Ankruseade (0)

ANKRUSEADE
Jarmo Kõster

Ankruseade koosneb: ankrud, ankrukett koos ketihalsiga, 
ankrupeli , stopparid ankruketi kinnitamiseks, ketikast, ankru- 
ja ketiklüüs ning juhtpult. Ankruseadme ülesandeks on laeva 
asukoha säilitamine reidil või kalda lähedal ankrus seistes. 
Kasutatakse ka laeva kiiruse vähendamiseks sildumisel jne. 
Ankru tõsteseadmeks on ankrupeli või kepsel.

Ankrupeli on horisontaalse võl iga  mehhanism  ühe või kahe 
ankru hi vamiseks. Suurematel laevadel on kaks ankrupeli, 
sel juhul on  peli  võl il üks trummel ankruketi ja üks või kaks 
trumlit sildumisotste jaoks. 

Kepsel on vertikaalse võl iga mehhanism ühe ankru 
hi vamiseks. On laialt levinud sõja- ja jõelaevadel. Kui laeval 
on ahtri ankruseade, on see enamasti kepsel. 
2
Ankrupeli ja kepsel käitatakse elektrimootori või hüdroajamiga. 
Kaasaegsetel  tankeritel  hüdroajamiga. Ankrupeli võl i otstel on 
kopad kinnitusotste pingutamiseks.  Sidurid  ühendavad ja 
lahutavad trumleid võl iga ni , et need võivad töötada 
teineteisest sõltumatult. 
Laeva sõidu ajal on ankrud tõmmatud ankruklüüsi. Ankrupeli 
peab suutma hi vata üheaegselt kahte ankrut 50 m sügavuselt 
kiirusega 8 m/min. 
Ankru al a laskmisel väikesel sügavusel (~40m.) lahutatakse 
ketitrummel võl ist ja tema põõrlemiskiirust (ankru 
langemiskiirust) reguleeritakse lintpiduriga. Suuremate 
sügavuste korral lastakse  ankur  vette ühendatud ketitrumliga – 
mootori abil. 
3

Ankru põhiosadeks on massiivne  terasest  säär ja merepõhja 
haakuvad käpad. On olemas toega (tokiga) ja toeta ankurid. 
Toega ankur on näit. admiraliteediankur. Toeta ankrud, n.n. 
patentankrud on põõrduvate käppadega, tuntuim neist on Hal i 
ankur. Erinevatel patentankrutel on sääre ja käppade vaheline 
nurk erinev. Olenevalt ankru konstruktsioonist võib see ol a 
35º – 45º mõlemale poole, Hal i ankrul on see 45º.
Ankruid li gitatakse eesmärgi järgi – vööris peaankur ja ahtris 
abi- ehk stoppankur. Varpankruid kasutatakse haalamiseks ja 
madalikult vabanemiseks, veetakse vajalikku kohta paadi või 
kaatriga. 
4
Vööris olev ankruseade

1 – ankrupeli

2 – ketipidur

3 – ankruklüüs

4 – ankur

5 – ankrusüvend

6 – ketikast

7 – ketihalss

8 – ketiklüüs
5
Ahtris olev ankruseade

1 – ketiklüüs

2 – kepsel

3 – ketipidur

4 – elektrimootor

5 – ketikast

6 – ankur

7 - ankruklüüs
6
7
Ankrut iseloomustab tema hoidejõud pinnases. 
Admiraliteediankrul ületab see 4 – 8 ankrukaalu, Hal i ankrul 
ainult 3 – 4 korda. Kõigil kaasaegsetel ankrutel on hoidejõud 
suurem, kui seda on Hal i ankrul. 
Hal i ankrul on ka mitmeid teisi olulisi puudusi – näit. Mitte alati 
ei õnnestu ankrut esimesel katsel klüüsi tõmmata, kuna käpad 
võivad vajuda valesse asendisse ja ankur ei tule klüüsi. Sel 
juhul tuleb ankur al a lasta ja katset  korrata , vahel isegi mitu 
korda. 
Admiraliteediankru puuduseks on tema kasutamise keerukus. 
Et ankur ei hakkaks klüüsis  loksuma , tuleb laeva keresse 
ehitada nišš ankru käppade jaoks. 
8
Erinevate riikide laevadel võib kohata erinevate nimega ankruid: 
Byers, Baldt (USA Navy), Ansaldo (Itaalia), Danforth (USA), 
Northil  (Ingl.), Hein (Saksa.) jne.
On veel palju erinevaid ankru tüüpe (Flipper Delta jt.) 
eriülesannetega laevadele ja ujuvobjektidele – ujuvdokid, 
naftapuurtornid, nav. märgid jne. 
9
Ankruketi pikkus on 200 – 300 m ja koosneb umbes 25 m 
pikkustest osadest, mida nimetatakse seekliteks. Ketiseekel 
koosneb tavalistest või tugevdatud ovaalsetest lülidest. 
Tugevdatud lülil on tugi või kontraforss, seda kindlasti juhul, 
kui ketilüli kali ber (ristlõike läbimõõt mm) on 15 mm ja rohkem. 
Seeklid ühendatakse omavahel lahtivõetava ühenduslüliga. 
Neid ühenduslülisid kutsutakse  leiutajate  nimede järgi – Kenter, 
Boldt,  Neko  jt.
Ankruketi lubatud kulumisprotsent on kuni 10%.
Ankru ja keti vahel on pöörel üli, mis väldib keti keerdumist. Kett 
kinnitatakse ankru külge ankruseekliga. Ankruketi teine ots 
kinnitatakse ketihalsiga ketikasti lae külge, mida on võimalik 
avada tekil avarii korral. 
Uuemate suurte laevade ankrupelil on ketilugeja, mis näitab 
vees oleva ankruketi pikkust ja teine, dubleeritud juhtpult on  10
roolikambris. 
11
Laevadel, mil ede ankrupelidel ei ole ketilugejat, tuleb 
ankrukett markeerida, et oleks võimalik pidada arvestust 
vettelastud ankruketi üle. 
Markeerimise mooduseid on mitmeid. Igal vanal pootsmanil on 
oma süsteem. Näide – esimese seekli viimane toega lüli ja 
teise seekli esimene toega lüli värvitakse valgeks ja tugedele 
(kontraforssidele) mähitakse pehmest traadist või 
tugevastnõõrist margid jne. kuni kuuenda seeklini ja kuuenda 
seekli lõpust algab markeering otsast peale. Lülid värvitakse 
valgeks sel epärast, et neid oleks öösel ankru veeskamisel või 
hi vamisel paremini näha. Tugedele mähkimiseks ei  soovitata  
kasutada vasktraati, kuna erinevate metal ide kokkupuutel võib 
tekkida  korrosioon .
Varem kasutati laevakel a, et anda märku kaptenile seeklite 
arvust vees, üks löök – üks  seekel  jne. Tänapäeval käib see 
enamasti raadio- või raadiotranslatsiooni teel.
12
13
Valgel  ajal ja väiksematel laevadel näidatakse käega suunda, 
kus suunas ankrukett on, kuid väga sageli kasutatakse suuna 
andmiseks  kel a numeratsiooni. Eriti tähtis on anda infot 
ankruketi pinge ja suuna kohta ankru hi vamisel.
Ankrusse jäämise klassikaline skeem oleks: ankur lastakse veel 
käigus ol es vee li nini, laev peatub (võimalusel kursiga vastu 
tuult ), ankru andmise momendil alustab aeglast tagasi li kumist, 
et ankrukett ei langeks ühte hunnikusse ankru peale. Kui on 
näha, et ankur haakus pinnasesse, jätkatakse tagasili kumist, 
kuni vajalik hulk  ketti  on väljas. Välja  lastud  keti pikkuse ja 
ankrukoha sügavuse suhte kohta on levinuim arvamus 
mõõdukate sügavuste korral 1:5. Ankrukett peab jääma 
osaliselt merepõhja, mis annab parema pidavuse. Ankru 
veeskamisel pi sab ühest meeskonna li kmest, hi vamisel osaleb 
2 meeskonna li get – ankrupeli juht ja vaatleja. Hi vamisel on 
vajalik ankruketi pesu, sel eks on ehitatud ankruklüüsi torustik, 
14
mis töötab tuletõrje süsteemist. 
Kui hi vatakse ankrut tugeva tuulega, tuleb anda laevale väike 
käik edasi, et vältida ankrupeli ülekoormust. Kui kett on 
suunaga laevakorpuse al a, on edaspidise li kumise kiirus li ga 
suur. 
Vahel harva, olenevalt olukorrast, nagu näiteks sildudes kai 
äärde, tuleb ankur al a lasta ka edasikäigul. 
Kui ankur langeb põhja, tuleb vööris üles tõmmata ankrukera – 
mil eks on must kerakujuline 60 cm läbimõõduga signaalkujund, 
öösel peavad olema sisse lülitatud vastavad tuled. Lintpiduri või 
ketitrumli abil lastakse ankruketti  tasapisi  vette kuni kästud 
seeklite arvuni. Ankrus seistes hoitakse ankruketti kinni peli 
lintpiduritega, tugeva tuulega kinnitatakse lisaks vintpidur. 
Ankrut hi vates, ni pea kui ankur on põhjast lahti, langetatakse 
ankrukera, öösel lülitatakse sisse käigutued. 
15
Sõiduajal, kui ankur on klüüsis, kinnitatakse ankruketi kõik 
pidurid , kuna  lintpidur  võib laeva  vibratsioonist avaneda.
Ankrukoht peab kindlustama tuule ja laine varju. Akvatooriumi 
suurus peab tagama laeva ohutuse. Soovitatavad ankrukohad on 
tähistatud merekaartidel (A – alfa, B – bravo jne.). Ankrukoha 
valimisel tuleb arvestada laeva suurust, ankrupaiga sügavust, 
merepõhja iseloomustust jne. Merekaartidel märgitud 
ankrupaikadel on ära toodud nende sügavus ja põhja 
iseloomustus. Samuti on need karakteristikud välja toodud lootsi 
raamatutes. Kui tuleb jääda ankrusse rannikulähedusse, kus ei 
ole märgistatud eraldi ankrupaiku, tuleb nendesse kohtadesse 
läheneda väga ettevaatlikult ja pidevalt vee sügavust 
kontrol ides.  Parima  haarduvusega põhjad on li v, savi. Raskem 
on jääda ankrusse kivise põhjaga paikades. Seal ei ole head 
haarduvust, kuna ankur võib hakata libisema üle kivide. Samuti 
hi vamisel võib ankur jääda kivi taha kinni. 
16
Kui ankrukett on välja lastud vajalikul  pikkusel , märgistatakse 
laeva positsioon GPS-il ja radaril pannakse maha kaugus ning 
peiling mingi kalda nurga suhtes – sel e meetodi abil saab 
jälgida laeva tri vimist.
17
Ankrustamine kahe ankruga:
1 – lastakse üks ankur al a, tavaliselt 
parem;
2 -  kui ankur hakkab  pidama , 
keeratakse  rool  poordi ja antakse 
väike käik edasi;
3 – kui laev oma vööriga on jõudnud 
esimese ankru joonele, lastakse 
teine ankur vette;
4 – hakatakse tasapisi teist ankrut järgi 
andma;
5 – kui on jõutud sel isesse positsiooni, 
antakse mõlemad ketid järgi 
vastavalt vajadusele, kuni 
18
positsioonini - 6.
19
Regulaarselt tuleb kontrol ida ketipidurite töökorras olekut, 
tekiga ühendava keevituse seisukorda. Ankrupeli li kuvaid osi 
tuleb pidevalt määrida.
Merel ol es ankruklüüsid suletakse, et vältida  suue  veekoguse 
sattumist tekile. Ketiklüüsid suletakse puukaantega või ri dest 
kottidega, mil ede peale valatakse tsementkork, et vältida 
merevee sattumist ketikasti. 
Ketikaste tuleb perioodiliselt, vähemalt igas remondis üle 
vaadata, puhastada ja värvida. Ketihalss peab olema töövalmis, 
kontrol ida koos ketikasti ülevaatusega. 
Ankrute kaal konkreetse laevatüübi jaoks saadakse, kasutades 
klassifikatsiooniühingute andmebaasi, on ka valemid, mis 
seovad nõutava ankrukaalu veeväljasurvega.
20
•   Ankru vabastamine veealusest takistusest.
Vahel ankrut välja võttes, eriti 
peale ankrul triivimist, 
avastame, et meie laeva 
ankur on üles tõstnud teise 
laeva ankruketi, mingi 
veealuse kaabli või merre 
visatud vana  trossi . Halvim 
variant on si s, kui tõstsime 
üles voolu al  oleva kaabli, 
sel ega on kaptenile 
ebameeldivused 
kindlustatud. 
21
Kuidas vabaneda võõrast ankruketist või kaablist? 
Variante võib ol a mitmeid. Kõik oleneb konkreetsest olukorrast, 
laeva  suurusest , haakumise keerukusest, ankruketi/kaabli 
raskusest, ilmastikuoludest jne. 
Üks klassikaline variant on järgmine: ankur tõstetakse ni  kõrgele, 
kui võimalik. Võetakse tugev taimkiud või  terastross . Vajalik 
tugevus määratakse eelnevate kogemuste alusel. Trossi üks ots 
kinnitatakse pol arile, trossi teine ots lastakse läbi klüüsi (või üle 
vööri  kiibi )  parda  taha ankru juurde. Vööris kinnitatakse ankru 
kohale tormiredel.  Madrus  laskub mööda tormi redelit ankru 
juurde. Toob al alastud trossi vaba otsa võõra ankruketi alt läbi ja 
seob al alastud viskeli ni otsa külge. Viskeli ni abil tõstetakse 
trossi vaba ots üle vööri ki bi (läbi klüüsi) tekile, pingutatakse ja 
kinnitatakse pol arile. Ohutuse mõttes on parem viibida sel est 
trossist võimalkult kaugel, kuna see võib katkeda.
22
Tasapisi laseme ankrupeliga oma ankrut al apoole. Kui veab, 
vabanevad meie ankru käpad võõrast ankruketist esimesel katsel 
(kui ei, tuleb üritust korrata). Võõras ankrukett jääb trossi otsa 
rippuma. Ettevaatlikult tõmbame ankru klüüsi. Nüüd jääb 
lõpetada operatsiooni ohtlikum osa – võõra ankruketi lahti 
laskmine . See on väga ohtlik, kuna pol aril olev  tross  on suure 
pinge al ! Pol arilt vabanedes võnkleb trossi ots õhus ja võib 
vabastajat vigastada. 
Veidi lihtsam on vabastada ankrut takistusest kasutades sel eks 
taimkiust trossi. Seda läbi  raiuda  on ohutum, kui vabastada 
terastrossi pol arilt. Peale takistuse eemaldamist võib 
roolikambrisse teatada, et ankur on klaar ja laevale võib käigu 
anda.
23
•
Ohutustehnika ankrupeliga töötamisel
Ankru al alaskmine ja sel e hi vamine võib toimuda ainult 
vahitüürimehe loal. Sisselülitataud ankrupeli ja kepslit on 
keelatud jätta valveta isegi lühikeseks ajaks. Enne ankru 
al alaskmist või hi vamist tuleb veenduda, et ankruketi kastis 
ei viibiks inimesi („jänesed“ võivad sinna peitu pugeda). 
Enne ankru vette laskmist tuleb kontrol ida ankrupeli 
korrasolekut ja veenduda, et vööri al  vees ei oleks 
ujuvvahendeid. 
On keelatud seista al alastava või hi vatava ankruketi li nil või 
vahetus läheduses. 
 
24
Ankrupeli tühikäigu kontrol imiseks tuleb eelnevalt vaadata kas 
ketitrummel on võl ist lahti ühendatud. Laeva seismisel ankrul, 
tuleb kett kinnitada   lint - ja vintpiduriga ning lahutada ketitrummel. 
Enne vintpiduri ja ketitrumli lahutamist tuleb veenduda, et 
lintpidur on kinnitatud. 
Ankrukett peab laotuma ketikasti ilma inimese abita.
Ankrupeli kotrol erit juhtival isikul on keelatud eemalduda 
kontrol erist ja tegeleda kõrvaliste asjadega. 
Laeva kai ääres seistes peavad klüüsis olevad ankrud olema 
kinnitatud kahe piduriga. Laeva väljumisel sadamast või 
kitsustest tuleb ankur teha mereklaariks, s.t. kinnitada kõik 
pidurid ja sulgeda klüüsid.
25

Document Outline

• Slide 1
• Slide 2
• Slide 3
• Slide 4
• Slide 5
• Slide 6
• Slide 7
• Slide 8
• Slide 9
• Slide 10
• Slide 11
• Slide 12
• Slide 13
• Slide 14
• Slide 15
• Slide 16
• Slide 17
• Slide 18
• Slide 19
• Slide 20
• Slide 21
• Slide 22
• Slide 23
• Slide 24
• Slide 25