Põdrahoole · Eelkõige põtrade eemalemeelitamiseks metsakultuuridest; · Soolakud; · Pajustike tagasiniitmine. Veelindude hoole · Veekogude puhastamine, tiigikeste, kraavisoppide rajamine, õlgede toomine; · Lisatoitmine sügisest alates lindude talvitumiseks või kevadine lisasöötmine kohapealse pesitsemise kindlustamiseks; · Teravili (oder, nisu). Kanaliste hoole · Väikekiskjate küttimine; · Söödapõldude rajamine; · Varjete rajamine; · Teravili (kaer, nisu) kas terade või vihkudena + kruus 1..8 mm kivikestega.
viitavad nimed: kõvakael, põhjahani, persu, päitshärg jne · Pesitseb jääkaur meist põhja pool tundras · Toiduks on jääkauril mitmesugused kalad, mida otsides võib ta rabajärvedelt lennata isegi 28.12.12 40 kilomeetri kaugusele 28.12.12 Valgejänes Sugukond: Jäneslased Perekond: Jänes · Rangelt taimetoiduline · Suvise pruuni kasuka vahetab talvel valge vastu 28.12.12 28.12.12 Lumepüü · Kanaliste seltsi kuuluv lind. · Sulestik on kevadel ja sügisel täiesti erinev. · Suurepäraselt kohastunud eluks äärmiselt ebasoodsates tingimustes. · Esineb teda põhjapoolkeral tundras ja kõrgmägedes ning isegi Arktikas. · Lumepüü ei ole kaitse all. 28.12.12 28.12.12 Polaarrebane Sugukond: Koerlased Perekond: Rebane Toitub kõigist endast väiksematest Kohustunud elama karmides külmades. Väike kehapindala, seega ka soojuskaod suuremad. 28.12.12 28.12
Ettekanne BIRMA FAASAN Sissejuhatus Birma faasan ( Syrmaticus humae) on lennuvõimetu jahilind, mis kuulub kanaliste suurimasse faasanlaste sugukonda. Faasanlaste sugukonda kuulub umbes 50 liiki ja nendest tuntumad on hiina kuldfaasan ja tiibeti kuldfaasan, mida inimesed pidasid ilu pärast. Tuntuim jahifaasan on Phasianus colchicus, mida kasvatatakse paljudes maadel poolmetsiku jahilinnuna. 2. Leviala. Põhiline leviala on Kesk- Ida ja Kagu Aasia, Hiina ja Jaapan, kuid inimene on aidanud faasanitel levida kõkidesse maailmajagudesse. Nad on pelglikud ja elutsevad raskesti
varvastele kõige lähemal paikneva osa, ei puuduta maad. Linnu jalal ei ole kunagi rohkem kui neli varvast., millest tavaliselt kolm on suunatud ettepoole ja üks taha. Jalgade kuju kajastub ka jälgedes, varieerub palju ja räägib eri liikide ja liigirühmade elukeskkonnast, eluviisidest ja mõnikord ka toitumisviisidest. Nii suurendab veelindude jalgade pindala ujulest, kurvitsalistel jälle on pikad, saledad varbad, mis haraliaetuna sobivad ka väga pehmel pinnasel kõndimiseks. Kanaliste varbad aga on lühikesed ja töntsakad, jooksmiseks kohastunud ning neil on jäikade, harjaselaadsetest sarvsopistustest moodustunud lumeking, mis aitab lumes liikuda. Värvulistel omakorda on pikk painduv tagavarvas, mis esivarvaste poole painutatuna tagab tugeva haarde oksa ümber. Linnud liiguvad maapinnal kas hüpeldes, kõndides või joostes. Hüplemisjäljed paiknevad paarikaupa, kõnnil moodustavad need siksakjone või peaaegu sirge rea. Jooksul on jäljerida
Jahti peab rebane videvikus, kuid võib seda teha ka päise päeva ajal. Jälitamise korral on ta erakordselt ettevaatlik ja näitab üles üllatavaid oskusi ajajate eest põgenemisel ning jälgede segamisel. Sellega on ta teenitult kavaluse ja osavuse sümbol rahvajuttudes. TOITUMINE Rebane toitub enamasti väikese ja keskmise suurusega selgroogsetest: konnadest, roomajatest, hiirtest, jänestest, ondatratest, metskitsetalledest, lindudest, nende munadest (põhiliselt partide ja kanaliste) ning marjadest, puuviljadest. Üldse on rebase toidusedelis umbes kolmsada nimetust loomi. Vähesel määral sööb putukaid, raibet ja taimi. Kodulinde näppab rebane üldiselt harvemini kui arvatakse. Tõeliseks nuhtluseks on rebased linnukaitsealadel, eriti meresaartel, kuhu nad lähevad talvel jääteega mügrisid püüdma ja sageli pärast jäälagunemist jäävadki. Kevadel, kui linnud pesitsema hakkavad, ei leia armu ei munad, pojad ega ka haudujad emad. 1964. aastal
· Teine printsiip: Kas loendatakse ulukid mingil proovitükil või kogu alal, tehakse üldistus. · Kolmas printsiip: Kas me loendamine kokku isendeid või loendamine nende tegevusjälgi Fikseeritakse jälgede tihedus, pabulahunnikute tihedus. Loendusmeetodid ja seire · Totaalne küttimine tapetakse kõik loomad ning siis loendatakse need üle. · Jahisaagi põhjal · Küsitlused ja ankeedid · Ajuloendus · Marsruutloendus: jälgede loendus marsruudil, kanaliste marsruutloendus, ulukikolmnurgad (riistakolmio soome keeles), hirvlaste talviste ekskrementide loendus. · Kvartalloendus · Avioloendus meetod, mida kasutatakse enamasti avamaastikel (tundras, kõrbes, stepis). · Petersoni meetod (Mark and catch) enamasti kasutatav uurimisobjektides, mitte niivõrd jahinduse igapäevatöös. Püütakse mingi osa loomi kinni, märgistatakse ära ja siis jälgitakse looduses.
LINNUKASVATUS Linnu tõud väikeste tähtedega Kana hakkab munema 5 kuust Kana võib muneda päevas 1 muna ( 25 tundi läheb aega ühe muna jaoks), aastas 300 keskmiselt Heades tingimustes elab kana kuni 10 aastat Sulgimise perioodil ei tooda mune , puhkab( üks kord aastas) Lindude seltse on kokku 27: Kõige suurem kanaliste selts haneliste selts tuviliste selts jaanalinnu selts Munelust väljendatakse protsentides: (munade arv/periood)*100 Rümp- lihakeha puhastatud, ilma peata Lindudel üks munajuha ja munasari Isastel kaks mundandit Testosteroon- valmivad sekundaarsed suguorganid MUNA TEKE: Tibul pole alguses munasarju, arenevad 2 nädalaga Munajuha Pikkus, Muna Funktsioon alaosa cm viibimise aeg
Seega toodab vutt aastas umbes 4 kg kooreta munamassi, mis sisaldab 530 g valku ja 440 g lipiide. 1 kg kehamassi kohta toodab vutt valku 2200 g, lipiide 1850 g. 1 kg kehamassi kohta toodab munavutt aastas arvestuslikult toiduvalku seega 4,4 ja lipiide 3,2 korda rohkem kui kõrgetoodanguline piimalehm. Vutid ületavad oma toodanguintensiivsuselt ca 1,8...2 korda ka kõrgetoodangulisi munakanu. Kalkunid Kalkunite põlvnemine Kalkun kuulub kanaliste seltsi (Galliformes) kalkunite sugukonda (Meleagridae). Kodukalkuni (Meleagris gallopavo) tõud põlvnevad Põhja-Ameerika ulukkalkunist (metskalkunist). Kalkunite bioloogilised iseärasused Kalkunid on kanadest aeglasema kasvuga, mistõttu nende üleskasvatamine kestab märgatavalt kauem. Kalkunite generatsioonidevaheline intervall on minimaalselt 8...9 kuud. Kergetesse ja keskmise raskusega tõugudesse kuuluvad emaskalkunid alustavad munemist 7-kuuselt, raskete tõugude
Jahti peab rebane videvikus, kuid võib seda teha ka päise päeva ajal. Jälitamise korral on ta erakordselt ettevaatlik ja näitab üles üllatavaid oskusi ajajate eest põgenemisel ning jälgede segamisel. Sellega on ta teenitult kavaluse ja osavuse sümbol rahvajuttudes.[3] Toitumine Rebane toitub enamasti väikese ja keskmise suurusega selgroogsetest: konnadest, roomajatest, hiirtest, jänestest, ondatratest, metskitsetalledest, lindudest, nende munadest (põhiliselt partide ja kanaliste) ning marjadest, puuviljadest. Üldse on rebase toidusedelis umbes kolmsada nimetust loomi. Vähesel määral sööb putukaid, raibet ja taimi. Kodulinde näppab rebane üldiselt harvemini kui arvatakse. Tõeliseks nuhtluseks on rebased linnukaitsealadel, eriti meresaartel, kuhu nad lähevad talvel jääteega mügrisid püüdma ja sageli pärast jäälagunemist jäävadki. Kevadel, kui linnud pesitsema hakkavad, ei leia armu ei munad, pojad ega ka haudujad emad. 1964. aastal
kehvematel munejatel. Esmalt kaob pigment Kehaehitus Kana kodustati Kagu-Aasias. Ajalugu Kodustamise eesmärk polnud munade saamine, sest bankiva Pärinevad indoneesia kana muneb 58 muna aastas ja saarestikus elavatest see pole piisav põhjus kedagi dzunglikanadest (bankiva kodustada. Kanad kodustati kanad). Kuulub kanaliste seltsi hoopis sportlikel eesmärkidel: faasanlaste sugukonda, mis on kukevõitluse pärast. Alles tolle seltsi seitsmest hiljem hakkasid inimesed kanu sugukonnast liigirikkaim 182 munasaagi põhjal valima. liiki. Teistes sugukondades on vaid 144 liiki. Liha ja liha- munakanad Kuked 3,8-4,2 kg, kanad 2,8- 3,5 kg, munatoodang 150-200 muna, muna keskmine mass 60-62 g, munakoor pruun. Sulestik valge, nahk, nokk ja jalad kollased, kõrvalapid punased, lihthari. Tõud
2. KURELISED Selts kurelised on lindude selts, mille süstemaatikas puudub teadlastel üksmeel. Teadlased vaidlevad, milliseid liigid peaksid sinna kuuluma ja millised mitte. Belgia ornitoloog Verheyen on öelnud, et kureliste hulka tavatsetakse lugeda kõiki linnuliike, kes on küllalt suured, mõnevõrra ebatavalise välimusega ja teadmata süstemaatilise kuuluvusega. Kureliste seltsi kuuluvad väga mitmesuguse haabitusega linnud. Teataval määral on kurelised vaherühmaks kanaliste ja kurvitsaliste vahel. Kureliste tiivad on enamasti ümardunud ja nõrgalt arenenud. Jalad enamikul pikad, tugevate varvastega, millest tagumine on tavaliselt väike ja asetseb teistest kõrgemal. Nokk enamikul lühikesevõitu ja tugev. Vastavalt tiibade ja jalgade ehitusele on kurelised halvad lendajad (välja arvatud kured), ei saa okstest hästi kinni hoida ja tegutsevad maapinnal. Pojad tavaliselt pesahülgajad. On levinud kosmopoliitselt.
või paigutus. 3. Kohastumuste suhtelisus a) Üks ja sama keskkonnategur tingib erinevaid kohastumusstrateegiaid. Näiteks talvitumine: · ränded, siirded · talveuni, talveuinak · varude kogumine · nahaalune rasvakiht, karvade vahetus · aktiivne tegutsemine b) Kohastumus, mis on kasulik organismi rühmale, on kahjulik üksikisendile. Näiteks: · mesilaste ründamine üksik mesilane sureb, aga pesa on kaitstud. · kanaliste käitumine ohu korral (metsis) emalind teeskleb vigast, et meelitada kiskja poegadest eemale. c) Kunagi ei saavuta kohastumus täiuslikkust, kuna keskkond muutub kiiremini kui organismid. d) Kasulikud muutused ühes plaanis, tingivad järelandmisi teises plaanis Näiteks: antiloobid kiire start on kohastumus (kerge kehakaal vastavad lihased), samas vastupidavus aga vilets. LIIGITEKE On vaja:
rebu koos areneva lootega ülespoole koorealuste kestade vastu ja loode kleepub nende külge kinni. Hautamise kestel pööratakse mune iga 1...2 tunni tagant. Hautamiseks paigutatakse munad hauderestidele rõhtsalt või püsti, terav ots allapoole, koorumisrestidele rõhtsalt. Haudemunade püstasendi korral pööratakse haudereste korraga 90º. Haudemunade rõhtasendi korral pööratakse neid pikitelje suhtes korraga 180º. Kalkunid Kalkunite põlvnemine Kalkun kuulub kanaliste seltsi (Galliformes) kalkunite sugukonda (Meleagridae). Kodukalkuni (Meleagris gallopavo) tõud põlvnevad Põhja-Ameerika ulukkalkunist (metskalkunist). Kalkunite bioloogilised iseärasused Kalkunid on kanadest aeglasema kasvuga, mistõttu nende üleskasvatamine kestab märgatavalt kauem. 5 Kalkunite generatsioonidevaheline intervall on minimaalselt 8...9 kuud.
(Punane raamat 2011:255). Veel on mink oluline toidukonkurent kärbile, nirgile, tuhkrule ja saarmale ning teeb kahju ka maas pesitsevatele lindudele (sinikael-part). Ameerika naarits 8 on piiranud ja peaaegu hävitanud meil juba varem kodunenud võõrliigi ondatra. (Kangur jt 2005:63-64) 2.2 Invasiivsed võõrliigid maailmas Faasan (Phasianus colchicus) ehk jahifaasan (joonis 3) kuulub kanaliste seltsi. Emas- ja isaslinnu sulestik ja välimus on väga erinevad. (Kangur jt 2005:60-61) Faasanikuke värvus on alamliigiti muutlik (Jonsson 1992:182). Sulestiku värvus võib emas- ja isaslindudel suuresti varieeruda. Isased linnud on kirkad, mitmesuguse täpistusega ja küütleva sulestikuga. Nende pea on tumeroheline külgedelt erkpunaste paljaste sagarate ja lokutitega. Isaslinnu kaelus on enamasti valge ja kuklas on tutt. Emaslind on kasvult väiksem, pruunikashall tumedate täppidega
kinni. Hautamise kestel pööratakse mune iga 1…2 tunni tagant. Hautamiseks paigutatakse munad hauderestidele rõhtsalt või püsti, terav ots allapoole, koorumisrestidele rõhtsalt. Haudemunade püstasendi korral pööratakse haudereste korraga 90º. Haudemunade rõhtasendi korral pööratakse neid pikitelje suhtes korraga 180º. Erinevate linnuliikide kasvatamine Kalkunid Kalkunite põlvnemine Kalkun kuulub kanaliste seltsi kalkunite sugukonda. Kodukalkuni tõud põlvnevad Põhja- Ameerika ulukkalkunist. Kalkunite bioloogilised iseärasused Kalkunid on kanadest aeglasema kasvuga, mistõttu nende üleskasvatamine kestab märgatavalt kauem. Kalkunite generatsioonidevaheline intervall on minimaalselt 8...9 kuud. Kergetesse ja keskmise raskusega tõugudesse kuuluvad emaskalkunid alustavad munemist 7- kuuselt, raskete tõugude emaskalkunid ligi 8-kuuselt. Intensiivne munemine kestab umbes 5 kuud, sulgimine 3..
nende munad, maod, väikesed närilised, jänesepojad, kanalised (metsised, metskitsetalled) tedred). Loomade arvukust on mõjutanud oluliselt naised ehk karusnaha mood. 18ndadel oli karusnahk väga moes ning sel ajal langes väikeste koerte arvukus suurelt. Praeguseks on hävitatud väikeste koerlaste haigus – marutaud, seetõttu on hakanud nende arvukus kõvasti kasvama, kuid praegu on tõusnud kanaliste stress. Praegu leidub loomadel ka kärntõbe ning asurkonnad on hakanud kahanema. Pisiimetajad: putuktoidulised, käsitiivalised ja närilised Klassis Imetajad on maailmas üle 5 tuhande liigi (Eestis 63). Nendest enamik on hiire-roti suurused loomad, mida tinglikult nimetatakse eesti keeles “pisiimetajad” Eesti imetajatest võiks pisiimetajad nimetada kolme seltsi esindajaid: putuktoidulised, närilised ja käsitiivalised. Selts putuktoidulised (Eestis 7 liiki, maailmas 400)
munakanatibudel. Aretatud on sellised munakanade ning kanabroilerite liinid ja tõud, millel kukk- ja kanatibudel on udusulgede värv erinev. Neid nn autoseksseid tibusid on võimalik sulestiku värvuse ja küünarhoosulgede kasvukiiruse järgi eristada täpsusega 99…100%. Vastkoorunud munakanatibudel on võimalik sugupoolt eristada tiiva hoosulgede kasvukiiruse järgi. ERINEVATE LINNULIIKIDE KASVATAMINE Kalkunid Kalkunite põlvnemine Kalkun kuulub kanaliste seltsi (Galliformes) kalkunite sugukonda (Meleagridae). Kodukalkuni (Meleagris gallopavo) tõud põlvnevad Põhja-Ameerika ulukkalkunist (metskalkunist). Kalkunite bioloogilised iseärasused Kalkunid on kanadest aeglasema kasvuga, mistõttu nende üleskasvatamine kestab märgatavalt kauem. Kalkunite generatsioonidevaheline intervall on minimaalselt 8...9 kuud. Kergetesse ja keskmise raskusega tõugudesse kuuluvad emaskalkunid alustavad munemist 7-
Keskkond: Polügaamia (nii avaliku, kui ka varjatud) Ilmneb reaalse ohu avaldumisel Eelis: Paardumise edukuse tagavatel tunnustel Hukkub üks isend, aga säästetakse (kirev sulestik, suured sarved) mitme isendi elud Muutus: Edukus sugulises valikus ei täheda üldist Isendirühma vanuseline struktuur edukust noorem Näide: Avalik polügaamia (merileopard) Kanaliste ohukäitumine kui emalindu koos poegadega ähvardab oht, teeskleb ta vigast Kohastumused Kohastumused Muutused, mis aitavad isenditel oma elu keskkonnas edukalt ellu jääda. Jagunevad: 1) Mikrokohastumused (Erinevad ensüümvariandid, erinevad valgud, erinevad pigmendid) 2) Makrokohastumused (Erinevad varjevärvuse kombinatsioonid, muutused
tumedus või paigutus. 3. Kohastumuste suhtelisus a) Üks ja sama keskkonnategur tingib erinevaid kohastumusstrateegiaid. Näiteks talvitumine: · ränded, siirded · talveuni, talveuinak · varude kogumine · nahaalune rasvakiht, karvade vahetus · aktiivne tegutsemine b) Kohastumus, mis on kasulik organismi rühmale, on kahjulik üksikisendile. Näiteks: · mesilaste ründamine üksik mesilane sureb, aga pesa on kaitstud. · kanaliste käitumine ohu korral (metsis) emalind teeskleb vigast, et meelitada kiskja poegadest eemale. c) Kunagi ei saavuta kohastumus täiuslikkust, kuna keskkond muutub kiiremini kui organismid. d) Kasulikud muutused ühes plaanis, tingivad järelandmisi teises plaanis Näiteks: antiloobid kiire start on kohastumus (kerge kehakaal vastavad lihased), samas vastupidavus aga vilets. LIIGITEKE I On vaja:
Meetod seisneb selles, et mingilt alalt aetakse loomad suure käraga minema ja loetakse ära. Üles märgitakse ajust väljunud ja ajajate vahelt tagasi pöördunud ulukite arv. Vastavalt olukorrale loendatakse isendeid, nende jälgi või mõlemaid. Marsuutloendus: võib loendada isendeid, jälgi, ekskremente jms. Erinevad meetodid: jälgede loendus marsruudil(väikeulukid, vahel suurulukid.) on töömahukas ja ebatäpne kuid vahel ainus variant, kanaliste marsuutloendus (loendajad keda on 1-3 märgivad üles kõik kokkuleppelise laiusega loendusribal lendu tõusnud kanalised), ulukikolmnurgad (riistakolmio soome keeles. Loendusriba on võrdkülgse kolmnuga kujuline, 1 külg 4km, kokku seega 12km. Marsruut läbitakse 2x aastas.), hirvlaste talviste ekskrementide loendus. Kvartalloendus ainult lumikattega perioodil. Loenduse esimeseks päevaks sobib päev
pole ta nõudlik. Teda võib kohata metsas, stepis ja kõrbes, nii tasandikul kui mägedes. Eestis on ta üldlevinud hajus paigalind. Kassikakk on öö- ja hämarikulind, aga levila põhjaosas peab ta päevalgi jahti, sest seal on suvel päevad väga pikad ja ööd lühikesed. Ta sööb väikesi ja keskmise suurusega imetajaid, kuid eelistab närilisi. Haruharva ründab ta suuremaid loomi, näiteks metskitsi. Kuid kassikaku toidus on palju linde, alates pisivärvulistest kuni suurte kanaliste (metsis ja teder) ning pistrikulisteni (rabapistrik, kanakull ja karvasjalg-viu). Konni ja kalu sööb ta harva. Kassikakkude arvu vähendab prügilate sulgemine. Ajal, mil Soomes oli tuhatkond prügilat, elasid kassikakud prügimäerottide arvel priskelt, aga tänapäeval on prügilate arv Soomes vähenenud kümme korda ja kassikakkude arv väheneb. Rahvapärimus Öökull on nõid-naisterahvast sündinud. Nõid-naisterahvas moondanud mune varastama minnes enese alati linnuks
Dominandil on võrreldes subordinaadiga • esimesena ligipääs leitud või kütitud toidule vm ressurssidele • esimesena võimalus paarituda parajasti indleva emasega. Domineerimise eelised on kergesti mõistetavad – parem juurdepääs ressurssidele tagab parema ellujäämise ja eelistatud juurdepääs vastassugupoolele tagab suurema järglaste arvu: Tihti viljastavad üksikud dominantsed isased loivaliste haaremeis, kanaliste mänguplatsidel jm enamiku kõigist saadaval olevaist emastest. • alluvus kui ajutine strateegia – Alles noortel ja nõrkadel isenditel, kes pole veel võimelised dominandiks pürgima, võivad seltsingulise eluviisi muud eelised üles kaaluda allumise hinna. Hiljem, olles suuremaks kasvanud ja kogemusi omandanud, on neil aga võimalus hõivata lakkamatutest võitlustest nõrgaks jäänud senise dominandi positsioon. • hierarhia kui evolutsiooniliselt stabiilne strateegia
Munavalge külmub temperatuuril 0,45 ° C, rebu 0,65 ° C. Terve kanamuna võib ilma külmumata jahtuda 1...2 ° C-ni. Pikem säilitamine temperatuuril 3...4 ° C viib külmumise järel muna purunemisele. 5. Vutikasvatus. 2.1. Vuttide bioloogilised iseärasused Vuti nimetuse all tuntav farmilind pärineb põldvutist ( Coturnix coturnix). Linnu ladinakeelne nimi imiteerib isaslinnu hüüdu "co-turr-nexx" (Hoffmann, 2000). Põldvutid kuuluvad kanaliste (Galliformes ) seltsi, faasanlaste ( Phasianidae ) sugukonda. Eri piirkondadest pärinevaid põldvutte on kuus liiki, nendest olulisemad on Euroopas Coturnix coturnix coturnix, Ida-Aasias ja Jaapanis Coturnix coturnix japonica. Mõlemad kuuluvad ühte liiki. Ameerika Ühendriikide idaosas levinud valgekurk-puuvutt on zooloogilises süsteemis eelnimetatutest kaugel. 54 KALAKASVATUSE ERIALA
välja ja siirded- liikumine levila lõunapoolsesse osasse; taliuni; varude soetamine- pisinärilised, linnud; paks naha-alune rasvakiht ja karva-vahetus; aktiivne tegevus talvel; B.) Kohastumus, mis on kasulik organismirühmale on kahjulik ühele isendile: ühiselulised putukad; töölised ei osale sigimisprotsessis; mesilase korral jääb astel nahka kinni ja indiviid hukkub, kuid populatsioon ei pruugi. Kanaliste käitumine ohu korral, kui pesa ähvardab oht siis ema teeskelb vigast ja meelitab kiskja eemale. C.) Üks kohastumus mõjutab teisi: paljudel antiloobi liikidel on väga kiire spurt, mille eelduseks on väike kehamass, millest sõltuvalt tuleb süüa suhteliselt väikeste vaheaegadega- kiskja ründabki siis kui nood söövad. D). Alati muutub keskkond kiiremini kui organismid. Riigieksam: seletage miks kohasutumused on suhtelised. Populatsiooni lained ja sellest tulenevad tagajärjed.
annaabi.ee 
