Laeva hoolduse ja ekspluatatsiooni arvestuse küsimuste vastused (0)

Laeva hoolduse ja ekspluatatsiooni arvestuse küsimuste vastused 27.05.2014 LL-12 Eesti Mereakadeemia Kaspar Reinson
1)Kollektiivsete päästevahendite loetelu :

• Päästepaat
  
• Täispuhutav päästeparv
  
• Metallist või plastikust jäik päästeparv
  
• Täispuhutav liugtee
  
• Tõsteparv
  
• Valvepaat
  
• Kiirvalvepaat
  

2)Individuaalstete päästevahendite loetelu:

• Päästevest
  
• Päästerõngas
  
• Vee-ja kaitseülikond
  
• Termokott
  

3)Päästerõngastele esitatavad tehnilised nõuded:

• Päästerõnga välimine diameeter ei tohi ola rohkem,kui 800 mm ja sisemine mitte vähem,kui 400 mm
  
• Materjal peab vastu pidama põrutustele, selleks võivad
  

olla korgi laastud, korgi kraanulid, mingi muu ujuva
materjali kraanulid või õhuga täidetud sektsioonid.

• Peab olema võimeline vee peal kandma mitte vähem,kui 14,5 kg raskust 24 tunni jooksul.
  
• Rõnga kaal ei tohi olla vähem,kui 2,5 kg.
  
• Rõngas ei tohi põleda ega sulada,kui on täielikult ümbritsetud tulega 2 sekundi jooksul.
  
• Päästerõngastel peab olema 4 valgustpeegeldavat
  

kleebist ning kirjad laeva nime ja kodusadamaga.

• Peab olema varustatud haaramisliiniga, mille diameeter on
  

suurem kui 9,5 mm, pikkus mitte väiksem kui 4 kordne
rõnga välis diameeter, kinnitatud neljast kohast rõnga külge.
4)Päästevestidele esitatavad tehnilised nõuded:

• Päästevest ei tohi põleda ega sulada,kui ta on ümbritsetud tulega 2 sekundi jooksul.
  
• Vähemalt 75% inimestest, kel ei ole olnud varasemalt
  

kokkupuudet päästevestiga, peavad selle selga
saama 1 minuti jooksul.

• Pärast demonstratsiooni peab olema võimalik selga
  

panna 1 minuti jooksul ilma kõrvalise abita.

• Oma ehituselt peab olema selline, et ei oleks võimalik
  

seda valet pidi selga panna.

• Peab olema mugav ja peab võimaldama vette hüppamist 4,5 m kõrguselt vigastamata seejuures hüppajat ja vest peab jääma terveks.
  
• Kõik päästevestid peavad olema varustatud vilega, mis on
  

kinnitatud nööriga.
5)MOB boile esitatavad tehnilised nõuded:

• Peavad olema veekindlas pakendis.
  
• Peavad omama kasutusjuhendeid koos joonistega.
  
• Ei tohi tekkida plahvatsuohtu,kui järgida tootja poolt esitatud nõudeid.
  
• Peab eritama kaugele nähtava värvusega suitsu vähemalt 3 min. Jooksul vaikses vees.
  
• Suitsu eraldumise ajal ei tohi eralduda leeke.
  
• Ei tohi uppuda laevateel.
  
• Peab jätkama suitsu eraldumine kui on olnud 100 mm sügavusel 10 sekundit.
  

6)Laevades kasutatav pürotehnika:

• Langevarju raketid
  
• Käsi signaaltuli
  
• Suitsu poi
  

7)Mida peab sisaldama laeva mahajätmise õppus:

• Reisijate ja meeskonna väljakutsumist kogunemiskohtadesse häiresignaali abil ja laevalt lahkumise korra tutvustamist;
  
• Saabumist ettenähtud kohta ettevalmistatuna häirekavajärgsete kohustuste täitmiseks;
  
• Reisijate ja meeskonna olukorrale vastava riietuse kontrollimist;
  
• Päästevestide selgapaneku õigsuse kontrollimist;
  
• Vähemalt ühe päästepaadi vette laskmist pärast vastavate ettevalmistuste tegemist;
  
• Päästepaadi mootori käivitamist ja töötamist;
  
• Päästepaadi vette laskmiseks kastutavate taavetite kontrollimist.
  

8)Mida peab sisaldama tiletõrjeõppus:

• Saabumist ettenähtud kohta ettevalmistatuna häirekavajärgsete kohustuste täitmiseks;
  
• Tuletõrjepumba käivitamist ja üheaegselt kahe veejoa andmist, veendumaks süsteemi korrasolekus;
  
• Tuletõrjuja varustuse ja teiste päästmis- /kaitsevahendite kontrollimist;
  
• Sidevahendite kontrollimist;
  
• Vee- ja tulekindlate uste ning siibrite töötamise kontrollimist;
  
• Võimalikku laeva mahajätmise võimaluste kontrollimist.
  

9)Päästepaadi veeskamine:

• Päästepaat lastakse vette talide abiga.Kui paat jõuab veepinnale,peavad madrused talid paadi konksude küljest kiiresti vabastama,et paat ei hakkaks lainel rapsima.Talid tuleb tõmmata kiiresti laeva tekile ,et need ei vigastaks paadis olevaid madruseid.Kõige kaasaegsem päästepaadi veeskamise süsteem on nn vabalang meetod.
  

10)Päästeparve veeskamine:

• Parvesid on kahte tüüpi:parvetaavetitega allalastavad ja vette lükatavad.Reisilaevadel kasutatakse rohkem taavetiga allalastavaid,sest neisse saab minna juba laeva tekil.Küljes on ka hüdrostaat,mis avab päästeparve ka siis,kui seda enne teha ei jõutud,ta avaneb 4 meetri sügavusel laevahuku korral.
  

11)Hüdrostaadi tööpõhimõte:

• Hüdrostaati saab avada käsitsi või avaneb ta ise vee surve mõjul umbes 4 meetri sügavusel vee all laevahuku korral.
  

12)Päästepaadi varustus (vähemalt 15 nim.)

• Aerud tullidega(kui päästepaat on lahtine või osaliselt kinnine )
  
• Kaks pootshaaki
  
• Hauskar ja kaks pange
  
• Juhend ellujäämiseks ekstreemsetes tingimustes
  
• Paadikompass
  
• Tormiankur tugeva liiniga
  
• Kaks kirvest
  
• Joogivee tagavara
  
• Roostevaba topsik nööriga
  
• Kuus punast säratuld
  
• Veekindel elektrilamp signaalide andmiseks
  
• Toiduainete tagavara,arvestusega 10 000 kj inimese kohta
  
• Vile
  
• Esmaabi apteek
  
• Tabel päästesignaalidega
  
• Kalapüügivahendid
  
• Kokkupandav nuga
  
• Kolm konservikarbi avajat
  
• Käsikuivenduspump
  
• Prozektor
  
• Mootori kütuse ja õli tagavara vähemalt 30 tunniliseks täiskäigul sõiduks
  

13)Päästeparve varustus(vähemalt 10 nimetust):

• Ujuvankur
  
• Redel
  
• Sisemine redel
  
• Hauskar
  
• Gaasiklapp
  
• Ujuv päästeliin
  
• Kott remondivaheditega
  
• Pump
  
• Kott aerudega
  
• Ventiil õhu pumpamiseks
  
• Gaasiballoon
  
• Ujuv nuga
  
• Gaasi jaotussüsteem
  
• Ballastitaskud
  

14)Milline nõue kehtib tuletõrjevoolikutele?

• Ruumides peab olema vooliku pikkuseks 10-20 meetrit,masinaruumis 15 meetrit,tekil kuni 20 meetrit.Eriti laiadel laevadel 25 meetrit.Voolikud peavad olema sellise pikkusega,et igasse laeva punkti oleks võimalik vett anda kahest voolikust.Joatoru otsikud võivad olla diameetriga 12,16,19mm.Joatorud peavad olema kombineeritud tüüpi,andma pihustatud ja kompaktse veejoa.
  

15)Millest koosneb ankruseade ?

• Ankruseade koosneb: ankrud ,ankrukett koos ketihalsiga, ankrupeli ,stopparid ankruketi kinnitamiseks,ketikast,ankru-ja ketiklüüs,juhtpult.
  

16)Ankrusse jäämine väikesel sügavusel:

• Ketitrummel lahutatakse võllist ja tema pöörlemiskiirust(ankru langemiskiirust)reguleeritakse lintpiduriga
  

17)Kuidas kontrollida ankrus oleva laeva triivi?
18)Ankru vabastamine võõrast ketist/trossist.

• Ankur tõstetakse nii kõrgele,kui võimalik. Võetakse tugev taimkiud või terastross . Trossi üks ots kinnitatakse pollarile, trossi teine ots lastakse läbi klüüsi (või üle vööri kiibi ) parda taha ankru juurde. Vööris kinnitatakse ankru kohale tormiredel. Madrus laskub mööda tormi redelit ankru juurde. Toob allalastud trossi vaba otsa võõra ankruketi alt läbi ja seob allalastud viskeliini otsa külge. Viskeliini abil tõstetakse
  

trossi vaba ots üle vööri kiibi (läbi klüüsi) tekile, pingutatakse ja
kinnitatakse pollarile. Tasapisi laseme ankrupeliga oma ankrut allapoole. Võõras ankrukett jääb trossi otsa rippuma. Ettevaatlikult tõmbame ankru klüüsi. Nüüd jääb lõpetada operatsiooni ohtlikum osa – võõra ankruketi lahti laskmine . See on väga ohtlik, kuna pollaril olev tross on suure pinge all! Pollarilt vabanedes võnkleb trossi ots õhus ja võib vabastajat vigastada.
19) Ohutustehnika ankrupeliga töötamisel:

• Enne ankru allalaskmist või hiivamist tuleb veenduda, et ankruketi kastis ei viibiks inimesi („jänesed“ võivad sinna peitu pugeda).Enne ankru vette laskmist tuleb kontrollida ankrupeli
  

korrasolekut ja veenduda, et vööri all vees ei oleks
ujuvvahendeid.On keelatud seista allalastava või hiivatava ankruketi liinil või vahetuses läheduses. Ankrupeli kotrollerit juhtival isikul on keelatud eemalduda kontrollerist ja tegeleda kõrvaliste asjadega. Laeva kai ääres seistes peavad klüüsis olevad ankrud olema kinnitatud kahe piduriga. Laeva väljumisel sadamast või kitsustest tuleb ankur teha mereklaariks, s.t. kinnitada kõik pidurid ja sulgeda klüüsid.
20)Laevades kasutatavad lastimisseadmed:

• Kraanad
  
• Losspoomid
  
• Rambid
  
• Trümmiluugid
  
• Torustik
  

21)MACREGOR luugiseadme tööpõhimõte( avamine / sulgumine ):

• Luugikate koosneb reast sektsioonidest,mis omavahel ühendatud lühikeste kettidega.Igal sektsioonil on mõlemal pool otsas kaks ratast,milledel sektsioon saab liikuda piki luugikraed.Kummalgi pool on ka üks keskmine ratas,mis on veidi väljaulatuv,need rattad on nihutatud luugisektsiooni raskuskeskme suhtes.
  

22)Millest koosneb rooliseade ?

• Roolileht
  
• Baller
  
• Roolimasin
  
• Rooliülekanne
  
• Juhtpult
  

23)Becker tüüpi rooli erinevus tavaroolist:

• Tavaline rool -roolileht on tervikuna asetatud pöördteljest ahtri poole.
  
• Beckeri rool-balanseeritud rool,mille külge on kinnitatud veel ka lisaroolileht.Lisaroolileht pöördub mehhaanilse konstruktsiooni abil,kui rooli pööratakse.
  

24)Laevades kasutatavad sildumisseadmed:

• Sildumisvints
  
• Knaap
  
• Pollarid
  
• Kepsel
  
• Kiip
  
• Trossipool
  
• Haalamiskepsel
  

25)Ohutusnõuded sildumisel:

• Iga laevapere liikmel,kes osaleb sildumisel peab olema juhendiga määratud koht.Sildumist juhendavad tüürimehed.
  
• Tööpiirkonnast peavad lahkuma kõrvalised isikud.
  
• Trossi järelandmisel tuleb jälgida,et ei satuks jalgupidi trossi lengidesse.
  
• Keelatud on haarata liikuvast trossist.
  
• Kummarduda kaugele reelingu taha.
  
• Töötada ilma kinnasteta,kiivrita ja spets jalanõudeta.
  

26)Kanepiköiest:

• Valge kanepiköis on helehall, kerge roheka varjundiga.
  

Valmistatakse nii otse kui ka vastukeermelisi, kaabel- või
punutud köisi. Kanepiköis võib tugevust kaotamata venida
8-10%. Kasutatakse nii valgeid kui ka tõrvatud köisi.

• Tõrvatud köis on praktilisem madalatel temperatuuridel , on
  

vastupidav mädanemisele, kuid tugevus on valge köie
omast 10% väiksem ning mass on 16-18% suurem.

• Valget kanepiköit kasutatakse jooksvas taglases.
  
• Tõrvatud köis sobib väiksemate laevade kinnitusotsteks,lastivõrkude jne valmistamiseks.
  

27)Sünteetilised trossid:

• Valmistatakse kunstkiust – kapronist, nailonist, lavsaanist,polüetüleenist jne.
  
• Sünteetilistel trossidel on rida eeliseid võrreldes
  

naturaalsetega: tugevus, paenduvus, elastsus ,
niiskuskindlus, ei mädane, taluvad hästi dünaamilist
koormust.

• Puudusteks:otsese päikesekiirguse tõttu kaotavad kuni 30% tugevusest.
  
• Mõned sordid kaotavad pikaajalisel merevees olekul 15% tugevusest.
  
• Hõõrdumisel staatiline elekter ,mis on ohtlik tankeritel.
  
• Katkemisel tõmbavad kiiresti kokku,mis võib tekitada traumaohtliku olukorra.
  

28)Taglaseketid:

• Koosnevad omavahel keevitusega ühendatud teraslülidest.
  
• Kasutatakse kohtades,kus on vaja suurt tugevust, vastupidavust mereveele ja otsesele päikesekiirguele.
  
• Lülid on ümmargused või ovaalsed.
  
• Eristatakse pikkade ja lühikeste lülidega kette.
  
• Jagunevad kalibreeritud ja mittekalibreeritud.
  

29)Mis on plokk ?

• Plokk on seade,mis võimaldab muuta pingutavate trooside suunda.Plokkidest omakorda saab koostada lihtsat tõstemehhanismi-tali.
  
• Olenevalt materjalist ja siivide arvust esineb puust,plastikust ja terasest,ühe ja mitmesiivilise plokke.
  

30) Laevakere ,tekkide ja tekiehitiste hooldamine:

• Laevakere ehk parraste hooldamise põhitööd tuleb planeerida dokkimise ajaks.
  
• Ekspluatatsiooni ajal saab läbi viia ainult korrektiivseid töid NT: väikeste värvivigastuste parandamine,uue värvikihi panek,mis ei nõua vana eemaldamist.
  
• Tekiehitise hooldamine tähendab selle rooste puhastamist roostest ja värvimist vastavalt tehnoloogiale.
  
• Tekiehitiste hooldustööde hulka kuulub ka uste,illuminaatorite ja luukide veetiheduse tagamine.
  

31) Tankide ja tsisternide hooldamine:

• Järgides ohutustehnika eesmärke,tuleb jälgida tankide värvkatte seisundit .
  
• Tuleb jälgida,et neid läbivad torud oleks terved .
  
• Joogiveetankid tuleb katta sanitaarvõimude poolt heakskiidetud värviga.Kord aastas peab kontrollima nende seisukorda, puhastada ja vajadusel üle värvida.
  
• Tankide hooldus peab tagama peilimistorude korrasoleku ning õhutorude kaitsesüsteemide korrasoleku tekil.
  
• Tankilael olevad manluugid peavad olema kahjustusteta.
  
• Peale remonti tuleb kindlasti testida tankide veetihedust.
  

32)Lastiruumide hooldamine:

• Lastiruumide ülevaatus veendumaks, et pole poorditaguse vee tungimist lastiruumi, lastiruumi läbivad mõõdu- ja õhutorud pole vigastatud ning oleks nõuetekohaselt kinnitatud.
  
• Pilsikaaned peavad olema terved,puhtad ja kuivad,ning kuivendussüsteem korras.
  
• Lastiruumi trepid peavad olema töökorras, torude ja kaablitrasside aitsmed terved.
  
• Veekindlad vaheseinad peavad olema vigastusteta.
  
• Enne ladimise algust tuleb lastiruum puhtaks pühkida,vajadusel pesta ja kuivatada.
  

33)Prügiraamat:

• Kõigil laevade 400 GT ja rohkem,kus on 15 või enam laevapere liiget peab olema Prügi käitlemise plaan ja Prügiraamat.
  
• Sissekanded prügiraamatusse peavad olema tehtud,kui prügi on merre heidetud-päev ja kellaaeg ,laeva asukoht,millist prügi heideti,iga kategooria hulk kuupmeetrites,operatsiooni teostanud ohvitseri alkkiri;Prügi andmine sadama vastuvõtuseadmesse;Prügi põletamine prügipõletis;Või muu erandlik prügi emaldamine.
  

34)Värvimistöödeks kasutatavad instrumendid:

• Roostekirka
  
• Kaabits
  
• Terashari
  
• Pahtlilabidas
  
• Pintslid
  
• Toppimisharjad
  
• Värvirullid
  
• Värvipihustid
  

35)Pindade ettevalmistamine värvimiseks:

• Teraspinnad tuleb puhastada vanast halvasti kinni olevast värvist ja roostest.Väiksemad pinnad puhastatakse käsiinstrumentidega,suured aga mehaaniliste instrumentidega.
  
• Teraspinna ettevalmistamisel tuleb jälgida,et ei tekitataks pinnavigastusi,mis omakorda soodustavad korrosiooni teket.Lõplikult puhastatakse pind terasharjaga.
  
• Eriti hoolega tuleb üle käia kõik nurgad.
  
• Suurtelt pindadelt värvi eemaldamisel võib kasutada,keemilisi vahendieid,mis lihtsustavad tööd.
  
• Puupind peab enne värvimist olema puhas,kuiv ja sile,rasva-ja õlilaikudeta.
  
• Oksa ja vaigused kohad tuleb välja lõigata 2-3 mm sügavuselt.
  
• Klaasplasti pinnad tuleb puhastada,eemaldada vana värv harja või pahtlilabidga.Tuleb hoiduda pinna vigastamisest.Vigastatud kohad pahteldatakse.
  

36)Värvide ettevalmistamine:

• Enne kaane avamist tuleb kaanelt eemaldada mustus ja tolm.
  
• Kui värvile tekib kile,tuleb see ära lõigata ja eemaldada.
  
• Enne valamist värvinõusse tuleb teda hoolikalt segada.
  
• Värvitooni koostamisel tuleb arvestada,et segada tohib ainult neid värve,millel on kokkusobiv alus.
  
• Suurte pindade värvimiseks peab kogu vajalik värvikogus olema valmistatud korraga.
  

37)Kruntimine ja pahteldamine :

• Krunt on kogu värvkatte aluseks.Krunt tuleb kanda hästi ettevalmistatud pinnale,kuid mitte hiljem,kui 6 tundi peale ettevalmistuse lõppu välispinnad,sisepinnad 24 tundi.
  
• Esimene krundikiht kantakse pinnale pintsli või survepihusti abil.
  
• Hoolikalt krunditud pinnale võib vajaduse korral kanda ka pahtlit,kuid kiht ei tohi olla paksem ,kui 0,1 mm siis ei pragune.
  
• Alumiinium -ja tsinkpindasid ei tohi kruntida tina sisaldava värviga.
  
• Puupinda pahteldatakse peale täielikku kuivamist.
  

38)Ohutustehnika värvimistöödel:

• Enne tööde algust veendub tööde juhataja tellingute,ripptellingute ja sildade kindluses ja individuaalsete kaitsevahendite korrasolekus.
  
• Ohtlikke värve kasutades tuleb kanda respiraatoreid, kindaid ,tunkesid ja prille .
  
• Umbses ruumis värvides tuleb iga 45 min. Tagant teha 15 min paus .Ruume tuleb ventileerida.
  
• Tuleohtlike värve kasutades tuleb elekter värvitavas ruumis välja lülitada.
  

39)Signaliseerimisvahendid laevas :

• Lipud
  
• Morse
  
• Helisignaalid
  
• Raadiotelefon
  
• Pürotehnika hädasignaaliks
  

40)Erinevad hädaabi signaliseerimise võimalused:
Hädasignaalid näitavad,et neid andev laev on hädaohus ja vajab abi teistelt laevadelt.

• Raadiotelegraafi teel MORSE kood
  
• Raadiotelefoni teel Mayday
  
• Tugevad paugud umbes 1 min vaheaegade järel
  
• Punane rakett
  
• Pidev helisignaal
  
• Punane põlev säratuli
  

41)Lateraalne navigatsiooni märgistus:
Faarvaaterite parema ja vasaku külje tähistamine.Vasakus servas punane ja paremas servas roheline.

• Tuletornid
  
• Tulepaagid
  
• Poi
  
• Tooder
  
• Paakpoord-punane
  
• Tüürpoord-roheline
  

42)Kardinaalne navigatsiooni märgistus:
Tähistavad ohtlikku piirkonda ilmakaartest orienteeritutest märkidest:

• Põhjapoi
  
• Lõunapoi
  
• Idapoi
  
• Läänepoi
  

43)Vaatlusvahi korraldamine merel:

• Vaht merel on jagatud kuude 4-tunnilisse perioodi.
  
• Kontrollida pidevalt laeva asukohta .
  
• Jälgida meeskonna tööd tekil,eriti halva ilma puhul.
  
• Kasutada kajaloodi.
  
• Udu puhul alustada udusignaalide andmist.
  
• Jälgida,et lipud oleksid vabad,välisteki uksed ja avad suletud,kui neid ei kasutada.
  
• Täita logiraamatut.
  
• Jälgida baromeetri näite.
  

44)Vaht sadamas- otsad maal:

• Olla veendunud,et trepivaht täidaks oma ülesandeid.
  
• Veenduda,et haalamisotstel oleks rotikaitsmed.
  
• Jägida tekivalgustust.
  
• Osalema kaubaoperatsioonides,varude täiendamises.
  
• Viia läbi tuleohutuse ringkäike laeval.
  
• Uurida distsiplinaarrikkumisi.
  
• Vastutada võtmete hoiu eest.
  
• Kontrollida vendreid ja haalamisotsi.
  

45)Vaht-ankrus:

• Tagada,et ankrutuled põleksid nõuetekohaselt.
  
• Tagada,et ankrukera oleks päevasel ajal üleval.
  
• Halva ilma korral anda vastavaid helisignaale.
  
• Jälgida laeva juurde tulevaid laevu,paate
  
• Ohu korral teavitada viivitamatult kaptenit.
  

46)Vahitüürimehe kohustused sadamast lahkumisel:

• Jälgida,et kaubaluugid ja pääsuluugid oleks suletud.
  
• Kõik reelingud kinnitatud.
  
• Poomid ja kraanad peavad olema paigutatud pesadesse.
  
• Veenduda,et vajalikud dokumendid oleks vormistatud .
  
• Kogu kaup kinnitatud,vältimaks selle liikumist merel.
  
• Määrata süvis ja vee soolsus sadamas.
  
• Kontrollida laeva vile korrasolekut.
  
• Seada valmis vajalikud signaallipud.
  
• Kontrollida,et meeskond ja reisijad oleks pardal .
  

47)Vahitüürimehe kohustused sadamasse sisenemisel:

• Valmis panna vajalikud lipud.
  
• Seada valmis lootsitrepp(kui on vaja),haalamisotsad ja viskeliin.
  
• Valmistada ette kaubadokumendid.
  
• Hoiatada mehhaanikuid vähemalt 1 tund enne masinate peatamist.
  

48)Millistele laevadele kehtib ISPS Code ?

• Reisilaevadele,kaasa arvatud kiirlaevad.
  
• Kaubalaevad suurusega 500 GT ja rohkem.
  
• Iseliikuvad puurtornid .
  

49)Nõuded lootsitrepile:

• Peab tagama lootsi ohutu laevale tuleku ja äramineku.
  
• Peab olema puhas ja hästi hooldadut.
  
• Tuleb kinnitada nii et trepile ei satuks heitmeid.
  
• Iga trepiaste peab olema kindlalt vastu poorti.
  
• Peab olema kinnitatud kindlalt laeva reelingu külge.
  
• Tagatud peab olema ka valgustus .
  
• Iga lootsitrepi aste peab olema 480 mm pikk,115 mm lai ja 25 mm paks.
  

50)Mis on Pilot Card ja Wheelhouse Poster ?

• Pilot Card- nõudmised vahenditele lootside vastuvõtuks.
  
• Wheelhouse poster-IMO nõudmised manööverelementide informatsioonile.