Majandustehingutest tulenevad bilansikirjete muutused. Kontod. Kahekordne kirjendamine. Lausend. Majandustehingu lausendamine. Lausendi tõlgendamine majandustoiminguks. Sünteetilised ja analüütilised kontod, nendevahelised seosed. Korrigeerimis- ja lõpetamiskanded. 5. Majandustehingute dokumenteerimine, kajastamine kontodel ja arvestusregistrites Varude arvestus. Materiaalse, immateriaalse põhivara arvestus. Töötasu arvestus. Dokumendiliigid. Kohustuslikud rekvisiidid. Arvestusregistrid. Aruanded. Raamatupidamisdokumentide säilitamine. Inventeerimine. Kirjandus L. Alver, J. Alver, L. Reinberg. Finantsarvestus. Tallinn: Deebet, 2004. J. Tikk. Finantsarvestus. Tallinn: Valgus, 2003. EV raamatupidamise seadus. Raamatupidamise Toimkonna juhendid. Raamatupidamise käsiraamat, koostajad PricewaterhouseCoopers, BDO (täiendatav kogumik), Äripäeva kirjastus, Tallinn 2003. Näiteid eksamiküsimustest Tõene – Väär Märkida, kas järgmised väited on tõesed (T) või väärad (V)
Koostaja nimi Korrigeerimiskannet kajastavat raamatupidamiskohustuslast esindava isiku allkiri (allkirjad), mis kinnitab (kinnitavad) korrigeerimiskannet Vastava raamatupidamiskirjendi järjekorranumber. 72.Elektroonilisel kujul säilitatavaid algdokumente peab olema võimalik kirjalikult taasesitada. Raamatupidamise algdokumente peab raamatupidamiskohustuslane säilitama 7 aastat. 73. 74. 75. 76. ARVESTUSREGISTRID 77.Majandustehingud kirjendatakse dokumentide alusel raamatupidamisregistrites mõistlikul ajal pärast majandustehingu toimumist. (nt elektri tarbimine kajastatakse perioodi kaupa, mitte igapäevaselt.) Võimalusel kohe pärast tehingu toimumist. Raamatupidamisregistrid on andmekogumid. 78.Raamatupidamisregistreid võib vormistadaja säilitada: Käsitsi kirjutatud või trükitud dokumentidena
ARVESTUSE ALUSED 1- 3 nädal AJALUGU Arvepidamise juured ulatuvad vähemalt 10 000 aasta taha. Kaasaegse arvestuse algusajaks peetakse 14. sajandit, mil hakati kasutama kahekordset kirjendamist. Tänapäeval kehtiva ja toimiva arvestuse alused on esmakordselt kirja pannud Luca Pacioli aastal 1494. FINANTSARVESTUS MAJANDUSARVESTUSE SÜSTEEMIS Audiitorkontroll, Finantsaruannete analüüs, Maksude arvestus Kuluarvestus, Juhtimisarvestus, Finantsarvestus Majandusarvestus MAJANDUSARVESTUSE INFO TARBIJAD Valitsus, Ostjad, Tarnijad, Laenuandjad, Töövõtjad, Juhtkond, Omanikud Tarbijad FINANTSARVESTUSE KORRALDUS Rahvusvahelisel tasemel reguleerivad raamatupidamist eurodirektiivid ja rahvusvahelised standardid. Finantsarvestus on kohustuslik kõikides riikides. Kui seda poleks, kaoks ülevaade ettevõtlusest. 1973 -Rahvusvaheline Arvestusstandardite Komitee (Internationa...
Bilansikirjele Nõuded Ostjate vastu alla kuuluvad konotplaani sünteetilistest kontodest on nt nõuded ostjate vastu, nõuded emaettevõtja vastu, ebatõenäoliselt laekuvad arved, nõuded ostjate vastu EL riikides jen Nõuded ostjate vastu analüütiline arvestus toimub laekumiste kohta kõigi ostjate viisi eraldi. Iga analüütiline arvestus peaks võimaldama rühmitada ostjaid nõude pikkuse aja järgi lähtuvalt maksetähtajast. Kasutatavad arvestusregistrid Müügitehingud kajastatakse Ostjatega toimuvate arvelduste registris, kus on välja toodud arve kp, nr ja summa; laekumise kp, nr ja summa; klientide viisi käive ja saldo. Raamatupidamise sise-eeskirjas on soovitatav sätestada, kuidas ja missugustes registrites toimub arvete ja nende laekumiste registreerimine. Inventeerimine Bilansikirjet nõuded ostjate vastu tuleb inventeerida vähemalt kord aastas bilaniskp seisuga. Igapäevapraktikas tehake seda sagedamini
.................................................. 10 2.3 Raamatupidamisbilanss .................................................................................................. 11 3 MAJANDUSTEHINGUTE KAJASTAMINE JA DOKUMENTEERIMINE ..................... 15 3.1 Majandustehingutest tingitud muutused bilansis............................................................ 15 3.2 Bilansikontod ja majandustehingute kirjendamine......................................................... 17 3.3 Arvestusregistrid (süstemaatiline ja kronoloogiline kirjendamine)................................ 21 3.4 Käibeandmik ................................................................................................................... 28 3.5 Raamatupidamiskontode liigitus ja kontoplaan .............................................................. 31 3.6 Sünteetiline ja analüütiline arvestus ............................................................................... 35 3
Kulu- (ja juhtimis)arvestus Pille Kaarlõp 1 Programm · Kuluarvestuse põhimõisted · Kuluarvestuse olemus ja põhimõisted · Kulud kasumiaruandes · Kuluarvestussüsteem ja selle valikut mõjutavad tegurid · Kulude klassifitseerimine ja kodeerimine · Kuluarvestussüsteemi loomine · Tegevuspõhine kuluarvestus · Tellimus- ja protsessiarvestus · Tootmise lisakulude arvestus ja jaotamine · Tegevuskulude arvestus · Tulevaste perioodide tulud ja kulud bilansis · Standardarvestus · Kogus-kulud-kasum analüüs ehk kasumiläve analüüs 2 Eesti keelne kirjandus · Juhtimisarvestus · Jaan Alver, Lauri Reinberg · Tallinn 2002: Deebet OÜ · Kuluarvestuse süsteemi loomine ettevõttes · Toomas Haldma, Sander karu Tartu : Rafiko, 1999 ([Tartu : Levileht]) · Kulude juhtimine ja arvestus tulemuslikkusele suunatud organisatsioonis I osa · Sander karu Tartu : Rafiko, 20...
III grupp – tavapärasest erinevad tehingud 1. Tavapärast erinevad tehingud. Tavapäratud tehingud eriti aasta lõpul millel on märkimisväärne mõju tulule või mõnele muule näitajale. 2. Keerulise ülesehitusega tehingud ja rmp protseduurid. 3. Tehingud seotud osapoolega. 4. Makstud tasu teenuse eest, mis tundub ületavat teenuse väärtust või teenuse eest mis tundub mitte vajalik ettevõttele. IV grupp – probleemid tõendusmaterjalidega. 1. Eba adekvaadsed arvestusregistrid. Olulised korrigeerimised dokumentides ebatavalised kajastatud tehingud. Mittevastavus kontrollkontodega. 2. Tehingute ebaadekvaatne dokumenteerimine. Näiteks kajastamine volitusteta, algdokumendid mitte kätte saadavad, ebaselged parandused eriti suurtes summades. 3. Suur hulk erinevusi rmp andmete ja saldo teatiste vahel. 4. Teemat vältivad või põhjendamatud vastused juhtkonna poolt auditi käigus tehtud järelpärimistele. V grupp – IT. 1
Arvestati majandusaasta kasumist tulumaks ja dividendid. NB D: aruande perioodi kasum 1000 D: tulumaksu kulu 500 K: dividendi võlg 1000 K: tulumaksu võlg 500 Raamatupidamise kirjend peab sisaldama järgmisi andmeid: 1. majandustehingu kuupäev 2. raamatupidamiskirjendi järjekorra number 3. debiteeritavad ja krediteeritavad kontod ja vastavad summad 4. majandustehingu sisu-lühikirjeldus 5. dokumendi nimetus ja number Käibeandmik ja arvestusregistrid: Raamatupidamise süsteemi moodustavad kronoloogilised ja süstemaatilised registrid. Süsteemi iseloomustavad: 1. kasutatavate registrite arv 2. registrite väline kuju ja sisemine struktuur 3. seosed kronoloogiliste ja süstemaatiliste registrite vahel 4. raamatupidamise registrite täitmiseks kehtestatud kord 5. ettevõttes kasutatav tarkvara Arvestus registrid: – Kronoloogiline register: kronoloogilises registris järjestatakse infomatsioon kuupäevade järgi.
· füüsilisest isikust ettevõtja · Eestis registrisse kantud välismaa äriühingu filiaal Raamatupidamiskohuslase ülesanded · korraldada raamatupidamisarvestust -tagatud peab olema majandusinformatsiooni saamine lähtuvalt raamatupidamise heast tavast, · dokumenteerida kõiki majandustehingud; · kirjendada kõiki majandustehinguid raamatupidamisregistrites; · koostada ja esitada vastavad aruanded; · säilitada raamatupidamise dokumendid, arvestusregistrid ja aruanded. Kuidas seda tehakse? Seadus jätab selleks raamatupidamiskohuslasele vabad käed. Vastutab juht või omanik ja kannab isiklikku vastutust. Raamatupidamise korraldamise võimalused · pidada ise raamatupidamisarvestust · moodustada vastav (raamatupidamis-) struktuuriüksus või võtta tööle raamatupidaja · kasutada raamatupidamisteenuseid osutava ettevõtte teenuseid Raamatupidamisteenuse valiku head ja vead. Raamatupidamisteenuse kirjalik leping
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
