Vahiohvitseri kohustused käiguvahis, ankrul ja sadamas Vahi vastuvõtmine. Vahitüürimees ei tohi vahti üle anda teda vahetavale tüürimehele, kui on alust arvata, et viimane ei ole võimeline tegusalt täitma vahitüürimehe teenistuskohustusi. Sellest tuleb ette kanda kaptenile. Vahti astuv tüürimees peab veenduma, et tema vahi liikmed on täielikult võimelised täitma oma kohustusi. Erilist tähelepanu tuleb pöörata sellele, kas nende silmad on kohanenud öise nähtavuse tingimustega. Enne vahi vastuvõtmist peab vahti astuv tüürimees kontrollima laeva arvutatud või observeeritud kohta, kaardile kantud kurssi ja kiirust, määrama järgmise kursimuutuseni
Osalema kaubaoperatsioonides,varude täiendamises. Viia läbi tuleohutuse ringkäike laeval. Uurida distsiplinaarrikkumisi. Vastutada võtmete hoiu eest. Kontrollida vendreid ja haalamisotsi. 45)Vaht-ankrus: Tagada,et ankrutuled põleksid nõuetekohaselt. Tagada,et ankrukera oleks päevasel ajal üleval. Halva ilma korral anda vastavaid helisignaale. Jälgida laeva juurde tulevaid laevu,paate Ohu korral teavitada viivitamatult kaptenit. 46)Vahitüürimehe kohustused sadamast lahkumisel: Jälgida,et kaubaluugid ja pääsuluugid oleks suletud. Kõik reelingud kinnitatud. Poomid ja kraanad peavad olema paigutatud pesadesse. Veenduda,et vajalikud dokumendid oleks vormistatud. Kogu kaup kinnitatud,vältimaks selle liikumist merel. Määrata süvis ja vee soolsus sadamas. Kontrollida laeva vile korrasolekut. Seada valmis vajalikud signaallipud. Kontrollida,et meeskond ja reisijad oleks pardal.
toimumisest on teavitatud osakonna või teenistuse juhti. 4. TÖÖALASTE KORRALDUSTE ANDMINE 4.1. Kapteni või teda asendava isiku korraldused kuuluvad vastuvaidlematus korras täitmisele iga laevapere liikme poolt. 4.2. Kapteni ajutisel puudumise laevalt asendab teda vanemtüürimees või vahitüürimees. 4.3. Kapteni korraldus võib olla vormistatud käskkirjana, kirjaliku korraldusena, antud suuliselt või mõnel teisel mõistetaval viisil. 4.4.Vahitüürimehe korraldused seoses inimeste, laeva või lasti ohutusega loetakse antuks kapteni nimel ja on täitmiseks kohustuslikud kõigi laevapere liikmete poolt. 4.5.Vanemtüürimehe korraldused seoses laevapere igapäevase tegevusega ja laeva ekspluatatsiooniga on kohustuslikud kõigile laevapere liikmetele. 4.6.Vanemmehaaniku korraldused seoses laeva tehnilise ekspluatatsiooniga on kohustuslikud kõigile laevapere liikmetele. 4.7
........................................................................................................................................................5 Üldandmed ..................................................................................................................................5 Joonised .......................................................................................................................................7 Vahitüürimehe vastutus navigatsioonivahis ..............................................................................12 Hea merepraktika navigatsioonivahis....................................................................................12 Peamasin ................................................................................................................................12 Stabilisaatorite kasutamine ...............................................................................
vabastajat vigastada. Veidi lihtsam on vabastada ankrut takistusest kasutades selleks taimkiust trossi. Seda läbi raiuda on ohutum, kui vabastada terastrossi pollarilt. Peale takistuse eemaldamist võib roolikambrisse teatada, et ankur on klaar ja laevale võib käigu anda. 23 · Ohutustehnika ankrupeliga töötamisel Ankru allalaskmine ja selle hiivamine võib toimuda ainult vahitüürimehe loal. Sisselülitataud ankrupeli ja kepslit on keelatud jätta valveta isegi lühikeseks ajaks. Enne ankru allalaskmist või hiivamist tuleb veenduda, et ankruketi kastis ei viibiks inimesi (,,jänesed" võivad sinna peitu pugeda). Enne ankru vette laskmist tuleb kontrollida ankrupeli korrasolekut ja veenduda, et vööri all vees ei oleks ujuvvahendeid. On keelatud seista allalastava või hiivatava ankruketi liinil või vahetus läheduses.
13.3. Jäätmete kokkukorjamine 93 13.4. Prügikäitlemisel vastutus 94 14. Vahiteenistuse korraldus laevas 95 14.1. Vahitüürimees, vaatleja ja roolimees 95 14.2. Navigatsioonivahi koosseis 95 14.3. Navigatsioonivahi üleandmine ja vastuvõtmine 96 14.4. Vahitüürimehe kohustused vahi ajal 97 14.5. Laeva navigatsioonivahendite kontroll ja kasutamine 97 14.6. Ettekanded 98 14.7. Kohustused ohutu laevaliikluse tagamiseks 99 14.8. Ankruvaht 100 14.9. Vahimadruse ohutusring 101 15. Laeva süsteemid 102 15.1
Pilet No. 12 1. Laevas ja päästevahendites kasutatav pürotehnika Pürotehnilisteks vahenditeks laevas on: erinevad raketid, säratuled, suitsupoid, kemoluminestsents valgustuspulgad ja liiniheitja raketid. Pürotehnilisi vahendeid peavad oskama kasutada kõik laevapere liikmed. Pürotehnilisi vahendeid tuleb hoida hermeetiliselt lukustatud raudkastis kusagil roolikambri vahetus läheduses. Üks võti peab olema vahitüürimehe valduses ja teine roolikambris. Päästepaadis ja parves olevad raketid peavad olema veekindlas pakendis. Kasutada ei tohi aegunud ega märgunud rakette. Aegunud pürotehnilised vahendid tuleb akti alusel kaldale anda. Kemoluminestsents valguspulk on keemiline signalisatsioonivahend, mille sisselülitamisel toimub keemiline reaktsioon, mis tekitab rohelise või punase valguse 8 kuni 12 tunni jooksul. Valgus paistab kuni 1 miili kaugusele
hermeetiliselt lukustatud raudkastis kusagil võivad esitada küsimusi nii asjaomasele Laeva lipuõiguse ja Pestud paioolile puistatakse kuiv saepuru, roolikambri vahetus läheduses. Üks võti peab laevapere liikmele kui ka teistele isikutele, laevaregistrite seadus (RT I 1998, 23, millega paiooli hõõrutakse. Peale seda olema vahitüürimehe valduses ja teine kelle ütlustel võib teo arutamisel tähtsust olla. 321; 2009, 29, 175) lastiruumid ventileeritakse kuni täieliku roolikambris. Päästepaadis ja parves olevad Otsus tehakse häälteenamusega. Küsimused, Laeva asjaõigusseadus (RT I 1998, 30, 409; kuivamiseni. raketid peavad olema veekindlas pakendis.
tehniliste seadmete ja inimeste ohutust; 2) kõigi töötavate seadmete ja sõlmede kontrollsüsteemidele ning energiavarustuse mõõteriistadele; 3) kohalike võimude poolt kehtestatud keskkonnareostuse vältimise eeskirjadele, mis puudutavad tehniliste seadmete kasutamist ja kütuseoperatsioone; 4) veetasemele pilssides. 5) andma hädaolukorras häire ja võtma kasutusele kõik võimalikud meetmed, et vältida laeva, laeva pardal olevate inimeste ja lasti vigastusi; 6) teadma vahitüürimehe nõudmisi seadmete osas, mis on vajalikud lastitöödeks ja ballastimiseks; 7) tagama küllaldase sagedusega ringkäigud laevas, et avastada võimalikud seadmete rikked, ja võtma tarvitusele abinõud rikete kõrvaldamiseks, et tagada laeva, lastitööde ja keskkonnaohutus; 8) tegema sissekanded masinapäevaraamatusse kõikidest laevamehhanismide ja seadmete tööga ning samuti remonttöödega seotud asjaoludest. Ohutustehnika 1. Üldnõuded 1.1
süvise saamiseks. Laeva süvist kontrollitakse nn süvise märkide järgi, mis kantakse vööri ja ahtrisse. Suurtel laevadel ka keskkaarele. Viimasel ajal on süvise märke tehtud ainult araabia numbritega. • Töötervishoiu- ja tööohutusalased nõuded töötamisel ankrupeliga. Info edastamine roolikambrisse ankruketiolukorrast töö käigus. Ankru alla laskmine ja selle hiivamine võib toimuda ainult vahitüürimehe loal. Sisselülitatud ankrupeli ja kepslit on keelatud jätta valveta isegi lühikeseks ajaks. Enne ankru allalaskmist või hiivamist tuleb veenduda, et ankruketi kastis ei viibi inimesi(nn "jänesed"). Enne ankru vettelaskmist tuleb ka kontrollida ankrupeli korrasolekut ja veenduda, et vööri ees vees ei oleks ujuvvahendeid. On keelatud seista allalastava või hiivatava ankruketi liinil või vaheus läheduses.Ankrupeli
hooldusele ja nende käsitsemise nõuetest kinnipidamisele. Vanemmehhaanik peab tagama, et vahimehhaanik omaks täit teavet vajaliku ennetava hoolduse, vigastuse kõrvaldamise või vahi ajal tulevate remonditööde kohta. Vahimehhaanik vastutab oma vahis kõigi tema vastutusel olevate mehhanismide seiskamise, ümberlülitamise või reguleerimise eest ning on kohustatud tegema märke masina päevaraamatusse kõigi läbiviidavate tööde kohta. Vastavalt vahitüürimehe korraldusele peab vahimehhaanik tagama, et kõik mehhanismid ning seadmed, mida võib vaja minna manöövritel, oleksid koheses valmisolekus ning oleks tagatud küllaldane energiavaru rooliseadme ning muude oluliste mehhanismide tööks. Vahimehhaanikule ei tohi anda ja ta ei tohi endale võtta kohustusi, mis võivad segada abiseadmete töö jälgimise kohustuste täitmist. Vahimehhaanik on 32
madala gaasitemperatuuriga tsoonides statsionaarselt paigaldatud tahmapuhuritega. Tahmapuhuri põhiosa on pööratav toru auru- või suruõhu-jugasid suunavate düüsidega. Kui gaasikäigus on mitu tahmapuhurit, tuleb neid sisse lülitada ühekaupa nende gaasitraktis paiknemise järjekorras (alt üles). Puhastamise ajaks on soovitav suurendada katla tõmmet. Töötava katla küttepindade puhastamist tahmapuhurite abil tohib teha ainult käigu ajal vahitüürimehe loal. XIII – 2 Mittetöötava katla küttepindu gaasi poolelt puhastatakse peale katla jahtumist 500 C kuuma (60…900 C) vee, auru või suruõhuga. Selleks kasutatakse olemasolevaid ja teisaldatavaid tahmapuhureid, vee ja suruõhuga puhastamist teatud tingimustel tohib teha ka käsitsi. Suruõhujoaga tohib käsitsi puhastada ainult külma katelt, olles eelnevalt veendunud, et küttepindadel pole hõõguvat tahma. Käsitsipuhastamisel veejoaga ei tohi vee temperatuur olla üle 500 C
Eesti Uuringukeskus 2012 66 Õppeasutuse nimi Õpe Õppekava Õppekava kood nimetus Laevajuhtimine vahitüürimehe tasemel 500 ja Eesti Mereakadeemia suurema kutseõpe 81386 Merekool kogumahutavuse ga laevadel -
mootori indikaatorkraanid ja läbipuhe kraanid resiiveril. Peale selle Täiskäigu reziimi valimisel saab masinameeskond juhenduda laeval tehakse vahitüürimehe loal proovikäivitus kütusel "Edasi " ja olevate peamasina kiirus- ja õkonoomsuskarakteristikute järgi (pe n Seadmete tööks ettevalmistamise operatsioonid viib läbi "Tagasi " käigul. ; vahimehaanik (vahipersonal) vanemmehaaniku või 2.mehaaniku Kaugjuhtimise süsteemi olemasolul tehakse proovikäivitused Ne n; ge Ne)