Laeva hoolduse ja ekspluatatsiooni eksami piletid ja vastused (1)

Q: Kes tagab laevapere liikme töö- ja eririietuse?

Vastus leiad õppematerjalist: Laeva hoolduse ja ekspluatatsiooni eksami piletid ja vastused

Q: Kes kannab laevapere liikme tervisekontrolli kulud?

Vastus leiad õppematerjalist: Laeva hoolduse ja ekspluatatsiooni eksami piletid ja vastused

Q: Kuidas kontrollida laeva triivi ankrus seismise ajal?

Vastus leiad õppematerjalist: Laeva hoolduse ja ekspluatatsiooni eksami piletid ja vastused

Q: Kuidas idenfitseeritakse ujuvad navigatsioonivahendid öösel ja päeval?

Vastus leiad õppematerjalist: Laeva hoolduse ja ekspluatatsiooni eksami piletid ja vastused

Q: Kuidas hüvitatakse laevapere liikme isiklike asjade hävimine või kahjustumine ?

Vastus leiad õppematerjalist: Laeva hoolduse ja ekspluatatsiooni eksami piletid ja vastused

Q: Milline on vahiteenistuses mitteosalevate laevapere liikmete töörežiim?

Vastus leiad õppematerjalist: Laeva hoolduse ja ekspluatatsiooni eksami piletid ja vastused

Q: Mis on TEU ja millised on standardsete konteinerite mõõdud ?

Vastus leiad õppematerjalist: Laeva hoolduse ja ekspluatatsiooni eksami piletid ja vastused

Q: Kuidas kinnitatakse konteinereid sh ülemine rida?

Vastus leiad õppematerjalist: Laeva hoolduse ja ekspluatatsiooni eksami piletid ja vastused

Eesti Mereakadeemia - Merendus - Laeva ekspluatatsioon

5 VÄGA HEA

Rahvusvaheline - Sama nagu isamaaline, aga vähem šovinistlik ja igas keeles

Esitatud küsimused

Kes tagab laevapere liikme töö- ja eririietuse?
Kes kannab laevapere liikme tervisekontrolli kulud?
Kuidas kontrollida laeva triivi ankrus seismise ajal?
Kuidas idenfitseeritakse ujuvad navigatsioonivahendid öösel ja päeval?
Kuidas hüvitatakse laevapere liikme isiklike asjade hävimine või kahjustumine ?
Milline on vahiteenistuses mitteosalevate laevapere liikmete töörežiim?
Mis on TEU ja millised on standardsete konteinerite mõõdud ?
Kuidas kinnitatakse konteinereid sh ülemine rida?

Pilet No. 01

Lateraalne ujuvmärgistus
Kasutatakse laevatee märgistamiseks (faarvaatris). Euroopas kasutatakse IALA „A“ süsteemi kus paremale küljele jääb roheline poi ( koonus , Fl G) ja vasakule punane poi ( silinder , Fl R) ja Ameerikas kasutatakse IALA „B“ süsteemi kus on vastupidi. Lateraalsüsteem määratletakse põhimõttel, et laev liigub merelt maa poole, suuremast veest väiksemasse vette. Punased on paaris numbrid , rohelised paaritud . Topimärgid on mõlemas süsteemis samad vasakul silinder, paremal koonus.

Laevades kasutatavad tuletõrjevahendid
Laevaehituslikud vahendid: konstruktiivsed (tulekindlad vaheseinad ), tuletõrje süsteemid (vee-, auru-, süsihappegaasi-, vahu-, sprinkleri- ja inertsete gaaaside süsteem), tuletõrjesignalisatsioon ( andurid laeva ruumides), tuletõrje varustus . Tuletõrje vahendid: tuletõrjevoolik joatoruga (Ruumides on vooliku pikkus 10-20m, masinaruumis 15m, tekil kuni 20m, eriti laiadel laevadel 25m. Voolikud peavad olema sellise pikkusega, et igasse laeva punkti oleks võimalik vett anda kahest voolikus), kantavad pulber - ja süsihappegaasikustutid erineva mahutavusega, tuletõrjeämber liiniga , metallkast liiva ja kühvliga, pootshaak raudkang labidas, tulekindel vilt või present , rahvusvaheline kaldaühendus rõngastihend poldid mutrid ja seibid. Lisaks eelmainutle peab olema laevas veel: tuletõrjuja kaitseriietus, kiivrid , saapad, kindad , kaisevöö tulekindla julgestusliini ja karaviiniga, plahvatusohutu elektrilamp , hingamisaparaat.

Juhtimisvõime kaotanud laeva tuled, päevamärgid
Kaht vertikaalselt paiknevat punast ringtuld nähtavaimas kohas, kaht vertikaalselt paiknevat kera või kerasarnast märki nähtavaimas kohas, vees edasi liikudes lisaks nendele tuledele parda ja ahtrituli. Päevamärgistus: kahte musta kera püstjoonel ülestikku kõige nähtavamal kohal.

Mis on „ Pilot Card“
Mõeldud on lootsile, asub laeva sillas , sisaldab laeva põhiandmeid ja seal on laeva süvis vööris ahtris, kiirused erinevatel käikudel, mis sõukruvid laeval on, laeva üldmõõtmed, pöörded , veeväljasurve.
Pilet No. 02

Kardinaalne ujuvmärgistus
Poidel on kaks värvi must ja kollane, eristatakse topimärkide, värvide järjekorra ja tulede karakteristiku järgi. Neli kardinaalpoid märgivad ohust möödumise ohutut võimalust koos umbkaudse pelenguga. Põhjas on must kollane koonuse nooled on ülesse (Q W), idas on must kollane must, koonused põhjad on vastamisi (Q (3) W 10s), lõunas on kollane must, koonuse nooled on alla (Q (6) + LFI W 15s), läänes on kollane must kollane, koonuse tipud vastamisi (Q (9) W 15s).

Kes tagab laevapere liikme töö- ja eririietuse?
Reeder ehk laeva omanik.

Kaubatüürimehe kohustused konteinerlaevas
Harilikult määratakse vastutavaks vööri- või ahtri kaubaruumide eest. Enne laadimise algust peab veenduma kaubaruumide puhtuses, pilsside korrasolekus. Veenduma vajaliku hulga separatsioonimaterjali olemasolust kaubaruumis. Kontrollima laadimisvahendite valmisolekut, õiget asetust. Veenudma, et kaubaruumi valgus oleks töökorras. Kontrollima tulekustutusvahendite ja varsustuse valmisolekut. Tvindekiga laevas tagama tvindeki reelingute kohalolekut. Piimidega kaubaluugi puhul veenduda, et piimid on kinnitatud. Valmistuda vajadusel kaubaruumide kiireks sulgemiseks vihma korral. Lossimise korral kontrollida kaubaruumi, veendumaks, et kogu laadung on lossitud. Regulaarselt kontrollima kauba laadimist, veendumaks selle õiges paigutuses ja vajaliku separatsioonimaterjalde kasutamises. Fikseerida logiraamatus kõik kaubaoperatsioonidega seotud ajamomendid. Laadimise ajal pidada mustandi kaubaplaani, kus fikseerida kaubapartiide asetus trümmis ja nende sihtsadam, tonnide hulk ja vajalik üldinfo. Laadimise ajal tuleb fikseerida kõik vigastatud kaubad , lossimise ajal paigutada vigastatud kaubad ohutusse kohta, informeerida agenti ja vanemtüürimeest. Veenduda, et tööpäeva lõpus on kõik kaubaruumid kindlalt suletud. Kogu kaubaoperatsiooni käigus takistada kauba varastamist. Tagada, et suitsetamiskeeldu järgitakse kaubaruumis ja teikil. Tagada väärtuslike kaupade lugemine. Paigutada ohtlikud kaubad vastavalt „IMDG Code “ nõudmistele ja IMO reeglitele. Tagada ühesuguste , kuid erinevate sihtsadamatega kaupade effektiivne separeerimine . Veenduda, et sadama transiitlaos kaupu stoovitakse ja käitletakse korralikult. Jälgida, et kogu kaubaoperatsioonide käigus täidetakse tuleohutuseeskirju.

Mis on „Wheelhouse Poster“
Sisaldab laeva andmeid ja sirkulatsiooni tabelit, pöörde raadius erinevatel kiirustel.
Pilet No. 03

Vaht sadamas
Otsi jälgima. Trapivaht ei tohi kedagi laeva lasta ilma kirja panemiseta, Trapivahil on ohvitseriga side, tuleb teha tuletõrje rinkäike, jälgida kauba operatsioone, kui seisakud, siis miks, ohvitseril vastav märkmik selle jaoks. Veenduma, et tekivalgusutus oleks sisse-välja lülitatud õigel ajal.

Kes kannab laevapere liikme tervisekontrolli kulud?
Ise maksan , aga paremates firmades võidakse see välja maksta.

Vee suhtes käiku omava laeva udusignaalid
Käigus mehaanilise jõuseadmega, vee suhtes liikuv laev peab andma vähemalt 2 minuti järel ühe pika signaali. Laev pikkusega alla 12 m pole kohustatud andma ülalnimetatud signaale, kuid kui ta seda ei tee, siis peab vähemalt iga 2 min järel andma tõhusa helisignaali.

Kuidas kontrollida laeva triivi ankrus seismise ajal?
Kui ankrukett on välja lastud vajalikul pikkusel , märgistatakse laeva positsioon GPS-il (MOB funktsiooni kasutatakse) ja radaril pannakse maha kaugus ning peiling mingi kalda nurga suhtes – selle meetodi abil saab jälgida laeva triivimist. Kaardi peale märkida punkt, kus asud ja seda kontrollida kord vahi jooksul.
Pilet No. 04

Kuidas idenfitseeritakse ujuvad navigatsioonivahendid öösel ja päeval?
Öösel tulede järgi, päeval topimärgi ja värvi järgi.

Kuidas hüvitatakse laevapere liikme isiklike asjade hävimine või kahjustumine?
Isiklikuks tarbimiseks vajalikud esemed mõistlikus koguses, vastavalt osapoolte kokkuleppel.

Lootsilaeva tuled
Lisaks käigutuledele ka valge ja punane ringtuli.

Võõrast ankruketist/trossist vabanemine
Ankur tõstetakse nii kõrgele , kui võimalik. Võetakse tugev taimkiust köis või terastross . Võõrast trossist või ketist tuleb läbi viia terastross või köis. Siis tuleb lasta oma ankur alla. Teine tross või kaabel jääb rippuma ja pärast raiutakse enda terastross või köis läbi.
Pilet No. 05

Prügi käitlemine laevas
Jagunevad: klaas, metall, plastik , toidujäätmed, paber. Kogumahutavusega 400 GT ja enam ning laevad kus laevapere liikmete arv on 15 ja enam peavad laevad omama prügiraamatut ja prügi käitlemise plaani. Sinna tuleb kanda kõik toimingud prügiga (üle parda, põletatud, ära antud), mõõtühikuks on kuupmeetrid. Kuskil ei tohi üle parda visata plastikut ja sünteetilisi aineid. Kaugused erineva prügi jaoks on 12MM (lubatakse üle parda heita toiduainete jäätmeid, paberist esemeid, kaltsu , klaasi, metalli, toidunõude kilde ja teisi analoogilisi jäätmeid), 24MM (lubatakse üle parda heita ujuvust omavaid separatsioone, vooderdus - ja pakkematerjale) ja v.a erirajoonid (Läänemeri). Laevas peab olema 4 prügikasti.

Milline on vahiteenistuses mitteosalevate laevapere liikmete töörežiim?
Vahiteenistuses mitteosalevate laevapere liikmete tööaeg peab olema ajavahemikus kella 6.00-st kuni 20.00-ni laeva aja järgi, kui see on töö iseloomu arvestades võimalik. Ajavahemikus kella 20.00-st kuni 6.00-ni ning pühapäeval või riigipühal võib vahiteenistuses mitteosalevaid laevapere liikmeid rakendada tööle üksnes edasilükkamatute tööde tegemiseks, välja arvatud juhul, kui laevapere liikme töö iseloom nõuab töötamist vastaval ajal.

Lootsilipp merepraktikas, lootsi väljakutse, loots pardal
Golf (Vajan lootsi) ja Hotel (Mul on loots paardal).

Kõite/trosside laeva võtmine, hoiustamine
Kontrollima, et olemas oleksid sertifikaadid köitel trossidel, võimalusel kontrollida neid visuaalselt , et ei oleks nähtavaid jälgi või muljumis ja et ei oleks pragusid. Kindlasti ei tohi jätta lahtiselt tekile tuleb ära katta ja kinnitada või siis mõnda kindlasse ruumi panna.
Pilet No. 06

Laeva päästevahendid, kasutamine ja hooldus
Jagunevad kollektiivseteks ( päästepaat , täispuhutav päästeparv ja metallist või plastikust jäik päästeparv, täispuhutav liugtee, liugtoru, tõsteparv, valvepaat ja kiirvalvepaat) ja individuaalseteks (päästevest, päästerõngas, vee- ja kaitseülikond). Hooldus: paadis kontrollime varustust, määritakse trosse, liigendeid, kontrollime, et haagid töötaksid, parvedel vaatame hüdrostaadi kuupäeva, et millal tuleks kontrolli saata. Päästepaadi taavetite trosse võib kasutada 5 aastat vahepeal peab määrima ja kahe poole aasta tagant tuleb ümber pöörata. Vestide ja ülikondade juures kontrollida nende korrasolekut, tuled põleksid, viled töötaksid, markeeringud ei oleks kulunud.

Tegevus tuleohu korral
Avastades tulekolde, peab otsustama kiiresti, kas kustutada ise või kutsuda abi. Kui aga ei õnnestu iseseisvalt kustutada tuleb sulgeda ruumi uks, vajutada tuletõrjesignalisatsiooni nuppu, et teavitada vahitüürimeest ning kutsuda appi teisi laevapere liikmeid. Vahitüürimees peab kuulutama välja üldise hädaohuhäire ja informeerima laevapere liikmeid tulekolde asukohast. Vastavalt laeva häirete plaanile peavad selleks määratud isikud alustama tulekolde likvideerimist kõigi olemasolevate vahenditega. Suitsuga ruumi võib minna siis kui omatakse individuaalset hingamisaparaati, kui on ruumis kõrge temperatuur siis vastava kaitseriietusega.

Purjelaeva käigutuled, mootorit kasutava purjeka päevamärk
Lisaks teistele käigutuledele punane ja roheline ringtuli mastis. Päevamärk on kolmnurk tippuga alla.

Tegevus „Inimene üle parda“ korral
Tekil olles: viskad päästerõnga üle parda ja annad häire, võimaluse korral võimalikult palju jälgida. Sillas olles: Williamsoni pööre, vajutada funktsioon MOB nuppu, teavitada päästeoperatsiooni keskusi, et keegi on üle parda kukkunud.
Pilet No. 07

Laeva ankruseade, otstarve, hooldus, kasutamine, tehnilised nõuded
Koosneb: ankru, ankrukett koos ketihalsiga, ankrupeli , stopperid (lintstopper) ankruketi kinnitamiseks, ketikast, ketiklüüs ning juhtpult, pesusüsteem (asub ankru klüüsis). Akrusedmete ülesandeks on tagada laeva asukoha säilitamine reidil või kalda lähedal ankrus seistes. Ankrupeli peab suutma hiivata üheaegselt kaht ankrut 50m sügavuselt, kiirusega 8m/min. Ankurit võib alla lasta niisama oma raskusjõul, kuni 40m. Enne aga tuleb ankru peli mootori abi alla lasta veeliinini ja alles siis võib anda käskluse let go ja ankur läheb ise oma raskusjõul alla. Kui on aga suurem sügavus, siis tuleb lasta ankur mootoriga nii palju alla, et maapinna ja ankrupeli vahele jääb maksimaalselt 40m ja siis võib lasta vabalangemisega. Tuleb jälgida, et kett ei oleks kulunud rohkem kui 10% ja kui on siis tuleb terve seekel välja vahetada.

Laevapere liikme süüteo arutamise kord merereisi ajal
Arutatakse 14 päeva jooksul peale juhtumit, reederit informeeritakse enne käskkirja avaldamist, kui karistuseks on töösuhete lõpetamine , siis selle üle otsustab reeder.

Kalatraaleri käigutuled, miinitraaleri käigutuled
Kalatraaleril on lisaks käigutuledele roheline ja valge ringtuli. Miinitraaleril on lisaks käigutuledele kolm kolmnurgselt asetsevat ringtuld.

Tankide ja tsisternide hooldamine, ohutustehnika
Õhutama peab. Enne sisenemist kontrollida hapniku sisaldust, tohib töötada selliste tööriistadega, mis ei tekita sädet. Inimene kes seda hooldama läheb peab olema vastav varustus. Tuleb kasutada plahvatusohutuid 12V akulampe. Enne tanki minemist tuleb täita checklistid ja allkirjad anda, et ollakse nõus minema. Kontrollitakse roostet baktereid ja ka tsingist protektoreid (anoodid) mis kaitsevad roostetamise vastu. Järgides ohutustehnika eeskiju, tuleb jälgida tankide värvkatte seisundit . Tuleb jälgida, et neid läbivad torud ei oleks vigastatud. Kord aastas tuleb kontrollida joogiveetankide seisukorda, puhastada , vajadusel parandada vigastatud värvi kohad. Tankis võib töötada järjest kuni 45 min, mille järel tuleb olla varskes õhus vahemalt 15 min. Tank täidetakse veega nii, et vesi ulatub kuni peatekil asuva mõõdutoru ülaservani. Kui ööpäeva jooksul veetase ei lange, on tank veetihe
Pilet No. 08

Vaht ankrus
Kui laev alla 50m siis üks valge ringtuli vööris kui üle 50m siis lisaks ka ahtris ringtuli, kui üle 100m siis ka tekivalgustus. Tüürimees peab kontrollima asukohta ja triivi, vahitüürimees ei tohi sillast lahkuda, tuleb jälgida ilmastiku olusid. Kui tuul tõuseb või tuleb mingi tormihoiatus, siis sellest kindlasti kaptenile teatada . Kui udu tuleb, siis tuleb sisse lülitada udusignaalid, jälgida ümbruses olevaid objekte.

Lootsitrepi struktiivsed nõuded
Kinnitatud korralikult, päästerõngas (tulepoiga ja liiniga), lootsitrepp peab ulatuma veeliinini kõige suurema vabaparda korral ja kui laeval on veel kreen vastaspoordi 15kraadi, valgustus ahtrist. Loodsitrepi juures peab olema kaks inimest vähemalt, peab olema side sillaga, astmevahe 1 jalg ja iga 8 aste spreader (laiem aste).

Laevades kasutatavad plokid
Laevades kasutatakse puidust ja rauast plokke. Plokidest tehakse talid. Mida rohkem siive seda suurem võit jõus.

Pindade kruntimine
Krundiks nimetatakse erimest värvikihti, mis kantakse vahetult värvita pinnale. Igale materjalile on ette nähtud erinev kruntvärv. Enne värmisit ja pahteldamist on tähtis kruntimine, sest sellega me kaitseme roostet. Kui on puitpinnad ja on vajadus pahteldamse järgi, siis enne värvimist ja peale kruntimist tuleb pahteldada. Viimaseks jääb värvimine. Kohad, mis on pidevalt niisked tuleb kruntida kaks korda ja kindlasti pintsliga. Krunditud pinnad tuleb lasta täielikult kuivada.
Pilet No. 09
E.V. Meresõitu reguleerivad normatiivdokumendid
Mereohutuse seadus, Sadamaseadus, Laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seadus, Mereteenistus seadus, Laevavahiteenistuse kord, Kaubandusliku meresõidu koodeks, Kaubandusliku meresõidu seadus.

Ohud veega kustutamisel
Suurt tulekollet kustutatakse veega, laevas aga ei saa kasutada lõpmatult palju vett tulekolde kustutamiseks, sest laev võib kaotada püstuvuse ja ümber minna. Voolu alt ei saa vabastada elektritrasse, siis kaob valgustus ja seiskub vendilatsioon. Voolu all olevaid elektrimootoreid ja – trasse saab kustutada ainult pulber- või süsihappegaasikustutiga.

Laeva käigituled
Topituli. Kui üle 50m, siis kaks topituld 225°. Pardatuled parem roheline, vasak punane 112,5°. Ahtrituli 135°.

Nõuded metsalaadungi kinnitamisele tekil
Tavaliselt laaditakse kuni kolmandik metsalastist laeva tekile. Mõlema parda umbreelingu äärde pannakse tugipostid (titsid), millede vahele metsalast laaditakse. Last kinnitatakse soringute (tross, kett, lint, talrep) abil nii, et ta moodustab laevakerega ühtse terviku. See võimaldab väiksemat vabaparda kõrgust ja seega kuni 10% suuremat dedveiti (kandevõimet). Metsalaadung peab olema kinnitatud selliselt, et juhul kui osa laadungist on nihkunud, ja laevale tekkinud suur kreen, peab olema võimalik laeva ja ülejäänud laadungi päästmiseks nihkunud osa laadungist lasta parda taha. Tekilaadungi asetamisel laeva tuleb järgida, et ei takistataks juurdepääsu tuletõrje- ja päästevahenditele, ventilatsiooniavadele, tankide mõõteavadele, avariiväljapääsudele, trümmi sissepääsudele, tagavara ankrule, avariiroolirattale jne. Kui last on tekil pardast pardani tuleb lasti peale teha käimiseks ohutu käigurada , mis oleks ääristatud käsipuu või trossiga.
Pilet No. 10
Laeva ankrukett, konstruktsioon , kaliiber, märgistamine
Terasest valatud või keevitatud kett, mis ühendab laeva ankruga ja võimaldab ankrupeli vms seadmega ankrut vette lasta ja välja tõmmata. Koosneb ketiseeklitest: ankrupoolsest ankruseeklist, paaritu arvu lülidega vaheseeklitest ja lõpuseeklist, mis lõpeb ketihalsiga. Ankru ja ankruseekli ühenduskohas peab olema pöörel, vältimaks keerdumist. Ketiseeklid koosnevad tavalistest või tugevdatud ovaalsetest lülidest, omavahel ühendatakse need ühendusseekli või –lüliga. Ühendusseekli kasutamisel peab ketiseekel lõppema suurema läbimõõduga ja ilma toeta lõpulüliga. Ankruketti iseloomustab tema kaliiber- ketilüli ristlõike läbimõõt mm- tes. See sõltub laeva suurusest ja otstarbest. Ketilülil, mille kaliiber on suurem kui 15 mm, peab keskel olema tugi ehk kontraforss . Kui ankrupelil pole ketilugejat, tuleb ankrukett markeerida, et oleks võimalik pidada arvestus vette lastud ankruketi üle. Markeerimise viise on mitmeid. Nt esimese seekli viimane toega lüli ja teise seekli esimene toega lüli värvitakse valgeks ja kontraforsidele mähitakse pehmest traadist margid. Kui ankruketi üks seekel vette lastud, lüüakse laevakella, kui kaks seeklit vees siis kaks korda.

Lastiruumide hooldamine
Puhastamine, ventileerimine (tuulutamine), kontrollida manluuki, pilsikaeve. Kui tegemist on vanemat tüüpi laevadega siis tuleb kontrollida plankusid, et need oleksid terved ja kui ei ole terved, siis välja vahetada. Erilist tähelepanu tuleb pöörata valmisolekule viljalaadungi vastuvõtuks: eemaldada tuleb lahtine värv, desinfitseerida lastiruumid, viia läbi deratisatsioon (n.ö kui on rotid , närilised, siis nende eemaldamine).

Pukseeriva laeva tuled
Pukseeriv mehaanilise jõuseadmega laev peab kandma: kaht püstjoones ülestikku paigaldatud topituld. Kui karavan , mõõdetuna pukseeriva laeva ahtrist viimase pukseeritava laeva ahtrini, on pikem kui 200 meetrit, siis kolme sellist tuld püstjoones ülestikku; pardatulesid, ahtrituld, pukseerimistuld vertikaalselt ahtritule kohal; rombikujulist märki kõige nähtavamal kohal, kui karavani pikkus üle 200 m.

Mis on TEU ja millised on standardsete konteinerite mõõdud ?
Laevanduse statistikas kasutatakse lühendit TEU ( Twenty - foot Equivalent Unit), mis tähendab ühte 20 jalast konteinerit. Konteinerite standardne pikkus on 20,30,40 ja 45 jalga. Standardiseeritud konteinerite mõõdud on 8x8x20 jalga ja 8x8x40 jalga. On ka mittestandardseid konteinereid, mis muudavad aga laadimise ebamugavaks. 20 jalase konteineri mahutavus on 33,7 m3 (2394 ft3) ja laadungi kandevõime kuni 28 t (61732 LB). 40 jalase konteineri mahutavus on 67,8 m3 (2394 ft3) ja laadungi kandevõime kuni 29 t (63937 LB). Konteinerite tühikaal on vastavalt 2,5 ja 4 t. kõikide konteinerite kaalulised andmed on mingil määral erinevad (sõltuvalt tehnoloogiast, metalli margist ja paksusest).
Pilet No. 11
Hädasignaalid
Hädasignaalid näitavad, et neid andev laev on hädaohus ja vajab abi teistelt laevadelt või kaldalt. Neid signaale muuks otstarbeks ei tohi kasutada.
1)Raadiotelegraafi teel antakse morse SOS;
2) Raadiotelefoni teel antakse hädasignaal sõnadega „Mayday“;
3) Tugevad paugud umbes 1 min. vaheaegade järel;
4) Rahvusvaheliste lippude signaal „NC“ mastis;
5) Ruudukujuline lipp ja selle all või peal kera (lipu ja kera värv ei ole tähtis);
6) oranži värvi suits või tuleleegid;
7) punane rakett ;
8) punane langevarjuga rakett;
9) punane põlev säratuli;
10) pidev helisignaal ;
11) aeglane käte külgedel üles- alla tõstmine;
12) avariiraadiopoi poolt edastatav signaal;
13) värvilaik vees;
14) oranž kangas musta ringiga.

Käiguvahi üleandmine
Roolimadrus äratatakse 20-30 min enne vahti. Roolikambrisse peab jõudma 5-10 min enne vahi algust. Sisenedes roolikambrisse tuleb selleks luba küsida vahitüürimehelt. Roolikambrisse tulles tuleb asuda roolis oleva madruse kõrvale ja saada temalt informatsiooni kuidas laev rooli kuulab, mis objektid on ümbruses nähtavad jne. Kui saabub vahivahetuse aeg, tuleb küsida vahitüürimehelt luba roolivahi vastuvõtmiseks. Kui vahitüüimees nõustub, paneb lahkuv roolimadrus laeva täpselt kursile ja ütleb kõva häälega :“Gürokompassi kurss … kraadi üle antud“. Vahti astuv madrus ütleb „Gürokompassi kurss … kraadi vastu võetud“. Seda öeldakse kõva häälega et vahitüürimees seda kuuleks ja et õige kurss vastu võetaks. Vahti astuv madrus peab võrdlema gürokompassi näitu ja magnetkompassinäitu, et nende vahel poleks liiga suurt erinvust. Kui on, siis teavitab vahitüürimeest.

Laeva ankrutuled sõltuvalt laeva pikkusest, päevamärgid
Ankrus olev laev peab välja panema kõige nähtavamal kohal: vööris ühe valge ringtule või kerakujulise märgi, ühe valge ringtule ahtrisse või selle lähedale ja madalamale vööris paiknevast ringtulest. Alla 50 m pikkune laev võib kanda üht ringtuld kõige nähtavamas kohas. Üle 100 m pikkune laev peab lisaks kahele ringtulele (vööris ja ahtris) kasutama ka töö- või muid võrdväärseid tulesid tekkide valgustamiseks.

Laevades kasutatavad kraanad
Viimasel ajal ehitatakse enamik universaalseid laevu hoopis ilma lastimisseadmeteta või kui siiski ehitatakse laev lastimisseadmetega, on need kraanad. Kraanasid on tunduvalt lihtsam käsitleda kui losspoome. Eelmisel sajandil ehitati laevad lastimisseadmetega sellepärast, et paljudes väikestes sadamates kraanad puudusid. Nüüd kasutatakse sageli sadamates mobiilseid võimsaid autokraanasid. Rohkem olid laevadel levinud elektrilised kraanad,
tõstevõimega kuni 50 t. Viimastel aastatel on aga hakatud laialdasemalt ehitama laevu hüdrauliliste kraanadega, millede tõstekoormus on kuni 75 t. Spetsialiseeritud laevadel raskekaaluliste esemete veoks on kraanade tõstevõime veel tunduvalt suurem.
Nii kraanadel kui ka losspoomidel peab olema järgmine markeering : SWL- ...( safe working load – ohutu tõstevõime, töökoormus ja järgmine kontrollimise kuupäev.(Näit. SWL – 60T
19.11.2009). Kraanasi on mitmesuguste konstruktiivsete lahendustega.Võivad olla üksik- ja paariskraanad, asetseda laeva keskel või ühes pardas, võimelised liikuma piki laeva ja põõrelda koos laadungiga 360°. Tänapäeva miinimumnõue on, et kraana peab suutma tõsta
40' jalast konteinerit (u. 4 t.). Laevadel kasutatakse ka sildkraanasi, harvem portaalkraanasid.
Pilet No. 12
Laevas ja päästevahendites kasutatav pürotehnika
Pürotehnilisteks vahenditeks laevas on: erinevad raketid , säratuled, suitsupoid, kemoluminestsents valgustuspulgad ja liiniheitja raketid. Pürotehnilisi vahendeid peavad oskama kasutada kõik laevapere liikmed. Pürotehnilisi vahendeid tuleb hoida hermeetiliselt lukustatud raudkastis kusagil roolikambri vahetus läheduses. Üks võti peab olema vahitüürimehe valduses ja teine roolikambris. Päästepaadis ja parves olevad raketid peavad olema veekindlas pakendis. Kasutada ei tohi aegunud ega märgunud rakette. Aegunud pürotehnilised vahendid tuleb akti alusel kaldale anda.
Kemoluminestsents valguspulk on keemiline signalisatsioonivahend, mille sisselülitamisel toimub keemiline reaktsioon , mis tekitab rohelise või punase valguse 8 kuni 12 tunni jooksul. Valgus paistab kuni 1 miili kaugusele. Tuleohutu, mürgitu, veekindel, ujub vee peal ja valgustab isegi vee all. Valgustuspulka saab kasutada päästepaatide ja –parvede valgustamiseks ja signaliseerimiseks. Kui laevas ei tööta avariivalgustus, saab valgustuspulka kasutada evakuatsiooniteede valgustamiseks jne. Pulga pikkus on 150 mm. Säilivusaeg kuni 4 aastat.

Pindade pahteldamine
Hoolikalt krunditud pinda võib vajaduse korral pahteldada. Et aga pahtel kuivamisel ei praguneks, ei tohi üks kiht olla paksem kui 0,1 mm. Järgmine kiht pannakse peale pärast eelmise kuivamist ja kerget lihvimist . Pahtelkihi üldpaksus ei tohi ületada 1 mm. Pahteldatud metallpinna lihvimiseks niisutatakse pinda veega ja kasutatakse veekindlat liivapaberit. Peale lihvimise lõppu pestakse pind veega üle ja hõõrutakse lapiga kuivaks.
Puupinda pahteldatakse peale täielikku kuivamist. Siseruumides võib kasutada nii õli- kui ka lakipahtlit, väljas ainult lakipahtlit. Kõigepealt pahteldatakse kihtidena konarused puupinnas, seejärel ühtlase kihina vana tugevasti seisva värvi kohad. Lihvitakse kuiva liivapaberiga, seejärel eemaldatakse tolm.

Vee suhtes käiku mitte omava laeva udusignaal, ankrus seisva laeva udusignaal
Käigus olev jõuseadmega laev, mis on peatunud ega liigu vee suhtes edasi, peab vähemalt iga 2 minuti järel andma kaks järjestikust pikka vilet, mille vahe on umbes 2 sekundit.
Ankrus olev laev pean vähemalt iga minuti järel umbes 5 sekundi jooksul pidevalt helistama signaalkella. Laeval pikkusega 100 meetrit või enam tuleb helistada vööris signaalkella ja vahetult pärast signaalkella helistamist tuleb ahtris umbes 5 sekundi jooksul lüüa pidevalt gongi. Ankrus olev laev võib lisaks anda kolm järjestikust vilet, nimelt ühe lühikese , ühe pika ja ühe lühikese, et hoiatada lähenevat laeva oma asukohast ja kokkupõrke võimalikkusest. Lk196-197.

Kuidas kinnitatakse konteinereid, s.h ülemine rida?
Igal konteinerlaeval on tehasest kaasa antud konteinerite kinnitamise plaan. Kinnitamiseks kasutatakse palju erinevaid vahendeid ingliskeelsete nimedega, milledel eestikeelsed nimetused puuduvad. Konteinerid laaditakse üksteise otsa ja ühendatakse twistlock’ idega . Teki külge kinnitatakse konteinerid kuni kolmanda reani kas kettidega (lashing chain ), kinnitusvarrastega (lashing rod) või trossiga (lashing wire). Ülevalt ühendatakse erinevad read bridge fiting’uga. Mida paremini on konteinerid üksteise külge üheks tervikuks ühendatud, seda ohutum on. Konteinerid laadides peab jälgima, et ei ületataks tekile lubatud koormust. Lk 92-93.
Pilet No. 13
Laeva laadruumide hooldus, ettevalmistamine lastimiseks
Esmane tegevus: lastiruumide ülevaatus veendumaks, et pole poorditaguse vee tungimist lastiruumi, lastiruumi läbivad mõõdu - ja õhutorud pole vigastatud ning oleks nõuetekohaselt kinnitatud. Pilsikaaned peavad olema terved. Pilsikaevud peavad olema puhtad ja kuivad ning kuivendussüsteem töökorras. Enne puistlasti laadimist tuleb pilsikaevude kaitse võrgud katta kotiriidega, et ära hoida pilside ummistumist kaubaga. Lastiruumi viivad trepid peavad olema korras, torude ja kaablitrasside kaitsed terved. Põhjatankide manluugid peavad olema hermeetilised, kaetud kaitsekaantega. Veekindlad vaheseinad peavad olema vigastusteta, väikesi avausi võib remontida kasutades vastava diameetriga polte ja mennikuga immutatud takku . Lastiruumides on kauba niiskumise ärahoidmiseks poordil vee kondenseerumise tagajärjel paigutatud higilauad- paiknevad paralleelselt üksteisele, mõõtmed 50 x 120 mm. Enne laadimise algust tuleb lastiruum puhtaks pühkida, vajadusel pesta ja kuivatada. Erilist tähelepanu tuleb pöörata valmisolekule viljalaadungi vastuvõtuks: eemaldada tuleb lahtine värv, desinfitseerida lastiruumid, viia läbi deratisatsioon. Aitab ka deratisatsiooni tunnistuse olemasolust, kui kontrollimisel ei leita tõendeid rottide olemasolust laevas. Näriliste hävitamine toimub kas mürgise sööda paigutamisel laeva või mürkgaaside kasutamise teel. Need gaasid on inimestele ohtlikud, meeskond saadetakse laevalt ära, laev paigutatakse selleks eraldi kai äärde. Peale deratisatsiooni toimub degaseerimine . Peale kauba lossimist puhastatakse lastiruumid, mõne kauba puhul on küllaldane lastiruumide pindade pühkimine ja prügi eemaldamine.
Mõne laadungi (süsi, maak , tsement jne ) tuleb peale pühkimist ka lastiruumi kindlasti pesta. Pestud paioolile puistatakse kuiv saepuru , millega paiooli hõõrutakse. Peale seda lastiruumid ventileeritakse kuni täieliku kuivamiseni.
Peale puistlasti vedamist tuleb kontrollida ja vajdusel ka puhastada pilsikaevud. Juhtub, et laadimise/lossimise käigus vigastatakse lastiruumi puuvarustust. See tuleb koheselt parandada.

Rahvusvaheline signaalkood
Signaalkoodi eesmärk on ühendada kommunikatsiooniteed ja vahendid meresõiduohutuse tagamiseks eluliselt tähtsates situatsioonides. Seda eriti juhul, kui kerkivad üles keeleprobleemid. „Koodi“ koostamisel arvestati laialt kasutatavat raadiotelefoni ja –telegraafisidet. Kasutatavad signaalid koosnevad:
a) ühetähelised signaalid- info jaoks, mis on väga kiire, tähtis või igapäevane;
b)kahe tähelised- signaalid on üldosas ;
c) Kolmetähelised- „M“-iga algavad signaalid Meditsiinilise teabe jaoks
„Kood“ jälgib põhimõtet, et iga signaal omaks terviklikku tähendust. Lisad väljendavad põhisignaali variatsioone, põhisignaali baasil moodustatud küsimusi, vastuseid põhisignaali baasil moodustatud küsimustele või nõuetele, täiendavat, spetsiifilist või detailset informatsiooni.

Suure süvise tõttu piiratud manööverdamisvõimega laeva käigutuled, päevamärgid
Piiratud manööverdamisvõimega laev, välja arvatud miinitõrjetöid tegev laev, peab kandma:
a)kolme vertikaalselt paiknevat ringtuld nähtavaimas kohas. Neist ülemine ja alumine tuli peavad olema punased ja keskmine valge;
b)kolme vertikaalselt paiknevat märki nähtavaimas kohas. Neist ülemine ja alumine märk peavad olema kerad ja keskmine romb;
c)vees edasi liikudes lisaks alapunktis a ettenähtud tuledele topitul või –tulesid, pardatulesid ja ahtrituld; LK 189

„Telefoni“ tööpõhimõte
Kahe poomi koostööl on mitmeid lahendusi, millest kõige levinum on süsteem “telefon”: üks poom asetatakse kai abil laadluugi kohale, teine viiakse kalda kohale. Poomid ühendatakse omavahel talidega (telefon). Omavahel ühendatakse runnerid, töötab üks lastikonks. Sellise skeemi järgi töötades on lubatud koormus 30% üksiku poomi töökoormusest. Runnerite vaheline nurk ei tohi olla üle 120°.
Pilet No. 14
Vahitüürimehe kohustused sadamasse sisenemisel
Valmistada ette kõik vajalikud lipud; Valmistada ette kaubadokumendid – nimekiri, hulk; Valmistada ette kraanad ja poomid viivitamatuks töö alustamiseks; Hoiatada mehaanikuid vähemalt 1 h enne masinate peatamist; Valmistada ette landgang ja vendrid kasutamiseks; Seada valmis lootstrepp (kui on vaja); Seada valmis haalamisotsad, samuti viskeliinid, mis on soovitav kinnitada springidele.

Taimkiudkõite liigid, iseloomustus
Kanepitrossid- valmistatakse Kanepi kiududest. Valmistatakse ka tõrvatuna, mis kaitseb mädanemise eest, kuid muudab raskemaks ja nõrgemaks. Venib kuni 10%, kuid ei muutu sellest nõrgemaks. Sobiv kasutada talides, päästepaadi vangliinina jne.
Manillatross- valmistatakse metsiku banaani leherootsudest saadavast kiust. Võib venida kuni 15 %. Valmistatakse kuni 350 mm jämedusi trosse. Kerge ei ime niiskust sisse, ujub vee peal, märjana jääb elastseks, kuid kulub kiiresti. Kasutatakse jooksvas taglases ja sildumisotstena. 20 % tugevam kui kanep ja sisal.
Sisaltoss - valmistatakse agaavi Lehtedest saadavast kiust. Võib venida kuni 20%, imeb kiiresti niiskust, kuid tugev. Valmistatakse ümbermõõduga kuni 350 mm. Kasutatakse sildumisotstena. Kanepitrossiga ühetugevune.

Milleks ja kuidas kasutatakse trosspidurit/kettpidurit
Kui oleme sildumisotsa peli kopa peal ära pingutanud siis tuleb see panna pollarisse ja et see vahepeal järgi ei annaks tuleb panna peale kas trosspidur või kettpidur mis kujutavad endast trossi juppi või ketti juppi. Ning kui oleme otsa pollarisse kinnitanud võtamame selle piduri maha.

Mittestandardsed konteinerid
Mittestandardse kõrgusega (8,8 ja 9 jalga) konteinerid tekitavad laadimisel suuri probleeme. Nad ei sobi kokku teiste konteineritega ja on raske teistega kokku kinnitada. LK 90-91
Pilet No. 15

Rooliseade , kasutamine, hooldus, tehnilised nõuded
Sõukruviga laeval peab olema rooliseade. Rooliseadme ülesandeks on laeva juhitavuse tagamine. Rooliseade koosneb järgmistest põhiosadest: roolileht, baller (vertikaalne võll), roolimasin , rooliülekanne ja juhtpult. Roolimasinate ajamina kasutatakse elektrimootorit või hüdraulilist masinat. Rooliülekanne on mehhanism, mis kannab roolimasinalt roolile üle viimase pööramiseks vajaliku jõu. Roolimasin peab suutma pöörata täiskäigul sõitva laeva rooli ühest pardast teise 28 sek jooksul. Roolilehe pöörde suurim ulatus on 45 kraadi diametraaltasapinnast kummalegi poole. Vt lisaks „Õpime madruseks lk 35-39“ ja materjal.

Signaliseerimise meetodid
Signaliseerimine lippudega; vilkuva tulega (flashing light ), kasutades morse tähestikku; helisignaali abil; häälega kasutades valjuhääldit; raadiotelegraaf; raadiotelefon; morse signaalide edastamine käsilippude või ainult kätega; NB! Lippe võib kasutada, et edastada punkte ja kriipse- üks käte asend punkti jaoks, teine kriipsu jaoks ja nii moodustub täht. Teine süsteem on nn. semafori süsteem, kus igale käteasendile vastab üks täht

Laevades kasutatavad sildumisotsad ja vahendid (joonisel)
Alustades vöörist 1. vööri pikki ots 2. vööri surve ots 3. vööri spring. Ahtris sama teema ainult sõna ahtri käib igale poole ette.

Taglaseketid
Kulumine ei tohi olla rohkem kui 10%. Koosnevad omavahel keevitusega ühendatud teraslülidest. On olemas ka valatud ja stambitud kette. Kasutatakse kohtades, kus on nõutav suur tugevus, vastupidavus merevee korrodeerivale toimele, kuumusele ja hõõrdumiskahjustustele. Lülid on kas ümmargused või ovaalsed, eristatakse pikkade ja lühikeste lülidega kette. Pikkade ovaalsete lülidega kette kasutatakse näit. losspoomide dopenantide otsa fikseerimiseks tekil. Lühikeste ovaalsete lülidega kette kasutatakse jooksvas taglases, väikeste laevade roolitrossides ja ka kauba kinnitamisel. Taglaseketid jagunevad: kalibreeritud ja mittekalibreeritud. Kalibreeritud kett: kõrvalekalle keti sammus on kuni 3% lüli diameetrist, laiusest kuni 5% diameetrist, on laevades väga harva kasutusel. Mittekalibreeritud: kõrvalekalle sammus ja laiuses on lubatud kuni 10% diameetrist. Ümarlülidega kette kasutatakse tõstemehhanismides. Taglasekette valmistatakse erineva pikkusega, kaliibriga kuni 8 mm on keti pikkuseks kuni 50 m., suurema kaliibriga keti pikkus kuni 25 m. Taglaseketid on kuni 3 korda tugevamad sama diameetriga terastrossidest, kuid 5 korda raskemad sama tugevusega trossist. Tõsteseadmes kasutatava keti jaoks peab olema siivi diameeter minimaalselt 30 ketilüli diameetrit. Kasutamisel taglase ketid aja jooksul pikenevad 3-4%. Taglaseketi puudused: suur kaal, pole elastsed. Laeva võtmisel tuleb kontrollida, et poleks pragusid ega muid defekte – eriti keevituskohtadel. Peab olema sertifikaat vajalike andmetega . Ketti, mille diameeter on kulumise tõttu vähenenud 10%, ei tohi kasutada. Keti pikkust ei tohi vähendada sõlmedega.
Pilet No. 16
Lastiseade
Lastiseade on konstruktsioonide ja mehhanismide kogum, mis on ette nähtud antud laevale omaste lastide laadimiseks ja lossimiseks. Lastiseade on omane suuremale osale kaubaveoga
tegelevatest laevadest . Vaid teatud kaupu teatud sadamte vahel vedavatel laevadel võib lastiseade puududa. Sellisel juhul toimub lastitöötlus sadama vahenditega. Nendeks võivad olla konteinerlaevad (töötavad teatud terminalide vahel), puistlaste vedavad laevad (ainult luugid ) ja tankerid ( torustikud ja pumbad). Lastiseadmete tüübi valik oleneb laeva lastidest,
sõidurajoonist, kiirusest, mõõtmetest jpm. Lastiseadmete kõigi elementide koostis, tugevus,
valmistamistehnoloogia, kontrollimise perioodilisus ja ka hooldus laevapere poolt on klassifikatsiooniühingute range kontrolli all. Lastiseadmete hulka kuuluvad: kraanad, losspoomid , rambid , trümmiluugid, torustik.

Prügiraamat
Reguleerib MARPOL ., mis loeb prügiks kõiki toiduainete, majapidamise ja tehnilisi jäätmeid, mis tekivad laeva ekspluateerimisel, välja arvatud värske kala ja kala töötlemise jäägid. Kõikidel laevadel kogumahutavusega 400 ja enam ning laevadel, kus on 15 või enam laevapere liiget ning reisijat, peab olema „Prügi käitlemise plaan“ ja „Prügiraamat“.
Prügi kogumiseks peavad laeval olema konteinerid (tavaliselt 3). Konteinerid peavad olema pealt suletavad ja prügi antakse ära sadamates. Prügi põletamise, merel üle parda heitmise ja sadamas äraandmise kohta tehakse sissekanne „Prügiraamatusse“. Vastavalt prügi liigile ja kogusele antakse sadamas kviitung , mida tuleb säilitada (2 aastat). Üldjuhul tuleb järgida reeglit, et üle parda ei heideta plastmassist esemed, sünteetilisi esemeid jne. Väljaspool eripiirkondi võib prügi üle parda heita olenevalt prügi liigist järgmiselt: kaugemal kui 25 miili „lähimast kaldast lubatakse üle parda heita ujuvust omavaid separatsioone, vooderdus- ja pakkematerjale. Kaugemal kui 12 miili toiduainete jäätmeid, paberist esemeid, kaltsu, klaasi, metalli, toidunõude kilde ja teisi analoogilisi jäätmeid.
Kaugemal kui 3 miili lubatakse ainult sellist peenestatud prügi, mis on märgitud eelmises lauses , kus juures peenestaja avade suurus ei tohi olla suurem kui 25 mm. Lk 124

Madalikul oleva laeva tuled ja udusignaal
Vööris üht valget ringtuld või üht kera. Ahtris või selle lähedal madalamal kui vööri tulest üht valget ringtuld. Kaht vertikaalselt paiknevat punast ringtuld. Kolme vertikaalset paiknevat kera. Madalikul olev laev peab lööma iga minuti tagant kiiresti kella 5 sek vältel ja kui nõutud siis ka gongi (kui üle 100m pikk) ning lisaks andma kolm omaette kellalööki vahetult ja pärast kiiret kellahelistamist. Võib täiendavalt anda ka vastavat vilesignaali.

Erinevad kustutussüsteemid laevades
Tuletõrje süsteemid (vee-, auru-, süsihappegaasi-, vahu-, sprinkleri- ja inertsete gaaaside süsteem). Uuri rohkem failist nimega „Hukkumatuse tagamine ja avariitööd.pdf“.
Pilet No. 17

Luugiseade
Luugiseadmeks nimetatakse detailide, mehhanismide ja vahendite kompleksi, mis tagab laeva lastiruumide laadluukide veetiheda sulgemise merel olemise ajaks ja võimaldab neid kiiresti avada ning sulgeda lastitööde käigus sadamas. Luugiseadme osad peavad tagama laeva kohaliku tugevuse ettenähtud töötingimustes. Vajadusel peavad nad kandma tekilasti raskust. Samuti osalevad suured massiivsed luugikaaned koos luugikraedega üldise laeva tugevuse tagamisel. Laeva laadruumi luugiava sulgemiseks on konstrueeritud palju erinevaid luuke. Üheks esimeseks maailmas laialt tuntuks saanud luukide konstrueerijaks on firma MacREGOR. Konspektis palju pilte ja jooniseid lisaks.

Signaliseerimine valgusega MORSE

Madalikul oleva laeva päevamärgid
Kolm kera üksteise kohal.

Töö Ro – Ro laeval, veoste kinnitamine
Ro – Ro laevad on samuti tänapäeval väga populaarsed . See tagab kiire transpordiühenduse erinevate sadamate vahel. Spetsiaalsetel Ro – Ro laevadel on üldjuhul ramp ainult ahtris, kuid võivad olla ka küljele avanevad (mõningad autoveo laevad). Nendele laevadele laaditakse kõiki kaupu, mis liigub ratastel. On ka selliseid Ro – Ro laevu, kus kõige ülemisele tekile laaditakse kraanaga konteinerid. Treilerid võivad olla samuti erinevate pikkustega ja erinevate otstarvetega (present kattega treilerid, metallist kaubaruumiga treilerid, vedelate lastide jaoks jne. Palju laaditakse ka Ro – Ro laevadele kaupa maffidel. Maffid on 20 – või 40- jalased. Neile võib laadida erinevat kaupa, kaasa arvatud konteinereid. Palju kasutatakse maffisid erineva metalli ja seadmete veoks. Maffid lükatakse laeva spetsiaalsete vedukitega (tugmaster), nende samadega veetakse ka treilereid. Maffide jaoks pannakse sadula külge spetsiaalne nokk. Treilerite rataste taha pannakse spetsiaalsed tõkiskingad ( trailer shock). Võivad olla kas kummist, plastmassist või puidust. Ro – Ro laevadel tuleb kauba kinnitust jälgida väga hoolikalt. Treilerite probleemiks on see, et nende sillad on õhkpatjadel ja mõnikord ei tule kogu õhk enne kettide kinnitust välja. Hiljem, kui õhkpadjad aega mõõda tühjenevad, lähevad ketid lõdvaks ja neist pole enam erilist kasu. Selleks on vaja vahimadrusel käia kinnitust kontrollimas. Treilerite esimese otsa all sadula koha juurde asetatakse pukid (trestler), milledele esiosaga toetuma jäävad. Paljudes laevades on koostatud joonised, kus on ära näidatud, mitu ketti/rihma tuleb kinnituseks kasutada. Eraldi on joonised hea ja halva ilma jaoks. Kui laevale laaditakse külmutus treilereid, tuleks need võimalusel lahtisele tekile laadida. Laeva laadituna tuleb need ühendada laeva vooluvõrku. Kui see ei ole mingil põhjusel võimalik, peavad need töötama diisli pealt. Selleks on neil all kütusepaak ja laeva laadituna peab see olema kütust täis.
Pilet No. 18

Haalamisseade, hooldus, kasutamine
Sildumis ja haalamisseade salid

Pindade ettevalmistamine värvimiseks
Teraspindade ettevalmistamine värvimiseks – pinnad tuleb puhastada vanast halvasti kinni olevast värvist ja roostest. Väiksemad pinnad puhastatakse käsiinstrumentidega, suuremad pinnad mehaaniliste instrumentidega: pneumaatilised haamrid, pneumaatilised ketasharjad, freespuhastid; elektrilised ketasharjad ja freespuhastid. Freespuhasteid kasutatakse mitte eriti tugeva roostekihi eemaldamiseks, harju pinna puhastamiseks. Mehaanilise instrumendiga töötades tuleb täita ohutustehnika nõudeid. Värvi- ja lakikihi kaitsvad omadused sõltuvad värvitava pinna ettevalmistuse kvaliteedist. Ettevalmistustööde maht ja tehnoloogia sõltub pinna materjalist ja kasutamistingimustest. Teraspinna puhastamisel roostest käsi- või mehhaanilise instrumendiga tuleb jälgida, et ei tekitataks pinnavigastusi, mis hiljem soodustavad korrosiooni teket. Lõplikult puhastatakse pind terasharja abil. Eriti hoolikalt tuleb pind puhastada nurkades ja lehtede ühenduskohtades . Tugevasti peal seisva vana värvikihi servad tuleb tasandada terava kaabitsaga ning seejärel siluda liivapaberiga. Lõpuks tuleb kogu pind tolmust puhastada, üle pühkida kuiva lapiga, eemaldada õliplekid lahusti abil. Suurtelt pindadelt kogu värvi eemaldamiseks võib kasutada keemilisi vahendeid, mis kergendavad vana värvi eemaldamist. Hiljem kogu pind puhastatakse lahustiga. Vana värvkatte ülevärvimisel tuleb alumine pind enne puhtaks pesta, kuivatada. Kergetest sulamitest, alumiiniumist ja tsingitud pindade värvimisel peab olema ettevaatlik, et ei vigastaks tsinkkatet või metalli pealispinda. Tuleb kasutada alumiinium kaabitsaid, kõva harjasega harju, nürisi metallist pahtellabidaid, peent liivapaberit. Puupind peab enne värvimist olema puhas, kuiv, sile, rasvaja õlilaikudeta. Esmakordselt värvitava pinna niiskus ei tohi ületada 15%. Oksa- ja vaigused kohad tuleb välja lõigata 2 – 3 mm sügavuselt. Suuri vaiguseid pindu tuleb pesta kristallilise soola lahusega, mille järel tuleb puit katta naturaalse värnitsaga . Seda tuleks teha soojal päikesepaistelisel päeval peale lõunat – puu on soojenenud, värnits tungib sügavale puupinda ja kuivab kiiremini. Värnitsat tuleb enne kasutamist soojendada. Poorseid pindu tuleb katta 2 korda. See on töötlus enne värvimist. Klaasplastist pinnad tuleb puhastada, eemaldada vana värv harja või pahtellabidaga. Tuleb hoiduda plastpinna vigastamisest. Pind töödeldakse liivapaberiga ja puhastatakse tolmust. Vigastataud kohad pahteldatakse.

Ankrus oleva laeva helisignaalid
Laeval pikkusega 100m ja enam tuleb helistada vööris signaalkella ja vahetult pärast seda tuleb ahtris 5sek jooksul lüüa pidevalt kongi.

Veetiheduse tagamine
Ei saa sellest küsimusest aru, kus täpsemalt on mõeldud. Üldjuhul tagatakse kummitihenditega, mida testitakse , kas surve või kriidi testiga.
Pilet No. 19

Põhilised nõuded päästepaatidele
Oma ehituselt erineb päästepaat tavalisest paadist sellega, et ujuvuse tagamiseks veega täitumise korral on ta varustatud keresse ehitatud hermeetiliste õhukastidega. Need peavad tagama päästepaadi püstuvuse ja ujuvuse, kui selles on täiskomplekt inimesi ja varustust, kui korpuses on auk allpool veeliini ja päästepaat on vett täis. Tankeritel kasutatakse ainult kinniseid päästepaate, mis võimaldavad läbida vähemalt 8 minuti jooksul põlevaid naftalaike tankeri ümbruses. Parema parda paatidel on paaritud numbrid, vasaku parda paatidel paaris numbrid. Päästepaadi väliskülgedele kleebitakse kaks rida valgust peegeldavaid plastikribasid, mis kergendavad õnnetuse korral paadi otsinguid pimedas.

Lootsi laeva vastuvõtmine ja ärasaatmine, nõuded lootsitrepile
Nõuded lootsitrepile:

Peab tagama lootsi ohutu laevatuleku ja lahkumise;
Peab olema puhas ja hästi hooldatud;
Tuleb kinnitada nii, et trepile ei satuks heitmeid (vesi tekilt, masina jahutusvesi jne.);
Iga trepi aste peab olema kindlalt vastu poorti;
Oleks võimalikult eemal kõigist teistest otstest ;
Lootsil peab olema võimalik mugavalt laeva tulla,

Lootsitrepi konstruktiivsed nõuded:

Lootsitrepp peab olema ühes tükis ja sellise pikkusega, et trepp ulatuks veeni igas laadungi asendis ning kreenil 15° vastaspoordi;
Kui veest laevatuleku punktini on üle 9 meetri, tuleb tagada võimalus lootsitrepilt astuda landgangile või mõni muu mugav laeva tuleku võimalus (lootsitõstuk);
Iga lootsitrepi aste peab olema 480 mm pikk, 115 mm lai ja 25 mm paks. Trepiastmete vahe peab olema 300-380 mm. Astmed peavad olema horisontaalsed, materjal lehtpuu või muu materjal, mis oleks sama vastupidav ilmastikule. Pind peab olema mittelibisev;
Lootsitrepi kõrval peavad olema 2 manillatrossi ümbermõõduga 65 mm;
Alt viies astmel peab olema 180 cm pikk ära hoidmaks lootsitrepi keerduminekut, järgmine 9 astme pärast.
peale ronimist mitte vähem kui 1,5 m.
Reelingus peab olema värav ohutuks ja mugavaks laevapääsuks;
Lootsitrepp peab olema kindlalt kinnitatud laeva (reelingu) külge. 2 käsipuud diameetriga 40 mm ja mitte vähem kui 1.2 m reelingu kõrgeimast punktist peab olema kinnitatud, nende vahekaugus 0.7 – 0.8 m;
Peab olema tagatud lootsi vastuvõtukoha ja veeala valgustus;
Lootsi vastuvõtukoha juures peab olema viskeliin ja isesüttiva tulega päästerõngas;
Lootsi peab vastu võtma ULL raadiojaamaga varustatud tüürimees ja 1 tekimeeskonna liige;
Lootsi teekond lootsitrepi juurest silda peab olema valgustatud, ohutu;

Lootsi tutvustatakse laeva üldandmetega „Pilot Card“ abil.

Madalikul oleva laeva helisignaalid
Kahe minuti järel kolm järjestikust vilet, nimelt ühe pikka ja kaks lühikest.

Lasti kinnitamine, vajalikud arvutused
Kettide arv = lasti kaal / keti SWL-iga (Safe Working Load). Igasugusele raskele laadungile pannakse libisemise vältimiseks alla puuprussid või lauad (dunnage). Kui vaja, siis keevitatakse tekile laadungi libisemise vältimiseks ajutised terasest piirajad (tavaliselt kolmnurksed). Kui on võimalik, võib raske laadungi ka teki külge keevitada. Lühiandmed kaubakinnitamise nõuetest: rusikareegel , saadud CSS Code lisast – (MSL maximum securing load) maksimum kinnituskoormus purunemiskoormusest on näit: ketile 50% purunemiskoormusest. Tagamaks lisakindlust, et kinnitused vastu peavad, kasutatakse kolmekordset rusikareeglit, s.o. MSL x 3 – three times rule . Üldine purustav jõud kauba massi suhtes on 3, kui GM pole suur ja kõikumisperiood on rohkem kui 13 sek. Võib kirjutada valemi: Laadungi mass x Reegli number = Kinnituse Üldine Katkemistugevus. Ohutuse faktor- kalkuleeritud tugevus (calculated strength – CS). Kinnitusvahendid peavad vastu pidama MSL, kui kasutame ohutusfaktorit 1,5. CS=MSL/1,5
Pilet No. 20

Päästeparve varustus
Ujuvankur, ujuv päästeliin, kott remondivahenditega, kott aerudega, pump , ventiil õhu pumpamiseks, ballastitaskud, varustuse konteiner , ballooni avamise liin, balloni avamise terastross, gaasijaotussüsteem, ujuv nuga, päästeliin, varustuse kott, redel, sisemine redel, gaasiklapp, hauskar, kaitseklapp, päästeliin, vesi ja söök.

Individuaalsed päästevahendid, üldnõuded
Päästerõngaste arv sõltub laeva pikkusest. Igas laevas peab neid olema vähemalt kaheksa. Päästerõngad peavad olema paigutatud mõlemasse pardasse nii, et neid oleks võimalik kiiresti ja kergesti kasutada. Üks päästerõngas peab kindlasti olema laeva ahtris, kaks tule-suitsupoiga päästerõngast roolikambri juures – üks paremal ja teine vasakul tiival. Suitsupoi peab eritama vähemalt 15 minutit ja täielikult vee all olles vähemalt 10 sekundit hästi nähtavat suitsu. Päästerõnga välimine diameeter ei tohi olla rohkem kui 800 mm ja sisemine mitte vähem kui 400 mm; Materjal peab vastu pidama põrutustele, selleks võivad olla korgi laastud, korgi kraanulid, mingi muu ujuva materjali kraanulid või õhuga täidetud sektsioonid ; Peab olema võimeline veepeal kandma mitte vähem kui 14,5 kg raskust 24 tunni jooksul; Rõnga kaal ei tohi olla vähem kui 2,5 kg; Päästerõngas ei tohi põleda ega sulada, kui on täielikult ümbritsetud tulega 2 sekundi jooksul; Peab vastu pidama vette viskamisel ülalpool veelinni tema asukohast või 30 m kõrguselt, olenevalt kumb on suurem; Peab omama piisavat massi ja olema võimalik kasutada kiire vabastamise seadmega (quick- release ), mis on varustatud ise süttiva suitsu poiga- ja valgustusega; ja Peab olema varustatud haaramisliiniga, mille diameeter on suurem kui 9,5 mm, pikkus mitte väiksem kui 4 kordne rõnga välis diameeter, kinnitatud neljast kohast rõnga külge; Päästerõngastel peab olema 4 valgustpeegeldavat kleebist ning kirjad laeva nime ja kodusadamaga Päästerõnga isesüttiv tuli: Vähemalt pooled päästerõngastest peavad olema tulepoiga. Peavad olema sellise konstruktsiooniga, et vees ei kustuks; Tuli peab olema valget värvi, 360ŗ nähtav ja põlema pidevalt tugevusega 2 cd või plinkima sagedusega 50-70 plinki minutis ; Peab olema varustatud sellise energia varuga, et põleks järjest vähemalt 2 tundi; ja Peab vastu pidama kukkumise testile tema veeliinist ülalpool olevast asukohast või 30 m kõrguselt. Päästerõnga isesüttiv suitsupoi: Peab eritama kaugele nähtava värviga ühtlast suitsu vähemalt 15 minuti jooksul tasases vees; Ei tohi plahvatusohtlikult süttida ega eraldada leeki suitsu eraldamise ajal; Ei tohi uppuda merevees; Jätkama suitsu eraldamist vähemalt 10 s jooksul kui on täielikult vee all; Peab vastu pidama kukkumise testile tema veeliinist ülalpool olevast asukohast või 30 m kõrguselt Päästerõnga päästeliin: Mõlemas pardas peab olema vähemalt üks päästerõngas varustatud ujuva liiniga. Liini pikkus peab olema 30 meetrit või kaks parda kõrgust (valik sõltub sellest kumb on suurem); Ei tohi minna keerdu; Diameetriga mitte vähem kui 8 mm; ja Katkemistugevusega mitte vähem kui 5 KN.

Pukseeriva ja pukseeritava laeva helisignaalid
Pukseeriva laeva helisignaal on iga kahe minuti järel kolm järjestikust vilet üks pikk ja kaks lühikest. Pukseeritava laeva helisignaal on iga kahe minuti järel neli järjestikku vilet, ühe pikka ja kaks lühikest.

Ankrusse jäämise tehnoloogia sõltuvalt ankrupaiga sügavusest
Kui sügavus üle neljakümne meetri siis lasta koos ankrupeliga kui alla selle siis lintpiduriga.
Pilet No. 21

Varurooliseade, üleminek varuroolile
Avariijuhtimine: antud juhul on võimalik kasutada talisi, mis ühendatakse reduktorajami nurkadega . Avariijuhtimise teostamiseks ühendatakse roolimasin reduktorajamist lahti, roolilehe asendit muudetakse ühte tali pingutades, teist sama aeg järgi andes. Järgnev süsteem on rakendatav väiksemate laevade puhul. Väikeste (kala)laevade roolisüsteem on selline: roolimajas asuvale silindrile on keritud mõni keerd pehmet terastrossi, mis suunavate torude kaudu läheb rumpliruumi. Seal antakse trossi tõmme edasi rumpli kaudu ballerile. Avariijuhtimine toimub järgmiselt: balleri tsentris asuvasse pessa asetatakse läbi teki ulatuv avariirumpel, millel on kohad talide kinnitamiseks.

Värvide hoiuruum, ohutusnõuded
Lakkide ja värvide hoidmine laevas. Kõik värvid on tuleohtlikud ja mürgised. Nende hoidmisel ja kasutamisel tuleb järgida ohutustehnika nõudeid ja tuletõrje eeskirju. Lakke, värve ja lahusteid tuleb hoida ainult selleks ettenähtud ruumis, mis on varustatud plahvatusohutu väljatõmbe ventilatsiooniga, valgustus on plahvatusohutu, lüliti asub väljaspool värviruumi. Seal ei tohi olla värvi või lahustiga läbiimbunud kaltse. Värve ja lahusteid tuleb hoida tehase taaras või selleks ettenähtud spetsiaalsetes kinnistes mahutites. Taarat peab avama vahendiga, mis ei anna sädet. Ka tühi taara peab olema suletud. Kõik värvinõud, sõltumata sellest, kas nad on täis või tühjad, peavad olema korralikult kinnitataud.

Kollektiivsed päästevahendid, päästevahendi veeskamine
Päästepaat, täispuhutav päästeparv ja metallist või plastikust jäik päästeparv, täispuhutav liugtee, liugtoru, tõsteparv, valvepaat ja kiirvalvepaat. Päästepaadi veeskamine: Free- Fall ehk vabalangemine ja parda pealt lastav. Free-fall asub laeva ahtris, antakse rileiss vuuk ära, stopper antakse ka lahti ja paat praktiliselt kukub vette. Parda pealt lastav: paaditaavet vabastatakse kinnitusest hoova abil, paat vabastatakse naitoividest, paat püsib paigal ainult lintpidurite abil. Paadi veskamiseks antakse järgi lintpidur ja paat eemaldub taavetist , ühesiivilise ploki aas vabaneb sarvest. Ära hoidmaks paadi lööke veeskamisel vastu laeva parrast, kasutatakse veeskamistalide alumise siivi ja paaditaaveti vahele paigutatud kahesiivilist tali. Päästeparve veeskamine: Ise avanevad, laev huku korral parve vajumisel kuni 4 meetri sügavuseni avaneb parve kinnitus hüdrostaadi küljest automaatselt ja parv tõuseb veepinnale; taavetitega veeskamine; nõrga lülilise liiniga laeva küljes kinni ( ühelt poolt on laeva küljes, teiselt pool päästeparve küljes, üleminekul päästeparve läheb liin jämedamaks ja selle jämedama liiniga tõmmatakse ballooni splint lahti, et ta avaks parve).

Ohutustehnika lastitöödel
Laevapere liikmete ohutuse jälgimine: laevapere liikmed, kes on hõivatud lastimise, lossimise või lasti kinnitamisega, peavad olema varustatud kaitseriietuse ja -varustusega, kiivritega. Kui teki all puudub sobiv läbipääs, tuleb tekilasti äärtele vertikaalsete tugede külge 1 m kõrgusele tõmmata tormitrossid. Lasti pinna ebatasased kohad kaetakse 60 cm laiuse laudadest sillaga. Tekilastis olevad avad (vintsikaevud, mastijalad) peavad olema ümbritsetud kaitsepiirdega. Kui pole kasutatud püsttugesid, peab üle tekilasti käimiseks ehitama tugeva laudadest tee püsttugedega, millede kaugus üksteisest ei tohi ületada 3 m ning mille külge kinnitatakse tormitrossid. Ülemise tormitrossi kõrgus lasti pinnast peab olema vähemalt 1 m. Nende nõuete asendusena võib 2 m kõrgusele tekilasti kohale tõmmata pingul terastrossi, mille külge tekil töötavad meremehed saavad haakida oma kaitsevööde trossid. Tekilastilt peavad tekile viima korralikud käsipuudega trepid.
Pilet No. 22

Päästepaadi varustus
Aerud tullidega (lahtine või osaliselt kinnine paat); kaks pootshaaki; hauskar ja kaks pange; juhend ellujäämiseks ekstreemsetes tingimustes; paadikompass; triivankur (tormiankur) tugeva liiniga; kaks pikka vööri vangliini (14mm); kaks kirvest; joogivee tagavara; roostevaba topsik nööriga; roostevaba mõõtudega topsik joogivee jagamiseks; toiduainete tagavara vaakumpakendis , arvestusega 10 000 kJ inimese kohta (hermeetilises konteineris); neli punast langevarjuga raketti; kuus punast säratuld; kaks ujuvat poid oranži suitsuga; veekindel elektrilamp signaalide andmiseks, tagavara patarei ja pirn ; heliograaf; tabel päästesignaalidega; vile ; esmaabi apteek ; tabletid merehaiguse vastu; kokkupandav nuga (liiniga päästepaadi küljes); kolm konservikarbi avajat; kaks ujuvat päästevõru 30 m. ujuva liini küljes; käsikuivenduspump; kalapüügivahendid; tööriistad ja mootori tagavaraosad, instruktsioon mootori käivitamiseks ja ekspluateerimiseks; tulekustuti, millega saab kustutada põlevaid naftatooteid; prožektor; SART poi või radarisignaalide peegeldi , hoitakse roolikambris; soojust hoidvad vahendid 10%-le inimeste arvust; mootori kütuse ja õli tagavara 30-ne tunniliseks täiskäigul töötamiseks. Lisavarustusena tuleb kaasa võtta raadiojaam, merekaardid, tekid, soojad riided, toiduaineid, joogivett.

Konventsioon MARPOL
Lähtudes MARPOLi sätetest loetakse prügiks kõiki toiduainete, majapidamise- ja tehnilisi jäätmeid, mis tekivad laeva ekspluateerimisel, välja aravtud värske kala ja kala töötlemise jäätmed.
• Kõigil laevadel üle 400 GT ja kus on 15 või enam laevapere liiget ning reisijat, peab olema „Prügi käitlemise plaan“ ja „Prügiraamat“.
• Prügi kogumiseks peavad laeval olema eraldi konteinerid toiduainetele, plastikule ja teistele jäätmetele
• Prügi põletamise, merel üle parda heitmise ja sadamas ära andmise kohta tehakse vastav sissekanne „Prügiraamatusse“.
• Alati tuleb järgida nõuet, et merre ei tohi visata plastmassist esemeid, sünteetilisi trosse- ja kalapüügivõrke ning jäätmepõletusahju jäätmeid, kui põletati plastmassist esemeid. Eriti ranged on prügi käitlemise nõuded nn. eripiirkondades– Läänemerel, Põhjamerel, Vahemerel, Mustal merel, Punasel merel, lahtede piirkondades, Antarktika aladel ja Kariibi mere regioonides. Neis piirkondades lubatakse üle parda heita ainult toidujäätmeid ja seda kaugemal, kui 12 miili „lähimast kaldast“ ehk territoriaalvete lähtejoonest. Muu prügi üle parda heitmine eripiirkondades on keelatud. Läänemerel on keelatud ka prügi põletamine.
• Eraldi on MARPOLis välja toodud nõuded tankeritele, samuti ka laevas tekkivatele õlijäätmetele.
• Desinfitseeritud reovett võib merre lasta vähemalt 4 miili kaugusel „lähimast kaldast“, desinfitseerimata aga 12 miili kaugusel ning mõlemal juhul peab olema laeva kiirus vähemalt 4 sõlme. Väljaspool eripiirkondi võib prügi heita üle parda olenevalt prügi liigist järgmiselt:

Kaugemal kui 25 miili „lähimast kaldast“ lubatakse üle parda heita ujuvust omavaid separatsioone, vooderdus- ja pakkematerjale;

Kaugemal kui 12 miili „lähimast kaldast“ lubatakse üle parda heita toiduainete jäätmeid, paberist esemeid, kaltsu, klaasi, metalli, toidunõude kilde ja teisi analoogseid jäätmeid;

Kaugemal kui 3 miili „lähimast kaldast“ lubatakse üle parda heita sellist peenestatud prügi, mis on märgitud eelmises lauses ja millede osakeste suurus ei ole suurem kui 25 mm.
Ebameeldivuste vältimiseks on alati parem küsida prügi merre viskamiseks luba vahitüürimehelt, kes teab, kus see on lubatud.

Ohutustehnika ankrupeliga töötamisel
Ankru veeskamine ja selle hiivamine võib toimuda ainult vahitüürimehe loal (??). Enne ankru allalaskmist või hiivamist tuleb veenduda, et ankruketi kastis ei viibi inimesi! Enne ankru vette laskmist tuleb kontrollida ankrupeli korrasolekut ja veenduda, et vööri ees ei oleks ujuvvahendeid. Seistes ankrul tuleb kett kinnitada lint- ja vintpiduriga ning lahutada ketitrummel. Ankrukett peab laotuma ketikasti ilma inimese abita . Laeva väljumisel sadamast tuleb ankur teha mereklaariks, s.t. kinnitada kõik pidurid ja sulgeda klüüsid. (tsementeerida).

Mis on „Muster List“
On dokument kuhu pannakse kirja kõigi laevapere liikmete kohustused häire korral.
Pilet No. 23

Päästeparve veeskamise meetodid – floatfree ja parvetaavet
On kahte tüüpi: Free-Fall ehk vabalangemine ja parda pealt lastav. Free-fall asub laeva ahtris, antakse rileiss vuuk ära, stopper antakse ka lahti ja paat praktiliselt kukub vette. Parda pealt lastav: paaditaavet vabastatakse kinnitusest hoova abil, paat vabastatakse naitoividest, paat püsib paigal ainult lintpidurite abil. Paadi veskamiseks antakse järgi lintpidur ja paat eemaldub taavetist, ühesiivilise ploki aas vabaneb sarvest. Ära hoidmaks paadi lööke veeskamisel vastu laeva parrast, kasutatakse veeskamistalide alumise siivi ja paaditaaveti vahele paigutatud kahesiivilist tali.

Ohutustehnika töötamisel kõrgustes ja parda taga
Kõrgustes ja parda taga ei tohi töötada vähekogenud meeskonna liikmed, sest selliste tööde tegemisel nõutakse oskusi ja kõigi ohutusnõuete täitmist. Nendel töödel peab alati osalema vähemalt kaks eelnevalt instrueeritud inimest. Ei ole lubatud teha pardataguseid ja kõrgustes töid laeva liikumise ajal, välja arvatud avarii olukorras (käigutule pirni vahetamine). Sellistel töödel tuleb kindlasti kasutada taimkiust julgestusliiniga varustatud kaitsevööd. Inimeste tõstmisel kasutatavatel trossidel peab olema 12- kordne tugevusvaru. Enne inimese masti tõstmist tuleb hoiatada vahitüürimeest, et ei pandaks tööle raadiojaam või radar. Radari juurde tuleb asetada silt “Inimene mastis”. Pardataguste tööde tegemise juures peab olema vähemalt 27 m pikkuse liiniga päästerõngas, mis võib olla ka veepinnal . Talasel töötavatel inimestel peavad olema julgestusliiniga kaitsevööd, mis kinnitatakse laeva tekil. Ka töövahendid peavad olema kinnitatud liinidega. Kui madrus asub pootsmani tooliga või tööpaadiga ahtri all, tuleb hoiatada vanemmehaanikut, et juhuslikult ei pöörataks laeva sõukruvi .

Sünteetilised trossid (eelised, puudused)
Sünteetilistel trossidel on rida eeliseid võrreldes naturaalsetega: tugevus, paenduvus, elastsus, niiskuskindlus, ei mädane, taluvad hästi dünaamilist koormust. On ka rida puudusi: otsese päikesekiirte kauaaegsel mõjul kaotavad kuni 30% tugevusest; mõned sordid kaotavad pikaajalisel merevees olemisel kuni 15% tugevusest; kõite libeduse tõttu on sõlmed ja pleisid nõrgemad; tugeva hõõrdumise korral sulavad ja libisevad; hõõrdumisel koguneb kõide staatiline elekter (eriti ohtlik tankeritel); venivad kuni 50%; katkemisel ja järsul pinge vähenemisel tõmbuvad kiiresti kokku, tekitades traumaohtliku olukorra.

Ankru hiivamine
Tüürimehe loal, veenduda et ankrukastis ei oleks inimesi. Üks inimene on puldi juures kellel on ühendus sillaga teine näitab kuidas kett jookseb.
Pilet No. 24

Hüdrostaadi tööpõhimõte
Vabastab päästeparve laeva kere küljest kui laev on vajunud vastavale sügavusele.

Ohutustehnika sildumisel
Igale laevapere liikmele, kes osaleb sildumisoperatsioonis, peab olema juhendiga määratud koht. Sildumist juhendavad tüürimehed. Kui laevas on vähe tüürimehi juhendavad sildumist kapteni poolt määratud ja instrueeritud isikud (pootsmann, v.madrus). Tööpiirkonnast peavad lahkuma kõik kõrvalised isikud. Trossi järeleandmisel tuleb jälgida, et ei satutaks jalgupidi trossi lengide ( keerdude ) sisse. Tankeritel ei ohi kasutada terastrosse!!!
Keelatud on: Pingutada või järgi anda otsi ilma vastava käskluseta; Seista ankrupeli kontrolleril ja samaaegselt pigutada kopal olevat otsa; Panna kopale trossi lisakeerde kopa pöörlemise ajal; Haarata kinni kiiresti libisevast trossist; Seista kiipide juures, pingutatava trossi liinil või vahetus lähed.; Kummarduda kaugele reelingu taha; Järgi lasta vaierit otse poolilt; Sõukruvi pöörlemise ajal anda ahtriotsi kaldale; Vabastada tross põõrlevalt kopalt; Töötada ilma kinnasteta, kiivrita ja spets jalatsiteta.

Juhitavuse kaotanud laeva helisignaalid
Üks pikk kaks lühikest kahe min järel

ISPS Code
ISPS Code on jagatud osadeks „A“ ja „B“. „A“ - SOLAS-74 Ptk.Xl-2 ettekirjutuste kohta käivad kohustuslikud nõudmised. ISPS Code nõudmisi rakendatakse rahvusvahelisi reise sooritavatele: Reisilaevadele, kaasa arvatud kiirlaevad; Kaubalaevadele, kaasa arvatud kiirlaevad, suurusega 500 GT ja rohkem; Iseliikuvad puurtornid ; ja eelpool loetletuid teenindavaid sadamavahendeid.
On kindlaks määratud lepinguosaliste valitsuste kohustused. Lepinguosaline valitsus peab otsustama, millal „Turvalisuse Deklaratsioon “ (Declaration of Security ) on nõutud, viies läbi ohu hindamise. On kolm turvalisuse astet:

Kõige madalam, laeva sisenemise kontroll, jne;

On kasutusele võetud täiendavad meetmed, võttes arvesse osa „B“ juhendeid;

Võetakse kasutusele spetsiifilisi kaitsemeetmeid, nagu on soovitatud osas „B“.

Laeva ohutuse plaan peab olema igas laevas heaks kiidetud administratsiooni poolt. Selles plaanis peab olema määratletud meetmed iga kolme turvalisuse astme kohta. Plaan koostatakse „B“ osa juhendite järgi. Igas laevakompaniis on kompanii turvalisuse ohvitser - „Company Security Officer – CSO“, laevas määratakse sama ametiisik ehk laeva turvalisuse ohvitser „ Ship Security Officer – SSO“, mõlema kohustused on määratud „Koodis“.
Pilet No. 25

Signaliseerimisvahendid laevas
Signaliseerimine lippudega; Vilkuva tulega (flashing light), kasutades morse tähestikku; Helisignaali abil, kasutades morse tähestikku; Häälega, kasutades valjuhääldit; Raadiotelegraaf; Raadiotelefon; Morse signaalide edastamine käsilippudega või ainult kätega. NB! Lippe võib kasutada, et edastada punkte ja kriipse – üks käte asend punkti jaoks, teine kriipsu jaoks ja nii moodustub täht. Teine süsteem on nn. semafori süsteem, kus igale käteasendile vastab üks täht.

Ohutustehnika päästepaadi veeskamisel
Päästepaati võib vette lasta üksnes kapteni loal. Ohutustehnika nõuete täitmise eest päästepaadi veeskamisel vastutavad vanemtüürimees ja päästepaadi vanem. Iga isik, kes osaleb päästepaadi veeskamisel, peab teadma oma kohustusi ja olema päästevesti ja kaitsekiivriga. Paati võib laskuda mööda tormiredelit, mööda laeva treppi või mingisuguste trosside abil, mis on kinnitatud paadi taavetite vahelise taagi külge. Keelatud on laskuda paati mööda talisid. Kui laev pukseerib paati, ei tohi selles viibida inimesi.

Laeva turvalisuse plaan (SSP)
Osa „A“ nõuab ISSC - „International Ship Safety Certificate“ omamist. Nimetatud sertifikaat antakse välja ainult tingimusel, et laevas on: Laeva julgeoleku/turvalisuse plaan - „SSP – Ship Security Plan“. Suudetakse administratsioonile tõestada, et laev toimib selle plaani järgi. Laeva turvalisuse hindamine viiakse läbi kompanii turvaohvitseri poolt. Hinnatakse füüsilist turvalisust, struktuurset terviklikkust, personali kaitsesüsteeme, protseduuride käitumisviise, raadio telekommunikatsioonisüsteeme, arvutisüsteeme ja muid alasi , mis vigastuse või lubamatu vaatluse kaudu võivad olla ohtlikud inimesele, varustusele või tegevusele laevas. Laeva turvalisuse plaan (SSP) määrab ohutustoimingute läbiviimise ja organiseerimise. Igal turvatasemel peavad olema tagatud ohutuse meetmed: Meekonna, reisijate, külastajate jne laeva pääsu turvalisuse kohta; Laeva keelatud juurdepääsuga alad; Kaubaoperatsioonid; Laeva varustuse laadimine; Saatjata pagasi käitlemine;
Laeva turvalisuse seire. Pääsud laeva peavad olema määratletud laeva Turvalisuse Plaanis: Laevatrepid; Landgangid; Rambid; Sissepääsu-uksed, aknad; Haalamisotsad ja ankruketid; Kraanad ja tõstevahendid.
Peab olema tagatud pidev ja effektiivne laevapääsu kontroll, ära hoidmaks lubamatuid külastusi. Identifikatsiooni süsteemi peab pidevalt uuendama, süsteemi väärtarvitamise eest tuleb rakendada distsiplinaarmeetmeid. On soovitav laeva identifitseerimis süsteemi siduda sadama süsteemiga. Turvataseme määramine: Turvatase 1 – tase, millises laev ja sadam töötavad normaalolukorras; Turvatase 2 – kõrgendatud turvatase, kehtib kuni on turvaintsidendi kõrgendatud risk; Turvatase 3 – erakorraline turvatase, kohaldatakse, kui eksisteerib vahetu turvaintsidendi risk.
Kõikidel juhtudel on kapten täielikult vastutav laeva turvalisuse eest! Meeskonna suurus - „Manning Level“: meeskonna suurus enne „Koodi“ jõustumist oli määratud Ohu Mehitatuse Tunnistusega. „Kood“ punktis 4.28 soovitab arvestada meeskonna suurenenud töökoormust ja lisada vajalik hulk meeskonda, et tagada vajalikud puhketunnid.

Erinevad dokkide tüübid
Ujuv, toru (pipe), pikaajalised, spetsiaal Kuiv, ujuv, slip ja … dokk

.DOC Laadi alla originaalfail 16 lk · .doc · 98 allalaadimist

Laeva hoolduse ja ekspluatatsiooni eksami piletid ja vastused #1

Laeva hoolduse ja ekspluatatsiooni eksami piletid ja vastused #2

Laeva hoolduse ja ekspluatatsiooni eksami piletid ja vastused #3

Laeva hoolduse ja ekspluatatsiooni eksami piletid ja vastused #4

Laeva hoolduse ja ekspluatatsiooni eksami piletid ja vastused #5

Laeva hoolduse ja ekspluatatsiooni eksami piletid ja vastused #6

Laeva hoolduse ja ekspluatatsiooni eksami piletid ja vastused #7

Laeva hoolduse ja ekspluatatsiooni eksami piletid ja vastused #8

Laeva hoolduse ja ekspluatatsiooni eksami piletid ja vastused #9

Laeva hoolduse ja ekspluatatsiooni eksami piletid ja vastused #10

Laeva hoolduse ja ekspluatatsiooni eksami piletid ja vastused #11

Laeva hoolduse ja ekspluatatsiooni eksami piletid ja vastused #12

Laeva hoolduse ja ekspluatatsiooni eksami piletid ja vastused #13

Laeva hoolduse ja ekspluatatsiooni eksami piletid ja vastused #14

Laeva hoolduse ja ekspluatatsiooni eksami piletid ja vastused #15

Laeva hoolduse ja ekspluatatsiooni eksami piletid ja vastused #16

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 16 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2014-12-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti

98 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

AnnaAbi Õppematerjali autor

Pilet No. 01
1. Lateraalne ujuvmärgistus
Kasutatakse laevatee märgistamiseks (faarvaatris). Euroopas kasutatakse IALA „A“ süsteemi kus paremale küljele jääb roheline poi (koonus, Fl G) ja vasakule punane poi (silinder, Fl R) ja Ameerikas kasutatakse IALA „B“ süsteemi kus on vastupidi. Lateraalsüsteem määratletakse põhimõttel, et laev liigub merelt maa poole, suuremast veest väiksemasse vette. Punased on paaris numbrid, rohelised paaritud. Topimärgid on mõlemas süsteemis samad vasakul silinder, paremal koonus.
2. Laevades kasutatavad tuletõrjevahendid
Laevaehituslikud vahendid: konstruktiivsed (tulekindlad vaheseinad), tuletõrje süsteemid (vee-, auru-, süsihappegaasi-, vahu-, sprinkleri- ja inertsete gaaaside süsteem), tuletõrjesignalisatsioon (andurid laeva ruumides), tuletõrje varustus. Tuletõrje vahendid: tuletõrjevoolik joatoruga (Ruumides on vooliku pikkus 10-20m, masinaruumis 15m, tekil kuni 20m, eriti laiadel laevadel 25m.Voolikud peavad olema sellise pikkusega, et igasse laeva punkti oleks võimalik vett anda kahest voolikus), kantavad pulber- ja süsihappegaasikustutid erineva mahutavusega, tuletõrjeämber liiniga, metallkast liiva ja kühvliga, pootshaak raudkang labidas, tulekindel vilt või present, rahvusvaheline kaldaühendus rõngastihend poldid mutrid ja seibid. Lisaks eelmainutle peab olema laevas veel: tuletõrjuja kaitseriietus, kiivrid, saapad, kindad, kaisevöö tulekindla julgestusliini ja karaviiniga, plahvatusohutu elektrilamp, hingamisaparaat.
3. Juhtimisvõime kaotanud laeva tuled, päevamärgid
Kaht vertikaalselt paiknevat punast ringtuld nähtavaimas kohas, kaht vertikaalselt paiknevat kera või kerasarnast märki nähtavaimas kohas, vees edasi liikudes lisaks nendele tuledele parda ja ahtrituli. Päevamärgistus: kahte musta kera püstjoonel ülestikku kõige nähtavamal kohal.
4. Mis on „Pilot Card“
Mõeldud on lootsile, asub laeva sillas, sisaldab laeva põhiandmeid ja seal on laeva süvis vööris ahtris, kiirused erinevatel käikudel, mis sõukruvid laeval on, laeva üldmõõtmed, pöörded, veeväljasurve.

ankru parda signaal tross loots pilet paat parv laevapere kraana lastiruum signaalid tank pahtel kinnitus tuletõrje kraanad valgustus

Sarnased õppematerjalid

docx

Madruse eksami piletid 2016

üldarvust. Head omadused-ei nõua hooldust, ega karda kuumust, päikest, niiskust ega õlisi. Halvad omadused-rasked ja jäigad. • Purjelaeva tuled, päevamärk ja udusignaalid. Lisaks teistele käigutuledele punane ja roheline ringtuli mastis. Päevamärk on kolmnurk tippuga alla. Udusignaal 1 pikk, 2 lühikest iga 2 min. tagant. • Ankru vabastamine veealusest kaablist või teise laeva ankruketist. Ankur tõstetakse nii kõrgele kui võimalik. Võetakse vajaliku tugevusega tross. Trossi üks ots kinnitatakse pollarile, trossi teine ots lastakse läbi klüüsi parda taha ankru juurde. Vööris kinnitatakse ankru kohale tormiredel, seal madrus toob allalastud trossi vaba otsa võõra ankruketi alt läbi ja seob selle allalastud viskeliini külge. Selle abil tõstetakse trossi vaba ots üle vööri kiibi tekile, pingutatakse ja

Madruse koolitus

doc

Laeva ekspluatatsioon eksam

Navigatsiooniohtude ujuvmärkidega lastakse läbi klüüsi (või üle vööri kiibi) parda (2) Laevapere liige, kes tööülesannete täitmisel tähistamise süsteem, mis näitab kanalirenni või taha ankru juurde. Vööris kinnitatakse ankru on kerge hooletusega tekitanud reederile faarvaatri asetust laeva kursi suhtes. Laevatee kohale tormiredel. Madrus laskub mööda tormi kahju, vastutab reederile tekitatud kahju eest äärte nimetused on parem ja vasak, loetuna redelit ankru juurde. Toob allalastud trossi vaba kuni oma keskmise kuupalga ulatuses.

Laeva ekspluatatsioon

doc

Eksam merepraktikas, 25 piletit ja vastused

Eksam merepraktikas Pilet 1 1. Tuletõrjesüsteem. Tuletõrjuja varustus ja tulekahjude vältminine laevas Tulekaitse Suitsuavastussüsteemi Tulekaitse signalisatsiooni Ja Elektriline temperatuurijälgimise s. süsteemid Tuletõrje Mahulise kustutuse käitamise heli- signaali s.

Merepraktika

docx

Laeva hoolduse ja ekspluatatsiooni arvestuse küsimuste vastused

Laeva hoolduse ja ekspluatatsiooni arvestuse küsimuste vastused 27.05.2014 LL-12 Eesti Mereakadeemia Kaspar Reinson 1)Kollektiivsete päästevahendite loetelu: Päästepaat Täispuhutav päästeparv Metallist või plastikust jäik päästeparv Täispuhutav liugtee Tõsteparv Valvepaat Kiirvalvepaat 2)Individuaalstete päästevahendite loetelu: Päästevest Päästerõngas Vee-ja kaitseülikond Termokott 3)Päästerõngastele esitatavad tehnilised nõuded: Päästerõnga välimine diameeter ei tohi ola

Eriala seminar

252

doc

Merekool praktika aruanne tüürimeestele

EESTI MEREAKADEEMIA MEREKOOL Madruse meresõidupraktika aruanne Juhendaja: Martin Sukk Koostas:Rainer-Dangar Ibrus Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus 3 1. Laeva andmed ja tekid 4 1.1. Laeva andmed 4 1.2. Tekid 5 2. Tüüp ja ehituslik kirjeldus 6 3. Ametikoht laevas ja ülesanded munsterolli järgi 7 3.1. Madruse ametijuhend 8 3.2. Emergency muster list 9

Praktika aruanded

doc

Praktika aruanne

Sisukord Sissejuhatus......................................................................................................................2 Laeva üldandmed..............................................................................................................2 Rooliseade........................................................................................................................7 Vahiteenistus.....................................................................................................................8 Rahvusvaheline laevakokkupõrgete vältimise eeskiri (COLREG)................................11 1

Merendus

pdf

Ankruseade

ANKRUSEADE Jarmo Kõster Ankruseade koosneb: ankrud, ankrukett koos ketihalsiga, ankrupeli, stopparid ankruketi kinnitamiseks, ketikast, ankru- ja ketiklüüs ning juhtpult. Ankruseadme ülesandeks on laeva asukoha säilitamine reidil või kalda lähedal ankrus seistes. Kasutatakse ka laeva kiiruse vähendamiseks sildumisel jne. Ankru tõsteseadmeks on ankrupeli või kepsel. Ankrupeli on horisontaalse võlliga mehhanism ühe või kahe ankru hiivamiseks. Suurematel laevadel on kaks ankrupeli, sel juhul on peli võllil üks trummel ankruketi ja üks või kaks trumlit sildumisotste jaoks. Kepsel on vertikaalse võlliga mehhanism ühe ankru hiivamiseks. On laialt levinud sõja- ja jõelaevadel. Kui laeval on ahtri ankruseade, on see enamasti kepsel.

Laevade ehitus

doc

18.Harjutustest

Madrus. Harjutustest 1. Millist lasti veab pildil kujutatud laev ....................................................................... ...................................................................... 2. Millised näitajad iseloomustavad laeva asendit veepinna suhtes a..............................................................b.......................................................... 3. Mida tähendavad kirjed laeva pardal .................................................................. ................................................................... ................................................................... .................................................................. ................................................................... ................................................................................................................................................ 4

Madruse koolitus

Rohkem sarnaseid