Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

Majandussündmuste dokumenteerimine ja kirjendamine (teooria), raamatupidamisealused - sarnased materjalid

konto, kontod, saldo, deebet, kapital, kreedit, aktiva, mater, passiva, lausend, omakapital, võlg, laen, tarnijate, lõppsaldo, käive, algsaldo, varad, materiaal, koondkonto, saldod, bilanss, võlad, aktsia, kahjum, soetusmaksumus, majandustehingud, pearaamat, kirjete, päevaraamat, passivakonto, kassa, käibemaks, deebetis, jääk, kuup, käibeandmik
thumbnail
72
pdf

Majandussündmuste dokumenteerimine ja kirjendamine (teooria), loengukonspekt raamatupidamise alused

Majandustehinguid kirjendatakse kahekordse kirjendamise põhimõttel debiteeritavatel ja krediteeritavatel kontodel. Iga raamatupidamiskirjendi aluseks on majandustehingut tõendav algdokument või algdokumentide alusel koostatud koonddokument. Raamatupidamiskirjend peab sisaldama järgmisi andmeid: 1) majandustehingu kuupäev; 2) raamatupidamiskirjendi järjekorranumber; 3) debiteeritavad ja krediteeritavad kontod ja vastavad summad; 4) majandustehingu lühikirjeldus; 5) algdokumendi (koonddokumendi) nimetus ja number. © 2014. Janek Keskküla 3 Algdokument (RPS § 7) Raamatupidamise algdokument on majandustehingu toimumist kinnitav tõend, millel peavad olema järgmised andmed: 1) dokumendi nimetus ja number;

Raamatupidamise alused
53 allalaadimist
thumbnail
46
doc

Arvestuse alused 1-3 nädala konspekt

reguleerib aruannete koostamise korda, (kui tihti aruannet tehakse) reguleerib arvutitarkvara kasutamist raamatu-pidamises, reguleerib raamatupidamise korraldamisega ja sellega kaasnevate sisekontrolli meetmete rakendamisega seotud asjaolusid. RAAMATUPIDAMISE PÕHIVÕRRAND JA RAAMATUPIDAMISBILANSS Raamatupidamine tugineb raamatupidamise põhivõrrandile. Omanik paneb oma ressursid firmasse: ressursid = ressursside allikad ehk vara = kapital Tavaliselt sellest ei jätku ja võetakse laen- kohustis: vara = kohustised + omakapital ehk lõpuks aktiva = passiva Bilanss (finantsseisundi aruanne) on raamatupidamisaruanne, mis kajastab teatud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase vara ja vara finantseerimise allikaid (kohustisi ja omakapitali). Bilanss koosneb kahest osast: aktiva ja passiva. Aktivasvara Passivasvara finantseerimise allikad ehk kohustised ja omakapital Raamatupidamiskohustuslase vara (aktiva)

Arvestuse alused
144 allalaadimist
thumbnail
105
doc

Lõpueksam: 2008 õppekava alusel Majanduse alused

äriregistrisse tema avaldusel. FIE on kohustatud ennast äriregistrisse kandma, kui tema majandusaasta käive ületab 16 000 euri, st. FIE muutub käibemaksukohustuslaseks. Igal juhul peab FIE tegevuse alustamisel registreerima ennast kohalikus Maksuametis füüsilisest isikust ettevõtjana. Alla 16 000 euri suuruse majandusaasta käibega FIE võib pidada lihtsustatud - kassapõhist - raamatupidamist. 21. Osaühingu ja aktsiaseltsi mõiste, olemus, asutamine, kapital juhtimine OÜ: Osaühing on äriühing, millel on osadeks jaotatud osakapital. Osanik ei vastuta isiklikult osaühingu kohustuste eest. Osaühing vastutab oma kohustuste täitmise eest kogu oma varaga. Osakaptal peab olema vähemalt 2500 euri. AS: Aktsiaselts on äriühing, millel on aktsiateks jaotatud aktsiakapital. Aktsionär ei vastuta isiklikult aktsiaseltsi kohustuste eest. Aktsiaselts vastutab oma kohustuste täitmise eest kogu oma varaga. Aktsiakapital peab olema vähemalt 25 000 euri

Majanduse alused
158 allalaadimist
thumbnail
37
docx

Praktiline raamatupidamine

Audiitor võib teha ettepanekuid, mida vaja muuta, kuid ta ise mingeid muudatusi ei tee. Raamatupidamisinfo on vajalik * Ettevõtte finantsolukorda mõjutavate tegurite iseloomustamiseks *Ettevõtte tegevuse hindamiseks *Võimalike muutuste planeerimiseks majandustegevuses Kelle jaoks raamatupidamist tehakse? Raamatupidamisinformatsiooni kasutajad: (Neil on erinevad huvigrupid ja erinev infovajadus) *Omanikud- vajavad infot, kuidas kasutatakse ressursse ja kuidas kasvab kapital. *Juhtukond- vajab infot, selleks et planeerida tegevusi ja võtta vastu otsuseid, kuidas peaks ettevõte edasi toimima (vajavad kogu informatsiooni raamatupidamisest) *Töötajad-tahavad teada, kuidas ettevõttel läheb, kas töökoht jääb alles, kas palganumber jääb samaks *Laenuandjad- loeb raamatupidamisest välja infot, kas ettevõte on usaldusväärne *Tarnijad, hankijad- kas ettevõte on õigeaegselt valmis tasuma, kas neid varustav

Raamatupidamine
83 allalaadimist
thumbnail
34
docx

Raamatupidamise alused

Majandustegevuses osalemiseks on ettevõttel vaja vahendeid ehk varasid. Asutamise hetkel ei saa ettevõte majandustegevuses osaleda, kuna tal ei ole varasid. Järelikult tuleb ettevõttel varad soetada. Varade soetamiseks peab saama kuskilt raha. Esmaseks raha andjaks ettevõttele on omanik. Omaniku poolt ettevõttesse paigutatud raha ja varasid nimetatakse kapitaliks. Kui omanik on ainuke, kes andis firma käsutusse varasid kehtib võrdus: vara = kapital Enamikul juhtudel ei piisa kõigi vajalike varade soetamiseks ainult omaniku poolt paigutatud kapitalist. Sellisel juhul tuleb saada vahendeid varade soetamiseks ka teiste isikute käest. Isikud, kes annavad raha varade soetamiseks laenavad seda ettevõttele. Laenud tuleb aga tagasi maksta. Seega tekib ettevõttel kohustus. Esialgne võrdus muutub nüüd järgmiseks: vara = kapital + kohustus

Raamatupidamise alused
62 allalaadimist
thumbnail
32
docx

Raamatupidamine I osa

OMAKAPITAL (netovara) - raamatupidamiskohustuslase varade ja kohustuste vahe; KOHUSTUS - raamatupidamiskohustuslasel lasuv rahaliselt hinnatav võlg. 1.2 Bilansi mõiste ja sisu Bilanss on raamatupidamisaruanne, mis kajastab teatud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit (vara, kohustusi ja omakapitali). Eesti Vabariigi bilansiskeem on kinnitatud Raamatupidamise seaduse lisaga 1. Bilansil on kaks osa ­ AKTIVA JA PASSIVA. Bilansi aktivas kajastatakse rahalises väljenduses ettevõtte varade koostis ja paigutus. Vara - see on raamatupidamiskohustuslase valduses olevad ressursid (raha, nõuded, materjalid, põhivara). Bilansi passivas kajastatakse vara moodustamise allikate koostis ja paigutus (kohustused ja omakapital). Kohustus ­ see on raamatupidamiskohustuslase kohustus, mis nõuab tulevikus rahast loobumist, st. tasumist. Omakapital ­ see on raamatupidamiskohustuslase vara, millest on maha arvatud

Raamatupidamise alused
59 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Arvestuse alused kokkuvõte

Nende valdkondade vahelised seosed. 5. Majandusinformatsiooni kasutajad ja nende erinevus infovajaduse poolest 6. Raamatupidamiskohustuslane 7. Majandustehingud 8. Algdokument ja sellele esitatavad nõuded 9. Varad 10. Kohustused 11. Omakapital 12. Tulu 13. Kulu 14. Kasum ja kahjum 15. Rekvisiidid 16. Raamatupidamisbilanss. Tuleb osata koostada 17. Varade, kohustuste ja omakapitali seos ning sõltumine, omakapitali osatähtsus varades 18. Kontod 19. Kahekordne kirjendamine 20. Töötasu ja maksuarvestus (KP, TK, TM, SM) 21. Raamatupidamise seadus 22. Raamatupidamise aastaaruande koostamise alusprintsiibid 1. Arvepidamise ajalugu, Lähis-Ida roll Arvepidamise algus 10 000 a tagasi. Arvepidamise ajalugu sai alguse Lähis-Idast, mil muistste templi preester loendas vara.Vajadus statistilise arvepidamise järele tekkis seoses linnastumise ja riikide tekkega.Arvude märkimine sümbolitena on vanem kui kirjaoskus.

Arvestuse alused
234 allalaadimist
thumbnail
54
docx

Raamatupidamise alused

Majandustegevuses osalemiseks on ettevõttel vaja vahendeid ehk varasid. Asutamise hetkel ei saa ettevõte majandustegevuses osaleda, kuna tal ei ole varasid. Järelikult tuleb ettevõttel varad soetada. Varade soetamiseks peab saama kuskilt raha. Esmaseks raha andjaks ettevõttele on omanik. Omaniku poolt ettevõttesse paigutatud raha ja varasid nimetatakse kapitaliks. Kui omanik on ainuke, kes andis firma käsutusse varasid kehtib võrdus: vara = kapital Enamikul juhtudel ei piisa kõigi vajalike varade soetamiseks ainult omaniku poolt paigutatud kapitalist. Sellisel juhul tuleb saada vahendeid varade soetamiseks ka teiste isikute käest. Isikud, kes annavad raha varade soetamiseks laenavad seda ettevõttele. Laenud tuleb aga tagasi maksta. Seega tekib ettevõttel kohustus. Esialgne võrdus muutub nüüd järgmiseks: vara = kapital + kohustus

Raamatupidamine
43 allalaadimist
thumbnail
60
docx

Arvestuse alused eksamikonspekt

Arvestus- majandusliku tehingu registreerimine mille alla kuuluvad ülesmärkimine, liigitamine, summeerimine, tõlgendamine. Mis on arvestus? ühe KT küsimus! Raamatupidamine-üks majandusliku arvestuse liikidest ja kujutab endast pidevate info süstematiseerimiste registreerimist Kuluarvestus- osa majanduslikust arvestusest ja on seotud arvestus maksumuse analüüsiga. Vara- väärtused, mis on vajalikud ettevõtte tegevuseks ning varad kajastatakse bilansi aktiva poolel. Audit- regulatsiooni süsteemi hädavajalik osa eesmärgiks on võimalikult vara tuua esile kõrvale kalded, kehtestatud nõuetest ning finantsjuhtimise seaduslikkuse, tõhususe, mõjususe ja säästlikkuse põhimõtete rikkumise, et alati oleks võimalik võtta tarvitusele korrigeerivaid meetodeid ning panna vastutama aruande kohuslasi saada hüvitist või rakendada abinõusid rikkumiste kordumiseks või vältimiseks.

Arvestuse alused
59 allalaadimist
thumbnail
126
doc

Lõpueksami küsimused ja vastused(2008)

Mitteloodusliku ressursina peavad majandusteadlased silmas kapitali. Kapitali all ei mõisteta mitte ainult raha vaid see on märksa laiem mõiste. Kapitali alla peetakse silmas peamiselt reaalset füüsilist kapitali nagu näiteks tootmishooned, masinad seadmed. 2 Üldistavalt võiks öelda, et kapitalikaupu kasutatakse teiste hüviste tootmiseks ja et kapital ise on inimese töise tegevuse tulemus. Uue kapitali tootmis- ja akumuleerimisprotsessi nimetatakse investeerimiseks. Iga ühiskonna ressursid on piiratud ja see ei sõltu ei ühiskonna arengutasemest ega ka valitsevast ühiskonna korraldusest. Iga majandussüsteem peab enda jaoks lahendama kolm põhiküsimust: mida toota, missuguseid tootmistegureid kasutada ja kuidas toodetuid hüviseid jaotada.

Finantsjuhtimine ja...
705 allalaadimist
thumbnail
62
pdf

Finantsarvestuse konspekt

kehtetuse. Vaatamata majandustehingute arvukusele peavad dokumendid sisaldama eelpool loetletud kohuslikke rekvisiite, nende kohustuslike rekvisiitide puudumisel kaotab dokument juriidilise jõu. Algdokumendi rekvisiite võib olla rohkem sõltub äriühingu vajadustest ja teistest õigusaktidest. Raamatupidamiskirjend peab sisaldama järgmisi andmeid 1) majandustehingu kuupäev; 2) raamatupidamiskirjendi järjekorranumber; 3) debiteeritavad ja krediteeritavad kontod ja vastavad summad; 4) majandustehingu lühikirjeldus; 5) algdokumendi (koondokumendi) nimetus ja number. Käibemaksukohustuslane peab arve koostamisel lähtuma käibemaksuseadusest (§ 37). Maksukohustuslane on kohustatud väljastama kauba võõrandamise või teenuse osutamise korral arve seitsme kalendripäeva jooksul, arvates kauba ostjale lähetamise või kättesaadavaks tegemise või teenuse osutamise päevast kui teenus, mille osutamine kestab kauem kui

Ettevõtlus alused
208 allalaadimist
thumbnail
46
doc

Finatsraamatupidamine

b) osatähtsuse järgi ostjatelt laekumata arvete lõppjäägist c) arvete maksetähtaegade meetodil. RTJ 3 järgi tuleb laekumata arved hinnata bilansis korrigeeritud soetusmaksumuses, mis on üldjuhul võrdne nominaalväärtusega, miinus vajadusel tehtud allahindlused. Allahindlused kajastatakse eraldi kirjel Ebatõenäoliselt laekuvad arved ­ s.o. nõuete väärtuste vähend allahindluste kajastamiseks. Selliseks arvestuseks on vajalik kontraaktiva konto avamine. Lubatud on ka nõude bilansikirje jääkväärtuse vähendamine. Ostjatelt laekumata nõudesummad tuleks hinnata individuaalselt s.o. iga arve laekumise tõenäosust tuleb käsitleda eraldi. Ebatõenäoliselt laekuvaks hindamise aluseks on näiteks järgmised asjaolud: 1) ostja ei vasta ettevõtte meeldetuletuskirjadele; maksetähtaegadest mittekinnipidamine; 2) ettevõte on esitanud ostja vastu hagiavalduse; 3) ostjale on väljakuulutatud pankrott või likvideerimine;

Finantsraamatupidamine
842 allalaadimist
thumbnail
60
doc

Ettevõtluse alused

5. Kapitaliprobleem ­ ohtlik on alustamine liiga väikese stardikapitaliga, stardiperioodi kulude alahindamine ja tulude ülehindamine. 6. Puudulik spetsialiseeritus ­ erinevalt suurettevõtetest ei suudeta palgata iga tegevusvaldkonna jaoks vastava ala spetsialiste. 7. Piiratud vabadus, pikad tööpäevad, ülekoormus, stress, probleemid tervisega. 8. Risk kaotada investeeritud kapital, st jääda ilma oma säästudest, sageli ka jääda võlgu teistele. Kolm peamist põhjust, miks loobutakse kavandatavast firma rajamisest: * finantskaalutlused (stardikapitali puudus) * perekonnaga seotud kaalutlused * idee polnud piisavalt hea. 1.5. Ettevõtlusega kaasnevad riskid 1. Tururisk ­ järsud turusituatsiooni muutused, stabiilse sise- või välisturu puudumine, tarbijate eelistuste muutumine või ostujõu langus. (Eesti ettevõtjad on pidanud seda

Ettevõtluse alused
169 allalaadimist
thumbnail
48
docx

Finantsraamatupidamise põhimõisted

fondidesse. Kõik see kokku moodustab ühtse finantsvara kogumi. Finantsvarade arvestamise juhised on toodud Raamatupidamise Toimkonna juhendis RTJ 3 Finantsinstrumendid. Rahaarveldustes kajastatakse ettevõtte raamatupidamises kõiki tehinguid, mida tehakse sularahas või arvelduskontolt ülekannetena, kaardimaksetena või mõnel muul võimalikul viisil. Rahaarveldused võib jagada kaheks: sularhaarveldused ja sularahata arveldused. Sularaha tehingud toimuvad konto Kassa kaudu. Sularahata tehingute kajastamiseks kasutatakse kontot Pank (Pangakonto, Arvelduskonto). Ettevõtte tegevusvaldkonnast sõltub sularahaga ja sularahata toimuvate tehingute osakaal. Ettevõttes võib avada mitu erinevat kassa kontot, kuna sularahaga arvlemise kohad võivad olla füüsiliselt erinevates kohtades. Pangatehingute kajastamiseks on eraldi kontod erinevates pankades avatud arvelduskontode kohta ning erinevates valuutades toimuvate arvelduste kohta. 2. Kassa.

Raamatupidamine
26 allalaadimist
thumbnail
31
odt

Finantsraamatupidamine

.................... 6 2.1 Algdokumendi eesmärk ............................................... 6 3 BILANSS ............................................................................. 8 3.1 Bilansi põhivõrdused ............................................................. 9 3.2 Kahekordne kirjendamine ...................................................... 10 4 KONTOD ................................................................................................... 11 4.1 Kirjdendamise eeskiri .......................................................... 13 5 PÄEVARAAMAT ..................................................................................... 14 6 RAAMATUPIDAMISKIRJEND .............................................. 15 7 RAAMATUPIDAMISREGISTRID ....................

Finantsraamatupidamine
153 allalaadimist
thumbnail
25
pdf

Raamatupidamise alused

koosseisus. Raamatupidamiskohustuslane peab iga majandustehingu toimumise momendil või vahetult peale seda, koostama majandustehingu toimumist tõendava algdokumendi ja registreerima selle raamatupidamisregistrites. 2/9/2015 Mai Takkis 38 Raamatupidamise bilanss Bilanss on raamatupidamisaruanne, mis kajastab antud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase vara, kohustusi ja omakapitali (RPS §3) Bilansi aktiva kajastab raamatupidamiskohustuslase vara. Bilansi passiva kajastab raamatupidamiskohustuslase vara moodustamise allikaid, mis jaguneb - kohustused + omakapital Bilansi aktiva = Bilansi passiva Vara = Kapital 2/9/2015 Mai Takkis 39 13 Raamatupidamisbilanss AKTIVA PASSIVA

Raamatupidamine
53 allalaadimist
thumbnail
58
doc

Praktika aruanne - raamatupidamine

puudub reaalne vajadus välisvaluutakonto järele. Juhul kui toimub mõni tehing välisvaluutades, siis antud summa konverteeritakse tehingupäeva Eesti Panga vastava valuuta kursiga ja kantakse Swedpanga kontole. [1] 4.2 Kassatehingud Kassatehingute maht ettevõttes on palju väiksem kui pangatehingute osa. Kassa kaudu toimuvad vaid lähetuskulude hüvitamine ja arvelduste aruandvate isikutega õiendamine. Juhul kui kassasse on aruandekuu lõpuks tekkinud suur saldo ­ alates 100 000 kroonist -, siis võib seda kajastada kassasse sissetulnud laenuna eraisikutelt, mida pole veel kassast panka kantud. Juhul, kui kassas on toimunud rahade liikumisi, siis tehingute dokumenteerimiseks kasutatakse kassa sissetuleku- ja väljaminekuordereid. Kassadokumente väljastab juhataja, kes koostab kassaaruande iga sellise päeva lõpuks, mil on toimunud rahade liikumisi kassas. Kassaliikumisi iseloomustavad lausendid Tuha Talu Oüs:

Raamatupidamine
1920 allalaadimist
thumbnail
31
pdf

Majandusarvestus

Käibe- Põhi- Kapitali vara vara paigutus (investeering) Laen Tegevu- Tarni- sega VÕIMALUSED jad seotud Kapital Raha välja- (kreedi- torid) minekud Aktsiad - Dividendid Ostjad Müük Akumu- (deebi- leeritud torid) kasum Joonis 1. Ettevõtte ärimudel.

Majandusarvestus
409 allalaadimist
thumbnail
21
docx

Sise-eeskiri

· raamatupidamiskohustuslase kasutatavid arvestuspõhimõtteid ja info esitusviisi, · aruannete koostamise korda, · arvutitarkvara kasutamist raamatupidamises, raamatupidamise korraldamise ja sellega kaasnevate sisekontrollimeetmete rakendamisega seotud asjaolusid (Äripäeva käsiraamat 3.1.4). 1. KONTOPLAAN KOOS KONTODE SISU KIRJELDUSEGA Kontod jaotatakse kontoplaanis rühmadeks ning rühma tähistab kontokoodi esimene number: 1) aktiva kontod (varad); 2) passiva kontod ( kohustused, kapital); 3) äritulud põhitegevusest (so. Kaupade ja toodangu müügist saadav tulu); 4) muud äritulude kontod; 5) ärikulude kontod; 6) muud ärikulude kontod ( ka finantskulud); 7) tulude-; kulude koondkontod. Kontorühmad koosnevad kontoklassidest: konto klass 11- raha ja lühiajalised finantsinvesteeringud, konto klass 12 - ostjate lühiajaline debitoorne võlg, konto klass

Raamatupidamise alused
292 allalaadimist
thumbnail
36
docx

Sise-eeskirja koostamine

ühtlustada ühetaoliste majandustehingute arvestust eesmärgiga üldistada ettevõtte aruandelist informatsiooni [6 : 165]. Iga ettevõtja kinnitab oma kontoplaani vastavalt vajadusele, oskustele ja raamatupidamisprogrammi võimalustele. Paljudel juhtudel on raamatupidamisprogrammides juba olemas kontoplaanid, mida raamatupidajad täidavad [1 : 73]. Bilansi kirjete sisust lähtuvalt on jagatud raamatupidamiskontod aktiva ja passiva kontodeks ning kasumiaruande kirjetest lähtuvalt tulu- ja kulukontodeks. Raamatupidamis seadus ei nõua otseselt kontode numereerimist, kuid hea raamatupidamistava järgi tähistatakse kontoplaanis aktivakontode numbrid alati tunnusega ,,1" ning passivakontode numbrid tunnusega ,,2" kontonumbri esimeses järgus. Samtui lihtsustavad kontode numbrid andmete töötlemist [7 : 21]. Ettevõte võib liigendada kontosid viieks rühmaks. Rühma tähistab konto koodi

Finantsraamatupidamine
249 allalaadimist
thumbnail
20
docx

Arvestuse alused kokkuvõte kaugõppele

· dokumenteerima kõiki oma majandustehinguid; · kirjendama algdokumentide või nende põhjal koostatud koonddokumentide alusel kõiki oma majandustehinguid raamatupidamisregistrites; · koostama ja esitama majandusaasta aruande ning muud finantsaruanded raamatupidamise seaduses ja teistes õigusaktides sätestatud korras; · säilitama raamatupidamise dokumente. Omakapital on ettevõtte õiguslike omanike poolt ettevõtte käsutusse antud ning ettevõtte oma äritegevusega loodud kapital. Seega baseerub omakapital eelkõige kahel allikal: sissemakstud kapitalil ja kasumil. Kõrgem omakapitali määr (omakapitali suhe kogukapitali) tagab ettevõttele majandusliku kindluse, tugevama vastupanuvõime kriisiperioodil või negatiivsetele turumõjudele, suurema usaldatavuse võlausaldajatele. Tulu ­ aruandeperioodi sissetulekud, millega kaasneb vara suurenemine või kohustiste vähenemine ja mis suurendavad raamatupida

Arvestuse alused
93 allalaadimist
thumbnail
17
docx

Raamatupidamise eksam

(3) Majandustehinguid kirjendatakse kahekordse kirjendamise põhimõttel debiteeritavatel ja krediteeritavatel kontodel. (4) Iga raamatupidamiskirjendi aluseks on majandustehingut tõendav algdokument või algdokumentide alusel koostatud koonddokument. (5) Raamatupidamiskirjend peab sisaldama järgmisi andmeid: 1) majandustehingu kuupäev; 2) raamatupidamiskirjendi järjekorranumber; 3) debiteeritavad ja krediteeritavad kontod ja vastavad summad; 4) majandustehingu lühikirjeldus; 5) algdokumendi (koonddokumendi) nimetus ja number. § 12. Raamatupidamise dokumentide säilitamise kohustus (1) Raamatupidamise algdokumente peab raamatupidamiskohustuslane säilitama seitse aastat, alates selle majandusaasta lõpust, mil algdokument raamatupidamises kajastati. § 10. Parandused dokumentides ja registrites (1) Raamatupidamise alg- ja koonddokumentidel olevat informatsiooni ning

Raamatupidamine
90 allalaadimist
thumbnail
16
doc

Finantsraamatupidamise kordamine

Tehingud kajastatakse tarnijatega toimuvate arvelduste registris, milles tuuakse välja tarnija nimi, ostuarve kp, summa ja nr, tasumise kp, summa ja nr, tarnijate viisi käive ja saldo Sissetulnud arvele peale kirjutada jrknr, millega registreeriti rmtpidamise programmis ja oma allkiri. Ostutehingute inventeerimine Inventeerimise kord sätestatakse rmtpidamise sise-eeskirjas. Viiake läbi vähemalt 1 kord aastas. Inventeerimise käigus selgitatakse iga tarnija puhul kas saldo suurus on õige. Inventeerimisel on aluseks tarnija poolt väljastatud saldoteatis. Arve, kreeditarve, millal võib esitada lihtsustatud arve ning mis aja jooksul tuleb arve väljastada KM kohustuslasel tuleb märkida arve jrk nr ja väljastamise kp, makuskoh nimi, aadress, reg.nr, tasumisele kuuluv KM, summa ilma KM-ta, kauba nimetus jne.. 0%-lise KMmääraga maksustatava käibe või maksuvaba käibe puhul tuleb märkida viide KMseaduse paragarahvile.

Finantsraamatupidamine
193 allalaadimist
thumbnail
1072
pdf

Logistika õpik

Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.

Logistika alused
638 allalaadimist
thumbnail
40
doc

Praktika aruanne - raamatupidamine

puhkusetasude summa. Summat vähendatakse ette saadud puhkusetasu summaga (juhul kui keegi on avansina puhkust rohkem kättesaanud). Aastabilansis näidatakse kogu saamata puhkusekohustuse summa koos sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmaksega. Puhkusekohustuse summa juurdekasv, võrreldes aasta algbilansis näidatud puhkusekohustuse summaga, kirjendatakse vastavale kulukontole, krediteerides puhkusekohustuse kontot, summa vähenemisel tehakse vastupidine lausend. 6.12. Ebatõenäoliselt laekuvate ja lootusetute nõuete arvestus Ostjatele ja muudelt deebitoridelt laekumata arveid hinnatakse lähtudes tõenäoliselt leakuvatest summadest. Ebatõenäoliselt laekuvad arved kantakse kuludesse. Arved on ebatõenäolislt laekuvad siis, kui: - deebitorile on pankrot või likideerimine välja kuulutatud, - võlgniku vastu on 14

Raamatupidamine
861 allalaadimist
thumbnail
31
doc

Praktika aruanne - raamatupidamine

Lähetusaruande vormistamiseks kasutatakse programmi Excel. Aruande alusel tehakse hiljem aruandvale isikule väljamakse. Kulu tõendavad dokumendid köidetakse lähetusaruande juurde. Töölähetuse eest tasutakse EV Valitsuse määrusega kehtestatud piirmäärade piires. Valitsuse poolt kehtestatud piirmääradest suuremaid lähetuskulusid võib välja maksta juhataja loal, makstes lisaks erisoodustuse riiklikud maksud. Kanded pearaamatus: 1. Lähetuses tehtud kulude lausend lähetusaruande alusel: D 5610 Lähetuskulud K 1350 Aruandvad isikud 2. Lähetuskulude tasumine aruandvale isikule kassast: D 1350 Aruandvad isikud K 1010 Kassa 5. VARUDE ARVESTUS Kahjuks ei puutunud ma oma praktika perioodil laoarvestusega väga kokku, kuna laoarvestust peab ja laodokumentide eest vastutab ettevõtte juhataja. Ettevõte tegeleb peamiselt välismaalt ostetud kaupade edasimüümisega Eestis, seega on Baltic Chess Group OÜ varudeks müügiks

Raamatupidamine
1176 allalaadimist
thumbnail
100
doc

Äriõiguse ja võlaõiguse konspekt

Seaduses sätestatud reegli järgi on ühingu likvideerijateks osanikud, kuid ühingulepinguga või osanike otsusega võib näha ette teisiti. Kui osanik on kuulutatud pankrotis olevaks, osaleb tema asemel likvideerimises pankrotihaldur. Osanikud võivad konsensuse alusel likvideerija alati tagasi kutsuda, samuti võib seda teha kohus huvitatud isiku nõudel, kui on olemas mõjuv põhjus. Likvideerimise eesmärgiks on võlgade tasumine ja allesjääva vara jaotamine. Kui aktiva ületab passivat, jaotatakse pärast võlausaldajate nõuete rahuldamist allesjäänud vara osanike vahel (võrdeliselt sissemaksetega või vastavalt ühingulepingule). Kui passiva on aktivast suurem, tuleb osanikel puuduolev osa katta oma varast. Sellisel juhul ei ole tegemist mitte vara, vaid vastutuse jagamisega. Vastutus aga on võrdeline osanike sissemaksete suurusega. See norm on jälle dispositiivne - ühingulepinguga võivad osanikud ette näha teistsuguse vastutuse jagamise korra

Õigus alused
23 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Raamatupidamise mõisted ja teemad

inventeerimine, arvestuspõhimõtted 14. Kahekordse kirjendamise põhimõtted. Kirjendi nõuded. Mida tuleb arvestada kahekordse kirjendamise puhul. Selgitage kirjendi nõudeid oma praktikast lähtuvalt. Kirjend on üks rida registris, mõelge, mis peab seal kindlasti kirjas olema. Kahekordne kirjendamine-iga tehing kajastatakse vähemalt kahel vastastikku seotud kontol, vähemalt ühe konto deebetis ja vähemalt ühe konto kreeditis. 15. Registri nõuded. Peab oskama kirjeldada kassapõhist ja tekkepõhist registrit ning nende erinevusi. Miks on registrit üldse ettevõtjale vaja? Nõuded: kronoloogiline järjekord(päevaraamat), kontode kaupa(pearaamat) Kassapõhine raamatupidamine- majandustehingud kajastatakse registrites raha liikumise järgi. Sissekanne tulu v kulu. Ei näita aruandeperioodi lõpul vara j kohustusi. Ei anna tegelikku ülekannet.FIE-le lubatud

Raamatupidamine
122 allalaadimist
thumbnail
25
doc

Majandusarvestuse ajalugu ja raamatupidamine

Sulle rahana kätte ­ ostu- ja müügihinna vahe. Kohustus on raamatupidamiskohustuslasel rahaliselt hinnatav võlg. See võlg nõuab tulevikus varast loobumist. Ehk - kui Sa oled selle plekist ämbri ostnud, siis on see 30 krooni Sinu võlg ehk rahaline kohustus, mille Sa näiteks seitsme päeva pärast pead loovutama ämbri müüjale. Kapital on ettevõtte varade moodustamise allikate nimetus, mis võivad olla laenatud ehk võõrkapital või ettevõtte omanikele kuuluv kapital ehk omakapital. Omanikuna teed osakapitali sissemakse 100 000 krooni ­ sinu omakapital, laenad pangast juurde 200 000 krooni ­ võõrkapital. Võõrkapital on laenud ja kohustused. Käsitle siis palun võõrkapitalina nii ämbriostu tasumata arveid kui ka sõpradelt- pankadelt laenatud summasid. Omakapital on raamatupidamiskohustuslase vara, millest on maha arvatud kõik tema kohustused. VARAD=kohustused+oma-kapital VARAD-KOHUSTUSED=OMA-KAPITAL

Majandus
188 allalaadimist
thumbnail
21
odt

Lõpueksami baasainete märksõnad- vastused

FIE on kohustatud ennast äriregistrisse kandma, kui tema majandusaasta käive ületab 16 000 euri, st. FIE muutub käibemaksukohustuslaseks. Igal juhul peab FIE tegevuse alustamisel registreerima ennast kohalikus Maksuametis füüsilisest isikust ettevõtjana. Alla 16 000 euri suuruse majandusaasta käibega FIE võib pidada lihtsustatud - kassapõhist - raamatupidamist. 2. Osaühingu ja aktsiaseltsi mõiste, olemus, asutamine, kapital juhtimine ­ OÜ: Osaühing on äriühing, millel on osadeks jaotatud osakapital. Osanik ei vastuta isiklikult osaühingu kohustuste eest. Osaühing vastutab oma kohustuste täitmise eest kogu oma varaga. Osakaptal peab olema vähemalt 2500 euri. AS: Aktsiaselts on äriühing, millel on aktsiateks jaotatud aktsiakapital. Aktsionär ei vastuta isiklikult aktsiaseltsi kohustuste eest. Aktsiaselts vastutab oma kohustuste täitmise eest kogu oma varaga

Ettevõtlus
203 allalaadimist
thumbnail
54
doc

“Ettevõtte majandusõpetus” kordamisküsimused

äriseadustikus ja klassifikatsioonid. (lk 10-13, Ettevotlus_ettevotja_ettevoteII06)  ETTEVÕTLUST on defineeritud kui protsessi, kus vajaliku aja ja pingutuste ning riskide võtmise tulemusena luuakse väärtusi ja isiklikku rahulolu (Hisrich ja Peters, 1989).  ETTEVÕTLUST (ettevõtlikkust) on käsitletud ka kui ressurssi kõrvuti traditsiooniliste tootmise sisenditega (maa, kapital, töö) (Appleby, 1994).  ETTEVÕTJA on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade ja teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks, ning seaduses sätestatud äriühing (Eesti Äriseadustiku §1). ETTEVÕTE on majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb. Ettevõte koosneb ettevõtjale kuuluvatest asjadest, õigustest ja kohustustest, mis on määratud või olemuselt peaksid olema

Ettevõtluse alused
71 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Arvestuse alused, kontrolltöö 1 vastused (täiendatud)

Majandustehingud ­ toimingud, mille tulemuseks on muudatused raamatupidamiskohustuslase vara, kohustuste ja kapitali koosseisus. Raamatupidamisbilansi üldiseloomustus. Raamatupidamisbilanss on üks tähtsamatest raamatupidajate poolt koostavatavatest raamatupidamisaruannetest, mis iseloomustab ettevõtte finantsmajanduslikku olukorda (varade paigutust ja nende moodustamise allikaid) rahalises väljenduses teatud ajamomendil (tavaliselt mingi ajaperioodi lõpuks). Aktiva ja passiva iseloomustus ja koostisosad. Bilansi põhiosa (keha) koosneb kahest poolest (on kahepoolne tabel), mille vasakut poolt nimetatakse aktivaks ja paremat poolt passivaks. Bilansi aktivas näidatakse ettevõtte varade koosseis ja nende paigutus, bilansi passivas näidatakse ettevõtte kapital e. Allikad, mille arvel varad on soetatud. Bilansikirjete mõiste, loetelu ja grupeerimine. Bilansi aktiva ja passiva koosnevad bilansikirjetest

Arvestuse alused
313 allalaadimist
thumbnail
58
doc

ARVESTUSTE ALUSED 4.-6. nädala konspekt

See on aktivakonto, mille deebetis kajastatakse raha laekumine ja kreeditis raha väljamaksed. Pangakontol olev raha teenib intressi. Pangakontosid tuleb inventeerida. Pangakonto väljavõte Pangatehingute sooritamist kinnitab pangakonto väljavõte, mille põhjal kajastatakse ka tehingud raamatupidamises. Pangakonto väljavõttel on näidatud raha jääk perioodi alguses, kõik sissetuleku-ja väljaminekutehingud ajalises järjekorras ning raha jääk perioodi lõpuks. Firma jaoks tähendab deebet konto seisu vähenemist ja kreedit konto seisu suurenemist. Pangakontoga seotud tulud ja kulud Maksete sooritamise ja muude pangateenuste eest võtab pank teenustasu, mis kajastatakse deebetis mitmesuguste tegevuskuludena. Kui pangas hoitav raha teenib intressi, siis kajastatakse see kreeditis intressituluna. Välisvaluuta ümberhindlus Kui pangakonto on avatud välisvaluutas, siis aruandeaasta viimase päeva seisuga hinnatakse välisvaluuta jääk kehtiva Euroopa Keskpanga valuutakursi alusel

Arvestuse alused
57 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun