HÜPOTEETILINE SÜLLOGISM Hüpoteetiline süllogism on süllogism, milles vähemasti suurem eeldus on implikatiivne (tingiv) otsustus. Kui kõik otsustused on implikatiivsed, siis nimetatakse seda süllogismi puhtaks hüpoteetiliseks süllogismiks. Suurem eeldus pq Väiksem eeldus qz Tuletis pz Kui enne panime süllogisme sümbolites kirja nagu eelpool, siis nüüd võtame kasutusele uue viisi: [ ( p q) ( q z ) ] ( p z) Kui väiksem eeldus on kategooriline otsustus, siis on ka tuletis kategooriline:
Eitav moodus – modus tollens. Tagajärje eitus viib aluse eitusele (P -> q) & -q |- -p Tagajärje jaatus AC – tagajärje jaatusest ei saa järeldada ei aluse jaatust ega eitust. Kui alus on tõene, siis on tõene ka tagajärg. Tõeste eelduste korral võib alus olla kas tõene või väär. Aluse eitus DA – aluse eitusest ei saa järeldada ei tagajärje eitust ega ka mitte tagajärje jaatust. Liigitav – kategooriline süllogism – see mis kehtib üldosa kohta, peab kehtima ka konkreetsete osade kohta. Disjunktiivne süllogism Dilemma Üks eeldus sisaldab tingivaid lauseid ning teine eeldus on seotud indikaatorsõnaga VÕI. Lihtne välistav jaatav moodus Liitne välistav jaatav moodus Lihtne välistav eitav moodus Liitne välistav eitav moodus
,,Kui kõik x on y ja mõned x on z, siis mõned y on z," jättes seejuures mainimata, mida x, y ja z tähendavad. Teine rühm koosneb sõnadest, mida on võimatu asendada teiste sõnadega, mõjutamata süllogismiga väljendatud propositsiooni tõesust. Neid sõnu me nimetame (loogilisteks) konstantideks. Meie näites on konstantideks sõnad ,,kui-siis", ,,kõik", ,,on", ,,ja" ning ,,mõned". Me ütleme, et muutujad annavad süllogismile sisu ja konstandid vormi. Et süllogism väljendab tõest propositsiooni olenemata muutujate tähendusest, siis me ütleme, et süllogism väljendab tõde oma vormi tõttu ning oma sisust sõltumata. Tõesuse suhtes käitub süllogism ise teistmoodi kui tema eeldused ja järeldus. Kas on tõene või väär, et kõik x on y, see sõltub oluliselt sellest, mida x ja y tähendavad. Nii et erinevalt süllogismist väljendavad eeldused ja järeldus tõde või ebatõde [falsehood] oma sisu, mitte vormi tõttu.
sünonüümina. Selguse mõttes nõuan ma meie kursuses sellise terminoloogia järgimist, kuigi see pole tänapäeval üldlevinud. ARUTLUSE LIIKIDEST Deduktsioon. Deduktiivne arutlus on arutlus, milles on loogilise paratamatusega garanteeritud tõestest eelsustest tõeste järelduste saamine. Enamasti on tegemist järeldamisega, mis on suunatud üldiselt osalisele või üksikule, kuid mitte ainult. Deduktsiooni näiteks on lihtne kategooriline süllogism, otsesed (vahetud) järeldused ning arutlused liitväidetega. (NB! Täielik matemaatiline induktsioon on pigem deduktsioon.) Klassikaline loogika tegeleb peamiselt deduktsiooniga. Induktsioon. Induktiivne arutlus on arutlus, milles tuletis on kehtiv mingi tõenäosuse või tõesusastmega. Enamasti on tegemist järeldamisega üksikult üldisele. Nt induktsioon lihtsa loendamise kaudu: Pontul on saba, Muril on saba , jne ..., järelikult (tõenäoliselt) on kõikidel koertel saba
Nt. Kõik tudengid on inimesed.------Ükski mitteinimene ei ole tudeng. 4. Väite transpositsioon – kõigepealt teostatakse väite muutmine, seejärel muudetud väite ümberpööramine ning seejärel ümberpööratud muudetud väite veelkordne muutmine. Nt. Kõik tudengid on inimesed. Kõik mitteinimesed on mittetudengid. KATEGOORILINE SÜLLOGISM SÜLLOGISM on arutlus, mis koosneb kahest eeldusest ja ühest lõppjäreldusest. Lihtne kategooriline süllogism – moodustavad kolm atributiivset lihtväidet, kusjuures igal süllogismi moodustaval lihtväitel on mis tahes teise sama süllogismi moodustava lihtväitega täpselt üks ühine termin(mis peab esinema samas tähenduses). Eeldus P M (SUUREM EELDUS) Eeldus M S (VÄIKSEM EELUS) Lõppjäreldus S(VÄIKETERMIN) P(SUURTERMIN) KESKTERMIN(M) on predikaadi rollis, esineb mõlemas eelduses. ENTÜMEEM on süllogism millest on välja jäetud suurem või väiksem eeldus või lõppjäreldus.
- Arutlus on korrektne ainult sellisel juhul, kui ta on kehtiv (vt üleelmist punkti) ja tema eeldused ja järeldus on tõesed väited. Arutluse tulemusena saadud otsustust nimetatakse järelduseks ehk tuletiseks ning lähteotsustusi eeldusteks. Tuletis järgneb eeldustest paratamatult. - Deduktsioon – arutlus, milles on paratamatusega garanteeritud tõestest eeldustest tõeste järelduste saamine. Enamasti üldiselt osalisele või üksikule. Lihtne kategooriline süllogism. - Induktsioon – Induktiivne arutlus on arutlus, milles tuletis on kehtiv mingi tõenäosuse või tõesusastmega. Enamasti üksikult üldisele. - Analoogia – Arutlus analoogia põhjal on järeldamine, mis on enamasti suunatud üksikult üksikule. Arutluse aluseks on arutlusobjektide samasus. Arutlusobjektide suure hulga korral võib muutuda analoogiaarutlus induktiivseks. 11. OTSENE JÄRELDUS; VÄITE ÜMBERPÖÖRAMINE, MUUTMINE, VASTANDAMINE JA TRANSPOSITSIOON.
- Arutlus on korrektne ainult sellisel juhul, kui ta on kehtiv (vt üleelmist punkti) ja tema eeldused ja järeldus on tõesed väited. Arutluse tulemusena saadud otsustust nimetatakse järelduseks ehk tuletiseks ning lähteotsustusi eeldusteks. Tuletis järgneb eeldustest paratamatult. - Deduktsioon arutlus, milles on paratamatusega garanteeritud tõestest eeldustest tõeste järelduste saamine. Enamasti üldiselt osalisele või üksikule. Lihtne kategooriline süllogism. - Induktsioon Induktiivne arutlus on arutlus, milles tuletis on kehtiv mingi tõenäosuse või tõesusastmega. Enamasti üksikult üldisele. - Analoogia Arutlus analoogia põhjal on järeldamine, mis on enamasti suunatud üksikult üksikule. Arutluse aluseks on arutlusobjektide samasus. Arutlusobjektide suure hulga korral võib muutuda analoogiaarutlus induktiivseks. 11. OTSENE JÄRELDUS; VÄITE ÜMBERPÖÖRAMINE, MUUTMINE, VASTANDAMINE JA TRANSPOSITSIOON.
lõppjärelduseks kokku kaks ülejäänud eeldustes sisalduvat terminit. Nt eeldustes „Kõik inimesed on surelikud” ja „Kõik kreeklased on inimesed” on üks ühine termin – inimesed, mis seob eeldused kokku ning võimaldab teha kaht ülejäänut terminit – kreeklased ja surelikud – sisaldava lõppjärelduse „Kõik kreeklased on surelikud”. Süllogistikas tehakse kindlaks säärast tüüpi arutluste kehtivus või kehtetus. D6.1. Lihtne kategooriline süllogism (categorical syllogism) on deduktiivne arutlus, mille moodustavad kolm atributiivset lihtväidet, millest kaks on eeldused ja kolmas lõppjäreldus, kusjuures igal süllogismi moodustaval lihtväitel on mis tahes teise sama süllogismi moodustava lihtväitega täpselt üks ühine termin, mis peab esinema samas tähenduses.2 Suvalises kolmes atributiivses lihtväites on kokku kuus termini (lauseliikme) positsiooni, sh 3
Traditsioonilises loogikas pööratakse suurt tähelepanu järeldusskeemidele, milles lõppjäreldus tuletatakse kahest eeldusest mingite etteantud reeglite järgi. Selliseid arutlusvorme nimetatakse süllogismideks ning neid uuris juba Aristoteles. Koos süllogismidega uuritakse loogikas mitmest süllogismist koostatud arutlusi või selliseid arutlusi, mida saab teisendada süllogismideks. Süllogismidel põhinevad arutlused on väga olulisel kohal ka õiguslikus argumentatsioonis. Süllogism (syllogism, kr sullogismÒj 'järeldus') on arutlus, mis koosneb kahest eeldusest ja ühest lõppjäreldusest.1 Üks süllogismi eeldus on suurem (mõnikord ka üldine või peamine) eeldus, teine eeldus on väiksem (mõnikord ka täpsustav või konkreetne) eeldus. Süllogismi eeldused võivad olla atributiivsed lihtväited või liitväited. Vastavalt sellele, mis tüüpi väited on süllogismi eeldusteks, jaotatakse ka süllogismid tüüpideks.
vastu, siis on eksitud ka teise vastu. 4. Liigituses ei tohi esineda hüppeid. Hüppeid ühelt kvaliteedilt teisele. Liigituse liikmete seas ei tohiks esineda järske üleminekuid ühelt kvaliteedilt teisele. Liigitame loodust: loodus jaguneb: loomariik, taimeriik,(hüpe) mineraalid, vesi jpt. Õige: loodus jaguneb: elus loodus, eluta loodus (vesi, mineraalid, fossiilsed/energeetilised maavarad, õhk jpt). Loomariik, taimeriik, seeneriik. Järeldus Süllogisme on erinevaid. Süllogism ehk järeldus. I Kategooriline süllogism. Saab nimetuse otsustamisest (kategooriline otsustus). Nt: I eeldus: Kõik lõvid söövad rohtu. II eeldus: Kõik lehmad on lõvid. Tuletis: Kõik lehmad söövad rohtu. Kõik lehmad(S) söövad rohtu(P). S -Subjekt on väiksem termin,P - Predikaat on suurem termin. M- lõvid- Keskmine termin. Keskmine termin seob väiksemat ja suuremat terminit omavahel, võimaldab neid võrrelda. Võrdlemisest sünnib järeldus ehk tuletis
Mõned veeloomad on kalad Mõned veeloomad on selgroogsed. JÄRELDUSTE JA SÜLLOGISMIDE LIIGID Deduktiivsed järeldused liigitatakse vahetuteks ja vahendatud järeldusteks. Vahetu järeldus/süllogism – järeldus ühest eeldusest. NT: Kõik nelgid on ilusad lilled. (eeldus vastupidiselt- Mitte ükski nelk pole kole lill) (pöörates otsustuse ringi)-Mitte ükski kole lill pole nelk. Suur eeldus- nelk Väike eeldus- kole 1)Vahendatud süllogism saadakse kahest otsustusest. Süllogismid liigitatakse kolme rühma: kategoorilised, liigitavad ja tingivad. Vahendatud süllogism jaotatakse: 1. Lihtkategooriline süllogism- koosneb kolmest kategoorilisest otsustusest. Kaks esimest nendest on eeldused ja kolmas järeldus. Eeldus, kus fikseeritakse P suhe M-ga nim SUUREKS EELDUSEKS. Eeldus, kus fikseeritakse S suhe M-ga nim väikeseks eelduseks.Järelduses fikseeritakse S suhe P-ga. Suure eelduse termini P nim suureks
Küllaldase aluse seadus 4. Kuidas jagunevad küsimused vastuste hulga alusel? Õiged ja ebaõiged. 5. Atributiivse lihtväitena termin on alati piiritletud, kui ta esineb… Eitava väite predikaadina 6. Disjunktsioonitehte eitus on … Selle operandide eituste konjunktsioon. 7. Traditsioonilisele arutlusele „üldiselt üksikule“ vastab klassikalises loogikas … Üldisuskvantori eemaldamine. 8. Olgu antud süllogism: „Kui kana ei mune, siis ta ei kaaguta. Kana kaagutab, seega ta muneb.“ Millise süllogismi moodusega on tegu? Kehtiv modus tollens 9. Milline allpool toodud operaatoritest on aleetilises loogikas üks kahest peamisest operaatorist? Võimalikkuse operaator 10.Milline järgnevatest väidetest on väär? Alamtuletuste sees ei tohi olla täiendavaid alamtulemusi. Tingimuslik tõestus sisaldab alamtuletusi.
Ülesande eest 4,75 p. 2. Too näide modus ponens'ist, modus tollens'ist ja hüpoteetilisest süllogismist. (3 x 2 p.) Modus ponens: E: Kui A, siis B. E2: A J: B. E1: Kui talvel on lumi, siis kõik lapsed suusatavad. E2: Talvel on lumi. J: Kõik lapsed suusatavad. Modus tollens: E: Kui A, siis B. E2: Ei pea paika, et B. J: Ei pea paika, et A. E1: Kui kassil on hea olla, siis ta nurrub. E2: Kass ei nurru. J: Kassil ei ole hea olla. Hüpoteetiline süllogism: E1: Kui A, siis B. E2: Kui B, siis C. J: Kui A, siis C. E1: Kui lund sajab, siis on külm. E2: Kui on külm, siis on talv. J: Kui lund sajab, siis on talv. 6 p. 3. Too näide argumendiahelast, kus esinevad modus tollens ja disjunktiivne süllogism. (Argumendiahelas on ühe argumendi järeldus teise argumendi eeldus.) (4 p.) Modus tollens: E1: Kui A, siis B. E2: Mitte B. J: Mitte A. Disjunktiivne süllogism: E1: A või B.
A Kõik emad on naised I Mõned üliõpilased on naised. ? Reegel: üks eeldustest peab olema eitav. Kui arutlus toimub II figuuris. II figuur A Kõik kreekrlased on inimesed. I Mõned inimesed on filosoofid. ? Reegel: 4. figuuris reeglit pole. Keskmine termin on inimene. Predikaat pole täies mahus. Subjektis on väiksem. Ta pole kummaski täismahus. Hüpoteetiline süllogism See on selline süllogism mille suurem eeldus on emplikatiivne (ehk tingiv) otsustus (p → q). Puhas hüpoteetiline süllogism – kõik elemendid on emplikatiivsed. Aristotelese mooduseks on tulp. p→q Tänapäeval kirjutatakse see tulp ühele reale: p→z [(p → q) ˄ (p → z)] → (p→z) p→z Näiteks: Kui täna on kolmapäev, siis me viibime auditooriumis C214. Suurem eeldus on implikatiivne ja väiksem eeldus on kategooriline otsustus ehk
väide. 5. Kahe üldise eelduse korral võib järeldus olla osaline väide vaid siis, kui on tagatud, et terminite mahud pole tühjad. FIGUURID I figuur: suurem eeldus – üldine väide Väiksem eeldus – jaatav väide II figuur: suurem eeldus – üldine väide Üks eeldustest on eitav väide, seega on ka järeldus eitav III figuur: väiksem eeldus – jaatav väide Järeldus on osajaatav või osaeitav väide IV figuur: osaline järeldus Lahendatud süllogism: entümeem ja epiheireem Subjekt – kes Subjekti omadus – predikaat –milline? Kui kesktermin esineb eitavas eelduses subjekti rollis, siis peab olema jaatavas eelduses tagatud, et sele kohta öeldu kehtib samas kesktermini mahu piirkonnas, muidu pole eeldused seotud. Kui kesktermin pole kummaski eelduses piiritletud, siis pole see kokkulangevus tagatud, samuti nagu kahe jaatava väite korralgi. Kui üks on osaeitav eeldus, peab kesktermin olema selle eelduse predikaat, sest
Analoogsüsteem-andmeid salvestatakse (peegeldatakse) proportsionaalselt.( termomeeter, vinüülplaat, foto) Digitaalsüsteem-andmed lõhutakse üksikuteks tükkideks, mis salvestatakse eraldi.( CD, arvutiprogramm, kiri tähtede ja bittidena) Põhiprotsessor - teeb pea kogu töö Põhimälu - hoiab aktiivses kasutuses olevaid programme ja andmeid Välismälu - pikaajaliseks säilitamiseks (kõvaketas, flopid jne) Välisseadmed - monitor, klaviatuur jne 1939.a. Alan Turingi idee, milline võiks olla lihtne universaalne arvuti: suudaks arvutada/järeldada kõike!! Turingi tees: kõike, mida üldse saab mingi masinaga arvutada/järeldada, saab ka Turingi masinaga arvutada. Pidevad ehk analoog-asjad Komaga arvud, murrud jms Trigonomeetria Matemaatiline analüüs Klassikaline füüsika Mõõtmised, tugevus jms klassikaline insenerivärk Katkevad ehk diskreetsed asjad Täisarvud Loog...
1. Mille poolest erinevad deduktiivne ja induktiivne järeldamine? Kumba meetodit kasutavad Teie rühma liikmed rohkem? Deduktiivsel järeldamisel määratakse, kas järeldused on või ei ole tuletatavad (järeldatavad) teatud väidetest (eeldustest), mitmete näite abil. Induktiivne järeldamine suundub konkreetselt üldisele, mille käigus tehakse üldistusi konkreetsetest näidetest (ühelt paljule). Mina isiklikult arvan, et kasutan rohkem deduktiivset meetodit. 2. Mis on süllogism? Millest tulevad vead süllogismide lahendamisel? Süllogism on loogikaprobleem, mis koosneb kahest eeldusest ning järeldusest. Süllogism on kehtiv, kui järeldus tuleneb eeldustest. Eksitakse seetõttu, et paljud ei saa aru, mida süllogistlik arutlus eeldab ning et tuleb keskenduda üksnes eelduste ja järelduste seosele. Selle asemel mõeldakse, kas järeldus tundub usutav. Toetutakse rohkem usutavusele. See tundub mõistlik strateegia, aga tegelikult näitab
Immanuel Kant Loodusfilosoofid Väitis, et liikumine on näiv-Parmenides Väitis, et maailm koosneb numbritest- pütagoorlased Filosoofilised mõisted/terminid Maailma alge- arhe´ Allikas ei ole kogemus ja meelte andmed- ratsionalism (esindajad dogmaatikud) Arusaam, et mitte miski ei toimi põhjuseta- determinism Ühe asja tegemine põhjustab teist tegevust- kausaalsus Süütud küsimused- iroonia Vastuolude otsimine ja leidmine -elentika Järeldus – süllogism Rahu endas. Pole liiga rõõmus ega kurb, liiga rikas ega vaene- ``kuldne kesktee`` Ideaali kehastused metafüüsika tasandil- voorused Teadmiste saamine kogemustest-empirism Filosoofiline termin, mida tähendab ´´õnnelikku elu´´- eudaimonia Just selle meetodiga pidi F. Baconi arvates saama teadmisi - ´´Mesilase meetod´´ Filosoofia üldharud Küsimus teadmistest- epistemoloogia( tõene väide+ väär väide=väär järeldus) aristoteles) Küsimus olemisest- ontoloogia
- loogika, kui teadus, mis uurib õige mõtlemise struktuuri ja selle seaduspärasusi. - loogika, mis tähistab objektiivselt eksisteerivate asjade ja nähtuste vahelisi seoseid ning nende arengu seduspärasusi. - Loogika, kui inimtegevuse teatud järjepidevus. Mis on mõtlemise loogiline vorm? Formaalse loogika põhimõisteks on mõtlemise loogiline vorm. Loogiline vorm on mõtlemise koostisosade- meie mõtete seostamisviis. Mis on süllogism? Järeldust, mis saadakse kahest teineteisest sõltumatult vastuvõetud lause loogilisest kooskõlastamisest, nimetatakse süllogismiks. Mis on formaalloogiline seadus? Formaalloogiliste seaduste eripära seisneb selles, et need on seotud mõtlemise õigsusega. Traditsioonilises formaalloogikas on seaduseks mingid nõuded, mida peab järgima selleks, et mõtlemist saaks õigeks pidada. Mis on mõtlemise tõesus ja selle formaalne õigsus? Sisult on mõtted kas tõesed või väärad
Algoritmilised: Basic - 1964, John Kemeny и Tomes Kurtz Pascal - 1971, Niklaus Wirth C - 1969-1974, Brian Kernighan и Dennis Ritchie C++ - 1983 Bjarne Stroustrup GNU Project - 1984 Richard Stallmann – tasuta operatsioonsüsteem, kõik GNU produktsiooni saab kopeerida, saata teistele ning teha muutusi. Teadmised ja tarkvara peavad olema kõikidele avatud. Kopeerimine ning selle levimine suurendab majanduslikku tugevust ühiskonnas. TCP protokolli järgi saadetakse pakette, mida toimetab edasi võrgukihi protokoll, milleks on üldjuhul IP. TCP-protokoll, mis juhtib andmeid, et need edastusid globaalsete võrkudes. IP - protokoll, mis edastab andmeid õigesse kohta globaalses võrgus. HTTP - protokoll tekstilise andmete vahetamiseks Internet võrgus. HTTPS –kaitstud protokoll tekstilise andmete vahetamiseks Internet võrgus. HTML - on keel, milles märgendatakse veebilehti. XML - on W3C väljatöötatud ja soovitatud standardne üldotstarbeline...
SOKRATES · Oli vana-kreeka filosoof, kelle kohta pärinevad andmed tema õpilaselt Platonilt ja ajaloolaselt Xenophonilt. · Sokrates ise ei kirjutanud kunagi ühtegi teost. · Sokrates oli pigem elufilosoof ja filosoof oma elus kui teoreetik. · ei arendanud mingit süsteemset õpetust ega esitanud terviklikku filosoofiat. · viimse piirini pinguldatud kriitilisus, oma piiride teadmine ja tajumine. · tähtis on õppida iseennast tundma. 1.1. Sokraatiline meetod Filosoof kasutas kaaslastega vesteldes järgmiseid meetodeid: · IROONIA ,MAIEUTIKA, MÄÄRATLUSE OTSIMINE,INDUKTSIOON 1.2. Sokrates filosoofi musternäidisena · filosoofias ei usuta midagi ilma mõistuspäraste põhjendusteta. · vankumatu järjekindlus. oluliseks oma seisukohtade väljaarendatust. · teadmine peitub inimeses eneses. Tõe leidmiseks on vaja uurida iseend. 1.2.1. Sokrates versus Kristus Sarnasustena võiks välja tuua järgneva: ...
asjade vahel. 1. Üldjaatavad (kõik s kuuluvad hulka p) 2. Osajaatavad mõned s-id kuuluvad hulka p 3. Üldeitavad sid ja pd on eraldi. Ükski inimene ei ole ingel. 4. Osaeitavad. Mõned s ei kuulu P hulka. Mõned kutid ei ole heterod. 5. Loogiline ruut 6. Vasturääkivad 1 tõene, teine väär 7. Vastupidised ei ole korraga tõesed 8. Alluvad väited allutaja tõene alluv tõene Lihtne kategooriline süllogism on arutlus, kus kahest lihtväitest tehakse järeldus. Eeldused suurem, ja väiksem Järeldus Keskmine termin M M asukoht määrab ära süllogismi figuuri. Reeglid: · Kahe eitavad põhjal ei teha järeldust · Kahe osalise eeldise põhjal ei saa teha järeldust · Kui üks eeldustest on osaline, siis ka järeldus peab olema osaline · Kui üks eeldustest on eitav, peab järeldus eitama · Eeldused peavad olema jaatavad 1
Aristoteles (470-399 e.m.a) : väidete struktuur kui iseseisev uurimisobjekt 1967- IBM builds the first floppy disk Süllogism (Aristoteles): 1967 - Seymour Papert designed LOGO as a computer language for children. 1. eeldus: iga x on y. 1968 - Robert Noyce and Gordon Moore found Intel Corporation 2. eeldus: mõni z on x. 1968 - Douglas C. Engelbart, of the Stanford Research Institute, demonstrates järeldus: mõni z on y. his system of keyboard, keypad, mouse, and windows at the Joint Computer Iga b on a Conference in San Francisco's Civic Center. He demonstrates use of a word Mitte ükski b pole a ...
isaks või teaduse isaks. Veelgi ilmselgem on tema roll uue teadusharu loomisel, milleks on loogika ehk õpetus mõtlemisest. Sestap võib nimetada teda ka loogika isaks. Vaatleme lähemalt selle üht haru järeldusõpetust ehk süllogistikat. Süllogism on Aristotelese loogika tuletusvormel, kus järeldus tuleneb paratamatult kahest eelduslausest. Teisi sõnu: kahe tõsiasja olemasolust võime mõtlemise teel järeldada uue teadmise. Kõige levinum ja klassikalisim süllogism on: Eelduslause : Kõik inimesed on surelikud Eelduslause : Sokrates on inimene Järelduslause : Sokrates on surelik Süllogismivorme on teisigi. Mõned näited: Kõik m on l ükski m ei ole l kõik m on l Kõik s on m kõik s on m mõni m ei ole s Järeldus: kõik s on l Järeldus: ükski s ei ole l Järeldus: mõni s ei ole l Ja iseseisvaks harjutamiseks:
olla. Nt astud 2 korda samasse jõkke, siis järgm korral see jõgi ei ole enam identne. Aga astuja on, mäletab iseennast. A=b Süllogism aristotelese põhiline arutlusviis. Loogika on vahendite kogum, mida kasutades me ei kaota tõde, lihtsaimad skeemid on süllogismid 2 omavahel seotud ütlust, siis võime moodustada järeldust ja juhul kui esimesed ütlused on õiged, siis järeldus on garanteeritult õige. Aristotelese järgi üldine (lihtsaim) süllogism Inimesed on surelikud. Kai on inimene. siit saame järeldada, et Kai on surelik. Selle vastand on osaline süllogism Sokrates on inimene. Sokrates on kiilaspea Sokrates on 3-silbiline sok-ra-tes järeldada ei saa midagi, sest kiilas on sokrates, aga kolmesilbiline on sõna sokrates. Need on eri asjad. Kuna need laused pole omavahel seotud, siis me ei saa midagi järeldada, kuigi mõlemad laused vastavad tõele. Kui näed põllul kivi, siis see ei ole märk, see on kivi
Järeldamine (reasoning) · Järeldamine on mõttetegevus, mis seisneb etteantud info (eelduste) muutmises selleks,et jõuda tulemuseni (järeldustele) · Deduktiivsel järeldamisel määratakse, kas järeldused on või ei ole tuletatavad (järeldatavad) teatud väidetest (eeldustest) · Induktiivne järeldamine suundub konkreetselt üldisele, mille käigus tehakse üldistusi konkreetsetest näidetest Süllogismid · Süllogism koosneb kahest eeldusest ja järeldusest (2 premises and a conclusion). Küsimuseks on, kas järeldus tuleneb eeldustest loogiliselt · Võimalikud on järgmised väited:· universaalne jaatav väide (kõik A on B)· osaline jaatav väide (mõned A on B)· universaalne eitav väide (ükski A ei ole B)· osaline eitav väide (mõned A ei ole B) Raskused keerukamate süllogismide lahendamisel. Enamlevinud vead · Abstraktne vs konkreetne sisu · Eelduste ümberpööramine: kõik A on B = kõik
Saj, pikad loogilised põhjendused Zenon Eleast, -5. Saj, apooriad/paradoksid Sokrates, -5. Saj, sofistid Platon, -5,-4. Saj Aristoteles, -4. Saj, süllogismid, stoikud (1. eeldus: iga koer on imetaja. 2. eeldus: mõned neljajalgsed on koerad. järeldus: mõned neljajalgsed on imetajad.), Stoikud uurisid, kuidas saab loogiliste sidesõnade (ja, ei, või, kui...siis) abil lauseid koostada. Süllogism on väitlus, kus mingitest väidetest järeldub uus väide. Induktsioon, deduktsioon: Fundamentaalsed mõtlemismeetodid Lausearvutus: ∧ = ja(korrutis), V = või(liitmine) Pascal: filosoof, 17. Saj(1640), masin mis liitis ja lahutas Leibniz: filosoof, 17.saj (1671), masin mis liitis lahutas korrutas jagas Perfokaardid: 1800, Jacquard, programmeeritavad kangasteljed Babbage: 1800, üritas teha esimest arvutit.
Ajas rändamine pole võimalik. Kui see oleks võimalik, siis saaksin ajas tagasi minna ja mõrvata oma vanavanemad. Sel juhul ma poleks sündinud ja ei saaks ka ajas rännata. 23. Argumenteerimine libedal nõlval. (libeda nõlva argument) ekslik argument, mis väidab, et väikese sammu tegemine viib järk- järgult mittelubatava olukorrani kuna homoabielud vähendavad hariliku abielu väärtust, suureneks nende lubamise korral kindlasti abielulahutused hüppeliselt. Hüpoteetiline süllogism: kui A, siis B; kui B, siis C; kui C, siis D; kui D, siis E. Järelikult kui A, siis E. Kui sa oma putru ära ei söö, siis lõpetad vanglas. Eksitav ja sisaldab mõtlemisviga - Aristoteles 24. Õlgmees. Vastase argument asendatakse teadlikult selle nõrgema versiooniga või lausa karikatuuriga, mida on lihtne kummutada. Kui sööme viis portsjonit salatit päevas, siis oleme tervemad. Ilmselt pole vaja piirduda ainult salatiga. 25. Kategooriaviga
Nad lisavad algupärasesse sõnasse kõikvõimalikku kuni lõpuks ei mõista ükski inimene sõna tähendust. Sokrates mõstab aga keele loomuomasust. Ta kombineerib keele pildi- ja instrumendi- teooriat, mis on väga mõjukad tänaseni. 2) Aristoteles (surnud 322 eKr) lause struktuurist, keele ja maailma vahekorrast, keeles peituvatest kategooriatest ja metafoorist; Aristotelese põhihuvi oli süllogism. Nt Kõik inimesed on surelikud.Sokrates on inimene.Järelikult: Sokrates on surelik. Aristotelese jaoks oli vaja defineerida kategooriad ja lause. Tema arvamused keele kohta olid väga mõjukad, nad on siiamaani mõtlemise põhialuseks. Kõne on tunnetuste kogemuste representatsioon, kiri on kõne representatsioon. Aristoteles jagas sõnad klassidesse : mis (substants) nt hobune, mees
määratlemise läbi, et on ainult see, mis on korrastatud, on filosoofia ajaloos osutunud tänase päevani erakordselt viljakaks. (Jacoby, 2001) 1.1 Loogika ja keelefilossofia Aristotele loogikaalased kirjutised koondatakse enamasti üldnimetuse ,,Organon" (kr 'tööriist' ) alla. Tema suurimaks saavutuseks loogika valdkonnas on süllogismi avastamine ning ühes sellega arusaamine, et teatud järelduste kehtivuse üle saab otsustada kõigest nende vormi alusel. Süllogism koosneb kahest eeldusest ,,Kõik inimesed on surelikud" ja väiksest eeldusest ,,Kõik kuningad on inimesed" tuleneb järeldus ,,Kõik kuningad on surelikud". Sõna ,,inimesed" on selles näites kesktermin, mis järelduses ei esine. Kui eeldused on tõesed, on järeldus paratamatult tõene. Seda liiki süllogisme nimetab Aristoteles apodiktilisteks süllogismideks eht tõestuseks. Kui eeldusi ei ole võimalik tõestada, mis on eetiliste ja retooriliste argumentide puhul
VANALINNA HARIDUSKOLLEEGIUM Erle Maido XI kl. ARISTOTELES Referaat Tallinn 2012 Sisukord Aristotelese elulugu ................................................................................................................ 2 Aristotelese loogika ................................................................................................................ 5 Aristotelese õpetused .............................................................................................................. 8 2 Aristoteles Elulugu Aristoteles sündis 384.a eKr arsti per...
sünoodiline kuu – ajavahemik Kuu kahe üksteisele järgneva ühesuguse faasi vahel.(keskmine pikkus – 29 ööpäeva 12 tundi 44 minutit). 12 sünoodilist kuud – 354.367 ööpäeva Päikeseaasta – umbes 365.25 ööpäeva Kolmeteistkümne kuuga aastaid viiakse juudi kalendris sisse iga 19 aasta kohta 7 46 eKr - Julius Caesar, kelle käsul astronoom Sosigenes - koostas korrapärase kalendri(11min pikem aasta). Juuliuse kalender reformiti paavst Gregoriuse poolt 1582. aastal. Reform seisnes selles, et iga 400 aasta kohta jäetakse kolm lisapäeva ära. Henri Poincaré: Teadus on üles ehitatud faktidele, nii nagu maja on üles ehitatud kividest; kuid faktide kogu on samavõrd teadus kui kivihunnik on maja Maa diameetri ja ümbermõõdu määras teadaolevalt esimesena Eratosthenes ca 235.a. eKr. Eratosthenese andmetest saab Maa raadiuseks 6370 km Ebateadus on uskumuste süsteem, mida tema pooldajad peavad teaduseks või selle haruks. ANTIIKAJA TEADLASED : Pythagoras 570 ...
1. Sissejuhatus: 1.1. Mis on loogiline programmeerimine? l Programmeerimise paradigma l loogiline (LP) l funktsionaalne (FP) l jt Fookus: MIDA ARVUTADA l LP ja FP on deklaratiivsed programmeerimisstiilid; l LP põhineb loogika printsiipidel ja kasutab automaattõestamise protseduure (resolutsioon, unifitseerimine); l LP keel on Prolog, kuid LP ≠ Prolog; 1.1. Mis on loogiline programmeerimine? (2) l LP sobib tehisintellekti rakenduste programmeerimiseks: l loomuliku keele analüüs ( DCG grammatikareeglid) l ekspertsüsteemid (otsingu- ja järeldusreeglid) l kujundituvastus (tuvastusreeglid) l kitsendustega planeerimine (logistika, marsruudi otsimine) l rekursiivsete funktsioonide püsipunkti arvutus l jne l LP ei sobi: l Kiired numbrilised arvutused (n. maatriksarvutused, võrrandid) l OOP (kuigi on toetatud mõnes prologis) l kasu...
sellest, mida tänavu peetakse diskursuselingvistikaks, puudub abstraktse lause mõiste. 4. Kreeka 1) filosoofide periood: Platon sõnade päritolust ja häälikusümbolismist; Aristoteles lause struktuurist, keele ja maailma vahekorrast, keeles peituvatest kategooriatest ja metafoorist; Kreekas oldi teadlikud murdeerinevustest, suheldi võõraste rahvastega. Platoni ''Kratyloses'' on mainitud sõnade laenamist. ma ei saa aru mis asja siit palju puudu slaidid nr 2 Aristotelese põhihuvi oli süllogism (tuletamine loogika alusel). Tema loogika oli euroopaliku mõtlemise põhialus väga kaua. Aristoteles defineeris suure hulga abstraktseid termineid ja jagas kõikide sõnade tähendused järgmistesse klassidesse: *substants nt hobune, mees *kvantiteet nt kahe ''kubiti'' pikkune *kvaliteet kollane, grammatiline *suhe pool, topelt, suurem *koht turuplatsil *aeg eile *asend istub *seisund on relvastatud *tegevus lõikab, põletab
Subsumptsioon juriidilise metoodika tuum. See tähendab faktilise olukorra ja õigusnormi teokoosseisu vastavuse (kui sablooni) kontrollimist: "millisele õigusnormile saab soovitud tagajärje saavutamiseks nõuet toetada?" Subsumptsioon seesmine ehk interne õigustamine ja sellel on süllogismi struktuur. Süllogism on deduktsiooni vorm, mille puhul järeldus järeldub kahest kategoorilisest Eeldusest, st see on 3-astmeline loogiline tehe. Juriidiline süllogism näitab meile kätte subsumptsiooni toimimise. Täieliku juriidilise süllogismi põhimudel (1) (x) (Kx = OTx) (x) kõigi isikute (x-de) jaoks kehtiv, implikatsioon kui x vastab kosseisu K tunnustele, siis tuleb (peab) x suhtes kohaldada õiguslikku tagajärge T. O- peandumine. Peanduma - ing k. Ought, sks k Sollen (2) Ka a- indiviid, a täidab koosseisu K tunnused, vastab K tunnustele (3)OTa Järelikult tuleb/peandub a suhtes kohaldada õiguslikku tagajärge T
THAN N aasta);PDP8 I kommerts miniarvuti(tutvustas ükski b pole a;Mõni b on a;Mõni b ei ole a. MULTIPLY Süllogism on väitlus, kus mingitest etteantud DEC). väidetest (eeldustest) järeldub paratamatult uus Answer BY LoopCount GIVING 1967 I floppy disk (IBM);LOGO arvutikeel väide. Aristotelese puhul alati kaks kategoorilist
paremini aru kui loetakse seadust ja vastupidi kuni lõpuks jõutakse lahenduseni 3. Analüütiline filosoofia- selleks et õigusteaduse ebaselgusi kõrvaldada, tuleb analüüsida keelt, kui suudetakse ebaselgused keeles kõrvaldada, saadakse kätte ka lahendus 4. Argumentatsiooniteooria- tõekriteerium õigusteaduses on argument, paremad argumendid võidavad, kõik on suhteline ning absoluutne tõde puudub Tõlgendamise koht 1. Internne ja eksternne õigustamine- süllogism 2. Õigusmõistete struktuur • Mitmetähenduslikkus ja inkonsistentus (ühel ja samal on ühes ja samas kontekstis erinevate kõnelejate jaoks erinev tähendus) • Ebatäpsus • Evaluatiivne avaldus Tõlgendaminse argumendid RKKKo 25.10.2006 3-1-1-68-06 1. Lingvistilised argumendid • semantilised • sümantilised 2. Geneetilised argumendid 3. Süstemaatilised argumendid
järeldus: mõni z on y. Aristotelese “kategoorilised väited”Iga b on a;Mitte ükski b QDOS Modula-2 pole a;Mõni b on a;Mõni b ei ole a. Süllogism on 1714 Kirjutusmasin, Henry Mill, ei ehitatud. PROCEDURE sumto(n:INTEGER): väitlus, kus mingitest etteantud väidetest 1981 – I kaasaskantav arvuti(Osbourne I);IBM (eeldustest) järeldub paratamatult uus väide.
a. Kõrgemate b. Kohalike 2) Riigi valitsemisorganite aktid 3) Kohtuorganite aktid 4) Kontrolli- ja järelvalveorganite aktid 15. Subsumptsioon Subsumptsioon juriidilise metoodika tuum. See tähendab faktilise olukorra ja õigusnormi teokoosseisu vastavuse (kui šablooni) kontrollimist: “millisele õigusnormile saab soovitud tagajärje saavutamiseks nõuet toetada?” Subsumptsioon seesmine ehk interne õigustamine ja sellel on süllogismi struktuur. Süllogism on deduktsiooni vorm, mille puhul järeldus järeldub kahest kategoorilisest eeldusest, st see on 3- astmeline loogiline tehe. Juriidiline süllogism näitab meile kätte subsumptsiooni toimimise. Täieliku juriidilise süllogismi põhimudel 1) (x) (Kx = OTx) (x) – kõigi isikute (x-de) jaoks kehtiv, implikatsioon kui x vastab kosseisu K tunnustele, siis tuleb (peab) x suhtes kohaldada õiguslikku tagajärge T. O- peandumine. Peanduma -ing k. Ought, sks k – Sollen
1. uurimismeetodid. 2.käitumise geneetilised ja evolutsioonilised alused genotüüp-organismi geenide täiskomplekt fentüüp-organismi nähtavad tunnused ja käitumisviisid polügeenne pärilikkus nähtus, kus mingi tunnuse kujunemist mõjutab palju geene vahetu põhjus organismi eluajal teda mõjutanud tegurid, mis on esile kutsunud teatud tunnused vüi käitumisviisid lõpp-põhjus asjaolud, mis selgitvad, miks on mingi tunnus või käitumine aastatuhandeid väldanud evolutsiooni jooksul aidanud populatsiooni liikmetel ellu jääda ja järglasi saada. Naturalistlik eksitus ekslik arusaam, et kõik `'looduslik'' on tingimata `'hea''. Päritavuskoefitsent suhtarv, mis näitab, kui suur osa mingi tunnuse muutlikkusest konkreetsetes keskkonnatingimustes olevas konkreetses populatsioonis on tingitud geneetilisest erinevusest. Monogaamia ühe isase ja ühe emase püsiv reproduktiivne partnerlussuhe Polügaamia paaritumissüsteem, kus ühes soost isend ...
Aristotelese jaoks ei olnud loogika mitte üks teoreetilistest teadustest (need olid füüsika, matemaatika ja metafüüsika), vaid tööriist kõigi teaduste jaoks. Aristotelese poolt väljatöötatud spetsiifilist loogikasüsteemi nimetatakse sageli mõisteloogikaks ehk terminite loogikaks. Vaatleme väiteskeemi ``kui iga b on a ja iga g on b, siis iga g on a''. a, b ja g on siin muutujad, st. formaalsed kohatäitjad. Iga väide, mis nimetatud struktuuri sobib, on korrektne süllogism. Muutujate asemele saab paigutada konkreetseid mõisteid või nimesid. Asendades a sõnaga ``asi'', b sõnaga ``loom'' ja g sõnaga ``koer'', saame: ``kui iga loom on asi ja iga koer on loom, siis iga koer on asi''. Aristoteles võttis loogikas kasutusele muutujad: see alusidee võimaldas luua süsteemi, mis jäi loogika vundamendiks Euroopas kuni 18. sajandini. Aristotelese loogika käsitleb väiteid, mis koosnevad järgmistest grammatilistest komponentidest: (1) kvantor (``kõik'',
kus diskuteeritakse kõigi inimestele oluliste küsimuste üle, selle erijuht on juriidiline argumentatsioon. Pole ühte õiget lahendust, on vaid paremad ja halvemad argumendid, lõppastmes peame need kõikvõimalikud argumendid kokku koguma ning nende pinnalt otsustama. Robert Alexy. IV TÕLGENDAMISE KOHT (struktuur) 1. Seesmine ja välimine õigustamine (interne ja eksterne) Seesmine e interne õigustamine on subsumptsioon ja sellel on süllogismi struktuur. Süllogism on deduktsiooni vorm, mille puhul järeldus järeldub kahest kategoorilisest eeldusest st see on 3-astmeline loogiline tehe. Juriidiline süllogism näitab meile kättesubsumptsiooni toimimise. Täieliku juriidilise süllogismi põhimudel (1) (x) (Kx * OTx) (x) kõigi isikute (x-de) jaoks kehtiv, implikatsioon kui x vastab kosseisu K tunnustele, siis tuleb (peandub) x suhtes kohaldada õiguslikkutagajärge T. O- peandumine. Peanduma - ing k. Ought, sks k Sollen
kõikide üksikjuhtude kaudu seega siis liikudes üksikult üldisele. See on iga uurimise tee, mis peab viima tõelisele teadmisele- ja ainult valmis, küps, igati tõestatud teadus on apodiktiline: seal kus ta alles on kujunemisstaadiumis, s.t. alles uurimine kui niisugune, on ta ,, epagoogiline", induktiivne omalt mõttemeetodilt. 7.4. Mõisted 14 Ükski otsustus, tõestus ega ka süllogism ei saa läbi ilma mõisteteta. Aristotelest huvitav- ja seles on ta sokraatilise mõttekooli ustav jätkaja- mõtelda ning opereerida võimalikult selgete ning piiritletud moistetega: niisugune igale teaduslikule mõtlemisele vajalik mõistetega: niisugune igale teaduslikule mõtlemisele vajalik mõistete määritlemine teostub aga definitsiooni ( ,,orismos") kaudu, mille varal mõisted tuletatakse üldisest eriliste tunnuste juurdelisamise teel
Aritmeetiline masin- 1640, ainult liitis ja lahutas, Kristlik filosoof Blaise Pascal Leibnizi arvuti 1671, Saksa filosoof Leibniz, arvuti: liitis, lahutas, korrutas, jagas Elektritelegraaf - Morse 1837 Loogika (lausearvutuse) alused 1847-1854 Perfolint - Wheatstone 1857 Frege loob kaasaegse predikaatarvutuse - 1879 Herman Hollerith perfokaartidega masin USA rahvaloenduse andmete töötlemiseks 1890, sellest firmast tekkis IBM Vaakumtoru - 1906, Lee Deforest Artikkel Turingi masinast: universaalsus, mittelahenduvus 1935-1937 Churchi lambda-arvutus, Churchi tees. - 1936,universaalsus, mittelahenduvus Z1 1936 , Konrad Zuse mehhaaniline arvuti MARK I 1939-1944, Harvardi elektriline(releedega) digitaalne arvuti ABC computer 1939-1942 , Atanasoff-Berry esimene elektronarvuti Esimene transistor - 1947 EDSAC 1949, esimene praktiline stored-program arvuti, programmid olid aukudega peberiribadel ERA 1101 1950 ESIMENE KOMMERTS-TOOTMI...
2. kvantiteedi või mahu järgi on kõik otsustused kas üldised, osalised või määramatud. 3. modaliteedi järgi väljendavad kõik otsustused kas tegelikkust, paratamatust või võimalikkust. Mitmesuguste otsustuste omavahelist sõltuvust püüab Aristoteles fikseerida nn. otsustuste pööratavuse reeglite varal. Hoopis suuremat tähendust tema otsustusõpetuses omab aga käsitlus tõestusest. Ükski otsustus, tõestus ega süllogism ei saa läbi ilma mõisteteta. Aristotelesele meeldib mõtelda ning opereerida võimalikult selgete ning piiritletud mõistetega. Niisugune mõistete määratlemine teostub definitsiooni kaudu. Teadusliku mõtlemise tõestaval, järeldaval ning selgitaval tegevusel on piirid, siin astub induktsiooni asemele dialektika. Dialektilises mõttevahetuses proovitakse olemasolevaid tõestusi, lükatakse neid ümber või kindlustatakse. 8. Õpetus kategooriatest.
arvutada/järeldada kõike Turingi tees: kõike mida saab üldse mingi masinaga järeldada/arvutada, saab ka Turingi masinaga arvutada Parmenides (5 saj. e.m.a) kasutas pikki loogilisi põhjendusi. Zenon Elast (5 saj e.ma) paradoksid Sofistid-Sokrates (470-399 e.m.a), Platon (428/427 - 348/347e.m.a) Aristoteles: väidete struktuur kui iseseisev uurimisobjekt Süllogismi näited:1eeldus:iga koer on imetaja, 2eeldus mõned neljajalgsed on koerad, järeldus: mõned neljajalgsed on imetajad. Süllogism on väitlus, kus mingitest etteantud väidetest järeldub paratamatult uus väide. Aristotelese puhul alati kaks kategoorilist eeldust, üks kategooriline järeldus Stoikud uurisid, kuidas saab loogiliste sidesõnade (ja, ei, või, kui ...siis)abil lihtsamatest lausetest keerulisemaid kokku panna ja kuidas näidata selliselt moodustatud lausete õigsust. Ramon Llull 1235- 1315 müstik Peateos Ars magna, generalis et ultima; Leonardo da Vinci ca 1500, Tegi joonise kalkulaatorist,
Seega A on a põhjuseks. (Vt veebis nt: http://en.wikipedia.org/wiki/Mill's_Methods ja üht rakendusnäidet: http://philosophy.hku.hk/think/sci/mill.php ) 3) Seletus-meetodid: Hüpoteetilis-deduktiivne järeldus empiirilistelt algandmetelt loogiliselt paratamatule järeldusele, mis algandmetest sõltuvalt võib siiski vale olla (seega on loogiliselt mittekehtiv). Hüpoteetilis-deduktiivne järeldus on sümmeetriline seletusega: Süllogism rakendatuna reaalsusele (empiiriliselt interpreteeritud süllogism): Inimesed on surelikud (H) Aristoteles on inimene (T) Aristoteles on surelik (JO) kus (H) on hüpoteetiline seaduspärasus, (T) algandmed ehk tõik (fakt), (JO) järeldusotsustus Empiirilise asjaolu seletus: Aristoteles on surelik sellepärast, et Aristoteles on inimene ja inimesed on surelikud
Tekst toetab uute tegelikkuse vahendamise viiside esilekerkimist konkreetsetes kommunikatiivse tööriista omamine. Tavaliseks suhtumisviisiks pedagoogilises kontekstis koolis on keelemäng, millel on nõutav abstraktsem hoiak, et käsitada sõnumit vastavalt kehtivatele ootustele. Me õpime mõtlema mudelite kohaselt, kus väljendeid kõrvutatakse ja analüüsitakse vastavalt spetsiifilistele reeglitele. Tuntud näide niisugusest suhtumisest tähendusse on süllogismid. Süllogism koosneb kahest eeldusest ja väitest ning esindab erilist viisi luua keele kaudu tähendust. See väljenab argumenteerimisviisi ja on intellektuaalseks tööriistaks, mida arendatakse lähtuvalt teatud suhtlusvormist. Suhtumise keelelisse sõnumisse põhineb kirjakeele tüüpilistel kommunikatiivsetel mudelitel. Lugemis- ja kirjaoskuse omandamine viib inimesed uue arutlus ja mõtteviisi omandamiseni. Tuleb õppida looma tähendusi aktuaalses tekstilises praktikas, tuleb
Voorus tekib suhtes kahte äärmust moodustavasse pahesse. Mõistus peab otsima keskpaiga. Nii liitub voorusega sünteesiv element, mis tõstab selle pahedest kõrgemale. Kesktee ei puuduta üksikuid tegusid. Praktikas juhib inimest eriline mõtlemine, mis erineb nii teoreetilisest mõtlemisest kui oskustest. Praktiline mõistus erineb teoreetilisest mõistusest just selle poolest, et haarab üksikuid tegureid. Praktilise mõistuse tegevus on seotud suhte ja situatsiooniga. Praktiline süllogism. Vooruslik inimene toimib paratamatult vooruslikult. Aristotelese maailmapildis ei leidu kohta üksikisiku mina-vormilisele eredusele, tema tahtele ja vabadusele. AQUINO THOMAS Tema õpetus on katoliku kiriku ametlik filosoofia. Ta ei loonud oma mõistestikku. Ta ühendas Aristotelese ristiusuga. Ratsionalist. Usk ja mõistus Mis suhtes on usk ja mõistus? Mõistus ja filosoofia ei loo dogmadest erinevat tõde- mõistus ja ilmutus ei ole omavahel vastuolus
Õiguse entsüklopeedia eksam 10.06.2011 1. Õigusteaduse metodoloogia ülesanne ja ulatus. Metodoloogia on õpetus metoodikatest. Õigusteaduse metodoloogia ülesandeks on õigust tunnetada sellises ulatuses ja kujul nagu vastava ajastu õigusteadlik mõttekäik ja tunnetamisvajadus seda endale on üles seadnud. Õigusteaduse metodoloogia osutub juhiste andjaks õigusteaduse stuudiumi ja õpetamise teede ja viiside kohta. Ta ülesandeks on anda juritidele teatavaid juhtnööre õpingutel ülikooli, kui ka teadusliku töö tegemisel pärastises elus. Õigusteaduse metodoloogia ülesanne Haarata spetsiifiliselt juriidilisi ning selle järele vastavalt vajadusele naaberteaduste elemente. Metodoloogia keskseks punktiks on otsus igasuguse juriidilise tegevuse keskpunkt. 2. Õiguse tunnetusviisid: õiguse filosoofia; õiguse sotsioloogia; õiguse ajalugu jne. Õigusfilosoofia tegeleb küsimusega, mis on õigus. Õiguse filosoofia otsib vastus...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
