Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 10-2. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Laevaehitus. Teema 10-2. Ankruseade. Ankruseade. Ankruseadme ülesanne on võimaldada laeva peatamine ja paigal seismine merel või reidil merepõhja kinnituva ankru ja seda laevaga siduva ankruketi abil. See toimub ühe või mitme ankru abil. Ankrud paiknevad enamasti laeva vööris, kuid on ka laevu, millel on ankur ka ahtris. Aegade jooksul on ankur ise muutunud nööri otsas üle parda lastavast kivist keeruliseks suure efektiivsusega põhja pinnasesse haakuvaks seadeldiseks (Joon. 10.2.1. ja 10.2.2.) ja laevad tänapäeval peavad omama ankruseadet, kusjuures ankrute arvu, kaalu, ankrukettide pikkust ja kaliibrit reglementeerivad klassifikatsiooniühingute reeglid.
Absoluutsest ja relatiivsest Keegi vaga mees õpetas meid kord laulma: ,,Nüüd olen mina põhja leidnud, mis minu ankru kinnitab" Neis sõnades on väljendatud õieti kogu inimelu mõte: inimene polegi muud teinud, kui otsinud põhja, kuhu kinnitada oma ankur -- hingeliselt ja vaimselt muidugi. Veel praegu peetakse suureks või suurimaks kultuurisammuks asjaolu, et inimene avastas oma kindlaks ankrupõhjaks Jumala, selle kõigeväelise olendi, kes pidi olema kõige algus ja ots. Usus Jumalasse peitus ja peitub ikka veel kõigutamatu kindlus paljudele inimestele elus ja surmas.
ANKRUSEADE Jarmo Kõster Ankruseade koosneb: ankrud, ankrukett koos ketihalsiga, ankrupeli, stopparid ankruketi kinnitamiseks, ketikast, ankru- ja ketiklüüs ning juhtpult. Ankruseadme ülesandeks on laeva asukoha säilitamine reidil või kalda lähedal ankrus seistes. Kasutatakse ka laeva kiiruse vähendamiseks sildumisel jne. Ankru tõsteseadmeks on ankrupeli või kepsel. Ankrupeli on horisontaalse võlliga mehhanism ühe või kahe ankru hiivamiseks. Suurematel laevadel on kaks ankrupeli, sel juhul on peli võllil üks trummel ankruketi ja üks või kaks trumlit sildumisotste jaoks. Kepsel on vertikaalse võlliga mehhanism ühe ankru hiivamiseks. On laialt levinud sõja- ja jõelaevadel. Kui laeval on ahtri ankruseade, on see enamasti kepsel. 2 Ankrupeli ja kepsel käitatakse elektrimootori või hüdroajamiga. Kaasaegsetel tankeritel hüdroajamiga
Tabulatsioon Mõnikord on vaja tekstis paigutada sõnu või tekstiosi kohakuti nagu tabelis (nö tulpadena) või määrata täpselt pikema sõnavahe pikkus. Seda tööd lihtsustavad tabulaatorid. Tabulaatori pikkust saab määrata joonlaual ankrutega. Kui tabulaatori pikkust pole ankrutega määratud, siis kehtivad nö vaiketabulaatorid, mis paiknevad 1/2 tolliste e. 1,27 cm vahedega. Ankru määramiseks klõpsatakse hiirega joonlaual, mille tulemusena ilmub sinna tabulaatorimärk (ankrud). Neid on nelja liiki: vasaktabulaator kohakuti on tekstiosa vasakpoolsed otsad; paremtabulaator kohakuti on tekstiosa parempoolsed otsad; kesktabulaator kohakuti on tekstiosa keskkohad; kümnendtabulaator kohakuti on arvu ühelised. Ankru valimine toimub joonlaua ees oleva nupukesega.
vahetumisega ning see tagabki hetkel on mähisele mõjuv jõumoment kommutaatori harjadel alati emj sama r M = 0. polaarsuse. r r r M = pm ´ B , (2) r r mis paneb ankru pöörlema ja saame mootori. Siin p m = w I S ankrumähise magnetmoment (A·m), I vool ankrumähises, S ankrumähise pindala. Jõumomendi ühikuks on N·m. Alalisvoolugeneraatori ja mootori oluliseks osaks on kommutaator, mille ülesandeks on voolusuuna automaatne muutmine ankrumähises iga poolpöörde järel. Kommutaator on kinnitatud ankruvõllile ja koosneb üksteisest isoleeritud voolujuhtivatest lestadest (lamellidest), milledega on ühendatud ankrumähise otsad
vähemalt 60-120 1/min ja otsepritsediislitel 100 1/min. 5) Käivitite võimsused on 0,3.....10KW. Käiviti ehitus : - Ankur ja ankurmähis (ankrut kujutatakse joonisel M ) - Harjad ( kommutaatoril libisevate harjade kaudu juhitakse vool ankurmähisesse. Ühe harja kaudu kulgeb vool akust mähisesse ja teise kaudu mähisest maandusesse) - Vabakäigusidru hammasrattaga kantakse ankru pöörlemine mootorilt hoorattale - Ankru paneb pöörlema ergutumähis ( ergutusmähises tekkiv magnetväli) (tingmärk nagu takistil ainult roheline) - Tõmberelee viib käiviti hammasratta hambumisse ja ühendab peavoolu kontaktid - Aku plussklemm ühendatakse tõmbereleega ja miinusklemm auto kere kaudu käiviti kerega - Käiviti tööd juhitakse süütelukust. Süütevõtme käivitusasendisse keeramisel ühendab tõmberelee peavoolukontaktid ja ankur hakkab mootorit ringi ajama. Käiviti osad:
Sildumisseadmed ml ,,Star" Sildumiseks ja sildumisotste manööverdamiseks kasutatakse elektrilisi vintse. Vööris on neli vintsi, millest kahte kasutatakse ka ankru alla laskmiseks ja üles tõstmiseks. Ahtris on samuti neli vintsi. Vintse kasutatakse vastavalt sildumise skeemile. Kõik vintsid on varustatud juhtpultidega nii, et kokku on neid neli kaks vööris ja kaks ahtris , vastavalt siis paremal ja vasakul laeva pardas. Juhtpuldi külgedel asuvad kangid ,mis kumbki on ühe vintsi jaoks. Ühest kangist saab otsi nii peale tõmmata kui neid ka järele anda. Lisaks on juhtpuldis ka iga
Päevamärk on kolmnurk tippuga alla. 4. Tegevus „Inimene üle parda“ korral Tekil olles: viskad päästerõnga üle parda ja annad häire, võimaluse korral võimalikult palju jälgida. Sillas olles: Williamsoni pööre, vajutada funktsioon MOB nuppu, teavitada päästeoperatsiooni keskusi, et keegi on üle parda kukkunud. Pilet No. 07 1. Laeva ankruseade, otstarve, hooldus, kasutamine, tehnilised nõuded Koosneb: ankru, ankrukett koos ketihalsiga, ankrupeli, stopperid (lintstopper) ankruketi kinnitamiseks, ketikast, ketiklüüs ning juhtpult, pesusüsteem (asub ankru klüüsis). Akrusedmete ülesandeks on tagada laeva asukoha säilitamine reidil või kalda lähedal ankrus seistes. Ankrupeli peab suutma hiivata üheaegselt kaht ankrut 50m sügavuselt, kiirusega 8m/min. Ankurit võib alla lasta niisama oma raskusjõul, kuni 40m
Ta lähenes talle öösiti ja hommikuti nagu endiselegi Isandale, et oma haletsust ja kaastunnet avaldada." 7. Kuidas soojendasid üksteist Popi ja Huhuu külmadel talveõhtutel? Popi värises madratsil. Huhuu oli enese vaipadesse mässinud, oli kohmetu ja kange mängima, istus lõdisedes ning tuimalt enese ette vahtides. 8. Kuidas käitus Huhuu joobnuna? Ta hakkas tantsima ja tralli lööma. Ta kargles ja kepsutas, kuni väsis. Siis istus ta jälle põrandale, tõstis ankru ja jõi, nii et punane viin kahes joas põski mööda jooksis.Ja joobnuna jäi ta magama, ankur süles, käed ankru ümber ning nägu naerul. 9. Kuidas lõpeb novell? Mis saab Popist ja Huhuust? Ahv Huhuu leidis üks päev ankru, mille sees oli alkohol. Sellest päevast peale hakkas ta jooma ning ärkas hommikuti tugeva peavaluga. Kuigi Popi isiklikult alkoholi ei tarvitanud, joobus ta viina lõhnast. Taoline lõbutsemine viis aga katastroofini
Nende väärtus seisneb selles, et nad on lihtsad konstruktsioonilt, töökindlad ja mugav kasutada kuna puuduvad libisevad kontaktid. Kusjuures pöörleb konstantselt sõltumata koormusest võllil. 21. Sammmootor 22. Alalisvoolumasina tööpõhimõte (lk 13) (tööpõhimõte generaatori olukorras) Püsimagneti kahe pooluse (N ja S) vahele on asetatud masina pöörlev osa ankur. Ankru pööramiseks kasutatakse n. turbiini või sise-põlemismootorit. Ankur koosneb terassilindrist, milles asetseb ühe keeruga mähis (joonis 1.1). Keeru otsad on ühendatud kahe poolringi kujulise plaadi külge, mis on kinitatud võllile ja mis on teistest elementidest isoleeritud. Need plaate nim. kommutaatoriks.
16)Ankrusse jäämine väikesel sügavusel: Ketitrummel lahutatakse võllist ja tema pöörlemiskiirust(ankru langemiskiirust)reguleeritakse lintpiduriga 17)Kuidas kontrollida ankrus oleva laeva triivi? 18)Ankru vabastamine võõrast ketist/trossist. Ankur tõstetakse nii kõrgele,kui võimalik. Võetakse tugev taimkiud või terastross.Trossi üks ots kinnitatakse pollarile, trossi teine ots lastakse läbi klüüsi (või üle vööri kiibi) parda taha ankru juurde. Vööris kinnitatakse ankru kohale tormiredel. Madrus laskub mööda tormi redelit ankru juurde. Toob allalastud trossi vaba otsa võõra ankruketi alt läbi ja seob allalastud viskeliini otsa külge. Viskeliini abil tõstetakse trossi vaba ots üle vööri kiibi (läbi klüüsi) tekile, pingutatakse ja kinnitatakse pollarile. Tasapisi laseme ankrupeliga oma ankrut allapoole. Võõras ankrukett jääb trossi otsa rippuma
aurustumiseks aga vajatakse soojust. · Mootori käivitumiseks peab olema väntvõlli pöörlemissagedus bensiinimootritel vähemalt 60-120 1/min ja otsepritediislitel 100 1/min. Käiviti osad ja ehitus Ankur, ankurvõlli lintkeere, hammasratas, harjad, ergutusmähis, kollektor, peavooluklemmid, klemmipoldid, kontaktketas, tagastusvedru, hoidemähis, kere, tõmberelee, lülitushark, vabakäigusidur, tõmbemähis. · Ankru paneb pöörlema käiviti keres asuvatues mähistes tekkiv magnetväli · Tõmberelee viib käiviti hammasratta hambumisse ja ühendab peavoolu kontaktid. Käiviti tööpõhimõte 1. Tõmbemähise vool kulgeb läbi ankru ja ergutusmähise, käiviti hakkab aeglaselt pöörlema, tõmberelee peavooluklemmidon veel avatud. 2. Hambad hambumises Pinge tõmbemähise otstel on võrdne ja vool mähist ei läbi
Ankruoperatsioonid. Ankruseade Näiteks laeval "Star" on kasutusel 2 ankrut kaaluga 5850 kg . Ankrute valmistaja on Kettenfabrik Master GMBH. Keti seeklite arv on 10 seeklit vasakus pardas ja 11 seeklit paremas pardas. Keti läbimõõt on 68 mm. Ankruseadme ülesanne on võimaldada laeva peatamine ja paigal seismine merel või reidil merepõhja kinnituva ankru ja seda laevaga siduva ankruketi abil. See toimub ühe või mitme ankru abil. Ankruseade koosneb ankrutest, ankrukettidest, ankruketi piduritest, klüüsidest ja ankrumasinast. Ankruseadme juurde kuulub ka spetsiaalse konstruktsiooniga ruum - ketikast. Laevadel on tavaliselt kaks peaankrut ja üks sama suur ankur varuks. Ankrut ühendab laevakerega ankrukett, mis kinnitub kere külge erilise seadme - ketihalsi abil
sidurdusmehhanism ja selle kindel lahutumine, võimalikult väiksed mõõtmed ja mass. Käiviti peab olema tolmutihe, vastupidav ja töökindel. Käiviti osad: lülitushark, tõmbemähis, hoidemähis, kontaktketas, peavooluklemmid, harjad, lamellid, ankur, vabakäigusidur. Ehitusest täpsemalt · Ankur- on starteri pöörlev osa, selle ümber on mähis · Lamellid- on ankru otsas, kommutaatori abil juhitakse mähises kulgeva voolu suunda. · Harjad- harjade kaudu juhitakse vool ankrumähisesse. Ühe harja kaudu kulgeb vool akust mähisesse ja teise kaudu mähisest maandusse. · Vabakäigusidur- hammasrattaga kantakse ankru pöörlemine mootori hoorattale, kannab pöördemomenti edasi ainult ühes suunas ja väldib
CVT Variaatorkast Audi CVT variaatorkast: 1. Väändevõnkesummuti 2. Tagurpidisõidu mitmekettaline sidur 3. Aeglustav ülekanne 4. Kettvariaator 5. Juhtplokk 6. Hüdrosõlm 7. Sõidusuuna planetaarülekanne 8. Ederpidisõidu mitmekettaline sidur CVT Variaatorkastidel muutub ülekandearv astmeteta ehk käikudeta. Ülekandearv muutub sujuvalt ja lisaks sõidumugavuse suurenemisele võimaldab selline ülekanne mootoril tõõtada veelgi optimaalsemal ja ökonoomsemal pöörlemissagedusel. Mootor ja variaatorkast on omavahel ühendatud kas mitmekettalise siduri või hüdrotahvo vahendusel. Ülekandearvu muutmine toimub elektroonilise juhtploki poolt juhitava hüdrosõlme vahendusel variaatoriga. Sõidusuuna vahetamine toimub planetaarülekande abil. Sõitmine ederpidi: Ederpidisõidul ühendab mitmekettaline sidur vedava võlli ja aeglustava ülekande vedava hammasratta, mis omakorda lukustab planetarülek...
ülekandemehhanismi ja töömasina taandatud inertsimoment J` = 0,2J . Ehitada sõltuvused = f(t) ja i = f(t) . Mootori andmed Nimi Nimivool Nimipinge Nimikasutegur Nimipöörlemissagedus Inertsimoment võimsus In , A Un , V n , - nn , p/min J , Kg * m2 Pn, KW 4,5 25,2 220 0,810 1000 0,1 1. Kõigepealt leiame mootori niminurkkiiruse, ankru takistuse ja teguri c väärtused => => = 0,829 => = 1,9 V*s 2. Leiame ajami taandatud inertsimomendi. Jekv=J+J´ => Jekv= 0,1 +0,2*0,1 = 0,12 Kg*m2 3. Nüüd saame arvutada algnurkkiiruse. st= - => st= 4. Et arvutada elektromehaanilist ajakonstanti peame alguses leidma mootori nimimomendi Tn,em= => Tn,em= = 42,9 N*m
nimetatakse ka koormuskadudeks, vool oleneb koormusest. Rootori pöörlemisel tekivad mehaanilised kaod, tingituna hõõrdest laagris ja rootori hõõrdest õhuga. p = p Fe + p Cu + p meh P1 P2 = = P2 P + r1 Kaod ja kasutegur:Jagunevad 3-eks:1.magnetilised e teras e tühijooksukaod koosnevad hüstereesi ja pöörisvoolu kadudest,sõltuvad materjalist,sagedusest ja magnetvoost(pingest)2.mehhaanilised koosnevad hõõrdekaost laagritel, ning hõõrdekaost põõrleva ankru ja õhu vahel.3.elektrilised e koormus e vaseskaod tekivad elektrivoolu läbimisel ankruahela takistust. Ankruahela takistus koosneb mähise takistusest. Kasutegur =P2/P1 =P2/P2+ p Asünkroonmootori töökarakteristika. Töökarakteristika näitab mootori iseloomustavate suuruste sõltuvust kasulikust võimsusest P2. Kui me mootorit koormame siis kiirus väheneb. Maksimaalne kasutegur on 0,7 kuni 0,8 juures. 4
ALALISVOOLU ELEKTRIMASINAD 1. Millisel füüsikalisel nähtusel põhineb alalisvoolu elektrimootori töö? Töö põhineb füüsikast tuntud elektromehaanilisel nähtusel, et magnetväljas asetsevale vooluga elektrijuhtmele mõjub jõud, mis paneb selle juhtme liikuma magnetväljaga risti olevas suunas 2. Millisel füüsikalisel nähtusel põhineb elektrigeneraatori töö? Elektromagnetilise induktsiooni nähtusel. 3. Milles seisneb elektrimasinate pööratavuse printsiip? 4. Mis on elektrimasina põhiosad? Ergutusmähis, ankur, hari, lamell, kommutaator, ankrumähis. 5. Kuidas tekitatakse püsiergutusega elektrimootoris magnetväli? Magnetväli tekitatakse nn poolustega, selleks on ergutusmähis, mis on keritud ferromagnetilisest ainest südamikule. Poolused on kinnitatud silindrilise terasikke külge (joonisel ei ole näidatud), mis on ühtlasi elektrimootori kereks ja magnetahela osaks. Ergutusmähise või püsimagnetite abiga. 6. Kuidas tekita...
Navigatsiooniohtude ujuvmärkidega lastakse läbi klüüsi (või üle vööri kiibi) parda (2) Laevapere liige, kes tööülesannete täitmisel tähistamise süsteem, mis näitab kanalirenni või taha ankru juurde. Vööris kinnitatakse ankru on kerge hooletusega tekitanud reederile faarvaatri asetust laeva kursi suhtes. Laevatee kohale tormiredel. Madrus laskub mööda tormi kahju, vastutab reederile tekitatud kahju eest äärte nimetused on parem ja vasak, loetuna redelit ankru juurde. Toob allalastud trossi vaba kuni oma keskmise kuupalga ulatuses
Kiiruse reguleerimine ergutusreostaadi abil on mõeldav üksnes ülespoole põhikiirust. 3. Reguleerimine magnetvoo ositi muutmisega. Selle reguleerimisviisi puhul ei muudeta korraga kõikide vaid ainult osa pooluste magnetvoogu. Et selleks on tarvis pooluste ergutusmähised erinevalt tavalisest jadalülitusest ühendada mitmeks (tavaliselt kaheks) eraldi toidetavaks rühmaks, siis tuntakse seda reguleerimisviisi kirjanduses pooluste lahutustoitemeetodi nime all. 4. Reguleerimine ankru šuntimisega. Real juhtumitel on vaja reguleerida alalisvoolu-haruvoolumootori kiirust põhikiirustest allapoole, silitades karakteristiku jäigana, mida reostaatreguleerimine ei võimalda. Selle ülesande lahendamiseks võib kasutada erilülitust, mille puhul koos jadareguleerimistakistiga ühendatakse teine takisti rööbiti ankruga. Pidev selles režiimis töötamine pole ökonoomne, sest võimsuskadu takistuses on seda suurem mida väiksem on šuntiv takistus. Ankru šuntimist
Terastross loetakse töökõlbmatuks, kui kusagil tema 8 diameetrisel lõigul on 5% või enam katkenuid traate on nende üldarvust. Head omadused-ei nõua hooldust, ega karda kuumust, päikest, niiskust ega õlisi. Halvad omadused-rasked ja jäigad. • Purjelaeva tuled, päevamärk ja udusignaalid. Lisaks teistele käigutuledele punane ja roheline ringtuli mastis. Päevamärk on kolmnurk tippuga alla. Udusignaal 1 pikk, 2 lühikest iga 2 min. tagant. • Ankru vabastamine veealusest kaablist või teise laeva ankruketist. Ankur tõstetakse nii kõrgele kui võimalik. Võetakse vajaliku tugevusega tross. Trossi üks ots kinnitatakse pollarile, trossi teine ots lastakse läbi klüüsi parda taha ankru juurde. Vööris kinnitatakse ankru kohale tormiredel, seal madrus toob allalastud trossi vaba otsa võõra ankruketi alt läbi ja seob selle allalastud viskeliini külge
Magneahelaks nimetatakse detailide kogumit, milliseid läbib magnetvoog. Magnetahela osadeks on ka õhupilud magnetahela osade vahel. Magnetahelad võivad olla: 1) mittehargnevad, 2) hargnevad 1) 2) Elektromagneti pooli läbiv vool tekitad magnetmotoorjõu (mmj), mis omakorda on magnetvoo tekke põhjuseks. Magnetvoog läbib õhupilu (kui see on olemas) ning teised magnetahela osad, millistel on erinev magnetiline takistus. Ankru liikumisel muutuvat õhupilu nimetatakse tööõhupiluks ning teda läbivat magnetvoogu töömagnetvooks. Kõik ülejäänud magnetvoo osad on puistemagnetvood. Magnetahela iseloomustavad näitajad on: 1) magnetvoog 2) induktsioon 3) magnetvälja tugevus 4) magnetiline läbitavus 5) magnetmotoorjõud Magnetahela materjalidena kasutatakse mitmesuguseid teraseid, eriti elektrotehnilist terast.
teenindusfunktsiooni, siis on hakatud nimetama servomootoriteks ning vastavaid ajameid servoajamiteks. Oma olemuselt on niisugused mootorid samuti sünkroonmootorid, kuid neisse on sisse ehitatud asendiandur, mis võimaldab täpselt määrata rootori asendi staatori suhtes ning vastavalt asendisignaalile juhtida mootori toitepinget. Niisugune juhtimine on võrreldav alalisvoolumootori harikommutaatori talitlusega, mis samuti lülitab ankru toitepinget sõltuvalt ankru asendist. 9 KOKKUVÕTE Sünkroonmootorid on väga vajalikud praegu ja nii kaua kui meil jagub elektrit on need vajalikud ka tulevikus. Eriti siis kui põlevmootorid vahetatakse välja elektrimootoritega. Kõigepealt peaks inimene välja nuputama võimaluse kuidas elektri energiat suuremates kogustes salvestada. 10 KASUTATUD ALLIKAD http://www.tthk
• Laevateed • Toodrid ja poid Hoovus on suure koguse vee (harilikult merevee) horisontaalne ja enam-vähem püsiva suuna ja kiirusega liikumine, mis on põhjustatud püsiva suunaga tuultest, soolsuse- või temperatuurierinevustest. • Looded on Maa ja teiste taevakehade gravitatsiooniväljade koosmõju poolt põhjustatud Maa perioodilised deformatsioonid. MADALIKULT PÄÄSEMINE, PUKSEERIMINE Kinnitamine: knaabid, pollarid, pingid, pelid keilutid, luugid, pealisehitused, korpus Vajalik ankru kaal (kg) = paadi pikkus (m) + paadi laius (m) + paadi kaal (t). Vajalik ankru pidavus saavutatakse, kui ankru otsa on viiratud vähemalt 4—5 veesügavust. paadi kaal (t) ankruotsa läbimõõt (mm) tõmbetugevus (kg) Paadi kaal tonnides 0,2 Otsa läbimõõt mm 10 tõmbetugevus kg 1500 0,5 12 2200 1,0 12 2200 2,0 14 2900 3,0 16 3700 4,0 18 4500 VÄIKELAEVA KÄSITLEMINE Ühe vindiga laev – käik edasi ■Liikumise algstaadiumis ahter kaldub parema sammuga vindi korral paremale, vasaku
Click vajutame ja avaneb uus See link avaneb NETI . lehekülg. Kõige tavalisem hüpertekstilink on samas tekstis teise kohta viitamine. Sellisel juhul esitatakse hüpertekst ankru kujul: .... Kohale, kuhu viidatakse, tuleb anda nimi koodiga: ... Näiteks kui mingi tekstiosa algusele on antud nimi: , siis saab sinna viidata ankruga ... Näide 1.
paremale ja vasakule "kiigutada"; vaheldumisi edasi- ja tagasikäikudega püüda laev liikuma panna; manipuleerides ballastiga luua kreen kord paremale, kord vasakule pardale (mõnel laeval on selleks spetsiaalne kreenisüsteem), ja samuti muuta trimmi vaheldumisi täites vöörpiiki ja ahterpiiki veega; kasutada vabanemiseks jääankruid viies need ahtri suunas ja tarvitades ankru või lastimasinate tõmbejõudu püüda laev vabastada; veidi ootamist sel juhul võib kasuks tulla, kuna laevakere kõrgem temperatuur sulatab jää ja kere vahele libeda veekihi. 5. Laeva liikumine jääs jäämurdja abiga karavanis ja puksiiris. Laeva jäätumine, sellest hoidumine ja võitlus jäätumisega. Jää läbimiseks jäämurdja (JM) abiga moodustatakse mitmest laevast karavan. Karavanid võivad olla liht- ja koondkaravanid (Joon. 11.14 ja 9.15)
I.Elektromehaaniline karakteristika 1.Käivitus ja tühijooksu punktide leidmiseks peame arvutama alguses mootori niminurkkiiruse , ankrutakistuse ja mootorikonstruktsiooni teguri c. => => => 2.Nüüd saame leida loomuliku elektromehaanilise karakteristika käivitus punktid ja ning tühijooksupunktid ja rad/s ,sest mootori ankru nurkkiirus enne töölepanemist on 0 rad/s. => => 1 3.Leiame samad punktid, kui mootori ankruahelasse on lülitatud lisa takisti Käivitus nurkkiirus jääb ikka 0 rad/s => Tühijooksu vool ei muutunud ehk tema väärtus on 0A Tühijooksu nurkkiirus on sama, mis loomulikul tunnusjoonel ehk 3.Leiame punktid lisatakisti väärtusel
edu.ee/ekskursioon/e-1.5.jpg">
Siis me saame:
Oletame, et nüüd on meil vaja muuta pildi suurust. Siis kasutame elemendi jaoks
atribuuti:
width= suurus pikselites (pildi laius)
height= suurus pikselites (pildi kõrgus)
Näide 2. Pildi suuruse muutmine
HTML koodis:
< img src=http://www.ttg.edu.ee/ekskursioon/e-1.5.jpg width=100 height=100>
Nüüd pilt näeb välja niimoodi:
Veel atribuute, mida kasutatakse elemendi
jaoks:
border=... saab määrata ankru olemasolul viidet näitava ümbrise rasvasust. Väärtus antakse
numbritega pikselites;
align=... määrab asukoha ekraanil (left, right) ;
alt=... pildi kommentaar;
hspace=.. mitu pikselit jätame horisontaalis pildi ümber vabaks;
vspace=.. mitu pikselit jätame vertikaalis pildi ümber vabaks.
Näide 3.
Oletame, et on vaja panna tekst ja pilt kokku ühel leheküljel, nagu näete järgmisel pildil.
HTML koodis see lehekülg näeb välja niimoodi:
saab pöörduda ümber telje plaadi 1 suhtes. Plaatide vahekaugus ei muutu, sõltuvalt plaadi 2 pöördenurgast muutub plaatide kohakuti oleva osa pindala ja seega ka kondensaatori mahtuvus. 2.10 Mis on induktiivtajuri kui automaatikasüsteemi elemendi sisendiks, mis on tema väljundiks? Induktiivtajuri töö põhimõtet selgitab joonisel 3.12 toodud skeem. Südamikule on mähitud mähis, millele on raken-datud vahelduvpinge Uv. Mähise poolt tekitatud magnetvoog sulgub läbi õhupilude ja ankru. Ankur on mehaaniliselt kinnitatud detailile, mille nihet mõõdetakse. Joonisel pole detail näidatud, küll aga võib mõõdetav nihe olla nii verti-kaalsuunaline (y1) kui ka horisontaalsuunaline (y2). Ankru nihkumine muudab magnetahela magnetilist takistust, selle tulemusena muutub mähise induktiivsus ja seega ka mähist läbiva vahelduvvoolu tugevus I. 2.11 Mis on diferentsiaalse induktiivtajuri kui automaatikasüsteemi elemendi sisendiks, mis on tema väljundiks?
Elektrotehnika kordamisküsimuste vastused TTK (2/2) Vahelduvvoolu periood. Ajavahemikku, mille vältel muutuv suurus teeb ühekordselt läbi kõik oma muutused, nimetatakse perioodiks, tähistatakse tähega T ja mõõdetakse sekundites. Vahelduvvoolu sagedus. Perioodide arvu sekundis ehk perioodi pöördväärtust nimetatakse vahelduvvoolu sageduseks ja tähistatakse tähega f. Sageduse mõõtühikuks on herts (Hz) Vahelduvvoolu nurksagedus. juhtmekeeru pöörlemissagedus ehk nurksagedus = / t on võrdne täisvõngete arvuga 2 sekundi jooksul. ALALISVOOLU ELEKTRIMASINAD 2,5-8 kahtlane! ! ! http://ekool.tktk.ee/mod/resource/view.php?id=6555 Millisel füüsikalisel nähtusel põhineb alalisvoolu elektrimootori töö? Lühidalt: Kõikide elektrimootorite töö põhineb füüsikast tuntud elektromehaanilisel nähtusel, et magnetväljas asetsevale vooluga elektrijuhtmele mõjub jõud, mis paneb selle juhtme liikuma magnetväljaga risti olevas suunas, vt. joonis 6. 5. Joonise...
3 = 0,5 n nn - mootori nimipöörlemis sagedus Pn = 14 kW U n - mootori nimipinge nn = 3000 min -1 I n - mootori nimivool U n = 220 V n - mootori nimikasutegur I n = 74, 0 A J ekv - mootori inertsimoment n = 0,860 Ra - mootori ankrumähise takistus J ekv = 0,10 kg m 2 Cn - mootori konstruktsiooniteguri ja nimimagnetvoo korrutis Mootori tüüp: p-51 I a , k ,l - ankru mähise lühisvool k n - mootori konstruktsiooniteguri ja nimimagnetvoo korrutis Tem - mootori elektromagneetiline moment Leida: Arvutada ja ehitada alalisvoolu haruvoolumootori loomulikud ja kunstlikud elektromehaanilised ja mehaanilised karakteristikud antud magnetvoo ( ) väärtustel. Lahendus: 1. Arvutame rööpergutusega alalisvoolumootori niminurkkiiruse 2 nn 3000
Tutvutakse kaardil olevate hoiatuste ja märkustega Uuritakse hoolikalt merepõhja reljeefi , kaldajoone iseloomu, põhilisi orientiire kaldal ja vees. Merekaardi usaldatavus Usaldatavus selgub kaardiga tutvumisel Koostamise , väljaandmise , suure ja väikese korrektuuri kuupäevad Määratakse kaardi ülimtäpsus. Uuritakse sügavustähiste korrapärasust , veendutakse valgete laikude puudumises. Tutvutakse merepõhja iseloomuga ankru pidamise prognoosist lähtudes. Veendutakse kaldajoone usaldavuses selle pidevuse järgi. Punkiirjoon viitab umbkaudsusele. Veendu , et kaart vastaks Ülemaailmse geograafilise süsteemi WGS84 nõuetele Soovitused ja ohutusnõuded laevajuhile Rannasõidul kasuta kõige suurema mastaabiga kaarte ! Valge laik kaardil on hoiatus. Hoia eemale ! Hoidu põhjuseta järskudest merepõhja tõusukohtadest suhteliselt
Signaalseadmed Lastimisseadmed Päästeseadmed ANKURSEADE · Ankruseade koosneb ankrust, ankruketist või trossist ja vahendist, mis Click to edit Master text styles Second level võimaldab ankrut vette Third level lasta ja hiivata. Fourth level Fifth level · Ankru põhiülesandeks on hoida laeva paigal kaldast eemalseismisel. Ankruotsa läbimõõt n Ankruotsa materjaliks peaks olema polüamiid või polüester. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level
amplituudi järsk kasv. Resonantsi kahjulik toime 1) tugeva voolutugevuse tõttu kuumenevad juhtmed üle määra 2) Suured pinged põhjustavad isolatsiooni läbilöögi. Vahelduvvoolu generaator on seade mille abil toodetakse vv.Generaatori töö põhimeb elektromagneti induksiooni nähtusel. Generaator kooseb 2 põhiosast induktorist ja ankrust.Generaatori induktor pannakse pöörlema ankur tehakse liikumatult.Liikumatut osa nim staatoriks, pöörelv osa rootoriks. Ankru mähise igas keerus ondutseeritud emj mille amplituudi väärtus sõltub 1) keerude arvust 2)rootori magnetilisest intuksioonist 3) staatori mähis mõõtmetest 4)rootori pöörlemis kiirusestTransformator on seade vv pinge ja voolutugevuse muutmiseks. Transformaator koosneb 2 mähisest. 1) primaarne mähis 2) sekundaarne mähis. Transformaatori töö põhinebelektromagnetilise induksiooni nähtusel.Primaarmähisele rakendatud vahelduvpinge mõjul tekib
Accordance- vastavuses Achieve- savutama Additional strengthening- tugevdus Adjust- regulerima Adjustable blades- reguleritavad labad Advantage- Eelis Adverse weather- alub ilm Affect- mõjumama Afterpeak- ahtripikk Aids- abi vahendit Allot- välja jägama Anchoring gear- ankru seade Anti-clockwise vastu päev Anti-cyclone- anti tsüklon Anti-fouling paint- mürk värv Apply to taotlema Approve- heaks kiitma Assess- hindama Auxiliary engine- abi masin Avoid- vältima Award- autosutama Axis- teelg Balance rudder- balanseerool Beam- põikitala Bearing- peiling Beathing- sildumine
Tartu Kutsehariduskeskus Elektrotehnika alused MAIKO TEDER AT208 PRAKTIKA TÖÖKESKKONNAS Referaad Juhendaja:Toomas sommer Tartu 2009 Alalisvoolumootori tööpõhimõte oli sisuliselt vaatluse all jaotises 3.2: magnetväljas paiknevale vooluga juhtmele mõjub jõud. Magnetväli tekitatakse alalisvoolumasinas poolustega. Poolused on kas püsimagnetitest või tekitatakse elektrivooluga ergutusmähises. Poolused on kinnitatud silindrilise terasikke külge, mis on üheaegselt masina kereks ja magnetahela osaks. Seda masinaosa, kus luuakse magnetväli, nimetatakse induktoriks. Vooluga juhtmeks on mähis, mis paikneb elektrotehnilisest terasest plekist valmistatud rootori uuretes. Seda masinaosa nimetatakse ankruks ja mähist ankrumähiseks. Mähise pöörlemisel magnetväljas on juhtmekeerule mõjuva jõu suund sõltuv keeru asendist. Joonisel on lihtsuse mõttes vaadeldud vaid ühte juhtm...
Popi ikka veel ootas oma Isandat, kuid teda ei tulnud, ei tulnud iialgi enam. Huhuu hakkas kodus rumalusi korraldama, ta pani Isanda ülikonna selga, ta ehtis ennast peegli ees, kallas enesele juukseõli selga ja oli õnnelik ja rõõmus nagu väike laps lollusi tehes. Huhuu mängis peamiselt, kuid lõhkus ja hävitas ka kodus palju asju. Huhuust sai Popi uus Isand, mis siis et kuri,tujukas ning inetu. Kuid vahest oli Popi uus Isand ka lahke, tõi kord liha koerale. Huhuu leidis ühel päeval ankru ja vedas selle suurte tuppa, ta kangutas tapi eest. Sellest päevast hakkas Uhuu jooma koos Poiga. Nii meeldis Popile Uhuu kõige paremini. Kui alkohol sai otsa leidis Huhuu kasti, mida ta ei suutnud lahti teha. Uhuu urgitses küüntega ja katsus hammastega lahti saada, kuid ei saanud. Siis tõstis ta kasti üles ja viskas vastu põrandat. Kuuldus hirmus plahvatus ja leek tõusis laeni. Huhuu lendas vastu üht ja Popi vastu teist seina. Ning maja vajus mürinal pooleks.
teenindusfunktsiooni, siis on hakatud neid nimetama servomootoriteks ning vastavaid ajameid servoajamiteks. Oma olemuselt on niisugused mootorid samuti sünkroonmootorid, kuid neisse on sisse ehitatud asendiandur, mis võimaldab täpselt määrata rootori asendi staatori suhtes ning vastavalt asendisignaalile juhtida mootori toitepinget. Niisugune juhtimine on võrreldav alalisvoolumootori harikommutaatori talitusega, mis samuti lülitab ankru toitepinget sõltuvalt ankru asendist (pöördenurgast). 3. Harjadeta alalisvoolumootorid Harjadeta alalisvoolumootorid, mis on ette nähtud talituseks koos pooljuhtkommutaatoriga, sarnanevad oma ehituselt püsimagnetitega sünkroonmootoritega. Neil mootoritel ergutusmähis puudub ning ergutusvoog tekitatakse samuti püsimagnetitega. Pöördmagnetväli tekitatakse staatorimähise ja poolkommutaatoriga, kusjuures kommutaatori lülitusprotsessi juhitakse sõltuvalt rootori pöördenurgast
salvestunud kineetilise energia tõttu pöörlemist endises suunas, tagastub üks ja seega tagastuvad nii pidurduskontaktor 5 kuikiirenduskontaktorid KM4 ja KM5. Nende peakontaktid mootori jõuahelas avanevadja seega osutuvad nii pidurdustakisti R2 ja käivitusreostaat R1 lülitatuks ankruahelasse piiramaks alanud vastulülituspidurduse voolu. Rakenduvad kiirendusreleed KA3 ja KA4, avades oma kontaktid kiirenduskontaktorite KM4 ja KM5 mähiste ahelas. Kui ankru pöörlemiskiirus on vähenenud nullilähedaseks, rakendub üks pidurdusreleedest ja suleb oma kontakti, mille kaudu saab toite pidurduskontaktor KM3 ja tema sulguv jõukontakt shunteerib pidurdustakisti R2. Toite kaotab kiirendusrelee K3 ja algab ülalkirjeldatud mootori käivitusprotsess eelnevaga võrreldes vastassuunas. peatub mootor loomulikult oluliselt kiiremini. Ülesanne nr. 2 Lihtsustada alljärgnevas tabelis esitatud loogikafunktsioon nii Boole'I algebra postulaate ja
Ja Popil hakkas temast hale. Ta muretses nagu vana teener oma jälle lapseks saanud härra eest. Kui vanad ja vaevalised olid nad mõlemad! Kui üksikud ja mahajäetud! Nende elu muutus veelgi kurvemaks. Päevad olid lühikesed ja päikesekehvad. Hommikust õhtuni sadas külma vihma. Popi värises madratsil. Huhuu oli enese vaipadesse mässinud, oli kohmetu ja kange mängima, istus lõdisedes ning tuimalt enese ette vahtides. Ühel päeval leidis ta köögist väikese ankru ja veeretas tuppa. Ta pani kõrva veereva ankru vastu ja kuulatas, -- sees sulises. Ta nuusutas tapiauku, -- oli imeraske, magus ja uimastav lõhn. Siis kangutas ta tapi eest. Sellest päevast peale hakkas ta jooma. Tal polnud enam muud muret ega muud rõõmu, kui aga pea täis saada. Ta ärkas hommikuti, pea pohmelusest raske, karvad kõhnal näol püsti ja silmad punased. Siis tõstis ta ankru suu juurde ja võttis tihedate sõõmudega, kuni tuju heaks muutus.
Ja Popil hakkas temast hale. Ta muretses nagu vana teener oma jälle lapseks saanud härra eest. Kui vanad ja vaevalised olid nad mõlemad! Kui üksikud ja mahajäetud! Nende elu muutus veelgi kurvemaks. Päevad olid lühikesed ja päikesekehvad. Hommikust õhtuni sadas külma vihma. Popi värises madratsil. Huhuu oli enese vaipadesse mässinud, oli kohmetu ja kange mängima, istus lõdisedes ning tuimalt enese ette vahtides. Ühel päeval leidis ta köögist väikese ankru ja veeretas tuppa. Ta pani kõrva veereva ankru vastu ja kuulatas, — sees sulises. Ta nuusutas tapiauku, — oli imeraske, magus ja uimastav lõhn. Siis kangutas ta tapi eest. Sellest päevast peale hakkas ta jooma. Tal polnud enam muud muret ega muud rõõmu, kui aga pea täis saada. Ta ärkas hommikuti, pea pohmelusest raske, karvad kõhnal näol püsti ja silmad punased. Siis tõstis ta ankru suu juurde ja võttis tihedate sõõmudega, kuni tuju heaks muutus.Varsti hakkas ta
näitab kui tugev on magnetväli.Magnetvälja jõujooned on kinnised kõverjooned. Kuna jõujoonte suund on magnetvälja suund,siis jõujooned magnetiseeritud keha puhul väljuvad põhjapooluselt ja sisenevad lõunapoolusele.(jon3)(jon4-hobuseraua kujuline, tekib harude vahel ühtlane magnetväli e homogeenmagnetväli) 5)Elektrikõlisti,telefoni ehitus ja töötamine Elektrikõlisti põhiosaks on elektromagnet,mille poolist voolu läbi minekul südamik magneetub ja tõmbab enda vastu terasest ankru.Ankru liikumine vastu südamikku aga katkestab ühenduse liikuvate kontaktide vahel ja ahelas vool katkeb.Voolu katkemise tagajärjel kaob pooli magnetväli,südamik kaotab magneetuvuse ja laseb lahti ankru.Ankur liigub tagasi endisesse asendisse,mille tagajärjel sulguvad uuesti liikuvad kontaktid ja elektromagnetit läbib uuesti vool.Protsess hakkab korduma.Ankru pikenduse otsas on vasar,mis ankru liikumisel vastu südamikku lööb vastu kõlalauda,tekitades heli.Korduv
jättis korvi sinnapaika. Popi arvas, et uus Isand tõi talle liha ning koer sõi seda tükki mitu päeva kirstu all. Ta igatses igakord isegi Isanda julmust ja tujukust kui too ära oli. Ta austas teda ja harjus temaga. Kord kui Huhuu tänavakoerte saatel jälle koju tuli, oli ta riided lõhki ja käpad jätsid veriseid jälgi. Ta ronis kõige üksildamasse nurka, kus ravitses urisedes oma haavu ja oli kaua haige. Popi käis ta juures ja haletses teda. Ühel päeval leidis Huhuu köögist ankru, mille tuppa veeretas. Ta kuulis selles sulinat ja tundis magusat ja joovastavat lõhna. Sellest päevast peale hakkas ta jooma. Ta jõi, magas ja tundis pohmelli, kuni kogu tegeliku Isanda pudelid said otsa. Popi tundis purjus Huhuus oma Isanda ära Isand jõi õhtuti tule juures. Nad mõlemad istusid ja olid purjus, Popi lõhnast, mis täitis maja. Ühel päeval hakkas lund sadama. Lumi langes läbi katkise akna mööblile. Huhuu tuikus lööki viina järele,
3. Reguleerimine magnetvoo ositi muutmisega. Selle reguleerimisviisipuhul ei muudeta korraga kõikide vaid ainult osa pooluste magnetvoogu. Et selleks on tarvis pooluste ergutusmähised erinevalt tavalisest jadalülitusest ühendada mitmeks (tavaliselt kaheks) eraldi toidetavaks rühmaks, siis tuntakse seda reguleerimisviisi kirjanduses pooluste lahutustoitemeetodi nime all. 4. Reguleerimine ankru s^untimisega. Real juhtumitel on vaja reguleerida alalisvoolu- haruvoolumootori kiirust põhikiirustest allapoole, silitades karakteristiku jäigana, mida reostaatreguleeirmine ei võimalda. Selle ülesande lahendamiseks võib kasutada erilülitust, mille puhul koos jadareguleerimistakistiga ühendatakse teine takisti rööbiti ankruga. Pidev selles reziimis töötamine pole ökonoomne, sest võimsuskadu
Sammas kinnitatakse vundamendi külge sissebetoonitud ankrupoltidega. Terassambat tropitakse tavaliselt poolautomaatse troppimis klambiga mille lukustuspulk suunatakse läbi sambas oleva montaaziaugu. Samba paigaldamisel tuleb ankrutele keerata samba talla alumised mutrid mis paigaltatakse nivelliiriga ettenähtud kõrgusele. Tõstame samba alumiste mutrite peale ja keerame pealmiseks kinnitamiseks kinni. Kui sammas on rihitud värvime korrosiooni värviga ankru poldid ja mutrid ja valame samba jala aluse ja sambajala pealmise osa 5 cm kõrgemalt kui ankru poldid. Rihitud sammaste kinnikeratud mutrid punktitakse kinni. Terasvermide montaaz Vermide tuulesidemed paigaltatakse alles pärast sammaste ja nendevaheliste jäikusidemete rihtimist ja lõplikku kinnitamist. Ühentatud vermid ehk vermipaar haaratakse tõstmisel vähemalt neljast punktist. Tõstmiseks kasutatakse troppe või traaversit
tühje ankruid ja telliskive. Tal polnud enam muud muret ega muud rõõmu, kui aga pea täis saada. Ta täitis kirstud õlgedega ning ammutas aknast kapaga vett sisse. Ta ärkas hommikuti, pea pohmelusest raske, kärvad kõhnal näol püsti ja Tal näis olevat teissugune arusaamine asjade väärtusest. Ja ta muutis tubade silmad punased. Siis tõstis ta ankru suu juurde ja võttis tihedate sõõmudega, kuni lõhnad põhjalikult. tuju heaks muutus. Ta jäi vahel kauaks ära, ja toas oli hääletu. Siis hakkas Popil ta järele igav. Ta Varsti hakkas ta tantsima ja tralli lööma. Ta kargles ja kepsutas, kuni väsis. oli rahutu, ta jooksis ühest toast teise ja nuuksus nagu endise Isanda järele
tühje ankruid ja telliskive. Tal polnud enam muud muret ega muud rõõmu, kui aga pea täis saada. Ta täitis kirstud õlgedega ning ammutas aknast kapaga vett sisse. Ta ärkas hommikuti, pea pohmelusest raske, kärvad kõhnal näol püsti ja Tal näis olevat teissugune arusaamine asjade väärtusest. Ja ta muutis tubade silmad punased. Siis tõstis ta ankru suu juurde ja võttis tihedate sõõmudega, kuni lõhnad põhjalikult. tuju heaks muutus. Ta jäi vahel kauaks ära, ja toas oli hääletu. Siis hakkas Popil ta järele igav. Ta Varsti hakkas ta tantsima ja tralli lööma. Ta kargles ja kepsutas, kuni väsis. oli rahutu, ta jooksis ühest toast teise ja nuuksus nagu endise Isanda järele
tumiseni. Ennistustegur ke iseloomustab relee magnetsüsteemi tundlikkust mähise voolu võimalike kõikumiste suhtes. Ie Ennistustegur k e . Ir Tagavarategur kt kujutab endast suhet It kt Ir Tegur kt iseloomustab relee rakendumiskindlust ja ankru hoidmiskindlust rakendunud olekus. Mähise takistus Rm määratakse alalisvoolule keskkonna temperatuuril 293 K (20 C). Relee kommuteerimisvõime määratakse kontaktidega lülitatava lubatava võim susega. Kontaktidega lülitatava voolu ja pinge alampiiri määrab põhiliselt kontaktide üleminekutakistus, ülemise piiri aga kontaktide kuumenemine. Kontaktidele lülitatav maksimaalne võimsus sõltub kontaktide pinna suuru
Jim mereröövlitega saarele, ta leidis saarel elava mehe kelle nimi oli Ben Gunn, ta rääkis, et ta on väga rikas ning et tal on oma laev. Hiljem sattus Jim kapteni ning teiste ausate meeste tarasse, kuhu olid teised juba ennem läinud ning Jim eksikombel sinna sattus. Selgus, et keegi oli juba tulistanud ning siis läks sõjaks, tapeti mingi 5-6 mereröövlit, headest sai surma vist 1. Nii nad elasid mitu päeva seal taras hirmu all, kuni Jim arvas, et ta läheb ja lõikab suure laeva ankru trossi läbi. Ta hiilis öösel välja ja tegigi seda, kasutades Ben Gunni paati. Tema arust see oligi see, mis neid päästis, kuna umbes 2 mereröövlit oli ka laeval, kellest 1 tappis Jim, teise tappis teine piraat ise ära. Head said Ben Gunniga kokku ja said teada, et tal on aare ammu käes juba, siis nad andsid kaardi mereröövlite kätte. Mereröövlid asusid kohe aaret otsima, kui nad aarde platsile jõudsid ootas neid juba varitsus,
jämedaid pillareid kui peenikesi pillareid liiga tihedalt. Parim lahendus mida kasutatakse on seest õõnes ehk torukujuline tugipost, et optimiseerida laeva kaalu, samaaeg toestades suuremat pinda. 23. Vööri ehitus: tugevdamine, ruumid, funktsioon Vöörtääv – kiilust kuni suvise veeliinini ulatuv torkujuline konstruktsioon. Sellise konstruktsiooni mõtteks on kõverduda kokkupõrke korral ja neelata energiat, hoides kahjustused minimaalsetena Vööris asub ankru ketikast, Ketikasti mõõtmed on vastavalt ankruketi mõõtmetele ja pikkusele Klüüsitoru on torukujuline, ning äääred tehakse ümarad, vältimaks höördumist. Manööverdamise jaoks kitsastes vetes, kasutatakse vööripõtkurit Pirnikujuline vöör võimaldab laeval kiiremini liikuda, väendab laeva liikumisest tekitatud takistusi. Vööri kuju Joon. 3.3. tavaline kaldvöör annab laevale voolujoonelisuse, vähendab vee sattumist tekile, soodustab lainele tõusmist,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
