Siim Jaansoo VAKa09 Väljaandja : Teede- ja Sideminister Akti või dokumendi liik : määrus Teksti liik : terviktekst Redaktsiooni jõustumise kpv. : 16.02.2006 Redaktsiooni kehtivuse lõpp : Hetkel kehtiv Suuremõõtmelise ja/või raskekaalulise autoveo eeskiri Vastu võetud teede- ja sideministri 21. mai 2001. a määrusega nr 51 (RTL 2001, 65, 897), jõustunud 1.06.2001 Muudetud järgmiste määrustega (kuupäev, number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg): 29.08.2002 nr 56 (RTL 2002, 102, 1555) 16.09.2002 7.02.2003 nr 19 (RTL 2003, 23, 333) 1.03.2003 29.12.2003 nr 267 (RTL 2004, 1, 8) 10.01.2004 7.02.2006/14 (RTL 2006, 15, 254) 16.02.2006
21.03.2002 (RT I 2002, 32, 190) 18.04.2002 5. 06. 2002 ( RT I 2002, 53, 336) 1. 07. 2002 19 06.2002 (RT I 2002, 61, 375) 1. 08. 2002 19. 06. 2002 ( RT I 2002, 63, 387) 1. 09. 2002 20. 11. 2003 ( RT I 2002, 102, 601) 1. 01. 2003 17. 12. 2003 ( RT I 2003, 88, 591) 1. 01. 2004 14. 04. 2004 ( RT I 2004, 30, 205) 7. 05. 2004 1. peatükk ÜLDSÄTTED §1. Seaduse reguleerimisala (1) Käesolevas seaduses sätestatakse riigisisese ja rahvusvahelise autoveo korraldamise alused. (2) Käesolev seadus ei reguleeri kaitsejõudude autoveo korraldust. (3) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse (RT I 2001, 58, 354) sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi. [RT I 2002, 61, 375 jõust. 1. 08. 2002 ] §2. Mõisted Käesolevas seaduses on kasutatud mõisteid järgmises tähenduses: 1) autovedu - sõitjate või veose kohaletoimetamine selleks ettenähtud ja kehtestatud korras
Tasuline autovedu Üldsätted (1) Käesoleva peatüki sätteid kohaldatakse veose tasulise veo korral, mida korraldatakse vedaja omandis oleva või rendile võetud auto või autorongiga, mille registrimass ületab 3500 kilogrammi. (2) Sõitjate tasulist autovedu reguleerib ühistranspordiseadus. Sõitjate tasulist autovedu reguleeritakse ka käesoleva seaduse §-des 21, 27 ja 28 nimetatud juhtudel. Tasulise autoveo tegevusluba ja sõidukikaart (1) Tasulise autoveo korraldamiseks peavad vedajal olema tegevusluba ja iga kasutatava mootorsõiduki kohta sõidukikaart. (2) Tasulise autoveo tegevusluba on dokument, mis tõendab selle omaniku õigust korraldada autovedu tasu eest. (3) Tasulise autoveo sõidukikaart on käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tegevusloa alusel antav dokument, mis tõendab tegevusloa omaniku õigust kasutada sõidukikaardile kantud sõidukit tegevusloaga lubatud autoveol.
Need kohustavad ettevõtjaid vastutama turustatavate kemikaalide ohutuse eest. REACH-määrus on Euroopa Liidu määrus, mis on vastu võetud, et kaitsta inimeste tervist ja keskkonda võimalike kemikaalidega seotud riskide eest ja samal ajal suurendada kemikaalitööstuse konkurentsivõimet. CLP-määrusega tagatakse, et Euroopa Liidu töötajaid ja tarbijaid teavitatakse selgelt kemikaalidega kaasnevatest ohtudest kemikaalide klassifitseerimise ja märgistamise kaudu. Ohtlike veoste autoveo eeskiri on autoveoseaduse alusel kehtestatud määrus, mis reguleerib ohtlike veoste vedu riigisisesel ja rahvusvahelisel autoveol. Ohtlike veoste autoveo eeskiri ei reguleeri veolepingu poolte lepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi. Määruses on toodud mõisted, rahvusvahelise ja riigisisese autoveo korraldus, ohutusalased ja turvalisuse tagamise kohustused, vajalikud dokumendid. Nõuded on toodud laadimisele ja puhastamisele, veole ja nende märgistamisele ning veokitele ja autojuhtide
VILJANDI KUTSEÕPPEKESKUS Veoautojuht Valdis Jõgi Autoveoseadus Referaat Vana-Võidu 2015 Seaduse reguleerimisala Käesolev seadus sätestab riigisisese ja rahvusvahelise autoveo, sealhulgas autojuhi ametikoolituse korraldamise alused. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1071/2009 kehtestatakse ühiseeskirjad Autoveo-ettevõtja tegevusalal tegutsemise tingimuste kohta.Sõitjate oma kulul rahvusvahelise autoveo korraldamise alustena kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1073/2009 rahvusvahelisele bussiteenuste turule juurdepääsu käsitlevate ühiseeskirjade kohta. See seadus ei reguleeri kaitseväe, Kaitseliidu ning välisesinduste sõidukite autoveo korraldust.Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi. Olulised terminid
isikute ning sõidukite kohustusi ja nõudeid. 2 2.KOKKULEPPED ERINEVATES TRANSPORDILIIKIDES Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) süsteem on võetud kasutusele kindlustamaks ühtse ohtlike ainete klassifitseerimise kõigil transpordiviisidel (maantee-, õhu, raudtee- ja veetransport). Ohtlike veoste rahvusvahelise autoveo Euroopa kokkuleppe (ADR) sai ÜRO Euroopa Majandus- komisjoni egiidi all algse kuju Genfis 1957. aasta 30. septembriks ning jõustus 29.jaanuaril 1968. Kokkulepet modifitseeriti 21. august 1975, kuigi see jõustus alles 19. aprill 1985. Uuendatud ADR jõustus 1.jaanuar 2011 ja alates sellest uuendatakse seda iga kahe aasta tagant. ADR reguleerib rahvusvahelist ohtlike veoste rahvusvahelist maanteetransporti. Kõigis vastava
1. Sissejuhatus Ohtlike veoste autoveo eeskiri on autoveoseaduse alusel kehtestatud määrus, mis reguleerib ohtlike veoste vedu riigisisesel ja rahvusvahelisel autoveol. Ohtlikeks veosteks loetakse vastavalt «Ohtlike veoste rahvusvahelise autoveo Euroopa kokkuleppele (ADR) ained ja esemed, mis plahvatus-, tule- või kiiritusohu, mürgisuse, sööbivuse või muude omaduste tõttu võivad tekitada veoprotsessis kahju inimeste tervisele, varale või keskkonnale. (www.riigiteataja.ee) 2. Ohtlikud ained Ohtlikud ained jaotatakse üheksasse klassi. Ühte klassi on grupeeritud ühesuguste ohtlike omadustega keemilised ained. Ohtlike ainete klassid: 1 Lõhkeained - keemilised ained, mis soojuse, surve, löögi, hõõrdumise, valguse,
10. vedu autorongiga, mis koosneb sihtotstarbelisest mootorsõidukist, mis ei ole ette nähtud veoseveoks, ja O1 või O2 kategooria haagisest;’ spordiürituste korraldamiseks või võistlemiseks ette nähtud sõidukite, loomade ja inventari vedu auto või autorongiga, mille täismass ei ületa 6000 kilogrammi - Riigisisene tegevusluba on dokument, mis tõendab selle omaja õigust korraldada riigisisest autovedu tasu eest. - Riigisisese autoveo sõidukikaart on dokument, mis tõendab riigisisese tegevusloa omaja õigust kasutada riigisisese autoveo sõidukikaardile kantud sõidukit riigisisese tegevusloaga lubatud autoveol. - Ühenduse tegevusluba annab õiguse korraldada ka riigisisest autovedu tasu eest ning taotleda käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud riigisisese autoveo sõidukikaarti. - Ühenduse ja riigisisese tegevusloata (edaspidi mõlemad koos tasulise autoveo tegevusluba) ning ühenduse
alusel sõita tohib. 2. Täpsemalt oli kirjas mis alustel väljastatakse tegevusluba, tegevusloa ärakiri, juhitunnistus ja sertifikaadid. 3. Mis alustel tunnistatakse kehtetuks või üldse ei anta välja tegevusluba, tegevusloa ärakiri, juhitunnistus ja sertifikaadid. 4. Dokumendi väljastajaks on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Samuti mis saab siis kui dokument kaob ja kuidas on riigilõivu tasumine. 5. Autoveo hinnad ja tariifid ning tehnoseisund, mis peab olema vastavuses liiklusseadusega. 6. Autojuht peab läbima vastavad koolitused et töötada riigisisestel või rahvusvahelistel vedudel, samuti peab olema eraldi koolitus selle jaoks et sõita alarmsõidukiga või sõita ohtlike veostega. Koolitusi korraldab Majandus ja Kommunikatsiooniministri poolt tunnustatud õppeasutus. Kellele kehtivad ka omakorda teatud normid. 7
NB! Ohtliku lasti deklaratsiooni esitamise kohustus on kauba saatjal või tema volitatud esindajal. 3) Meresõiduohutuse seadus Lasti saatja või tema volitatud esindaja vastutab lasti ohtlikkuse kohta käiva teabe õigsuse ja edastamise eest. Eesti sadamast lahkuva ohtliku lastiga laeva reeder, kapten või laevaagent peab enne lahkumist esitama Veeteede Ametile kehtestatud korras teabe laeva ja ohtliku lasti kohta. Ohutusnõunik Ohutusnõunik määratakse ohtliku veose autoveo, raudteeveo, siseveeteedel veo või sellega seotud ohtlike veoste käitlemisel. Ohutusnõuniku tegevuse eesmärk ohtlike veostega seotud tegevuste võimalikult ohutu läbiviimise tagamine: ohtlike ainete veoga seotud nõuetest kinnipidamise jälgimine ettevõtja nõustamine ohtlike veoste alal aruandluse esitamine ohtlike ainete veo alasest tegevusest Ohutusnõunik Mere ja õhuvedudel ei ole ohutusnõuniku olemasolu kohustuslik.
Logistik esitab töökäsu suuliselt, telefoni teel või elektroonselt. 2.3 Koormaleht- üks töökäsu vormidest, millele on märgitud, milline kaup tuleb transportida millisele aadressile ja kui suures koguses. 2.4 Kliendi teenindamise juhend- Eestisisese jaotusveo puhul annab dispetser autojuhile kliendi teenindamise juhendi. 3. Veoteenuse osutamise protsessi jälgimine. 3.1 Siseriiklikel autovedudel on Tallinna Toiduvedudes kasutusel siseriikliku autoveo sõiduleht. 3.2 Rahvusvahelistel autovedudel on kasutusel rahvusvahelise autoveo sõiduleht. 3.3 GPS jälgimissüsteemid- Veokitele on paigaldatud GPS jälgimise süsteemid, mis võimaldavad logistikutel kui ka klientidel jälgida nendele määratud autosid reaalajas. Lisaks on paigaldatud erinevaid lisaseadmeid, mis võimaldavad internetis näha iga auto kiirusraporteid, eraldada töösõidud erasõitudest, tööajaaruandeid, elektroonilist sõidupäevikut.
katab 85% energiatarbimisest.. Riik ostab elektrit Prantsusmaalt ja Saksamaalt. Naftat ja gaasi ostetakse põhiliselt Venemaalt ja Lähis-Idast. Samas on uue põlvkonna tuumajaamade ehitamine uue valitsuse kindel prioriteet. Eesti ja Itaalia majandussuhed · Eesti ja Itaalia majandussuhteid iseloomustab tugev lepinguline baas sõlmitud on topeltmaksustamise vältimise, investeeringute soodustamise ja kaitse ning sõitjate ja kauba rahvusvahelise autoveo korraldamise kokkulepped. · Eesti ja Itaalia sõlmisid mais 1997 Eesti Vabariigi Valitsuse ja Itaalia Vabariigi Valitsuse vahelise kultuuri-, haridus-, teadus- ja tehnoloogiaalase koostöö lepingu, mis jõustus jaanuaris 2000. Tegemist on üldise raamlepinguga, mille eesmärk on arendada ja ellu viia tegevust, mis aitab kaasa mõlema maa kultuuripärandi paremale vastastikusele tundmisele ning edendab kahe maa kultuuri, haridus-, teadus- ja tehnoloogiaalast
nõutele peab vastama. 2. Aluspakk ja küljetoed( materjal jms, nõuetele vastavus) 3. Veoste katmine( milliste vahenditega, mis eesmärk) 4. Saatja ja autojuhi kohustused. 5. Mis on tasuline autovedu 6. Oma kulul korraldatav autovedu 7. Riigisisene autovedu Tasulise autoveo tegemiseks on tarvis: · Riigisisesele autoveole: · Tegevusluba · Sõidukikaarti · Rahvusvaheline: · EMÜ tegevusluba · EMÜ tegevusloa kinnitatud ärakiri · EMÜ- euroopa majandusühendus kui vedajal ei ole võimalik täita veolepingut . -peab vedaja küsima juhiseid kaupade käsutamisõigusega isikult juhul, kui mingil põhjusel muutub veolepingu täitmine võimatuks enne kaupade jõudmist sihtpunkti.
Vanaõlide teke ja käitluse esimesed etapid Vanaõli on mis tahes mineraal-, taimsel või sünteetilisel õlil põhinev määrdeaine, kütte-, tööstus- või muu õli, emulsioonid kaasa arvatud, mis on muutunud kõlbmatuks sellele algselt määratud otstarbe jaoks ning mille valdaja on ära visanud, kavatseb seda teha või on [1] kohustatud seda tegema. Vanaõli kuulub ohtlike jäätmete hulka. Kuna ohtlikud jäätmed on oma omaduste poolest inimesele ja keskkonnale kahjulikud, nõuavad nad erikäitlust ning seetõttu tuleb neid koguda olmejäätmetest lahus. Vanaõli tekib nii ettevõtetes(autoremondi töökojad, autobaasid jne) kui ka koduses majapidamises. Kui vanaõli tekitajal, ehk jäätmevaldajal, ei ole olemas jäätmeluba ega ohtlike jäätmete käitluslitsentsi, siis on ta kohustatud oma vanaõli edasi andma isikule, kes omab nii jäätmeluba kui ohtlike jäätmete käitluslitsentsi. Füüsiline isik on kohustatud oma kodumajapidamises ja ...
SÕIDUKI KINDLUSTUS Vabatahtlik (Kasko) Kohustuslik (kõik mootorsõidukid,trammid, trollid, traktorid,haagised) Liikluskindlustuse kindlustusjuhtumi puhul on eeldatud, et kahju on tekkinud teeliikluses. Teeliiklus on liikluskindlustuse seaduse kohaselt sõiduki kasutamine Eestis, välja arvatud liiklus 1) hoones, v.a hoones asuvas parklas; 2) sõidukis (autoveo treiler,laev,lennuk) 3) võistlusteks või treeninguks eraldatud ja tähistatud kohas; 4) tegutseva lennuvälja liikluseks suletud osal. Liikluskindlustuse seaduses on teeliiklusel tavapärasest laiem tähendus. Sellest tulenevalt on näiteks eravalduses, hoovis, asutuse territooriumil ja isegi maastikul ning jäätunud veekogul sõiduki kasutamise puhul liikluskindlustusega seoses tegemist teeliiklusega. Tsiviilvastutus Tsiviilvastutus on vastutus, mis kaasneb kahju põhjustamisega. Kahju põhjustaja vastutab kolmandale isikule tekitatud kahju eest...
toetavale rahvusele. Itaalia ELiga ühinemise aasta: asutajaliige Poliitiline süsteem: vabariik Pealinn: Rooma Üldpindala: 301 263 km² Rahvaarv: 60 miljonit Rahaühik: euro Kuula ametlikku ELi keelt: itaalia Eesti ja Itaalia majandussuhed Eesti ja Itaalia majandussuhteid iseloomustab tugev lepinguline baas sõlmitud on topeltmaksustamise vältimise, investeeringute soodustamise ja kaitse ning sõitjate ja kauba rahvusvahelise autoveo korraldamise kokkulepped. Eesti ja Itaalia sõlmisid mais 1997 Eesti Vabariigi Valitsuse ja Itaalia Vabariigi Valitsuse vahelise kultuuri-, haridus-, teadus- ja tehnoloogiaalase koostöö lepingu, mis jõustus jaanuaris 2000. Tegemist on üldise raamlepinguga, mille eesmärk on arendada ja ellu viia tegevust, mis aitab kaasa mõlema maa kultuuripärandi paremale vastastikusele tundmisele ning edendab kahe maa kultuuri, haridus-,
uurimine võib olla huvitav. Enamus materjali on võetud seadusest, kuna selle teema kohta ei olnud väga palju materjali. Oma töös räägin mis on ADR ja mis on ohtlikud veosed, ohtlike veoste klassidest, ADR koolitusest ja eksamist, veol vajalikest katsevahenditest. Samuti ohtlike veoste transpordist, administratiivsest kontrollist ning ohtlike veoste pakendamisest. 1. ADR- OHTLIKUD VEOSED ADR- Ohtlike veoste rahvusvahelise autoveo Euroopa kokkulepe. Ohtlikud veosed - ained ja esemed, mille vedu on ADR-i kohaselt keelatud või lubatud ainult selles kindlaks määratud tingimustel. ADR-i kohaselt on ohtlike veoste klassid järgmised: Klass 1 Plahvatavad ained ja esemed Klass 2 Gaasid Klass 3 Kergestisüttivad vedelikud Klass 4.1 Kergestisüttivad tahked ained, isereageerivad ained ja tahked lõhkeained mitteplahvatavas olekus Klass 4.2 Isesüttivad ained Klass 4
Ohtlike veoste liigid Ohtlikeks veosteks loetakse vastavalt Ohtlike veoste rahvusvahelise autoveo Euroopa kokkuleppele (ADR) ained ja esemed, mis plahvatus-, tule- või kiiritusohu, mürgisuse, sööbivuse või muude omaduste tõttu võivad tekitada veoprotsessis kahju inimeste tervisele, varale või keskkonnale. Ohtlike aineid sisaldavate saadetiste puhul on oluline silmas pidada, et inimeste tervis, keskkond ning kaubad ei oleks ohustatud. Samuti peab ohtlike ainete käsitlemine olema vastavuses kehtivate õigusaktidega. Ohtlike veoseid liigitatakse järgmiselt:
Siim Jaansoo VAKa09 RAHVUSVAHELISE AUTOKAUBAVEOLEPINGU KONVENTSIOON (CMR) PREAMBULA KONVENTSIOONIOSALISED, TUNNISTADES vajadust ühtlustada kaupade rahvusvahelise autoveo lepingu tingimusi, iseäranis sellel veol kasutatavaid dokumente ja vedaja vastutust, LEPPISID KOKKU järgmises: I peatükk KONVENTSIOONI KOHALDAMISALA Artikkel l 1. Käesolevat konventsiooni kohaldatakse igasuguse kauba autoveo lepingu suhtes, mida tehakse tasu eest sõidukiga, kui lepingus näidatud kauba vastuvõtmise koht ja kauba
vaatevälja,ei varja sõiduki tulesid,ega muid märguandeid.Kaitseväes tohib vedada inimesi inimesteveoks kohandatud autoga.Kaitseväes võib sõitjaid vedada veoautoga vähemalt 18 aastane isik,kellel on C või C1 kategooria ja vähemalt kuuekuuline juhtimiskogemus.Kaitseväe sõitjate tingimused kinnitatakse kaitseministri määrusega.Veos peab olema paigutatud nii,et see ei ohustaks kedagi,ega ei rikuks midagi.Veose vedu peab toimuma autoveo seaduse alusel. Jalakäija ohutus Alati peab jalakäijale andma teed : · Tagurdades. · Jalakäijale , kes lõpetab sõidutee ületamist kuigi juhile on süttinud lubav foor , või on reguleerija lubav märguanne. · Juht peab andma teed valge kepiga või juht koeraga liikuvale pimedale jalakäijale. · Ülekäigurajale tohib sõitta siis,kui juht on kindel,et ei pea sellele seisma jääma. · Ülekäigurajal ei tohi tagasi pöörata
Tartu Kutsehariduskeskus Ärindus ja kaubandusosakond Gerli Ottep ÜLEGABARIIDILINE VEOS Uurimustöö Juhendaja Tiina Kraav Tartu 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Koostan uurimustöö teemal: Ülegabariidiline veos. Tean, et selliste vedude jaoks vajatakse eriluba ja neil on ranged nõuded, kuid vaatame nüüd neid ka täpsemalt. Suuremõõtmelise ja/või raskekaalulise autoveo eeskiri 1. Üldsätted 1.1 Reguleerimisala Määrus reguleerib teedel suuremõõtmelise ja/või raskekaalulise veose ning pukseeritava seadme (edaspidi koos eriveose) vedu. Määrus ei reguleeri veolepingu poolte lepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi. 1.2 Mõisted Eriluba (edaspidi luba) on «Teeseaduse» § 35 lõike 2 alusel kehtestatud korras tee omaniku väljastatud kirjalik luba eriveose vedamiseks;
II KONTROLLTÖÖ 1. Raudteeveod a. Raudteeveo definitsioon Raudteeveeremiga raudteeinfrastruktuuril reisijate ja/või kaupade vedu, sh oma ja majandusvedu, ning sellega kaasnevate teenuste (kommertsteenused, veduriteenus) osutamine, või ainult veduriteenuse osutamine oma raudteeettevõtja raudteevedu oma tarbeks oma kulul ja majandusvedu raudteeinfrastruktuuriettevõtja või tema poolt renditud veeremi mistahes eesmärgil liikumine raudteel b. Tegevusload Raudtee kaubaveoteenust võib osutada ettevõtja, kellele Konkurentsiamet on andnud (ja millele vastavust on eelnevalt kontrollinud Tehnilise Järelevalve Amet) raudtee kaubaveoteenuse tegevusloa. , kindlustuskohustus Raudteeveoettevõtja võib tegeleda reisijateveoga või kaubaveoga avalikul raudteel, kui tal on kehtivad ohutustunnistuse A ja B osad , veoeeskiri Veoeeskirjas kehtestab ettevõtja tingimused veoste veoks reisijate/kauba või raudteeve...
vaatevälja, ei varja sõiduki tulesid ega muid märguaandeid.Kaitseväes tohib sõitjaid vedada inimeste jaoks kohandatud veoautoga (60km/h).Kaitseväes võib sõitjaid vedada veoautoga vähemalt 18 aastane isik , kellel on C või C1 kategooria ja vähemalt 6 kuuline juhtimiskogemus.Kaitseväe sõitjate ja veo tingimused kinnitatakse kaitseministri määrusega.Veos peab olema paigutatud nii et see ei ohustaks kedagi ega rikuks keskkonda.Veose vedu peab toimuma autoveo seaduse alusel.Sõiduki või autorongi ükskimõõde ei tohi ületada seaduse poolt kehtestatud nõudeid.Ülekäigurajal ei tohi tagasi pöörata.Kui foori tuli või reguleerija märguanne keelab sõita ülekäigurajale peab jääma seisma stopp joone ees,nende puudumisel ülekäiguraja ees.Juht peab arvestama et väikelaps ei suuda liiklust pilti terviklikult hinnata.Nähes teeääres lapsi või lasterühma tunnusega bussi peab olema juht eriti tähelepanelik. Lapse ohutus
3. Töövahendi kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded (RT I 2000, 4, 30; RT I 2003, 89, 596) 4. Töötajate tervisekontrolli kord (RTL 2003, 56, 816) 5. Tuleohutuse üldnõuded (RTL 2000, 99, 1559; RTL 2004, 100, 1599) 6. Töötervishoiu- ja tööohutusalase väljaõppe ja täiendõppe kord (RTL 2000, 136, 2157) 7. Raskuste käsitsi teisaldamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded (RTL 2001, 35, 468) 8. Suuremõõtmelise ja/või raskekaalulise autoveo eeskiri (RTL 2001, 65, 897) 9. Ohtlike veoste teedel vedamise kord (RTL 1996, 43/45, 292) 10. Autoveoseadus(RT I 2000, 54, 346) 11. Mootorsõiduki ja selle haagise tehnoseisundi kontrollimise eeskiri (RTL 2001, 69, 941) 12. Liiklusseadus (RT I 2001, 3, 6) 13. Mootorsõidukijuhi terviseseisundi ja kutsesobivuse nõuded (RTL 2001, 90, 1257) 14. Mootorsõidukijuhi sõidu- ja puhkeaja kestuse ning arvestuse kord (RT I 2001, 19, 106) 15.Liikluseeskiri (RT I 2001, 15, 66) 16
(9) Veoloa andja võib veoloa andmisest keelduda, selle ära võtta või kehtetuks tunnistada, kui vedaja: 1) andmete kontrollimisel selgub, et ta ei vasta nimetatud dokumendi andmise aluseks olevatele nõuetele; 2) on nimetatud dokumendi taotlemisel esitanud tegelikkusele mittevastavaid andmeid; 3) ei ole õigusaktides määratud tähtajaks tagastanud mis tahes liiki veoluba või 4) on nimetatud dokumendi kasutamisel käimasoleval kalendriaastal korduvalt rikkunud rahvusvahelise autoveo kokkulepete või käesoleva seaduse sätteid või on rikkumine olnud selliste tagajärgedega, mis on kahjustanud Eesti riigi mainet. Autoveo õigust tõendavate dokumentide kontrollimiseks esitamise kohustus: (1) Autojuhil peavad olema ja ta peab esitama teda kontrollivale politseiametnikule või muule teda seaduse alusel kontrollivale ametiisikule järgmised dokumendid: 1) liiklusseadusest ja ühistranspordiseadusest tulenevad asjakohased dokumendid;
18. Mis on ristlaadimine, mida selle kasutamine annab? 19. Nimeta kommenteeritult 3 veomarsruutide põhitüüpi? 20. Nimeta transpordikulusid mõjutavaid tootega seotud tegureid (vähemalt 5)? 21. Nimeta transpordikulusid mõjutavaid turuga seotud tegureid? 22. Mis on veose arvestuslik kaal, kuidas seda autotranspordis leida? 23. Milline on euroaluse arvestuslik kaal autotranspordis laadimismeetrite arvestuse kasutamisel? 24. Mis on ajalubadusega veoteenus? 25. Mida arvestatakse autoveo püsivkuludesse (vähemalt 5 kulukomponenti)? 26. Mida arvestatakse autoveo muutuvkuludesse (vähemalt 3 kulukomponenti)? 27. Nimeta autoveonduses enamkasutatavaid tegevusnäitajaid, mille alusel hinnatakse veokite kasutamise tõhusust? 28. Mis on veoauto kriitiline tootlus? 29. Millised on veo- ja ekspedeerimislepingute 4 peamist iseärasust? 30. Millised juriidilised aktid reguleerivad Eestis autoveolepingu tingimusi? 31. Mis on SDR, milleks kasutatakse? 32
väldib jäätmete lisamist, kui temperatuur langeb alla kindlaksmääratud piiri ja/või suitsugaaside puhastamisel esineb avarii · tekkinud soojuse taaskasutamine nii suurel määral kui võimalik · nakkusohtlikud tervishoiujäätmed tuleb asetada otse ahju, segamata neid teiste jäätmeliikidega ja vältides käsitsitööd · ulatuslikud nõuded tegevuste seireks ja saasteainete heitmete mõõtmise tingimused · Ohtlike kaupade autoveo kokkuleppe tehnilise lisa kohaselt kuuluvad nakkusohtlikud ained, nt tervishoiul tekkivad jäätmed klassi 6.2, neil on järgmised ÜRO ainete identi-fitseerimise numbrid, mis näitavad keskmist ohtu (riski): · nakkusohtlikud ained, ohtlikud inimestele: UN 2814 · tervishoiul tekkivad ohtlikud jäätmed (riskijäätmed), täpsustamata: UN 3291 Jäätmed, mis tekivad tervishoiuasutustes, võib jagada nelja põhilisse rühma järgmiselt: · riskijäätmed (risk nakkusohu tõttu)
......................................................................15 Kasutatud kirjanduse loetelu:.................................................................................................................16 Lisa 1......................................................................................................................................................17 KASUTATAVATE LÜHENDITE LOETELU: ADR - "Ohtlike veoste rahvusvahelise autoveo 30. septembri 1957. a Euroopa kokkulepe" (European Agreement concerning the international carriage of dangerous goods by road) ATP - (Agreement of Transportation Perishable) - Kiirestiriknevate toiduainete rahvusvahelise veo ja sellel veol kasutatavate eriveovahendite kokkulepe CEMT - Euroopa Transpordiministrite Konverents ERAA - Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsioon EEA (EFFA) - Eesti Ekspedeerijate Assotsiatsioon AL - Autoettevõtete Liit
kui sul on 20 kasti, siis 1/20, 2/20 jne. kuni 20/20) ning mõõtmed. Ideaalis on kõik andmed kantud pakendile suurelt, arusaadavalt, veekindlalt ja trükitähtedega. Markeering on nii pakendi küljel kui ka peal. Erikäsitlust nõudvate saadetiste puhul peavad hoiatused olema välja toodud nii pakendil kui kaubasaatelehel. KASULIKUD LÜHENDID MAANTEE- JA MERETRANSPORDIS ADR – “Ohtlike veoste rahvusvahelise autoveo 30. septembri 1957. a Euroopa kokkulepe” (European Agreement concerning the international carriage of dangerous goods by road) IMDG – IMO (Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni) 1978.a. rahvusvaheline konventsioon laevade põhjustatud merereostuse vältimise kohta II lisa, mida on muudetud 1978.a. Protokolliga (MARPOL 73/78). ATP (Agreement of Transportation Perishable) – Kiirestiriknevate toiduainete rahvusvahelise veo ja sellel veol kasutatavate eriveovahendite kokkulepe
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Ärikorralduse instituut Ettevõtluse, kinnisvara ja logistika õppetool Autori Nimi ISEJUHTIV AUTO LÄHITULEVIKUS Referaat TALLINN 2017 SISUKORD SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1.ISEJUHTIVA AUTO OLEMUS..............................................................................................4 2.ISEJUHTIVAD AUTOD LÄHITULEVIKUS.........................................................................6 3.ISEJUHTIVA AUTO POSITIIVSED JA NEGATIIVSED KÜLJED......................................9 3.1.Positiivsed küljed..............................................................................................................9 3.2.Negatiivsed küljed..............................
põllumajandustoodete alal. Eesti on huvitatud ka turismialasest koostööst, eelkõige Kreeka turistide toomisest Eestisse. Majanduslepingud Eesti ja Kreeka vahel on sõlmitud kõik olulisemad majanduslepingud: · Investeeringute soodustamise ja vastastikuse kaitse kokkulepe · Turismikoostöö kokkulepe · Meresõidualane leping · Reisijate ja kauba rahvusvahelise autoveo alane kokkulepe · Tulumaksu ja kapitalimaksuga topeltmaksustamise vältimise ja maksudest hoidumise tõkestamise leping 13 Eesti ja Kreeka vahelised kaubandus- ja kalandusküsimused on reguleeritud Euroopa Liidu õigustikuga. Makromajandus Kreeka majandus on Euroopa Liidu majandusega tihedalt seotud, kuna nii peamised ekspordi kui ka impordipartnerid on EL liikmesriigid. Kreeka majanduskasv on viimastel aastatel olnud
Tervishoiuteenuse eest tuleb maksta kehtestatud, kokkulepitud või tavalist tasu, selle puudumisel aga mõistlikku tasu. Tervishoiuteenuste osutamise lepingu järgi vastutab teenuse osutaja üksnes oma kohustuse süülise rikkumise eest. Arstilt saab kahjutasu nõuda diagnoosi- ja ravivigade eest, samuti patsiendi teavitamata jätmise ja tema nõusoleku saamise kohustuse rikkumise eest. 2.7.9. Veoleping Kaubaveo- ja reisijaveolepingu tingimused sätestab kehtiv õigus küllaltki erinevalt. Autoveo all mõistetakse sõitjate või veose kohaletoimetamist selleks ettenähtud ja kehtestatud korras registreeritud sõidukiga. 16 a. Kaubaveoleping Selle lepinguga kohustub vedaja saatja ees vedama veost sihtkohta ning andma selle üle saajale. Saatja kohustub selle eest maksma vedajale veotasu (VÕS § 774 lg 1). Kaubaveolepingus sätestatut ei kohaldata veose vedamisel merel. Veolepingu sõlmimist ja
Logistika olemus, areng ja tähtsus. Logistika määratlus · Logistikas on viis olulist põhiala: toodete liikumine, info liikumine, aeg/teenindus, kulud ja integratsioon (süsteemsus) · Logistika üritab lahendada järgnevadi probleeme: liigsed varud (allahindlused), kauba puudujääk, mitteõigeaegne tellimuste täitmine, klienditeeninduse probleemid ja probleemid tarnijatega. · Kuidas on logsitika seotud turunduseg? · Praktikas teevad turundajad tihedat koostööd logistikutega klientide nõudmiste rahuldamiseks ja kaupade kättetoimetamiseks, seetõttu on oluline üksteist mõista ja rääkida ,,eriala keeles" · ,,Logistika on see osa tarneahela juhtimises, mis plaanib, teostab ja kontrollib kaupade ja asjaomase info tõhusat edasi- ja tagasisuunalist liikumist ja säilitamist lähtekohta ning tarbimiskoha vahel eesmärgiga rahuldada kliendi nõudmisi" (U.S. Council of Logistics manageme...
tugevnemine ja sellega kaasnev privatiseerimine. Riikliku regulatsiooni teostamise abinõud: Majanduslik regulatsioon: veotarüfide kehtestamine rägi poolt (nt. hinnakahvlid). Tänapäeval deregulatsioonile orienteeritud lääneriikides minimaalne. Teenuste regulatsioon - ainult regulatsioonile alluvad vedajad võivad osutada teatud teenuseid, kuna see sisaldub ainult nende tegutsemisõigustes. Näiteks Eestis saavad tasulist veoteenust pakkuda isikud, kellel on tasulise autoveo tegevusluba. Tasulise autoveo tegevusloa saamine eeldab isiku vara 140 000 EEK esimese sõiduki kohta ja 80 000 EEK iga järgneva sõiduki kohta ja seda, et vedude eest vastutav isik peab olema läbinud vastava koolituse). Standardite kehtestamine- ohutus- keskonnakaitsealased, autojuhtide tööaega reguleerivad, standardid transpordivahendite mõõtmetele, kaalule jne. Kõige laiemalt kasutatavad. Näiteks enamuses Euroopa riikides on lubatud suurim piklcus autorongidel 18,75 m, vedukiga
mõningate kaupade loomulikud omadused, mille tagajärjel nad võivad täielikult või osaliselt kaotsi minna või viga saada kaubakohtade markeeringu või numeratsiooni puudulikkus või ebarahuldavus elusloomade vedu 9.05.2010 Transport ETV0120 6 3 Rahvusvahelised konventsioonid (3) · Ohtlike veoste rahvusvahelise autoveo Euroopa kokkulepe (ADR), sõlmitud Genfis 1957, Eesti ühines 1993 Sõiduk - mis tahes mootorsõiduk, mis ei kuulu lepingupoole kaitsejõududele ega ole nende käsutuses, mis on ette nähtud kasutamiseks maanteel, on komplekteeritud või mittekomplekteeritud, millel on vähemalt neli ratast ja mille ettenähtud maksimaalkiirus ületab 25 km/h, koos haagistega, välja arvatud põllumajandus- ja metsaveotraktorid ja kõik liikurmasinad. Ohtlikud ained
koormata, osaliselt koormatud). B/L (Bill of Lading) Lühend B/L (kasutatakse ka kujul BL) tähendab mereveo konossementi. BRT (Brutoregistertonn) Näitab kogu laeva, mitte ainult lastiruumide, mahtuvust. NB! Registertonn on MAHU, mitte kaalu mõõtühik. CEMT luba (CEMT permission) Dokument, mis annab autovedajale õiguse teostada rahvusvahelisi autovedusid Euroopas lepinguosaliste riikide vahel. Lubasid väljastab ERAA. CMR (CMR) Rahvusvahelise autoveo saateleht, mis põhineb CMR-Konventsioonil. CMR Konventsioon (CMR ) CMR Konventsioon on vastu võetud 1956 a. ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni poolt. Käsitleb rahvusvaheliste maanteevedude veorahalepingu sätteid. Eesti ühines lepinguga peale taasiseseisvuse saavutamist. CMR Konventsiooni eesmärgiks on määratleda kaubasaatja, kaubasaaja ja vedaja kohustusi ning vastutust. Euroopa piires
Osa õlide tahketest jäätmetest, ravimid, meditsiini plastik - põletatakse tartus Pliiakud - tehas sillamäel ... Kogumispunktidesse tuleb viia: jääkõlid ja õlifiltrid, värvi, liimi jms jäätmed, elavhõbedalambid, aegunud ravimid, kemikaalide jäätmed, elavhõbedakraadikaasid, patareid, akud, Ohtlike ja muude jäätmete rahvusvaheline vedu: - toimub vastavalt Baseli konventsiooni, (RT II 1999, 26, 161) ja "Ohtlike veoste rahvusvahelise autoveo Euroopa kokkuleppe (ADR)", (RTL 1996, 43, 292 nõuetele). Rahvusvaheliste transpordialaste konventsioonide nimistu: 1. ADR - Euroopa kokkulepe ohtlike ainete rahvusvahelise veo kohta mööda maanteed (1957). 2. RID - Konventsioon ohtlike ainete rahvusvahelise veo kohta raudteel (1985). Määrus ohtlike ainete rahvusvahelise veo kohta raudteel (1985) 3. Solasi konventsioon: Rahvusvaheline konventsioon julgeoleku kohta merel (1974) 4. Chicago konventsioon Rahvusvahelise tsiviillennunduse alane
Konspektis palju pilte ja jooniseid lisaks. 2. Signaliseerimine valgusega MORSE 3. Madalikul oleva laeva päevamärgid Kolm kera üksteise kohal. 4. Töö Ro – Ro laeval, veoste kinnitamine Ro – Ro laevad on samuti tänapäeval väga populaarsed. See tagab kiire transpordiühenduse erinevate sadamate vahel. Spetsiaalsetel Ro – Ro laevadel on üldjuhul ramp ainult ahtris, kuid võivad olla ka küljele avanevad (mõningad autoveo laevad). Nendele laevadele laaditakse kõiki kaupu, mis liigub ratastel. On ka selliseid Ro – Ro laevu, kus kõige ülemisele tekile laaditakse kraanaga konteinerid. Treilerid võivad olla samuti erinevate pikkustega ja erinevate otstarvetega (present kattega treilerid, metallist kaubaruumiga treilerid, vedelate lastide jaoks jne. Palju laaditakse ka Ro – Ro laevadele kaupa maffidel. Maffid on 20 – või 40- jalased. Neile võib laadida erinevat
Ka tavalise bussi- või taksosõidu aluseks on veoleping, kuid majanduses on veelgi olulised mitmesugused rahvusvahelised ja riigisisesed kaubaveod. Eristatakse mere-, maismaa-, raudtee- ja õhuvedusid ning kompleksvedusid, kus kasutatakse mitut transpordiliiki. Sealjuures tuleb arvestada riski üleminekut, vedaja vastutust, kindlustust, kauba kätte-, edasi- ja üleandmist ja paljusid muid asjaolusid, mistõttu veolepingud võivad olla väga keerulised. Vedaja saab olla vaid autoveo tegevusloa omav äriseadustiku nimetatud ja äriregistrisse kantud ettevõtja või seaduse alusel teise registrisse kantud isik. Rahvusvaheliseks veoks on üldjuhul vaja veoluba. a. Kaubaveoleping. Kaubaveolepinguga kohustub üks isik (vedaja) teise isiku (saatja) ees vedama vallasasja (veos) sihtkohta ning andma selle üle kolmandale isikule (saajale). Saatja kohustub selle eest maksma vedajale tasu (veotasu). Veolepingu sõlmimist ja tingimusi tõendab saatja poolt
9. Veoleping. Sõltuvalt sellest, kas veo esemeks on asjad (kaup, veos) või inimesed (reisijad), sätestab kehtiv õigus küllaltki erinevalt kaubaveolepingu ja reisijaveolepingu tingimused. 61 Õiguse alused Autoveo all mõistetakse sõitjate või veose kohaletoimetamist selleks ettenähtud ja kehtestatud korras registreeritud sõidukiga. Vedaja saab olla vaid autoveo tegevusluba omav äriseadustikus nimetatud ja äriregistrisse kantud ettevõtja või seaduse alusel teise registrisse kantud isik. Rahvusvaheliseks veoks on üldjuhul vaja veoluba. a) Kaubaveoleping. Kaubaveolepinguga kohustub üks isik (vedaja) teise isiku (saatja) ees vedama vallasasja (veos) sihtkohta ning andma selle üle kolmandale isikule (saajale). Saatja kohustub selle eest maksma vedajale tasu (veotasu).
PILET nr. 1 1. TEHNOÖKOLOOGIA KUI TEADUSALA MÕISTE TÄHENDUS 2. MIS ON SADAMA EESKIRI? 3. JÄÄTMEKÄITLUSE ARENGUD 1) Tehnoökoloogia on teadusala, mis uurib ja kavandab meetodeid ja meetmeid inimese elukeskkonna kaitseks ja parendamiseks ning inimühiskonna jätkusuutlikkuse tagamiseks. Tehnoökoloogia on õppeaine, mis tutvustab meetodeid ja meetmeid, mis on vajalikud inimese elukeskkonna kaitseks ja parendamiseks ning ühiskonna jätkusuutlikkuse tagamiseks. Tehnoökoloogia nimetus on tuletatud selle sisust: tehno (kr. techne tehis, kunst, meisterlikkus) + öko (oikos - kodu, kodukoht) + loogia (logos - õpetus). 2) Sadama eeskiiri on dokument,mis peab olema iga sadamal ja kus on peavad olema kirjeldatud vähemalt: 1) sadama üldandmed; 2) veesõidukite sadamasse sisenemise korraldus; 3) laevaliikluse korraldus sadama akvatooriumil; 4) veesõidukite sadamas seismise korraldus; 5) veesõidukite sadamast lahkumise korraldus; 6) o...
valgustpeegeldavas kiles hiljemalt 01.01.2006. a. Kuni 01.01.2006. a kantakse Euroopa Liidu ja Eesti riigi tunnusmärk registreerimismärgile trükituna. [RTL 2004, 82, 1309 jõust. 21.06.2004] § 3. Lühendid ja mõisted Määruses on kasutatud järgmisi mõisteid: 1) ABS on piduriseade, mis pidurdamisel takistab rataste blokeerumist (AntiLock Braking System); 2) ADR on «Ohtlike veoste rahvusvahelise autoveo 30. septembri 1957. a Euroopa kokkulepe» (European Agreement concerning the international carriage of dangerous goods by road); 3) AETR on «Rahvusvahelisel autoveol töötava sõiduki meeskonna tööalane 1. juuli 1970. a Euroopa kokkulepe» ( European Agreement concerning the work of crews of vehicles engaged in international road transport); 4) alarmsõiduk on kiireloomulisi ameti või tööülesandeid täitev sõiduk;
• Teenuste osutamise reguleerimine Riik kehtestab korra, mille järgi ainult teatud nõuetele vastavad vedajad võivad osutada veoteenu- seid, sest see sisaldub nende tegutsemisõigustes. Nii saavad Eestis pakkuda tasulist autoveoteenust isikud, kellel on tasulise autoveo tegevusluba. • Standardite kehtestamine Ohutus- ja keskkonnastandardid, transpordivahendite mõõtmete ja kaalu standardid, autojuhtide töö- ja puhkeaega reguleerivad eeskirjad on tänapäeval transpordipoliitika elluviimisel kõige laie- malt kasutatavad abinõud.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
