Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Loogika konspekt 6-10 (4)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • KUI ÜLESANDEKS ON ANALÜÜSIDA SÜLLOGISMI, mida siis teha ?
  • Kui p, siis q. On q. Järelikult ?
  • Kui p, siis q. On mitte-p. ?
  • Mida teevad Anu ja Peeter ?
  • Kui Andy on juba välja sõitnud ?
  • Kes aitas seda teha ?
 
Säutsu twitteris
1_fl_vi-x
L6 ARUTLUS (järeldamine) Arutlus (ik inference ) kui mõtlemise vorm on protsess, mille käigus lähtutakse mingist otsustusest või otsustuse hulgast ning neile ja mingitele reeglitele tuginedes jõutakse uue otsustuseni. Arutluse ehk järeldamise tulemusena saadud otsustust nimetatakse järelduseks (ik conclusion ) ehk tuletiseks ning lähteotsustusi eeldusteks (ik premises ). Arutlus väljendub keeles lausete hulgana. Klassikalises loogikas käsitletakse arutlust kui propositsioonide hulka või ka kui väidete hulka. Üks neist on järeldus, ülejäänud on eeldused. Tuletis järgneb eeldustest paratamatult (ik necessarily). Et rõhutada tuletise paratamatut iseloomu, alustatakse tema sõnastamist väljendiga järelikult, siit järeldub või sellepärast jt. Neid väljendeid nimetatakse eelduse ja tuletuse seoseks. Loogika ülesandeks on seaduste ja printsiipide formaliseerimine, millest kinnipidamine on paratamatu, kui soovime saada tõestest eeldustest tõese järelduse. Loogikas on mitmeid formaliseeritud süsteeme ning järeldamise reeglid ja printsiibid on teatud mõttes suhtelised, nad sõltuvad konkreetse loogika valdkonna süntaksi iseärasustest. Kuigi arutluse kehtivust saab kontrollida mitmeti, on suure enamuse loogikavaldkondade arutlusmeetodite aluseks ikkagi klassikaline loogika.
Arutlus on kehtiv (ik valid) siis ja ainult siis, kui ei saa olla nii, et arutluse eeldused on tõesed väited, aga paratamatult tuletatud järeldus on väär. Kehtiv arutlusvorm garanteerib tõeste eelduste puhul tõese järelduse ning on loogika seisukohalt seaduspärane. Arutlus ei ole kehtiv (või on mittekehtiv ik invalid) siis, kui antud vormi järgi arutledes ei paratamatu, et me saame tõestest eeldustest tõese järelduse. St, et arutlus ei ole loogika seisukohalt seaduspärane. Arutlus on korrektne (ik sound ) siis ja ainult siis, kui ta on kehtiv ning kõik tema eeldused (ja järeldus) on tõesed väited. Eesti keeles on kasutatud terminit õige arutlus kehtiva arutluse kohta ja vale ehk vigane arutlus mittekehtiva kohta. Õige arutlus võib olla sellise terminoloogia järgi ebakorrektne ehk väär, kui eeldused pole tõesed. Termin tõene arutlus on olnud kasutuses korrektse arutluse sünonüümina. Selguse mõttes nõuan ma meie kursuses sellise terminoloogia järgimist, kuigi see pole tänapäeval üldlevinud.
ARUTLUSE LIIKIDEST Deduktsioon . Deduktiivne arutlus on arutlus, milles on loogilise paratamatusega garanteeritud tõestest eelsustest tõeste järelduste saamine. Enamasti on tegemist järeldamisega, mis on suunatud üldiselt osalisele või üksikule, kuid mitte ainult. Deduktsiooni näiteks on lihtne kategooriline süllogism, otsesed (vahetud) järeldused ning arutlused liitväidetega. (NB! Täielik matemaatiline induktsioon on pigem deduktsioon.) Klassikaline loogika tegeleb peamiselt deduktsiooniga. Induktsioon. Induktiivne arutlus on arutlus, milles tuletis on kehtiv mingi tõenäosuse või tõesusastmega. Enamasti on tegemist järeldamisega üksikult üldisele. Nt induktsioon lihtsa loendamise kaudu: Pontul on saba, Muril on saba , jne ..., järelikult (tõenäoliselt) on kõikidel koertel saba. Vt ka Milli meetodid Vuksi õpikust. Analoogia . Arutlus analoogia põhjal on järeldamine, mis on enamasti suunatud üksikult üksikule. Arutluse aluseks on arutlusobjektide sarnasus. Arutlusobjektide suurema hulga korral võib analoogia-arutlus muutuda induktiivseks. ( Abduktsioon on arutlus, milles jõutakse tõendusmaterjali põhjal parima seletuseni, st saab teostada õigustatud valiku mingite alternatiivide vahel.) 2_fl_vi-x
OTSESED JÄRELDUSED (ik immediate inference) Otsese järelduse eelduseks on üks atributiivne lihtotsustus. Me juba tutvusime otseste järeldustega mida saab teha loogilise ruudu abil. 1. Järeldused muutmise teel (ik obversion): jaatav otsustus muutub eitavaks, eitav jaatavaks, predikaat asendatakse endisele vasturääkivaga. Järeldus muutmise teel on tegelikult ühe ja selle-sama ütlemine teisel viisil. Järelduse skeemides on joone peal eeldus, joone all ­ järeldus. SaP: Kõik S on P Kõik varesed on linnud Ükski S ei ole mitte-P Ükski vares ei ole mittelind. SeP: Ükski S ei ole P Ükski rumalus ei ole tegemata Kõik S on mitte-P Kõik rumalused on tehtud SiP: Mõni S on P Mõni inimene on hea Mõni S ei ole mitte-P Mõni inimene ei ole mittehea SoP: Mõni S ei ole P Mõnid inimene ei ole halb Mõni S on mitte-P Mõni inimene on mittehalb.
Eelduse predikaat tuleb asendada just nimelt vasturääkivaga, mitte vastupidisega. Näiteks ei tohi predikaati hea asendada predikaadiga halb, sest on olemas ka neutraalne . Paremal paiknevat meeldetuletavat Venni diagrammi võime käsitleda nii, et mingi mõiste P mahu keskselt on kõik (kogu universum) kas P või tema eitus . St, et Venni diagrammides ulatub mitte-P maht üldjuhul kaugemale kui S-i maht ning P P muidugi ulatub ka mitte-S maht üldjuhul kaugemale kui P maht.
See aitab mõista järgnevaid Venni diagramme :
S P S P SP = 0 SP = 0
A: Kõik S on P E: Ükski S ei ole P (E:) Ükski S ei ole mitte-P (A:) Kõik S on mitte-P
S P S P SP 0 x SP 0 x
I: Mõni S on P O: Mõni S ei ole P (O:) Mõni S ei ole mitte-P (I:) Mõni S on mitte-P 3_fl_vi-x
2. Järeldused ümberpööramise teel (ik conversion): vastavate reeglite järgi vahetatakse otsustuses subjekti ja predikaadi asukoht. SaP: Kõik S on P Kõik varesed on linnud Mõni P on S Mõni lind on vares (limiteeritud järeldus) SeP: Ükski S ei ole P Ükski ruut pole ring Ükski P ei ole S Ükski ring pole ruut SiP: Mõni S on P Mõni tudeng on pillimees Mõni P on S Mõni pillimees on tudeng SoP: Mõni S ei ole P Mõni inimene ei ole tudeng (Ei saa järeldada) Ei saa järeldada, et !!(Mõni tudeng ei ole inimene)!! Et järeldus oleks õige, peab kehtima reegel: tõesest eeldusest peame saama tõese järelduse. Oletame, et otsustus "Mõni S ei ole P" on tõene. Osaeitav otsustus võib olla tõene kolmel juhul. Neist kahe puhul on otsustus "Mõni P ei ole S" tõene: (1) S ja P on välistavad mõisted või (2) S ja P on ristuvad mõisted. Kolmandal juhul, kus P on S suhtes alluv mõiste, oleks eeldus tõene, aga järeldus väär. Sellest tuleneb, et osaeitav otsustus pole üldjuhul ümberpööratav. (Kui on teada, S ja P välistavad või ristuvad mõisted, siis võib ka osaeitava otsustuse puhul teha järelduse ümberpööramise teel, kuid sel juhul seome ennast konkreetse interpretatsiooniga ning järeldus pole alati loogiliselt paratamatu.)
S P S P SP = 0 SP = 0
A: Kõik S on P E: Ükski S ei ole P (I:) Mõni P on S (E:) Ükski P ei ole S
S P S P SP 0 x SP 0 x
I: Mõni S on P O: Mõni S ei ole P (I:) Mõni P on S Pole teada, kas on tõsi, et ,,Mõni P ei ole S" 4_fl_vi-x
3. Järeldused vastandamise teel (ik contraposition): teostatakse muutmine ning seejärel veel ka ümberpööramine. SaP: Kõik S on P Kõik varesed on linnud Ükski mitte-P ei ole S Ükski mittelind ei ole vares SeP: Mitte ükski S ei ole P Mitte ükski ruut pole ring Mõni mitte-P on S Mõni mitte-ring on ruut (limiteeritud järeldus) SiP: Mõni S on P Mõni tudeng on inimene Ei saa teostada! Ei saa teostada SoP: Mõni S ei ole P Mõni inimene ei ole tudeng Mõni mitte-P on S Mõni mittetudeng on inimene. Üldeitava otsustuse muutmisel saame üldjaatava ning selle ümberpööramisel peame tegema osalise tuletise. Osajaatava otsustuse muutmisel saame osaeitava, ning seda ei saa ümber pöörata.
S P S P SP = 0 SP = 0
A: Kõik S on P E: Ükski S ei ole P (E:) Ükski mitte-P ei ole S (I:) Mõni mitte-P on S
S P S P SP 0 x SP 0 x
I: Mõni S on P O: Mõni S ei ole P Pole teada, kas on tõsi, et (I:) Mõni mitte-P on S ,,Mõni mitte-P ei ole S" 5_fl_vi-x
4. Järeldused muudetud vastandamise teel: (ik obverted contraposition,ka transposition): teostatakse muutmine, ümberpööramine ja veelkord muutmine. NB! Mõnedes allikates (nt Copi & Cohen ) käsitletakse just seda protseduuri kui vastandamist. SaP: Kõik S on P Kõik varesed on linnud Kõik mitte-P on mitte-S Kõik mittelinnud on mittevaresed SeP: Mitte ükski S ei ole P Mitte ükski ruut pole ring Mõni mitte-P pole mitte-S Mõni mitte-ring ei ole mitte-ruut (limiteeritud järeldus) SiP: Mõni S on P Mõni tudeng on inimene Ei saa teostada! Ei saa teostada SoP: Mõni S ei ole P Mõni inimene ei ole tudeng Mõni mitte-P pole mitte-S Mõni mittetudeng ei ole mitteinimene.
S P S P SP = 0 SP = 0
A: Kõik S on P E: Ükski S ei ole P (A:) Kõik mitte-P on mitte-S (O:) Mõni mitte-P on mitte-S
S P S P SP 0 x SP 0 x
I: Mõni S on P O: Mõni S ei ole P Pole teada, kas on tõsi, et (O:) Mõni mitte-P ei ole mitte-S ,,Mõni mitte-P on mitte-S"
Otseste järelduste koondtabel:
Algne lause Muudetud lause Ümberpööratud Vastandatud lause Vastandatud ja lause muudetud lause A: Kõik S on P E: Ükski S pole ¬P I: Mõni P on S (lim.) E: Ükski ¬P pole S A: Kõik ¬P on ¬S E: Ükski S pole P A: Kõik S on ¬P E: Ükski P pole S I: Mõni ¬P on S (lim) O: Mõni ¬P pole ¬S (lim) I: Mõni S on P O: Mõni S pole ¬P I: Mõni P on S ­ ­ O: Mõni S pole P I: Mõni S on ¬P ­ I: Mõni ¬P on S O: Mõni ¬P pole ¬S 6_fl_vi-x
ÜLESANDEID: 6. Teostage otsustuse muutmine, ümberpööramine, vastandamine ja transpositsioon.
6.1. Kõik intellektuaalid on skeptikud . See on üldjaatav otsustus SaP. S ­ intellektuaalid, P ­ skeptikud. Muutmine (S e ¬P): Mitte ükski intellektuaal ei ole mitteskeptik. Ümberpööramine (P i S): Mõni skeptik on intellektuaal. (Lim!) Vastandamine (¬P e S): Mitte ükski mitteskeptik ole intellektuaal. Transpositsioon (¬P a ¬S): Kõik mitteskeptikud on mitteintellektuaalid.
6.2. Tõeline õpetlane on tagasihoidlik . ( Ilmutatud kujul: Kõik tõelised õpetlased on tagasihoidlikud) See on üldjaatav otsustus SaP. S ­ tõeline õpetlane, P ­ tagasihoidlikud. Muutmine (S e ¬P): Mitte ükski tõeline õpetlane ei ole mittetagasihoidlik. Ümberpööramine (P i S): Mõni tagasihoidlik [inimene] on tõeline õpetlane. (lim.) Vastandamine (¬P e S): Ükski mittetagasihoidlik [inimene] pole tõeline õpetlane. Transpositsioon (¬ P a ¬S): Kõik mittetagasihoidlikud [inimesed] on mitte-(tõelised õpetlased).
6.3. Mõned lõbud ei ole lubatud. See on osaeitav otsustus SoP. S ­ lõbud, P ­ lubatud [tegevused]. Muutmine (S i ¬P): Mõned lõbud on mittelubatud. Ümberpööramine (!): Ei saa teostada! Vastandamine (¬P i S): Mõned mittelubatud [tegevused] on lõbud. Transpositsioon (¬P o ¬S): Mõned mittelubatud [tegevused] ei ole mittelõbud.
6.4. Mõned filosoofid on kirjanikud . See on osajaatav otsustus SiP. S ­ filosoofid, P ­ kirjanikud. Muutmine (S o ¬P): Mõned filosoofid ei ole mittekirjanikud. Ümberpööramine (P i S): Mõned kirjanikud on filosoofid. Vastandamine: Ei saa teostada! Transpositsioon: Ei saa teostada!
6.5. Ükski nõid ei ole teadlane . (Ilmutatud kujul: Mitte ükski nõid ei ole teadlane) See on üldeitav otsustus SeP. S ­ nõiad, P ­ teadlased. Muutmine (S a ¬P): Kõik nõiad on mitteteadlased. Ümberpööramine (P e S): Mitte ükski teadlane ei ole nõid. Vastandamine (¬P i S): Mõni mitteteadlane on nõid. (lim.) Transpositsioon (¬P o ¬S): Mõni mitteteadlane pole mittenõid. (lim.)
6.6. Kõik on hea, mis hästi lõpeb. (Ilmutatud kujul: Kõik hästilõppev on hea; ehk: Kõik hästilõppev[ad sündmused, nähtused jne.] on hea[d sündmused, nähtused jne]. See on üldjaatav otsustus SaP. S ­ hästilõppev[ ], P ­ hea[ ]. Muutmine (Se ¬P): Ükski hästilõppev[ ] ei ole mittehea; ehk: Mitte miski pole mittehea, mis hästi lõpeb. Ümberpööramine (PiS): Mõned head [sündmused, nähtused jne] on hästilõppevad; ehk: Mõned head [ ] lõpevad hästi. (lim.) Vastandamine (¬PeS): Mitte ükski mittehea [ ] ei ole hästilõppev [ ] ; ehk: Mitte miski, mis hästi lõpeb pole mittehea. Transpositsioon (¬Pa¬S): Kõik mittehead [ ] on mitte-hästilõppevad; ehk: Kõik on mittehea, mis lõpeb mittehästi. 7_fl_vi-x
6.7. Inimene õpib kogu elu. Võimalik tõlgendus: Kõik inimesed on kogueluõppijad. See on üldjaatav otsustus SaP. S ­ inimesed, P ­ kogueluõppijad. Muutmine(Se¬P): Mitte ükski inimene pole mitte-kogueluõppija. ehk nt: Inimene pole see, kes ei õpi kogu elu. Ümberpööramine (PiS): Mõni kogueluõppija on inimene; ehk nt: Mõni neist, kes õpib kogu elu on inimene. Vastandamine (¬PeS): Mitte ükski mitte-kogueluõppija ei ole inimene; ehk nt: Kes ei õpi kogu elu, pole inimene. Transpositsioon (¬Pa¬S): Kõik mitte-kogueluõppijad on mitte-inimesed; ehk nt: Kes ei õpi kogu elu, on mitte-inimene.
6.8. Keegi ei õpi vigadest. Võimalikuks tõlgenduseks peame määratlema subjekti. Näib, et jutt on inimestest (sõltuvalt asjaoludest võib subjektiks olla nt loom, kurjategija või poliitik .) Tõlgendus: Mitte ükski inimene ei ole vigadestõppija. See on üldeitav otsustus SeP. S ­ inimene, P ­ vigadestõppija. Muutmine(Sa¬P): Kõik inimesed on mitte-vigadestõppijad; ehk nt: Inimene ei suuda vigadest õppida. Ümberpööramine (PeS): Mitte ükski vigadestõppija pole inimene; ehk nt: Kes õpib vigadest, pole inimene. Vastandamine (¬PiS): Mõni mitte-vigadestõppija on inimene; ehk nt: Mõnigi, kes vigadest õppida ei oska, on inimene. Transpositsioon (¬Po¬S): Mõni mitte-vigadestõppija ei ole mitteinimene; ehk nt: Mõnigi, kes vigadest ei õpi, pole mitte-inimene. 8_fl_vi-x
L7 KATEGOORILINE SÜLLOGISM
Kategooriline süllogism (ik categorical syllogism) on deduktiivne arutlus, mille moodustavad kolm kategoorilist propositsiooni (väidet), millest kaks on eeldused ja kolmas järeldus. Suvalises kolmes väites on kokku kuus terminit, sh 3 subjekti ja 3 predikaati: S1­P1 , S2 ­ P2 , S3 ­ P3. Kategoorilise süllogismi moodustavad kolm seotud väidet, millest kaks on eeldused ja kolmas järeldus. Selleks, et väited saaks olla arutlusena omavahel seotud, esineb kategoorilises süllogismis iga termin kahes väites. Seega on kategoorilises süllogismis kokku kolm terminit, mis kõik on kasutusel kaks korda, täites kuus termini positsiooni kolmes lauses . Kategoorilises süllogismis on kolm terminit. Terminit, mis on järelduse subjektiks (S), nimetatakse väiksemaks terminiks (ik minor term ), ning eeldust , milles ta esineb - väiksemaks eelduseks (ik minor premise ). Terminit, mis on järelduse predikaadiks (P), nimetatakse suuremaks terminiks (ik major term ), ning eeldust, milles ta esineb - suuremaks eelduseks (ik major premise). Neid kahte terminit, mis esinevad järelduses, nimetatakse ühiselt ka äärmisteks terminiteks. Kolmas termin esineb ainult eeldustes ning seda nimetatakse keskmiseks (ik middle term). Keskmist terminit tähistatakse klassikaliselt tähega M (Id terminus medius - 'keskmine termin'). Traditsiooniliselt kirjutatakse kõigepealt välja suurem eeldus ning siis väiksem eeldus. Vastavalt sellele, kuidas terminid eeldustes paiknevad, eristatakse süllogismi nelja figuuri (ik figure , Id figura - 'kuju, välimus'). Kõige arusaadavam on esimene figuur , kõige raskem on mõista neljandat figuuri. Nt: I): M ­­­­ P Kõik maod on roomajad S ­­­­ M Kõik rästikud on maod S ­­­­ P Kõik rästikud on roomajad II): P ­­­­ M Kõik pühakud on ausad S ­­­­ M Mitte ükski poliitik pole aus S ­­­­ P Mitte ükski poliitik pole pühak III): M ­­­­ P Mõned kurjategijad on vargad M ­­­­ S Kõik kurjategijad on inimesed S ­­­­ P Mõned inimesed on vargad IV): P ­­­­ M Mitte ükski tudeng ei ole lollpea M ­­­­ S Mõned lollpead on poliitikud S ­­­­ P Mõned poliitikud ei ole tudengid
Väidete A, E, I, O kombinatsioonid ei saa süllogismi figuuris olla suvalised. Aristoteles analüüsis empiiriliselt süllogismi mooduseid (ik mood) ning sõnastas lihtsa kategoorilise süllogismi reeglid. Süllogismi mooduseid tähistatakse kolme suurtähega, nt EIO tähistab süllogismi, mille suurem eeldus on üldeitav, väiksem eeldus osajaatav ning järeldus osaeitav väide. Süllogismi reeglite järgimine garanteerib arutluse kehtivuse ning juhul, kui eeldused on tõesed, on tõene ka järeldus ning arutlus on korrektne.
Lihtsa kategoorilise süllogismi reegleid võib liigitada terminite , eelduste ja figuuride reegliteks. Iga süllogismi lahendamiseks piisab terminite ja eelduste reeglitest. Figuuride reeglid on pigem abistava tähendusega, nende abil on võimalik kiiresti hinnata enamiku süllogismide kehtivust. 9_fl_vi-x
SÜLLOGISMI TERMINITE REEGLID. (Nende vastu eksitakse sagedamini ja neid on raskem märgata.)
1. Igas süllogismis peab olema mitte vähem ega rohkem kui kolm terminit. Selle reegli kõige levinumat rikkumisviisi nimetatakse terminite neljandamiseks (ik fallacy of four terms ). 2. Kesktermin peab olema piiritletud (täismahus) vähemalt ühes eelduses . Selle reegli rikkumist nimetatakse kesktermini veaks (ik fallacy of the undistributed middle). 3. Termin võib
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Loogika konspekt 6-10 #1 Loogika konspekt 6-10 #2 Loogika konspekt 6-10 #3 Loogika konspekt 6-10 #4 Loogika konspekt 6-10 #5 Loogika konspekt 6-10 #6 Loogika konspekt 6-10 #7 Loogika konspekt 6-10 #8 Loogika konspekt 6-10 #9 Loogika konspekt 6-10 #10 Loogika konspekt 6-10 #11 Loogika konspekt 6-10 #12 Loogika konspekt 6-10 #13 Loogika konspekt 6-10 #14 Loogika konspekt 6-10 #15 Loogika konspekt 6-10 #16 Loogika konspekt 6-10 #17 Loogika konspekt 6-10 #18 Loogika konspekt 6-10 #19 Loogika konspekt 6-10 #20 Loogika konspekt 6-10 #21 Loogika konspekt 6-10 #22 Loogika konspekt 6-10 #23 Loogika konspekt 6-10 #24 Loogika konspekt 6-10 #25 Loogika konspekt 6-10 #26 Loogika konspekt 6-10 #27 Loogika konspekt 6-10 #28 Loogika konspekt 6-10 #29 Loogika konspekt 6-10 #30 Loogika konspekt 6-10 #31 Loogika konspekt 6-10 #32 Loogika konspekt 6-10 #33 Loogika konspekt 6-10 #34 Loogika konspekt 6-10 #35 Loogika konspekt 6-10 #36 Loogika konspekt 6-10 #37 Loogika konspekt 6-10 #38 Loogika konspekt 6-10 #39 Loogika konspekt 6-10 #40 Loogika konspekt 6-10 #41 Loogika konspekt 6-10 #42 Loogika konspekt 6-10 #43 Loogika konspekt 6-10 #44
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 44 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-01-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 365 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 4 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor pliisi Õppematerjali autor

Lisainfo

Konspekt loogika loengutest 6-10
loogika , arutlus , süllogism

Mõisted


Meedia

Kommentaarid (4)

Sillu profiilipilt
Sillu: enn kasaku konspekt. igal inimesel, kes seda ainet õpib, on see olemas! täiesti mõttetu materjal.
20:13 09-12-2010
janis93 profiilipilt
janis93: hea töö :) soovitan
22:17 11-02-2014
plague profiilipilt
plague: Kindlasti kuidagi
09:37 24-10-2012


Sarnased materjalid

30
pdf
Loogika konspekt 1-5
14
pdf
Loogika konspekt
44
docx
Loogika konspekt
26
doc
Filosoofia konspekt
26
docx
Semiootika KONSPEKT
126
doc
Politoloogia konspekt
74
docx
Psühholoogia konspekt
36
docx
Psühholoogia konspekt





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun