10.SWOT-analüüs..........................................................................12 11.Finantsolukord...........................................................................13 Kokkuvõte.....................................................................................14 2 SISSEJUHATUS Käesoleva turundusuuringu eesmärgiks on teada saada millist osa etendab meie koduturul külmutus- ja köögiseadmete müügiga tegelev ettevõte. OÜ Combitec on loodud 2000 aastal ja alustas algul seadmete maaletoojana. Osaühing on külmutus- ja köögiseadmete importija mitmetest erinevatest riikidest. Ettevõttel on pikaaegsed lepingud mitmete koostööpartneritega seadmete maaletoomiseks ja ka nende hoolduseks. Samuti on Osaühing Combitec Külmaliidu liige. 3 1.TURG
Külmkambrites on lamellisamm 4-10 mm. Suurt lamelli- sammu (8-10 mm) kasutatakse, kui külmruumis on suur niis- kuskoormus. Sügavkülmruumides kasutatakse hõredamat lamellisammu (7-12 mm), et aurustiploki pinnale kogunenud härmatis ei vähendaks liigselt õhuvoolu läbi aurusti ja seega ka külmutusvõimsust.Külmkambrites,sulatatakse ventilaatoraurustid tavaliselt õhksulatusega. Sulatamise ajal hoitakse ventilaatorid töös, et sulatamise aeg oleks võimalikult lühike. Selleks et külmutus- ja külmkambrite sulatamine toimuks kiiresti, kasutatakse elektrilist või kuumgaassulatust. Kui elekt- rilist sulatust kasutatakse sügavkülmruumides, paigaldatakse ka sulatusveevanni ja sulatusveetorusse elektrilised küttekehad, et aurustist sulanud vesi ei jäätuks, vaid voolaks kanalisatsiooni. Kuumgaassulatuse korral soojendatakse aurus tiplokki ja sulatusveevanni kompressori kuum gaasiga.
5. Kommensialism- eriliikide suhe, mis on ühele poolele kasulik ja teisele kahjutu. Nt: inimsoolestiku mikrofloora. Liikidevaheline konkurent. Sama või eriliiki organismide vastastikukkust piirav kooselu. Nt hundikarja hundid ja rändrott ja kodurott. 6. osoonikihi ül on kaitsta maad ülemäärase kiirguse eest, mis mõjub kõikidele liikidele kahjulikult. Osooni lõhkuvateks aineteks on freoonid , mida kasutatakse külmutus seadmetes ja aerosoolides. Nende ainete mõjul võivad tekkida ulatuslikud osooniaugud ning inimestel suureneb sellega seoses oht haigestuda vähki. Hukutavalt mõjub osoonikihi hävimine ka merede pinnakihis elavatele planktonitele ning vähendab seega oluliselt vee ökosüsteemi bioproduktsiooni. A I 1)põder-mänd H 2)lehetäi-kask P 3)mutt-vihmauss K 4)vetikad ja seened samblikus S 5)sinitihane-rasvatihane KO 6)Hamster-kurk H
Katusematerjal laseb läbi päevavalgust, mis hõlbustab laadimistöid päevavalguses ja suurendab tööohutust laadimisel. 3. Külmutustreiler- 4. Megatreiler- Poolhaagis kõrgusega 3,0m, mille koormaruumi maht on ca 100m3. Megatreileri haakesadula kõrgust teepinnast on 960mm ja selle all kasutatakse tavatreilerite omadest väiksema läbimõõduga rehve. 5. Tenttreiler- Poolhaagis, mille koormaruum on kaetud veekindla katte- tendiga. 6. Termotreiler- Külmutus- ja jahutusseadet omav poolhaagis, millega saab vedada laste külmutuskapi temperatuuril (4-6 C) või külmutusreziimil (-18 C). 7. Furgoon- 8. Külm furgoon- 9. Külmutusfurgoon- 10. Termofurgoon- 11. Madelauto- Veokastiga kahe- või kolmeteljeline veoauto, mis võib olla varustatud tõstukiga lastide peale- ja mahatõstmiseks. 12. Poolhaagis- Vedukauto abil veetav veoühik pikkusega 13,5-13,6m , kõrgusega 2,5- 2,8m
• Esimene dikitaal kell leiutati 1970 Sukkpüksid • Allen Gant Senior leiutas sukkpüksid aastal 1959 ,mis muutis naiste maailma ,sest need hoitsid ümer jalgade . Korsett • Mary Brush leiutas aastal 1815 korsetti , see aitas naistel välja näha sale ja ilus. Raadio • Leiutas Guglielmo Marconi enamasti tuli raatjost uudised ja oli ka raadio meelelahutuseks. Külmutuskapp • 1915 leiutas Jacob Perkins külmutus kapi mis aitas säilitada toiduaineid , naistel jäi rohkem vaba aega muude asjadega tegelemiseks sest sai asju säilitada ja ei pidanud tegema toitu kohe vaid sai külmkapist võtta. Tereviisor • 1953 leiutati esimene värviteleviisor hakkati tegema televisooniülekandeid ja sai ka saateid ja sarju taasesitada
olekus; omadused: värvuseta, lõhnatu, maitsetu, õhus kergem, vees vähelahustuv gaas. Põlemine:põleb hästi; õhu segus metaan süttib ja plahvatab kergesti. Süsiniku oksiidid: süsihappegaas Co_2 ja Vingugaas Co Süsinikdioksiid: Leidumine: õhus u. 0.03 mahuprotsent; tekib hingamisel, põlemisel, tööstuslikes protsessides. Omadused: värvuseta, lõhnatu, hapuka maitsega gaas, lahustub vees, ei põle. Kasutamine: mitmetes eluvaldkondades nt. Külmutus seadetes. Süsinikoksiid: omadused: lõhnatu, maitsetu, värvuseta, väga mürgine. Saamine: tekib süsiniku põlemisel hapnikupuudusel; kui hapniku järkub põleb Co edasi Co_2-ks.
kartused inimõju kahjulikust toimest said teatavaks üsna varsti. Osoonikihi hõrenemist põhjustavad eelkõige atmosfääri paisatud saasteained, milles kõige tähtsamat rolli mängivad kloororgaanilised ühendid ehk feroonid ja broomiühendid, need on keemiliselt püsivad ained mis võivad atmosfääris lagunemata ringelda sadu aastaid seega piiratakse nende ühendite kasutamist kõikides arenenud riikides. Freoone kasutatakse külmutus- ja jahutusseadmetes, aerosoolides, lahustites, tulekustutites ja taimemürkides. Välja toodud ainete mõjul võivad tekkida lausa ulatuslikud osooniaugud ning inimestel suureneb sellega oht haigestuda vähki, tekib soodumus erinevateks pärilikeks haigusteks ja suurenev Maale jõudev UV-kiirguse hulk võib põhjustada mutatsioone erinevates organismides, sest liiga suur UV- kiirgus hakkab muutma rakkude keemilist koostist ja pidurdab nende kasvu
Põllumajandussaaduste paiknemine Kiiresti riknevad saadused toodetakse tarbija lähedal (piim, värske liha) Tehnika areng on vähendanud põllumajanduse sõltuvust tarbija asukohast (Teravilja, kartuli jms kasvatamine sõltub veokuludest) Põllumajandussaaduste paiknemine XIX saj. kasvas teravilja transport kolooniatest Euroopasse 1869a sai USA-s valmis idast- läände raudtee nisueksport tõusis 20 a-ga 7X 1875a. vedas I-ne külmutus -ruumiga laev liha üle ookeani (New-Yorgist Inglismaale) Roheline revolutsioon 3 komponenti: 1) Uued kõrge saagikusega sordid 2) Kunstliku niisutamise laiendamine 3) Tehnika, väetiste, pestitsiidide laialdane kasutamine Indias 1960a. projekt, kus saadi 5t riisi ha-lt (enne 1,5t) sotsiaalne kihistumine +keskkonnakahjud Kellel kuulub põllumaa? Ladina Ameerikas 2/3 põllumaast 1,5%
• võimalus valida sobiv sõiduaeg • teede ehitamine ja korrashoid kallis • võimalus valida sobiv sõidumarsruut (tihe • parkimisprobleemid teedevõrk) • suur keskkonnasaastaja • lühikeste vahemaade puhul kiire Eelised kaupade veol • kauba saab vedada uksest-ukseni, ilma ümberlaadimiseta • saab teostada kiirelt spetsiaalseid veoseid (külmutus, õhkkonditsioneer jne) • vedu saab teostada sobival ajal • kiire veovõimalus kergetele ja kiiresti riknevatele toodetele lühikese vahemaa taha Raudteetranspordi eelised ja puudused reisijateveol puudused • mugavus – reisija saab lugeda, pikutada, kui • raudtee enda ehitamine on kallis
M'+M'' kg Kuiva auru mass kg kui M ' = 0 siis x = 0 kui M ' = 0 siis x = 1 (ehk 100%) Kui 1kg niisket auru sisaldab 0,85kg kuiva auru ja 0,15kg vett Kuiva küllastunud auru olek ps või ts 1. Ps ja x 2. ts ja x 3. ps ja v 4. ts ja v 5. x ja v v.a. ps ja ts ds Ülekuumendatud auru nim auru mille temp. on kõrgem antud rõhule vastavas küllastustemperatuurist ts. Ülekuumendatud auru saame siis kui küllastunud aurule juhime juurde täiendava hulga soojust. 2. Külmutus või jahutus protsessid Külmutusprotsessides on alumise soojusallika temperatuur (soojust andva keha temp.) T < T0 T = T0 Alumine temp II . Ülemise soojustemp I . Järelikult külmutusprotsessides antakse soojust madalama temp. kehale väliskeskkonda. Olenevalt sellst millise temp. me jahutame jaotatakse protsessid kolme alagruppi: 1. Keha jahutatakse kuni nullini. 2. Külmutusprotsessid. (-25°C .. -35°C) 3. Sügavkülm protsessid. (-100°C .
tekkimine on võimatu ilma, et osa aurust ei muutuks vedelikuks tagasi. Peale seda, kui koguvedelik on aurustunud aga anumat endiselt kuumutatakse hakkab auru temperatuur suurenema. Auru, mille temperatuur on suurem küllastunud auru temperatuurist nimetatakse ülekuumenenud auruks. Kondenseerumine Kompressoris surutakse külmutusaine aur kõrge rõhuall kokku, mistõttu aine kuumeneb. Kuum külmutusaine aur juhitakse kondensaatorisse, mida läbiv välisõhk jahutab auru seda võrd, et külmutus aine veeldub ja veeldumisel ehk kondenseerumisel vabaneva soojuse viib kaasa kondensaatorit läbib välisõhk. Kondensaator asub sõiduki mootori jahutusradiaatori ees. Aurustamine Veeldunud, kõrge rõhu all olev külmutusaine annustatakse täpselt reguleerklapiga ja pihustatakse aurustisse. Kiire rõhu langus seal põhjustab külmutusaine aurustumise. Seejuures neelab külmutusaine soojust ja autusti temperatuur langeb. Läbi külma aurusti
2.0 EL Kasutatakse näiteks Polli Aiandusuuringute Keskuses Erinevate tahkete ja vedelate materjalide külmkuivatamiseks. kondensaatori min. temperatuur kuni -85ºC; mahutavus kuni 4 kg kolm riiulit roostevagade kandikutega, materjali külmutamine ja soojendamine -50ºC kuni + 60ºC kambrivälised(4 tk) kuivatusanumad, Viaalide stoperdamine ja N2 lisamise võimalus, toote temperatuuriandurid (4tk) maksimaalne vaakum 0,001 mmbar programmeeritav külmutus ja kuivatus, kuivatusgraafik WIZARD WORKSTATION (plantvalor.ee) 7 Keskse soojusvarustusega kamberkuivati: 1 – kambri täiteava, 2 – niisutusauru toru, 3 – kalorifeerid, 4 – värske õhu kanal, 5 – heitõhu kanal, 6 – ventilaator, 7 – kuiv- ja märgtemperatuuri andurid, 8 – õhusuunamispõll 8 Õhukatlaga kamberkuivati 9
kaetud ventiile ja kaetud teenindusavasid, mis võimaldavad nõuetekohast parandamist või ladustamist ja mille testitud lekkemäär on vähem kui 3 grammi aasta kohta pinge all, mis vastab vähemalt veerandile lubatud pingest; 10) mahuti toode, mis on eeskätt ette nähtud fluoritud kasvuhoonegaaside veoks või ladustamiseks; 11) ühekordselt täidetav mahuti mahuti, mis ei ole ette nähtud korduvtäitmiseks ja mida kasutatakse külmutus- ja kliimaseadmete või soojuspumpade, tuletõrjesüsteemide või kõrgepingejaotlate hooldus- ja teenindustööde tegemisel või selliste seadmete või süsteemide täitmisel, või fluoritud kasvuhoonegaasidel põhinevate lahustite ladustamisel või veol; 12) kokkukogumine masinatest, seadmetest ja mahutitest pärit fluoritud kasvuhoonegaaside kogumine ja ladustamine; 13) ringlussevõtt kokkukogutud fluoritud kasvuhoonegaasi korduskasutamine pärast põhipuhastusi;
•Soojust andev, ehk madalama
Q1 = S(B21AB) temp-ga keha- alumine soojusallikas(T2) . •Soojust vastuvõtva
keha, e. kõrgema temp-ga keha – ülemine soojusalikas(T1)
9.Sisepõlemismootorite ringprotsessid. Otto .Vastavalt temperatuuride nivoost liigitatakse:1. Külmutus e.
ringprotsess. Dieseli ja segaringprotsess. Põhimõtte jahutusprotsessid (alla 0 oC-i), T2
· Ühendusseadised, mida saab eemaldada ja asendada ilma jälgi jätmata üksnes ühelt poolt (s.t ilma et neid peaks käsitsema koosteelementide mõlemalt poolelt), ei ole käesoleva märkuse punkti a alusel lubatud. Sellised ühendusseadised on näiteks laiendatavad needid, pimeneedid ja muud sarnased seadised. · Eespool kirjeldatud ühendamismeetodid kehtivad selliste sihtotstarbeliste veoautode suhtes, nagu näiteks isotermilised-, külmutus- ja paakautod, kui need on vastavuses tehniliste nõuetega, millele sellised sõidukid peavad nende kasutust silmas pidades vastama. Kui tehnilistel põhjustel ei ole koosteelemente võimalik kinnitada käesoleva märkuse punktis a kirjeldatud viisil, võib koosteelemendid ühendada käesoleva märkuse punktis c nimetatud seadiste abil, tingimusel et siseseinal kasutatud seadistele ei pääse väljastpoolt ligi.
12/11/10 MSJ 0120 Soojuspumbad 2 Soojustransformaatorid Termodünaamika teise seaduse Clauciuse sõnastus: Soojus ei saa iseenesest üle minna külmalt kehalt kuumemale, st ei ole võimalik niisugune protsess, mille ainsaks tulemuseks on soojuse ülekandmine külmemalt kehalt kuumemale. 12/11/10 MSJ 0120 Soojuspumbad 3 Soojustransformaatorid Soojustransformaatorid Soojuspumbad Külmutus- (jahutus) seadmed Soojuspump-külmutusseadmed 12/11/10 MSJ 0120 Soojuspumbad 4 Soojustransformaatorid 12/11/10 MSJ 0120 Soojuspumbad 5 Carnot ringprotsessid Soojusmootor Soojustransformaator l q1 q2 q2 T2 q2 q1 1 1 1 0 1 0
- kasutusala järgi: tööstus- (sh kaevandus-) ja magistraalvedurid (sh kauba-, reisi- ja manöövrivedurid) - jõuseadme järgi: mootor- (diisel-), gaasiturbiin-, elektri- ja auruvedurid Vagun – rööbasteel kasutatav veok - Järelveetavad: kaubavagunid (kinnised vagunid, platvorm-, poolvagunid ehk gondolad, paak- (tsistern-), punker- (hopper-), kallur-, külmutus-, eri-) ja reisivagunid, sh restoran-, salong-, posti- ja pakivagunid. - Iseliikuvad ehk mootorvagunid (nt diisel- või elektrirongi (DMU, EMU) juhtvagunid, rööbasbussid). Rong (kauba- ja reisirongid) – kokkuhaagitud (ja ettenähtud korras signaalidega tähistatud) raudteeveeremi üksus, mis koosneb vagunitest ja ühest või mitmes vedurist ja mootorvagunist. Rongina
uuris soojustootlikus, etteantud tehnoloogilise protsessi ja soojusallikas . ·Soojust vastuvõtva keha, e. kõrgema
soojusjuhtivust tahketes kehades ja tuli järeldusele, et kvaliteedi tagamine, lihtne konstruktsioon, kompaktsus, temp-ga keha ülemine soojusalikas .Vastavalt nende
soojusvoog kehades on võrdeline temp. gradiendiga. q=- seadme väike mass ja remont ning töökindlus ettenäht temp-de nivoost liigitame soojustransf-id :1. Külmutus
gradt[W/m2]. Soojusvoog ja temp. gradient on ekspluatatsioonile, praegune tehniline ja esteetiline tase. e. jahutusprotsessid (alla 0 oC-i), T2
PERISHABLE FOODSTUFFS", b. ,,APPROVAL NUMBER" järgneb loa number, mille ees on väljastanud riigi liiklustähis, c. ,,EQUIPMENT NUMBER" seadme unikaalne eraldusnumber, d. ,,ATP MARK" eriveoki tunnustähis (vt skeem 1), e. ,,VALID UNTIL" koosneb kuu ja aasta numbrist, mis näitab, sertifitseerimise kehtivust. Joonis 1: Tunnustahvel veoki vastavuse kohta mõõtmetega vähemalt 160 x 100 mm Termos-, külmik-, külmutus- või köetava veoki keredele ja nende termilistele seadmetele kinnitatakse tootja poolt nähtavale kohale sildid, mida on võimalik lihtsalt kontrollida ning millele on märgitud järgmised andmed: · valmistaja maa nimetus või rahvusvahelises maanteeliikluses kasutatavad tähed; · valmistajatehase nimi; · mudel (numbritega ja/või tähed); · seerianumber; · valmistamise kuu ja aasta [6]. Kokkuleppe teises lisas on toodud sügavkülmutatud toiduainete ning kolmandas osas
linnastud – megalopolised. http://www.oddee.com/item_9717 Autotranspordi eelised ja puudused Eelised reisijateveol • võimalus sõita uksest-ukseni (tööle, sisseoste tegema, puhkusele jne.) • võimalus valida sobiv sõiduaeg • võimalus valida sobiv sõidumarsruut (tihe teedevõrk) • lühikeste vahemaade puhul kiire Eelised kaupade veol • kauba saab vedada uksest-ukseni, ilma ümberlaadimiseta • saab teostada kiirelt spetsiaalseid veoseid (külmutus, õhkkonditsioneer jne) • vedu saab teostada sobival ajal • kiire veovõimalus kergetele ja kiiresti riknevatele toodetele lühikese vahemaa taha puudused • omahind tuleb kallis (masin, kütus, tööjõud) • korraga saab vedada vähe kaupa • teede ehitamine ja korrashoid kallis • parkimisprobleemid • suur keskkonnasaastaja Merelaevanduse areng - • konteinerveod Esimene konteinerlaev alustas oma reisi 1956. a New Yorgist Houstonisse.
9 7 http://www.envir.ee/et/osoon-ja-osoonikiht 8 http://staff.ttu.ee/~eessaar/osoon/osoon_sisu.html 9 http://www.klab.ee/o3/osoonikiht/ Osooni augud Osooni auk ei ole tegelikult auk kus osoon täielikult puudub, vaid pigem on sellel alal tunduvalt vähem osooni.10 Osoon osoonikihis on lõhutud kloori aatomite poolt klorofluorosüsinikust (CFC) molekulidest ja broomi aatomite poolt haloonides. CFC ja haloonid on inimeste toodetud ning neid kasutatakse paljudes erinevates toodetes, nagu külmutus vahendites, anestesioloogias, aerosoolides, tulekustutusvahendites ja materjalide nagu benoplasti valmistamises. Esialgu usuti, et need on täiesti ohutud ning tava temperatuurides need probleeme ei tekitanud, kuid kui need tekitasid probleeme atmosfääri ülemistes kihtides. Kui CFC jõuab atmosfääri ülemistesse kihtidesse siis need lagunevad UV valguse all, mille käigus vabaneb kloori aatom. Need kloori aatomid aga reageerivad osooniga, lõhkudes nende
Põllumajandussaaduste paiknemine Kiiresti riknevad saadused toodetakse tarbija lähedal (piim, värske liha) Tehnika areng on vähendanud põllumajanduse sõltuvust tarbija asukohast (Teravilja, kartuli jms kasvatamine sõltub veokuludest) Põllumajandussaaduste paiknemine XIX saj. kasvas teravilja transport kolooniatest Euroopasse 1869a sai USA-s valmis idast- läände raudtee nisueksport tõusis 20 a-ga 7X 1875a. vedas I-ne külmutus -ruumiga laev liha üle ookeani (New-Yorgist Inglismaale) Roheline revolutsioon 3 komponenti: 1) Uued kõrge saagikusega sordid 2) Kunstliku niisutamise laiendamine 3) Tehnika, väetiste, pestitsiidide laialdane kasutamine Indias 1960a. projekt, kus saadi 5t riisi ha-lt (enne 1,5t) sotsiaalne kihistumine +keskkonnakahjud Kellel kuulub põllumaa? Ladina –Ameerikas 2/3 põllumaast 1,5% maaomanike käes Aafrikas ¾ põllumajandusega
linnastud – megalopolised. http://www.oddee.com/item_9717 Autotranspordi eelised ja puudused Eelised reisijateveol • võimalus sõita uksest-ukseni (tööle, sisseoste tegema, puhkusele jne.) • võimalus valida sobiv sõiduaeg • võimalus valida sobiv sõidumarsruut (tihe teedevõrk) • lühikeste vahemaade puhul kiire Eelised kaupade veol • kauba saab vedada uksest-ukseni, ilma ümberlaadimiseta • saab teostada kiirelt spetsiaalseid veoseid (külmutus, õhkkonditsioneer jne) • vedu saab teostada sobival ajal • kiire veovõimalus kergetele ja kiiresti riknevatele toodetele lühikese vahemaa taha puudused • omahind tuleb kallis (masin, kütus, tööjõud) • korraga saab vedada vähe kaupa • teede ehitamine ja korrashoid kallis • parkimisprobleemid • suur keskkonnasaastaja Merelaevanduse areng - • konteinerveod Esimene konteinerlaev alustas oma reisi 1956. a New Yorgist Houstonisse.
iseloomustus. T2=Ta ja T1=Tü
Soojustransformatsiooniks nimetatakse soojuse ülekandumist madalama temperatuuriga
kehalt kõrgema temperatuuriga kehale. . Nende töö põhineb pöördringprotsessidel. Viimastest
kõige täiuslikum on Carnot' pöördringprotsess. Sõltuvalt soojust andva ja soojust vastu võtva
keha temperatuurinivoost väliskeskkonna temperatuuri suhtes jaotatakse soojuse soojuse
transformeerimise protsessid ja soojustransformaatorid kolme rühma:
1)Külmutus- või jahutusprotsessid. Külmutusprotsessides (alla 0 kraadi) on alumise
soojusallika temp (soojust andva keha temp T2) alati madalam väliskeskkonna temp-st T0.
Ülemise soojusallika temp on võrdne välistempiga T1=T0 (seega toimub külmutusseadmetes
soojusülekanne madalama temp-ga kehalt T2 väliskeskkonda temperatuuriga T0) ning T2
tsentraliseeritud soojusvarustuseks.
11.Soojuse transformatsioon. Aurukompressor. Külmutusseadme ringprotsess.
Soojustransformatsioon- nim. soojuse ülekandmist madalama temp-ga kehalt kõrgema temp-ga
kehale. Seadmeid nim. soojustransformaatoriteks. •Soojust andev, ehk madalama temp-ga keha-
alumine soojusallikas . •Soojust vastuvõtva keha, e. kõrgema temp-ga keha – ülemine soojusalikas
.Vastavalt nende temp-de nivoost liigitame soojustransf-id :1. Külmutus e. jahutusprotsessid (alla
0 oC-i), T2
toimub edasine paisumine q toimel (e isoentroopne protsess). 3 4 toimub komprimeerimine, juhitakse ära soojushulk q2. 4 -1 isoentroopne komprimeerimine. q T t = 1 - 2 = 1 - 2 Termiline kasutegur q1 T1 , T soojusallika temp, T jahutaja temp. 1 2 Carnot'i pöördprotsess (PV ja TS diagrammid, külmutus(jahutus)-teguri mõiste) 16. Erisoojuse def Termodünaamilise keha erisoojuseks nimetatakse soojushulka, mis on vaja anda teatud kogusele aninele temperatuuri tõstmiseks ühe ühiku võrra. C=dq/dT 17. Soojusmahtuvuse def Soojusmahtuvuseks nimetatakse soojushulka, mis on vaja juurde juhtida ainele või kehale et muuta tema temperatuuri ühe kraadi võrra. 18. Erisoojuste liigitused ja mõõteühikud Erisoojust 1 kg aine kohta nimetatakse masserisoojuseks
iseloomustus. T2=Ta ja T1=Tü
Soojustransformatsiooniks nimetatakse soojuse ülekandumist madalama temperatuuriga
kehalt kõrgema temperatuuriga kehale. . Nende töö põhineb pöördringprotsessidel. Viimastest
kõige täiuslikum on Carnot' pöördringprotsess. Sõltuvalt soojust andva ja soojust vastu võtva
keha temperatuurinivoost väliskeskkonna temperatuuri suhtes jaotatakse soojuse soojuse
transformeerimise protsessid ja soojustransformaatorid kolme rühma:
1)Külmutus- või jahutusprotsessid. Külmutusprotsessides (alla 0 kraadi) on alumise
soojusallika temp (soojust andva keha temp T2) alati madalam väliskeskkonna temp-st T0.
Ülemise soojusallika temp on võrdne välistempiga T1=T0 (seega toimub külmutusseadmetes
soojusülekanne madalama temp-ga kehalt T2 väliskeskkonda temperatuuriga T0) ning T2
Puhtus ja sõelanalüüs: Puhtus ehk peeosiste sisaldus. Sõelanalüüs määratakse lõimist ehk terastikulist koostist. Kulumiskindlus: Ühtlase terasuurusega täitematerjali proovi pööritatakse koos teraskuulidega ja veega terasest trumlis 5400 pööret, määratakse kulumisel toimunud massikadu. Külmakindlus: katsetatakse destilleeritud vees või 1% NaCl lahuses. Katseproov allutatakse 10 külmutus-sulatustsüklile. Plaatsustegur: Katse koosneb kahest sõelumisest. Kasutades katsesõelu jagatakse esmalt fraktsioonideks ja sõelutakse iga fraktsioon eraldi. Arvutatakse kui kõiki varbsõelu läbinud terade mass protsentides katsetatud materjalikoguse üldisest kuivast massist. Proctor katse liivadele: Tihedusvorm valitakse D suuruse järgi. Valmistatakse erineva veesisaldusega seguportsjonid iga portsjoni tihendatakse ÜKS kord kolme kihina. Iga
27. soojuse transformatsioon
Soojustransformatsiooniks nimetatakse soojuse ülekandumist madalama temperatuuriga kehalt
kõrgema temperatuuriga kehale. . Nende töö põhineb pöördringprotsessidel. Viimastest kõige
täiuslikum on Carnot’ pöördringprotsess. Sõltuvalt soojust andva ja soojust vastu võtva keha
temperatuurinivoost väliskeskkonna temperatuuri suhtes jaotatakse soojuse soojuse
transformeerimise protsessid ja soojustransformaatorid kolme rühma:
1)Külmutus- või jahutusprotsessid. Külmutusprotsessides (alla 0 kraadi) on alumise soojusallika temp
(soojust andva keha temp T2) alati madalam väliskeskkonna temp-st T0. Ülemise soojusallika temp on
võrdne välistempiga T1=T0 (seega toimub külmutusseadmetes soojusülekanne madalama temp-ga
kehalt T2 väliskeskkonda temperatuuriga T0) ning T2
Vedude korraldamisega tegelev logistika on üha enam kujunemas veonduse võtmeharuks. Auto transpordi areng: Eelised reisijateveol: võimalus sõita uksest-ukseni (tööle, sisseoste tegema, puhkusele jne.) võimalus valida sobiv sõiduaeg võimalus valida sobiv sõidumarsruut (tihe teedevõrk) lühikeste vahemaade puhul kiire Eelised kaupade veol: kauba saab vedada uksest-ukseni, ilma ümberlaadimiseta saab teostada kiirelt spetsiaalseid veoseid (külmutus, õhkkonditsioneer jne) vedu saab teostada sobival ajal kiire veovõimalus kergetele ja kiiresti riknevatele toodetele lühikese vahemaa taha Puudused: omahind tuleb kallis (masin, kütus, tööjõud) korraga saab vedada vähe kaupa teede ehitamine ja korrashoid kallis parkimisprobleemid suur keskkonnasaastaja Merelaevanduse areng: nõuab 25 korda vähem tööjõudu kui tavalise ümberlaadimisega vedu; vähendab viivitusi ümberlaadimisel,
lihale ilusa punaka värvuse. · Toiduainete töötlus- värske liha- või kalatooted võivad sisaldada suuri nitriti kontsentratsioone. Toidu soolamisel valgu lagundavad, moodustades aminohapped ning teised lämmastikusisaldavaid ühendeid. Toidu praadimise ajal lähteühendite kontsentratsioon suureneb 10- kordselt. Pikaajalisel säilitamisel nitraati sisaldavates toitudes tekivad nitritid. Nitrite teke on võimalik ka madalal temperatuuril külmutus ruumides. Kõik tubaka tooted sisaldavad nitrosoühendeid või viimased tekivad tarvitamise ajal. Mitmekordne toiduainete töötlemine viib nitrosoühendite moodustamisele. Kõige ohutum on keetmise või auru töötlemise protsess. Selle protsessi ajal valgud kõrvalekeeravad, kuid ei moodusta nii intensiivselt nitroseerimise lähtühendeid. · Nitrosoühendite moodustamise protsess sõltub ainult nitroseeritavatest ühenditest
· Kaupade laadimistööde kiirendamist. · Sõiduaja lühendamist liinidel. · Vahetustega tööaja kasutamist. · Kandejõu ja mahutavuse maksimaalset kasutamist. · Kombineeritud vedude kasutamist. · Kaubaveo dokumenteerimise ja kontroll-operatsioonide lihtsustamist ning selleks kuluva aja vähendamist. 3) Kaupade säilivuse kindlustamine eeldab: · Sobiva veovahendi ja veoühiku kasutamist (isotermiline, külmutus jne.). · Veovahendi ohutu liikumise ja liiklemise tagamist. · Kindlustussüsteemi ratsionaalset kasutamist. · Veo- ja hoiureziimist kinnipidamist. · Täiendavate kaitsemeetmete rakendamist veo ohutuse tagamiseks. · Logistika- ja jaotuskeskuste väljaarendamist. TRANSPORDILIIGID VEONDUS TORUTRANSPORT e
Sobib väikese läbimõõduga torudele Sobib kasutamiseks külmutustehnikas, kliimaseadmetes, õlivarustuses, autotööstuses, hüdro- ja pneumoseadmetes. Etteanne mehaanilise põrkmehhanismi abil, mis tagab kiire ja täpse painutamise. Bajonettfiksaatoriga hammaslatt. Painutusseadiste kiire vahetamine. Kompaktne kaasaskantav elektriline torupainutaja, 12 28 mm torudele. Universaalselt kasutatav santehniliste torude ja küttetorude paigaldamisel, külmutus- ja kliimaseadmete valdkonnas. Vasest, alumiiniumist, täppisterasest ja liitekohtadeta roostevabast terasest torude täpseks käsitsi külmpainutamiseks 180°. Käsitsi kasutatav ja elektrilinehüdrauliline torupainutaja 2" torudele. Tüüp E käsitsi kasutatava hüdropumbaga Tüüp ME elektrohüdraulilise pumbaga. Tugev konstruktsioon _ Võib kasutada nii töökojas kui ehitusplatsil _ Suletud, hooldusvaba hüdrosüsteem kolvi
looduslik nähtus, mis on hädavajalik maakera elustikule. OSOONIKIHI HÕRENEMINE osooni kiht on osoonist moodustuv kiht, mis kaitseb Maad Päikeselt tuleva kahjuliku ultraviolett-kiirguse eest. Osoonikihi hõrendajad: Lämmastikuühendid - Ühendid N2O, NO ja NO2 lagundavad osooni. Enamus lämmastikuühendeid atmosfääris on pärit reaktiivlennukitest, kõrge temperatuuriga kütteallikatest ja sõidukitest. CFC-d e. freoonid - leidub külmutus seadmetes, mis on väga mürgised ained ja lagundavad osooni kihti. Klooriühendid - Klooriühendeid satub õhku vulkaanipursete ajal. Suurim osooniauk Antarktika kohal tekkis väidetavalt vulkaani-purskest 700 aastat tagasi, kui paiskus õhku 570 korda rohkem kloori, kui sisaldab seda kogu maailma CFC toodang Broomiühendid - Ülemaailmse Meteoroloogia Organisatsiooni (WMO) 1994 aasta
Analoogselt klooriga toimib broom, mille katalüütiline toime on kloori omast tugevamgi. Kuna seda leidub atmosfääris oluliselt vähem, kantakse broomi arvele 10 -20 % katalüütilisest lagunemisest. Freoonid ja haloonid Freoonid-1 ehk klorofluorosüsivesinikud (CFC) -- ei lahustu vees, ei ole mürgised ega põle, on kergesti veeldatavad ja tavaelus inertsed (ei reageeri ühegi ainega). Avastati 1930. aastatel. Neid kasutati külmutusagendina külmutus- ja kliimaseadmetes, lahustina elektroonikatööstuses, vahtplasti, värvi ja laki tootmisel, tulekustutusvahendites ning parfümeeria- ja ravimitööstuses. Atmosfääri sattunud freoonid jäävad sinna ringlema 10200 aastaks. Freoonid-2 ehk osaliselt halogeenitud klorofluorosüsivesinikud (HCFC) -- töötati välja CFC-de esimeseks asendusaineks. HCFC-d lagunevad tunduvalt kergemini kui CFC-d. Haloonid -- klorobromosüsivesinikud; kasutatakse tulekustutus- vahendites
2.Universaalsed kuivlastilaevad. Konstruktsiooni üldiseloomustus, veetavad kaubad, lastimise iseärasus. JOONISED Universaalsed segalastilaevad on pakendkauba (kastid, kotid jms.), valtsmetalli, autode, konstruktsioonide .... jne. veoks.Laeval on mahukad kaubaruumid (lastiruumid= trümmid) avarate lastiruumiluukidega, mitu tekki. Omab lastimis-lossimisseadmeid.Topeltpõhja vahelised ruumid (tankid) on kasutusel kütuse, joogi- ja tarbevee ning ballastvee tankidena. Külmutus-segalastilaevad Lisaks MO-le peab olema külmutusseadmete osakond, lastiruumid ning tvintekid peavad olema efektiivse isolatsiooniga ja ventilatsiooniga. Sõltuvalt temperatuuri reziimist kauba lastiruumides jagunevad külmutus-laevad: madalatemperatuurilised laevad, mis veavad sügavkülmutatud kaupa; jahutustemperatuurilised laevad, mis veavad jahutusreziimil kaupa; universaalsed külmutuslaevad. Spetsialiseeritud segalastlaevad Liinilaevana on see kasutusel kindla kaubaliigi jaoks
väiksem kui 25 või 30 MPa. Soome normides tähistatakse betooni klassi tähe ga K ja СНиП- is tähega B, mõlemad väljendatakse kuubikulise survetugevuse kaudu (MPa). Eurokoodeks 2-s on kehtestatud järgmised betooni tugevusklassid: C12/15, C16/20, C20/25, C25/30, C30/37, C35/45, C40/50, C45/55, C50/60, C55/67, C60/75, C70/85, C80/95, C90/105 СНиП käsitles peale betooni klassi veel järgmisi betooni marke: a) külmakindluse mark F (F10 ÷ 500). kus arv näitab külmutus- ja sulamistsüklite arvu kuni normikohase katsekeha purunemiseni (see on 3% massikadu või 5% survetugevuse langus); b) veetiheduse mark W (W2 ÷ 12), kus arv näitab vee rõhku atm, millele betoon suudab nor- mikohasel katsel vastu panna. Järgnevalt on toodud EVS 814:2003 nõuded Eestis kasutatava betooni külmakindlusele sõltu- valt konstruktsiooni keskkonnaklassist. Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus 9 Tabel 1
Selleks on laeval ballastveemahutid e. -tankid, et muuta laeva trimmi. Eriti efektiivsed on selleks ahterpiigi ja vöörpiigi ballastveetankid. Kahekordse e. topeltpõhja ja laeva põhja vahelised ruumid on kasutusel kütuse, joogi- ja tarbevee ning ballasti tankidena. Masinaruum e. masinaosakond (MO) on tavaliselt ahtri trümmi ja ahterpiigi vahel. See on kasulik osalise lastimise puhul lihtne on saada sobiv trimm ja ka sõuvõll ning selle tunnel on minimaalse pikkusega. Külmutus-segalastilaevad See alaliigilaev on sarnane tavalise segalastilaevaga. Erinevus on, et lisaks MO- le peab olema külmutusseadmete osakond, trümmid ning tvintekid peavad olema efektiivse isolatsiooniga ja ventilatsiooniga. Sõltuvalt temperatuurireziimist kaubatrümmides jagunevad külmutus-laevad: madalatemperatuurilised laevad, mis veavad sügavkülmutatud kaupa; jahutustemperatuurilised laevad, mis veavad jahutusreziimil kaupa; universaalsed külmutuslaevad.
sügavusel. Selleks on laeval ballastveemahutid e. -tankid, et muuta laeva trimmi. Eriti efektiivsed on selleks ahterpiigi ja vöörpiigi ballastveetankid. Kahekordse e. topeltpõhja ja laeva põhja vahelised ruumid on kasutusel kütuse, joogi- ja tarbevee ning ballasti tankidena. Masinaruum e. masinaosakond (MO) on tavaliselt ahtri trümmi ja ahterpiigi vahel. See on kasulik osalise lastimise puhul lihtne on saada sobiv trimm ja ka sõuvõll ning selle tunnel on minimaalse pikkusega. Külmutus-segalastilaevad See alaliigilaev on sarnane tavalise segalastilaevaga. Erinevus on, et lisaks MO-le peab olema külmutusseadmete osakond, trümmid ning tvintekid peavad olema efektiivse isolatsiooniga ja ventilatsiooniga. Sõltuvalt temperatuurireziimist kaubatrümmides jagunevad külmutus-laevad: · madalatemperatuurilised laevad, mis veavad sügavkülmutatud kaupa; · jahutustemperatuurilised laevad, mis veavad jahutusreziimil kaupa; · universaalsed külmutuslaevad.
Selleks on laeval ballastveemahutid e. -tankid, et muuta laeva trimmi. Eriti efektiivsed on selleks ahterpiigi ja vöörpiigi ballastveetankid. Kahekordse e. topeltpõhja ja laeva põhja vahelised ruumid on kasutusel kütuse, joogi- ja tarbevee ning ballasti tankidena. Masinaruum e. masinaosakond (MO) on tavaliselt ahtri trümmi ja ahterpiigi vahel. See on kasulik osalise lastimise puhul lihtne on saada sobiv trimm ja ka sõuvõll ning selle tunnel on minimaalse pikkusega. Külmutus-segalastilaevad See alaliigilaev on sarnane tavalise segalastilaevaga. Erinevus on, et lisaks MO- le peab olema külmutusseadmete osakond, trümmid ning tvintekid peavad olema efektiivse isolatsiooniga ja ventilatsiooniga. Sõltuvalt temperatuurireziimist kaubatrümmides jagunevad külmutus-laevad: madalatemperatuurilised laevad, mis veavad sügavkülmutatud kaupa; jahutustemperatuurilised laevad, mis veavad jahutusreziimil kaupa; universaalsed külmutuslaevad.
ilmade korral uduga tulemuseks mürgine ja organismidele ohtlik sudu. Esimesena tõendati seda londonis. Sudu tekitab südame ja veresoonkonna haigusi. Õhu saastumine põhjustab osoonkonna hõrenemist atmosfääris. Stratosfääri osoonikiht neelab ultraviolet kiirust ja toimib omaalase kilbina, mis kaitseb maad kiirguse kahjuliku mõju eest. Osooni hävitavad peamiselt fluoor ja kloor orgaanilised ühendid, mida kasutatakse külmutus seadmetes, samuti aerosoolides kasutatavad ühendid, mitmesugused lämmastik ühendid-mida paiskavad atmosfääri tööstus ja transpordi vahenidi. Viimastel aasta kümnetel on atmosfääris tekkinud alad kus osooni konstruktsioon on langenud väga madalale. Neid alasi nimetatakse osooniaukudeks (suurimad neist on Antarktika ja Austraalia kohal). Kuna osooni kiht neelab ultraviolett kiirgust, mis hävitab elusaid rakke, siis on tekkinud probleem väga terav
· lihvimine toimub spetsiaalsete abrasiivketaste abil ja sellega kõrvaldatakse töötlemisjälgi; · poleerimine toimub pehmest materjalist ketastega ja ta annab läikiva pinna. Läike võtavad peale kõvemad kivimid. 3.1.4.2 Kasutamine Looduskivitooteid markeeritakse olenevalt kasutamisest, kas välis- või sisetingimustes, mõjuvate surve- või kulutavate jõudude keskkonnas töötamise järgi näiteks survetugevuse järgi õhukuivas olekus, külmutus- või kulumiskindluse ja ka tiheduse järgi. Klassifikatsioon toimub survetugevuse (Rs) ja külmakindluse (F) järgi sõltuvalt otstarbest. Rs 0,4; 0,7; 1; 1,5; 2,5; 3,5; 5,0; 7,5; 7,5; 10; 12,5; 15,20.....100 MPa F 10; 15; 25; 35; 50; 100.....500 tsüklit · Vundamendiplokid Vundamendiplokkide valmistamisel kasutatakse tard-, sette- ja moondekivimeid murtud, saetud, klombitud toodetena. Neid tooteid markeeritakse kindlasti nii survetugevuse ja
Hiljem, kui õhkpadjad aega mõõda tühjenevad, lähevad ketid lõdvaks ja neist pole enam erilist kasu. Selleks on vaja vahimadrusel käia kinnitust kontrollimas. Treilerite esimese otsa all sadula koha juurde asetatakse pukid (trestler), milledele esiosaga toetuma jäävad. Paljudes laevades on koostatud joonised, kus on ära näidatud, mitu ketti/rihma tuleb kinnituseks kasutada. Eraldi on joonised hea ja halva ilma jaoks. Kui laevale laaditakse külmutus treilereid, tuleks need võimalusel lahtisele tekile laadida. Laeva laadituna tuleb need ühendada laeva vooluvõrku. Kui see ei ole mingil põhjusel võimalik, peavad need töötama diisli pealt. Selleks on neil all kütusepaak ja laeva laadituna peab see olema kütust täis. Pilet No. 18 1. Haalamisseade, hooldus, kasutamine Sildumis ja haalamisseade salid 2. Pindade ettevalmistamine värvimiseks
elektrisoojendi õhk läheb seadmetele 230C ja läbib paremat kuivatit. Niiskus aurustatakse ja koos sooja õhuga läheb atmosfääri. Peale ränioksiidi kuivatamist tuleb ta jahutada ja teostatakse külma veega, mis läbib spiraali. Kuivatamine õhu jahutamise abil. Skeemis on 2 soojusvahetit. Kuivatatav õhk läbib esimest vahetit, kus jahutatakse ja temast väljalangev niiskus langeb esimesse vee eemaldisse (separaator). Teine soojusvaheti jahutatakse külmutus seadme poolt ja jahutatud veest välja langenud vesi läheb teise separaatorisse. Külm õhk läbib esimest soojusvahetit, mille abil jahutab sissetulevat õhku. Kompressori tootlikkuse reguleerimine. Reaalsetes tingimustes õhu tarbimine koguaeg muutub ja see kutsub esile vajaduse kompressori poolt toodetud suruõhu koguse reguleerimist. On kasutusel järgmised meetodid: 1) Exhaust regulaator. 2) Shut-off , sisselaske reguleerimine kompressorisse.
elektrisoojendi õhk läheb seadmetele 230°C ja läbib paremat kuivatit. Niiskus aurustatakse ja koos sooja õhuga läheb atmosfääri. Peale ränioksiidi kuivatamist tuleb ta jahutada ja teostatakse külma veega, mis läbib spiraali. Kuivatamine õhu jahutamise abil. Skeemis on 2 soojusvahetit. Kuivatatav õhk läbib esimest vahetit, kus jahutatakse ja temast väljalangev niiskus langeb esimesse vee eemaldisse (separaator). Teine soojusvaheti jahutatakse külmutus seadme poolt ja jahutatud veest välja langenud vesi läheb teise separaatorisse. Külm õhk läbib esimest soojusvahetit, mille abil jahutab sissetulevat õhku. Kompressori tootlikkuse reguleerimine. Reaalsetes tingimustes õhu tarbimine koguaeg muutub ja see kutsub esile vajaduse kompressori poolt toodetud suruõhu koguse reguleerimist. On kasutusel järgmised meetodid: 1) Exhaust regulaator. 2) Shut-off , sisselaske reguleerimine kompressorisse.
juurdepääs igale lihaga täidetud mahutile. Alumine kastvann peab olema asetatud põrandal olevale restile. Veopakendis olevat liha ja tapasaadusi ei ole lubatud hoida ühises ruumis rümpade või pakendamata tapasaadustega. Liha ja tapasaaduste jahutamise, külmutamise ajad ja temperatuurid kantakse vastavasse zurnaali. Peab olema võimalik kindlaks teha iga partii jahutamise või külmutamise kuupäeva, samuti hoiule asetamise kuupäeva. Kõikides jahutus-, külmutus-, hoiuruumides peavad olema temperatuurimõõturid, hoiukambrites õhu suhtelise niiskuse määramise mõõturid. Soovitav on kasutada registreerivaid mehaanilisi või automaatmõõtureid. Klaasist vedeliktermomeetrite kasutamine ei ole soovitav. Kui kasutatakse klaastermomeetreid, peavad nad olema metallvutlaris, elavhõbetermomeetreid ei ole lubatud kasutada 10.Liha kvaliteet Sõna "kvaliteet" on ladinakeelse päritoluga, qualitas tähendab omadust, laadi, headust.
· Sobib väikese läbimõõduga torudele · Sobib kasutamiseks külmutustehnikas, kliimaseadmetes, õlivarustuses, autotööstuses, hüdro- ja pneumoseadmetes · Etteanne mehaanilise põrkmehhanismi abil, mis tagab kiire ja täpsee painutamise · Bajonettfiksaatoriga hammaslatt · Painutusseadiste kiire vahetamine Tugev ja kompaktne kaasaskantav elektriline torupainutaja, 12 28 mm Universaalselt kasutatav santehniliste torude ja küttetorude paigaldamisel, külmutus- ja kliimaseadmete valdkonnas. Vasest, alumiiniumist, täppisterasest ja liitekohtadeta roostevabast terasest torude täpseks käsitsi külmpainutamiseks 180°. Kõrgekvaliteedilisest alumiiniumist korpus, kaal ainult 7,8 kg · Ideaalne erinevatele töökohtadele kaasaskandmiseks · Kompaktne ja ergonoomiline konstruktsioon · Ideaalne kasutamiseks töökodades ja ehitusplatsil Võib kasutada väga erineva seinapaksusega torude korral Spetsiaalne polüamiidist liugkelk
väiksem kui 25 või 30 MPa. Soome normides tähistatakse betooni klassi tähe ga K ja - is tähega B, mõlemad väljendatakse kuubikulise survetugevuse kaudu (MPa). Eurokoodeks 2-s on kehtestatud järgmised betooni tugevusklassid: C12/15, C16/20, C20/25, C25/30, C30/37, C35/45, C40/50, C45/55, C50/60, C55/67, C60/75, C70/85, C80/95, C90/105 käsitles peale betooni klassi veel järgmisi betooni marke: a) külmakindluse mark F (F10 ÷ 500). kus arv näitab külmutus- ja sulamistsüklite arvu kuni normikohase katsekeha purunemiseni (see on 3% massikadu või 5% survetugevuse langus); b) veetiheduse mark W (W2 ÷ 12), kus arv näitab vee rõhku atm, millele betoon suudab nor- mikohasel katsel vastu panna. Järgnevalt on toodud EVS 814:2003 nõuded Eestis kasutatava betooni külmakindlusele sõltu- valt konstruktsiooni keskkonnaklassist. Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus 9 Tabel 1
vust maksimaalselt, võtta kasutusele kombineeritud vedusid nii palju kui võimalik, lihtsustada kaubaveo dokumenteerimist ning lühendada sellele kuluvat aega. Kaupade säilivuse kindlustamine eeldab üldjuhul sobivat veovahendit ja veoühiku kasu- tamist (isotermiline, külmutus jne), veovahendi ohutu liiklemise tagamist, vedude ja veoste kind- lustamist, veo- ja hoiurežiimist kinnipidamist ning logistika- ja jaotuskeskuste väljaarendamist. Transpordisüsteemi põhiülesanne logistikas on kauba operatiivne toimetamine lähtepunk-
annaabi.ee 
