Pukseerimine on küllalt kogemusi nõudev ja ohtlik, eriti avamerel ja lainetusega. Pukseerimine toimub harilikult spetsiaalse pukserlaevaga vedurlaevaga, mis on varustatud vastava pukserseadmega, vintsi, lookade jne. Igal laeval on avariivarustuses nõuetekohane puksiirtross ja ahtris ning vööris ehitatud tugevdatud pollarid või piitengud, kuhu võib vaikse ilmaga trossi kinnitada. Puksiirtrossi üleandmine on lihtne sadamas ja vaikse ilmaga, kui pukseeriv laev võib pukseeritava laeva poordi sõita. Kõigepealt lepitakse raadioteel kokku tegevuses. Raske on trossi üleandmine kui laev on madalikul või tormise ilmaga. Kui avariilisel laeval puudub meeskond, siis peame paadi või parvega inimesed tema peale saatma. Kuhu kinnitada üleantud pukservaier sõltub ilmastikust, laevade ehitusest ning pukseerimise teekonna pikkusest. Ohud pukseerimisel: Pukseerimistööde eest vastutab kapteni vanem abi. Puksiir peab olema kinnitatud tõhusalt,
MOOTORSÕIDUKI PUKSEERIMINE · Sõitjaid tohib olla pukseeritava mootorsõiduki juhikabiinis ja pukseeritavas sõiduautos ainult juhul, kui pukseeritava sõiduki roolis on juht. · Pukseeritavas mootorsõidukis (autorongis) ei pea olema juhti vaid pukseerimisel sellise jäiga ühenduslüliga, mis tagab pukseeritava mootorsõiduki (autorongi) juhitavuse. Jäik ühenduslüli võib olla ka vardakujuline, kuid siis ta ei taga pukseeritava mootorsõiduki juhitavust: Jäik kolmnurkne ühenduslüli · Ühtki inimest ei tohi olla pukseeriva mootorsõiduki veoplatvormil ega sellele osaliselt toestatud sõidukis · Painduv ühenduslüli peab jätma sõidukite vahemaaks 4...6m ja selle keskosa peab olema nähtavalt tähistatud
29.08.2002 nr 56 (RTL 2002, 102, 1555) 16.09.2002 7.02.2003 nr 19 (RTL 2003, 23, 333) 1.03.2003 29.12.2003 nr 267 (RTL 2004, 1, 8) 10.01.2004 7.02.2006/14 (RTL 2006, 15, 254) 16.02.2006 Määrus kehtestatakse « Autoveoseaduse» paragrahvi 23 lõike 1 punkti 1 ja « Liiklusseaduse» paragrahvi 13 lõike 3 alusel. [RTL 2004, 1, 8 jõust. 10.01.2004] 1. peatükk Üldsätted §1. Reguleerimisala (1) Määrus reguleerib teedel suuremõõtmelise ja/või raskekaalulise veose ning pukseeritava seadme (edaspidi koos eriveose) vedu. (2) Määrus ei reguleeri veolepingu poolte lepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi. [RTL 2002, 102, 1555 - jõust 16.09.2002] §2. Mõisted Määruses on kasutatud järgmisi mõisteid: 1) Eriluba (edaspidi luba) on «Teeseaduse» § 35 lõike 2 alusel kehtestatud korras tee omaniku väljastatud kirjalik luba eriveose vedamiseks; 2) Erisõiduk on suuremõõtmelise ja/või raskekaalulise veoseveo ja pukseeritavat seadet vedav sõiduk;
· Kui foorituli või reguleerija märguanne lubab sõita trammil ja rööbasteta sõidukil korraga, on eesõigus trammil. · Kui juht sõidab lisasektsioonidega foori rohelise nooltule suunas ajal, mil põleb punane või kollane põhituli, peab ta andma teed mis tahes teisest suunast sõitvale juhile. · . Pukseeritavas mootorsõidukis (autorongis) ei pea olema juhti vaid pukseerimisel sellise jäiga ühenduslüliga, mis tagab pukseeritava mootorsõiduki (autorongi) juhitavuse. · Pukseerida ei tohi: painduva ühenduslüliga - kiilasjääl, või niisugust mootorsõidukit (autorongi), millel ei tööta sõidupidur või rool; mis tahes jäiga ühenduslüliga - mootorsõidukit (autorongi), mille tegelik mass on suurem pukseeriva sõiduki tegelikust massist, juhul kui pukseeritaval mootorsõidukil ei tööta sõidupidur;
kohustused. 6. Pukseerimine. Pukseerimisleping (1) Pukseerimisleping on töövõtuleping, millega üks isik (pukseerija) kohustub pukseerima laeva, eelkõige laeva vedamise või tõukamise teel. Teine isik (tellija) kohustub maksma selle eest kokkulepitud või tavalist tasu. (2) Pukseerimiseks loetakse käesoleva paragrahvi lõike 1 mõttes ka puksiiri valmispanekut pukseeritava laeva läheduses, abistamaks laeva manöövri tegemisel. Pukseerimise kestuse hulka kuuluvad ka ajavahemikud, mis on puksiirile mõistlikult vajalikud tellija laevani jõudmiseks ning tagasipöördumiseks oma tavalisse asukohta. Lepingupoolte kohustused (1) Pukseerija peab kindlaksmääratud ajal ja kokkulepitud kohas valmis panema puksiiri, mis on ettenähtud manöövri tegemiseks sobiv ning nõuetekohaselt varustatud ja mehitatud.
Uurimustöö Juhendaja Tiina Kraav Tartu 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Koostan uurimustöö teemal: Ülegabariidiline veos. Tean, et selliste vedude jaoks vajatakse eriluba ja neil on ranged nõuded, kuid vaatame nüüd neid ka täpsemalt. Suuremõõtmelise ja/või raskekaalulise autoveo eeskiri 1. Üldsätted 1.1 Reguleerimisala Määrus reguleerib teedel suuremõõtmelise ja/või raskekaalulise veose ning pukseeritava seadme (edaspidi koos eriveose) vedu. Määrus ei reguleeri veolepingu poolte lepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi. 1.2 Mõisted Eriluba (edaspidi luba) on «Teeseaduse» § 35 lõike 2 alusel kehtestatud korras tee omaniku väljastatud kirjalik luba eriveose vedamiseks; Erisõiduk on suuremõõtmelise ja/või raskekaalulise veoseveo ja pukseeritavat seadet vedav sõiduk; Eriveosena veetav pukseeritav seade on veduki haakes järelveetav või ees tõugatav
manööverdusvõimega laevad on muu hulgas järgmised: i) laev, mis tegeleb meremärgi, allveekaabli või -torujuhtme paigaldamise, hooldamise või väljatõstmisega; ii) laev, mis tegeleb süvendamise, mõõdistamise või allveetöödega; iii) laev, mis käigus olles täiendab varusid või annab üle inimesi, toidumoona või lasti; iv) laev, mis tegeleb õhusõiduki üleslennutamise või pardalevõtuga; v) laev, mis tegeleb miinitõrjega; vi) laev, mis pukseerib nii, et puksiirlaeva ja pukseeritava võime kurssi muuta on oluliselt piiratud. h) Süviselt piiratud laev – jõuajamiga laev, mille võime kurssi muuta on oluliselt piiratud tulenevalt selle süvise suhtest laevatatava vee sügavusse ja laiusesse. i) Käigus olev laev – laev, mis ei ole ankrus, kinnitatud kalda külge ega ole madalikul. j) Laeva pikkus ja laius tähendavad selle kogupikkust ja suurimat laiust. 3
ARKi teooriaeksamiks kordamine Mõisted Sõiduauto on auto, kus on juhile kuni kaheksa istekohta Manööver on ümberpõige js igasugune pööre Registrimass koosneb - tühimassist, sõitjate massist ja veosemassit. Ristmik on samatasandil teedega niidustuv ala. Kattega - kruustee suhtes, Kruusatee - pinnastee suhtes. Sõidurajal võib olla mitu sõidurada (Rajal - rada) Tee koosesisu kuulub: ülekäigurajad ja jalgrattateed, eraldusriba ja eraldussaared, teepeenrad ja kõnniteed. Eraldusriba on haljas-, tõkke- või muu riba, mis pole mõeldud sõidukitele liiklemiseks. Autorong koosneb pukseeritavast seadme ühendist või auto ja poolhaagise ühendist. (Pukseeritava seadme ühend pole autorong!) Mootorsõiduk - sõiduk, mille valmistajakiirus on üle 6km/h. Pärisuund ehk kõrval tee. Möödasõit - eessõitvast sõidukist ettejõudmine oma sõidurajalt välja sõitmata. Ümberpõige - möödumine seisvast sõidukist või takistusest. ...
21.Millises vahemikus on juhi reageerimisaja jooksul läbitud teepikkus, kui juhi reageerimisaeg on 0,8...1 s ja sõiduki kiirus on 50 km/h? 3...5 m 22.Mis hetkest algab auto pidurdusteekond? Hetkest, kui juht vajutab piduripedaalile 23.Eesti Liikluskindlustuse Fond hüvitab kahju kannatanule, kui kahju tekitajal: Puudus liikluskindlustuse leping Oli kehtestatud korras väljastatud tõend kindlustuskohustusest vabastamise kohta 24.Millisel juhul peab pukseeritava mootorsõiduki roolis olema juht? Kui pukseeritakse painduva ühenduslüliga 25.Märk ,,järk lang" annab eesõiguse... Mäkke tõusjale 26.Kas sik-sak kollasel teekättemärgisel tohib peatuda? Tohib, kui sellega ei takistata D-kategooria ühissõidukite liiklust Tohib, kui sellega ei takistata sõitjaid vedavat taksot 27.Ülekäigurada on: Sõidutee osa, mis on ette nähtud jalakäijate tee ületamiseks
ohukolmnurk Muudatused liiklusreeglite osas Mootorsõiduki pukseerimine Mootorsõidukit võib pukseerida haagiseta mootorsõidukiga. Pukseerida ei tohi kaherattalise sõidukiga ega kaherattalist sõidukit Painduv ühenduslüli peab jätma sõidukite vahemaaks viis kuni kaheksa meetrit ja selle keskosa peab olema selgesti nähtavalt tähistatud. Jäik ühenduslüli ei tohi olla pikem kui viis meetrit. Keti kasutamine pukseerimiseks on keelatud Pukseeritava seadme või vahetatava pukseeritava seadeldise koorma- platvormil või muul osal ei tohi olla ühtki inimest Pukseerimise sätetesse on lisaks mootorsõidukile ja autorongile lisatud masinrong Muudatused liiklusreeglite osas Liiklus õuealal Jalakäija tohib liikuda ja laps mängida kogu õueala ulatuses, kuid ei tohi juhti põhjendamatult takistada Mootorsõiduki kiirus õuealal ei tohi ületada käesoleva seaduse § 15
siis välja vahetada. Erilist tähelepanu tuleb pöörata valmisolekule viljalaadungi vastuvõtuks: eemaldada tuleb lahtine värv, desinfitseerida lastiruumid, viia läbi deratisatsioon (n.ö kui on rotid, närilised, siis nende eemaldamine). 3. Pukseeriva laeva tuled Pukseeriv mehaanilise jõuseadmega laev peab kandma: kaht püstjoones ülestikku paigaldatud topituld. Kui karavan, mõõdetuna pukseeriva laeva ahtrist viimase pukseeritava laeva ahtrini, on pikem kui 200 meetrit, siis kolme sellist tuld püstjoones ülestikku; pardatulesid, ahtrituld, pukseerimistuld vertikaalselt ahtritule kohal; rombikujulist märki kõige nähtavamal kohal, kui karavani pikkus üle 200 m. 4. Mis on TEU ja millised on standardsete konteinerite mõõdud? Laevanduse statistikas kasutatakse lühendit TEU ( Twenty- foot Equivalent Unit), mis tähendab ühte 20 jalast konteinerit
3) valge kepiga või juhtkoeraga pimedast jalakäijast; 4) jalakäijast, kellest on näha, et puude või haiguse tõttu on tema liikumine takistatud või häiritud; 5) pärisuunalisest trammist, mis seisab või hakkab peatuma trammipeatuses; 6) sisselülitatud vilkuriga eritalituse sõidukist. (LS § 50 lg 1, lg 2, lg 3, lg 4, lg 7) 37. Nimeta suurim lubatud sõidukiirus (asulas, asulavälisel teel, jääteel, pukseerimisel, pukseeritava seadme veol, õuealal, õppesõidul, bussil (seisvad sõitjad), veoautol (inimeste veol), mopeed, pisimopeed, liikurmasin, tasakaaluliikur, maastikusõiduk). Asulas: 50km/h Asulavälisel teel: 90km/h Jääteel: 10-25km/h või 40-70km/h, kui jää paksus on kuni50cm. Jää paksusel üle 50cm on suurim lubatud sõidukiirus 70km/h. Pukseerimisel: 50km/h Pukseeritava seadme veol: 25km/h Mopeed: 45km/h Pisimopeed: 25km/h Liikurmasin: 40km/h Tasakaaluliikur: 20km/h Maastikusõiduk: 50km/h
Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 9. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Laevade ehitus. Teema 8. Laevaruumid ja ehituse detailid 9.1 Tekiehitised ja tekihooned. Tekiehitis - see on peatekist kõrgemal paiknev ehitis, mille laius on võrdne laeva laiusega või mille välisseinad ei ole pardast kaugemal kui 0,04 laeva laiust. Parrastest kaugemal olevate seintega ehitisi nimetatakse tekihooneteks. Tekiehitiste ja tekihoonete ülesandeks on mahutada mitmesuguse otstarbega laevaruume. Samuti osalevad nad üldtugevuse tagamisel. Harilikult on tekliehitised ja tekihooned mitmekordsed (välja arvatud pakk). Materjaliks on teras, kuid kaasajal kasutatakse tekihoonetes üha sagedamini kergeid sulameid, mis vähendab laeva kaalu ja viib raskuskeskme madalamale. Kergsulamis...
Valgus paistab kuni 1 miili kaugusele. Ankru hiivamisel osalevad 2 meest ankrupeli Riigipiiri seadus (RT 1994, 54, 902; 2008, 19, topituld. Kui karavan, mõõdetuna pukseeriva Tuleohutu, mürgitu, veekindel, ujub vee peal ja juht ja vaatleja. Antakse vesi ankruketi 132) laeva ahtrist viimase pukseeritava laeva ahtrini, valgustab isegi vee all. Valgustuspulka saab süsteemi. Ära hoidmaks ankrupeli liigset 2) Kas roolis seisvat on pikem kui 200 meetrit, siis kolme sellist tuld kasutada päästepaatide ja parvede
joogiks, kuid sel juhul tuleb sellele lisadateatud hulk mineraale. Küttesüsteem on vajalik ruumides nõutava mikrokliima loomiseks. Selle kaudu saab ruumidesse suunata sooja või külma õhku. Kliima tingimusedon määratud komplektselt õhu temperatuuri, niiskuse sisalduse, liikumiskiiruse ja puhtuse ning keemilise koostisega. Markeerimine: magevesi- sinine; vesi – roheline; gaasid – kollane; õhk – helesinine. • Pukseeritava laeva tuled, päevamärk ja udusignaalid Pukseeriv laev peab andma vähemalt iga kahe minuti järel kolm järjestikust helisignaali – ühe pika ja kaks lühikest. Pukseeritav laev või kui pukseeritavaid laevu on rohkem kui üks, siis viimane neist, kui ta on mehitatud, peab vähemalt iga kahe minuti tagant andma järjest neli helisignaali – ühe pika ja kolm lühikest. Võimaluse korral tuleb anda see
tõmmatavad luugikaaned, MacGregori luugiseadmed 2. Värvipihustid, nende tüübid a) värvitakse õhuvaba pihustamisega, sururõhk 6-7 atm surub kolvile, mille teine ots surub värvi pihustist 200 atm surve all värvitavale pinnale. See on kõige parem värvimise meetod. b) Värvitakse õhkpihustiga. Suruõhk ime värvib värvinõust välja ja pritsib värvitavale pinnale. Puuduseks on värvi sattumine pinnale koos õhuga mis võib rikkuda värvimise kvaliteeti. 3. Pukseeriva ja pukseeritava laeva helisignaalid Pukseeriv laev peab andma vähemalt iga kahe minuti järel kolm järjestikust helisignaali ühe pika ja kaks lühikest. Pukseeritav laev või kui pukseeritavaid laevu on rohkem kui üks, siis viimane neist, kui ta on mehitatud, peab vähemalt iga kahe minuti tagant andma järjest neli helisignaali ühe pika ja kolm lühikest. Võimaluse korral tuleb anda see helisignaal otsekohe pärast pukseeriva laeva poolt antud helisignaali. Pilet 21 1
peatuda liiklusmärgile "Bussi- voi trollipeatus" lähemal kui... 5 m; 10 m; 15 m; 56. Кiirteel sõitеs lõhkеs teie autol rehv. Kuidas käitute? Kui autot pole võimalik sõiduteelt eemaldada,lülitan sisse ohutuled ja раnеn vähemalt 100 m sõidukist tahapoole ohukolmnurga. Lülitan sisse ohutuled ja eemaldan auto sõiduteelt. Аnnаn teistele juhtidele selgete käemärkide abil märku peatumiseks. 57. Millisel juhul реаb pukseeritava mооtоrsõiduki roolis olema juht? Kui pukseeritakse painduva ühenduslüliga. Kui jäik ühenduslüli tagab pukseeritava sõiduki juhitavuse. Kui sõidukit pukseeritakse osaliselt toetatuna. 59. Milline on nägemisteravus juhi nägemisväljas? Parem nägemisvälja keskel. Parem nägemisvälja ääreosas. Ühtlane. 60. Mida peab juht teadma ohutulede kasutamisest? Suunamärguanne tuleb anda käega. Ohutuledega sõites ei ole vaja anda suunamärguannet.
´ Puksiirseade, koostis, paigutus. Puksiirseade on detailide ja mehhanismide kompleks, mis võimaldab ühel laeval teist pukseerida või ise pukseeritud saada. Vahendid teise laeva pukseerimiseks paiknevad ahtriosas. Vööriosas on aga koondatud vahendid selleks, et vajadusel lasta end pukseerida. Puksiirseadme elemendid valitakse klassifikatsiooniühingu normide kohaselt olenevalt laeva suurusest, tegevuseesmärgist ja sõidurajoonist. Puksiirtross seob puksiiri pukseeritava objektiga.Puksiirtrossi jämedus oleneb pukseeritavast objektist ja pukseerimispiirkonnast.Saateots kerge tugev teras- või sünteetiline ots, mis esmalt antakse pukseeritavale objektile, et selle abil vastu võtta või edasi saata puksiirtross.Puksiirvintsid on ette nähtud lühikese või pika trossiga pukseerimiseks, trossi pikkuse reguleerimiseks pukseerimise käigus ja trossi hoidmiseks trumlitel ajal mil pukseerimist ei toimu. PUKSIIROTSA ÜHELE, KAHELE ANKRUKETILE, KINNITAMINE 35
Vööriosas on aga koondatud vahendid selleks, et vajadusel lasta end pukseerida. Tuleb täheldada vahendite erinevust tavaliste laevade, mille jaoks pukseerimine või pukseeritud olemine on episoodilised nähtused, ja spetsiaalselt pukseerimiseks ette nähtud puksiirlaevade vastavates vahendites ja sisseseades Puksiirseadme elemendid valitakse klassifikatsiooniühingu normide kohaselt olenevalt laeva suurusest, tegevuseesmärgist ja sõidurajoonist. Puksiirtross seob puksiiri pukseeritava objektiga. Enamalt jaolt on see jäme terastross, mida hoitakse puksiirvintsi trumlil. Taimkiud- ja sünteetilisi puksiirtrosse hoitakse kerituna restalustele kaetuna purjeriidest kattega.. Puksiirtrossi jämedus oleneb pukseeritavast objektist ja pukseerimispiirkonnast. Episoodiliste ja keeruliste puksiiroperatsioonide jaoks tehakse puksiirtrossi kohta spetsiaalne arvutus, mida kontrollib klassifikatsiooniühing või mereadministratsioon.
ahtriosas. Vööriosas on aga koondatud vahendid selleks, et vajadusel lasta end pukseerida. Tuleb täheldada vahendite erinevust tavaliste laevade, mille jaoks pukseerimine või pukseeritud olemine on episoodilised nähtused, ja spetsiaalselt pukseerimiseks ette nähtud puksiirlaevade vastavates vahendites ja sisseseades Puksiirseadme elemendid valitakse klassifikatsiooniühingu normide kohaselt olenevalt laeva suurusest, tegevuseesmärgist ja sõidurajoonist. Puksiirtross seob puksiiri pukseeritava objektiga. Enamalt jaolt on see jäme terastross, mida hoitakse puksiirvintsi trumlil. Taimkiud- ja sünteetilisi puksiirtrosse hoitakse kerituna restalustele kaetuna purjeriidest kattega.. Puksiirtrossi jämedus oleneb pukseeritavast objektist ja pukseerimispiirkonnast. Episoodiliste ja keeruliste puksiiroperatsioonide jaoks tehakse puksiirtrossi kohta spetsiaalne arvutus, mida kontrollib klassifikatsiooniühing või mereadministratsioon.
Vööriosas on aga koondatud vahendid selleks, et vajadusel lasta end pukseerida. Tuleb täheldada vahendite erinevust tavaliste laevade, mille jaoks pukseerimine või pukseeritud olemine on episoodilised nähtused, ja spetsiaalselt pukseerimiseks ette nähtud puksiirlaevade vastavates vahendites ja sisseseades Puksiirseadme elemendid valitakse klassifikatsiooniühingu normide kohaselt olenevalt laeva suurusest, tegevuseesmärgist ja sõidurajoonist. Puksiirtross seob puksiiri pukseeritava objektiga. Enamalt jaolt on see jäme terastross, mida hoitakse puksiirvintsi trumlil. Taimkiud- ja sünteetilisi puksiirtrosse hoitakse kerituna restalustele kaetuna purjeriidest kattega.. Puksiirtrossi jämedus oleneb pukseeritavast objektist ja pukseerimispiirkonnast. Episoodiliste ja keeruliste puksiiroperatsioonide jaoks tehakse puksiirtrossi kohta spetsiaalne arvutus, mida kontrollib klassifikatsiooniühing või mereadministratsioon.
kiiresti teostatavad. Aeg aga mängib madalikult vabastamisel tähtsat rolli. Süvise muutuskontaktikohal madalikuga on võimalik leida valemist: 2 X 0 X TKK TV . A (17.41) L 2X 14. Avariipukseerimisel kasutatavad vahendid. Puksiirotsa üleandmine ja kinnitamine. Pukseeriva ja pukseeritava laeva juhtimine. Madalikult vabastamine päästjate abiga. Kui selgub lõplikult, et vabanemine omal jõul on võimatu või on laev saanud tõsiseid vigastusi, tuleb valmistuda vabastamiseks päästjate abiga. Päästjaks võivad olla professionaalsed päästjad spetsialiseeritud laevadega. Kuid üsna sageli tuleb päästja rollis olla tavalisel transpordilaeval. See juhtub siis, kui avariilaevale osutub kõige lähemal olevaks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
