigused-kohustused.
MITTEFORMAALNE G. - tugineb isiksuslikele omadustele ja vabale interaktsioonile.
PRIMAARNE G. - liikmete tugev emotsionaalne side ja samastumine grupiga
(n. perekond).
SEKUNDAARNE G. - ebaisikulised funktsionaalsed suhted, sageli SIHIGRUPP -
organiseeritud teatavate ühiste eesmärkide saavutamiseks.
Primaarne ja ühtlasi sihigrupp on KOLLEKTIIV (n. perefirma).
ETALONGRUPP (REFERENTGRUPP) - reaalne või kujutletav grupp, kellega inimene tunneb end kõige tihedamalt seotud olevat, ning kelle väärtusi ja norme kasutab oma käitumisviisi valikul ja hindamisel.
SOTSIAALNE VÕRGUSTIK /HMS: 60/
GRUPISUHETES esineb: A: 101/ AU: 162
1) FUNKTSIONAALNE struktuur - kajastab inimeste vastastikust tegevuslikku sõltuvust - formaalne või mitteformaalne töö- ja rollijaotus.
2) EMOTSIONAALNE struktuur - kajastab isikliku eelistuse ja tõrjumise (sümpaatia-antipaatia) suhteid. Uurimismeetod sotsiomeetria . HMS: 59
3) KOMMUNIKATIIVNE struktuur - näitab teabe leviku teid grupis (ametlikud ja mitteametlikud).
4) ALLUVUSSTRUKTUUR - kajastab grupi liikmete staatust kogu gruppi puudutavate otsuste vastuvõtmisel ja elluviimisel, grupi juhtimisel.
SOTSIAALNE STAATUS - teatava sotsiaalse rolli täitja asend sotsiaalsete suhete süsteemis, mis on määratud selle süsteemi jaoks oluliste tunnuste kaudu (majanduslikud, professionaalsed kultuurilised jm. tunnused). A: 95 /, /AU: 94-95/, / HMS: 49-51, 121-122 /
Staatuse mõiste väljendab:
a) Rolli täitva inimese sotsiaalse seisundi kindlaksmääramist sotsiaalsete suhete süsteemis (kindel töösuhe, sugulussuhe, naabrussuhe jne.). Kindla seisundi omamine suhetes teistega on inimese jaoks väga oluline.
b) Rollide erinevat tähtsust grupi (ühiskonna) jaoks, millest lähtuvalt rollide täitjaile antakse erineval määral võimu, tunnustust ja hüvitust. Rollid järjestuvad kaasneva staatuse alusel hierarhiasse.
Tegelikkuse realiseerub staatus rolli kaudu. Sotsiaalse staatusega kaasnevad õigused ja kohustused, vabadused ja piirangud kajastuvad ka vastavates rolliootustes. Iga sotsiaalse staatusega kaasneb vastav roll, iga rolliga aga staatust ei kaasne (olurollid).
Rollis on nähtud staatuse muutlikku poolt: kui staatus väljendab sama tähtsusega rollide sarnaseid jooni erinevates gruppides, siis roll väljendab sama staatusega rollide sotsiokultuurilist eripära grupis (näit. kohtuniku, ema, valitseja staatused ja rollid).
Rolli muutumine (näit. piiritlemise kaudu) võib esile kutsuda staatuse muutumise (tõusu või languse). Ajalooliselt algab staatuse muutumine rolli teisenemisest. Nt kuidas naise roll muutus- enne tähtsustus roll (naine hakkas ka tööl käima), naise staatus tõusis mehega võrdseks. Naise roll tähtsustus loomulikul moel ning siis toimus ka staatuse muutus.
Inimesel võib korraga olla mitu staatust (seoses erinevate rollidega). Tekkida võib staatuseline konflikt (inimene täidab korraga väga erineva staatusega rolle).
Inimese põhilist staatust määravateks tunnusteks on tema elukutse , amet, haridus , sissetulek, etniline kuuluvus ja sugu.
Peremees-staatus /HMS: 50/.
EBAVÕRDSUS - sotsiaalsed tingimused, kus inimestel on ebavõrdne juurdepääs sellistele hüvedele nagu RIKKUS, PRESTIIZ , INFORMATSIOON ja VÕIM.
Näide: Mägedega piiratud org. Selles orus elavad kõrvuti põlluharijad ja karjakasvatajad. Kui mõlemal läheb hästi, on kasumis, siis on kõik korras ega pole omavahelisi konflikte. Oletame, et ühel aastal jäävad karjakasvatajad miinusesse (haiguste tõttu), samal ajal põlluharijad on kasumis. Järgmiseks aastaks on mõlemad grupid ebavõrdsel tasemel. Karjakasvatajad on kitsikuses, põlluharijad plussis. Järgmistel aastatel läheb samamoodi edasi. Karjakasvatajate lapsed ei saa head haridust jne. Ebavõrdsus kandub ühest põlvest teise. Siinkohal räägitakse kihistumisest.

A: 227-231 /, /AU: 231-234/, / HMS: 110-111/

KIHISTUMINE - sotsiaalsed tingimused püsivate inimkogumite tekkimiseks, kellel on ebavõrdne juurdepääs hüvedele (n. ebavõrdsuse edasikandumine põlvest põlve).
Samasse sotsiaalsesse kihti kuuluvate inimeste seas kujunevad välja ühesugused väärtused, toimimise, mõtlemise ja suhtumise mallid, elulaad - oma SUBKULTUUR , mis soodustab kihi püsivust (n. vaimulikkond, haritlaskond , käsitöölised).
Suur osa kihi taastootmisel on perekonnal kui esmase sotsialisatsiooni üksusel.
Erinevaid ühiskonnatüüpe iseloomustab jagunemine erinevatesse kihtidesse.
KLASSID - kihid , millede ebavõrdne juurdepääs hüvedele on otseselt seotud nende erineva positsiooniga ühiskonna kesksetes MAJANDUSSUHETES (töölisklass, talupojad, kodanlus , feodaalid ).
Nendes kihtides võib kujuneda
KLASSITEADVUS (arusaam ühistest huvidest; arusaam sellest, et ollakse teistsugusel positsioonil),
SOLIDAARSUS (ühtekuuluvus),
IDEOLOOGIA (väljendab klassihuve; nt milline on töölisklassi ideaalmudel),
KLASSIVAEN (teise klassi vastu; võib väljenduda suisa terroriaktides),
poliitiline ORGANISATSIOON (parteid, liikumised, mis selle klassi huve esindab).
Klassile on iseloomulik EKSPANSIOON - allasurutud klassi (talupojad, töölisklass) huvid leiavad mõistmist teiste klasside ja kihtide ( feodaalid, kodanlus, intelligents ) esindajate seas, kes sageli töötavad välja vastava ideoloogia ja aitavad luua organisatsiooni võitluseks nende huvide eest. A: 232-233 /, /AU: 235-236/, / HMS: 116-118
VAESUS /A: 288-290/, /AU: 289-291/
Vaesuspiir , süvavaesus (kuni 80% vaesuspiirist), absoluutne vaesus (toimetulekuohus),
vaesusrisk (kuni 25% üle vaesuspiiri).
EBAVÕRDSUSE TEKKIMIST SELETAVAD TEOORIAD
1. FUNKTSIONALISM. E. DURKHEIM - PARIMATE AUTASUSTAMISE TEOORIA. /HMS: 111-112 / A: 236-239/, /AU: 239-241/
a) Olenevalt väärtuste järjestusest kultuuris ning majanduse iseloomust on mõned tegevusalad ühiskonnas tähtsamad kui teised - seega neid ka hüvitatakse rohkem.
b) Inimesed on erineval määral andekad, õppimisega see erinevus võimendub. Ühiskond püüab vajalikumatele tegevusaladele valida kõige andekamaid, ja peab neile siis ka rohkem hüvitust maksma (sest õppimine on kallis ja vaevanõudev, andekas inimene valib tegevusala, kus rohkem hüvitatakse). Kõigis ühiskondades hüvitatakse enam religioosset tegevust ( vaimulikud ), juhtimistegevust, tehnoloogia loomist (alates tööstuslikust ühiskonnast).
2. KONFLIKTITEOORIA. VÕIMU PRIVILEEGIDE KAITSMINE - need, kelle valduses on rikkused ja võim, saavad suurema osa ühiskonnas toodetud hüvedest, ja püüavad oma seisundit säilitada. A: 239-242 /, /AU: 242-244/, / HMS: 112-113/
K. MARX - ühiskonna majanduslik organisatsioon ehk tootmisviis määrab ära ka tema sotsiaalse organisatsiooni ehk hüvede jaotusviisi. Tootmisviis = tootlikud jõud ( tootmisvahendid ja tööjõud) + tootmissuhted (inimeste suhe tootmisvahendite omamisse).
Iga tootmisviisi puhul on võimul ja saab suurema osa toodetud hüvedest see kiht, kelle omanduses on põhilised tootmisvahendid (feodaalse tootmisviisi puhul feodaalid kui maaomanikud, kapitalistliku tootmisviisi puhul kodanlus kui vabrikute-masinate omanikud).
Üks tootmisviis asendub teisega siis, kui toimub hüpe tootmisvahendite arengus (näit. käsitööndus asendub manufaktuurse masintööstusega).
Enamiku tuntud tootmisviiside puhul toimub allutatud klassi ekspluateerimine valitseva klassi poolt. Kapitalismi puhul : toote (müügi)väärtus = tooraine väärtus + masinate kulu ( amortisatsioon ) + tööliste palk + LISAVÄÄRTUS (omaniku kasum). Lisaväärtuse loovad töölised oma tööga, selle saab aga omale tootmisvahendite omanik.
Tööliste ABSOLUUTNE VAESUMINE: töölised võetakse tööle vähempakkumise korras, nõutavad oskused piirduvad lihtsate operatsioonidega konveieri ääres - võib üha vähem palka maksta.
SUHTELINE VAESUMINE: omanike kasumid kasvavad kiiremini kui tööliste palk.
Väljapääs on K. Marxi arvates eraomanduse asendamises kollektiivse omandiga (kommunism, sotsialism ), mis leiab aset kõige arenenumal kapitalistlikul maal.
Seda pole juhtunud, sest:
1) Kapitalistliku majanduse kiire areng tuleneb kodanluse säästlikkusest, kes erinevalt palgatöölistest investeerivad suure osa tuludest tootmisse (M. Weber – protsetantlik eetika ja kapitalismi vaim). A: 130-131 /, /AU: 223/, / HMS: 195/
2) Konkurents turul sunnib tootma mitte ainult odavamalt, vaid ka kvaliteetsemalt - kõrgenevad nõuded ka töölistele, mis tingib ka suurema töötasu.
3) Ametiühingute rahumeelne võitlus õiglase palga eest viib (kollektiiv-)lepinguteni tööandjaga, palgataseme korrigeerimiseni sõltuvalt elukallidusest.
4) Ühiskond kehtestab sotsiaaltagatised abiraha näol töötuse või invaliidistumise korral ning pensioni vanaduspäevadeks.

Tööliste osakaal töötajaskonnas väheneb, nn. “valgekraed” on suuremal määral huvitatud ettevõtte käekäigust.

Kõik inimesed ei soovi olla omanikud

Riiklik-sotsialistlike eksperimentide äpardumine
R. DAHRENDORF - ebavõrdsus on eeskätt võimusuhte, mitte alati eraomanduse tagajärg (n. haiglas , sõjaväes, ülikoolis). Kui organisatsioon saavutab teatava suuruse ja vajab tsentraalset juhtimist, tekib alati OLIGARHIA (vähemuse võim).
3. RIKKUS - PRESTIIZ - VÕIM (M. Weber). A: 233-234 / ,/AU: 236-237/, /HMS: 113-115/
a) Erinevatesse kihtidesse kuuluvatel inimestel on ebavõrdne võimalus tulu saada ja kaupu osta. Tulu võidakse saada ka kinnisvaralt, kapitalilt, aktsiatest jms.
b) Inimesed erinevad ka neile osaks saava austuse ja lugupidamise - PRESTIIZI poolest. Ühiskonnas on olemas erineva prestiiziga STAATUS-GRUPID, keda eristab üksteisest ka erinev eluviis, väärtused, käitumismallid. Rikkus võib olla, ent ka mitte olla seotud staatus-gruppi kuulumisega (n. vaesunud aadlik või haritlane ).
c) Erinevatel inimestel on ebavõrdsel määral võimu.
Rikkus ja prestiiz on olulised, ent mitte vältimatud eeldused võimu omamiseks. Võimu võivad omandada ka näiteks ühiskondlikud liikumised ja organisatsioonid ( tarbijakaitse , “rohelised”, kultuuriühingud jm.), kelle seisukohti valitsejad peavad arvestama.
4. Kihistumine hinnangulise MAINE alusel: A: 234-236/ AU: 237-238/
a) kõrgem kõrgklass - rikkad ja kuulsa päritoluga
b) madalam kõrgklass - uusrikkad, tõusikud
c) kõrgem keskklass - haritlased, intelligents
d) madalam keskklass - “valgekraed”: agendid , ametnikud
e) kõrgem alamklass - “ sinikraed ”: oskustöölised, teenindajad
f) madalam alamklass - vaesed, juhutöölised, asotsiaalid
Keskklassi konformism
5. Elukutsete järjestus prestiizikuse ALUSEL on sarnane kogu maailmas. Seletub
a) ühesuguse tööjaotusega, milles ühed tööd on tähtsamad teistest;
b) võimu ja sissetuleku erinevustega elukutsete puhul; c) võimu omajate eelistega oma sihtide saavutamisel; d) elukutse prestiizi kujunemisega a + b + c alusel.
SOTSIAALNE MOBIILSUS ehk ühiskondlik liikuvus. A: 246-254 / AU: 248-255/
HMS: 118-121
I. HORISONTAALNE SOTSIAALNE MOBIILSUS
- liikumised, mille puhul inimeste sotsiaalne staatus ei muutu.
a) Inimeste või gruppide ümberpaiknemine geograafilises ruumis.
a-1)MIGRATSIOON: üleminek teise territoriaalsesse kooslusse (teise riiki, teise linna, maalt linna, linnast maale). Emigratsioon , immigratsiooon. Seotud põgenemisega (tagakiusamise, sõja, nälja, haiguste, eest), paremate töö- või elutingimuste otsimisega, religioossete põhjustega vms.
a-2)PENDELMIGRATSIOON: inimeste igapäevane liikumine elukohast töökohta,kaubandus- ja lõbustus- keskustesse. Seotud linna funktsionaalse tsoneerimisega (elurajoonid, tööstusrajoonid, keskus), tekitab transpordiprobleeme ja ajakadu.
a-3)TERRITORIAALNE KIHISTUMINE: teatud sotsiaalsesse kihti või gruppi kuuluvate inimeste elamaasumine kindlale territooriumile (tööliskvartalid, rikaste linnaosad , värviliste ja valgete linnaosad, ühest rahvusest või sama usuga inimeste linnaosad, regioonid). Probleemid:
gruppi taastootev sotsialisatsioon, probleemide politiseerumise oht, separatsiooni oht.
b) inimeste üleminek ühest grupist teise sotsiaalset staatust muutmata (tööline läheb tööle teise tehasesse, direktorist saab teise ettevõtte direktor ).
II. vertikaalne sotsiaalne mobiilsus.
a) inimeste sotsiaalse seisundi muutumine, millega kaasneb staatuse tõus (edutamine) või langus (degradeerimine).
a-1) mobiilsus antud sotsiaalse grupi (kihi, klassi) sees (tööline tõuseb oskustööliseks, eestööliseks, brigadiriks),
a-2) kihtidevaheline mobiilsus - üleminek ühest kihist teise (töölisest - omanikuks, haritlasest - tööliseks ). Kui kihtidevaheline mobiilsus on võimalik, on tegemist avatud, kui ei ole, siis - suletud ühiskonnaga.
b) sotsiaalsete gruppide (kihid, klassid) positsiooni muutumine teiste gruppide suhtes (n. kodanlik revolutsioon tõstis kodanluse ja langetas feodaalide klassi positsiooni; maareform võib tõsta talupoegade sotsiaalset staatust).
Eristatakse ühe sugupõlve jooksul toimuvat ja sugupõlvede vahelist vertikaalset mobiilsust (võrreldakse isa ja poja sotsiaalset staatust). SIIRDEARV = inimeste osakaal (%) sotsiaalses grupis, kes teatud aja jooksul siirduvad teistesse (kõrgema või madalama positsiooniga) gruppidesse . LÄHTEARV = inimeste osakaal (%) sotsiaalses grupis, kes on teatud aja jooksul sinna tulnud teistest (erineva positsiooniga) gruppidest.
Sugupõlvede vahelise mobiilsuse mõõtmisel leitakse siirdearvud ISA - POEG suunas ja lähtearvud POEG - ISA suunas.
Vertikaalset sotsiaalset mobiilsust mõjutavad tegurid:
1. Sotsiaalsete grupide (kihtide, klasside) suurus ning mobiilsuse potentsiaal. Siirde- ja lähtearvud esitatakse sageli ka osakaaluna sellest grupi liikmeskonna osast, kelle mobiilsus on võimalik (n. noored).
2. “Karjääriredelite” arv ja pikkus.
3. Koolisüsteem, tupikharude olemasolu.
4. Elukutse, ameti prestiizi ja materiaalse hüvitatuse vastuolu (n. õpetajate madal palk).
5. Perekonna valmisolek investeerida laste haridusse.
6. Edasipüüdlikkuse ja hariduse üldine väärtustatus sotsialisatsioonikeskkonnas.
7. Struktuursed takistused: perekonna vaesus, elukoha kaugus keskustest, haridusvõimaluste olemasolu jm.
8. Õige ja perspektiivika “karjääriredeli” valik (vajalik ka kutsesuunitlus).
9. Teenekate kontingendi (“ meritokraatia ”) vanus.
SOTSIAALSED PROTSESSID, MUUTUSED, ARENG, GLOBALISEERUMINE

A: 254-257, 261-267, 271-276, 281-282, 286-288 / HMS: 220-223, 227-229

AU: 256-259, 262-266, 273-278, 282-284, 287-289

RELIGIOON KUI SOTSIAALNE INSTITUTSIOON

A: 129-132 /, /AU: 222-224/, / HMS: 194-201/

PEREKOND KUI SOTSIAALNE INSTITUTSIOON

A: 135-139 / ,/ AU: 228-231/, /HMS: 149-163/