Merihärg Myoxocephalus quadricornis Üldist · Kuulub puugiliste seltsi,võldaslaste sugukonda. · Eesti keeles ka hollandi härg, nelja sarvega merihärg, lehm, merikoer, simp, simpu, simpa · Merihärja liha hinnatakse nolguse lihast paremaks. Välimus, levik · Põhja-Euroopa, Aasia ja Põhja-Ameerika magestunud rannavetes. · Peamiselt riimveeline, leidub ka suurtes järvedes. · Meres elab pinna lähedal, järvedes otsib sügavaid kohti. Meres elavad merihärjad on on mageveelistest suuremad, keskmiselt 25 cm, harva kuni 36 cm pikkused: mageveeliste merihärgade pikkus on on tavaliselt 10--15 cm, vaid suurtes järvedes ületab see 20 cm. Toitumine
Primaadid on esikloomalised(imetajad). Hõlmab ahve ja poolahve. Pa hulka kuuluvad ka inimlaadsete olevuste ülemsugukond, kuhu kuuluvad inimesed. P seltsis on 3 sugukonda: gibonlased(20mln), inimavlased ja inimlased. Inimene(kahel jalal, kolju suur ümar, s-kuj selrog, laienen rinnakorv, eesjäs lüh taga pik, mitte nii karvane, laps taandar, aren aegl, suhtl kõne kiri sots mälu). Simp (väike piklik, sr ühe kõverusega, rk kitsam, hüüded zestid). Arukas inimene (homo sapiens)e nüüdisinimene Aaf, lõun pool saharat 250- 200th a tagasi. Kolju oli ümar, laup kõrge, väikesed hambad jne. Tööriistad muutusid paremaks ja nad arenesid. Aaf rändasid aas u 100 50 th a tag. Eur jõudsid 45-40th a tagasi. Ja peale seda Am. Am tõi kaasa mitme suurimet hävingu. Rännete ja geog erald tõttu tekkisid erinevad rassid. Neander suri välja nüüdisinim survel
2) Kui Ants ei ole Jüri isa, siis ei ole Ants ka Mari isa. 3) Ants ei ole Jüri isa. Kas on võimalik, et Anne on Jüri vanaema. Lahendus. Teisendame ülaltoodud väited lausearvutuse keelde. (1) F B & D (2) ¬A ¬B (3) ¬A (4) F (hüpotees) (5) ¬B (2) ja (3), MP (6) B & D (4) ja (1), MP (7) B (6), Simp (8) Vastuolu (5) ja (7) vahel. Vastus. Ei ole võimalik.
Uuemate andmete loetelus teadaolevaid murdeid ei esine (Paul jt 2015). 2. Morfoloogia 2.1. Arv ehk numerus: esineb ainsus, mitmus ja duaalsus. 2.2 Sõnaliigid/fraasid: Kõikides maailma keeltes on vähemalt nimi- ja tegusõnad. Eesti keeles on kaheksa sõnaliiki, Kairiru keeles on nad ka olemas, eraldi kirjeldusena Wivelli (1981) töös välja toodud sõnaliigid on kirjeldatud tabelis 1. Tabel 1. Sõnaliigid Nimisõna esineb kolme sorti nimisõnafraase: lihtnoomenifraas (Simp NP), liitnoomenifraas (Camp NP) ja eestäiendiga noomenifraas (App NP) (Wivell 1981: 37). Omadussõn esineb kahte liiki märgatavalt erinevaid omadussõnu, ühed mis määravad a suurust, värvi ja teisi kvalitatiivseid täiendeid ning teine tüüp, mis sisaldab kolme vormi: con - `really, truly`, sek – ´very, too´ ja kyai - `only, just`. (Wivell 1981: 69).
Isegi uue kaaslase otsimist võib pidada petmiseks. Kas selliste põhimõtetega inimene saab maha jätta truu abikaasa? Tõestada lausearvutuses. tuletusreegleid kasutades. Tähistame: Mu abikaasa petab mind - A Ma jätan ta maha -M Hakkan ka ise teda petma - I Otsin uut kaaslast -O (1) A (MI) (2) ¬A ¬I (3) ¬O ¬M (4) O I (5) ¬A (6) M - Hüpotees (7) ¬I 2), 5), MP (8) (OI)&(IO) 4), Bic (9) OI 8), Simp (10) ¬I ¬O 9), Contra (11) ¬O 7), 10), MP (12) ¬M 3), 11), MP (13) M & ¬M 6), 12) Conj - VASTUOLU (39% õigeid vastuseid) 3. Kontrollida, kas järgmised lausepaarid on loogiliselt ekvivalentsed: a) A (B C) ja A B C A&B A&C Tehete järj. F 1. 1. 2. F 3. 5. 4.
Tabel 9.1. Tuletusreeglid. Eeldused on eraldatud komadega, järeldus tuletusmärgiga. 1. Modus ponens (MP) p → q, p ⊢ q. 2. Modus tollens (MT) p → q, ¬q ⊢ ¬p. 3. Hüpoteetiline süllogism (HS) p → q, q → r ⊢ p → r. 4. Disjunktiivne süllogism (DS) p ∨ q, ¬p ⊢ q; p ∨ q, ¬q, ⊢ p. 5. Konstruktiivne dilemma (CD) (p → q) & (r → s), p ∨ r ⊢ q ∨ s. 6. Neeldumine (Abs) p → q ⊢ p → (p & q). 7. Lihtsustusreegel (Simp) p & q ⊢ p; p & q ⊢ q. 8. Konjunktsioonireegel (Conj) p, q ⊢ p & q. 9. Lisamisreegel (Add) p ⊢ p ∨ q. 1 Loogiline järeldumine oli defineeritud nii, et alati kui eeldused on tõesed, peab tõene olema ka järeldus (definitsioon 7.6.5). Järeldus võib tõene olla ka siis, kui kõik eeldused ei ole tõesed, kuid see pole oluline. 4 Modus ponens’i üks eeldus väidab, et kui implikatsiooni alus p on tõene, siis on tõene ka implikatsiooni tagajärg q
Tabel 9.1. Tuletusreeglid. Eeldused on eraldatud komadega, järeldus tuletusmärgiga. 1. Modus ponens (MP) p q, p q. 2. Modus tollens (MT) p q, ¬q ¬p. 3. Hüpoteetiline süllogism (HS) p q, q r p r. 4. Disjunktiivne süllogism (DS) p q, ¬p q; p q, ¬q, p. 5. Konstruktiivne dilemma (CD) (p q) & (r s), p r q s. 6. Neeldumine (Abs) p q p (p & q). 7. Lihtsustusreegel (Simp) p & q p; p & q q. 8. Konjunktsioonireegel (Conj) p, q p & q. 9. Lisamisreegel (Add) p p q. 1 Loogiline järeldumine oli defineeritud nii, et alati kui eeldused on tõesed, peab tõene olema ka järeldus (definitsioon 7.6.5). Järeldus võib tõene olla ka siis, kui kõik eeldused ei ole tõesed, kuid see pole oluline. 4
MP – modus ponens. ! ! p –> q. on p. järelikult on q. MT – modus tollens.! ! p –> q. on mitte-q. järelikult on mitte-p. HS – hüpoteetiline süllogism! p –> q. q –> r. järelikult p –> r. DS – disjunktiivne! ! ! p v q. on mitte-p. järelikult on q. ja vastupidi. CD – konstruktiivne dilemma! (p –> q) & (r –> s). on p v r. järelikult on ka q v s. Abs – absorptsioon ! ! p –> q. järelikult p –> (p & q). Simp – lihtsustusreegel! ! p & q. järelikult on p. ja järelikult on q. Conj – konjunktsioonireegel! on p, on q. järelikult on p & q. Add – lisamisreegel!! ! on p. järelikult on p v q. 23. TINGIMUSLIK TÕESTUS (CP) JA KAUDNE TÕESTUS (IP). Tingimuslik tõestus CP on siis, kui tuuakse sisse implikatsioon. ! ! näiteks kui lausest L järeldub lause “p olemasolust järeldub q”, siis ! ! L-st järeldub p –> q.
MP modus ponens. ! ! p > q. on p. järelikult on q. MT modus tollens.! ! p > q. on mitte-q. järelikult on mitte-p. HS hüpoteetiline süllogism! p > q. q > r. järelikult p > r. DS disjunktiivne! ! ! p v q. on mitte-p. järelikult on q. ja vastupidi. CD konstruktiivne dilemma! (p > q) & (r > s). on p v r. järelikult on ka q v s. Abs absorptsioon ! ! p > q. järelikult p > (p & q). Simp lihtsustusreegel! ! p & q. järelikult on p. ja järelikult on q. Conj konjunktsioonireegel! on p, on q. järelikult on p & q. Add lisamisreegel!! ! on p. järelikult on p v q. 23. TINGIMUSLIK TÕESTUS (CP) JA KAUDNE TÕESTUS (IP). Tingimuslik tõestus CP on siis, kui tuuakse sisse implikatsioon. ! ! näiteks kui lausest L järeldub lause "p olemasolust järeldub q", siis ! ! L-st järeldub p > q. Kaudne tõestus IP on siis, kui on palju implikatsioone
teisendusreeglit, kokku seega 19 reeglit, enamus on meile juba tuttavad. TULETUSREEGLID: 1. Modus ponens (MP) p q, p, q 2. Modus tollens (MT) p q, ¬q, ¬p 3. Hüpoteetiline süllogism (HS) p q, q, r, p r 4. Disjunktiivne süllogism (DS) p q, ¬p, q; p q, ¬q, p 5. Konstruktiivne dilemma (CD) (p q) & (r s), p r q s 6. Absorptsioon (Abs) p q, p (p & q) 7. Lihtsustusreegel (Simp) p & q, p; p & q, q 8. Konjunktsioonireegel (Conj) p, q, p & q 9. Lisamisreegel (Add) p, p q ASENDUSREEGLID (teisendusreeglid) 10. De Morgani teoreem (DeM) ¬(p & q) ¬p ¬q; ¬(p q) ¬p & ¬q 11. Kommutatiivsus (Com) (p q) (q p); (p & q) (q & p) 12. Assotsiatiivsus (Assoc) [p (q r)] [(p q) r]; [p & (q & r)] [(p & q) & r] 13
teod elasid saja võrra suurendatud kujul kaua rahva suus. Temast räägiti, kuidas ta kord terve hundikarja, kes kibeda külma ajal ta kallale kippunud, palja käega ara kägistanud, nahad maha nülginud ja kered kui jõulukingitused kuuse okstesse riputanud, kust neid siis nälginud suguvennad halastades maha rebinud ja ausasti oma tühja kesta matnud; kuidas ta kord targema rahva suust kuulnud, et vanal ajal olnud üks väga rammukas mees, Simp-son või Sampson, kes sada hunti või karu sabapidi kokku sidunud, mispeale tema, Vahur, ühe metshärja, ühe karu, ühe hundi, ühe metskuldi ja veel mõne muu tigeda eluka kinni püüdnud, imetaltsaks teinud ja selle põrgukutsikate karjaga läbi küla uitnud; kuidas ta kuused juurtega maa- 12 põuest kiskunud, juured ja ladvad maha murdnud ja enesele tüvedest maja ehitanud. Neid ja muid muinasjutte rääkis rahva suurendav suu tugevast Vahurist, ja neid jutte kuulates särasid
annaabi.ee 
