Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Laeva hoolduse ja ekspluatatsiooni eksami piletid ja vastused". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
parda, tross, signaal, liin, loots, trossi, konteiner, lootsi, paat, ahtri, vahi, tekil, parv, laevas, laevapere, laadung, kraana, idega, signaalid, trepi, tank, lastiruum, ahtris, tuld, varustus, metall, pahtel, parve, tuletõrje, kinnitus, liiniga, peli, kraanad, tali, ohutustehnika, tüürimees, valgustus, helisignaal, konteinerid, spets, kaubaruumiPILET 1 • Terastrosside ehitus, hooldamine, otstarve. Nende head ja halvad omadused. Terastrosside ehitus- Peenikesed tsingitud terastraadid (0,4–3 mm, 12-24 traati) keeratakse kokku südamikuga kardeeliks. Kuus kardeeli keeratakse parempoolse keeruga (z-keeruga) kokku trossiks, millel on taimkiust südamik. Südamik on immutatud õliga. Õline südamik ei võta vett sisse ja õlitab trossi seest poolt. Hooldust eriti ei nõua, sest nad tuuakse laevale puust poolidel ja on kaetud paksu määrdega, mis kindlustab pikaajalise poolil hoidmise (poolil lipik üldiste andmetega ja kaasas tunnistus täpsemate andmetega). Liigitatakse: painduvateks, poolpainduvateks ja jäikadeks.Peenest traadist tehakse ka terasliine- neid kasutatakse paatide kinnitamiseks, antennide tõstmiseks, jahtlaevadel jooksvas taglases jne
1 Pilet tugev taimkiud või terastross. Vajalik tugevus (1) Laevapere liige vastutab meretöölepingu määratakse eelnevate kogemuste alusel. Trossi rikkumise korral reederile süüliselt tekitatud 1) Lateraalkujul märgistussüsteem üks ots kinnitatakse pollarile, trossi teine ots kahju eest. Navigatsiooniohtude ujuvmärkidega lastakse läbi klüüsi (või üle vööri kiibi) parda (2) Laevapere liige, kes tööülesannete täitmisel
Keemiline vedelik-kustutussüsteem Varustus: *Isiklik varustus: Kaitseriietus ( kaitseb soojuskiirguse ,tule, auru eest ) Kummist saapad (ei juhi elektrit ) Jäigast kiivrist (kaitseb pead ) Taskulamp ( peab põlema vähemalt 3 tundi ) *hingamisaparaat peab olema autonoomne, töötama suruõhul, balloonides peab olema vähemalt 1200 l. õhku, 30min Iga hingamisaparaadi juurde käib vähemalt 30m pikkune tulekindel tross. Igas laevas peab olema vähemalt 2 komplekti tuletõrjuja varustust (4 inimest ) Vältimine. *Suitsetada ettenähtud kohas. *ei tohi vedelema jätta (isesüttimine); Õlist ja värviga määrdunud kaltse, Na ja K- mõlemad reageerivad veega, õliga määrdunud metallaaste, peenestatud kivisüsi, kloori. *Tuleb jälgida elektriseadmete korrashoidu; kaablid ja kaitsmed, ajutised juhtmed, lahtised elektripirnid, akuruumid, masinaruumi elektriruumid.
häirekavajärgsete kohustuste täitmiseks; Tuletõrjepumba käivitamist ja üheaegselt kahe veejoa andmist, veendumaks süsteemi korrasolekus; Tuletõrjuja varustuse ja teiste päästmis- /kaitsevahendite kontrollimist; Sidevahendite kontrollimist; Vee- ja tulekindlate uste ning siibrite töötamise kontrollimist; Võimalikku laeva mahajätmise võimaluste kontrollimist. 9)Päästepaadi veeskamine: Päästepaat lastakse vette talide abiga.Kui paat jõuab veepinnale,peavad madrused talid paadi konksude küljest kiiresti vabastama,et paat ei hakkaks lainel rapsima.Talid tuleb tõmmata kiiresti laeva tekile,et need ei vigastaks paadis olevaid madruseid.Kõige kaasaegsem päästepaadi veeskamise süsteem on nn vabalang meetod. 10)Päästeparve veeskamine: Parvesid on kahte tüüpi:parvetaavetitega allalastavad ja vette lükatavad.Reisilaevadel kasutatakse rohkem taavetiga allalastavaid,sest
showbaar Starlight Palace 2 korrus, paremas pardas Lotte Village ja Sevilla baar ning vasakus pardas Sea pubi. 10 teki vööris asub roolimaja(sild), ohvitseride kajutid, meeskonna mess ja puhkeruum ning meeskonna kajutid, ahtris sun deck, Ibiza disco, tekimeeskonna ladu ja värviladu, ning CO2 ruum. Laeval on 7 tuletõrjejaama: esimene asub 4 teki 1 trepi paremas pardas , teine asub 9 teki 3 trepi juures, kolmas asub 3 teki 4 trepi juures, neljas asub 12 teki ahtri osas, viies asub 10 tekil parema parda ahtris värvilao kõrval, kuues asub 2 tekil masinaruumi kõrval ja seitsmes asub 4 teki 6 trepi vasakus pardas. 11 tekk on välistekk ja seal asub helikopteri maandumisplats. Reisijatel on keelatud olla 1,2 ja 12 tekil. Ülesõidu ajal on kõigil keelatud viibida kolmandal ja neljandal tekil. Reisijate kasutada on üldisel 6,7,8 ja 9 tekk, osaliselt ka 5,10 ja 11. Laeval on kaks sõukruvi, mõlemale kantakse jõud läbi kahe peamasina
Kõik kapteni või tüürimehe käsklusi peab korrata. Rooliseade on seadmete kompleks, mis tagab laeva liikumise antud kursil ja vajadusel liikumissuuna muutuse. Laeva rooliseadmesse kuuluvad rool, roolimasin (ajam rooli pööramiseks), mehaaniline, elektriline või hüdrauliline rooliülekanne (jõuülekanne roolimasinalt sektori, rumpeli ja balleri kaudu roolile), ja juhtimisseadmed. Valdavalt on rooliseadme peamised elemendid paigutatud laeva ahtrisse. Roolileht võtab mingi parda poole nurga alIa seatuna endale vastuvoolava vee ja vindilt paiskuva veejoa surve ja muudab selle mõjul laeva kurssi. Baller on rooli pööramistelg. Ta annab edasi roolimasinalt rooliülekande kaudu saadava jõu, muutes selle pööravaks. Baller on sirge või otsast kõverdatud silindriline teraspost. Roolilehe külge kinnitatakse baIler äärikühendusega või muul viisil (koonus-splindi ja kinnitusmutriga). Ballerit toetavad laagrid võivad olIa tugilaagrid (hingedega ja alt
Kasutatakse ka laeva kiiruse vähendamiseks sildumisel jne. Ankru tõsteseadmeks on ankrupeli või kepsel. Ankrupeli on horisontaalse võlliga mehhanism ühe või kahe ankru hiivamiseks. Suurematel laevadel on kaks ankrupeli, sel juhul on peli võllil üks trummel ankruketi ja üks või kaks trumlit sildumisotste jaoks. Kepsel on vertikaalse võlliga mehhanism ühe ankru hiivamiseks. On laialt levinud sõja- ja jõelaevadel. Kui laeval on ahtri ankruseade, on see enamasti kepsel. 2 Ankrupeli ja kepsel käitatakse elektrimootori või hüdroajamiga. Kaasaegsetel tankeritel hüdroajamiga. Ankrupeli võlli otstel on kopad kinnitusotste pingutamiseks. Sidurid ühendavad ja lahutavad trumleid võlliga nii, et need võivad töötada teineteisest sõltumatult. Laeva sõidu ajal on ankrud tõmmatud ankruklüüsi. Ankrupeli
.................................................................... ...................................................................... ..................................................................... .................................................................. ................................................................. .................................................................... 19. Kas selliselt paigaldatud trossistopper peab pinge all olevat trossi kinni .............................................................................................................................................. 20 Milline on õioge trossilukkude paigutus 21. Mis on pildil valesti 5 .......................................................................................................................
muud laeva andmed. Selle valemi tulemi järgi määratakse ära laeva sildumisotste arv, pikkus ja tugevus. Aga ka paljude üksikdetailide arv ja mõõtmed. Rambid Laevas on viis rampi, mis on üksteisest erinevad ,aga omavad kõik suurt tähtsust. Rambid on hüdrauliliselt liigutatavad. Vööri ramp: Pikkus 18,0 m , see on koos labadega. Vaba sõiduruum on 4,7 m , kõrgus 5,0 m. Ahtri ramp: Pikkus 11,0 m koos labadega, mis on 3,0 m. Vaba sõiduruum on 18,0 m lai, 5,0 m kõrge. Tõstetav tilting ramp: Täis pikkus koos labadega on 44,0 m, mõlema laba pikkus on 2,5 m vaba sõiduruumi laius on 6,0 m, kõrgus 5,0 m. Tõstejõud on 250 t. Tõstetava autoteki nr 6 rambid: Mõlemad on 19,9 m pikad ja 10,05 m laiad.
2. Milliseid laeva pikkuseid on olemas? Perpendikulaaride vaheline kaugus (LPP)- perpendikulaaride vaheline kaugus mõõdetuna suvisel veeliinil Amidship- ½ perpendikulaaride vaheline kaugus Lenght overall- laeva maximaalne pikkus (arvesse võttes kõiki väljaulatuvaid osi) Loyd’s lenght - sama, mis Lpp kuid ei tohi olla vähem kui 96% ja rohkem kui 97% maksimaalsest suve laadliini pikkusest. Kui laeval on ebaharilik vööri või ahtri konstruktsioon, siis lähenetakse vastavalt konkreetsele laevale Register lenght – laeva pikkus vöörtäävist kuni ahtertäävi kinnituseni või rooli palleri kinnituseni, nende mõlema üuudumisel ahtripeeglini IMO lenght - 96% veeliini pikkusest 85% teoreetilisest pardakõrgusest mõõdetuna kiilu pealt või pikkus vööri poolt vöörtäävi kuni roolipalleri telgjooneni sel samal veeliinil, kumb mõõt on pikem (kasutatakse enrinevatel konvensioonidel). Kui
1. Laeva arhitektuursed tüübid. Vööri ja ahtri kuju, tekiehitiste ja masinaruumi paiknemine. · Arhitektuuri tüübid on: ahtri ja vööri kuju, tekimajakate asukoht, kerede arv (katamaraan, trimaraan) · Vööri kuju Plumb bow PÜSTVÖÖR Raked bow KALDAVÖÖR (annab laevale voolujoonelisuse, vähendab vee sattumist tekile, soodustab lainele tõusmist) Modified raked bow LÕIGATUD VÖÖR ((jääoludes pooljäämurdevöör) vee peal peaaegu vertikaalne, vee all 45°-50° kaldu, hea sõiduks purustatud jääs. Selline vöör sobib hästi
8 juurde: Kõveratele on kirjutatud laeva pikkus. Sama pikk laine ohtlik. Vasakult laeva õõtseperioodi näitavalt skaalalt viime horisontaaljoone kuni laeva pikkuse kõverani (pikkusel 15, 25 ja 40 m on toodud kaks kõverat mõlemal pool resonantstsooni). Laeva kõveralt alla viidud joon näitab ohtlikku kiirust. BROACHING: Laine tagant Tagantlaine kätkeb endas teatud ohte. Neid saab vähendada muutes kiirust, seega muutes lainete pealejooksu perioodi. Suurimad ohud on seotud ahtri "kaasahaaramisega" laine poolt, millele järgneb juhitavuse kaotus, laeva pööramine põiki lainet selle esiküljel ja laineharja langemine laevale, mis viimase ümber lükkab (inglise keeles broaching-to). See nähtus tekkib siis kui laine pikkus on suurem laeva pikkusest ja tema jooksukiirus peaaegu sama laeva enda kiirusega. Laeva kannab mõnda aega laineharjal lainega kaasa. Veest peaaegu välja ulatuv rool koos sõukruviga ei saa hakkama laeva liikumise suuna kontrolli all hoidmisega
arvestama, et see tegevus vastab käesoleva osa reeglitele. 5 iii) Kui kaks laeva lähenevad teineteisele nii, et tekib kokkupõrkeoht, on laev, mille liikumist ei tohi takistada, kohustatud täielikult kinni pidama käesoleva osa reeglitest. Reegel 9. Kitsused a) Piki kitsust või faarvaatrit sõitev laev peab hoiduma parema parda poole jääva kitsuse või faarvaatri välisäärele nii lähedale, kui on ohutu ja võimalik. b) Alla 20 meetri pikkune laev või purjelaev ei tohi takistada niisuguse laeva läbisõitu, mis saab ohutult sõita ainult kitsuse või faarvaatri piires. c) Kalapüügiga tegelev laev ei tohi takistada ühtegi teist kitsuses või faarvaatris sõitvat laeva. d) Laev ei tohi ületada kitsust või faarvaatrit, kui see takistab niisuguse laeva liikumist, mis
1. Esimene küsimus puudutab laevade liigitust, klassifitseerimist, laeva teooria aluste temaatikat loengutes läbi võetud materjali ulatuses 2. Teine on laeva osade konstruktsiooni, seadme või süsteemi kohta käiv küsimus 1. Laeva arhitektuursed tüübid. Vööri ja ahtri kuju, tekiehitiste ja masinaruumi paiknemine. Lagedatekiline laev - lahtine, lage tekk vöörist ahtrini. Võib olla üks (enamasti) tekihoone (tekikamber), mis ei ulatu pardast pardani. Näit. sadamapuksiirid. Pideva tekiehitisega laev - pardast pardani ulatuv tekiehitis vöörist ahtrini. Esineb enamasti reisilaevadel, matkelaevadel, parvlaevadel, autoveolaevadel jne. Kolmesaarelaev - kolm tekiehitist: pakk, keskmine ja pupp. Pakk kaitseb tekki eestpoolt peale jooksvate
laeva tugevus ja üleuhutavuskindlus (risk of flooding) tormisel merel. Tekke on laeval sageli mitu, kõige ülemist nimetatakse ülatekiks või peatekiks. Teised tekid, mida tavaliselt nummerdatakse näiteks 2.tekk, moodustavad lastiruumid tvintekid. Kõige alumine on alati trümm, mille ruumide numeratsioon algab vöörist. Lastimis-lossimisseadmed on selle laeva ekspluatatsioonis määrava tähtsusega ning laeva silueti peamine eksimatu tunnus. Laeva lastimisel tuleb sageli ahtri süvist suurendada, et sõukruvi oleks optimaalsel sügavusel. Selleks on laeval ballastveemahutid e. -tankid, et muuta laeva trimmi. Eriti efektiivsed on selleks ahterpiigi ja vöörpiigi ballastveetankid. Kahekordse e. topeltpõhja ja laeva põhja vahelised ruumid on kasutusel kütuse, joogi- ja tarbevee ning ballasti tankidena. Masinaruum e. masinaosakond (MO) on tavaliselt ahtri trümmi ja ahterpiigi vahel. See on kasulik osalise lastimise puhul lihtne on saada sobiv trimm ja ka
laeva tugevus ja üleuhutavuskindlus (risk of flooding) tormisel merel. Tekke on laeval sageli mitu, kõige ülemist nimetatakse ülatekiks või peatekiks. Teised tekid, mida tavaliselt nummerdatakse näiteks 2.tekk, moodustavad lastiruumid tvintekid. Kõige alumine on alati trümm, mille ruumide numeratsioon algab vöörist. Lastimis-lossimisseadmed on selle laeva ekspluatatsioonis määrava tähtsusega ning laeva silueti peamine eksimatu tunnus. Laeva lastimisel tuleb sageli ahtri süvist suurendada, et sõukruvi oleks optimaalsel sügavusel. Selleks on laeval ballastveemahutid e. -tankid, et muuta laeva trimmi. Eriti efektiivsed on selleks ahterpiigi ja vöörpiigi ballastveetankid. Kahekordse e. topeltpõhja ja laeva põhja vahelised ruumid on kasutusel kütuse, joogi- ja tarbevee ning ballasti tankidena. Masinaruum e. masinaosakond (MO) on tavaliselt ahtri trümmi ja ahterpiigi vahel. See on kasulik osalise lastimise puhul lihtne on saada sobiv trimm ja ka
tugevus ja üleuhutavuskindlus (risk of flooding) tormisel merel. Tekke on laeval sageli mitu, kõige ülemist nimetatakse ülatekiks või peatekiks. Teised tekid, mida tavaliselt nummerdatakse näiteks 2.tekk, moodustavad lastiruumid tvintekid. Kõige alumine on alati trümm, mille ruumide numeratsioon algab vöörist. Lastimis-lossimisseadmed on selle laeva ekspluatatsioonis määrava tähtsusega ning laeva silueti peamine eksimatu tunnus. Laeva lastimisel tuleb sageli ahtri süvist suurendada, et sõukruvi oleks optimaalsel sügavusel. Selleks on laeval ballastveemahutid e. -tankid, et muuta laeva trimmi. Eriti efektiivsed on selleks ahterpiigi ja vöörpiigi ballastveetankid. Kahekordse e. topeltpõhja ja laeva põhja vahelised ruumid on kasutusel kütuse, joogi- ja tarbevee ning ballasti tankidena. Masinaruum e. masinaosakond (MO) on tavaliselt ahtri trümmi ja ahterpiigi vahel. See on
laeva kursile ja kiirusele - kõigi meresõiduriistade ja päästevahendite seisundit, mida kasutatakse või mida võib- olla tuleb kasutada. - magnet- ja vurrkompassi õiendeid - nähtaval ja läheduses olevate laevade liikumiselemente - vahi jooksul ette tulla võivaid tingimusi ja ohtusid - rooli ja trimmi (diferendi) mõju ning süvise suurenemist madalas vees. - Veenduma selles, et lootsitrapp on sisse võetud ja parda taga ei ripu midagi, mis ulatuks vette (vendreid jne.). - Tutvuma sillavahi kooseisuga ( nimeliselt ) ja paigutusega. - Kontrollima radari nõuetekohast tööd, veenduma logi töökorrasolekus ja märkima üles logi näidu. - Viima ennast kurssi tekil käimasolevate laevatöödega ( näiteks radari läheduses ). Et aga kindel olla, et kõik nüansid üksikasjalikult ülevaadatud saaks, selleks peab sillas olema kontroll leht: SMS CHECK LIST NO. 7/40 ( i. k
Nüüd sisestame menüü LOAD STORES alt reisijate arvu ja kontrollime erinevate raskuste nagu nt. reisijad, meeskond jne raskuste koordinaate kindluse mõttes. Edasi sisestame menüü LOAD CARGO alt esialgse kauba tonnid. Kauba jaotame parraste vahel, jälgides kreeni. Kui kaup peal ja kreen null, siis ajame paika trimmi. Selle abil saame teada kuidas laeva laadida, et laev väljuks sirge kiiluga. Et sirget kiilu saada, nihutame vastavalt vajadusele kas vööri või ahtri poole mõlema parda kauba vööri ja ahtri koordinaate. Kui kaubameetrite järgi tuleb kasutusele võtta ka platvorm, siis panna vastavalt platvormile plaanitavate autode arvule ka tonnid sinna. 2. VÄLJUMISE PÜSTUVUS. Pärast laadimist koostame väljumise püstuvuse lõpliku kaubamanifesti ja reisi poolelt tulnud ühikute arvu põhjal. Andmed sisestame arvutis olevasse vormi Cargo Report, mis annab meile lõplikud väljumise kaubameetrid ja tonnid. Reisi poole andmed saame piletite järgi.
kolm lühikest heli, kui laeva käiturid töötavad täiskäigul tagasi ( * * *) Manööverdussignaalid möödasõidul Kui laevad on üksteisele nähtavad sõidul kitsustes või faarvaatris, peab teisest laevast vasakult poolt mööda sõita kavatsev laev andma signaali, mis koosneb kahest pikast ja kahest lühikesest helist. ( - - * *) Kui möödasõit on kavatsetud paremalt poolt, siis peab signaal koosnema kahest pikast ja ühest lühikesest helist. ( - - *) Laev, millest kavatsetakse mööda sõita, peab oma nõusoleku väljendama signaaliga, mis koosneb ühest pikast, ühest lühikesest, ühest pikast ja ühest lühikesest helist. ( - *-*) Kui üksteisele nähtavad laevad lähenevad teineteisele ja üks laev ei saa aru teise laeva kavatsusest, tuleb kahtleval laeval anda signaal, mis koosneb viiest lühikesest helist. ( * * ***)
65. Kuidas mõjutab trimm laeva juhitavust? 66. Millest sõltub trimmiv moment? 67. Kuidas arvutada 1 cm trimmivat momenti (MTC)? 68. Kuidas leida ujuvuspinna keskme F koordinaate? 69. Kuidas sõltub trimmimuutuse jaotus ahtrisse ja vööri F-i asendist? 70. Milliste vahenditega saab trimmi suurust muuta? 71. Kas trimm mõjutab laeva veeväljasurvet, kui F on laeva keskel? 72. Kas F punkti asend sõltub laeva süvisest? 73. Kas F punkt asub enamasti miidlist ahtri või vööri pool? 74. Kas laeva dokkimise käigus võib laeva püstuvus kaduda? 75. Miks võib laeva jäätumine olla laeva püstuvusele ohtlik? 76. Mis on laevaruumi täituvustegur (permeability factor)? 77. Millisel juhul võib laevaruumi tahtlikult uputada? 78. Kas laeva mahtveeväljasurve tahtlikul uputusel muutub? 79. Mis on vigastamata laev? 80. Milleks on laeval veekindlad vaheseinad? 81. Kes määrab veekindlate vaheseinte arvu ja paigutuse? 82
varustatud vile ja taskulambiga. Soojendusega termokostüüm peab garanteerima, et 6 h jooksul ei lange temp. Rohkem kui 2 C. Mitte soojustatud kostüüm peab tagama, et 1 h jooksul ei langeks temp 2 C. Keerama inimese näoga üles poole 5 sek jooksul. Hüdrokostüümid (immerson suit) Termokott kasutatakse koos päästevestiga. Kui ta segab, peab tast saama vabaneda 2 minu jooksul. Kollektiivsed päästevahendid: Valvepaat resque boat parda taha kukkunud inimese kiireks päästmiseks. Laevahuku korral päästepaatide kokku korjamiseks. Päästepaat välimisel küljel helkurribad, ujuvuse tagamiseks on keresse ehitatud õhupadjad. Samuti peab olema väike redel, et paremini saaksid inimesed pardale. Enne vette laskmist tuleb kontrollida, et paadi põhjas olev kork oleks korralikult kinnitatud. FFB Free Full Boat saab kasutada kuni 20 kraadise kreeni puhul. Meekond on kinnitatud rihmadega seljaga sõidu suunas
isiklikult nende kasutamise eest, sõltumata nende kuulumisest kellegi vastutusalasse. 6.7.7.Laeva seadmeid, süsteeme ja mehhanisme tohib remontida ainult selleks volitatud laevapere liige. 6.8. Õnnetustest teatamine 6.8.1.Laevapere liige peab koheselt teatama kas töödejuhile, vahitüürimehele või vahimehaanikule tööõnnetusest. 6.8.2.Laevapere liige on kohustatud viivitamatult teatama vahitüürimehele igast üle parda kukkunud inimesest, avastatud laevakere vigastusest, vee tungimisest laeva. Teate edastamiseks võib helistada numbrile 1000, kasutada käskjalga või ise minna silda. Seejuures peab koheselt üle parda kukkunud inimesele heitma merre päästerõnga ja tema asukohta ei tohi silmist lasta. 6.8.3. Tulekahju või selle tundemärkide (suits, liigne kuumus, ving, kõrbehais jm.) avastamisel laeval peab selle avastanud laevapere liige:
Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 9. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Joon. 9.10. Puitplangutuse kinnitamine tekile. Puitkate on tänapäeval kalleim tekikatte materjal. Joon. 9.11. Veejooksuplaat ja tekitate parda ääres: 1- plangutus, 2- keevitatud tihvtid, 3- puitkork, 4- tiir, mastiks, 5- metalläärelatt, 6- tsementkate, 7- piigatitoru. Joon. 9.12. Mastikskate: 1- tekkiplaadistus, 2- kruntkate, 3- aluskiht, 4- põhikiht, 5-
-õlireostuse likvideerimise -raskuste tõstmine,töötamine vee 17.Millised on korraldusi,juhiseid,seisukohti ja vahendid all konstruktsioonilised meetmed toimub tagasiside -kõrguses või parda taga töötamine merereostuse vältimiseks 2.Loetlege laeva süsteemid -vahipidamine ja töötamine laevadelt? 25.Mida sisaldab häireplaan? -tuletõjesüsteem masinaruumis -topeltkorpusega ja/või põhjaga -kes valmistab etee ja veeskab
kuid w= ×TPC SW 10 FWA W ×TPC SW = 10 40 Δ summer FWA= [mm] 4 ×TPC SW 3.1.11 Bonjeani maastaap. (Joon. 3.16.) Ekspluatatsiooni käigus, eriti aga avariisituatsioonides võib laeval olla väga suur trimm, mille korral vööri ja ahtri süviste vahe on väga suur. Sel juhul valem 14 Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 3. Koostatud 30.12..2004. Laevade ehitus. Täiendatud 23.07.2012. δV=AWδT ei anna õiget vastust. Siis kasutatakse Bonjeani maastaapi ehk kaarte pindalade kõveraid
VI peatükk 6. Konteinerveod Konteiner ei ole mingi uus leiutis. Jutt on teatud tüüpi kauba veol kasutatavast kastist. Võrreldes hariliku kastiga on konteiner varustatud lisaseadmetega, mis võimaldavad konteinerit kasutada ajutise laona. Konteinerite ajalugu sai alguse II maailmasõja ajal kui ameeriklased hakkasid teatud mõõtmetega kaste kasutama varustuse toimetamisel sõjatandrile. Hiljem hakati konteinerite mõõtmeid standardiseerima. Esialgu tegeles sellega ASA (American Standardisation Association), hiljem ISO (International Standardisation Organization). Konteinerite liigitus ja mtmed
keskmine tekiehitis on ühendatud pupiga (Joon. 3.10). Joon. 3.10. 4 Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 3. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Ühe tekiehitisega laev võib omada ainult ahtri tekiehitist (puppi) või tekiehitist ainult vööris pakki (Joon. 3.11).. Joon. 3.11. Kvartertekiga laev - kvartertekk on peateki osa, mis tagapool masinaruumi on tõstetud kõrgemale kompenseerimaks võlli-tunneli poolt lasti-ruumist ära võetud mahtu. Selline konstruktsiooniline võte hoiab ära trimmi vööri poole (Joon. 3.12). Joon. 3.12. 3.2 Laevade konstruktsioonilised iseärasused.
TÖÖOHUTUSNÕUDED TÖÖTAMISEKS LAEVAS MASINA - MEESKONNAS 1. Iseseisvalt vahti masinaruumi lubatakse isikuid, kellel on vastav kutsekvalifikatsioon 2. Omab arstilkukomosioonti tõendit 3. Kes on tuttav tööohutus nõuetega ja on tõendanud seda oma alkirjaga. 4. Vähemalt 18 aastat vana 5. On kaine 6. On antud vahti astumisel terve. 7. Diiselmootorite ja teiste tehniliste agregaatide õige tehnilise ekspluatatsiooni eest vastutab vanemmehaanik, kellel lasub kohustus organiseerida ja tagada laeva masinaruumi vahiteenistus. 8. Vahimehaanik vastutab oma vahiajal õige ekspluatatsiooni eest laeva seadmete, agregaatide, süsteemide eest. 9. Kõrvalistel isikutel masinaruumis viibimine on keelatud. 10. Kõik mehanismide ja seadmete liikuvad osad peavad olema piiratud kaitse tõketega (käsipuud, tõkkisvõred, kaitserestid jne) ja nende maha monteerimine seadme või agregaadi töö ajal on keelatud. 11. Kõik kon
50m B=4,26m H=1.85m Kaal inimesteta 5700kg Mootori võimsus 29hj(diiselmootor) Kiirus 6 sõlme Kütusetank 240l Töökaugus maksimaalkiirusel üle 24t Korpuse materjal klaasplastik Laevale on paigutatud 4 päästepaadi taavetit, veeskamine toimub gravitatsiooniliselt, tõstmine elektriliselt või käsitsi vintsi abil. Veeskamine võib olla juhitav paadist või vintsi juhtpuldist. Tõstmine on lubatud nelja inimesega, tõstekiirus 5m/min. Maksimaalne veeskamise kreen 20º ja triim 10º. MOB paat Fassmer FRR 6.1. Paadi ülesandeks on otsida, leida ja tuua laeva inimene, kes on kukkunud üle parda ning abistada parvede pukseerimisel MES jaamade aktiveerimisel. Tegemist on isepüstiva ja isetühjeneva kiirvalvepaadiga. Asub paremas pardas. 5 Mahutavus 6-10in L=6,1m B=2,46m H=2,4m Kaal 6 inimesega 1400kg Mootori võimsus 60hj (bensiini päramootor) Kiirus üle 20 sõlme kolme inimesega paadis
Lintskimmer - Selles süsteemis kasutatakse oleofiilsest materjalist rihmasid, mis läbivad katkematult naftast veekihti, korjates seega merepinnalt naftat. Rihm jookseb kahe otsrulli vahel, kus nafta eemaldatakse kaabitsate abil ja suunatakse reservuaari. Pump viib nafta reservuaarist lastitanki, mis asub kaldal või laeval. Nöörskimmer - Selles süsteemis jooksevad oleofiilsest sünteetilisest materjalist trossi silmus/silmused katkematult piki veepinda trosse liigutava kollektorseadme ja rihmaratta vahel. Tross imab endasse veepinnalt naftat ning kannab selle kollektorseadmesse, kus rullid pressivad trossist välja naftat ning suunavad selle reservuaari. Künniste süsteem - Naftasegune vesi suunatakse läbi tanki, milles on mitu allpool veepinda paiknevat vaheseina. Nafta settib tankis vee pinnale ja see suunatakse reservuaari.
Imeva seadme tööpõhimõte seisneb naftaseguse vee sisseimemises läbi spetsiaalselt konstrueeritud avause, mis minimaliseerib kaasatava vee koguse. Künniste süsteem- Naftasegune vesi suunatakse läbi tanki, milles on mitu allpool veepinda paiknevat vaheseinadega. Nafta settib tankis vee pinnale ja see suunatakse reservuaari. 4. Nimetage laevajäätmete kategooriad. Kategooria 1. Plastik, kaasa arvatud sünteetilised võrgud, otsad ja pakkematerjal: vastava märgistusega konteiner asub (ahtritekil) Kategooria 2. Ujuv puitmaterjal, vooderdised ja pakkematerjal:vastava märgistusega konteiner asub……. Kategooria 3. Paber, kaltsud, klaas, pudelid, keraamika, metall jms: vastava märgistusega konteiner asub……. Kategooria 4. Lastijäätmed, peenestatud prügi, paber, klaas: vastava märgistusega konteiner asub……. Kategooria 5. Toidujäätmed: vastava märgistusega konteiner asub……. Kategooria 6. Tuhastatud jäätmed: vastava märgistusega konteiner asub…….
Selline konstrukt- siooniline võte hoiab ära trimmi vööri poole. 2. Laevade konstruktsioonilised iseärasused. Laevakeret iseloomustab peateki sadulsus - tekk tõuseb sujuvalt vööri ja ahtri pool, samuti parraste poolt diametraaltasandi suunas (vt. Tahvel 3.I). Sadulsus on laadungimärgi reeglitega normeeritud. On suurendatud ja vähendatud sadulsusega tekke ja täiesti tasaseid, sadulsuseta tekke Kiilujoon võib olla projekteeritud horisontaalne, harvem kaldus ahtri poole, veelgi harvem kaldus vööri poole. Deidvudi ja kiilukanna kuju - mõjutab juhitavust ja kõikuvust Parda kuju laeva keskosas (miidlil) võib olla sirge vertikaalne, sirge kaldus või ümardatud.
annaabi.ee 
