Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Loogika konspekt 6-10 (4)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • KUI ÜLESANDEKS ON ANALÜÜSIDA SÜLLOGISMI mida siis teha?
  • Kui p siis q On q Järelikult ?
  • Kui p siis q On mitte-p ?
  • Mida teevad Anu ja Peeter?
  • Kui Andy on juba välja sõitnud?
  • Kes aitas seda teha?

Lõik failist

1_fl_vi-x
L6 ARUTLUS (järeldamine)
Arutlus (ik inference ) kui mõtlemise vorm on protsess, mille käigus lähtutakse mingist
otsustusest või otsustuse hulgast ning neile ja mingitele reeglitele tuginedes jõutakse uue
otsustuseni. Arutluse ehk järeldamise tulemusena saadud otsustust nimetatakse järelduseks
(ik conclusion ) ehk tuletiseks ning lähteotsustusi eeldusteks (ik premises ). Arutlus väljendub keeles lausete hulgana. Klassikalises loogikas käsitletakse arutlust kui
propositsioonide hulka või ka kui väidete hulka. Üks neist on järeldus, ülejäänud on eeldused. Tuletis järgneb eeldustest paratamatult (ik necessarily). Et rõhutada tuletise paratamatut
iseloomu, alustatakse tema sõnastamist väljendiga järelikult, siit järeldub või sellepärast jt.
Neid väljendeid nimetatakse eelduse ja tuletuse seoseks. Loogika ülesandeks on seaduste ja printsiipide formaliseerimine, millest kinnipidamine on
paratamatu, kui soovime saada tõestest eeldustest tõese järelduse. Loogikas on mitmeid formaliseeritud süsteeme ning järeldamise reeglid ja printsiibid on
teatud mõttes suhtelised, nad sõltuvad konkreetse loogika valdkonna süntaksi iseärasustest.
Kuigi arutluse kehtivust saab kontrollida mitmeti, on suure enamuse loogikavaldkondade
arutlusmeetodite aluseks ikkagi klassikaline loogika.
Arutlus on kehtiv (ik valid) siis ja ainult siis, kui ei saa olla nii, et arutluse eeldused on
tõesed väited, aga paratamatult tuletatud järeldus on väär. Kehtiv arutlusvorm garanteerib
tõeste eelduste puhul tõese järelduse ning on loogika seisukohalt seaduspärane. Arutlus ei ole kehtiv (või on mittekehtiv ik invalid) siis, kui antud vormi järgi arutledes ei
paratamatu, et me saame tõestest eeldustest tõese järelduse. St, et arutlus ei ole loogika
seisukohalt seaduspärane. Arutlus on korrektne (ik sound ) siis ja ainult siis, kui ta on kehtiv ning kõik tema eeldused
(ja järeldus) on tõesed väited. Eesti keeles on kasutatud terminit õige arutlus kehtiva arutluse kohta ja vale ehk vigane arutlus mittekehtiva kohta. Õige arutlus võib olla sellise terminoloogia järgi ebakorrektne ehk
väär, kui eeldused pole tõesed. Termin tõene arutlus on olnud kasutuses korrektse arutluse
sünonüümina. Selguse mõttes nõuan ma meie kursuses sellise terminoloogia järgimist, kuigi
see pole tänapäeval üldlevinud.
ARUTLUSE LIIKIDEST Deduktsioon . Deduktiivne arutlus on arutlus, milles on loogilise paratamatusega
garanteeritud tõestest eelsustest tõeste järelduste saamine. Enamasti on tegemist
järeldamisega, mis on suunatud üldiselt osalisele või üksikule, kuid mitte ainult. Deduktsiooni
näiteks on lihtne kategooriline süllogism, otsesed (vahetud) järeldused ning arutlused liitväidetega. (NB! Täielik matemaatiline induktsioon on pigem deduktsioon.) Klassikaline
loogika tegeleb peamiselt deduktsiooniga. Induktsioon. Induktiivne arutlus on arutlus, milles tuletis on kehtiv mingi tõenäosuse või
tõesusastmega. Enamasti on tegemist järeldamisega üksikult üldisele. Nt induktsioon lihtsa loendamise kaudu: Pontul on saba, Muril on saba , jne ..., järelikult (tõenäoliselt) on kõikidel koertel saba. Vt ka Milli meetodid Vuksi õpikust. Analoogia . Arutlus analoogia põhjal on järeldamine, mis on enamasti suunatud üksikult

Vasakule Paremale
Loogika konspekt 6-10 #1 Loogika konspekt 6-10 #2 Loogika konspekt 6-10 #3 Loogika konspekt 6-10 #4 Loogika konspekt 6-10 #5 Loogika konspekt 6-10 #6 Loogika konspekt 6-10 #7 Loogika konspekt 6-10 #8 Loogika konspekt 6-10 #9 Loogika konspekt 6-10 #10 Loogika konspekt 6-10 #11 Loogika konspekt 6-10 #12 Loogika konspekt 6-10 #13 Loogika konspekt 6-10 #14 Loogika konspekt 6-10 #15 Loogika konspekt 6-10 #16 Loogika konspekt 6-10 #17 Loogika konspekt 6-10 #18 Loogika konspekt 6-10 #19 Loogika konspekt 6-10 #20 Loogika konspekt 6-10 #21 Loogika konspekt 6-10 #22 Loogika konspekt 6-10 #23 Loogika konspekt 6-10 #24 Loogika konspekt 6-10 #25 Loogika konspekt 6-10 #26 Loogika konspekt 6-10 #27 Loogika konspekt 6-10 #28 Loogika konspekt 6-10 #29 Loogika konspekt 6-10 #30 Loogika konspekt 6-10 #31 Loogika konspekt 6-10 #32 Loogika konspekt 6-10 #33 Loogika konspekt 6-10 #34 Loogika konspekt 6-10 #35 Loogika konspekt 6-10 #36 Loogika konspekt 6-10 #37 Loogika konspekt 6-10 #38 Loogika konspekt 6-10 #39 Loogika konspekt 6-10 #40 Loogika konspekt 6-10 #41 Loogika konspekt 6-10 #42 Loogika konspekt 6-10 #43 Loogika konspekt 6-10 #44
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 44 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-01-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 388 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 4 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor pliisi Õppematerjali autor
Konspekt loogika loengutest 6-10

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
28
pdf

Loogika eksamiks

LOOGIKA KONSPEKT EKSAMIKS (autor – mis iganes, kas tead teda või mitte, ei vastuta selles materjalis sisalduva informatsiooni (eba)õigsuse eest; palun ärge solvuge ega süüdistage) 1. LOOGIKA PÕHIREEGLID. ! D1.2. Samasusseadus Ühes ja samas arutluses, ühes ja samas suhtes peab iga termin või väide, kui ta esineb arutluses korduvalt, olema kasutatud iseendaga identselt. ! ! See tähendab, et kui me kasutame ühes arutluses mingisugust terminit või väidet korduvalt, ! ! siis ei tohi arutluse sees terminite ja väidete tähendused muutuda. ! D1.3. Vasturääkivusseadus

Eesti keel
thumbnail
14
pdf

Loogika konspekt

LOOGIKA KONSPEKT EKSAMIKS (autor ­ mis iganes, kas tead teda või mitte, ei vastuta selles materjalis sisalduva informatsiooni (eba)õigsuse eest; palun ärge solvuge ega süüdistage) 1. LOOGIKA PÕHIREEGLID. ! D1.2. Samasusseadus Ühes ja samas arutluses, ühes ja samas suhtes peab iga termin või väide, kui ta esineb arutluses korduvalt, olema kasutatud iseendaga identselt. ! ! See tähendab, et kui me kasutame ühes arutluses mingisugust terminit või väidet korduvalt, ! ! siis ei tohi arutluse sees terminite ja väidete tähendused muutuda. ! D1.3. Vasturääkivusseadus

Loogika
thumbnail
197
pdf

LOOGIKA PÕHIREEGLID. SEMANTILINE KOLMNURK

1 1. LOOGIKA PÕHIREEGLID. SEMANTILINE KOLMNURK Loogika määratlemisest Sõna loogika näib olevat kujunenud kreeka väljendist logik¾ tscnh, mis tähendab mõtlemise või arutlemise kunsti. Kui püüda mõista, mis on loogika, siis üks võimalus on lähtuda selle sõna kasutamisviisidest tavakeeles. Eesti keelt kõneldes saab sõna loogika Kasutada erinevates tähendustes: · sündmuste, asjade või süsteemide loogika, s.o sisemine korrapära, mis võimaldab sündmustest, asjadest või süsteemidest aru saada, selleks võib olla ka millegi tööpõhimõte; · mõtlemise loogika, s.o mõtlemises esinev korrapära, mis võimaldab teha järeldusi, sh selliseid, mida varem ei teata; · teksti või jutu loogika (loogilisus), see iseloomustab lisaks mõtlemise loogikale (mida

Matemaatika ja loogika
thumbnail
348
pdf

LOOGIKA PÕHIREEGLID. SEMANTILINE KOLMNURK Loogika määratlemisest

SEMANTILINE KOLMNURK: TEEMA 1!! 1 1. LOOGIKA PÕHIREEGLID. SEMANTILINE KOLMNURK Loogika määratlemisest Sõna loogika näib olevat kujunenud kreeka väljendist logik¾ tšcnh, mis tähendab mõtlemise või arutlemise kunsti. Kui püüda mõista, mis on loogika, siis üks võimalus on lähtuda selle sõna kasutamisviisidest tavakeeles. Eesti keelt kõneldes saab sõna loogika Kasutada erinevates tähendustes: • sündmuste, asjade või süsteemide loogika, s.o sisemine korrapära, mis võimaldab sündmustest, asjadest või süsteemidest aru saada, selleks võib olla ka millegi tööpõhimõte; • mõtlemise loogika, s.o mõtlemises esinev korrapära, mis võimaldab teha järeldusi, sh selliseid, mida varem ei teata; • teksti või jutu loogika (loogilisus), see iseloomustab lisaks mõtlemise loogikale (mida kõne väljendab) ka seda, kui süsteemselt kõnelejal õnnestub oma mõtteid väljendada;

Õigus
thumbnail
30
docx

Loogika

1.LOOGIKA AINE JA PÕHIREEGLID Ratsionaalne mõtlemine- järjekindel ja reeglipärane mõisteline mõtlemine, kusjuures reeglid peavad olema mingil viisil õigustatud. Need võivad tugineda nt kogemuse üldisusele, mille allikaks peetakse tihti tegelikkust. Ratsionaalse mõtlemise eesmärk- tegelikkusega kohanemine. LOOGIKA UURIMISVALDKOND ongi peamiselt ratsionaalse mõtlemise seaduspärasused ja mõtlemise aktide produktid. Irratsionaalne mõtlemine- ebakindel, reeglipäratu või järgib väljendamatuid või vaieldavaid reegleid. Ei kuulu otseselt loogika uurimisvaldkonda, kuid selle olemasoluga tuleb arvestada. Võib tugineda mõtleja sisemistele ajenditele, nt soovidele või hirmudele, sageli neid ajendeid ei teadvustata. Mõnikord on mõtlemise aluseks irratsionaalne soov või usk, aga arutluskäigud

Loogika
thumbnail
44
docx

Loogika konspekt

Õpetaja Ilmar Lilleorg Maria Sillandi RP 121-T LOOGIKA Aine lõppeb testiga. Mis koosneb ülesannetest (Täpne mõistete sisu: mis on loogika, mis on mõtlemine - 3-4 küsimust). 70p. 51% on positiivse hinde piir. Töös tehnikat kasutada ei tohi. Õpetaja annab A4 formaadis spikri ise tööle. Materjalid: 1. Õppejõud. 2. Loogika harjutused ja ülesanded 1999 (pole kiiret sellega) On ka digiväljaandes. 3. http://web.zone.ee/aristoteles/ 4. Ene Graiberg ''Loogika, keel ja mõtlemine'' 1996 5. Galine Vuks ''Formaalse loogika ehk õige mõtlemise alused'' 1991 Aristotelese loogika (klassikaline loogika, formaalne loogika,

Loogika
thumbnail
94
docx

Loogija ja juriidiline argumentatsioon

Loogija ja juriidiline argumentatsioon LOENG 1 Loogika – logos - teadus õigest mõtlemisest. Mõtlemisreeglid. Väidete põhjendamise teadus. Loogika kui inimtegevuse teatud järjepidevus. Loogika on kõige lähedasem matemaatika. Loogika on normatiivne teadus, mis määrab mõtlemise reeglid. Meil on vaja loogikat väitluskunstiks. Argumenteerimisoskus, teadustöö tegemises jne.Loogika aitab paremini pidada kõnesid. Jaguneb: Formaalseks-see millega meie tegeleme, matemaatiline loogika; dialektiline loogika-tegeleb seoste ja dünaamikaga. Formaalloogika uurib õige mõtlemise üldstruktuure selle keerulises vormis. Formaalloogika põhimõisteks on mõtlemise loogiline vorm.

Loogika ja juriidiline argumentatsioon
thumbnail
14
docx

Loogika eksamiks küsimused - vastused

Loogika harjutuseksami küsimused-vastused 1. Hägusloogikas võib lause tõesusaste olla: 0,25 2. Kui unaarne predikaat ei ole samaselt väär, siis on see kindlasti: Kehtestatav 3. Milline traditsioonilise loogika põhireegel ei ole otseselt ega kaudselt kasutusel klassikalise loogika põhialuste fikseerimisel: Küllaldase aluse seadus 4. Kuidas jagunevad küsimused vastuste hulga alusel? Õiged ja ebaõiged. 5. Atributiivse lihtväitena termin on alati piiritletud, kui ta esineb… Eitava väite predikaadina 6. Disjunktsioonitehte eitus on … Selle operandide eituste konjunktsioon. 7. Traditsioonilisele arutlusele „üldiselt üksikule“ vastab klassikalises loogikas … Üldisuskvantori eemaldamine. 8

Loogika




Meedia

Kommentaarid (4)

Sillu profiilipilt
Sillu: enn kasaku konspekt. igal inimesel, kes seda ainet õpib, on see olemas! täiesti mõttetu materjal.
20:13 09-12-2010
janis93 profiilipilt
janis93: hea töö :) soovitan
22:17 11-02-2014
plague profiilipilt
plague: Kindlasti kuidagi
09:37 24-10-2012



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun