Loogija ja juriidiline argumentatsioon (0)

Loogija ja juriidiline argumentatsioon
LOENG 1
Loogika – logos - teadus õigest mõtlemisest. Mõtlemisreeglid. Väidete põhjendamise teadus. Loogika kui inimtegevuse teatud järjepidevus . Loogika on kõige lähedasem matemaatika . Loogika on normatiivne teadus, mis määrab mõtlemise reeglid.
Meil on vaja loogikat väitluskunstiks. Argumenteerimisoskus, teadustöö tegemises jne.Loogika aitab paremini pidada kõnesid.
Jaguneb: Formaalseks -see millega meie tegeleme, matemaatiline loogika; dialektiline loogika-tegeleb seoste ja dünaamikaga.
Formaalloogika uurib õige mõtlemise üldstruktuure selle keerulises vormis. Formaalloogika põhimõisteks on mõtlemise loogiline vorm.

• Õige-õige väide võib olla ebatõene.
  
• Tõene/väär-Kas tegelikkuses eksisteerib või mitte, kas vastab tegelikkusele
  

Selleks et pidada head kõnet peab: tuleb teada mida öelda; esitada seda järjepidevalt; andma sõnalise vormi; Jätma kõik meelde; esitada seda mõjusalt.
Formaalloogika seadus
Formaalloogiliste seaduste eripära seineb selles, et need on seotud mõtlemise õigsusega.
Samasuse seadus- ühte mõistet ei või arutluse käigus asetada teisega . Sõna tähendus peab olema üks ja sama. A on A
Vasturääkivust välistav seadus- Ükski otsus ei saa olla üheaegselt tõene ja väär.
Välistatud kolmanda seadus- kahest otsustusest, millest 1 eitab midagi ja teine jaatab, peab üks olema tõene.
Küllaldase aluse seadus-ühte väidet tuleb põhjendada teise väitega , mida saab kontrollida.
Kohtus on kas väide üldteada (päike tõuseb) või tõene.
TEINE LOENG
Mõiste
Kas aegunud nõue tähendab, et nõuet pole? Need ei ole sünonüümid .
Mis on religioon ? Usund
Defineerige mõistet „ilus“ –See, mis on minu jaoks ilus, ei pruugi olla teiste jaoks ilus.
Milline erinevus on mõistetel tegu, toiming, tehing?
Toiming on kõige suurem, tegu, tehing: Toiming-on õigusliku tähendusega õiguspärane tegu. Tehing on toiming, kus on tagajärg. Tegu võis olla ka õigusvastane.
A -tehing b tegu c toiming
B
C A
MÕISTE-mõtlemise loogiline vorm, mis peegeldab eseme ühiseid olulisi tunnuseid.
Mõistete moodustamisel rakendatakse erinevaid meetodeid :

• Analüüs-eseme sisu mõtteline liigendamine selle koostisosadeks (tunnusteks)
  
• Võrdlus- esemete vaheliste sarnasuste ja erinevuste kindlasktegemine
  
• Süntees-tunnuste mõtteline ühendamine
  
• Abstraheerimine -ühiste tunnuste väljatoomine
  
• Üldistamine - üldmõiste tuletamine
  

Mis on mõiste sisu ja mis on mõiste maht?
MÕISTE SISU-eseme tunnuste kogum, mis ta on.
Mõisteid võib liigutada nende mahu ja sisu järgi.
Mahu järgi liigitatakse mõisteid:

• Üksikmõiste-Selle maht koosneb ühest elemendist. NT: Emajõgi
  
• Üldmõiste-Sisaldab endas rohkem kui ühe elemendi. NT: jõgi
  
• Tühimõiste-Null mahulised mõisted, see, mis midagi ei tähenda. NT: haldjas
  

Sisu järgi liigitatakse mõisteid:

• Konkreetne ja abstraktne (Konkreetsed on esemete mõisted ja abstraktsed on omaduste mõisted - näiteks jõgi vs ilu)
  
• Suhteline ja absoluutne (Suhteline on mõiste, kus on suhte olemasolu teise mõistega ja absoluutse mõiste sisus see tunnus puudub – inimene;ema;õpetaja vs jõgi;kirjanik)
  
• Jaatav ja eitav (Jaatavad-iseloomustavad eset mingi omaduse või suhte kauduja eitavad-iseloomustavad eset mingi liigitunnuse puudumise kaudu - suur kirjanik vs mittekirjanik)
  
• Kogu ja mittekogumõisted (Kogumõisteid-mõisted, kus ühetüübilisi mõisteid käsitletakse kui tervikut ja mittekogumõisted-nende sisu iseloomustab vastava klassi igat elementi - näiteks meeskond vs mängija)
  

MÕISTE MAHT - esemete klass, mis sisaldub/peegeldub mõistes. Palju teisi mõsiteid sellesse mahub.
Esemete klass võib olla mahult:

• Tühi-mida ei eksisteeri( kentaur )
  
• Lõplik- jäämegi loendama(maailmas elavad inimesed)
  
• Lõpmatu-näiteks naturaalarvud
  

Kahe mõiste omavaheline side võib olla erinev:
Absoluutselt erinevad mõisted- kahel mõistel puuduvad ühised tunnused täielikult. (inimene, kivi)
Suhteliselt erinevad mõisted – kahel mõistel on vähemalt üks ühine tunnus (inimene, mees). Jaguneb:

• Sõltuvad- inimene ja mees, esimene mõiste peegeldab liiki, teine sugu
  
• Samasoolised- üheaastane taim ja kaheaastane taim, mõiste ühisosa ehk sootunnus on mõlemal mõistel ühine
  
• Sarnased- kivimaja ja kivimonumet – mõiste kõrvalosa ehk liigitunnus on mõlemal mõistel ühine
  

Suhteliselt sarnane mõiste võib olla ühitatav (mahud langevad täielikult või osaliselt kokku) või ühitamatu (mõisted välistavad üksteist, kuid kuuluvad mõne üldisema soomõiste alla).
Süütegu jaguneb kuriteoks ja väärteoks. Väärtegu - rahatrahv või arest . Kuritegu -rahaline karistus või vangistus SÜÜTEGU-A
VÄÄRTEGU-B
KURITEGU-C
A
C
B
Vara-esemete kogum. Asi-on kehaline ese. Ese-asjad õigused ja kohustused, mis võivad olla objektiks . Objekt-see millele õigussuhe suunatud on. Objekt ja ese on sünonüümid.
A
A-VARA
B-ESE
C-ASI
D-OBJEKT
B D
C

Mustad malenupud

Valged malenupud
A B
A-mustad malenupud B-pikaliolevad malenupud
A B
A-KÕIK ; B-MÕNI; C-KEEGI; D-MITTEKEEGI
A D
B C
DEFINITSIOON
DEFINITSIOON on loogiline operatsioon , kus avatakse mõiste sisu või tehakse kindlaks mõiste tähendus.
Definitsioonid jagunevad:
Reaaldefinitsioon-tuuakse välja mõistes peegelduva eseme olulised tunnused. Selle eesmärk on eristada eset tem aoluliste tunnuste kaudu kõigist teistest esemetest. NT: ruut on nelinurk mille kõik küljed on võrdsed.
Normaaldefinitsioon- on loogiline operatsioon, kus tehakse kindlaks mõistet tähistava nime tähendus. NT: teleskoop on instrument, mida kasutatakse taevakehade vaatamiseks.
Defineerimisreeglid

• Definitsioon peab olema võrdne- defineeriva ja defineeritava mahud peavad olema võrdsed. (Ei tohi olla liiga kitsas ega lai)
  
• Definitsioonis ei tohi olla ringi- mõistet ei tohi defineerida sama mõiste kaudu, mis ise muutub mõistetavaks defineeritava kaudu. NT: Pöörlemine on telje ümber liikumine
  
• Definitsioon peab olema selge- kasutada ei või segaseid väljendeid. NT: Arhidektuur on tardunud muusika
  
• Definitsioon peab olema jaatav- Defineeritava mõiste sisu saab avada ainult jaatava mõiste kaudu. Eitus ei määratle midagi. NT: Teater on maja, kus ei elata. (Maju, kus ei elata on palju)
  

Kõiki mõisteid ei saa defineerida ja nende puhul kasutatakse teisi, defineerimisega sarnaseid võtteid:

• Kirjeldamine-individuaalsete objektide iseärasuste väljatoomine (lillede ehituse)
  
• Iseloomustamine- Toob esile objekti kõige olulisemad seesmised tunnused, lahus selle välisest kirjeldamisest (julge sõdur )
  
• Selgitamine -kasutatakse kui on kergem tuua mõistet illustreerivaid näiteid, kui seda mõistet defineerida
  
• Võrdlemine- sarnaste mõistete suhestamine, mõiste sisu avamine, teise, meile selgema mõiste kaudu.
  
• Eristamine-mõiste selgitamine tema erisuse kaudu mingi teise mõistega.
  

OTSUSTUS
Otsustus on mõtlemise vorm, kus jaatakse või eitakse midagi esemete ja nähtuste, nende omaduste, suhete ja seoste kohta ning millel on omadus väljendada tõde ja valet. NT: suvi on aastaaeg ; Jupiter on planeet; Tool on hall.
Otsuse ese on subjekt (S). Seda, mida subjekti suhtes jaatatakse või eitatakse, nim predikaadiks (P).
OTSUSTUSE LIIGITAMINE
Otsustuse liigid:

• Otsustuse kvaliteedi järgi:
  
  • Jaatav-Räägib sellest, et esemel on mingid tunnused. NT: Eesti on rikas riik.
    
  • Eitav-Räägib sellest, et esemel ei ole mingeid tunnuseid. NT: Eesti ei ole rikas riik.
    
• Otsustuse kvantiteedi järgi – esemete mingi hulga peegeldumine otsustustes
  
  • Üksikotsustus - ühe eseme kohta väidetakse midagi/jaatatakse või eitatakse midagi. Struktuur: See S on (ei ole) P. NT: Tallinn on EV Pealinn
    
  • Osaotsustus - mingi klassi rohkem kui ühe eseme kohta väidetakse midagi/jaatatakse või eitatakse midagi. Mõned S on (ei ole) P. NT: Mõned lapsed on head lapsed.
    
    • Määratletud osaotsustus- kus jaatatakse või eitatakse midagi mingi klassi esemete teatud kindla osa kohta. Ainult mõned S on (ei ole) P.
      
    • Määramata osaotsustus- Jaatatakse või eitataks eteatud osa kohta, seejuures aga ei jaatata ega eitata midagi selle klassi ülejäänud elementide kohta. Vähemalt mõned S (aga võib-olla ka kõik) on (ei ole) P.
      
  • Üldotsustus- mingi klassi kõigi esemete kohta väidetakse midagi/jaatatakse või eitatakse midagi. Kõik S on P. NT: Kõik filosoofid on targad
    

Kvantiteedi ja kvaliteedi järgi liigitatakse kategoorilised otsustused järgmiselt:
A-üldjaatav otsus. Kõik inimesed on surelikud
I-osajaatav otsus. Mõned mehed on tugevad
E-üldeitav otsus. Mitte ükski loom ei räägi
O-osaeitav otsus. Mõned sõjamehed ei ole mehised
Alluvussuhetes on otsused ülevalt alla (A – I) ja (E – O). Kui üldotsus on tõene, on tõene ka osaotsustus, kuid mitte vastupidi.
Vasturääkivussuhetes on diagonaalsed otsustused (A – O) ja (E – I). Üks otsustus on kindlasti tõene ja üks kindlasti väär. Nt: üldjaatav tõene, siis osaeitav väär.
Kontraarsed (vastandsuhetes) mõisted (A - E) võivad olla korraga väärad, kuid ainult üks võib olla tõene.
Subkontraarsed (vastuolusuhetes) mõisted võivad olla üheagselt korraga tõesed, kuid mitte väärad.
ÜLESANNE:

Kõik kilud (S) on kalad(p) üldjaatav

Iga ruut(s) on võrdkülgne ristkülik (p). üldjaatav

Mõned poisid(s) mängivad korvpalli(p). osajaatav

Mõned kirjanikud (s) on lastekirjanikud(p). osajaatav

Ükski koer(s) ei ole kiskja (p). üldeitav

Mõned õpilased(s) ei ole sportlased (p) osaeitav.
Liitotsustus
Liitotsustus moodustub mitmest lihtotsustusest.

• Ja-konjuktsioon otsus (ühendav otsustus)
  

See saadakse kahest otsustusest loogilise seose „ja“ abil. Koer ja vaal on imetajad . Tõene, kui mõlemad eeldused(otsustused) on tõesed. Koer ja vaal on imetajad. (A^B) C

• Kas...või-välistav disjunktsioon (jagav) otsustus
  

See on tõene siis ja ainult siis, kui üks teda moodustavatest otsustest ja tõene ja teine väär. Väär, kui mõlemad otsustused on tõesed või väärad. See laud on kas kollane või mittekollane. See laud on kas kollane või mingit muud värvi. A˅B

• Või-mittevälistav disjuktiivne (jagav) otsustus
  

Tõene ka siis, kui mõlemad eeldused on tõesed. See on väär ainult siis kui mõlemad otsustused on väärad. Tõene igal muul juhul. See laud on kas kollane või mittekollane.

• Kui...siis implikatiivne ( tingiv ) otsustus
  

Tõene siis, kui alus ja järeldus on mõlemad tõesed sõltumata nende sisust. Väär siis kui alus on tõene, aga järeldus väär. Tõene kõigil teistel juhtudel. (mis võib olla absurd ) Kui siga lendab, siis olen mina Rooma paavst . A →B

• Siis ja ainult siis, kui .. ekvivalentne (võrdse väärtusega) otsustus
  

Tõene siis ja ainult siis kui mõlemad eeldused on tõesed või väärad. Väär ülejäänud juhtude. A↔ B

• Ei eitav otsustus
  

Eitus on tõene, kui tema eitus on väär ja vastupidi. ˥A
Loogika eristab õiget (valet) otsustust ja tõest (väärat) otsustust
Tõene otsustus vastab tegelikkusele.
Õige otsustus vastab formaalloogika reeglitele.

• Kui kuninganna on vaene, siis sead lendavad. [Kuninganna on rikas, sead ei lenda]
  

ÜLESANDED: Määrakse mõistete mahud!!
A-päev; B-öö; D-õhtu; C-hommik ööpäev
A B
C D
2. A-raamat; B-vihik; C-õpik; D-töövihik; E-õppevahendid
A
D
E
B
C
3.A-Helepäine poiss; B-tumepäike tüdruk; C-õpilane; D-naine
INIMENE
B
A
D
C
4.A- eraõigus ; B-majandusõigus; C- võlaõigus ; D-maksuõigus
D
B C
A
5.A- huviteooria ; B-subordinatsiooniteooria; C-täiendatud subordinatsiooniteooria
A B C
ÜLESANDED:
See lause, mis ma praegu ütlen on väär

• Kui esimene valetab, siis tõene
  
• Kui ei valeta, siis ka tõene
  

Mis on sisu ja mahu erinevus? Maht on suurus, aga sisu on see, mille kohta ta käib.
LOOGILISE RUUDU SISU: +
↕
½ + ½ -
Need on vasturääkivad

Igasugune välisleping on Ameerikale kahjulik

Välisleping Hiinaga võib-olla Ameerikale kasulik osaeitav

Igasugune välisleping ei pruugi olla USA-le kahjulik täiseitav

Vabakaubandusleping Euroopaga on USA-le kahjulik
üldeitav

Välislepingud võivad olla mõnikord kasulikud.

Välisleping Hiinaga on osaliselt kahjulik. Välisleping EU-ga on osaliselt kahjulik. Kumbki leping pole USA-le kasulik. ÜLDEITAV
LIITOTSUSTUSED
„Jaatav“ otsustus ^ - mõlemad otsustused peavad olema tõesed.
A B
A^B Markus on 25-aastane ja tumedapäine
T T
T
T V
V Markus on 23-aastane ja tumedapäine
V T
V
V V
V
Kas „või“ otsustus ˅ (üks välistav otsustus tõene ja teine väär)
A B
A˅B See laud on puidust või metallist
T T
V Laud on plastikust või puidust
V T
T Puidust või plastikust
T V
T Laud on plastikust või paberist
V V
V
„VÕI“ ˅ mittevälistav otsustus (Väär siis kui mõlemad on väärad)
A B
A˅B
T T
T
V T
T
T V
T
V V
V
„Kui..siis“ A→B (Väär siis kui alus on tõene, aga järeldus väär.)
A B
A→B
T T
T
V T
T
T V
V
V V
T
„Siis ja ainult siis kui“ A↔B (Tõene siis, kui mõlemad eeldused on kas tõesed või väärad)
A B
A↔B
T T
T
V T
V
T V
V
V V
T
3)Keegi varastas mu korteri tühjaks
4)Mitte keegi ei tulnud mu peole
Markus andis mulle raamatu vs keegi andis mulle raamatu(1 subjekt) [Keegi võib olla nii ainsuses kui mitmuses ]
JÄRELDUS
Kõik loomad on surelikud. Sohrates on surelik → Sohrates on loom.
Järeldus- mõtlemise loogiline vorm, mille tulemusena ühest või mitmest meile tuntud ja teatud mõttest seotud otsustusest saadakse uus otsustus, mis sisaldab endas uut teadmist.
Järelduseni võib liikuda :

• Üksikfaktidelt üldreeglini – induktsioon (Eesmärk: üldprintsiibi leidmine)
  

• NT: Ring ei saa sirgega ristuda rohkem kui kahes punktis. Ring ja hüperpool on koonilised kujundid. Ükski kooniline kujund ei saa sirgega ristuda rohkem kui kahes punktis
  

• Üldreeglilt üksikfaktideni – deduktsioon
  

• 1. Kõigil metallidel on elektrijuhtimise omadused
  

Kuld on metall
Kuld juhib elektrit
M P
Metall Elekter
Kuld Metall
Kuld Elekter
Süllogism - Järeldus, mis saadakse kahest teiseteisest sõltumatult vastu võetud lause loogilisest kooskõlastamisest nim süllogismiks.
Lihtkategoorilises süllogismis fikseeritakse kahe mõiste S ja P omavaheline suhe mõiste M kaudu. (2 esimest on eeldused)

Kõik filosoofid(M) on targad(P). Aristoteles on tark.
M P
Filosoofid Targad
Aristoteles Filosoof
Aristoteles Tark
SÜLLOGISMIREEGLID
1.Süllogismis peab olema vähemalt 3 terminit .

• Kõik filosoofid on targad
  

Aristoteles on filosoof.
2.Süllogismis ei tohi olla rohkem ega vähem kui 3 otsustust
3.Kesktermin peab vähemalt ühes eelduses omel täies mahus .

• Kõik eestlased on eurooplased
  

Kõik tallinlased on eurooplased
Kõigil eurooplastel on rahvus
Kõigil tallinlastel on rahvus
4.Terminid, mis ei ole eeldustes täies mahus, ei pea ka järelduses olema täies mahus.

• Kõik õpetajad on haritud
  

Kodanik Tamm ei ole õpetaja
Kodanik Tamm ei ole haritud
Järeldu on väär, sest suur termin „haritud“ pole täies mahus.
5.Kahest negatiivsest eeldusest ei saa järeldust tuletada.

• Mitte ükski vallutussõda pole õiglane
  

Vabadussõda ei olnud vallutussõda
6.Kui üks eeldus on eitav, siis peab ka järeldus olema eitav.

• Mitte ükski inimene ei ole surematu
  

Sokrates on inimene
Sokrates ei ole surematu
7.Kahest osaeeldusest ei saa tuletada järeldust.

• Mõned mehed kardavad kõrgust.
  

Mõned meie maja elanikud on mehed.
8.Kui 1 eeldustest on osaeeldus, peab ka järeldus olema osaline.

• Kõik kalad on selgroogsed .
  

Mõned veeloomad on kalad
Mõned veeloomad on selgroogsed.
JÄRELDUSTE JA SÜLLOGISMIDE LIIGID
Deduktiivsed järeldused liigitatakse vahetuteks ja vahendatud järeldusteks.
Vahetu järeldus/süllogism – järeldus ühest eeldusest.

• NT: Kõik nelgid on ilusad lilled.
  

(eeldus vastupidiselt- Mitte ükski nelk pole kole lill)
(pöörates otsustuse ringi)-Mitte ükski kole lill pole nelk.
Suur eeldus- nelk
Väike eeldus- kole

Vahendatud süllogism saadakse kahest otsustusest.
Süllogismid liigitatakse kolme rühma: kategoorilised, liigitavad ja tingivad.
Vahendatud süllogism jaotatakse:

Lihtkategooriline süllogism- koosneb kolmest kategoorilisest otsustusest. Kaks esimest nendest on eeldused ja kolmas järeldus. Eeldus, kus fikseeritakse P suhe M-ga nim SUUREKS EELDUSEKS . Eeldus, kus fikseeritakse S suhe M-ga nim väikeseks eelduseks.Järelduses fikseeritakse S suhe P-ga. Suure eelduse termini P nim suureks terminiks ja väikese eelduse terminit S väikeseks terminiks. Neid ühendavat terminit M, aga keskterminiks. SKEMAATILISELT →
2.Lühikategooriline süllogism- ehk entimeem on järeldus, kus üks mõeldavatest osadest -eeldus või järeldus – on vahele jäetud.

• Kõigil iseseisvatel riikidel on oma PS
  

Eesti on iseseisev riik
Eestil on oma PS
Polüsüllogism ehk liitsüllogism- nim kahte või enamat kategoorilist süllogismi, mis on seotud üksteisega nii, et üks nende järeldustest muutub teise eelduseks. Polüsüllogismid liigitatakse progressiivseteks ja regressiivseteks.

• Progressiivne polüsüllogism- See järeldatakse üldreeglitelt üksikfakti poole. Eelneva süllogismi järeldu on järgneva süllogismi suur eeldus.
  

• Kõigil selgroogsetel on punane veri .
  

Kõik imetajad on selgroogsed.
Kõigil imetajatel on punane veri
Kõik kiskjad on imetajad
Kõigil kiskjatel on punane veri
Tiigrid on kiskjad
Tiigritel on punane veri

• Regressiivne polüsüllogism- Selles järeldatakse üksikfaktidelt üldreeglite poole. Eelneva süllogismi järeldus on järgneva süllogismi väike eeldus.
  

• Jupiter on planeet. Kesktermin= planeet
  

Planeedid on taevakehad . Väike eeldus – Jupiter
Jupiter on taevakeha . Suur eeldus – taevakeha
Kõigil taevakehadel on mass.
Jupiteril on mass
Soriit on selline liitsürrogism, kus tuuakse välja ainult järeldus. Progressiivne
Soriit
Regressiivne

• Regressiivne soriit saadakse regressiivsest polosüllogismist sellel teel, et jäetakse välja eelmise süllogismi järeldus ja järgneva süllogismi väike eeldus. Regressiivse soriidi esimeses eelduses on süllogismi järelduse subjekt ja viimases eelduses järelduse predikaat.
  

• Jupiter on planeet.
  

Kõik planeedid on taevakehad.
Kõigil taevakehadel on mass.
Jupiteril on mass.

• Progressiivne soriit saadakse progressiivsest polüsüllogismist eelmise järelduse ja järgneva süllogismi suure eelduse välja jätmisel, esimeses eelduses on järlduse predikaat.
  

• Kõik, mis teeb targaks, on kasulik.
  

Õppimine teeb targaks
Mõttetreening on õppimine
Loogikaga tegelemine on mõttetreeningu liike
Loogikaga tegelemine teeb targaks
Tingiv süllogism on järeldus, kus mõlemad eeldused ja järeldus on tingivad otsustused.

• Kui vool läheb ära on korter pime. A→B
  

Kui korter on pime, ei saa õppida. B→C
A→C
Tingiv – kategooriline süllogism- järeldus, kus suur eeldus on tingiv ja väike eeldus on lihtkategooriline otsustus. Järeldus on katekooriline otsustus.

• Kui ma lähen Prantsusmaale, lähen ka Pariisi. A→B
  

Ma lähen Prantsusmaale. A
Ma sõidan Pariisi. B
Liigitav ehk disjunktiivne süllogism- järeldus, mille suur eeldus on liigitav, väike eeldus ja järeldus on liigitavad või kategoorilised otsustused.

• Ühiskond võib olla kas vabaturumajandus või plaanimajandus . A (B˅C)
  

See ühiskond ei ole plaanimajandus. A˥C
See ühiskond on vabaturumajandus. A B
Tingiv-liigitav süllogism-järeldus,kus üks eeldus on tingiv, teine liigitav otsustus. Sõltuvalt alternatiivide hulgast liigitavas otsustuses nimetatakse seda kas dilemmaks, trilemmaks või tetralemmaks.
Dilemmasid on kahte liiki: konstruktiivsed ja destruktiivsed . Mõlemad jagunevad omakorda liht ja liitdilemmaks.
Nad erinevad selle poolest, et :

Lihtdilemmas tingib kumbki kahest suure eelduse alusest ühe ja sama järelduse, liitdilemmas tingivad erinevad alused aga erinevad järeldused.

Lihtdilemmas on järeldus kategooriline otsustus, liitdilemmas aga liigitav otsustus.
Lihtkonstruktiive dilemma
Kui A, siis C; kui B, siis C. (A→C) (B→C)
A või B. A˅B C

• Kui vihma sajab, siis õues on märg .
  

Kui lund sajab, siis õues on märg
Kui sajab kas vihma või lund
Siis õues on märg
Liitkonstruktiivne dilemma
Kui A, siis B, kui C, siis D. (A→B) (C→D)
A või C. A˅C
A või D

• Kui vihma sajab, siis väljas on märg.
  

Kui päike paistab on õues kuiv.
Kui vihma sajab või päike paistab
Väljas on kas märg või kuiv
Lihtdestruktiivne dilemma
Kui A, siis kas B või C. →A→(B˅C)
Kui mitte B ega ka C. ˥B ˥C
Mitte A ˥A

• Kui kukun, siis saan sinika või jalaluumurru.
  

Mul pole sinikat ega jalaluumurdu
Ma pole kukkunud
Liitkonstruktiivne dilemma
Kui A, siis B, kui C, siis D. (→A→B) (→B→C)
Mitte B ega D. ˥B ^ ˥D
Mitte A ja mitte C ˥A^˥C
IV LOENG/SEMINAR

Joonista jooniste põhjal mõisted A B

mehed B-naised C-poisid C

Sportlased B-õpilased C-lauljad
A B C
2.Määratle sümbolitega
1) Annika on kodus ja tööl. A^B
2)Annika on kodus, nii on ka Henri. A^B
3)Annika on kodus, kuid Henri on tööl. A^B
4)Annika ei ole kodus, aga on tööl. ˥A^B
5)Annika ei ole kodus, ei tööl. ˥A^˥B / ˥(A^B)
6)Annika ei ole kodus ei tööl, ta on poes. ˥A^˥B^C / ˥(A^B)^C
3.Määratle sümbolitega
1)Annika ja Henri on kodus või Annika on tööl. (A^B)˅C
2)Kas Annika on kodus ja Henri on tööl või Annika on tööl. (A^B)˅C
3)Annika on kodus või tööl, aga mitte mõlemat. (A˅B)^˥(A^B)
4.Määratle sümbolitega
1)Kui Annika on kodus, siis on ka Henri kodus. A→B/ →A→B
2)Henri on kodus vaid siis, kui Annika on kodus. A→B
3)Ainult siis kui Annika on kodus, on seda ka Henri. A→B
4)Kui Annika on praegu kodus, on ka Henri praegu kodus. A→B
5.Määratle sümbolitega
1) Osvald või keegi teine tappis Kennedi. A˅B
2)Kui Osvald ei oleks Kennedit tapnud, oleks seda teinud keegi teine. ˥A→B
3)Kui Osvald ei tapnud Kennedit, tegi seda keegi teine. ˥A→B
INDUKTSIOON
Induktiivseks järleduseks nim järeldust, kus teadmistest mingi klassi üksikesemete kohta tuletatakse üldotsustus, mis sisladab teadmisi kõigi selle klassi esemete kohta.
Kaasajal räägitakse kahte liiki induktiivsest järeldusest:

Täielik induktisoon - induktiivse järelduse liik, kus üldine järeldus mingi klassi kohta saadakse kõigi selle klassi elementide põhjal.

• S1 on P
  

S2 on P
S3 on P
S1,S2,S3 ammendab kogu klassi
Kõik S on P

Mittetäielik induktsioon- induktiivse järelduse liik, kus üldjärelduseni kogu klassi kohta jõutakse vaid mõne selle klassi eseme alusel. Mittetäielik induktsioon liigitatakse induktsiooniks lihtsa loendamise teel, induktsiooniks analüüside ja faktide väljavalimise kaudu ning teaduslikuks induktsiooniks.
Teadusliku induktsiooni eesmärk on avastada esemetevahelisi olulisi tunnuseid eelkõige aga põhjuslikke seoseid . See on tihedalt seotud vaatluse ja eksperimendiga.
Deduktiivsed järeldused on tõsikindlad ja saavad ainukesena tulla tõestamisel kõne alla.
Induktiivsed järeldused on tõenäolised, sisaldavad endas alati eksimisohtu. Eelised: On nähtud põhiliselt selel seotuses faktide, kogemuse ja kontrollitavusega.
Deduktsioon ja induktsioon on omavahel tihedalt seotud. Nad mõlemad on seotud kogemusega.
ANALOOGIA
Analoogia-erinevate esemete vaheline sarnasus teatud omaduste ja suhete järgi.
Analoogiajäreldus- On see, kui esemete mõne ühise omaduse põhjal oletatakse, et neil on tõenäoliselt muidki ühiseid omadusi, st kui mingi informatsioon kantakse ühelt esemelt teisele –prototüübile-sarnasuse põhjal.
Sõltuvalt informatsiooni iseloomust,mis kantakse esemelt prototüübile võib rääkita kahte liiki analoogiast:

Paradigmaananaloogia- Analoogia, mis tehakse omaduste põhjal. Ülekantavaks tunnuseks on kahe eseme või ühte tüüpi esemete klassi omadused.

• A-l on omadused a, b,c,d
  

B-l on omadused a,b,c
Tõenäoline, et B-l on omadus d

Isomorfismianaloogia- Analoogia, mis tehakse suhete põhjal. Selline induktiivne järeldamisviis, kus mudeli ja prototüübi elemendid on omavahel üksüheses vastavuses.
Analoogia jaotatakse veel tuletatud teadmise iseloomu või järelduse tõepärasuse astme järgi nii:

Range analoogia, mis annab tõepärase teadmise. Ülekantavateks tunnusteks on erinevate esemete vahelised suhted.

Mitterange analoogia, mis annab tõenäolise järelduse. NT: Laeva mudeli katsetamine basseinis ja järeldus, et mudeli järgi ehitatud laeval on samad omadused, mis mudelil .

Populaarne analoogia, mis on levinud argimõtlemises.
TÕESTUS
Tõestus- On mingi ühe otsustuse või otsustuse süsteemi kindlakstegemine teiste, silmnähtavalt tõeste või varem tõestatud otsustuste abil.
Tõestamise ja järeldamise erinevus seisneb:

Tõestuses on argumentide tõesus üks põhinõudeid, järeldus seda aga tihti ei arvesta

Tõestatav otsustus, mis vastab süllogismi järeldusele, on juba ette teada.
Tõestatud väide peab olema piisavalt põhendatud.
Tõestuse struktuur
Igal tõestusel on kolm osa:

Tees ehk tõestatav väide- see on esinemise põhiidee, mille tõesuses või vääruses püütakse kuulajat või väitluspartnerit veenda.

Argumendid ehk tõestuse alused-need on faktilised või teoreetilised lähtekohad, millele teesi põhjendades tuginetakse.
Argumendid jagunevad nii:

• Üksikfaktid- nende hulka kuuluvad statistilised andmed, teaduslikud faktid jne. Faktide osa ei saa aga absolutiseerida, sest olulised on ka seosed ja tähendused.
  
• Määratlused- igas teaduses on oma põhimõisted, mida kasutatakse selle väidete tõestamisel argumentidena
  
• Aksioomid ja postulaadid- seisukohad, mis on silmnähtavalt tõesed.(õige mõtlemise seadused)
  
• Teaduse seadused ja varem tõestatud seisukohad-mida võib kasutada ka argumentidena.
  
• Demostratsioon ehk tõestamisvorm- see on argumentide loogiline seos teesiga, nt on vaja tõestada seisukohta: Plaatina sulab
  

Tõestuse struktuur näeb välja nii:
Tees:Plaatina sulab
Argumendid: Kõik metallid sulavad
Plaatina on metall
Plaatina sulab
Tõestuse tees vastab süllogismi järeldusele. Argumendid vastavad süllogismi eeldustele.
Demonstratsioon - loogiline skeem, mille abil moodustatakse tuletis .
Teesi võib põhjendada kahel moel: otseselt või kaudselt
Otsene tõestus- selline tõestusvorm, milles teesi tõesus põhjendatakse vahetult argumentide abil. St, et tees tuletatakse loogiliselt argumentist. See osutub tihti võimatuks→siis kasutatakse kaudset tõestust.
Kaudne tõestus- tõestusvorm, milles ei tüestata mitte teesi, vaid selle eitust- antiteesi.
Kaudne tõestus jaotatakse antiteesi järgi kaheks:

Apagoogiline tõestus-kaudne tõestus, milles antud väite tõesus tuletatakse võimatusest tunnistada tõeks teesile vasturääkivat väidet. Nt:ringil ei saa olla nurki.

• Tõene võib olla kas A või B.
  

B on väär
A on tõene
Liigitav tõestus- kaudne tõestus, milles antitees on liigitava otsustuse üheks liikmeks, kusjuures liigitavas otsustuses on loetletud kõik alternatiivid. Näiteks: kuriteo toimepanemisel on 4 versiooni. Versioon 1,2 ja 3 osutuvad vääraks. Järelikult on tõene versioon 4
Hinnake tõestust
Korterist leiti A surnukeha noahaavaga seljas. Kohtuarstlik ekspertiis tuvastas surma ajaks kell 02.00 öösel. Korteris viibis lisaks kannatanule vaid kahtlustatav B.
---------------------------
Järelikult B tappis A.
Ümberlükkamine- loogiline operatsioon, millega tehakse kindlaks mingi otsuse väärus või põhjendamatus.
Kriitilise esinemise eesmärkidest sõltuvalt võib esialgset teesi ümber lükata kolmel viisil:

Teesi kriitika. -seda loetakse üheks kõige efektiivsemaks võtteks. Väitluspartneri teesi ümberlükkamine. Ümberlükkamisel võib toetuda faktidele; teesist tuleneva järelduse vääruse kindlakstegemisele; antiteesi tõesuse põhjendamisele.

Argumentide kriitika. Argumentide kritiseerimisel asetatakse kahtluse alla nende tõesus või küllaldane põhjendatus, millest omakorda tuletatakse teesi põhjendamatus.

• Näide:
  

Tees - A on süüdi B tapmises
Argument - B viibis kuriteopaigas
Ümberlükkamine - kuriteopaigas viibimine ei ole küllaldane alus

Demonstratsiooni kriitika. Demonstratsiooni kritiseerimisel püütakse näidata argumentide ja teesi vahelise loogilise seose puudumist või põhjendamatust.
Ühe või teise seisukoha kritiseerimisel tuleks selgeks teha mida kritiseeritakse ja seejärel valida kritiseerimisviis.
Argumentatsioon- on arutlemisviis, mis sisaldab endas nii tõestust kui ka ümberlükkamist ja mille eesmärk on mõjutada kuulajaid, s.o kujundada nende veendumust teesi tõesuses ja antiteesi vääruses.
VÄITLUSE REEGLID
Loogiliselt korrektse väitluse pidamiseks tuleb kinni pidada järgmistest nõuetest:

Väitluse teema peab olema selgelt ja täpselt sõnastatud - kui teema on segane on väitlus mõttetu.

Väitlejad peavad teema suhtes olema informeeritud ja vastandlikel seisukohtadel
Väitluses kasutatavad võtted jagunevad lubatavateks ja lubamatuteks. Viimased eiravad loogikareegleid ja kasutatakse siis, kui väitleja ei ole kindel oma seisukohtades, kuid soovib väitluse võitu .
Lubatavad võtted:

Haarata initsiatiiv algusest peale enda kätte (põhiküsimuse sõnastamine, väitlusaluse plaani väljapakkumine jms).

Väitluses ei tule mitte kaitsta vaid rünnata - väitlust tuleks läbi viia nii, et väitluspartner võtaks kaitsepositsiooni, st et tema peaks teie seisukohti ümber lükkama , mitte aga vastupidi

Tähelepanu tuleks koondada väitluspartneri esinemise kõige nõrgematele kohtadele (näiteks kui oponendil on raskusi oma väidete lühida ja konkreetse sõnastamisega, tuleks pidevalt selle juurde tagasi pöörduda ja paluda tal üht või teist seisukohta defineerida väga lühidalt).

Ootamatud ja kõige mõjukamad argumendid tuleks jätta vaidluse lõppu.

Jätta endale võimalus väitlus kokku võtta (nn viimase sõna õigus).
VÄITLUS KOHTUSAALIS
Kas ja millises menetlusetapis toimub kohtuistungil väitlus?
Sisulise arutamise näidisskeem:
Eelneb eelmenetlus

• Kohtusse pöörduja kannab ette oma pöördumise sisu ( süüdistus , hagi , kaebus vms)
  
• Vastaspool annab pöördumisele oma hinnangu ( tunnistab süüdi, võtab omaks, vaidleb vastu vms)
  

Uuritakse tõendeid (kuulatakse üle pooled, tunnistajaid, esitatakse kirjalikke tõendeid jms)

Mõlemad pooled peavad kohtukõned (kohtusse pöörduja esimesena, seejärel vastaspool)

Viimane sõna või repliik →Kohus läheb nõu pidama lahendi tegemiseks.
LOOGIKAVEAD
Loogikavead- mõtlemisvead, mis on seotud mõtetevahelise ebaõige seosega. NT: Tallinn on Eesti Vabariigi pealinn, järelikult suubub Volga Kaspia merre.
Kõige jämedam viga on siduda omavahel seosetud laused sõltumata nende tõesusest.
Hinnake alljärgnevat mõtetevahelist seost: Alates hetkest, mil Eesti hakkas vastu võtma pagulasi , on kuritegevus kasvanud.
Loogikavead jaotatakse tõestuse struktuuri järgi kolme gruppi:teesivead, argumendivead, demonstratsioonivead.

Teesivead. Nende vältimiseks tuleb kinni pidada järgmistest nõuetest:

• Tees peab olema selgelt ja täpselt sõnastatud. Iga avalik esinemine peab alguse saama teesi sisu täpsustamisest ja arutluses kasutatavate põhimõistete defineerimisest. See nõue tuleneb samasuse seadusest.
  
• Tees peab kogu arutluse käigus jääma samaseks iseendaga /jääma muutumata. Selle vea puhul tõestatakse midagi muud kui teesis väidetakse, näiteks tehakse seda teises mahus.
  

Argumendivead.

• Argumendid peavad olema tõesed väited .
  
• Argumentide tõesus peab olema kindel, st, et argumentide tõesuses ei tohi kahelda. Argumentide tõesust tuleb tõestada teesist sõltumata.
  
• Argumendid jaotatakse üldiselt ad rem ( asjast )-on seotud käsitletava küsimusega ja tõestatava seisukoha põhjendamisega. Selliste argumentidena kasutatakse mingi teooria põhiseisukohti ja põhimõtteid. Need argumendid vastavad loogika reeglitele ja on korrektsed) argumentideks ja ad hominen (inimesele)-kasutatakse, et suruda oma arvamust teistele peale sõltumata nende tõesusest või väärusest. Need argumendid on seotud inimeste veenmisega. Sellised argumendid võivad olla: 1) autoriteedile suunatud 2) publikule suunatud 3) kuulsusele suunatud 4) jõule või 5) haletsusele suunatud argumendid.) argumentideks.
  
• Näiteks: Kirjanik B on läbi oma teoste tõestanud, et ta tunneb ajalugu.
  

Demonstratsiooni ehk tõestusvormivead.

• Teesi tuletamine argumentidest peab olema formaalselt õige. Tuletama peab süllogismi reeglite ja loogika seaduste järgi.
  
• Tõestus peab olema pidev ehk sammsammuline. Tõestuses ei tohi kasutada eeldust , mis vajab veel ise tõestamist.
  

Loogikavead jagatakse paralogismideks ja sofismideks.
Paralogism- mõtlemisvea tõttu tahtmatult tekkinud väärjärldus.
Sofism- tahtlikult vääradele eeldustele rajatud järeldus, mis formaalselt näib õigena. See tuleneb mõistete ja sõnade mitmetähenduslikkusest ning nähtuste erikülgede lahtikiskumisest üksteisest.
Näiteks: Inimestel on võimatu pidevalt elada pea alaspidi. Järelikult ei ole Austraalias võimalik elada.
Paradoks - On tavaliselt üldtunnustatule vasturääkiv, näilikult mõistusevastane väide.
Küsimus on selline lause, mis sisaldab määramatuse momenti ja selle kõrvaldamise nõuet.
Näiteks: Kes meist ei armastaks head elu? - ei ole küsimus. Nimetage kõike Euroopa Liidu liikmesriigid! - on küsimus.
Loogiliselt korrektne küsimus peab vastama kolmene põhinõudele: semantilisele, süntaktilisele ja pragmaatilisele nõudele.
Semantika uurib sõnade ja lausete mõttelist, tähenduslikku külge.
Küsimusel peab olema esemeline sfäär. See selgub vastusest kas? küsimusele. Kui vastus on jaa peab saama seda ka põhjendada. Eituse korral on küsimus mõttetu või provokatsiooniline
Näiteks: Mis oli I. Kanti naise nimi?
I. Kant ei olnud aga abielus.
Süntaks uurib sõnade ja lausete sisemist struktuuri, olenemata funktsioonidest, mida nad täidavad. Süntaktiline mõtestatus peab olema ka semantiliselt mõtestatud.
Pragmaatika uurib sõnade ja lausete suhet kasutajasse. Näiteks on mõttetu küsida 2. kl õpilastelt elu mõtet.
HÜPOTEES
Hüpotees- järelduste süsteem, milles faktide alusel saadakse tuletis objektide, nähtuste, seoste ja põhjuste eksisteerimise kohta.
Hüpoteesi eripära ongi see, et tal on tõenäoline iseloom. Hüpoteesi tõesus või väärus tuleb alle skindlaks teha.
Eristatakse tööhüpoteesi ja teaduslikku hüpoteesi. Esimene neist on vähem põhjendatud. Näiteks: karistuste karmistamine vähendab kuritegevust.
Tööhüpotees- erineb teaduslikust hüpoteesist selle poolest, et see on vähem põhjendatud. Täiendava informatsiooni korral uuritava nähtuse kohta asendatakse tööhüpotees tavaliselt juba tõepärasema teadusliku hüpoteesiga.
Hüpoteeside kontrollimise põhireeglid:

Hüpotees peab olema kooskõlas või vähemalt mitte vastuolus kõigi faktidega, mis hüpoteesi puudutavad.

Konkureerivatest hüpoteesidest on eelistatav see, mis annab ühesuguse seletuse suuremale faktidehulgale, nende seletamiseks võib püstitada ka tööhüpoteesi.

Omavahel seotud faktide seletamiseks tuleb esitada võimalikult vähe erisuguseid hüpoteese ning nende seos peab olema võimalikult tihe.

Üksteisele vasturääkivad hüpoteesid ei saa olla koos tõesed, välja arvatus siis, kui nad seletavad ühe ja sama objekti erinevaid külgi ja seoseid.
Hüpoteesi kinnitamine ja ümberlükkamine
Hüpoteesi kinnitatakse loogika aspektist nii:

• Kui H, siis A
  

A
H
Kus H on kontrolliv hüpotees; A- empiiriline järeldus sellest hüpoteesist. Kui H, siis A – väljendab H ja A vahelist seost. Hüpoteesi ümberlükkamise skeem näeb välja nii:

• Kui H, siis A
  

Mitte A
Mitte-H
Kontrollimise tulemusena selgub, et A on väär ja lause Mitte A on tõene.
LOOGIKA JA JURIIDILINE ARGUMENTATSIOON
Juriidiline argumentatsioon- millegi õiguslik argumenteerimine/ põhjendamine
Juriidiline- avatud süsteem → pole midagi juristidele omast.
Juriidilise argumentatsiooni määrab ära üsna palju see, mis on väljaspool õigust.
Poliitika- teatud põhimõtetest lähtuv kavakindel tegutsemine
Postmodernism eitab suuri narratiive ehk pole ühte suurt tõde, on mitu väikest narratiivi.
VI LOENG - MENETLUSDOKUMENDI KOOSTAMINE/VORMISTAMINE
Maa-,haldus ja ringkonnakohtu kantselei kodukord.
KIRI
Kõik dokumendid vormistame A4 formaadis . Pole vahet, kas vormistada kiri äriühingu või riigiasutuse nimel. Äriühingutel on logo , riigiasutustel pitsat. Logo on kuskil keskel üleval .
§ 13.  Dokumentide vormistamisel kasutatavad rekvisiidid
 (1) Dokumentide vormistamiseks kasutatakse dokumendiliigist lähtudes järgmisi rekvisiite:
 1) väikese riigivapi kujutis;
 11) ühevärviline kohtusüsteemi logo; [RTL 2009, 57, 824 - jõust. 01.10.2009]
 12) täisvärvides kohtusüsteemi logo; [RTL 2009, 57, 824 - jõust. 01.10.2009]
 2) dokumendi väljaandja;
 3) kohtu registrinumber;
 4) dokumendiliigi nimetus;
 5) väljaandmise koht;
 6) kuupäev;
 7) dokumendiregistri viit ; [RTL 2010, 3, 43 - jõust. 18.01.2010]
 8) viide sissetulnud dokumendi kuupäevale ja viidale; [RTL 2010, 3, 43 - jõust. 18.01.2010]
 9) märge dokumendi menetlemise korda või juurdepääsu reguleerimise kohta („KIIRE”, „ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS”);
 10) adressaat;
 11) kinnitusmärge;
 12) pealkiri või pöördumine;
 13) tekst;
 14) lugupidamisavaldus;
 15) allkiri , allkirjastaja nimi ja ametikoht ;
 16) märkus lisade kohta;
 17) lisaadressaadid;
 18) kooskõlastusmärge;
 19) pitser (õigusaktides ettenähtud juhul);
 20) märge dokumendi ettevalmistuse astme, originaalsuse või terviklikkuse kohta („EELNÕU”, „KOOPIA”, „ÄRAKIRI”, „VÄLJAVÕTE”, „VÄLJATRÜKK”); [RT I, 25.04.2013, 5 - jõust. 28.04.2013]
 21) koopia, ärakirja, väljavõtte või väljatrüki ametliku kinnitamise märge [RTL 2007, 3, 45 - jõust. 15.01.2007]
 22) koostaja nimi, e-posti aadress ja telefoninumber;
 23) kohtu kontaktandmed.
Kirja üleval paremal asub!!:
Vastuskirjal tuleb adressaadivälja esimese rea kõrgusel paremas veerus viidata sissetulnud kirja kuupäevale ja saatja dokumendiregistri viidale. Sissetulnud kirja kuupäev ja dokumendiregistri viit tähistatakse sõnaga „Teie” ning vastuskirja kuupäev ja number tähistatakse sõnaga „Meie”. Füüsilisele isikule vastusena saadetavas kirjas võib viidata sissetulnud kirjale selle kuupäeva kaudu ka vastuskirja esimeses lauses .
Teie:keegi on asutuse poole pöördunud ja me peale neile vastama. Ehk sissetulnud kiri
02.09. 2016 või 02.09. 2016 .a (kuu ja kuupäev märgitakse alati kahekohalisena) nr 2-14/36 (näiteks)
Meie: 31.10.2016.a nr 4-1-13
Kui dokumendi läbivaatamisega on kiire või sellele on piiratud juurdepääs, siis tehakse vastav märge enne rekvisiiti „Adressaat”.
Kui kirjaga on kiire, siis tuleb see suurte tähtedega kirjutada kirja paremale ülesse.
Adressaat märgitakse nimetavas käändes. Aadress märgitakse järgmiselt: isik, asutus; asutuse struktuuriüksus ; tänav; maja- ja korterinumber; asula või sidejaoskond; sihtnumber; linn või maakond. Linn või maakond märgitakse suurtähtedega.
 (1) Dokumendi pealkiri peab avama selle sisu. Pealkiri vormistatakse enne teksti esisuurtähega nimetavas või seestütlevas käändes ning pealkirja lõpus kirjavahemärki ei kasutata.
 (2) Pöördumises kasutatakse isiku nime, ametinimetust, viisakustiitleid (hr, prl, pr), muid tiitleid, auastmeid; pöördumise lõpus kirjavahemärke ei kasutata. Eesnime kasutatakse pöördumisel juhul, kui see on oluline täpsustus.
 Kiri lõpetatakse lugupidamisavaldusega, mille lõpus ei kasutata kirjavahemärki. Teksti ja lugupidamisavalduse vahele jäetakse kaks või kolm reavahet.
 (1) Rekvisiit „Allkiri” koosneb dokumendile alla kirjutanud isiku allkirjast, selle dešifreeringust ja ametinimetusest. Allkirja jaoks tuleb vabaks jätta vähemalt kolm rida. Kui dokumendile kirjutab alla mitu erineva staatusega ametiisikut, paigutatakse nende allkirjad astmeliselt ametikohtade tähtsuse järjekorras, nihutades parempoolset rekvisiiti „Allkiri” ühe rea võrra allapoole. Esimesena kirjutab dokumendile alla madalamal tasemel allkirjastaja. Kui dokumendi projektis ettenähtud isik ei saa dokumenti allkirjastada ja seda teeb teine selleks volitatud ametiisik , vormistatakse allkirja dešifreering ning ametinimetus järgmiselt:
Nimi
ametinimetus
ametinimetus, kelle ülesannetes
 (5) Digitaalallkirjastatavale dokumendile tehakse allkirjastaja nimele eelnevale alale märge „/allkirjastatud digitaalselt/”.
Dokumendi lisad märgitakse ära dokumendi lõpus allkirjast allpool. Dokumendi tekstis nimetatud lisa puhul märgitakse lisade reale selle lehtede ja eksemplaride arv. Kui lisataval dokumendil on lisa, vormistatakse märge selle lisa kohta järgmise näite kohaselt:
  Lisa: Arhiiviteatis 15.05.1995 1 lehel 1 eks ja selle lisad 2 lehel 1 eks
 (4) Üldplangile vormistatud dokumendi puhul märgitakse lisa nimetus tekstis. Lisale tehakse ülemisse parempoolsesse nurka märge dokumendi kohta, mille juurde ta kuulub. Kui lisasid on mitu, siis tuleb nad nummerdada. Lehtede numeratsioon on igal lisal eraldi.
Adressaat: näit kiri justiitsministrile
Urmas Reinsalu
Justiitsministeerium
Tõnismägi 5A
11519 TALLINN
Kahe kohtuniku koha taotlemine (või taotlemisest) tuleb kirjutada nimetavas või seestütlevast käändes. Puntki lõppu ei panda)
Austatud hr justiitsminister Reinsalu
Sisu...... teksti ja lugupidamise vahele jääb kolm rida.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/ kui käsitsi peal kursiivis kirjutama, siis laineline joon alla
Meelis Leht
kohtunik
allkiri
Lisa:.....
Kui lisasid on rohkem, siis lisa 1, lisa 2, lisa 3
Telefoni nr ja nimi on ühel real . Väljasaadetavale ametikirjale märgitakse koostaja nimi, telefoninumber ühele reale ja e-posti aadress teisele reale. Kui kirja koostaja on ühtlasi ka selle allkirjastaja, märgitakse ainult telefoninumber ja e-posti aadress.
Kui peab pitsati panema , siis see peab riivama allkirja viimaseid tähti.
HAGIAVALDUS
Kohtu nimi: nt Harju maakohus
Hageja :
Nimi
Isikukood
Elukoht
Esindaja
Kostja :
Samad asjad.
HAGIAVALDUS
Seminar

Eile sadas lund ja täna vihma- kui mõlemal päeval oleks olnud kuiv, siis poleks tänavad libedad. ˥(A^B) →˥C

Keskerakonna uue juhi valimine tõi kaasa valitusskriisi, kuna koalitsioonipartnerid umbusaldasid Reformierakonda ning valitus astus tagasi. (A→B) ↔C või A→(B ^C)

Punamütsike läks vanaemale saia viima. Enne teda jõudis aga kuri hunt vanaema ära süüa ja sõi ära ka punamütsikese kuni jahimehed punamütsikese kurja hundi kõhust päästsid . V^P^S^J. Vanaema söödi ära, punamütsike läks saia viima, siis söödi punamütsike ära ja jahimehed päästsid ära.
Kell 11.15 startis ANA Star Wars’i kirjadega lend Osaka lennuväljalt ja suundus Tokyosse. Start hilines seoses reisijate pealemineku ja pagasilaadimise hilinemisega. Kohe pärast õhkutõusmist alustasid lennusaatjad suupistete ja jookide pakkumisega ning jõudsid sellega valmis vahetult enne maandumist. Soodsa tuule tõttu tegi lennuk 30-minutilse hilinemise tagasi ning sõltumata kõigest maandus lend Tokyos õigeaegselt.
S↔ (R^P) →L^T^M
S-START
R- REISIJAD
P-PAGAS
L-LENNUSAATJAD
T-SOODNE TUUL
M-MAANDUMINE
Lennuk hilines, kuna reisijad ja pagasid hilinesid. Lennusaatjad pakkusid süüa ja juua ning soodsa tuule tõttu maandusid ka õigeaegselt.
Leidke viga;
Kõik loomad on surelikud;
Sokrates on loom
Sokrates on loom
Kesktermin- surelik: ( see, mis kordub mõlemas eelduses)
Suur termin-kõik loomad on surelikud
Väike termin- sokrates on surelik
P----M
S----M
S-----P
Viga: seostatud on ebaloogilisi otsustusi.
Kraanivesi on Eestis puhas
Chicagos leiti kraaniveest pliid
Kraanivesi võib olla tervisele ohtlik
Viga: Eesti ja Chicago kraaniveel puudub seos.
Kõik juristid on lõpetanud ülikooli
Katrin on arst
Ka arstid on lõpetanud ülikooli
Viga: puudub kesktermin
Kõik juristid on lõpetanud ülikooli
Katrin on arst, kes samuti on ülikooli lõpetanud
Katrin on lõpetanud ülikooli
Viga: Järeldus on eeldus. Järeldusi esitatakse eelduste pähe
Kõik arstid oskavad ravida
Merike on meditsiiniõde
Merike ei oska ravida
Viga: keskterminit ei saa seostada
8 reeglit süllogismis:

süllogismis peab olema 3 terminit

kesktermin peab vähemalt ühes eelduses olema täies mahus
kõik õpetajd on haritud
kodanik tamm ei ole õpetaja
kodanik tamm ei ole haritud
kodanik tamm võib olla haritud, aga ta pole õpetaja.

Henri ja Annika on kodus ainult siis, kui seda on ka Jüri. (H^A) ↔J

Kui Henri ei ole kodus, ei ole seda ka Jüri ja kodus on vaid Annika.
˥(H→J) ^A

Jüri ja Annika on kas kodus või poes, aga mitte mõlemat. (K˅P) ^˥(K^P)

Kui Annika on väsinud, lõpetab ta töö ja läheb koju juhul kui Jüri talle järgi tuleb. A→(V^T) ) ↔J
’ MENETLUSDOKUMENDID . KOOSTAGE AMETLIK KIRI: PANKROTIHOIATUS .
OÜ X on AS X-le võlgu tasumata arvete eest 10 000 eurot. Teie olete AS Y esindaja ning pöördute kirjaga OÜ X poole paludes arved tasuda hiljemalt selle kuu lõpuks ning hoiatate, et vastasel korral esitate kohtusse OÜ X vastu pankrotimenetluse.
Norm:
PankrS §10 lg 2 p 1: Võlgniku maksejõuetuse põhistamiseks peab võlausaldaja muu hulgas tuginema vähemalt ühele järgmistest asjaoludest:

võlgnik ei ole täitnud kohustust 30 päeva jooksul pärast kohustuse sissenõutavaks muutumist ja võlausaldaja on teda kirjalikult hoiatanud kavatsusest esitada pankrotiavaldus (pankrotihoiatus) ning võlgnik ei ole seejärel kohustust täitnud 10 päeva jooksul
OÜ X
Tihniku 4 14.11.2016.a nr 4-3-2-4-5
23123 Tallinn
Pankrotihoiatus
Austatud härra Tamm
Olete jätnud tasumata arveid summas 10 000€. Palun arved tasuda hiljemalt 30.11.2016.
Arvete tähtajaks tasumata jätmisel oleme sunnitud esitama kohtusse pankrotiavalduse PankrS § 10 lg 2 p 1 alusel.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Mari Mets
AS x esindaja
Lisad:

01.06.2016 arve nr 14 1 lehel

09.09.2016 arve nr 3 1 lehel
leidke viga:
mõned kassid on hallid
mõned kassid on mustad
kassid on kas mustad või hallis
viga: trminid, mis ei ole eelduses täies mahus, ei pea ka järelduses olema täies mahus
kõik kassid on mustad
kõik kassid ei ole hallid
enamus kassid ei ole ei mustad ega hallid
viga: negatiivsest eeldudest ei saa järeldust tuletada
president ei pea olema rikas
Donld Trump on rikas
Donald Trump sobib presidendiks.
Viga: kui 1 eeldus on eitav, peab ka järeldus olema eitav
Mõned kurjategijad on mehhiklased
Mõned mehhiklased elavad USA-s
USA-s elavad mehhiklased on kurjategijad
Viga: kahest osaeeldusest ei saa tuletada järeldust
Kõik kalad on selgroogsed
Mõned veeloomd ei ole selgroogsed
Veeloomad ei ole selgroogsed
Viga: kui 1 eeldus on osaeeldus, peab järeldus olema ka osaeeldus

Pärast seda kui Donald Trump sai USA presidendiks toimusid tänavatel protestid. Protesteerijad ptotesteeridis valimistulemuste vastu, kuna leidsid , et Donald Trump pole nende preident D ^P →E või D ^P^ P →E

Donald Trump peab valimistulemusi ebaõigeks ainult siis kui ta kaotab. Praegu on ta võitnud ja valimistulemusi ebaõigeks ei pea. (E→K) ^(˥K→˥E)

Kuna Hillary ei võitnud valimisi, oli tal aega jalutada metsa ja seetõttu teha ka vastutulijatega pilti. ˥A →(B ^C)
Koostage hagiavaldus:
OÜ X on AS-le Y võlgu tasumata arvete eest 10 000€. Arved tulenesid arvutikaupade 11-09.2016 müügilepingust ning nende tasumise tähtaeg oli 28.10.2016. Teie olete AS Y esindaja ning pöördute hagiga kohtusse. Nõuate ainult põhivõlga.
Harju Maakohus
HAGEJA:
Nimi: AS Y
Registrikood 448858588
Asukoht Tihniku 4
18889 TALLINN
Esindaja Karu Meri
KOSTJA:
Nimi:OÜ X
Registrikood: 57558858585
Seebi 17
14566 TALLINN
Esindaja Lill Mets
HAGIAVALDUS
10 000 EURO nõudes

Välja mõista OÜ-lt 10 000 eurot AS Y kasuks.
Võlasuhte tekkimine:
2. Pooled on sõlminud 11.09.2016 müügilepingu arvutikaupade müügiks, millega hageja müüs kostjale megabaite ja kostja kohustus selle eest tasuma . (Lisa 1: müügileping )
Rikutud kohustus:
1. hageja andis kostjale kauba üle ja kostja kohustus selle eest tasuma 28.10.2016. (Lisa 2: üleandmise vastuvõtmisakt)
rikkumine :
3. kostja jättis tähtaegselt arved tasumata. Hageja nõuab kostjalt põhivõla tasumist.
Kohtuvälise lahenduse mittesaavutamine:
Pooled kohtuväliselt kompromissini ei jõudnud.
Õiguslik põhjendus

VÕS § 208 lg 1 järgi kohustub ostja saadud kauba eest tasuma.

VÕS § 76 lg 1 tuleb võetud kohustusi täita.
MENETLUSLIKUD KÜSIMUSED JA TAOTLUSED

Kostja on nõus kirjaliku menetlusega.

Hagile tähtaegselt mittevastamisel palub hageja kohtul teha tagaseljaotsus
Allkiri
Lisa 1: 11.09.2016 müügileping 3 lehel 2 eks
Lisa 2: üleandmis-vastuvõtmisakt 2 lehel 2 eks
Lisa 3: arved 2 lehel 2 eks
SEMINARIÜLESANDED 28.NOV
Kujutage laused skemaatiliselt:

Elu on lill kui homme ei saja ja keegi mind ei tüüta. ˥ (T ^S)→L

Kui Merike kiirustaks trolli peale, jõuaks ta raudteejaama õigeaegselt ning saaks 12.15 rongi peale. Troll aga jääb tihti hiljaks , mistõttu läheb Merike trammiga bussijaama ja sõidab maale 12.35 bussiga. M→(R^V)^T→(B^S)või
T→(Õ^R) ^H→(M^B) mõlemad on tegelikult samad.

Eksamile pääsemiseks tuleb osaleda kõikides seminarides ja kirjutada 2 referaati. Timo puudus ühest seminaist, mistõttu ta eksamile ei pääsenud. (S^R)→E^˥s→˥E
Tuleks kuidagi ära märkida, et kokku oli kaks seminari ja Timo puudus ühest, siis panen näiteks suure S asemel väikese s-i!

telekas ja telefon ühed targad mõlemad: D^F või T

sellest ülesandest ei saa ma midagi aru, mistõttu ei proovigi seda lahendada, küll eksamiks õpin selgeks ˥A→˥L^E

mööbli kokkupanemiseks on mul õpetus, kruvid ja kruvikeeraja . Kuid õpetusest ei saa ma midagi aru, mistõttu on ka ülejäänu kasutu. A^(˥B→C)
Olen AS X esindaja ja palute OÜ Y kinnitada oma võlgnevust summas 5436€, mis tuleneb 23.04.2016 tarnelepingust. Kinnitus on vajalik Teie raamatupidamise korraldamiseks.
OÜ Y
Tihniku 4 28.11.2016 nr 3-4-3-4-3
234554 TALLINN
Kinnitus
Austatud härra Kuusk
Meie vahel on sõlmitud 23.04.2016 tarneleping . Olete jätnud tasumata arve summas 5436 eurot, mis tuleneb 23.04.2016 tarnelepingust. Palume Teil kinnitaga oma võlgnevused, mis on meile vajalik raamatupidamise jaoks.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Mari Mets
AS Y jurist
Lisad:
1. arve 23.04.2016 arve nr 23 1 lehel

süllogism- kahest eeldusest järelduse tegemine

suur eeldus, väike eeldus, kesktermin- kesktermin- mis on suures kui ka väikeses terminis (filosoof) suur eeldus- laiem mõiste. Väiksem eeldus- kitsam mõiste

subjekt ja predikaat- otsus. Ütleme subjekti või objekti kohta midagi.

mõiste sisu ja maht-

mitu reeglit on süllogismil? 8
KAHEKSA LOOGIKA EELDUST

süllogismis peab olema 3 terminit

peab olema 3 otsustust

kesktermin peab olema ühes eelduses täies mahus

terminid, mis ei ole eelduses täies mahus, ei pea ka järelduses olema täies mahus

kahest negatiivsest eeldusest ei saa järeldust tuletada

kui üks eeldus on eitab, peab ka järeldus olema eita

kahest osaeeldusest ei saa tueltada terviklikku järeldust

kui 1 eeldus on osaeeldus, peab ka järeldus olema osaline
NÄIDISEKSAM
Kõik trollijuhid on viisakad
Anton ei ole trollijuht
anton ei ole viisakas
3.kesktermin peab vähemalt ühes eelduses olema täies mahus. Viisakas ei ole täies mahus
Mõned ametnikud on ebaviisakad
Suur osa ametnikest töötab Maksuametis
Maksuameti ametnikud on ebaviisakad

terminid, mis ei ole eelduses täies mahus, ei pea ka järelduses olema täies mahus
Määrake väike eeldus:
Mõned kassid on hallid.
Mõned kassid on mustad.
Kassid on kas mustad või hallid
Väike eeldus- see on vigane süllogism, ei saa määrata eelduseid ja termineid. Antid hetkel ta kordab .
Määrake suur termin:
Mõned kassid on hallid.
Mõned kassid on mustad.
Kassid on kas mustad või hallid
Suur termin- vigane süllogism
Kestermin- see mis mõlemas eelduses kordub
Väike termin-väiksem mõiste
Suur termin- suurem mõiste
Kõik kassid on hallid
Aristoteles on kass
Aristoteles on hall
Väike termin- aristoteles
Suur termin- hall
Kesktermin- kassid
Kujutage otsustused skemaatiliselt.
Henry ei ole tööl, Annika ei ole tööl. Mõlemad ei ole ka kodus. Seetõttu on nad kas poes või liiklusummikus.
˥H^˥A^˥K^ (P˅L) sulge ei pea olema
Eile jäin ma kauaks tööle ja seetõtt ei saanud maale sõita. Selle asemel läksin näitusele ja sain sealt elamuse. Maale lähen järgmine kord.
T→˥M^N→E^J
AS X esitas hagi OÜ Y vastu, milles palus kohustada OÜ-d Y parandama ehitise puudused. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 02.03.2015 ehitise töövõtulepingu, mille kohaselt kohustus OÜ Y ehitama Seebi 1 elamu. Elamu on ehitatud puudustega, kuid OÜ Y keeldub puudusi parandamast.
Teie olete OÜ Y esindaja, kes vaidleb hagile vastu, kuna AS X jättis tööde eest tasumata. Seetõttu on OÜ-l Y õigis keelduda ka puuduste kõrvaldamist VÕS §82 lg 5 alusel.
Harju Maakohus
Hageja:
Nimi: AS X
Registrikood 448858588
Asukoht Tihniku 4
18889 TALLINN
Esindaja Meelis Eerik
Kostja:
Nimi:OÜ Y
Registrikood: 57558858585
Seebi 17
14566 TALLINN
Esindaja Mari Mets