Eksam merepraktikas, 25 piletit ja vastused (2)

Q: Kes kannab laevapere liikme tervisekontrolli kulud?

Vastus leiad õppematerjalist: Eksam merepraktikas, 25 piletit ja vastused

Q: Kuidas hüvitatakse laevapere liikme isiklike asjade hävitamine või kahjustamine?

Vastus leiad õppematerjalist: Eksam merepraktikas, 25 piletit ja vastused

Q: Milline on vahiteenistuses mitteosalevate laevapere liikmete tööaja reziim?

Vastus leiad õppematerjalist: Eksam merepraktikas, 25 piletit ja vastused

Q: Milline dokument peab olema roolimadrusel?

Vastus leiad õppematerjalist: Eksam merepraktikas, 25 piletit ja vastused

Merendus - Merepraktika

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Kes kannab laevapere liikme tervisekontrolli kulud?
Kuidas hüvitatakse laevapere liikme isiklike asjade hävitamine või kahjustamine?
Milline on vahiteenistuses mitteosalevate laevapere liikmete tööaja reziim?
Milline dokument peab olema roolimadrusel?

Eksam merepraktikas
Pilet 1

Tuletõrjesüsteem. Tuletõrjuja varustus ja tulekahjude vältminine laevas
Tulekaitse
Ja
Tuletõrje
Süsteemid
Tulekaitse signalisatsiooni süsteemid
Suitsuavastussüsteemi
Elektriline temperatuurijälgimise s.
Mahulise kustutuse käitamise heli- signaali s.
Vesikustutussüsteemid
Vesikustutussüsteem
Sprinklersüsteem
Veepiserdussüsteem
Udutekitussüsteem
Välise jahutamise (ülekastmise) süst.
Vesikardina süsteem
Uputussüsteem
Mahulised kustutus -
Süsteemid
Süsihappegaasi süsteem
Aurukustutussüsteem
Inertse gaasi süsteem
Vahukustutussüsteemid
Mehhaanilise vahu süsteem
Keemilise vahu süsteem
Keemilised kustutussüsteemid
Pulberkustutussüsteem
Keemiline vedelik-kustutussüsteem
Varustus:
*Isiklik varustus:
Kaitseriietus ( kaitseb soojuskiirguse ,tule, auru eest )
Kummist saapad (ei juhi elektrit )
Jäigast kiivrist (kaitseb pead )
Taskulamp ( peab põlema vähemalt 3 tundi )
* hingamisaparaat peab olema
autonoomne, töötama suruõhul, balloonides peab olema vähemalt 1200 l. õhku, 30min
Iga hingamisaparaadi juurde käib vähemalt 30m pikkune tulekindel tross .
Igas laevas peab olema vähemalt 2 komplekti tuletõrjuja varustust (4 inimest )
Vältimine.
*Suitsetada ettenähtud kohas.
*ei tohi vedelema jätta (isesüttimine); Õlist ja värviga määrdunud kaltse, Na ja K- mõlemad reageerivad veega, õliga määrdunud metallaaste, peenestatud kivisüsi, kloori.
*Tuleb jälgida elektriseadmete korrashoidu; kaablid ja kaitsmed , ajutised juhtmed , lahtised elektripirnid, akuruumid, masinaruumi elektriruumid.
*Kambüüs; toidu valmistamisel rasvad lenduvad .

Trosside tugevus (katkemistugevus, SWL)
*Töökoormus - suurim koormus, mida tross võib kannatada pikaajalise kasutamise perioodil kindlaks määratud konkreetsetes tingimustes.
* Katkekoormus - väikseim koormus, mille juures tross katkeb. Töökoormus on tavaliselt 5-6 korda väiksem kui katkekoormus.

Juhtimisvõime kaotanud laeva tuled
Laev mis omab käiku vee suhtes;
*vaade vöörile (vasakul roheline tuli, keskel üleval kaks punast tuld , üksteise peal ja paremal punane tuli )
*vaade ahtrile (üksteise peal kolm tuld, alustades alt ülesse; valge, punane, punane.
*Kui ei oma käiku vee suhtes, siis on mastis kaks punast tuld, üksteise peal
Pilet 2

Mis on tuletõrjevahendid, nende märgistus
Vahendid:
*Tuletõrjevoolik joatoruga. Ruumides on vooliku pikkuseks 10-20 m, masinaruumis kuni 15m, tekil kuni 20m. Eriti laiadel laevadel kuni 25 m. voolikud peavad olema sellise pikkusega, et igasse laeva punkti oleks võimalik vett anda kahest voolikust. Joatoru otsikud võivad olla diameetriga 12, 16 ja 19 mm. Joatorud peavad olema kombineeritud tüüpi, andma pihustatud ja kompaktse veejoa.
*Kantavad pulber - ja süsihappegaasi kustutid erineva mahutavusega.
*tuletõrjeämber liiniga
*metallkast liivaga, kühvel
*pootshaak, raudkang, labidas
*tulekindel vilt või present mõõtudega 1,5*1,5
*rahvusvaheline kaldaühendus, tihend , 4polti ja mutrit ning 8 seibi 16mm-se mõõduga
Tuletõrjevahendite märgistus:
A-klass. Tahkete, peamiselt orgaaniliste päritoluga ainete tulekahjud .
B-klass. Põlevad vedelikud ja tahkete sulavate ainete tulekahjud.
C-klass. Gaaside tulekahju
D-klass. Metallide tulekahjud.
E-klass. Elektri seadmed ,pingega 1000W

Kes tagab laevapere liikme töö- ja eririietuse
Reeder tagab omal kulul laevapere töö tegemiseks vajaliku töö- ja eririietuse ning kaitsevahendid.

Juhtimisvõima kaotanud laeva päevamärgid
Mastis kaks musta ümmargust tuld, üksteise peal.
Pilet 3

Võitlus sissetungiva veega kerevigastuse korral
Vigastuste korral tagavad laeva uppumatuse veekindlad piki- ja põiki vaheseinad ,moodustades laevades üksteisest eraldatud ruume .
Väiksema kerevigastuseks vajalik varustus.
*Pehme plaaster 2*2 m või 3*3m , koos sootide, kiilualuste otste ja talidega. puuprussid, lauad, puukiilud, puukorgid ; present 2 *2m, vilt 1*1m, kummiplaat 0,5*0,5m ; kõva plaaster kaarte vahele panekuks; pehme terastraat 3mm, ehitusklambrid; poldid , seibid, mutrid, naelad ; tsement( kõrgkvaliteetne) hermeetiliselt suletavas nõus ,liiv ja vesiklaas ; paks kruntvärv, tõrvatakk; kirves , saag, erinevad tungrauad, plahvatusohutu elektrilamp ; puusepa tööriistade komplekt; lukksepa tööriistade komplekt.
*avariivarustus markeeritakse sinise värviga. Hoitakse selleks ettenähtud kohas väiksematel laevadel paadi tekil olevas kastis.

Kes kannab laevapere liikme tervisekontrolli kulud?
Laevapere liige läbib eelneva ja perioodilise tervisekontrolli meresõiduohutuse seaduses sätestatud korras.

Vee suhtes käiku omava laeva udusignaalid
Peab vähemalt iga 2 minuti järel andma ühe pika vile .
Pilet 4

Hukkumatuse tagamise organisatsioon , “Muster list”
See on laeva häireplaan ehk laeva häirete kava. Kus on kirjas iga laevapere liikme kohustused häirete korral.

Kuidas hüvitatakse laevapere liikme isiklike asjade hävitamine või kahjustamine ?
Asjade hävimise või kahjustumise laevaõnnetuse, laevahuku või reederist tuleneva asjaolu tõttu, hüvitab reeder laevapere liikmetele tekkinud kahju.
Muude asjade hävimise või kahjustumise korral hüvitatakse kahju laevapere liikmetele vastavalt poolte kokkuleppel.

Lootsilaeva tuled
*Omab käiku vee suhtes .Vaade vöörile; paremal roheline tuli ,vasakul punane tuli ja keskel mastitopis kahte tuld üksteise peal, alustades alt ülesse- punane ja valge tuli;
Vaade ahtrile; all keskel valge tuli ja mastitopis alustades alt ülesse-punane ja valge tuli.
Ja lisaks veel käigus olles pardatulesid ja ahtrituld.
*lootsilaev öösel ankrus.
Laev alla 50 m; vaade külje pealt-valge vöörituli ja mastitopis kaks tuld alustades alt ülesse- punane ja valge
Ja pikkusega 50m ja enam ,siis on lisaks eelnevale veel valge ahtrituli.
*Kui lootsilaev ei ole lootsivahis, peab ta kandma tulesid või märke, mis on ettenähtud sama pikkusega laevale.
Pilet 5

Prügi käitlemine laevas
Prügiks loetakse kõiki toiduainete, majapidamise ja tehnilisi jäätmeid, mis tekivad laeva ekspluateerimisel, välja arvatud värske kala ja kala töötlemise jäägid.
Kõigil laevadel kogumahtuvusega 400 ja enam ning laevadel, kus on 15 või enam laevapere liiget ning reisijat, peab olema “prügi käitlemise plaan” ja “prügiraamat”
Prügi kogumiseks peavad laeval olema prügikonteinerid. Tavaliselt on laeval 3 konteinerit ( toiduainele, plastikule ja teistele jäätmetele ). Konteinerid peavad olema pealt kindlalt suletavad. Laeva prügi tuleb sadamates regulaarselt ära anda.
Prügi põletamise, merel üle parda heitmise ja sadamas ära andmise kohta tehakse “prügiraamatusse” vastav sissekanne. Äraantud prügi hulga ja imetuse kohta saadakse sadamast vastu kviitung .”prügiraamat” koos kviitungitega säilitatakse laevas kaks aastat peale viimase sissekande tegemist.
Igal pool tuleb jälgida nõuet, et merre ei tohi visata plastmassi, sünteetilisi trosse, sünteetilisi kalapüügi võrke ja jäätmepõletusahju jäätmeid.
Eriti ranged prügi käitlemise nõuded on nn eripiirkondades- läänemeri, põhjameri, vahemeri , mustal merel jne.
Eripiirkondades tohib üle parda heita ainult toiduainete jäätmeid ja seda kaugemal kui 12 miili lähimast kaldast.
Eripiirkondadest on läänemerel ka prügi põletamine keelatud.
*Väljaspool eripiirkonda võib prügi heita üle parda olenevalt prügi liigist järgmiselt:
Kaugemal kui 25 miili lähimast kaldast lubatakse üle parda heita ujuvust omavaid separatsioone, vooderdus- ja pakkematerjale; kaugemal kui 12 miili lähimast kaldast lubatakse üle parda heita toiduainete jäätmeid, paberist esemeid, kaltsu , klaasi, metali, toidunõude kilde ja teisi analoogseid jäätmeid; Kaugemal kui 3 miili lähimast kaldast lubatakse üle parda heita sellist peenestatud prügi, mis on märgitud eelmises lauses .
Prügi peenestaja läbilaske avade suurus ei või olla suurem kui 25 mm.
Laeval 12m ja enam peavad olema plakatid, mis selgitavad prügi käitlemise korda.

Milline on vahiteenistuses mitteosalevate laevapere liikmete tööaja reziim ?
Nende tööaeg peab olema ajavahemikus kella 6.00-st kuni 20.00-ni, laeva aja järgi ,kui see on töö iseloomu arvestades võimalik.
Ajavahemikus kella 20.00-06.00-ni ning pühapäeval või riigipühal võib vahiteenistuses mitteosalevaid laevapere liikmeid rakendada tööle üksnes edasilükkamatute tööde tegemiseks, välja arvatud juhul, kui laevapere liikme töö iseloom nõuab töötamist vastaval ajal.

Lootsilipp
H - hotel ; Minul on loots parda. Lipp (vasak pool on valge ja parem pool on punane)

Pilet 6

Laeva päästevahendid, kasutamine, hooldus
On olemas individuaalsed ja kollektiivsed päästevahendid.
Individuaalse päästevahendid on: Päästerõngas, päästevest, vee- ja kaitseülikond, termoülikond.
Kollektiivsed päästevahendid on: Päästepaat, täispuhutav päästeparv, metallikust või plastikust jäik päästeparv (üldiselt kasutusel reisilaevades või lisa päästevahenditena).
Abivahenditena on kasutusel täispuhutav liugtee, liugtoru, tõsteparv, valvepaat ja kiirvalvepaat.
Igal suuremal laeval peab olema valvepaat( rescue boat ) , reisilaeval nõutakse kahte valvepaati. See on ettenähtud parda taha kukkunute kiireks päästmiseks.
Tõsteparv on vigastatud inimeste tõstmiseks kiirvalvepaadist laevale.
Täispuhutav liugtee on reisijate kiireks evakueerimiseks parvedele.
Päästerõngas: on esmane vahend parda taha kukkunud inimese päästmiseks .Nende arv laevas sõltub laeva pikkusest. Igas laevas peab neid olema vähemalt 8. Osad on varustatud tulepoiga ja osad tule- suitsupoiga ja pikkade liinidega. Üks peab olema kindlalt ahtris ja kaks tule- suitsupoiga päästerõngast roolikambri juures- üks paremal ja teine vasakul tiival. Neil on neli valgust peegelduvat kleepsu ja kirjad laeva kodusadama nimega.
Igal laevapere liikmel peab olema päästevest või veeülikond. Lisaks peavad päästevestid olema vahisolijate asukohas - roolikambris ja masinaruumis. Loomulikult peab olema päästevest ka igale reisijale.
Päästevesti komplekti kuulub lülitiga elektrilamp, patarei , vile, valgust peegelduvad kleepsud .
Termoülikond on soojust ja vettpidav.
Veeülikond peab kindlustama inimese keha temp. kui inimene on 0 - +2 kraadises vees, 6 tundi ei tohi tema keha temp. langeda 2 kraadi võrra.
Lisaks päästevahenditele on külmunud inimeste soojendamiseks soojust hoidev kott või tekk.
Kõik päästevahendid on oranzi värvi.
Kõik päästevahendid kuuluvad iga aastasele kontrollimisele.

Laevapere liikme süüliselt tekitatud kahju hüvitise suurus – kerge hooletus tööülesannete täitmisel
Laevapere liige, kes tööülesannete täitmisel on kerge hooletusega tekitanud reederile kahju, vastutab reederile tekitatud kahju eest kuni oma keskmise kuupalga ulatuses.

Purjelaeva käigutuled
Pikkus alla 20m: vaade vöörist; mastitopis üks tuli ,mis on paremalt poolt roheline ja vasakult poolt punane .Vaade ahtrist; mastitopis üks tuli, mis on valge.
Pikkus üle 20m: Vaade vöörist; all paremal roheline tuli ja vasakul punane tuli ning üleval mastitopis kaks tuld järjestades alt ülesse- roheline ja punane .Vaade ahtrist; all keskel üks valge tuli ja mastitopis kaks tuld alt üles poole, roheline ja punane.
Pilet 7

Laeva ankruseade, otstarve, hooldus
Ülesanne on võimaldada laeva peatamist ja paigal seismine merel või reidil merepõhja kinnituva ankru ja seda laevaga ühendava ankruketi abil. See toimub ühe või mitme ankru abil. Ankrud paiknevad enamasti vööris, kuid on ka laevu, millel on ankur ahtris.
Ankruseade koosneb ankrutest, ankruketist, ankruketi piduritest, klüüsidest ja ankrumasinatest. Ankruseadmete juurde kuulub ka spetsiaalse konstruktsiooniga ruum- keti- kast.
Laevadel on üldiselt kaks peaankrut, üks samasuur ankur on varuks. Osadel laevadel on ka abiankrud, mida kasutatakse laeva hoidmiseks ettenähtud asendis paeankrutel seismise ajal.

Leavapere liikme süüteo arutamise kord merereisi ajal
Kui laevapere liiget kahtlustatakse kuriteo toimepanemisel, arutatakse seda tegu ja langetatakse otsus 14 päeva jooksul, komisjoni koosneb kolmest laevapere liikmest.
Komisjoni esimeheks on kapten, kui kuriteo toimepanija kuulub laevapere juhtkonda ,siis teised kaks liiget määrab kapten. Kui teo toimepanija ei kuulu juhtkonda, siis nimetab ta ühe komisjoni liikme laeva juhtkonda kuuluvate inimeste seast ja teise valivad laevapere liikmed. Komisjoni esimees nimetab laevapere liikmete hulgast protokollija.
Teo arutamisel on süüalusel õigus anda seletusi . Komisjoni liikmed võivad esitada küsimusi nii süüalusele, kui ka teistele, kelle ütlustel võib arutamisel tähtsust olla.
Otsus tehakse häälteenamusega. Küsimused , vastused ja komisjoni põhjendatud otsus protokollitakse ning loetakse ette. Protokolli õigsust kinnitavad komisjoni liikmed allkirjaga, kus on ka süüaluse allkiri, kui süüalune keeldub allkirja andmast, siis tehakse selle kohta vastav märkus protokolli.

Kalatraaleri käigutuled
Pikkus enam kui 50m ja omab käiku vee suhtes; Vaade vöörist: vasakul punane tuli, paremal roheline tuli ja topis kolm tuld alustades alt ülesse valge, roheline, punane.
Vaade ahtrist: All valge ahtrituli, mastis kaks tuld alustades alt ülesse valge ja roheline tuli.
Pikkus alla 50m. Vaade vöörist: Vasakul põleb roheline tuli ja paremal punane tuli, mastitopis kolm tuld alustades alt ülesse valge, roheline, valge.
Vaade ahtrile: keskel valge ahtrituli ja mastis kaks tuld, alustades alt ülesse valge ja roheline.
Päeval on laeva keskel kaks musta kolmnurka nurkapidi koos masti pandud.
Pilet 8

Laeva haalamisseade, otstarve, hooldus
Vööris ja ahtris tuleb sildumisoperatsiooniks ettevalmistused teha õigeaegselt. Kõigepealt tellitakse elektrivool ankrupelile ja vintsidele. Laeval kinnitatakse otsad pollaritele. Et pingutatud ots ankrupeli kopalt vabastamisel ei lõtvuks tuleb ta kinnitada kettpiduriga v trosspiduriga kuni ots pollarile kinnitatakse. Ankrupeliga tõmmatakse otsad pingule, et laev ei loksuks palju. Suuremates laevades ( pikemad kui 100 m) on sildumise lihtsustamiseks ja lava kinnitamiseks automaatsed sildumisvintsid, mis sildumisoperatsiooni ajal töötavad käsijuhtimise režiimil. Kai ääres seistes pannakse vintsid automaatrežiimile, mis hoiavad laeva kai ääres.
Alati tuleb jälgida, et ankrupeli mehhanismid oleksid terved ja õlitatud. Samuti tuleb jälgida sildumiotste korrasolekut, et nad pinge all ei katkeks ja sellega pahandusi ei tekita ( traumad , varaline kahju jne)

Milline dokument peab olema roolimadrusel?
Roolimadruse tunnistus .

Topituled laeva pikkusega üle 50 m
Topituli on valge tuli, mis asetseb laeva diametraaltasandis ja näitab katkestamatut valgust 225 kraadise silmapiirkaare ulatuses ning on paigutatud nii, et näidata valgust laeva vöörist mõlemale poole 22,5 kraadi ulatuses traavrsist tahapoole.Topituli peab paistma 6 miili kaugusele

Pilet 17

Luugiseade
Luugiseadmeks nimetatakse detailide, mehhanismide ja vahendite kompleksi, mis tagab laeva lastiruumide laadluukide veetiheda sulgemise merel olemise ajaks ja võimaldab neid kiiresti avada ning sulgeda lastitööde käigus sadamas. Vahel loetakse luugiseadet ka lastiseadme osaks, eriti horisontaalse lastitöötlusega laevadel. Luugiseadme osad peavad tagama laeva kohaliku tugevuse ettenähtud töötingimustes. Vajadusel peavad nad kandma tekilasti raskust. Samuti osalevad suured massiivsed luugikaaned koos luugikraedega üldise tugevuse tagamisel .
Kahel viimasel sajandil suleti pikka aega trümmi luugiavad kõikjal ühtemoodi. Luugiavad tehti väikesed, et neid oleks kerge sulgeda, kuid see raskendas laadimist-lossimist, eriti kui trümmi tuli laadida pikki esemeid. Viimased 40 aastat on tehtud teistmoodi. Luugiavad tehakse maksimaalsed, mis kergendab laadimist-lossimist, võimaldades kraanaga kast v konteiner oma kohale panna.
Selline, tänapäevaks vananenud luugikatteviis, eeldab terasest eemaldatavate piimide, puidust luugilaudade ja kattepresendi olemasolu. H-profiiliga piimid asetatakse vastavatesse pesadesse luugikrae siseküljel ja kinnitatakse seal poltidega. Piimid on nummerdatud ja igal on oma kindel koht. Need piimid kaetakse luugilaudadega, mis kujutavad endast umbes 70 mm paksusi puittahvleid mõõtmetega umbes 70x150 cm. Otstes võivad olla terasäärikud. Ülemisel poolel mõlemas otsas on plaadi sisse õõnestatud süvik, milles paikneb käepide. Ka luugikaantel on oma numbrid ja oma kindel koht. Luugilaudadega suletud luuk kaetakse 1-3 kihi presendiga. Present kinnitatakse luugikrae serval pressides teda terassiinide ja kiilude abil tugevasti vastu luugikrae seina. Presendi peale asetatakse veel põiksiinid ehk tormisiinid, mis otstes liigendite või pingutitega luugikrae serva taha kinnitatakse ja tugevasti vastu presenti sururakse hoidmaks paigal luulilaudu. Siinid võivad koosneda kahest osast ja olla keskelt täiendavalt vintpingutiga pingutatud. Puitkiilud presendi pressimiseks vastu luugikrae seina lüüakse sisse alati eespoolt , et peale käiv laine neid aja jooksul välja ei lükkaks. Töö selliste luugikatetega on füüsiliselt raske ja aeganõudev käsitsitöö. On teada palju juhuseid kus torm on sellised luugikaaned merel lahti kiskunud ja viinud laeva kriitilisse situatsiooni, ka hukkumisele.
Mehhaniseeritud luugikatted. Selliste luugikatete korral on võimalik laadluuke sulgeda kasutades laeva, kalda või luukidesse sisse ehitatud mehhaanilisi vahendeid. Töö on kiire ja veetihedus igas olukorras tagatud.
Eemaldatavad või pontoon-tüüpi luugikaaned tõstetakse laeva või kalda lastitöötlusvahenditega ( poomid , kraanad ) luukidelt ära ja paigutatakse tekile või kaldale selliselt , et nad lastitöid ei segaks. Vajadusel tõstetakse nad oma kohtadele tagasi, kus paigutuvad luugikraesse nagu pontoonid. Veetihedus saavutatakse mitmesugust liiki tihendite kasutamisega. Kaaned fikseeritakse kindlalt oma kohale mingi kinnitava seadmega.
Joon. 7.4.2. Pontoon-tüüpi luugikaaned. 1- luugikaaned-pontoonid, mida liigutatakse laeva enda või kaldal paiknevate tõsteseadmete abil
Avatavad või kõrvale tõmmatavad luugikaaned võivad mingimehhanismi abil olla kõrvale tõmmatud kas tervenisti või osade (sektsioonide) kaupa. Meetodeid on mitmeid.
Seda tüüpi luugikatted võivad olla
kohalt tõstetud ka nende endi koosseisus olevate tungraudadega. Kaaned tõstetakse tungraudadega pesadest välja, asetatakse ratastele ja sõidutatakse kõrval paikneva kaanesektsiooni peale.
Joon. 7.4.3. Tungraudadega tõstetav luugikaan. 1- tung-raudadega tõstetav luugikaan; 2- tungraua kronstein luugikaanel; 3- ratastel liikuv luugikaan, mis lükatakse tungraudadega tõste-tava alla.
Ratastel liikuvad luugikaante sektsioonid võivad olla nihutatud luugi kohalt vööri ja ahtri suunas, või erineval kombel parraste poole.
Mac Gregori luugiseade, kirjeldus, tööpõhimõte.
Laialt kasutusel on mitmesugused variandid MacGregori tüüpi kõrvale tõmmatavatest sektsioonilistest luugikaantest. luugikate koosneb reast sektsioonidest, mis omavahel on ühendatud lühikeste kettidega. Igal sektsioonil on mõlemal pool otsas kaks ratast, milledel sektsioon saab liikuda piki luugikrae eendit. Kummalgi pool on ka üks keskmine veidi kaugemale välja ulatuv ratas. Need viimatinimetatud rattad on veidi nihutatud luugisektsiooni raskuskeskme suhtes.
Kõrvaletõmmatud luugisektsioonide jaoks on luugi otsa taga mastihoone teki all spetsiaalne koht. Luugikrae külgeenditelt saavad alguse veidi ülespoole kaldu olevad relsid. Neid relsse mööda hakkavad liikuma sektsioonide kaugemale välja nihutatud rattad. Kuna need rattad on sektsiooni raskuskeskme suhtes veidi nihutatud, vajub luugikrae otsast üle sõitnud ja nüüd ainult neile ratastele toetuv sektsioon vertikaalasendisse. Nii viimast sektsiooni vintsi abil tõmmates lükkuvad kõik sektsioonid üksteise järel ettenähtud kohta kus nad võtavad vähe ruumi ja ei sega lastitöid. Sulgemiseks tõmmatakse viimast sektsiooni luugi suunas ja ta veab kõik teised ühenduskettide abil enda järele.
Siin on kohane rääkida ka MacGregor süsteemi luugikatete veetiheduse tagamisest ja nende ratastele tõstmise mehhanismist. Veetihedus tagatakse kummitihendite abil, mis toetuvad luugikrae servale ja surutakse kinni omaenda raskusega, millele lisandub kinnitite ja pingutite poolt tekitatav surve.
Sektsioonide vahekohtades laskub ühe sektsiooni kummitihend teise spetsiaalsele äärikule ja pressitakse kinni kiilude abil.

Laevas kasutatavad lakid ja värvid
Tänapäeval ei kasutata enam värvide segamiseks värvipigmente (pulbreid), vaid laeva tuuakse kasutamisvalmis värvid. Praegu on veel kasutusel õli- ja emailvärvid ja palju-palju teisi erinevaid värve. Keemia on nii kaugele arenendu, et võimatu on teada kõiki olemasolevaid värve. Igale värvinõule peab olema kirjutatud värvi otstarve ja värvimise tehnoloogia . ISO standardite järgi jaotatakse värvid füüsiliselt kuivavateks – kui lahusti aurustub välja ja pind muutub kuivaks ; ja keemiliselt kuivavateks – kuivamiseks toimub värvikihis keemiline protsess ja pind kuivab. Olemasolevale värvikihile tehakse nn lahusti test- lahustis niisutataud riidelapiga hõõrutakse värvikihti. Kui lapp on sama tooni, mis on vana värvitud pind, on tegemist füüsiliselt kuivava värviga, st pehme värviga. Akrüülid- ja epovärvid on kõik pöördumatult ära kuivanud ja lahustites enam ei lahustu – need on kõvad värvid.
Pehmed värvid värvitakse kõva värvi peale. Epovärvi peale ei värvita alküüdvärve.
Värvitavad pinnad tuleb abrassiivmaterjale kasutades ette valmistada värvimiseks nõutava pinna puhtuse klassini (nt. SA1-vana värv, mis on hästi pinna küljes kinni, jäetakse alles; SA2-kõik värv võetakse metallini maha jne). Olenevalt kasutusalast ja värvi omadustest määratakse pinna puhtuse kvaliteet etaloonide abil või karedusmõõtja abil.

Madalikul oleva laeva päevamärgid
Kolm kerakujulist märki püstjoonel ülestikku. Madalikul olev laev pikkusega alla 12 m ei ole kohustatud kandma nõutud tulsid ja märke.

Pilet 18

Haalamisseade , hooldus, kasutamine, ohutustehnika
Sildumis- ja haalamisseadme eesmargiks on võimaldada laeva sildumist (kinnitumist) kaldarajatiste ja teiste laevade või haalpoide külge. Sildumisseadme abil saab laeva haalata piki kaid ja teostada muid merepraktikas ette tulevaid operatsioone. Sildumisseade paikneb enamasti ülatekil ja suuremalt osalt laeva otstes.
Sildumisotsad (haalamisotsad) võivad olla taimkiust, terastrossid või sünteetilised otsad. Mõlemasse otsa peab olema tehtud aas. Terastrosse hoitakse harilikult trossipoolidel voi automatiseeritud haalamisvintside töötrumlitel. Sünteetilised ja taimkiudotsad võivad samuti olla trossipoolidel, kuid sageli hoitakse neid puitrestidel kaetuna presentkattega või viiakse nad ülesõidu ajaks laoruumi.
Pollarid kujutavad endast valatud või keevitatud postipaari. Tross asetatakse pollari postidele kaheksakujuliselt.
Sildumisseadme elementide mõõtmed, tugevuse ja muud omadused määrab laeva projekteerimist ja ehitamist jälgiv klassifikatsiooniiihing olenevalt laeva suurusest , otstarbest, sõidurajoonist jne

Pindade ettevalmistamine värvimiseks
Värvimiseks planeeritav pind pestakse igasugusest mustusest puhtaks, kui on õliseid kohti, pestakse need puhtaks mingi lahustiga. Vana lahtine värv eemaldatakse, kasutades tööriistadena elektrilisi või suruõhu harju, kuumaõhupuhureid, käsikaabitsaid. Kui kogu värvitav pind on roostes, eemaldatakse vana värv täielikult kuni metallini. Edasi töödeldakse liivapaberiga kuni läikeni. Puhastatud pind krundidakse. Kui pinda ei jõuta kohe kruntida, tuleb seda enne kruntimist liivapaberiga puhastada . Haamriga vana värvi maha toksides ei tohi eriti tugevasti taguda, et mite täkkeid jätta. Väga ettevaatlikult tuleb puhastada tsingitud ja alumiiniumist pindasid, sest täksitud pinnad hakavad kiiresti roostetama ja täked hakkavad värvi alt välja paistma. Kui rooste koha puhastamisel tekkis järskude servadega auk või pragu , tuleb see niiskuskindla pahtliga täita ja peale pahtli kuivamist lihvida veekindla peene liivapaberiga. Kui auk ei ole väga sügav lihvitakse augu ääred liivapaberiga laugeks ja krundidakse. Kohad, mis on pidevalt niisked , tuleb kruntida kaks korda ja kindlasti pintsliga . Krunditud pinnad tuleb täielikult lasta kuivada.

Ankrus oleva laeva helisignaalid
Ankrus olev laev peab vähemalt iga minuti tagant kiiresti lööma kella u 5 sek jooksul. Laeval pikkusega 100 m ja enam tuleb kella lüüa vööripoolses osas ja viivitamata seejärel kiiresti gongi u 5 sek jooksul ahtripoolses osas. Ankrus olev laev võib täiendavalt anda kolm järjestikust helisignaali – üks lühike, üks pikk, üks lühike, hoiatamaks lähenevat laeva oma asukohast ja kokkupõrke võimalikueset.

Pilet 19

Luugiseade, hooldus, kasutamine
Luugiseadmeks nimetatakse detailide, mehhanismide ja vahendite kompleksi, mis tagab laeva lastiruumide laadluukide veetiheda sulgemise merel olemise ajaks ja võimaldab neid kiiresti avada ning sulgeda lastitööde käigus sadamas. Vahel loetakse luugiseadet ka lastiseadme osaks, eriti horisontaalse lastitöötlusega laevadel. Luugiseadme osad peavad tagama laeva kohaliku tugevuse ettenähtud töötingimustes. Vajadusel peavad nad kandma tekilasti raskust. Samuti osalevad suured massiivsed luugikaaned koos luugikraedega üldise tugevuse tagamisel.
Kasutatakse plokkluuke, mida tõstetakse trümmide peale losspoomiga. MacGeregori tüüpi luugid on ühendatud omavahel keti abil ja jooksevad mööda luugikraed (koomingut) rataste peal. Kui nad sulgemisel jõuavad oma statsionaarsele kohale, keeratakse ekstsentrikrattad 1800 ja luugid laskuvad tihedalt luugikrae peale ning sulgevad luugiava veekindlalt. Suurtel laevade on ekstsentrikrataste asemel luugikraesse monteeritud hüdraulilised silndrid. Külgedelt kinnitatakse luugid sulguritega luugikraede külge. Omavahel kinnistatakse luugid meteaalist kiiludega. Tavaliselt on luugiaval kaks kuni neli luugi sektsiooni – kaks sektsiooni vööri pool ja ülejäänud ahtri pool. Luukidega opereeritakse hüdraulilise süsteemi abil. Kõigepealt tõstetakse vertikaalsesse asendisse kaks esimest ja siis kaks järgnevat sektsiooni ning stopperdatakse, et nad oma raskusega alla ei vajuks.
Samuti on levinud trümmi luugiavade sulegemine väikese relsside peale liikuva portkraana abil. Algul tõstetakse paaritute numbritega luugikaaned üksteise peale ja seejärel paarisnumbritega. Luugid kinnitatakse koomingute külge sulguritega ning omavahel kiiludega. See on hea ja odav süsteem, kus puuduvad keerukad hüdraulilised seadmed, mida jäätumine võiks ohustada . Suurtel konteinrlaevadel puuduvad sageli mehhanismid luukide tõstmiseks. Luugid tõstetakse kaldale ja tagasi kaldakraanadega. Väga suurtel konteinerlaevadel võivad puududa trümmiluugid, need laevad on kõrge poordiga ja tihedalt täidetud konteineritega. Vee hulk, mis satud trümmi on väga väike, see on kontrollitav ja ärapumbatav.
Alati tuleb jälgida, et luukide kummitihendid oleksid korras, st vettpidavad. Vigastatud või kulunud tihendid tule koheselt vahetada kas täielikult või osaliselt. Kõlbmatu tihendi tõttu võib rikneda laadung. Samas tuleb meeles pidada, et luugi kummitihend on kallis materjal ja ilma asjata neid ei lubata hankida. Trümmiluukide avamine ja sulgemine on raske ning ohtlik töö, mille teostamisel tuleb alati tähelepanu pöörata ohutustehnika nõuetele: liikuda võib ainult mööda sellist parrast, kus luugikaani pole, st tööd ei toimu (puidust luugikatete puhul), kelatud on käia mööda luugilaudu ja piime. Kui luugikrae on madal tuleb inimese trümmi kukkumise vältimiseks luugiava ümbritsed kõrgema piirdega. Töö vaheajal ei tohi luugiava sulgeda presendiga, kui selle all ei ole luugilaudu. Trümmi trepp peab olema valgustatud. Sadamas ei tohi lubada laadial laskuda valgustamata avamata trümmi. Laeva tõsteseadmetel võib töötada ainult vintsimees, kes on saanud vastava ettevalmistuse ja praktilise kogemuse. Vintsimeest aitab uhman (instrueeritud madrus), kes annab vintsimehele kokkulepitud signaalidega teada lasti liikumisest trümmides. Nähtavuse tagamiseks seob uhman käele, millega annab signaale kollase lindi või hoiab käes kollast kepikest. Tööde läheduses on keelatud viibida isikuil, kes selle tööga seotud pole. Vintsimees ei tohi troppida raskusi juhuslikel inimestel, tõsta raskusi, mis ületavad tõsteseadme lubatud määra, tõsta inimesi, tõsta sururõhu v gaasiballoone, mis ei ole paigutatud vastavatesse konteineritesse.

Värvimisel kasutatavad instrumendid
Töövahenditks on spetsiaalsd kaabitsad, haamrid, terasharjad, lihvimiskettad pinna puhastamiseks ning pulverisaator, rull, pintsel värvimiseks. Pulverisaator kulutab rohkem värvi ja ei hardu värvitavle pinnale nii kõvasti kui pintsliga värvides, eeliseks on suur tootlikus . Rulliga värvimisel on värvi kulu suurem ja värvi pind ei tule sile, kuid töö edeneb kiiresti ja rullile saab panna pika varre. Temaga saab mugavalt kailt laeva korpuse parandusi teha. Kõige kvaliteetsema värvi kihi jätab pitsliga värvimine. Ka värvi kulu on kõige väiksem.

Madalikul oleva laeva helisignaalid
Madalikul olev laev peab vähemalt iga minuti tagant kiiresti lööma kella u 5 sek jooksul. Laeval pikkusega 100 m ja enam tuleb kella lüüa vööripoolses osas ja viivitamata seejärel kiiresti gongi u 5 sek jooksul ahtripoolses osas. Madalikul olev laev peab lisaks andma kolm omaette selget kellalööki vahetult enne ja pärast kiiret kellahelistamist. Peale selle võib madalikul olev laev anda täiendavalt vastavat vilesignaali.
Pilet 20

Luugiseadmete tüübid
Mehhaniseeritud luugikatted, Eemaldatavad või pontoon-tüüpi luugikaaned, avatavad või kõrvale tõmmatavad luugikaaned, MacGregori luugiseadmed

Värvipihustid, nende tüübid

värvitakse õhuvaba pihustamisega, sururõhk 6-7 atm surub kolvile, mille teine ots surub värvi pihustist 200 atm surve all värvitavale pinnale. See on kõige parem värvimise meetod.

Värvitakse õhkpihustiga. Suruõhk ime värvib värvinõust välja ja pritsib värvitavale pinnale. Puuduseks on värvi sattumine pinnale koos õhuga mis võib rikkuda värvimise kvaliteeti.

Pukseeriva ja pukseeritava laeva helisignaalid
Pukseeriv laev peab andma vähemalt iga kahe minuti järel kolm järjestikust helisignaali – ühe pika ja kaks lühikest.
Pukseeritav laev või kui pukseeritavaid laevu on rohkem kui üks, siis viimane neist, kui ta on mehitatud, peab vähemalt iga kahe minuti tagant andma järjest neli helisignaali – ühe pika ja kolm lühikest. Võimaluse korral tuleb anda see helisignaal otsekohe pärast pukseeriva laeva poolt antud helisignaali.
Pilet 21

Varurooliseade, üleminek varuroolile
Avariirooliseadmele üleminek toimub statsionaarse rooliseadme rikke korral. Selleks ühendatakse roolisektori külge avariirool. Sõltuvalt selle tüübist toimub see kas avariiroolile ümberlülitamise või mehhaanilise ühendamise teel. Kui avariirool on käsitsi juhitav, siis ühendatakse avariirooliga juhtimiseks talid kummagi poodri külge ning selle vahendusel toimub laeva roolimine.
Varurooliseade töötab käsiajamiga roolimasina ruumist v ahtritekilt. Seal peab olema kompass ja telefon, et saada juhtnööre roolikambrist. Samuti peab seal olema instruktsioon avariirooliseadme sisselülitamiseks ja töötamiseks.

Värvide hoiuruum, ohutusnõuded
Hoiuruumis peab olema hea ventilatsioon ja lisaks eraldi fikseritud tulekustutussüsteem. Värvid peavad olema õhutihedalt suletud ning ruumis ei tohiks olla lahtiseid tulekoldeid vms, kust võiks tulekahju alguse saada.

Miinitraaleri käigutuled
Üle 50 m miine traaliv laev peab kandma esimese masti otsas rohest tuld, mille allpool on kahel poole rohelised tuled. Vööris peab olema näha rohelise tule peal olev valge tuli ja tagumise masti külge kinnitatud valge tuli. (vt pilti lk 148)
Pilet 22

Pürotehniliste vahendite kasutamine
Pürotehnilisteks vahenditeks laevas on: erinevad raketid , säratuled, suitsupoid, kemoluminestsents valguspulgad (keemiline signalisatsioonivahend) ja liiniheitja raketid. Neid peavad oskama kasuada kõik laevapere liikmed. Pürotehnilisi vahendeid tuleb hoida hermeetilises lukustatud raudkastis kusagil roolikambri vahetus läheduses. Üks võti peab olema roolikambris, teine vanemtüürimehel. Kast peab olema seespoolt pehme vooderdusega, sest kastis olevad esemed ei tohi lainetusega loksuda. Päästepaadis ja – parves peavad nad olema veekindlas pakendis.
Kõikide pürotehniliste vahendite kasutamise kohta peab olema instruktsioon. Hädaohu korral tuleb lasta ainult punaseid rakette. Nende kasutamine muuks otstrbeks on kategooriliselt keelatud, sest lendulastud punase raketi korral käivitub kohe päästeoperatsioon ning eksituse korral on pahanus suur. Rakette tuleb lasta pelingaatori sillalt või avara teki tuulealuselt pardalt alla tuult . Säratuld tule hoida väljasirutatud käes kõrgel pea kohal alla tuult, et sädemed ei satuks inimese peale. Kasutada ei tohi märgu ega aegunud rakette. Kui oma või teistelt laevadelt lastakse liiniheitja rakette, tuleb laevapere liikmeid hoiatada, et nad varjuksid. Liiniheitja raketti ei tohi tulistada, kui tema külge ei ole ühendatud liin ning tulistamisel ei tohi liinist kinni hoida.

Konvensioon MARPOL
Põhiline keskkonnakaitse normatiivdokument, milles keelatakse nafta , keemiliste ainete, prügi ja teiste kahjulike ainete merre heitmine ning kehtestatakse ranged normid naftaseguse vee, fekaalide, olemjäätmete merre laskmise kohta. Kohustatakse suuri tankereid eraldama ballastitankid naftatankidest, varustama laevu separaatoritega ning sadamaid vastu võtma naftasegust vett, prügi ja jäätmeid. Kõik laevadel teostatavad operatsioonid nafta ja naftasaadustega tuleb registreerida vastavates žurnaalides. Konvensioon määrab laevadel kindlaks prügi käitlemise korra ning kehtestab eriti range reostust välistava režiimiga eripiirkonnad: Lääne-, Vahe-, Must ja Punane meri, Pärsia ning Omaani laht.
Lisa I Naftareostuse vältimine
Lisa II Reostuse vältimine vedelate kahjulike ainete mahtveol
Lisa III Reostuse vältimine ohtlike ainete veol laevadel pakitult
Lisa IV Laevade reovetest põhjustatud reostuse vältimine
Lisa V Laevade prügist põhjustatud reostuse vältimine
Lisa VI Õhureostuse vältimine laevadelt - Eesti ei ole ühinenud ja rahvusvaheliselt ei kehti.

Rahvusvahelise signaalkoodi lippude tundmine

Pilet 23

Kollektiivsed päästevahendid
Valvepaat – resque boat – parda taha kukkunud inimese kiireks päästmiseks. Laevahuku korral päästepaatide kokku korjamiseks .
Päästepaat – välimisel küljel helkurribad, ujuvuse tagamiseks on keresse ehitatud õhupadjad. Samuti peab olema väike redel , et paremini saaksid inimesed pardale . Enne vette laskmist tuleb kontrollida, et paadi põhjas olev kork oleks korralikult kinnitatud.
FFB –Free Full Boat – saab kasutada kuni 20 kraadise kreeni puhul. Meekond on kinnitatud rihmadega seljaga sõidu suunas. Ei tohi kanda kiivreid jms, mis võivad vabalangemise korral ohustada end või kaassüitjaid.
Kinnised ja poolkinnised päästepaadid

LSA Code
Sisaldab tehnilisi nõudeid individuaalsetele ja kollektiivsetele päästevahenditele: päästerõngastele-laevas vähemalt 8 tk osad varustatud tulepoiga, teised tule-suitsupoiga ning pikkade liinidega. Üks päästerõnas peab olema ahtris, kaks tule-suitsuga päästerõngast roolikambri juures – üks paremas, teine vasakus tiivas. Päästerõngastel on 4 valgustpeegeldavat kleepsud ning kiri laeva nime ja kodusadamaga. Pääatevestid-laste oma peab olema märgisatud “child”, igal meeskonna liikmel peab olema päästevest või veeülikond. Lisaks sellele peavad päästevestid olema vahisolijate asukohas – roolikamris ja masinaruumis. Loomulikult peab päästevest olema ka igale reisijale.päästevesti komplekti kuulub lülitiga elektrilamp, patarei, vile, valgust peeeldavad kleepsud. Veeülikond – peab kindlustama, et inimese kehatemp , kui inimene on 0 kraadises vaikses vees 6 tundi, ei langeks rohkem kui 2 kraadi. Kaitseülikond peab kindlstama, et inimese kehatemp ei langeks kiiremini kui 1,5 kraadi peale esimest pooletunnist vaikses +5 kraadist vees olemist. Vee- ja kaitseülikonna küljes peab olema vile ja patareiga varustatud valge tuli, mis valgustab 8 tunni kestel , valve ja päästepaatidele jne.

Morse tähestik

Pilet 24

Päästepaadi varustus
Päästepaadi varustusse kuuluvad: aerud tullidega(kui pääsrepaat on lahtine või osaliselt kinnine ); kaks pootshaaki; hauskar ja kaks pange ; juhend ellujämiseks ekstreemisetes tingimustes; paadikompass; tormiankur tugeva liiniga; kaks pikka vööri vangliini (14mm); kaks kirvest; joogivee tagavara (1,5 l inimese kohta paadi mahutavusega arvestades); roostevaba topsik nööriga; roostevaa mõõtutega topsik joogivee jagamiseks; toiduainete tagavara vaakumpakendis, arvestusega 10 000 kJ inimese kota, säiltiatakse hermeetilises konteineris; 4 punast langevarjuga raketti, 6 punast säratuld(falshfeierit); kaks ujuvat poid oranzi suitsuga; veekindel elektrilamp signaalide andmiseks, tagavara patareid ja pirn ; heliograaf (päikesepeegeldaja); tabel päästesignaalidega; vile; esmaabi apteek; tabletid merehaiguse vastu; kokkupandav nuga , kinnitatud liiniga päästepaadi külge; kolm konservikarbi avajat; kaks ujuvat päästevõru 30 m ujuva liini küljes; käsikuvenduspump; kalapüügivahendid; tööriistad ja mootori tagavaraosad, instruktsioon mootori käivitamiseks, ekspluateerimiseks; tulekustuti , millega saab kustuada põlevaid naftatooteid; prožektor, soojust hoidvad vahendid 10%-le inimeste arvust; mootori kütuse ja õli tagavara 30 tunniseks täiskäigul töötamiseks. SART poi 2 tk, hoitakse roolikambris???

Talide tõstevõime arvutamine

Lateraalne ujuvmärgistuse süsteem
Faarvaatri- või kanalimärgid. Regioonis A: punane vasakul. Need näitavad kanali või faarvaatri asetust laeva kursi suhtes. Poolte nimetused on “parem” ja “vasak” loetuna merelt tuleva laeva suhtes;

vasak pool: tuli – punane (R), signaal – plink Fl 3 sek, märk - , paarisnumbritega nummerdamine, tähendus – “jäta mind vasakule poole kui sõidad merelt!”;

parem pool: tuli – roheline (G), signaal – plink Fl 3 sek, märk - 
ohutu vee märk; telje poi – tähistavad faarvaatrite alguspunkte , pöördepunkte ja telgi . Pannaksevälja faarvaatrite algustele ja teljele: tuli – valge, värv – vertikaalsed valged ja punased, plink1 – LFl 6 sek, plink2 – ISO 6 sek, plink3 – 0c (tuli pikem kui vari), plink4 – MO (A) (morse), nummerdatakse loetuna merelt;
eraldi asuva ohu poi – pannakse välja ohu kohal mille mõõtmed ei ületa 1 kbt (n: väike madalik ). Mööduda võib igalt poolt. Ligineda mitte lähemale kui 0,5 M: värv – must-punane-must, tuli – valge, plink – Fl(2) 5 sek;
erimärk – okeanograafiliste tööde krundi mahapanemise rajoon (n: sõjaõppused, veealused kaablid ja torujuhtmed, puhkerajoonid): tuli – kollane, värv – kollane, plink – Fl 5 sek.
Pilet 25

Signaliseerimisvahendid laevas
Vanim signalisatsioonivahend laevas on vööris asuv laevakell. Sadamas seistes on kella pideva helistamisega võimalik lähemal seisvatele laevadele tulekahjust teada anda. Tänapäeva laevadel on erinevad tuletõrjesignalisatsioonisüsteemid. Laevaruumidesse on paigutatud andurid , mis reageerivad temp tõusule v suitsule. Sillas lülitub sisse lambike ja teavitab põlengu asukohast. Kui 2-3 min jooksul peale tuletõrjepuldi heli ja valgussignaale vahitüürimees üldse hädaohu häiret ei anna, lülitub automaatselt sisse laeva häirekell.
Häirekellad peavad olema laevas selliselt, et neid oleks kuulda igas laeva osas. Kellal on terav läbilõikav toon, et äratada ka magajad. Hädasignaale saab edastada ka laevasireeniga.
MOB antakse laeva alarmkella või vilega – kolm pikka signaali.
Üldine hädaoht – 7 või rohkem lühikest ja üks pikk.
Signaalid on kindalks määratud Rahvusvaheliste Signaalide koodiga.

Trosside tugevuse arvutamine sõltuvalt materjalist ja mõõtudest
Trossi katkekoormuse valem: K-katkekoormustegur (%)
C-trossi ümbermõõt (mm)
Taimkiudtrossides:

kaneptross –tõrvatud K=0,5, tõrvamata K=0,6

sisaaltross – K=0,6

manilatross – K=0,65
Terastrossid:

ühe orgaanilise südamikuga – K=4,8

mitme orgaanilise südamikuga – K=4
Tehiskiudtrossid: K=1,5…1,8

Kardinaalne ujuvmärgistuse süsteem
kardinaalmärgid – näitavad ohtlikku kohta ja asetatakse ilmakaarde (suund kompassi järgi). Näitavad kust poolt tuleb neist mööduda. Õpi need selgeks vaadates mehaanilise (käe-)kella numbrilauda!;
Põhjapoi või – tooder : üleval must, all kollane, tuli – valge, signaal1 – 100-120 plinki minutis (VQ), signaal2 – 60 plinki minutis (Q), pannakse välja ohtlikus kohas põhja poole ja tähendab “möödu minust põhja poolt”;
Idapoi või –tooder: must-kollane-must, tuli – valge, signaal1 – VQ(3) 5 sek, signaal2 – Q(3) 10 sek, pannakse välja ohtlikus kohas ida poole ja tähendab “möödu minust ida poolt”;
Lõunapoi või –tooder: üleval kollane, all must, tuli – valge, signaal1 – VQ(6) LFl 10 sek, signaal2 – Q(6) LFl 15 sek, pannakse välja ohtlikus kohas lõuna poole ja tähendab “möödu minust lõuna poolt”;
Läänipoi või –tooder: kollane-must-kollane, tuli – valge, signaal1 – VQ (9) 10 sek, signaal2 – Q(9) 15 sek, pannakse välja ohtlikus kohas lääne poole ja tähendab “möödu minust lääne poolt”.

.DOC Laadi alla originaalfail 18 lk · .doc · 139 allalaadimist

Eksam merepraktikas- 25 piletit ja vastused #1

Eksam merepraktikas- 25 piletit ja vastused #2

Eksam merepraktikas- 25 piletit ja vastused #3

Eksam merepraktikas- 25 piletit ja vastused #4

Eksam merepraktikas- 25 piletit ja vastused #5

Eksam merepraktikas- 25 piletit ja vastused #6

Eksam merepraktikas- 25 piletit ja vastused #7

Eksam merepraktikas- 25 piletit ja vastused #8

Eksam merepraktikas- 25 piletit ja vastused #9

Eksam merepraktikas- 25 piletit ja vastused #10

Eksam merepraktikas- 25 piletit ja vastused #11

Eksam merepraktikas- 25 piletit ja vastused #12

Eksam merepraktikas- 25 piletit ja vastused #13

Eksam merepraktikas- 25 piletit ja vastused #14

Eksam merepraktikas- 25 piletit ja vastused #15

Eksam merepraktikas- 25 piletit ja vastused #16

Eksam merepraktikas- 25 piletit ja vastused #17

Eksam merepraktikas- 25 piletit ja vastused #18

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 18 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-10-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti

139 laadimist Kokku alla laetud

2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

triini14 Õppematerjali autor

Eksamipiletid ja vastused merepraktikas. 18lk

merepraktika meri Vesikustutussüsteemid Vahukustutussüsteemid tuletõrjevahendid

Sarnased õppematerjalid

docx

Madruse eksami piletid 2016

pardatulesid ja ahtrituld; Udusignaal 1 pikk 2 lühikest iga 2 min. tagant • Sildumisseade. Laeva sildumiskoha ettevalmistamine sildumiseks. Kinnitusotste ja abivahendite nimetused. Laeva kinnitamine kai äärde. Sildumis- ja haalamisseadme eesmargiks on võimaldada laeva sildumist (kinnitumist) kaldarajatiste ja teiste laevade või haalpoide külge. Sildumisseadme abil saab laeva haalata piki kaid ja teostada muid merepraktikas ette tulevaid operatsioone. Sildumisseade paikneb enamasti ülatekil ja suuremalt osalt laeva otstes. Sildumisotsad (haalamisotsad) võivad olla taimkiust, terastrossid või sünteetilised otsad. Mõlemasse otsa peab olema tehtud ou. Terastrosse hoitakse harilikult trossipoolidel voi automatiseeritud haalamisvintside töötrumlitel. Sünteetilised ja taimkiudotsad võivad samuti olla trossipoolidel, kuid sageli

Madruse koolitus

doc

Laeva hoolduse ja ekspluatatsiooni eksami piletid ja vastused

00-st kuni 20.00-ni laeva aja järgi, kui see on töö iseloomu arvestades võimalik. Ajavahemikus kella 20.00-st kuni 6.00-ni ning pühapäeval või riigipühal võib vahiteenistuses mitteosalevaid laevapere liikmeid rakendada tööle üksnes edasilükkamatute tööde tegemiseks, välja arvatud juhul, kui laevapere liikme töö iseloom nõuab töötamist vastaval ajal. 3. Lootsilipp merepraktikas, lootsi väljakutse, loots pardal Golf (Vajan lootsi) ja Hotel (Mul on loots paardal). 4. Kõite/trosside laeva võtmine, hoiustamine Kontrollima, et olemas oleksid sertifikaadid köitel trossidel, võimalusel kontrollida neid visuaalselt, et ei oleks nähtavaid jälgi või muljumis ja et ei oleks pragusid. Kindlasti ei tohi jätta lahtiselt tekile tuleb ära katta ja kinnitada või siis mõnda kindlasse ruumi panna. Pilet No. 06 1

Laeva ekspluatatsioon

doc

Laeva ekspluatatsioon eksam

Laialt levinud sõja- ja jõelaevadel. Ankrupeli mõõnad . topifiguuri järgi. Nt. Eraldiasetseva ohu märgi Allikas: VTA või kepsel käitatakse elektrimootori või poid on võimalik ära tunda punase-musta 3) Lootsilipp merepraktikas, hüdroajamiga. Ankrupeli võlli otstel on kopad triipude ja kahe musta kera järgi topis vt pilet lootsiväljakutse, loots pardal kinnitusotste pingutamiseks. Sidurid ühendavad

Laeva ekspluatatsioon

doc

Praktika aruanne

Saalingust ülevalpool olevat masti osa nimetatakse tengiks. Sildumisseade Sildumis - ja haalamisseade on mehhanismide , üksikdetailide ja vahendite kogum, mille eesmärgiks on võimaldada laeva sildumist (kinnitumist) kaldarajatiste (kaid, 21 estakaadid, ujuvkaid jne), teiste laevade või haalpoide külge. Samuti saab selle seadme abil laeva haalata piki kaid ja teostada muid merepraktikas ette tulevaid operatsioone. Sildumisseade paikneb enamasti ülatekil ja suuremalt osalt laeva otstes. Sildumisseadme elementide mõõtmed, tugevuse ja muud omadused reglementeerib laeva projekteerimist ja ehitamist jälgiv klassifikatsiooniühing olenevalt laeva suurusest, otstarbest, sõidurajoonist jne. M/S Star-il on kaks haalamistekki, mis asuvad viiendal tekil, ahtris ja vööris.igal haalamis tekil on neli sildumis vintse, mille abil lasevad sildumisotsi kaile

Merendus

doc

RAHVUSVAHELINE LAEVAKOKKUPÕRGETE VÄLTIMISE EESKIRI, 1972

Lisa 1 RAHVUSVAHELINE LAEVAKOKKUPÕRGETE VÄLTIMISE EESKIRI, 1972 A osa. ÜLDSÄTTED Reegel 1. Kohaldamine a) Käesolevaid reegleid kohaldatakse kõigi laevade suhtes avamerel ja sellega ühenduses olevatel vetel, kus saavad sõita merelaevad. b) Käesolevad reeglid ei takista nende erireeglite kohaldamist, mille asjaomased ametivõimud on kehtestanud järgimiseks reididel, sadamates, jõgedel, järvedel või avamerega ühenduses olevatel sisevetel, kus saavad sõita merelaevad. Kõnealused erireeglid peavad olema võimalikult vastavuses käesolevate reeglitega. c) Käesolevad reeglid ei takista nende erireeglite kohaldamist, mille mõne riigi valitsus on kehtestanud sõjalaevadele ja konvois sõitvatele laevadele täiendavate püsi- või märgutulede, märkide või vilesignaalide kohta või laevastikuna kala püüdvatele laevadele täiendavate püsi- või märgutulede või märkide kohta. Need täiendavad püsi- või märgutuled, m?

Merendus

docx

Laeva hoolduse ja ekspluatatsiooni arvestuse küsimuste vastused

Laeva hoolduse ja ekspluatatsiooni arvestuse küsimuste vastused 27.05.2014 LL-12 Eesti Mereakadeemia Kaspar Reinson 1)Kollektiivsete päästevahendite loetelu: Päästepaat Täispuhutav päästeparv Metallist või plastikust jäik päästeparv Täispuhutav liugtee Tõsteparv Valvepaat Kiirvalvepaat 2)Individuaalstete päästevahendite loetelu: Päästevest Päästerõngas Vee-ja kaitseülikond Termokott 3)Päästerõngastele esitatavad tehnilised nõuded: Päästerõnga välimine diameeter ei tohi ola

Eriala seminar

docx

Laevade ehitus eksam

1. Laeva arhitektuursed tüübid. Vööri ja ahtri kuju, tekiehitiste ja masinaruumi paiknemine. · Arhitektuuri tüübid on: ahtri ja vööri kuju, tekimajakate asukoht, kerede arv (katamaraan, trimaraan) · Vööri kuju Plumb bow PÜSTVÖÖR Raked bow KALDAVÖÖR (annab laevale voolujoonelisuse, vähendab vee sattumist tekile, soodustab lainele tõusmist) Modified raked bow LÕIGATUD VÖÖR ((jääoludes pooljäämurdevöör) vee peal peaaegu vertikaalne, vee all 45°-50° kaldu, hea sõiduks purustatud jääs. Selline vöör sobib hästi jäämurdja ahtriväljalõikeks. Spoon bow LUSIKVÖÖR Clipper bow KLIPPERVÖÖR PULBIDEGA E PIRNIGA (esineb kiirekäigulistel laevadel, annab eriti edasipürgiva välismulje, kaitseb tekki suure kiruse juures tekkivate pritsmete eest) Icebraker bow JÄÄMURDJA VÖÖR (veealune osa on 25°-30° kaldu, kasutatakse

Laevade ehitus

252

doc

Merekool praktika aruanne tüürimeestele

EESTI MEREAKADEEMIA MEREKOOL Madruse meresõidupraktika aruanne Juhendaja: Martin Sukk Koostas:Rainer-Dangar Ibrus Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus 3 1. Laeva andmed ja tekid 4 1.1. Laeva andmed 4 1.2. Tekid 5 2. Tüüp ja ehituslik kirjeldus 6 3. Ametikoht laevas ja ülesanded munsterolli järgi 7 3.1. Madruse ametijuhend 8 3.2. Emergency muster list 9 3.3. Isiklik häirekaart 10 4. Meresõidupraktika ajal tehtud laevat?

Praktika aruanded

Rohkem sarnaseid